Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis

Eile ja täna toimunud maakondlikku õppelaagrisse kutsuti õpilasi tänavu kevadel läbiviidud piirkondliku matemaatika olümpiaadi tulemuste põhjal.

[pullquote]Väga põhjalikult valmistus kooli tutvustavaks ringkäiguks gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Kristiina Anufrieva[/pullquote]Laagris osalejate nimekirjas oli 31 seitsme kuni üheksanda klassi õpilast üheksast Pärnumaa koolist: Kilingi-Nõmme gümnaasiumist, Paikuse põhikoolist, Tori põhikoolist, Sindi gümnaasiumist, Uulu põhikoolist, Tootsi lasteaed-põhikoolist, Pärnu-Jaagupi põhikoolist, Lõpe koolist, Vändra gümnaasiumist. Matemaatikute laagrit juhtisid Sindi gümnaasiumi matemaatika õpetajad Kerdi Mihhailova ja Tatjana Viks. Ühtekokku oli kuus laagri korraldajat ja viis juhendajat.

„Seni on laagreid korraldatud igal aastal maakonna erinevates koolides, Sindis esimest korda,” ütles Pärnu-Jaagupi põhikooli õpetaja ja Pärnumaa matemaatika aineühenduse juhataja Hille Uustamm reedel Sindi gümnaasiumi aulas kuuendat laagrit avades ning andis seejärel sõnajärje üle külalisi võõrustava kooli direktorile Ain Keerupile.

Loe edasi: Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis

Tori valla esimesed aukodanikud

Pärnumaa Tori vallavolikogu tänase istungi otsusega said Tori valla aukodaniku aunimetused Silva Mürel, Hans Soll ja Ants Tugedam.

Hans Soll oma kodus. Foto Urmas Saard — Hans Soll oma kodus. Foto: Urmas Saard

Hans Solli juhitud kodanikualgatuslik rühm on aidanud kaasa sellele, et 2015. aasta aprillis omandas riik Sindi paisu ning alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ja loodusilmelise kärestiku rajamiseks. Paisu avamisega paraneb kalavarude seis kogu Pärnu jõestikus ning kalade vaba liikumine parandab ökoloogilist tasakaalu. Kalade kudealade avamisega suurenevad kalavarud Pärnu lahes ja laiemalt Läänemeres.

Loe edasi: Tori valla esimesed aukodanikud

Kaheksanda tütarlapsed valmistavad kooli tarbeks mööblit

Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed võtsid nõuks meisterdada põrandanurgas istuvatele õpilastele ümmarguse laua koos pinkidega.

Puidust osad valmistasid Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen. Foto Urmas Saard — Puidust osad valmistasid Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Miks lasime neil ise teha? Eks ikka seepärast, et siis hoitakse enda tehtud asja palju paremini[/pullquote].„Korra käidi juba kevadel tegemas, sügisel jätkati ja nüüd mõned päevad tagasi saadigi valmis. Kõik saagimised tegid nad ise. Siis lihvisid, peitsisid ja lakkisid. Kõik tööd on tüdrukute endi tehtud. Nad pidid suuri saage ja lihvimise masinaid kasutama,” kirjeldas kuue tüdruku tegemisi Mart Nõmm, direktori asetäitja majanduse alal, kellele meeldib pidevalt õpilaste käeliste tegevuste arendamisega tegeleda. Nõmm ütles, et tema osa moodustab kõigest võibolla kümnendiku kogu töökäigust ja ta ei tee muud, kui annab õpilaste algatatud mõtete teokstegemisele üksnes kõige vajalikemaid teadmisi või juhiseid. Nõmm kallutas metallkonstruktsioonis pinkidega ühendatud lauda parajalt niipalju, et võis lugeda ka õpilaste signeeringuid: Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen.

Loe edasi: Kaheksanda tütarlapsed valmistavad kooli tarbeks mööblit

ATKO Pärnu neljakümnenda liini bussides kestavad jätkuvalt probleemid peatuste teavitamisega

Pärnu Postimehest võis lugeda, et 10. oktoobri seisuga on kõik uued ATKO bussid jõudnud liinile, aga ei selgitatud põhjust, miks busside teavitusealane varustus ei vasta Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu sätetele.

Uus Scania buss Sindi-Pärnu-Sauga neljakümnendal liinil. Foto Urmas Saard — Uus Scania buss Sindi-Pärnu-Sauga neljakümnendal liinil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nüüdseks on saadud süsteem tööle kõigis Scania 12-meetristes bussides. Bussiettevõtte väitel saab lähipäevil teavituse korda ka Mercedese liigendbussides[/pullquote]Lepingus kirjutatakse, et bussidel peab olema peatuste teadustamise audio-visuaalne süsteem, mis töötab kas automaatselt või on bussijuhi poolt lülitatav. Peatuste teadustamise süsteemi audioteavituseks kasutatakse eelnevalt salvestatud helifaile, mille tellija annab vedajale tasuta üle hiljemalt 45 päeva enne lepingu täitmise algust. Lepingulise teenuse osutamise eelduslikuks alguseks on märgitud 01.10.2019.

Peatuste teadustamise süsteemi visuaalseks teavituseks peavad bussidel olema sisetablood, mis töötavad paralleelselt audioteavitusega ja millel kuvatakse visuaalne teade peatusesse jõudmisel ning kahe järgmise peatuse kohta.

Loe edasi: ATKO Pärnu neljakümnenda liini bussides kestavad jätkuvalt probleemid peatuste teavitamisega

Eesti saab poliitikakujundamise Oscari

Homme, 16. oktoobril antakse Belgradis üle Eestile tunnustus Future Policy Award 2019 noori võimestava poliitika kujundamise eest. Auhinna võtavad vastu Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ja noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi.

Sindi gümnaasiumi noori on kasvatatud paljude aastate kestel poliitiliselt patriootlikus vaimus, mis on pälvinud haridusministeeriumi poolset tunnustavat hinnangut. Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi noori on kasvatatud paljude aastate kestel poliitiliselt patriootlikus vaimus, mis on pälvinud haridusministeeriumi poolset tunnustavat hinnangut. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestit tunnustatakse noorte ühiskondliku kaasamise ja osalusvõimaluste loomise eest[/pullquote]„See auhind, poliitikakujundamise Oscar, on kõigile Eesti noortele, noorsootöötajatele ja noorte heaks tegutsejatele,“ sõnas kantsler Mart Laidmets. „See on tunnustus Eesti riigile selle eest, et meie noortepoliitika on olnud teadmistepõhine, kaasav, süsteemne ja sealjuures ka tulemuslik – noorte elu on Eestis paremaks muutunud. Eesti noortepoliitika on teistele riikidele eeskujuks ja inspiratsiooniks – seda nii täna kehtiva kui tulevase noortevaldkonna arengukava näol,“ lisas Laidmets.

Loe edasi: Eesti saab poliitikakujundamise Oscari

Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

Äsja jõudis vaatajate-kuulajateni perekond Prengede loomingut tutvustav videoalbum „Kummardus”, mis peaks oluliselt täiendama sellel laupäeval tähistatavat Sindi Rocki juubelit. Palusin Ilme Prengel nende kahe olulise sündmuse puhul jutustada Valdurist, keda tema kaasaegsed veel hästi mäletavad, aga nooremad ei tea suurt midagi.

Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures - asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto Urmas Saard — Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures – asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto: Urmas Saard

Ilme, 2017. aasta viljakuul meenutas siinsamas seltsimajas sinu abiga seltskond muusikahuvilisi Sindi Rocki ajalugu. Nüüd palun sind meenutada esimest või esimesi kohtumisi Valduriga.

Ilme: Meid viis kokku Sindi klubi. Juhtus nii, et käisime Tartu ansambliga Sindi klubis esinemas. Mina laulsin solistina ainult ühe laulu. Seitsmekümnendal tulin ma juba Sinti elama, aga Vibro otsis sellel ajal endale naissolisti. Ühele ansambli liikmele, kes osales sellel kontserdil, jäi minu hääl ja nägu meelde. Kohtusime uuesti Sindi kohvikus, kus sain kutse Vibroga liitumiseks. Kutsuja oli Ants Redissaar, Sindi poiss ja trummar. Teine solist oli Valdur, kellega olime ühevanused. Nii meie ühine muusikaline tee algaski. 1972. aastal me juba abiellusime. Valdur töötas sel ajal Pärnu Vikeros. Ta oli Pärnu kutsekoolis lõpetanud puusepa eriala. Vibro läks millegipärast laiali ja vahepeal läksid ka meie teed Valduriga lahku, aga kuna mees oli väga kindla iseloomu ja suure tahtejõuga inimene, siis sai ta oma pahelisest kalduvusest jagu. Alates 1976. aastast kuni elu lõpuni kõigi 26 aasta kestel ta enam alkoholi üldsegi ei pruukinud.

Loe edasi: Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

In memoriam Juhannes Kask

aeg täitus
ta panus
maisesse mustrisse
sai valmis
sügise paratamatuses
koltunud lehtede sahinas

3. oktoobril lakkas tuksumast spordimees Juhannes Kase süda.

Nooruses on Juhannes tulnud Pärnumaa noorte meistriks poksis, maadluses, tõstmises ja jõudnud Eesti koolinoorte spartakiaadil suusatamises esikümnesse. Pärast armeeteenistust pühendas enamiku ajast tõstmisele, tulles sellel alal üheksal korral Pärnu linna meistriks.

Sidudes oma edaspidise elu tõstespordiga sai Juhannesest tuntud, tunnustatud ja nõutud tõstespordi kohtunik. Nõnda on teda mitmel korral tunnistatud Eesti Vabariigi parimaks tõstespordi kohtunikuks, olles olnud üleriigilise kategooria kohtunik alates aastast 1983.

Kui Sindi spordiklubi Kalju kutsus ellu 2000. aastal olümpiaatleet Aleksander Kase nimelised mälestusvõistlused, siis oli ta lisaks jõukatsumiste innuka toetajana olnud oma isa nimelisel võistlusel peakohtunik.

Juhannes oli aatemees, kellele sport pole kunagi olnud elatise teenimise vahend. Seda kõike tegi ta palgatöö ja pereelu kõrvalt.

Sõnaahta mehena polnud lihtne temaga rääkida, kuid spordist kõneldes elavnes Juhannes silmnähtavalt. Täiesti avatuks muutus Juhannes siis, kui ta sai kõnelda oma noortest tõstjatest, keda treenis ja heade tulemustega lõppenud võistlustel kiita võis.

Juhannes Kask sai auväärse Sindi aastainimese 2009 nimetuse eelkõige eriliste teenete eest Sindi tõstespordi pikaajaliste traditsioonide jätkamisel. Ta töötas märkamatus tasaduses, aga noorsportlaste stabiilselt edukad esinemised üleriigilistel võistlustel hoidsid Sindi linna ja spordiklubi Kalju pidevalt heast küljest nähtaval.

Pärnumaa spordiveteranid

Sindi Rocki juubelifestivali eelne kummardus

Vaata videoalbumit “Kummardus”

Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu avaldab mõtet, et Sindi omab isepärast kuma: mitmeid asju on Sindis tehtud esmakordselt Eestis. Ja tööstuslinnana on temas arenenud omapärane mõtteviis, mida ei pruugi leida põllumajandusasulatest.

Ilme Prenge ja Valdur Prenge oma kodustuudios. Foto Prengede fotoalbumist — Ilme Prenge ja Valdur Prenge oma kodustuudios. Foto: Prengede perekonna fotoalbumist

Siiri Metsamägi, taustal lühiromaani Betoonhingede aegu (ilmunud autorinimega S. M. Rattiste) autori maalitud maal, mis leidis kasutust kaanepildi kujundamisel. Foto Urmas Saard — Siiri Metsamägi, taustal lühiromaani “Betoonhingede aegu” (ilmunud autorinimega S. M. Rattiste) kaanemaal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mind paelus, et inimesed tegelesid kirglikult oma hobiga ja tundsid sellest siirast rõõmu.[/pullquote]Raamatute toimetamisega ja kirjutamisega tuntust kogunud Siiri Metsamägi valmistas Sindi Rocki viiekümnendaks juubeliks ligemale tunnipikkuse videoalbumi, mis meenutab varalahkunud andeka põlise sintlase Valdur Prenge loomingut.

„Minu esmane kokkupuude Valdur Prenge abikaasa Ilme esitatud lauludega oli üheksa aastat tagasi. Ilme laulis koos minuga Pärnu naiskooris Leelo. Ükskord kutsusime teda koorilaagri jätkupeole tantsuks laulma ja pilli mängima Raeküla keskusesse. Meid külastas sõprusmeeskoor Tartumaalt Haaslavalt. Tookord valdas selline tunne, nagu oleksin neid laule varem kuulnud: mõnusad ja lihtsad, tantsuks sobivad ja sisukate sõnadega,” rääkis Pärnus elav ja töötav Metsamägi, endine muusikaõpetaja.

Loe edasi: Sindi Rocki juubelifestivali eelne kummardus

Õpetaja on inimene, kes hoolsa aednikuna paneb iga päev tükikese oma mõistusest ja südamest noortele kaasa

Toomas Hendrik Ilves

Suur pildigalerii ja video!

Eestis tähistatakse õpetajate päeva alates möödunud sajandi kuuekümnendatest saadik ja alati on see andnud õpilastele võimaluse omaloominguliseks tegutsemiseks. Sindi gümnaasiumis tähistati tänast õpetajate päeva reedel peaasjalikult kahe õpilase eestvedamisel, kelle taha haakusid paljud gümnasistid ja kaasatud olid ka vilistlased.

Ain Keerup, Kristiina Anufrieva, Randel Käärmann ja Chätlyn Parts viimastel sekunditel enne päeva peakangelaste saabumist. Foto Urmas Saard — Ain Keerup, Kristiina Anufrieva, Randel Käärmann ja Chätlyn Parts viimastel sekunditel enne päeva peakangelaste saabumist. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ja jälle mööda pikki koridore tagasi gümnaasiumi aulasse, kus uued üllatajad üllatamas.[/pullquote]Kaheteistkümnenda klassi õpilased Kristiina Anufrieva ja Randel Käärmann selgitasid, et neile oli selle tähtpäeva korralduslik läbiviimine projektipõhine õppeülesanne uue kogemuse omandamiseks. Kristiinale polnud tänavune õpetajate päeva korraldamine esmakordne käeharjutus. Möödunud aastal abistas ta gümnaasiumit lõpetavat sõbrannat Chätlyn Partsi, kes nüüd tuli omakorda nooremale kooliõele toeks. Mõõdukalt kauguselt hoidis ettevalmistuste ajal silma peal kooli direktor Ain Keerup, kelle isiklik eeskuju mõjutab ka õpilaste hoiakuid. Nii seisis Kristiina õppepäeva alguses juba aegsasti samas kohas peaukse lähedal, kus Keerup tervitab harjumuspäraselt kõigil koolipäevadel saabuvaid õpilasi. Reedel tervitas varajasel tunnil kooli sisenevaid õpilasi direktori kohustusi täitev Kristiina.

Loe edasi: Õpetaja on inimene, kes hoolsa aednikuna paneb iga päev tükikese oma mõistusest ja südamest noortele kaasa

Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Tänase rahvusvahelise muusikapäeva puhul külastas Peterburi ajakirjanik ja muusik Aleksey Vasiljev eile Pärnu Y-klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel Sindi muuseumit, kus andis mõnekümnele inimesele kontserdi, vestles ja vastas küsimustele.

Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto Mikko Selg — Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Kunagi nooruspõlves soovisin meeldida ühele tüdrukule, siis õppisin kitarri mängima ja laulma.[/pullquote]Kogu eilne päev oli Aleksey Vasiljevi enda sõnul suurepärane. Esmalt Paikusel raamatukogu, noorekeskuse ja päevakeskuse külastamine ning seejärel tutvumine Sindi linna ja inimestega.

Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu tegi külalisele jalutuskäigu linnas ja tutvustas kõiki olulisi objekte. Sindi raekoda oli enne teist maailmasõda uusehitusena üks moodsamaid omavalitsuse administratiivhooneid terves Eesti Vabariigis. Sinimustvalge lipp lehvib raekoja tornimastis ööpäevaringselt alates 2008. aasta maist. Esimene lipp muretseti linnakodanike seas korraldatud rahakorjanduse teel. Ka Presidendi kella paigaldamise kulud kaeti täies ulatuses üldrahvaliku korjanduse teel. Sindi gümnaasiumi juures rääkis Pärnpuu, et Tartu rahulepingule allkirja andnud Julius Friedrich Seljamaa on Sindis sündinud ja õppinud diplomaat.

Loe edasi: Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent tänas ametit maha pannes oma suurepäraseid abilisi

Mihklikuu viimase päeva õhtupoolikul kutsus Sindi noortekeskuse asutaja Helle Vent oma kaastöötajad, huviringide juhid ja teised lähemad abilised pidulikule lahkumisõhtule, et öelda kõigile kiitvaid tänusõnu ja meenutada ühiselt möödunud aja tegemisi.

Helle Vent. Foto Urmas Saard — Helle Vent viimasel tööpäeval Sindi Avatud Noortekeskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kõige suuremad tänud ja kallid kuulusid Vendilt noorsootöötajatele, Maili Isandale ja Liidia Pihhusele.[/pullquote]Ansambli Agulipoisid muusikud on kolmekesi ühiselt musitseerinud pool aastat, aga noortekeskusega seob neid palju pikem aeg. Artur Kvell kitarriga ja lõõtsapoisid John-Silver Mitt ning Märt J. Tammann andsid lühikese kontserdi. Esmalt kõlas hoogne popurii lugudest „Serjoša” ja „Julitschka Jablotška”, lõpetati Ukuaru valsiga. Noortekeskuse juures automudelismi edendav Johannes Mets mängis akordionil Raimond Valgre „Viljandi serenaadi” ja „Pärnu ballaadi”. Kontserdi jätkuks esitas Vendi kunagine õpilane Katti Aumeister oma värsiread, mis kirjutatud kauni kujundusega kaardi siseküljele.

Loe edasi: Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent tänas ametit maha pannes oma suurepäraseid abilisi

Tori Siidritalu edukas osalemine rahvusvahelisel siidrikonkursil Asturias

Mainekal siidrikonkursil siidri sünnimaal Asturias võitis Tori Siidritalu oma klassis kuldmedali, konkureerides maailma suurimate siidrimaadega.

Tori Siidritalu šampanjameetodil valminud poolkuiv siider saavutas siidrikonkursil Asturias omas klassis Kuldmedali.

[pullquote]Auhinnatud said veel Tori Siidritalu toodetest Jääsiider pronksmedaliga ja Rose´ hõbemadaliga.[/pullquote]Asturia on piirkond Hispaania põhjaosas, mida teatakse eelkõige siidrivalmistamise sünnimaana. Arvatakse et siidrivalmistamise tavad ja oskused on pärit sealtkandist juba enne Kristust. Eestisse jõudis naturaalse siidrivalmistamise traditsioon alles viimase viie-kuue aasta jooksul.

Tori Siidritalu, kes on väike pereettevõte Pärnumaalt, osales 26-29. septembril siidrifestivalil “IX Salón internacional de les Sidres de Gala“, mille raames toimus ka siidritootjate konkurss, kus osalejaid oli üle maailma. Täpsemalt 85 toodet tosinast riigist.

Loe edasi: Tori Siidritalu edukas osalemine rahvusvahelisel siidrikonkursil Asturias

Maal elamise päev Tori vallas

Sindi raekoja ette jõudes lõpetasid Tori vallavanem Lauri Luur ja volikogu esimees Enn Kuslap parajasti esimese suure pannitäie pannkookide küpsetamist.

Abivallavanem Signe Rõngas astub Sindi raekoja uksest välja maasikamoosiga, millega kostitab Tori valla elanikke. Foto Urmas Saard — Abivallavanem Signe Rõngas astub Sindi raekoja uksest välja maasikamoosiga, millega kostitab Tori valla elanikke. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kasvamas Tammiste ja Eametsa külad[/pullquote]Abivallavanem Signe Rõngas oli toonud maal elamise päeva puhul oma isiklikust hoidiste valikust kõige paremad moosid kookidele määrimiseks. Aga nagu olnuks sellest veel vähe. Ilma purkide sisu lähemalt uurimata ja maitsmata küsisin esimese hooga magusat maasikamoosi. Ja näe imet. Hetk hiljem ilmus Signe neljanda purgiga raekoja paraaduksele ja palus, et abivallavanem Priit Ruut keeraks tugeva mehekäega kaane lahti. Kuid pannkoogi ennelõunal olid abiks veel abivallavanem Jana Malõh ja avalike suhete korraldaja Katariina Vaabel. Kõik nad olid ootevalmilt vallakodanikke kostitamas ja teenindamas. Katariina pakkus palavat kohvi. Kui seda ei soovitud, valas kuuma teevett ja tõi koos pakikesega lauda.

Loe edasi: Maal elamise päev Tori vallas

Viie koera ja kopsaka kandamiga jalgsi Saksamaale

Täna hommikul postkastist lehte võtma minnes tervitas mind tagasihoidlik siberi husky urin, kes oli oma nelja seltsilise ja perenaisega mugavalt akna taha telkima sättinud.

Kathrin Hoffmann peatub oma neljajalgsete seltskonnaga Sindis. Foto Urmas Saard — Kathrin Hoffmann peatub oma neljajalgsete seltskonnaga Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänaseks on Eestimaa teedel astutud umbes 700 kilomeetrit[/pullquote]Noor sakslanna Kathrin Hofmann on juba üheksandat nädalat Eestist teel Saksamaale, kaaslasteks tema truud neljajalgsed sõbrad, kellest neli siberi husky tõugu ja üks muidu tubli krants. Kathrin töötas kolm aastat Tallinna Saksa gümnaasiumis saksa keele õpetajana. Kodumaale minekuks valis ta põneva mooduse, jalgsi ja koertega, seljas kandam kõige hädapärasemaga. Krantsil vanust jumalatosin aastat ja noorimal huskyl 11 kuud.

Loe edasi: Viie koera ja kopsaka kandamiga jalgsi Saksamaale

Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Pärnu Y klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel külastab Peterburis elav mitmekülgsete tegemiste ning huvidega Aleksey Vasiljev Sindi muuseumit ja tutvub ajaloolise tööstuslinnaga. 30. septembril toimuval kohtumisel räägib ta Venemaast, vene keelest ja viljest, tänasest olukorrast Venemaal. Jutt vaheldub muusika ja lauludega.

Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto Urmas Saard — Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto: Urmas Saard

Petropavlovski kindlus. Foto Urmas Saard — Petropavlovski kindlus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta on minu hinnangul suurepärane Venemaa kultuurisaadik mis iganes maailma paigas[/pullquote]Kuna 1. oktoobril peetakse rahvusvahelist muusikapäeva ja Alekseyd seob Pärnuga tegutsemine rahvusvahelises heategevusorganisatsioonis Y’s Men International, mida esindab Pärnus Y klubi, siis tuleb ta meelsasti Pärnumaale musitseerima ning head juttu puhuma. Ta on Peterburi vabakutseline ajakirjanik, muusik, laulja ja fotograaf. Aleksey laulab ja mängib meilegi üldtuntud vene ja saksa šlaagreid, noppeid vene filmi- ja multifilmi klassikast ja muud. Novkorodis 1957. aastal sündinud Aleksey on oma suure ajaloo- ja viljehuvi pärinud vanematelt, kusjuures isa oli ajaloolane ja ema õpetaja. Just seepärast räägib ta muusikapalade vahele lugusid Venemaa ajaloost, viljest, praegusest elust Venemaal ja paljust muust, mis võib just kohalviibivatele kuulajatele huvi pakkuda.

Loe edasi: Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Henri Holland: sai näha väga vingeid ja loomingulisi trikke

Laupäeval, 14. septembril toimus 13. korda Sindi Skate. Pärast eilse pika ja väsitava võistluspäeva järgset puhkust õnnestus saada peakorraldajatelt kommentaare, mis kirjeldab võistluse läbiviimist erakordsetes tingimustes.

BMX võitja Tauno Krüüts. Foto Valev Koitla — BMX võitja Tauno Krüüts. Foto: Valev Koitla

Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et hommikul paistis selges sinises taevas päike ja mittemiski ei kuulutanud võistlejatele, korraldajatele ning pealtvaatajatele sellist ilmamuutust, mis võinuks võistluste läbiviimist takistada. „Kõik viitas imelisele ilmale. Ettevalmistused käisid hoogsalt ja võistlejad kogunesid suurehulgaliselt aegsasti harjutama. Mida aeg edasi, seda süngemaks muutus taevas ja tihedad sajuhood ei tõotanud enam head.” Hommikupoolikul olid esimeste hulgas kohal peamiselt tõukerattaga sõitjad. Südikamad tõukeratturid lükkasid tõukeratta jalalauaga libistades suuremat vett minema ja vahepeal paistma hakanud päike kuivatas kiiresti pinnad kuivaks, kuid järgmine vihmasabin ei lasknud ennast kaua oodata… „Otsustasime piduliku avamise teha Sindis ja võistlused 50 kilomeetri kaugusel Tihemetsas,” rääkis Vent, kes oli ettenägelikult päev varem tellinud varuvariandiks sealse sisepargi. Sedakorda juhatas noortekeskuse aasta tähtsama spordisündmuse sisse endine kauaaegne Sindi linnapea Mati Mettus. „Tänu tema pidevale toetusele asutasime 2004. aasta sügisel linna noortekeskuse ja seejärel ka trikipargi. Sügav kummardus sulle, Mati!”

Loe edasi: Henri Holland: sai näha väga vingeid ja loomingulisi trikke

Aita Puust: mulle meeldib rohkem kodulugu

Laupäeva ennelõunal, 14. septembril kogunes pea poolteist tosinat koduloohuvilist Sindi muuseumisse, kus juba palju aastaid on harjutud ajalooklubina kohtuma. Harjumatu oli Heidi Vellendi puudumine, sest just tema on eelnevatel aastatel muuseumi juhatajana seisnud hea ajalootundide toimumise eest. Nüüd kuulati huviga, mida ütleb algussõnadeks Aita Puust, kes asus juhataja ametisse eelmise nädala esimesel päeval.

Ajakapsli aastast 1962 avavad Ants Jaansoo, Esta Reidissaar ja Urve Lusmägi. Tagaplaanil Sindi muuseumi töötajad Kiki Pärnpuu ja Aita Puust. Foto Urmas Saard — Ajakapsli aastast 1962 avavad Ants Jaansoo, Esta Reidissaar ja Urve Lusmägi. Tagaplaanil Sindi muuseumi töötajad Kiki Pärnpuu ja Aita Puust. Foto: Urmas Saard

[pullquote]video kirjeldab visuaalselt ja kuuldavalt nostalgilist ning tundlikku ajarännakut möödunusse, mis avab loo noorest tütarlapsest, Sindi vabrikust, tolle hiilgeajast ja lõpust[/pullquote]„Ma loodan, et tulete edaspidigi siia majja kokku,” oli tema esimene sõnum klubirahvale. Puust ütles, et ajalugu koosneb eeskätt faktidest. „Aga mulle meeldib rohkem kodulugu, sest ma ei ole ajaloolane.” Ta selgitas, et inimese sees püsiv lugu pajatab selle paiga rõõmust või kurbusest, olgu siis lugu naljakas või irooniline. See lugu on väga tähtis. „Kasvõi sellest, kuidas teise talu perepoeg õitsil käis või kosja läks või mis iganes – sest lood loovadki koduloo.”

Et mitte jääda üksnes sõnadesse, näitas Puust tillukese sülearvuti ekraanilt kaheksa minuti pikkust videot, mida peale tema enda on juhataja arvates kõik teised juba näinud. Päris nii see siiski polnud, oli teisigi, kes nägid esmakordselt. Aga eranditult kõik jäid Puustiga samale arvamusele, et video on vaimustavalt õnnestunud.

Loe edasi: Aita Puust: mulle meeldib rohkem kodulugu

Sindi Skate 2019 viidi Tihemetsa

Järjestikused vihmahood sundisid tänaseks kavandatud trikitamiste võistluse Sindi Skate 2019 viima üle Tihemetsa sisekasse, kuid pidulik avamine toimus siiski Sindi skatepargis, kus märjakartmatuid ekstreemspordi harrastajaid tervitas Sindi endine linnapea Mati Mettus.

Trikitamine tõukerattal Sindi skatepargis. Foto: Urmas Saard

Mati Mettus tervitab 13. korda avatavat Sindi Skate võsitluspäeva. Foto Urmas Saard — Mati Mettus tervitab 13. korda avatavat Sindi Skate võsitluspäeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]et kõik kondid ning luud jääksid ka tänase võistlusega ühte tükki kokku[/pullquote]„Mul on siiralt hea meel teid tervitada tänase võistluspäeva puhul vaatamata sellele, mis taeva all toimub. Olete nii karastunud, et ilm ei ole teie jaoks probleem,” lausus Mettus, kes olnud 1996. aasta sügisest kuni 2009. aasta kohalike valimisteni neli perioodi järjest linnapea ja teinud linna juhtimisel asju, mida veel nüüdki tänuga meenutatakse. Eelkõige tänas ja tervitas omaaegne linnapea neid organiseerijaid, kes kunagi selle toreda võistluse ellu kutsusid. Nüüdseks on sellest saanud väga kena ja pikk traditsioon, mis täna jätkub kolmeteistkümnendat korda. „Loomulikult tervitan kõiki osalejaid: olge vaprad ja pidage vastu. Soovin teile edukat võistlust niivõrd-kuivõrd te seda pidada saate ja et kõik kondid ning luud jääksid ka tänase võistlusega ühte tükki kokku. Aga te olete sellised raudmehed, et ka millegi juhtumise korral teid see ei morjenda,” rääkis julgustavaid sõnu mees, kes Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste poolt valitud ühena aasta lemmikõpetajaks.

Loe edasi: Sindi Skate 2019 viidi Tihemetsa

Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest”

Täna alanud järjekordsed Euroopa muinsuskaitsepäevad andsid hea põhjuse koguneda Sindi viljelembelisel rahval linna raamatukokku, kus toimus Ernst Peterson-Särgavat meenutav loeng-etendus. Päevasündmuse peaesinejad olid Eneli Arusaare juhendamisel Sindi gümnaasiumi õpilased lühilavastuses “Rebane saab taadi ja eidega tuttavaks”.

Kiki Pärnpuu, Aita Puuste, Rita Raudsepp, Eneli Arusaar, Marko Nuut, Sten Eric Hansen, Emilia Sillaste, Braian Kulp, Kertu Kirke Hansen, Kertu Õunapuu, Johanna Piiriste, Lisette Kivimägi, Mariann Savila. Foto Urmas Sa — Kiki Pärnpuu, Aita Puust, Rita Raudsepp, Eneli Arusaar, Marko Nuut, Emilia Sillaste, Mariann Savila, Lisette Kivimägi, Braian Kulp, Sten Eric Hansen, Kertu Kirke Hansen, Kertu Õunapuu. Foto: Urmas Saard

Algse kava kohaselt tahtnuks korraldajad – Sindi raamatukogu, muuseum, gümnaasium – koguneda omaaegse ministeeriumikooli maja juurde, kus Särgava mõnda aega töötas. Paraku ei võimaldanud muutlikud ilmastikuolud seda teha ja nii peeti etemaks raamatukogu lugemissaali, kus sarnaseid kirjanduslikke sündmuseid tavaliselt ongi läbi viidud.

Hakatuseks tekitas vaatajates-kuulajates elevat huvi esimest nädalat Sindi muuseumi juhataja ametis töötav Aita Puust, kelle väga ilmeka jutustamise oskusega jõudis Särgava muinasjutt „Rebane varastab taadi kalad” tänulike kirjandussõpradeni.

Loe edasi: Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest”

Sindi muuseumis saab katsuda ajakapslit ja vaadata selle sisse peidetud teateid minevikust

Laupäeval , 14. septembril palume sisse astuda Sindi muuseumituppa. Alustame kell 11.

Avame pidulikult Sindi töölisnoorte keskkooli ajakapsli. Kapsel leiti nimetatud hoone lammutustööde käigus. Ootame kõiki, kes selles koolis töötanud, õppinud ning õpetanud on. Samuti kõiki sintlasi uudistama, sest tegemist on haruldase, kui mitte ainulaadse leiuga.

Vaatame, meenutame, sööme torti ning peame plaani, mida huvitavat teha algaval sügis-talvisel hooajal. Tulge kindlasti!

Aita Puust
Sindi muuseumi uus töötaja

Tiit, kelle masina purustaja haardest ilmuski lammutustööde käigus päevavalgele Sindi töölisnoorte keskkooli hoone soklisse peidetud ajakapsel. Foto: Kiki Pärnpuu →

Samal teemal:

Aita Puust: hästi armas oleks, kui inimesed leiavad tee muuseumisse

Sindis jutustatakse Särgava muinasjutte

Euroopa muinsuskaitsepäevade sarjas korraldavad Sindi raamatukogu, muuseum ja gümnaasium järgmise nädala neljapäeval omaaegse Sindi ministeeriumikooli hoone ees Ernst Peterson-Särgava muinasjutte tutvustava etteaste.

Särgava maja asub Sindis Pärnu maanteega külgneva Vabriku pargi tagumise serva ääres. Foto Urmas Saard — Särgava maja asub Sindis Pärnu maanteega külgneva Vabriku pargi tagumise serva ääres. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lavastuse hundi rollis osaleb Sindi gümnaasiumi näiteringi vilistlane Marko Nuut.[/pullquote]Sindi raamatukogu juhataja Rita Raudsepp selgitas, et 12.-15. septembrini toimuvatel Euroopa muinsuskaitsepäevadel oodatakse kaasa lööma muuseumeid, raamatukogusid, kohalikke seltse ja teisi huvilisi, kellel soov tutvustada mõnd kunsti ja viljega seonduvat pärandipaika. „Jutustada minevikust mõni põnev lugu ja äratada ellu ammu unustusehõlma vajunud maja või ese,” rääkis Raudsepp. „Mina ja muuseum räägime natuke Särgavast, kes töötas aastatel 1891–1893 Sindi ministeeriumikoolis. Tutvume põgusalt ka tema tuntud muinasjuttudega. Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar lavastab lastega ühe muinasjutu.”

Loe edasi: Sindis jutustatakse Särgava muinasjutte

Aita Puust: hästi armas oleks, kui inimesed leiavad tee muuseumisse

Teisipäeval külastasid Tori valla kommunikatsiooninõunik Katariina Vaabel ja Külauudiste reporter Urmas Saard teist päeva Sindi muuseumi juhatajana töötavat Aita Puusti. Vestluslauas osales ka muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu, kes pärast senise juhataja Heidi Vellendi ametiaja lõppemist korraldas muuseumi tööd ja nüüd lubab olla Puustile abiks linna mäluasutuse töösse sisseelamisel.

Katariina Vaabel annab Aita Puustile ajakapsli üle ja soovib juhataja ametisse astumise puhul edukat tööd Sindi muuseumis. Foto Urmas Saard — Katariina Vaabel annab Aita Puustile ajakapsli üle ja soovib juhataja ametisse astumise puhul edukat tööd Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindi kool oli novaator, eestvedaja – terves tolleaegses Eestis[/pullquote]Vaabel ei tulnud linna tähtsasse ajalookeskusesse tühjade kätega, kaasas oli muuseumi kõrvalt lammutatud hoone ajakapsel. Möödunud nädalal tuli metalne silinder hoone sokliosa purustamisel nähtavale. Ajakapsli sisu on juba maakonna lehes asjakohaselt tutvustatud ja tänastele külalistele Puust enam kapslit ei avanud. Küll aga on kavatsus leidu edaspidi kõigile külastajatele museaalse väljapanekuna näidata ja koos põhjalike selgitustega tutvustada. Aga esmalt tuleb leid nõuetekohaselt muuseumis arvele võtta.

Puust: Olen olnud Tori elupõline elanik, mitmendat põlve juba. Väga pikka aega olnud Tori raamatukogu juhataja. Raamatukogu on olnud põnev selles mõttes, et asutaja oli minu vanaisa vanaisa. Ühel hetkel tuli müür vastu ja tuul hakkas vastu puhuma. Kuna siin avanes võimalus kandideerimiseks, siis oma toredate sõbrannade ergutamisel saatsingi paberid ära.

Loe edasi: Aita Puust: hästi armas oleks, kui inimesed leiavad tee muuseumisse

Sindis ütlesid lapsed „Tere lasteaed!”

Tänane septembrikuu esimene tööpäev algas Sindi lasteaias piduliku lipuheiskamise ja ümber maja kätest kinnihoidmisel keti moodustamisega.

Õppeaasta esimesel päeval moodustas Sindi lasteaia pere maja ümbritseva keti. Foto Urmas Saard — Õppeaasta esimesel päeval moodustas Sindi lasteaia pere maja ümbritseva keti. Foto: Urmas Saard

[pullquote]täiskasvanutele tugevat tahet, tugevat närvi, kindlat meelt, rahulolevaid lapsevanemaid ja rõõmsameelseid lapsi[/pullquote]Eesti vanimas järjepidevalt tegutsevas lasteaias on algaval õppeaastal 207 last, kelle heaks töötab 56 töötajat. Neist enamik kogunes õuel asuva lipumasti juurde, alates nelja sõimerühma kõige noorematest (1,5 aastat) kuni järgmisel aastal kooliteed alustavateni, samuti õpetajad, köögitöötajad ja kõik teised mõnd tähtsat ametit pidavad täiskasvanud. Hoburauakujuliselt kaarduvas rivis seisti näoga hoone peaukse poole, kus päeva tähtsust arvestavalt asusid alusel kolm lippu: äärtel ajalooline Sindi linna ja võililletüdrukuga lasteaia lipp, keskel kõige auväärsemal kohal sinimustvalge lipp.

Loe edasi: Sindis ütlesid lapsed „Tere lasteaed!”

Sindis sõlmiti Koolirahu leping

Koolirahu on Eestis välja kuulutatud 1999. aastast saadik. Lisaks üleriigiliselt toimivale Koolirahu lepingule võivad leppe sõlmida ka kõik koolid iseseisvalt. Kümnete teiste koolide hulgas toimus täna ka Sindi gümnaasiumis lepingu allkirjastamine.

Sindi gümnaasiumis valitseb koolirahu. Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumis valitseb koolirahu. Foto: Urmas Saard

Lepinguid võib sõlmida klasside kaupa eraldi, aga ka ülekooliliselt. Traditsiooni järgivalt kirjutavad Koolirahu lepingule alla koolijuht, õpetajate esindaja ja õpilaste esindaja. Sindi gümnaasiumis andsid allkirja hoolekogu õpetajate esindajad õpetaja Silva Sikk ja õpetaja Maia Agar, õpilaste esindajatena õpilasesindusest Vanessa Viikoja ja Pilleriin Pihelgas. Viiendana pani lepingule oma käe alla direktor Ain Keerup. „Me asetame selle lepingu raami sisse ja paigutame koolis nähtavale kohale,” lubas Keerup.

Loe edasi: Sindis sõlmiti Koolirahu leping

Lauri Luur: tubli uudishimu on kõige parem õpetaja

Täna peeti Sindi gümnaasiumis õppeaasta avaaktust esimesse klassi tulevatele lastele ja gümnaasiumi lõpuklassis jätkavatele neidudele ning noormeestele, homme toimub sama pidulik sündmus kõigile ülejäänud õpilastele.

Esimene koolipäev Sindi gümnaasiumis kooliteed alustavatele lastele. Foto Urmas Saard — Esimene koolipäev Sindi gümnaasiumis kooliteed alustavatele lastele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]tänati mind kui väga tublit kõplajat kolhoosi peedipõllul[/pullquote]Lotte ja karupoiss Braiani abiga ning direktor Ain Keerupi käepigistusel said trükivärskelt lõhnavad Aabitsad 35 kooliteed alustavat väikest tüdrukut ja poissi. 10. klassis alustab homme õpinguid 25 õpilast. Õpilaste üldarv on võrreldes eelmise õppeaastaga suurenenud. Hetkel on nimekirjas 346 õpilast.

Loe edasi: Lauri Luur: tubli uudishimu on kõige parem õpetaja