Esimese tööna alustati kruusaste teepeenarde peale kogunenud mulla ja rohumätaste koorimisega.
Tööde hulka on arvatud tasandusfreesimine ja täielikult asfaldiga ülekatmine. Linnavalitsuse peatuses valmivad uued bussiooteplatvormid. Korrastatakse kiriku kurvi viraaž, samuti Kalamaja tee ja Jaama tänava ristmikud. Kavatsetakse välja ehitada uus bussipeatus, mis saab olema mõlemas suunas Jaama tänava lähedal. Sindi linna eelarvest rahastatava projekti maksumus ületab 74 tuhandet eurot.
Pärast seda, kui EELK Sindi kogudus võis 1998. aastal linnalt ostetud hoone oma isiklikuks palvemajaks pühitseda, peeti täna esmakordselt nelja noore leeriõnnistmine, mille viisid läbi Lõuna-Eesti piiskop Joel Luhamets ja Sindi koguduse õpetaja Tõnu Taremaa.
Täna EELK Sindi koguduses leeriõnnistuse saanud noored. Foto: Urmas Saard
Missa alguses pühitses piiskop Joel Luhamets altari tagaseinale paigaldatud uue risti. Õpetaja Taremaa ütles, et rist osteti koguduse oma raha eest Poolast. Rist ei ole eritellimusega valminud, vaid muretseti masstoodangu valikute hulgast. Missa lühijutluse pidas Taremaa.
Armulauaga jumalateenistuse kõige oodatum osa oli leeriõnnistamine. Liis, Georgina, Maarjalis ja Maarika on läbinud pühapäevakooli. Liis ja Maarika on ka ise õpetanud pühapäevakooli õpilasi. Täna otsustasid nad läbimõeldud sisevaatluse põhjal ja õpetuse omandamise abil võtta vastu ususõnum. Kaaskristlaste ees seistes vastasid nad kõhklematult esitatud küsimustele jah-sõnadega. Nüüdsest on noored täieõiguslikud koguduse liikmed, mille kinnituseks saadi ka vastav leeritunnistus.
Kirikupalvele järgnes leeritatutele esimene armulaua sakrament, mis meenutab Kristuse surma eelset lauas istumist oma jüngritega, kellele ta jagas leiba ja veini. Luterliku tava järgi asub sümboolse kujundina leivas ja veinis Jeesuse ihu ning veri, mis lunastas inimese tema möödalaskmistest ehk pattudest.
Täna keskpäeval kogunesid Sindi inimesed kodulinna raekoja juurde pidulikule lipurivistusele, et tähistada sinimustvalge lipu 132. sünnipäeva. Juba veerand tundi enne pidulikku algust mängis Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel meelolukaid lugusid.
Lipu päeva pidu Sindi gümnaasiumi õuel. Foto: Urmas Saard
Lipu sünnipäeval tervitasid kodanikke Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja riigikogu aseesimees Jüri Ratas.
„Mul on hea meel, et sintlased peavad Eesti Vabariigi sündmuste tähtpäevade tähistamist oluliseks,“ ütles pidupäevalisi tervitanud Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kes osales Sindis mõned kuud tagasi ka riigi 98 sünnipäeva tähistamisel. Eriti rõõmustab maavanemat teadmine, et nendest üritustest võtavad osa väga paljud kohaliku lasteaia mudilased ja gümnaasiumi algklasside õpilased. „Sellel isamaalisel kasvatusel, mida tehakse Sindis, on meie riigi jätkusuutlikkusele väga oluline panus! Me võime olla kindlad, et need noored kaitsevad meie riigiaateid ka tulevikus!“ Maavanem kinnitas, et sinimustvalge lipp on andnud Eesti rahvale meelekindlust ja julgust. „Vaadates täna siin Sindis sinimustvalgete lippude merd, on mul siiras rõõm, et me peame oma riiki ja lippu kalliks. Ühendagu sinimustvalge lipp meid kõiki ja alati – meid kellele Eesti Vabariik on südames ja kallis!“
Sindi on väga roheline linn: 25 parki ja roheala, mis moodustab ca 1/7 linna territooriumist. Linna pindala on 5,01 km2. Arvestuslikult tähendab see haljastuse hooldust alal, mis on ligilähedaselt 0,7 km2 ja peale. Väikesele linnale mitte kergete killast ülesanne.
Sindis, Lohu pargis. Foto: Urmas Saard
Sindi kommunaal on 100% linnavalitsuse hallatav asutus, kes peab oma nappide võimaluste juures seatud kohustustega toime tulema. Talvel lumi, mida sel aastal õnneks väga palju polnud, sügisel puulehed, lisaks puude hooldus, hooldusraie jne, rääkimata igapäevasest linna puhtuse tagamisest.
Väga töömahukas ja linnale kulukas töö on suvekuudel haljasalade niitmine. Heli Ruus, Sindi kommunaali juhataja kohusetäitja, ütles, et linnale jõutakse niitmisega ring peale teha umbes nädalaga. Rohtu ei või liiga pikaks kasvada lasta, sest siis ei niida masin enam korralikult ära. Ühel muruniidukil on võimalus vahetada tavaline lõikur ka pikema heina niitmiseks mõeldud seadme vastu. Muruniidukeid on kommunaali kasutuses kaks. Lisaks 3 trimmerit kraavide ja selliste kohtade niitmiseks, kuhu niidumasinaga ligi ei pääse. Veel on suurte pindade niitmiseks üks päris suur traktor.
Täna õhtul korraldati traditsiooniline Sindi gümnaasiumi direktori vastuvõtt algklasside õpilastele, homme toimub samasugune austamine ülejäänutele kuni gümnaasiumi astme viimase klassi lõpetajateni välja.
Tänupäeval lauldi Sindi gümnaasiumi laulu. Foto: Urmas Saard
Tänupäeval saabunud õpilasi, nende vanemaid, õdesid ja vendasid tervitasid koolimaja fuajees asuva J. C. Wöhrmanni büsti ees seistes kooli direktor Ain Keerup ning Margit Rebane, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Kohustuslikku kätlemist taoline pidulik tervitus ei eelda, aga kui lapsevanemad soovivad kätt anda, siis sobib seegi etiketi juurde.
Kooli aulasse kogunenud õpilasi ootas poodiumi ette asetatud laual hulk punase vahtralehe kujulise logoga varustatud väärtuslikke kingitusi. Aga enne kõige oodatuma osa juurde asumist alustati püsti tõusmisega, et laulda Sindi gümnaasiumi laulu. Sõnad on kirjutanud Ene Michelis ja viisistanud Kristel Reinsalu. Mõlemad sama kooli vilistlased. Kahe salmiga laulu refräänis lauldakse: „Kodust algab kõik – / sa kodust ikka hooli, / on tähtsad ema, isa, vennad ja ka õed. / Kuid ära iial unusta sa kooli, / kus selgeks said sul mitmed elutõed.“
Eile paigaldas Sindi välujulas basseini moodustavaid mooduleid ehitusettevõtja Mihhail Škljar, kes on sintlastele silma jäänud ka 24.veebruari pidulikel lipuheiskamistel. Just tema on see julge, kes turvarakmed peal 15 m kõrgusel pisikesel platvormil hümni ajal lipu masti heiskab, trotsides külma, libedust ja tuult.
Mihhail Škljar tõstab ujula mooduleid maha. Foto: Urmas Saard
„Kuna ujula asub voolava veega veekogul, siis on siin suvi läbi ujumiseks sobiv puhas vesi. Kõik proovid on olnud väga head, ka südasuvel,“ kinnitas Sindi linnapea Marko Šorin. „Väliujula on suviti väga populaarne ajaveetmise koht nii ujumiseks, päevitamiseks, kui ka lihtsalt seltskonna nautimise kohaks. Üle eelmisel aastal rajatud välijõusaal on võimalusi vaid laiendanud ning pakub head võimalust enda kehaliseks arendamiseks. Suviti organiseerivad noored seal omaalgatuslikke jõu- ja MMA treeninguid. Lisaks on ujulas ka rannavõrkpalli mängimise võimalus, asfaltkattega korvpalliväljak ning rannajalgpalliväravad,“ selgitas Šorin.
Sindi väliujulas on lepingu järgne vetelpäästja iga päev kohal alates keskpäevast kuni õhtu kaheksani. Paljud lapsevanemad on määratud aegade järgi oma lastele reeglid seadnud, millal iseseisvalt lapsi ujulasse lubatakse. Samas on seltskondi, kes ootavad just hilisemat aega, et ilma järelvalveta ujulas aega veeta.
Täna õhtul kogunesid Sindi taidlejad seltsimaja väikesesse saali traditsioonilisele hooaja lõpupeole, kus istuti seltskondlikult pidulaudades, kuulati ja vaadati üksteise etteasteid. Peoõhtu teises osas musitseeris tantsuks Viljo Tamm Bänd.
Sindi laulukoori tervitus Allar Rajale. Foto: Urmas Saard
Õhtujuhi pidupäev kujunes vist kõige pikemaks ja jätkub täie hooga juba järgmise päeva hommikul. Tuli ta keskpäevaselt Põlendmaa külapäevalt naabervallast Paikuselt ja pühapäev algab varakult Pärnu Vallikäärus maakonna eakate suvepeo “Meri, maa ja päike” viimaste ettevalmistustega, et päeva lõpuks seegi ettevõtmine saaks kordaläinuks lugeda. Alati abivalmis Priit Kask ei vaja pikemat tutvustust. Ütles: „Näe, pisteti kava pihku. Maha lugeda oli väga vähe. Enamik jutt pidi ikka omast peast tulema.“ Ja jutt veereski hästi.
Mina jõudsin pidulauda väikese hilinemisega, parajasti kantritantsijate esinemise hetkel. Nende järel tulid põranda keskele Omasoodu ja Murueided.
Siis sättis hulk lauljaid endid poodiumi ette ühte viirgu rivisse ja Kristel Reinsalu uuris kas keegi näeb kusagil Allar Raja. Ei näinud. Küsis Allari naabrite järele, aga neidki polnud. Mina elan küll tema naabertänavas, aga vahemaa siiski sedavõrd suur, et ei julenud ennast tema naabriks arvata. Aga mis sest, et Allarit ega naabreid kohal polnud.
Sindi esimene väliujula ehitati alevivalitsuse rahastamisel 1935. aastal, praeguse väliujula sai linn 2012. aastal ja on olnud pidevalt paljude suplejate teenistuses.
Priit Kask Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard
Sindi väliujulas paiknevad rajatised on eeskujuliku väljanägemisega ja ümbrus jätab hästi hooldatud ümbruse mulje. Mõned vanemad mehed istusid kalda äärsetel pinkidel. Priit Kask oli minu saabudes parajasti veest välja tulnud. „Käisin juba 1. mail tänavu esimest korda vees. Mõõtsin siis temperatuuri. Oli 6 kraadi. Muidugi ei jäänud kauaks vette. Kastsin korraks märjaks ja välja. Täna võis juba palju pikemalt olla. Temperatuuri ei mõõtnud, aga vesi võis olla umbes 16 kraadi,“ rääkis Priit, kes aastaid peaaegu igal päeval käib suplemas. Päris jääaugus siiski ei suple, aga varsti pärast jää minekut kuni suurte jaheduste tulekuni küll.
Alles pärast mõningast vestlust tundsin, et midagi on puudu. Ja siis taipasingi, et sügisel Pärnu jõest välja veetud ja minema sõidutatud platvormmoodulid pole veel ujulasse tagasi toodud. Ka rannavalve aknad ja uksed olid alles suletud. Oletasin, et täna olnuks rannavalvet teostav Articard heisanud kollase lipu, mis tähendab veesoojust vahemikus 16 kuni 18 kraadi, mõõdukat maatuult, muutlikke ilmastikuolusid, suplemise ohtlikust lastele, eakatele, haigetele ja kehvadele ujujatele.
Eile lõppes Sindis korraldatud lipu päevale pühendatud loomevõistlus ja täna tegid hindajad oma valikud.
Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard
Hindamiskomisjonis tegid tööd 7 lipu seltsi Sindi osakonna liiget, kelle ülesanne polnud lihtne, sest enamik võistlustöid on üsna ühetaoliselt heal ja väga heal tasemel loodud. Kahtlematult annab tööde tulemuslikus kõrge hinnangu ka laste juhendajatele. Sindi lasteaias juhendasid lapsi õpetajad Elve Peenoja, Janika Kull, Anneli Vilgats, Piia Veeroja, Ülla Paulus ja Eve Vellner. Sindi gümnaasiumis juhendasid õpilasi Jelena Oleštšenko ja Eneli Arusaar. Ühtekokku saadeti võistlusele 37 joonistust ja üks laul.
Välja valiti 6 tööd, mida ei reastatud omakorda paremuse järjestuses. Pooled lasteaiast ja pooled koolist.
Lasteaiast saavad auhinna 2 aasta ja 8 kuu vanune Stella Sedrik Naerukildude rühmast, juhendaja Elve Peenoja; 3aastane Lisandra Käärmann Nublude rühmast, juhendajad Janika Kull ja Anneli Vilgats; 6aastane Karolin Sepa Midrilindude rühmast, juhendaja Ülla Paulus.
Juta Velleste eestvedamisel läbiviidavad Sindi pensionäride igakuised klubilõunad muutuvad iga korraga järjest oodatumaks, kuna võimaldavad lisada toimekate inimeste argipäeva väga vajalikku omavahelist suhtlemist, eriti hästi osatakse hinnata vene rahvakillu kaasamist ühistesse tegemistesse.
Rotiküla vanamehed koos Sindi pensionäridega sotsiaaltöökeskuse maja trepil. Foto: Urmas Saard
Et tänane klubilõuna asetus Velleste sünnipäevaga samale kuupäevale, olevat päris juhuslik kokkusattumus. Aga kahtlematult väärinuks pensionäride ühenduse looja ka päris eraldi talle pühendatud aega ja tähelepanu, arvasid mitmed kohalviibinud.
Täna tulid muusikud naaberlinnast Pärnust. Esinesid Raeküla Vanakooli Keskuse Rotiküla vanamehed täies koosseisus. Nooruslikku lusti täis vanamehi juhendab Ene Saar, kes on klarneti mängu õppinud Peterburi konservatooriumis. Instrumentidega toetasid Ene mängu Jaan Lepik akordionil ja Andres Jurs, kes puhub nii tuubat kui trompetit. Laulsid Arvo Soovik, Koit Heinmets, Rein Tambet, Toivo Põldur ja Ants Aru. Instrumentaalpaladena esitati rohkelt Austria polkat ja valsse. Vokaalselt kõlasid vanad tuntud meloodiad – „Seitse ööd ja seitse päeva“ ja teised sarnased lood. Tantsulugude ajal võtsid laulumehed naised tantsule.
Muidugi lauldi sünnipäeva laulu ja öeldi häid õnnesoove. Venelannade viisik laulis kaunitel viisidel vene meloodiaid, millele mehed palusid lisa. Rotiküla vanamehed lubasid järgmiseks Sindi külastamise ajaks mõnegi venelastele armsa laulu selgeks õppida.
Täna väisavad juba viiendat korda Sindit Södertälje eakate tantsurühma naised, keda võõrustavad siinsed Sindi murueided.
Södertälje kultuurikeskuse seeniortantsijad Sindis. Foto: Urmas Saard
Sindi murueitesid juhendav Saima Laanemaa ütles, et käidi külalistega kauni Pärnu jõe kaldal, Sindi ja Tori valla piiril asuvas Helmondi Peo -ja Toidutares, mida ilmestab nauditav ümbrus iluaianduse, purskkaevude, langeva vee, tiigi ja muu silmale rõõmu pakkuvaga. Sealt sõideti linna raekoja juurde, kus ilus asukoht ja päikseliselt soe ilm kutsus kohe bussist väljudes murule tantsima.
Seni, kui pärast hoogsat liikumist sõõmuke hinge tõmmati, jagasid naised oma seniseid muljeid. Varem on Sindit külastatud sellistel aastaaegadel, kui loodus olnud trööstitult raagus. Seekordne rikkalik rohelus pani kõigi silmad särama ja suud ahhetama. „Me oleme Södertälje kultuurikeskuse seeniortantsijad. Sedakorda saime Sindist hoopis teistsuguse pildi, kui olime tutvunud muuseumi väljapanekutega. Koju tagasi minnes meenutame tänasest Sindit hoopis teise pilguga,“ kõneles üks tantsijatest. Laanemaa ütles, et järgmine kord kutsuvad nad Södertälje sõbrad jaanipäeva pidama. „Siis läheme uuesti Helmondisse, kus neile väga meeldis.“
Sindi linnavalitsus ja Lemminkäinen Eesti AS sõlmisid 23. mail lepingu Pärnu maantee osaliseks rekonstrueerimiseks. Tööde teostamise aeg on 70 päeva lepingu sõlmimisest alates.
Sindi plaanides on uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine. Foto: Urmas Saard
Rekonstrueeritakse 520 meetrine lõik alates Pärnu maantee 29 eest Lohu tänavani. Tööde hulka kuulub Pärnu maantee tasandusfreesimine koos täieliku asfaldi ülekattega, tehakse uued bussiooteplatvormid Linnavalitsuse peatuses, kiriku kurvi viraaži korrastamine ja tee laienduse ehitus ning Pärnu maantee, Kalamaja tee, Jaama tänava ristmiku korrastamine. Kuna Kalamaja tee on ainsaks juurdepääsuks suurte autodega AS Sindi Lanka’le, tuleb möödapääsmatud ristmiku sulgemised eelnevalt ettevõttega kooskõlastada.
Plaanides on ka uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine mõlemas sõidusuunas, kuid kuna asukoha puhul on tegemist mälestisega (Kiriku park on muinsuskaitse all), siis vajab nende rajamine muinsuskaitse nõuetele vastavat projekti. Vaja on teha ettevalmistavad tööd mahus, et edasiste tegevustega ei pea tehtut lõhkuma või ümber tegema.
Lepingu mahuks on üle 74 000 euro, mis finantseeritakse Sindi linna eelarvest.
Täna külastas Sindi pensionäride toimekas seltskond Tallinna loomaaeda.
Tiiger Tallinna loomaaias. Foto: Urmas Saard
Märgatavad muutused
Kuigi minule veel pensionäride sooduspiletit ei müüda, olin väga rahul ka täispileti eest maksmisega ja eriti tänulik inimestele, kes ärgitasid kaasa minema. Kui mälu ei peta, siis viimati jalutasin loomaaias umbes kümmekond aastat tagasi. Mõned korrad ka varem ja päris väiksena viis esimest korda loomaaeda ema. Ainult siis asus loomaaed kusagil Kadrioru pargi serval Lasnamäe nõlva all. Esialgselt ajutisele maa-alale rajatud loomaaiast on mälestused väga hägusad. Selgemalt on meeles kaljukitsed kõrgel paekivijärsakul, miskipärast ka pruunid karud.
Kümmekond aastat on loomaaeda oluliselt muutnud. Esimest korda sisenesin Õismäe poolsest lääneväravast, mis avati Ehitajate teega külgnevas osas 2014. a kevadpühal. Samas asub ka veidi hiljem valminud Keskkonnahariduskeskus. Külastajad pääsevad loomaaeda läbi uue hoone avara fuajee, kus on hulk elekroonilise kontrolliga väravaid.
Sindi esimese olümpialase Aleksander Kase mälestusvõistlused klassikalises tõstmises toimusid juba seitsmeteistkümnendat korda.
Suur karikas on tõstjale, kes ületab Aleksander Kase omaaegse tulemuse samas kaalukategoorias. Foto: erakogust
14.mail olid Sindi Seltsimajja kogunenud Eesti parimate tõstjate hulka kuuluvad sportlased. Kohalik spordiklubi „Kalju“ oli esindatud viie tõstjaga noorte kategoorias. Võistluste arvestus käis kolmes kategoorias – naised, noored ja mehed. Paremusjärjestus reastatakse Sinclairi punktide alusel ehk otsustavaks saab lisaks ülestõstetud raskusele ka kehakaalu ja raskuse vahe.
Võistluste peakorraldajaks on olnud algusest peale Sindi Kalju tõstetreener, Aleksander Kase poeg, Juhannes Kask.
Võistlust alustasid naised, kus üldvõitja Darja Ivanova spordiklubist Edu püstitas noorte rekordid nii rebimises (57 kg) kui ka tõukamises (68 kg), 168,84 punkti.
Noorte arvestuses tuli üldvõitjaks Robin Kivirand spordiklubist Vargamäe (87kg, 107kg; 249,186 p). Sindi noormehed järjestuses Martti Šorin, Randel Matiisen, Ken Meriniit, Hendrik Viik ja Märt Tamman võitsid kohad neljandast kaheksandani.
Julius Friedrich Seljamaa surmast möödub 17. juunil 80 aastat. Samal päeval meenutavad diplomaati mälestuskogunemisega Rahumäe kalmistul Sindi gümnaasiumi õpilased, Sindi ajalooklubi liikmed ja teised, kes hindavad oma kodukandist võrsunud mehe teeneid Eesti riigi ees.
Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul. Avatud 1938. a 17. juunil. Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs. Foto: Urmas Saard
Seljamaa suri vähki enne saadikuna Rooma ametisse asumist, kuhu ta oli määratud 1936. a juunis. Nii katkes 53-aastase mehe elulõng pärast viljakalt töötatud aastaid. 20. juunil kandsid EÜS Põhjala liikmed, kelle ridadesse ta kuulus, sarga Toomkirikust Lossiplatsile. Seljamaaga tuli hüvasti jätma väga arvukas saatjaskond. Seljamaa sängitati mulda Tallinna Rahumäe kalmistule. Tema perekonna rahula asub peaväravast sisenemisel suure tee teisel kolmandikul vasakut kätt jääval hauaplatsil.
1938. a 16. juuni Postimehe esilehel oli tükitud uudis, et välisministri teatel toimub järgmise päeva (17. 06) õhtul kell 20.00 Rahumäe Pauluse koguduse kalmistul endise välisministri ja välisdelegaadi Julius Seljamaa hauasamba avamine. Kalmu kaunistaval pronksbareljeefiga graniitsambal on tekst: Julius Seljamaa 1883 – 1936. Hauasamba autorid on arhitekt Karl Lüüs ja kujur Ferdi Sannamees. Sealsamas puhkab ka tema abikaasa Anna-Maria Seljamaa. Hauaplats kanti kultuurimälestiste riiklikusse registrisse 2009. a juunis. Õnnelikul kombel pole olnud vajadust seda hauatähist taastada. Kuigi ka Rahumäe kalmistul hävitati kommunistide käsul palju haudasid, jäi Seljamaa kalm ja graniitsammas puutumata. Tiina Tojaki sõnul puhastati sammast 2001. a Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu eestvõtmisel.
4. juunil Sindis tähistatavat sinimustvalge lipu sünnipäeva aitab tähtsustada 24. maini (kaasa arvatud) kestev loomevõistlus, milles osalevatelt lasteaiaealistelt mudilastelt ja algklassides õppivatelt õpilastelt oodatakse luuletusi, lühijutte, laule, joonistatud pildikesi ja käsitööesemeid.
Möödunud aastal ei tahtnud lipu päeva pidustus Sindis lõppeda, keskel tantsivad õpetajad Ülle Jantson ja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard
On küsitud, kas loomevõistlus toimub üksnes Sindi laste vahel? Ei! Kuigi pole räägitud üleriigilisest ega ka mitte maakondlikust võistlusest, lubatakse osaleda kõigil. Tööde juures peetakse oluliseks põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu. Töid hindavad Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed. Parimad tööd auhinnatakse ja sõnaline valik kantakse ette lipu päeva kontsertkavas. Võistlusele laekunud joonistusi ja käsitöid näeb välinäitusel Sindi gümnaasiumi juures, vihma korral koolimajas sees.
Täiendav selgitus telefonil 55 694 444 või aadressil urmas.saard@mail.ee. Tööd tuua kas Sindi linnavalitsusse või Sindi seltsimajja hiljemalt 24. maiks. Tekstid võib saata ka antud elektronposti aadressil.
Sindis tähistatava lipu päeva kontsertkava peaesinejateks on tänavu kõige nooremad, lasteaia lapsed ja algklassiealised õpilased. Merekultuuriaastat väärtustades kõlavad laulud Eestimaast, läbi armsa kodumaa voolavatest jõgedest ja hällitavast merest. Laulud vahelduvad pärimuslike eesti tantsude ja ringmängudega.
Sindi murueided võõrustavad eakate tantsurühma 8 paari Sindi seltsimajas.
Saima Laanemaa. Foto: Urmas Saard
Teist hooaega Sindi murueitesid juhendava Saima Laanemaa teatel külastavad Södertälje linna Rootsi soomlased 24. mail omaealisi tantsusõpru Sindis. Stockholmi läänis asuva 60 tuhande elanikuga Södertälje soomlased on pärast mitmeid kohtumisi erinevate Eesti kollektiividega valinud Sindi murueided oma lemmikuteks, kellega juba neljandat aastat jätkatakse sõprussuhetes, rääkis Laanemaa, kes on läbinud soome keele kursused, mis aitab paremini ka keeleliselt lävida.
Mullu septembris külastati oma sõpru Södertäljes, nüüd kohtutakse Eestis: Sindis ja Pärnus. Suvepealinnas peatutakse nädalapäevad. Lisaks Sindile kohtutakse veel omavahel 27. mail Pärnus. „Tantsime ja laulame mõlemale tuntumaid lugusid. Näiteks Rootsis laulsime soome keeles „Mullu mina muidu karjas käisin“. Viis on nende juures siiski pisut teine, aga saime hakkama. Laulu „Tulipunased roosid“ laulsime kumbki oma keeles. Laulmise kõrval muidugi tantsime. Õpime ja õpetame vastastikku uusi tantse.“ Laanemaa sõnul on Sindi rühma keskmine vanus 77 ja natuke peale. Södertälje eakad tantsijad tunduvad Laanemaa arvates veidi noorematena. „Ikka on meile inimesi juurde tulemas. Nüüd on liitumas Viivi, kes tahab kõik meie tantsud selgeks saada,“ rääkis Laanemaa eakate tegevusest rahvuslike tavade hoidmisel ja naaberrahvaste vaheliste kultuuriliste sidemete hindamisest.
Täna otsustas Sindi linnavalitsus premeerida oma kodanikku Allar Raja 800 euroga edukalt lõpetatud meeskonna sõidu eest Brandenburgis toimunud Euroopa MM-il, kus koos Kaspar Taimsoo, Tõnu Endreksoni ja Andrei Jämsäga sõideti kullale.
Tegemist oli 32-aastase Allar Raja sportlaskarjääri neljanda Euroopa meistritiitliga. Üldse on Allar Raja võitnud kõigi võistluste tulemusena üheksa medalit: MM-pronks 2006 neljapaadil; MM-pronks 2009 kahepaadil; MM-pronks 2015 neljapaadil; EM-kuld 2008 neljapaadil; EM-kuld 2009 kahepaadil; EM-kuld 2012 neljapaadil; EM-kuld 2016 neljapaadil; EM-hõbe 2010 kahepaadil; EM-hõbe 2011 neljapaadil.
Sindi linn asus Allar Raja toetama veel enne suuri võite ja on seda teinud järjekindlalt tänaseni. Täna ütles Sindi linnapea Marko Šorin, et hoiavad juba pöialt augustis Rio de Janeiros toimuvale võistlusele ja reservis on arvestatud märkimisväärselt suurema preemiaga.
Allar Raja austamine Sindis aastal 2012. Foto: Urmas Saard →
Sindi pensionäride ühendus tegi eile väljasõidu rahvasuus hästi tuntud Vene talusse, kus perenaine Ljubov Petrova ja noorperenaine Veronika Meibaum esitlesid austusavalduses vene rahva esivanemate elutarkust ja südant soojendavat rahvuskultuuri.
Ljubov Petrova ja Veronika Meibaum võtavad vastu vene kombe kohaselt soola ja leivaga. Foto: Urmas Saard
Bussisõiduga Sindist umbes kolmveerandtunnise teekonna kaugusel asub Audru valla Soomra külas huvitava looga omaaegne eestlastele kuulunud Sanga-Tõnise talu, mida nüüd juba 15 aastat majandavad rõõmsameelsed ema ja tütar. Kogemustega juht tagurdas ettenägelikult bussi mööda kitsukest teelõiku taluväravasse, et jalavaeva vähem oleks. Bussist väljujatele astus vastu noorperenaine Veronika, kelle kandikul ilutses kaunis teeserviis. Ta palus endale järgneda läbi uhke peavärava. Tagantpoolt tulijad ei kuulnud kutset ja püüdsid otsemat teed kasutades õuele jõuda. Siiski see ei õnnestunud, sest punapõskne Veronika palus kõigil läbi auvärava siseneda.
Juta Velleste küpsetas öösel soolakringli, mille külakostiks tõi, aga Ljubov tuli vastu soola ja leivaga. Perenaist tean hästi juba 5 aastat. See oli 2011. a küünlakuu viimasel päeval, kui ta tõi Sindi muuseumisse Hohloma näituse. Üllatusin, kui ta kaugelt käe välja sirutas ja mind nimepidi mäletades tervitas. Sedakorda ei jätkunud aega jutustada 17. sajandil alguse saanud käsitööst Volga tagustes metsades, sest turismitalu pidajatel on palju muudki näidata ja jutustada.
Algatusrühma „Sindi pais“ kutsel toimus 6. mail Sindi paisu juures Pärnu jõe ümarlaud, kus tänati keskkonnaministeeriumi tänukirjaga Eesti uhkeima lõhejõe taaselustamisele kaasa aitajaid, räägiti paisu avamisprojekti hetkeseisust, Pärnu jõe võimalikest haldusvariantidest, Sindi elanike mure murdepunktist ja paljust muust. Toimus ka selle kevade viimane Põlula lõhe noorjärkude vettelaskmine.
Kõik lõhemaimud on täpselt üle loetud ja jõkke lasti 15 803 üheaastast lõhet. Foto: Urmas Saard
RMK Põlula kalakasvatuse osakonna nõunik Ene Saarde ütles, et kõik lõhemaimud on täpselt üle loetud ja jõkke lasti 15 803 üheaastast lõhet. „Järgmisel aastal jätkame ja siis toome kaheaastased kalad.“
Kuidas praegu veel oma kohal asuv Sindi pais takistab siirdekalade rännet kude- ja kasvualadele, selles veendusid kõik kohal viibinud oma silmaga. Paisu keskosas oli eriti palju näha kõrgeid hüppeid sooritavaid kalu, kes vaatamata suurele lennule ei tõusnud poolest kõrgusest ülespoole. Ka kalatrepi liigtugev vetevoog käis kalade jõust üle. Paisu kohal noolisid linnud kergesti tabatavat saaki.
Kodanike algatusrühm „Sindi pais“ on juba pea kümmekond aastat probleemiga tegelenud, avaldanud valitsusele ja eraomanikule survet. Nende järeleandmatu tegevuse tulemusena paistab kalade probleemile peatselt lõplik lahendus saabuvat. Eile tunnustas riik nii algatusrühma kodanikke kui mitmeid teisigi loodusesse hea tahtega suhtuvaid inimesi. Keskkonnaminister Marko Pomerantsi allkirjaga tänukirjad andis üle riigikogu keskkonnakomisjoni liige Andres Metsoja.
Sindi gümnaasiumi õpetaja Silva Sikk ja tema 6B klass otsustasid juba päev enne Teeme ära talgupäeva välja tulla, et teha tublisti tööd.
Tänane päikseline ilm ja kergelt jahutav tuuleõhk ei andnud asu kauem oodata. Majandusjuhataja Mart Nõmm näitas korda tegemist vajava piirkonna kätte. Pioneeride puiestee ja katlamaja vaheline pargiala riisuti talvega mahapudenenud oksaprahist, kuluheinast ning juhuslikust prügist puhtaks. Praht topiti suurtesse kottidesse ja sõidutati käruga pargist välja.
Sindi gümnaasiumi 6B talgutel. Foto: Urmas Saard →
Kaari Kasemaa (8a), 1. koht vanuses 8-9 aastat. Foto: Urmas Saard
Sindi linna 78. sünnipäeva eel korraldati kuni 28. aprillini kestnud laste joonistusvõistlus „Minu unistuste kangamuster“. Omaaegses Sindi tekstiilivabrikus loodud kangamustreid nägi Sindi muuseumis, millest oli laste loovmõttele abi. Töid hindajad muuseumi juhataja Heidi Vellend ja kangakunstnikud Sindi tekstiilivabriku ajast Helgi Tuul ning Ene Riso. Võistujoonistamises osalejate ealine piir määratleti 4 kuni 16 eluaastat. Tegelikult asusid võistlema lasteaia lapsed algklasside õpilased. Kokku laekus 21 tööd, enamik Eneli Arusaare õpilastelt, Sindi gümnaasiumi 2.A klassist (vaata pildigaleriid). tänasel pildistamisel olid käes juba uued joonistused, milles mõeldi emadepäevale.
Esialgsed vanusegrupid jaotati ümber tööde laekumiste vanuste järgi.
1. koht vanuses 4-6 aastat – Ranar Viitmann (5a) Sindi lasteaiast.
1. koht vanuses 8-9 aastat – Kaari Kasemaa (8a) Sindi gümnaasiumi 2A klassist.
1. koht vanuses 9-11 aastat – Joosep Ailiste (9a) Sindi gümnaasiumi 3D klassist.
Alates 1. maist näeb Sindi muuseumis avatud Helle Hanseni keraamikatööde isikunäitust.
Helle Hansen, Lembit Roosimäe ja Heidi Vellend keraamikanäituse avamisel. Foto: Marko Šorin
Helle Hansen on Tallinna pedagoogilise kooli haridusega palju aastaid lasteaia kasvatajana leiba teeninud. Tema teiseks südamelähedaseks kutsumuseks kujunes keraamikaga tegelemine, millega alustas 1982. aastal. Hansen töötas 16 ja pool aastat AS Reideni keraamikas mudeli valmistajana. Keraamika pole olnud tema jaoks mitte üksnes palgatöö, vaid ka vabaaja harrastus. „Kuulusin Pärnu kunstiklubisse aastast 1989. Praegu enam mitte,“ meenutab ta huvitavat ajasisustust, mis täitusid põnevate kunstiliste vormidega.
Kümnete Hanseni tööde väljapanek paljude näituste korraldamise ahelas pole Sindi muuseumis juhuslik paik. Töötades mõnda aega Sindi muuseumis sidus keraamik oma harrastuse nooruses õpitud erialaga – lastega. Ta õpetas neile käelist tegevust materjali voolimisel ning vormimisel. Aga Hanseni juhendamisel tegid lapsed ka päris lihtsaid käsitöö harjutusi.
Sindi pensionäride aktiiv ja naisliit tähistasid täna ühiselt Sindi sotsiaaltöökeskuse 17. asutamise aastapäeva ja viibisid peatselt saabuva emadepäeva mõtetes, mille muutsid eriliselt kauniks Sindi lasteaia koolieelsete rühmade laululapsed.
Ema ja tütar – noor pensionär Juta Velleste, Sindi pensionäride eestvedaja ja Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Helga Isand. Foto: Urmas Saard
Sotsiaaltöökeskuse kestvalt heale koostööle linnavalitsusega annab tunnistust linnapea Marko Šorini külaskäik ja kingituste pakk. Temaga olid ühes ka sotsiaalnõunik Helga Isand ja lastekaitsespetsialist Natalja Zadunaiskaja-Kiviselg, et oma silmaga taaskordselt veenduda linna eakama seltskonna elujõus, näha esinemas lasteaia mudilasi, kes on olnud korduvalt varemgi oodatud.
Lasteaia laululapsed laulsid muusikaõpetaja Ülle Jantsoni akordioni helide saatel laule, mis olid nii vahvad, et väärivad üksikasjalikku kirjeldust.
Helve Mikussaare “Köögitädi” sobis hästi sotsiaaltöökeskuse kokk-juhataja Viive Sepiku ja teiste töökate abiliste tervitamiseks. Köögitädi on üks väga tore tädi. Laua peal on leivatorn, tädi pole iial morn. Ainult kui on palav pliit ütleb – “Minge jalust siit!”
“Salamahti”, Airi Liiva. Ma teen süüa, väga tihti, enamasti salamahti. Ja kui emme mind ei näe, pistan piima/jahu sisse oma käed. Ma loon korda väga tihti; enamasti salamahti. Kallan põrandale ämbritäie vett, ma ei valeta, vaid räägin sulatõtt. Ma teen kalli, väga tihti, enamasti salamahti. Ja kui emme mind ei näe, talle kaela ümber panen oma käed.
1. mail tähistati Sindi linnaõiguste omistamise 78. aastapäeva laadameluga ja Pärnu Jaapani nädala avapäevast osa saamisega.
Fotograaf Haide Rannakivi pildistab kõik Sindi elanikud ühele pildile. Foto: Urmas Saard
Mäletan, et oli aasta 2014 kevad ja Sindi linna 75. juubeli tähistamisest vähem kui tosin kuud möödas, aga suurpidustuse pilt püsis endiselt muljet tekitavalt silme ees. Toimunut kajastades kirjutasin uudisloo päisesse rasvases kirjas, et päikseline päev meelitas Sindi raekoda katva väheldaste pilvedega taeva alla suurel hulgal linnarahvast ja külalisi, kelle innuka osavõtuga tähistati Sindi linnaõiguste saamise 75. tähtpäeva ja peasündmusena õnnistati sisse Presidendi kell.
Vabanemata tollest emotsionaalsest elamusest uurisingi siis järgmisel aastal, kuidas linn kavatseb järgmist sünnipäeva tähistada. Minu pettumuseks meenutati kunagist ammu vastu võetud otsust, et Sindis tähistatakse suurema pidulikkusega linna sünnipäeva üksnes iga viie aasta järel. Leppisin kahjutundes selle otsusega ja kujutasin ette, kui pikk on ikka viis aastat, mida tuleb oodata ja kui palju pööraseid pöördelisi asju võib selle aja sees juhtuda. Ei tulnud kordagi sellele mõttele, et juba mõni aasta hiljem võiks tulla kõneks 1938. a antud linnaõiguste ära võtmine ja selle allutamine suurvalla meelevalda. Olin harjunud teadmisega, et Eestimaal mõõdetakse paljude linnade kestvust 700 ja pikema ajaga.
Tööde hulka on arvatud tasandusfreesimine ja täielikult asfaldiga ülekatmine. Linnavalitsuse peatuses valmivad uued bussiooteplatvormid. Korrastatakse kiriku kurvi viraaž, samuti Kalamaja tee ja Jaama tänava ristmikud. Kavatsetakse välja ehitada uus bussipeatus, mis saab olema mõlemas suunas Jaama tänava lähedal. Sindi linna eelarvest rahastatava projekti maksumus ületab 74 tuhandet eurot.
