Rubriik: Tori vald

Eile asetas Katuseabi OÜ Sindi Jumalailmumise kiriku sammaskoja katusel oma esialgsele kohale tagasi Soomes taastatud ja kullatud risti. Enne üles tõstmist pühitses risti EAÕK Pärnu ja Saare piiskop Aleksander.

[pullquote]Viljo Vetik: kiriku hoone seisund osutus loodetust halvemaks[/pullquote]Risti restaureeris Soomes Raimo Snellmani firma. Tegemist on väga pikaajalise ja tunnustatud kuldamisfirmaga. „Raimo Snellman on Soomes üks selliseid kunstnikke, kes saab riigilt stipendiumi. Hinnatud kuldaja tegi ka Sindi kiriku peatorni risti kuldamise. Varem on ta kullaga katnud Kihnu kiriku ja Pärnu katedraali riste. Järgmisena läheb kuldamisele Suure-Jaani kiriku rist,” rääkis tööde teostamise esindaja Viljo Vetik. Eile oli ka Raimo Snellman ise risti paigaldamise juures koos oma töölise Mikko Snellmaniga. Mehed ei ole omavahel siiski mitte lähedased sugulased.

„Sindi kiriku teise etapi remondiga tuli välja, et kiriku hoone seisund osutus loodetust halvemaks. Seepärast ei suuda me käesoleval aastal teist etappi täielikult lõpetada. Asjad on läinud kallimaks ja kulukamaks. Kirjutame jälle muinsuskaitseametile taotluse toetuse saamiseks, et saaksime sammaskoja remondi ära lõpetada,” andis Vetik hetke seisust ülevaadet.

Loe edasi: Sindi kiriku sammaskojale paigaldati taastatud rist

Alates juuni teisest nädalast käib Sindi linna kergliiklusteede renoveerimine ja päris uute lõikude ehitamine, millega peaks oktoobri lõpuks valmis saama.

Tori vallavalitsuse tellitud tööde teostaja on Yit Infra Eesti AS ja omandijärelvalvet peab OÜ Tarindiprof.

„Kui rääkida ainult Sindi kergliiklusteedest, siis koosneb see mahukas projekt seitsmest erinevast etapist. Praegu on neist käsil kuus. Seitsmes etapp lükkub tulevikku, võibolla siis järgmisse aastasse,” rääkis Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust. Seitsmes etapp puudutab Sindi sillatee ristist Viira vahele suunduvat kergliiklusteed, mis on ka kõige kallim osa. Selle osa välja jätmise põhjuseks on projekti valmimine 2012. aastal ja kooskõlastuste aegumine. Nüüd tuleb teha uued kooskõlastused.

Viira poolne Pärnu jõe suunas kulgev kergliiklustee ületab enne silda maantee ja viiakse kokku teise teega, mis suundub Sindi keskuse poole. Päris uus kergliiklustee ehitatakse ka Paide maanteega paralleelselt kulgeva Pärna tänava otsast alates kuni ühineb järsu pöördega Pärnu maanteega. See tee saab päris uue valgustuse.

Loe edasi: Sindis on käsil ulatuslik kergliiklusteede ehitamine

Sindi linna Vahtra bussipeatuse lähedalt alustatud ja kuni Kurina kurvide lõpuni kulgeva 6,15 km pikkuse teelõigu rekonstrueerimine on üldises plaanis lõppenud ja Maanteeameti Lääne regiooni ehitusvaldkonna juhi Margus Eisenschmidti sõnul käivad vastuvõtu toimingud.

[pullquote]Sindit läbivale teele ehitati mitmel pikemal lõigul valgustus.[/pullquote]Möödunud aasta kevadel Maanteeameti tellimusel Projekt OÜ tööna valminud projekti kohaselt rajati uuendatud muldkehale tasandatud alus, millele laotati kahekihiline asfaltbetoon. Ehituse käigus muutusid ristmikud ja mahasõidud ohutumaks, samuti ohutussaartega varustatud teeületuskohad ja bussipeatused. Kurina sillale paigaldati nõuetele vastavad piirded. Sindit läbivale teele ehitati mitmel pikemal lõigul valgustus. Kogu tee on joonitud ja ülekäigukohad ka asfaltkattel tähistatud, kas sebramärgistuse või punkteerimisega. Viimase puhul peavad jalakäijad arvestama sellega, et vastupidiselt sebramärgistusele pole autojuhtidel teed ületavate inimeste suhtes peatumise kohustust.

Loe edasi: Pärnumaal Tori vallas uuendati üle kuue kilomeetri riigimaanteed

Sindi Tervisekeskuses köeti hoonet üle 80 aasta vanuse katlaga, millele leiaks sobilikuma koha näiteks muuseumi vaatamisväärsuste keskel.

[pullquote]Allan Aas ütles, et tema hinnangul pidanuks selle katla kasutamise lõpetama juba kümmekond aastat tagasi[/pullquote]Täna tegi Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust koos vastava valdkonna asjatundjatega reidi Sindi katlamajadesse, et enne kütteperioodi algust hinnata nende tehnilist seisukorda.

Ringkäiku alustati Sindi Tervieskeskuse (Jaama 1) keldrikorrusel asuvast madala laega keskkütte katlaruumist, kus ukse avas keskuse juhataja Anne Järvsaar. Sütt põletava katla küttekolde uksel on selgelt loetav kiri: A. S. Franz Krull Tallinn. Dokumentatsiooni põhjal teatakse, et sama katel on sooja andnud hoone valmimisest saadik, seega aastast 1936. Nüüd on katel lõhki ja tuleb otsustada, kas remont oleks otstarbekas? Naljatlemisi või koguni päris tõsiselt arutleti, kas mõni mäluasutus võiks nõnda kaua töös olnud ilmaimest huvitatud olla. Terve hulk AS Franz Krulliga seotud objekte ongi juba tunnistatud kultuurimälestisteks, samuti enne neljakümnendat valmistatud Tallinna laternapostid. Miks mitte siis too katelgi?

Loe edasi: Sindis saadetakse Franz Krulli katel välja teenitud puhkusele

Täna allkirjastasid Keskkonnaagentuur ja konsortsium GRK Infra AS ning Graniittirakennus Kallio Oy lepingu, et alustada Pärnu jõel asuva Sindi paisu lammutustöödega.

[pullquote]Lepingu kohaselt kulub ehitustöödeks kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb kolmas aasta kudealade rajamiseks.[/pullquote]Nii anti pärast pikki ettevalmistustöid start kolm aastat kestvatele ehitustöödele, millega kõrvaldatakse Pärnu jõestikus olulisim rändetõke.

Keskkonnaagentuuri kodulehel selgitatakse, et Pärnumaal Sindi linnas paiknev pais asub Pärnu jõe suudmest 14 km kaugusel ning selle tõttu jääb 90% Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest kaladele ja muule vee elustikule kättesaamatuks. „Pärnu jõgikond hõlmab 6920 ruutkilomeetrit, selles on 270 jõge ja oja, pikkusega kokku üle 3300 km ja täna on need rändelolevatele kaladele praktiliselt suletud,“ kirjeldab Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala paisu avamise mõjuulatust. „Suurima potentsiaaliga lõhejõel kasutatakse täna vähem kui 1% võimalikust potentsiaalist – merre tagasi jõuab alla 100 noore lõhe aastas. Meie ülesanne on see olukord lahendada,“ sõnab Ala.

Loe edasi: Sindi paisu lammutamiseks sõlmitud leping avab Pärnu jõe vee-elustikule