Tori laadal võis toetada koduvallast pärit naislenduri mälestuspingi valmimist

Tori valla VII suvefestivali “Tori ööd ja päevad” kolmas päev algas aleviku keskväljakul suvelaadaga.

Tori laadal annetati Eesti esimese kutselise naislenduri Elvy Kalepi mälestustepingi valmistamiseks Foto Urmas Saard
Tori laadal annetati Eesti esimese kutselise naislenduri Elvy Kalepi mälestustepingi valmistamiseks. Foto: Urmas Saard

Tori aleviku keskväljaku rohumaa on sedavõrd suur, et üheaegselt mahub sellele ka mitu erineva sisuga suurüritust. Tori hobusekasvanduse karikas 2017 teise etapi treeningvõistlused üksnes täiendasid kesksuvise laadapäeva melu. Pealava ja meelelahutuskava puudumine ei vähendanud laada headust. Sai rahulikumalt kaubakoormate vahel jalutada, kauplejatega mokalaata pidada, hinnata jookide ja proovipalukeste häädust. Kaks noormeest tegid siiski toitlustamise telkide juures pisut ka muusikat. Üks tõmbas karmoškat, teine silitas poognaga viiulikeeli. Keda huvitas tõsisem kontsert, pidi ootama õhtu saabumist. Otse Tori põrgus tähistatakse Tori segakoori 150. aastapäeva öölaulupeoga.

Chillipipraga juust oli jõudnud laadaletile otse Hollandist. Uudishimu sundis näksima. Alateadlik ettevaatlikus manitses proovima linnunoka otsa suurust tükikest. Esmasel proovimisel maitset ei tundnudki, hetk hiljem hakkas suus pisut tulitama ja järgmisel momendil põletas killuke juustu juba tervet suud. Ootamatu kogemus tekitas soovi rüübet peale võtta. Kõrval telgis kauples Haapsalu naine kodus valmistatud kalja ja õllega. Tema tuli Torisse Mihkli laadalt. Proovisin magusamaitselist õlut. Sellega peab samuti ettevaatlik olema, muigas lahke müüja.

Loe edasi: Tori laadal võis toetada koduvallast pärit naislenduri mälestuspingi valmimist

Kogemuse võrra rikkamana Soomaal

Pärast pikka töömahukat õppeaastat on ka õpetajatel vaja hetkeks puhata ja aeg maha võtta. Sindi gümnaasiumis peeti parimaks viisiks seda teha ühiselt oma töökaaslastega Soomaal.

Kanuuga Navesti jõel Foto Urmas Saard
Kanuuga Navesti jõel. Foto: Urmas Saard

Paarkümmend minutit bussisõitu ja juba juhataski Tori valla Rätsepa külas asuv teeviit Ritsu talu maile. Navesti jõe kaldale rajatud Soomaa kanuumatka- ja saunakeskuses võttis saabujaid vastu Heitti Sosi, kes pakkus enne tõsisemat katsumust kohvi ja võileibasid. Kehakinnitamise aega võis kasutada suurelt ekraanilt Soomaa loodusega tutvustamiseks.

Seejärel jagunes matkaseltskond kaheks. Muist seltskonnast suundus teejuhiga rabamatkale. Teine osa tõmbas päästevesti selga ja võttis mõla kätte. Laskusime kõrgelt kaldapealselt alla kitsale jõelammile, kus hulk kahe- ja kolmekohalisi kanuusid kummuli sõiduvalmilt järgmisi veematkajaid ootamas. Heitti soovitas kahekaupa istuda kolmekohalistesse kanuudesse, kuna need püsivat paremini veel. Ta soovitas minu kaaslannal istuda ette, minul endal asuda tagumisele istmele. Istusime mõlemad esimest korda kanuusse. Tagaistmel istuja ülesandeks oli aluse „roolimine“ ühe mõlaga. Eesistuja mõla tõmbed olid üksnes abistavad ja ei saanud oluliselt ega väga kiiresti sõidusuunda muuta. Viimased Heitti õpetussõnad jäid juba kuuldeulatusest väljapoole ja edasi pidi oma oidu appi võttes liikuma.

Loe edasi: Kogemuse võrra rikkamana Soomaal

Torist starditakse võidupüha maratonile

Kuuendat korda toimuv homne Pärnumaa Võidupüha maraton kutsub suve algust tähistama sportliku väljakutsega.

Maratoonarid mälestustule tõrvikutega Pärnus Rüütli platsil aastal 2016 Foto Urmas Saard
Maratoonarid mälestustule tõrvikutega Pärnus Rüütli platsil aastal 2016. Foto: Urmas Saard

Võidupüha maraton on üks väheseid maratone Eestis, mis pakub võimalust läbida rada ühel ja kordumatul teekonnal. Lisaks tuntakse jooksu üha rohkem tema rahvusliku ja sinimustvalge allteksti tõttu ning seostatakse muuhulgas ka tseremoniaalse toiminguga.

Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku mälestusteenistusel süüdatakse 22. juunil tuleleek, mis usaldatakse koos maratoonaritega startivate teatejooksjate hoole alla, kes kannavad selle Pärnusse. Eesti Vabariigi sünnilinnas on tuletoojatel kaitseväe soomukiga vastas Kindral Johan Laidoneri Seltsi liikmed eesotsas Trivimi Vellistega, kes viivad koos Audru noorkotkastega tule järgmisesse sihtpunkti – võidupüha paraadi toimumise linna, tänavu Rakverre. Järgmise päeva hommikul sünnib Rakvere Vabadussõja mälestussamba juures mälestustule ja muinastule ühendamisel võidutuli, mida president Kaljulaid jagab paraadil kõigisse maakondadesse saatmiseks.

Loe edasi: Torist starditakse võidupüha maratonile

Sindi kultuuri- ja haridusreis ühinevatesse valdadesse

Sauga kool, noortekeskus, vallamaja; Are vallamaja, kultuurikeskus, kool, lasteaed, Suigu raamatukogu; Tori rahvamaja, sotsiaalmaja, muuseum, kool, lasteaed, vallamaja – need olid Sindi linnavaltsuse korraldatud kultuuri- ja haridusreisi peamised peatuskohad, et tutvuda kolme ühineva omavalitsuse allasutustega.

Klein Heidi, Ain Keerup, Elis Ein Foto Urmas Saard
Pajo trükikoja juhiabi Heidi Klein ja trüki ettevalmistaja Elis Ein annavad lipu seltsi liikmele Ain Keerupile üle lipu päeva tähistamist tutvustavad voldikud ja plakatid, mis trükiti sponsorluse korras. Foto: Urmas Saard

Tänavu 15. oktoobril toimuva kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel moodustub Pärnumaal uus Tori vald, mille pindala on 612 ruutkilomeetril ja kus elab umbes 11 700 inimest. Liituvateks omavalitsusteks on Sindi linn, Sauga, Are ja Tori vallad. Uues volikogus saab olema 23 kohta ja valimine leiab aset ühes valmisringkonnas.

Juba mõnda aega elatakse ühinemise meeleolus. Hiljuti külastas Sindi linna Tori esindus. Eile, 29. mail korraldas Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe ringsõidu ühinevatesse valdadesse humanitaarvaldkonna inimestele. Kavandatust oluliselt pikemaks kujunenud päev algas pärast raekoja juurest väljasõitu peatusega Pajo trükikoja ees.

Eesti lipu seltsi liikmele Ain Keerupile anti üle Sindis tähistatavat lipu päeva tutvustavad plakatid ja kava voldikud. Juhuse tahtel valmisid need just samal kellaajal, kui pidi toimuma väljasõit. Nii ühendati huvi- ja tööreis veel ühe vajaliku tegevusega. Kõigis peatuskohtades jäeti maha plakatid ja voldikud, mis kutsusid kolme valla inimesi Sinti lipu päeva tähistamisele. Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi eestvedamisel toimus sarnane ühisettevõtmine esmakordselt Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamisel. Nüüd minnakse kodanikualgatusena sammukese edasi.

Loe edasi: Sindi kultuuri- ja haridusreis ühinevatesse valdadesse

Sindis jätkub Paide maantee uuendamine

Rekonstrueeritav 6,15 km pikkune teelõik saab alguse Sindi linnas Vahtra bussipeatuse lähedalt ja lõpeb Tori suunas liikudes Kurina kurvide lõpus, täpsemalt kirjeldades asub remonti minev riigitee nr 59 Pärnu-Tori kilomeetrite 5,993 ja 12,143 vahemikus.

Rekonstrueerimisele võetav Paide maantee Sindis Foto Urmas Saard
Rekonstrueerimisele võetav Paide maantee Sindis. Foto: Urmas Saard

Maanteeameti tellimusel koostatud projekt valmis Projekt OÜ tööna tänavu kevadel. Tegemist on viienda klassi tugimaanteega, kus aasta keskmine liiklussagedus oli 2016. a 3046 autot ööpäevas. Arvestuslikult kasvaks aastaks 2036 prognoositav liiklussagedus kuni 4569 autoni.

Uuendamist vajava maantee kate on ehitatud erinevatel perioodidel, ajavahemikus 1973 kuni 2003.

Geoloogiliste uuringute välitööd teostati REIB OÜ poolt käesoleva aasta alguses. Ühtekokku puuriti 154 puurauku. Uuritud ala paikneb Lõuna-Eesti meretasandikul, kus maapinna absoluutkõrgused jäävad valdavalt 11 ja 15 m vahemikku. Aluspõhja moodustab Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivi.

Täna kasutatakse Sindit läbivat riigiteed kohaliku liikluse poolt linnatänavana, kus liigutakse erinevate tõmbepunktide vahel.

Loe edasi: Sindis jätkub Paide maantee uuendamine

Veteranipäeval Toris ja Tallinnas

Veteranipäeval tervitasid Tori põhikooli õpilased Eesti sõjameeste mälestuskiriku ees mälestusjumalateenistusele saabunud kirikulisi sinimustvalgete kandelippudega. Kõrgel lipumastides lehvisid Eesti, Soome, Läti ja Amerika Ühendriikide lipud.

Jüri Trei viib tule Otto Strandmani, Jaan Raamoti ja Jaan Poska kalmudele Foto Mailiis Ollino
Jüri Trei viib tule Otto Strandmani, Jaan Raamoti ja Jaan Poska kalmudele. Foto: Mailiis Ollino

Mälestusjumalateenistusel teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, kaitseväe peakaplan major Gustav Kutsar, kaplan leitnant Meelis Rosma. Mängis organist veebel Rain Rämmal ja kaitseväe orkester. Kõnega esines kaitseminister Margus Tsahkna.

Lauldi mälestuslaulu ja nimetati missioonidel langenute nimesid.

Peapiiskop õnnistas vabadusvõitlejate ja veteranide mälestustuld. Tuli saadeti üle riigi erinevatesse kohtadess laiali.

Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei viis mälestuskiriku altarilt läidetud tule Tallinna ja süütas mälestusküünlad Otto Strandmani, Jaan Raamoti ja Jaan Poska kalmudel väikeste sinimustvalgete lipukeste kõrvale. Nõnda mälestati meie suurmehi, kes 100 aastat tagasi koos Eesti ohvitseride ja sõduritega ning Petrogradis tegutsevate seltsidega 8.aprillil 1917 Eestimaale autonoomiat nõudsid ja 12. aprillil selle ka Venemaa Ajutiselt Valitsuselt välja võitlesid. Kümme kuud hiljem kuulutati välja Eesti Vabariik.

Loe edasi: Veteranipäeval Toris ja Tallinnas

Pärnumaal on käsil ettevalmistused nelja omavalitsuse ühinemiseks

Möödunud nädala neljapäeval ja reedel toimus Are, Sauga ja Tori valla ning Sindi linna ühisseminar Tõstamaa vallas asuvas Maria puhketalus, kuhu olid kutsutud nelja omavalituse ametnikud ja juhid, kokku pea 50 inimest.

Maria puhketalu peatus Foto Urmas Saard
Maria puhketalu peatus. Foto: Urmas Saard

Ühisseminari eesmärgiks oli saada omavahel tuttavaks ja pidada plaane, kuidas võiks ühinenud omavalitsuses olla ülesanded jaotatud ja millised oleksid võimalikud juhtimise mudelid.

[pullquote]suuremal osal ametnikel on võimalus saada tööd ühinenud omavalitsuses, väike osa peab töö saamiseks läbima ümber- või täiendõppe ning mõned pikema staažiga ametnikud soovivad loobuda ja suunduvad vanaduspensionile[/pullquote]Esimesel päeval toimus ametnikevaheline tutvumine ja oma valla senise juhtimise hindamine. Kõikide omavalitsuste esindajad vaagisid oma valla plusse ja miinuseid. Peale esitluste ärakuulamist oldi naabrite suhtes juba palju teadlikumad. Teisel päeval keskenduti uue ja suurema valla ülesannete täitmisele ning võimalikele struktuurilahendustele. Töögruppide moodustamisel võeti aluseks ülesanded, mis kohalikul omavalitsusel seadusejärgselt tuleb täita. Mitu tundi arutamist, vaidlemist ja kompromisside tegemist ning juba saidki töögrupijuhid esitleda valdkonna eesseisvaid ülesandeid, nende täitmiseks vajaminevaid ametikohti ja võimalikku juhtimismudelit.

Loe edasi: Pärnumaal on käsil ettevalmistused nelja omavalitsuse ühinemiseks

Maavanem tunnistas sintlastest nakatumist

Kuuendat aastat Sindis toimunud iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine toimus esmakordselt ühiselt Are, Sauga, Tori omavalitsuse koolide õpilaste ja vallajuhtide osavõtul.

Are valla noorkotkad ja kodutütred Sindi raekoja ees Foto Urmas Saard
Are valla noorkotkad ja kodutütred Sindi raekoja ees. Foto: Urmas Saard

Päike tõusis täna hommikul 07:31, aga sellel hetkel ei ulatunud veel eredad kiirtevihud üle linnamajade katuseharjade. Väheste pilvedega valdavalt selge taevas tõotas suurepärast ilma. Autoderivi ulatus Uuel tänaval nii kaugele kui silm ulatus ja autosid tuli aina juurde. Kogu Sindi raekoja esine väljak oli vabastatud pidupäevale kogunevatele inimestele.

Presidendi kell jälgis toimingute täpset kulgu

Lipurivistuse peakorraldaja Mart Nõmm ja teda abistanud tseremooniameister Kardo Kase olid täiel määral pühendunud kogunevate inimestega tegelemisele. Nõmm jagas koolidele lippe kätte, andis kiireid juhiseid lippude hoidmiseks neile, kellel seesugune kogemus esmakordne. Kase juhatas inimesi määratud kohtadele rivistuses. Ta jõudis jagada väikseid lipukesi, mida Sindi linnavalitsus oli ostnud pidupäevalistele kinkimiseks. Mõlema mehe pea ja käed olid täiel määral tööd täis. Jälgiti Presidendi kella seierite liikumist, et kõigega õigeks ajaks valmis saada. Esimestena oli oma traditsioonilisele kohale seisma asunud Kaitseliidu Pärnumaa maleva liputoimkond. Nelja omavalitsuse ja seltside lipud olid samuti aegsasti paigal.

Loe edasi: Maavanem tunnistas sintlastest nakatumist

Sindi ja kolme valla ühine lipuheiskamine

Sindi linnas toimub traditsiooniline iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine tänavu ühiselt Tori, Sauga ja Are valla osavõtul.

Pidulik lipurivistus Sind raekoja ees 2013 a 24 veebruari hommikul Foto Urmas Saard
Pidulik lipurivistus Sind raekoja ees 2013. a 24. veebruari hommikul. Foto: Urmas Saard

Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja valdadest Tori, Sauga, Are ühinemislepingu, mille tulemusena sünnib pärast kohalikke valimisi uus vald.

Võttes aluseks poliitikute otsuse, otsustasid Eesti lipu seltsi Sindi osakond ja Sindi gümnaasium teha nelja ühineva omavalitsuse juhtidele, samuti tulevase valla piiridesse jäävatele koolidele, seltsidele, külakeskustele ja teistele asjast huvitatuile ettepaneku korraldada juba veebruaris midagi kõiki ühendavat. Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi arvates ei pea ootama järgmisi poliitiliselt juhitud suuniseid ja soovivad rohujuure tasandil luua poliitikaväliselt erinevaid kogukondi ühendavaid algatusi.

Kahe algataja seisukohalt annab esimese hea võimaluse ühiseks rahvalikuks kogunemiseks Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine. Mõneti võib seda pidada ka riigi sajanda juubeli tähistamise eelprooviks. Kindlasti ei soovi Sindi linn sellega nõrgestada teiste kogukondade väljakujunenud traditsioone, pigem veelgi tugevdada, võibolla isegi mõne küla vaimsust taas ergastada.

Loe edasi: Sindi ja kolme valla ühine lipuheiskamine

Aarne Põlluäär: jätkugu Heatahte leping ka suures Tori vallas

Eile, 4. jaanuaril avaldas Eesti lipu seltsi Sindi osakonna esimees Urmas Saard toreda artikli Külauudiste portaalis lipu seltsi tegemistest ja tulevikunägemusest Sindi linnas, Tori vallas ja ka mujal Eestis. Kuna olen olnud oma Pärnumaal töötamise ajal väga tihedalt seotud ka Eesti lipu seltsi tegemistega, siis pidasin vajalikuks kirjutada väikese arvamusloo selle artikli valguses.

Aarne Põlluäär lipurivistusel Pärnumaa võidupüha maratoni raja ääres aastal 2014 Foto Urmas Saard
Aarne Põlluäär lipurivistusel Pärnumaa võidupüha maratoni raja ääres aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Väga oluline osa meie eestluse edasikandmisel on just lipukultuuri propageerimisel ja selle väärtuse edasiandmisel noorematele põlvkondadele, kelle jaoks täna kasutatav lipp ei ole enam sümbol omaette. Kahjuks näevad nad meie sümbolite kooslust sootuks teise pilguga, kui need inimesed, kes olid selle lipu sünniloo juures või kes taastasid meie oma lipukultuuri taas peale 50 aastast vöörvõimu.

Meie väikeses Eestis on sellest ajast vahetunud juba terve põlvkond noori, kes kahjuks ei mäleta neid sündmusi oma vanuse tõttu ja vast puudub ka sügavam huvi meie lipukultuuri ja ajaloo vastu. Seda lünka meie ühiskonnas püüabki täna täita Eesti lipu selts, kes oma 2004. aastal püstitatud eesmärkideks on seadnud justnimelt seista meie sümbolite säilitamise eest, anda edasi meie sümbolite ajalugu, arendada meie sümbolite kasutamise kultuuri ja tutvustada ning propageerida meie sümboleid laiemale üldsusele.

Loe edasi: Aarne Põlluäär: jätkugu Heatahte leping ka suures Tori vallas

Lipu selts Sindis ja Tori vallas

Ilmselt ei ole Eesti lipu seltsi olemasolu enamikele inimestele üllatus, eriti pealinnas, Pärnumaal, Pärnus ja Sindis. Võibolla kõige rohkem on seltsi tegevust märgatud lipu päevade tähistamisega. Pärnus ja Sindis ka mitmetel teistel riigile olulistel tähtpäevadel. Viimati 3. jaanuaril. Peatselt tähistatakse Tartu rahu aastapäeva, siis iseseisvuspäeva.

2016 a lipu päeva pidulikul lipurivistusel Sindis osalesid teiste hulgas Kalev Kaljuste, Jüri Trei ja Jüri Ratas Foto Urmas Saard
2016 a lipu päeva pidulikul lipurivistusel Sindis osalesid teiste hulgas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Eesti lipu seltsi esimees (välisministeeriumi nõunik) Jüri Trei ja riigikogu aseesimees, praegune peaminister Jüri Ratas. Foto: Urmas Saard

Sindis on saanud traditsiooniks tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruari hommikul erilise pidulikkusega. Loodetavasti toimub pidulik lipuheiskamine, lipurivistus, rongkäik ja sellele järgnev kava ka käesoleval aastal. Mõned aastad on Sindis riigi sünnipäeva tähistatud heas koostöös Paikuse vallaga. Nüüd tähistavad nad tähtpäeva Sindi eeskujul iseseisvalt ja omanäoliselt.

Aga alates käesolevast aastast on Sindi astumas uude olukorda. Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja vallad Are, Sauga ning Tori omavahelise ühinemislepingu. Moodustuv uute piiridega Tori vald, keskusega Sindis, peab nüüdsest paljudes üksikküsimustes ühist mõistmist leidma. Tuleks otsustada, milliste seniste kogukondlike traditsioonide kestvust soovitakse kohapeal jätkata ja mida võiks asuda ühiselt toimetama.

Mõnes ettevõtmises oleks Eesti lipu seltsi Sindi osakond valmis võtma endale ühendaja rolli. Pean silmas eelkõige ühist iseseisvuspäeva ja lipu päeva tähistamist Sindis, kus on olemas kauase kogemusega tugev korraldustuumik. Lipu seltsil, eriti Sindi osal on olnud häid varajasemaid koostöö kontakte Jänesselja lasteaiaga Sauga vallas, samuti Tori vallamaja ja kooliga.

Loe edasi: Lipu selts Sindis ja Tori vallas

Toris ja pealinnas tähistatakse Vabadussõja algust

Tänujumalateenistusega Toris ja mälestuskontserdiga Tallinnas meenutatakse üheaegselt Vabadussõja alguse päeva, kui Eesti rahvavägi asus Eesti Vabariigi iseseisvuse võidukale kaitsele.

Rahvusoooper Estonia hoone Foto Urmas Saard
Rahvusoooper Estonia hoone. Foto: Urmas Saard

EELK Tori Püha Jüri koguduse ja Tori kiriku taastajte ühenduse esimees Jüri Kask annab teada, et esmaspäeval, 28. novembri õhtul algusega kell 18.00 peetakse Eesti sõjameeste mälestuskirikus tänujumalateenistust, millele järgneb tõrvikutega rongkäik ja pärgade asetamine Vabadussõja sangarite monumendi jalamile. Teenistuse viib läbi Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja tähtpäeva sündmusel osalevad Soome ja Läti riikide esindajad. Eesti vabadusvõitlejate liit tänab mälestusmedalitega riigi iseseisvuse taastamisel ja arendamisel märkimisväärset panust osutanud inimesi.

Eesti lipu Selts, Eesti muinsuskaitse selts, Estonia selts, Kindral Johan Laidoneri selts ja Konstantin Pätsi muuseum ootavad täpselt samal ajal inimesi Tallinnas asuvasse Rahvusoooper Estonia saali (Estonia pst 4) Vabadussõja mälestuskontserdile (tasuta, kuid eelneva registreerimisega).

Loe edasi: Toris ja pealinnas tähistatakse Vabadussõja algust

Käesoleval nädalal toimuvad Sauga, Tori ja Sindi volikogudes Ühinemislepingu lugemised

Tori vallavanem Kaie Toobal kirjutab valla kodulehes, et hetkel toimuvad ühinemisläbirääkimised Sauga ja Tori valla ning Sindi linna vahel on olnud väga edukad.

Lähim aeg peaks andma vastuse küsimusele, kas sünnib uue haldusterritoriaalse üksusena Sindi vald, mille administratiivkeskus hakkab asuma Sindi linnas Foto Urmas Saard
Lähim aeg peaks andma vastuse küsimusele, kas sünnib uue haldusterritoriaalse üksusena Sindi vald, mille administratiivkeskus hakkab asuma Sindi linnas? Foto: Urmas Saard

„Reedel, 04. novembril toimunud ühinemiskomisjoni koosolekul otsustasime, et saadame ühinemislepingu avalikustamisele. 45. nädalal toimuvad volikogude istungid, kus üks päevakorrapunktidest on ka ühinemislepingu avalikule arutelule suunamine,“ selgitab Toobal. Tori vallavolikogu istung leiab aset 9. novembril, Sindi linnavolikogu ja Tori vallavolikogu istungid peetakse järgmisel päeval.

Avalikule arutelule ettevalmistatud materjalide kohaselt saaks ühinemisjärgse kohaliku omavalitsusüksuse nimeks Sindi vald, mille territoorium moodustub Sauga ja Tori valla ning Sindi linna territooriumi summana. Moodustuva omavalitsuse kogupindalaks kujuneb 451,26 ruutkilomeetrit. Loodava uue valla administratiivpiir kulgeb mööda ühinenud omavalitsusüksuste välispiiri. Rahvaarv on praegustes omavalitsustes järgmine: Saugas 4 149 (25,2 elanikku km2 kohta), Toris 2 327 (8,3), Sindis 3 947 (787,8).

Ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused lõpetavad tegevuse ja Sindi vallast kujuneb ühinevate omavalitsusüksuste õigusjärglane. Sindi valla juriidiliseks aadressiks jääb Pärnu mnt 12, Sindi linn. Sindi säilitab asustusüksuse staatuse vallasisese linnana.

Loe edasi: Käesoleval nädalal toimuvad Sauga, Tori ja Sindi volikogudes Ühinemislepingu lugemised

Sindis ergutati võidupüha maratoonareid sinimustvalgete lippudega

Pärnumaa võidupüha maratonil Torist Pärnusse läbis Sindis sinimustvalgete lippudega palistatud koridori esimesena seniste võidupüha jooksude kahekordne võitja Kristo Reinsalu, keda peetakse ka tänavuseks favoriidiks.

Kristo Reinsalu jookseb 14 kilomeetril Sindis esimesena Foto Urmas Saard
Kristo Reinsalu jookseb 14. kilomeetril Sindis esimesena. Foto: Urmas Saard

Täna starditi Torist viiendat korda Pärnusse suunduvale võidupüha maratonile “Tuli tuleb juurte juurest”.

Võidupüha maratoni peakorraldaja Vahur Mäe sõnul on maratoni teekonda mitmes kohas muudetud. Uudsena läbitakse Pulli asulat. Liivi tee ja Riia maantee ristmiku ületamise asemel suundutakse nüüd otse eemaldatud raudteetammi kohale.

Rüütli platsi asemel finišeeruvad maratoonarid täna Rüütli tänava Ringi ja Aia tänava vahelisel alal, et juba kaugelt vanalinna peatänavale jõudes tekiks lõpetajatel silmside finišiga.

Mälestustulega joostakse kaheksas vahetuses. Pärnust läkitatakse mälestustuli Trivimi Velliste juhtimisel Laidoneri seltsi noorte ning Tallinna noorkotkaste saatel paraadilinna Võrusse.

Loe edasi: Sindis ergutati võidupüha maratoonareid sinimustvalgete lippudega

Torisse tuleb „Mees kuldse nööbiga“

Täna kell 18.00 avatakse Tori rahvamajas Päästeameti muuseumi korraldatav korstnapühkimise rändnäitus. Avamisel on nii Lääne päästekeskuse esindajad kui ka korraldaja Päästeameti muuseumist.

Illustratiivne pilt Riia linnast Foto Urmas Saard
Illustratiivne pilt Riia linnast. Foto: Urmas Saard

Kuni 28. aprillini saavad huvilised minna vaatama Tori rahvamajas avatud Eesti Tuletõrjemuuseumi rändnäitust “Mees kuldse nööbiga”.

Näituse ja ka korraldaja nimi annavad väikese vihje, et väljapanekul kohtub vaataja korstnapühkijate ning nende ajalooga. Näitusel on olulisele kohale asetatud mitte ainult esemed, vaid kõik see, mis kaasneb korstnapühkijaga, mehega, kes uskumuste kohaselt toob õnne.

Näituse teema tegigi põnevaks just see müstiline, mis justkui ümbritseb korstnapühkijaid. Kõik ilmselt teavad kommet katsuda korstnapühkija nööpi, aga millepärast tegelikult nii tehakse? Kuigi sellise mõtte otsimine ja esitlemine on keeruline, siis loodetavasti saavad kõik külastajad leida näituselt oma vastuse sellele küsimusele. Ja kindlasti ka hulgaliselt teadmisi sellelt elualalt.

Näitus valmis aastal 2011. Samal aastal autasustati korstnapühkijate elu-olu tutvustavat näitust Eesti muuseumide festivalil esimese-teise kohaga. Mõni aeg hiljem jäi näitus puhkusele ning 2013. aastal alustati uuesti ekspositsiooni kokkupanekuga.

Mullu detsembris taasavati näitus Kuressaares, edasi liiguti Kärdlasse ja nüüd ollakse tagasi mandril.

Heategijad abistavad, minister allkirjastab tähtsaid määruseid

Sügisel võis kuulda head uudist, et kevadel kaheksa harrastussportlase poolt ellu kutsutud heategevusprojekt “Heategevusjooks 2015″ kogus SA TÜ Kliinikumi Lastefondile 2503 euro suuruse annetuse, millega toetatakse haruldase Otahara sündroomiga viieaastast Kellit.

Aktsiooni raames läbisid kaheksa noort jooksuhuvilist Selveri linnajooksu sarja samal ajal pisikesele Kellile annetusi kogudes ja tema abistamise vajaduse sõnumit levitades. Lisaks rahakogumisele sooviti algatusega juhtida avalikkuse tähelepanu haruldaste haigustega lastele ning nende vajadustele. Heategevusjooksu üks ellukutsujatest Siim Schvede pidas ettevõtmist igati õnnestunuks ja lootis väga, et kogutud rahast on Kellile abi.

[pullquote]Hetkel tuleb välja, et koolitus oli ainult ametnikele, kes päevast päeva sellega ei tegelegi. Jäeti kõrvale kõik need, kes päevast päeva hooldavad oma lapsi ja kelle eluks on abivahendid vajalikud[/pullquote]Täna kirjutab Kelli ema oma facebooki seinal, et väidetavalt on riigi uut abivahendite süsteemi ette valmistatud 3 aastat, aga allkirja vastavale määrusele andis sotsiaalminister 21. detsembril, kehtima hakkas 01.01.2016. „Tore on ju kui ametnikud oma palga välja teenivad, aga miks uuest määrusest tehti koolitus ainult valitud seltskonnale detsembri lõpus. Hetkel tuleb välja, et koolitus oli ainult ametnikele, kes päevast päeva sellega ei tegelegi. Jäeti kõrvale kõik need, kes päevast päeva hooldavad oma lapsi ja kelle eluks on abivahendid vajalikud.“

Loe edasi: Heategijad abistavad, minister allkirjastab tähtsaid määruseid

Pärnumaa Tori valla rahvast huvitab naaberomavalitsuste elu

Sindi linna kodulehe teatel külastasid 1. detsembril Tori valitsuse ja valla ametnikud Sindit eesmärgiga tutvuda naabrite eluoluga.

Tori vallamaja Foto Urmas Saard
Tori vallamaja. Foto: Urmas Saard

Külaskäigu eestvedajaks oli Tori valla arendusnõunik Aarne Põlluäär, kelle sõnul on võetud sihiks kõigi naaberomavalitsustega tutvumine, saades nõnda ülevaaate naabrite elukorraldusest ja omandades teiste häid kogemusi. Külaskäigul soovisid Tori valla esindajad tutvuda ka Sindi linna asutustega.

Linnavalitsuses andis linnapea Marko Šorin ülevaate Sindi ajaloost ja tänasest päevast. Külalistele oli huvipakkuv linna hariduskorraldus ja avaldati soovi tutvuda ka Sindi lasteaiaga. Sindi lasteaias võttis külalised vastu direktor Viivi Palmissaar. Ringkäigule rühmaruumides järgnes kohvilauavestlus õpealajuhataja Reine Tänavaga.

Tori inimesed kutsusid Sindi kolleege vastukülaskäigule ja lubasid peatselt uuesti Sinti tulla, et külastada sel korral nägemata jäänud linna allasutusi.

Aadu Must pälvis Tori valla vapimärgi

Tori vallavolikogu otsusel saab käesoleval aastal Tori valla vapimärgi Tartu ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must.

Aadu Must koos oma tütre Kadri Simsoniga Paide arvamusfestivalil Foto Urmas Saard
Aadu Must koos oma tütre Kadri Simsoniga Paide arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Ettepaneku vapimärgi saamiseks tegi MTÜ Viira Arendusseltsi ja MTÜ Rätsepa Külaarendusselts, keda toetas ka Tori põhikooli pere. Tori vallast pärit Tartu ülikooli arhiivinduse professor on ühtlasi ka riigikogu liige, kes vaatamata suurele töökoormusele hoiab tihedat sidet kodukohaga, kus ta lõpetas omaaegse Virula kooli aastal 1966. Tori põhikooli direktor Pille Usin peab väga tänuväärseks, et Aadu Must igal võimalusel rõhutab oma Tori-kandi päritolu ja ajaloolasena seletab väga põnevalt lahti kultuuriloolist minevikku, seostades seda olevikuga. Ta on läbi aastakümnete nakatavalt esinenud kooli koduloopäevadel ja muudel üritustel nii õpilastele kui ka õpetajatele, öeldakse toetuskirjas. Alates 2010/11 õppeaastast on Aadu Must pannud välja oma ema, Juta Musta nimelise stipendiumi parimatele uurimistööde kirjutajatele, innustades nõnda Tori Põhikooli noori oma kodukoha ajalooga tutvuma ja seda üles kirjutama. Stipendiumi annab ta välja ühiselt oma tütre Kadri Simsoniga.

Aadu Must lõpetas 1976. a cum laude ajaloo eriala Tartu ülikoolis ja oli ajaloo osakonna arhiivinduse õppetooli asutaja.

Valla kõrgeima tunnustuse annab vallavanem Kaie Toobal Aadu Mustale üle valla 24. aastapäeval Tori rahvamajas. Aadu Musta nimi kantakse valla auraamatusse.

Tori vald austab oma inimesi vapimärgiga alates aastadst 2003. Mullu pävis selle Pille Usin. Veel varem on vapimärgi saajateks olnud ka näiteks Harald Nugiseks ja Jüri Kask, mõlemad Tori Kiriku Taastajate ühendusest.

Urmas Saard

Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid

Algatusrühma „Sindi pais“ kutsel kogunesid 16. mail püha üritusse „Pärnu jõgi kalarikkaks, Sindi pais maha“ enampanustanud austust ja tänu pälvinud isikud Kiisa talu jõeaasale.

Kalev Kiisk Foto Urmas Saard
Kalev Kiisk. Foto: Urmas Saard

Tori volikogu esimees Kalev Kiisk, 2008. aastal loodud algatusrühma „Sindi pais“ üks asutajaliikmeid, on korduvalt varemgi oma talu jõeaasal võõrustanud inimesi, kes tegutsevad Pärnu jõe kalarikkaks muutmise nimel. Viimati tulid mõttekaaslased Kiisale eelmise aasta 27. septembril selleks, et kohtuda poliitikutega, rääkida lõhejõe haldamisest, anda allkiri Tori-Oore sama päeva koosoleku resolutsioonile. Kõige tähtsam tegevus oli Oore kärestiku kohal 2094 lõhemaimu vette laskmine. Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlaste ja Lääne-Virumaal asuva Põlula kalakasvatuskeskuse koostööna alustati üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmisega tunamullu ja sellega jätkati eelmisel aastalgi Tori valla sobilikel kudealadel Oore, Virula, Songa, Levi, Jõesuu kärestikel. Alustatud tegevusega loodetakse juba lähemas tulevikus taastada lõhe kogused ammuste aegade tasemele. Seda siiski kindlal eeldusel, et vette lastud maimukeste suureks sirgumise ajaks on Pärnu jõkke tagasi siirdunud lõhede rändeteelt oluline takistus kõrvaldatud.

Loe edasi: Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid

Tõramaal on kõne all Soomaa teemaplaneering

Soomaa teemaplaneeringu kaart.
Soomaa teemaplaneeringu kaart.

Teisipäeval, 26. märtsil kell 16 korraldab Soomaa teemaplaneeringu juhtrühm Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal avatud teabepäeva, kus vaadatakse üle koondatud materjalid ja arutletakse teemade üle, mida võiks planeeringuga lahendada.

Teabepäeval on plaanis tutvustada teemaplaneeringu senist kulgu ja kaardimaterjali nii rahvuspargi territooriumil elavatele inimestele, Soomaaga piirnevate külade elanikele kui kõigile teistele huvilistele.

Soomaa rahvuspargi ja seda ümbritseva mõjuala teemaplaneeringu algatasid ning planeeringu lähteseisukohad kinnitasid Viljandi ja Pärnu maavanem 2012. aasta veebruari algul.

Soomaa planeeringu koosolek Pärnus.
Soomaa planeeringu koosolek Pärnus.

Veidi hiljem kirjutati alla teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt – Viljandi ja Pärnu maavalitsus, Keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.

Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas – Soomaa piirkonna asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmine; kohalike elanike sotsiaalsete tagatiste säilimine, kavandamine või parendamine ning kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Samuti on planeeringu eesmärkide hulgas Soomaa piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja prioriteetide täpsustamine; maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine; olulisemate sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri objektide asukoha määramine; loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine jm. Olulisel kohal on ka jõgede üleujutusaladega seonduv.

Viljandi maavalitsuses juhib planeeringu koostamist planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas ning Pärnu maavalitsuses planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn.

Vt lähemalt: http://parnu.maavalitsus.ee/et/koostatav-soomaa-piirkonna-teemaplaneering

Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.

Klaveril Margus Kappel.

Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.

Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.

Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.

Kava:

Loe edasi: Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Soomaa teemaplaneeringu koostöökokkulepe sai allkirjad

Pildil Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Pärnu maavanem Andres Metsoja. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeval, 28. veebruaril kirjutati Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas alla Soomaa teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt. Koostööleppe osapoolteks on Viljandi ja Pärnu maavalitsus, keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.
Koostööleppe pidulikule allkirjastamisele eelnenud ettekandeid sisse juhatades ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et Soomaa kui suuresti kaitsealuse piirkonna puhul on väga oluline õige tasakaalu ja hea koosluse leidmine. “Küsimus on selles, kas me kaitseme loodust inimese eest või inimest looduse eest,” sõnas Kruuse. Pärnu maavanem Andres Metsoja rõhutas, et ilma kohalike inimesteta oleks kõnealuse piirkonna väärtus märksa väiksem. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn tutvustas oma ettekandes Soomaa teemaplaneeringu lähteseisukohti ja planeeringus käsitletavaid valdkondi. Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas rääkis, et ettevalmistused teemaplaneeringu koostamiseks algasid möödunud kevadel. Järgmisse aastasse on kavandatud planeeringu koostamine, selle kooskõlastamine osapoolte ja huvirühmadega ning lõpliku lahenduse vormistamine. Keskkonnameti Pärnu -Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask tutvustas Soomaa kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021. Ta juhtis seejuures tähelepanu mitmetele liikidele, kellega planeeringu juures tuleks kindlasti arvestada: alates suurulukitest kuni putukate ja taimedeni. Eesmärk on kaasata selle planeeringu tegemisse võimalikult palju sihtrühmi ja huvigruppe, seda selgitas Soomaa Sõprade Seltsi projektijuht Tiina Korts. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas.
Tiia Kallas,
Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja

Soomaa maaomanikke kutsutakse nõupäevale

Keskkonnaamet kutsub Soomaa rahvuspargi maaomanikke 3. mail nõupäevale rahvuspargi keskusesse Tõramaal. Nõupäeval tutvustatakse maaomanikele kaitseala loodusväärtusi ja selgitatakse looduskaitse eesmärke. Lisaks räägitakse niitude majandamise korraldamisest. Nõupäeval osalemine on tasuta. Info ja osalemisest teavitamine telefonil 53083344 või e-kirja teel reet.vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

Tulemas Soomaa kaitsekorralduskava avalik arutelu

3. mail kl 16 toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse saalis Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 avalik arutelu. Huvilised saavad kavaga tutvuda Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses ja Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Viljandi kontoris ning Keskkonnaameti koduleheküljel.

Vastuväiteid ja parandusettepanekuid kaitsekorralduskavade kohta saab esitada kirjalikult Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile (Paala tee 4, Viljandi 71014) või e-postiga viljandi@keskkonnaamet.ee, märksõnaga “Soomaa” kuni 3. maini 2011.

Lisainfo: Meelis Suurkask, tel 5164997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee

Pärnumaal Tori vallas ehitatakse täna Viiralinna

Lumine laululava

12.veebruaril algusega kell 10. 00. “Viiralinna ehitamine ja Suur Suusasõit”
Viira Kooli ääres.

Võta kaasa lapsed, vanemad, sõbrad ja tule meiega koos talverõõme nautima!
Oodatud on kõik huvilised, olenemata soost, vanusest, nahavärvist, maailmavaatest või sportlikust vormist! Osalemine ainult enda muretsetud suusavarustusega. Registreerimine kohapeal. Loe edasi: Pärnumaal Tori vallas ehitatakse täna Viiralinna