Pärnu

Mälestustulega Torist Pärnusse ja läbi nelja kihelkonna pealinna

Võidupüha eelsel päeval Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustuli jõudis läbi Pärnu ja nelja endise kihelkonna liikudes paraadilinna Tallinna.

Mälestustuli on jõudnud Jüri kirikumõisa parki Foto Urmas Saard — Mälestustuli on jõudnud Jüri kirikumõisa parki. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Trivimi Velliste: Vabadussõjaga saime me riigirahvaks, peremeesrahvaks omal maal[/pullquote]Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus läidetud mälestustuld on saadetud läbi Eestimaa erinevate ajalooliste kihelkondade nüüdseks juba 19 korda. Alates aastast 2012 toovad võidupüha maratoonarite järel jooksvad tõrvikuhoidjad mälestustule esmalt Eesti Vabariigi sünnilinna Pärnusse. Rüütli platsil on igal aastal antud tuli Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorte kätesse. Tänavu tulid Rüütli platsile tuld edasi viima Mari-Ann Lillemägi ja Maria Elisa Tinnuri Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumist, Liisi-Marleen Nikker Kose gümnaasiumist ning Diana Peterson Tabasalu ühisgümnaasiumist. Diana saatis mälestustuld ka eelmisel aastal, siis viidi leek Rakveresse.

Loe edasi: Mälestustulega Torist Pärnusse ja läbi nelja kihelkonna pealinna

Pärnus rääkisid soomlased ja eestlased kahel päeval Euroopa Liidust

Euroopa Komisjoni rahastatud piiriüleses projektis esindasid Soome poolt Päris-Soome maakonna seeniorid ja Eestit Pärnu maakonna elanikud, kellest valdava osa moodustasid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad.

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht Foto Urmas Saard — Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Valter Parve muretses rahvuskultuuri eripära ja keele säilimise pärast[/pullquote]Seminar algas 19. juunil kogunemisega hotell Strand Jurmala saalis. Sissejuhatavate mõtetega esinesid Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht. Ettekanded tõlgiti soome ja eesti keelde. Soomlaste ja eestlast suhtumine on mitmete näitajate poolest üsna sarnane. Kasemets tõi näiteks, et 53% nii eestlasi kui soomlasi usaldavad Euroopa Liitu ja 63% suhtuvad ühendusse positiivselt. On ka erinevusi. Soomlased peavad tähtsamaks keskkonnaga seonduvat, eestlased seevastu majanduse arengut. Artjoki arvates on väikeriikidel nagu Soome või Eesti palju turvalisem siiski suures liidus püsida. Järgmise aasta teisel poolel saab Soomest eesistuja riik.

Pärnu kolledži lektor Valter Parve muretses rahvuskultuuri eripära ja keele säilimise pärast. „Et meile ei sunnitaks peale seda, mis on võõras ja kauge. Kuidas võita aega ja harjuda sellega, mis praegu meile veel vastuvõtmatu on?”

Loe edasi: Pärnus rääkisid soomlased ja eestlased kahel päeval Euroopa Liidust

Võidutuli läidetakse mälestustule ja muinastule ühendamisel

Võidupüha sündmused saavad alguse Pärnumaal ja Tallinnas juba 22. juunil.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, võtab Pärnus Rüütli platsil võidupüha jooksjatelt mälestustule enda kätte Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, võtab Pärnus Rüütli platsil võidupüha jooksjatelt mälestustule enda kätte. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänavu tervitatakse mälestustuld Pärnu-Jaagupis kell 20.00, Märjamaal 21.00, Hageris 22.00 ja Jüris 22.45[/pullquote]Maraton Eesti Vabariik 100 on 22. juunil Pärnumaal toimuva võidupüha maratoni erisündmus, mis pühendatud riigi sajandale juubelile erilisel sportlikul moel. Tegemist on kordumatu “üks-ja-ainus-kord” aset leidva jooksuga, mis mõeldud pärnakate kingitusena EV100 sündmuste osana. Kuna Pärnul ja Pärnumaal on väga tugevad seosed iseseisva Eesti riigi kujunemisel ning siin deklameeriti 1918. aasta 23. veebruaril esimest korda iseseisvusmanifesti, ei ole jooksuürituse toimumispaik valitud juhuslikult.

Rahvuslik jooks täidab ka rituaalset rolli. Maratoonarid vastutavad Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustule Pärnusse kandmise eest ja toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile. Tuld kannavad maakonna tunnustatud sportlased, treenerid ja aktivistid, kelle seas on näiteks tituleeritud sõudjad Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo ja Kaur Kuslap ning maadleja Helary Mägisalu.

Loe edasi: Võidutuli läidetakse mälestustule ja muinastule ühendamisel

Pildigalerii: „Ku-Ku-Kuuni” oli nähtav üksnes Pärnu jahtklubis

Meelelahutusklubi Kuu üheksandal tegevusaastal selle kunstilist juhti Ege Kukke tabanud mõttevälgatus sünnitas tantsijate ühisel nõul harjumuspärasest rahvatantsukontserdist midagi enamat.

Ku-Ku-Kuuni Pärnu jahtsadama angaaris Foto Urmas Saard — “Ku-Ku-Kuuni” Pärnu jahtsadama angaaris. Foto: Urmas Saard

[pullquote]pääsevad valla peadpööritavad sündmused[/pullquote]Koreograafide Kardo Ojassalu ja Annika Viibuse lavastatud kontsertetenduse lugu „Ku-Ku-Kuuni” jutustab ühest pealtnäha täiesti tavalisest kalurikülast ja seal oma igapäevaelu elavatest inimestest. Keset päris tavalist elu juhtub midagi äärmiselt kummalist, mille tagajärjel pääsevad valla peadpööritavad sündmused, mis sunnib mõnegi väärtushinnanguid ümber mõtestama. Tõdetakse, et olemasolevat osatakse hinnata alles selle käest pudenemisel.

Eile, 16. juuni õhtul õnnestus Pärnu jahtklubi angaari mahtuval publikul vaadata head tantsulist etendust. Juba enne etenduse algust, aga ka etenduse ajal ja järel mängis Olavi Kõrre juhendamisel Balkan Hord. Lisaks Kuu segarühmale (juhendaja Ege Kukk) ja naisrühmale (Malle Ormilaan) olid lavale kaasatud veel kolm tegijat: Hallid Sõnnid (Teet Killing), Pärnu ühisgümnaasiumi C-segarühm (Tiiu Pärnist) ja Sindi gümnaasiumi lasterühm (Malle Ormilaan).

Loe edasi: Pildigalerii: „Ku-Ku-Kuuni” oli nähtav üksnes Pärnu jahtklubis

Männi tantsuvõistluse kaks esikohta läksid Lätti ja üks Tallinna

Seekordne tantsuvõistlus Männi Battle/Jam 8 oli juba kaheksas omalaadne. Tantsuoskust tuli näitama ja võistlema 32 julget ning osavat noort üle terve Eesti ja kaugemaltki. Mitu võistlejat oli Läti Vabariigist, kõige kaugem tantsunoor saabus Valgevenest.

Hip-Hop kategooria võitja Keity Talllinnast tantsuhoos Foto Mikko Selg — Hip-Hop kategooria võitja Keity Talllinnast tantsuhoos. Foto: Mikko Selg

Laupäeval, 16. juunil toimunud tantsuvõistlus sai alguse Marten Penu suurest kiindumusest tantsimisse. Esimesed võistlused peeti Männi kohviku ruumides, mis jäid peagi väikeseks.

Tänavu viidi võistlus esmakordselt läbi Raeküla Vanakooli Keskuse suures saalis. Võistluse peakorraldaja Marten Penu sõnul on tantsijate huvi võistluse vastu väga suur. Tantsijate meisterlikkus on aastatega kasvanud. Sel aastal oli kahe Bboing katekooria finalisti tase ühtlaselt nii kõrge, et kohtunikud otsustasid mõlemale anda esikoha. Rõõmustav oli võistlusele tulnud noorte tantsijate rohkus ja oskuste kasv.

Võistluse peasponsor on tantsuvõistlusele nime andnud Männi kohvik.

Täpsustavalt selgituseks, et Bboing katekooria asemel võib kasutada ka mõistet break tantsu kategooria. Õiged on mõlemad. Marteni nimetatud on siiski rohkem asjatundjate seas levinud termin.

Mikko Selg

Sügiskuul Pärnusse tulev Türgi nädal algab Sindis

Septembrikuu esimesel nädalal korraldab Raeküla Vanakooli Keskus järjekordse, juba viieteistkümnenda teemanädala – Türgi nädal Pärnus.

Türgi suursaatkonna esindajad suursaadiku Hayriye Kumaşcıoğlu juhtimisel ja korraldajad Piia Karro-Selg juhtimisel peavad ärjekordset töökoosolekut Foto Mikko Selg — Türgi suursaatkonna esindajad suursaadiku Hayriye Kumaşcıoğlu juhtimisel ja korraldajad Piia Karro-Selg juhtimisel peavad järjekordset töökoosolekut. Foto: Mikko Selg

Nädal algab 2. septembri keskpäeval väikese avamisega Sindi linnas, seejärel tuleb suurem nädala avamine kell 15 suures Pärnu linnas.

Täpne sündmuste kava ei ole veel avaldamisvalmis. Teada on, et nädala jooksul saame vaadata järgmisi kollektiive või osa võtta järgmistest tegevustest:

1. Ted Ankara folklooriansambel koos trummirühmaga;
2. Tanini Trio kontsert;
3. Türgi filmiprogramm;
4. Vaadata erinevaid fotonäitusi;
4. Kuulata Türgi eesti keelde tõlgitud luuletusi;
5. Osa võtta Türgi tippkoka Asim Güzelbey töötubadest või maitsta tema valmistatud toite;
6. Osa saada Türgi tee- ja kohvikultuurist ning õppida neid jooke türgipäraselt valmistama Dervis Ilgün´i juhtimisel
7. Saame vaadata ehtsat õlimaadlust libedate ja kuumade türgi meeste poolt näidatuna.

Mikko Selg
Raeküla Vanakooli Keskuse infospetsialist

Kupala teatris kõneldakse üksnes valgevene keelt

TÜ Pärnu Väärikate ülikooli õppijad külastasid tänavu kevadel Minskit parajasti sellel ajal, kui kastanitel avanesid pungad.

Sõjamuuseum Minskis Foto Urmas Saard — Sõjamuuseum Minskis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]katuse all oli laud kaetud suupistetega ja varustatud tillukeste pitsidega[/pullquote]Välja sõideti 18. aprilli hommikul ja tagasi jõuti 21. kuupäeva õhtupoolikul. Esimesest täispikast päevast Minskis võis lugeda 23. aprillil avaldatud reisikirjelduses ja vaadata üle saja foto. Ligemale paar kuud hiljem meenutavad kümned fotod põgusalt ka järgmist päeva Valgevene pealinnas ja pisut väljapool suurlinnagi.

Minskis veedetud esimese öö järel viis buss meid linnast 40 kilomeetri kaugusel asuvasse Dudutki vabaõhumuuseumisse. Meid ootasid kaks giidi – Anna ja Anna. Kohe me siiski aiaga piiratud alale ei sisenenud. Esmalt külastasime eemalt paistvat tuuleveskit, kus Anna tutvustas omaaegset vilja jahvatamist.

Loe edasi: Kupala teatris kõneldakse üksnes valgevene keelt

Suur pildigalerii: Grillfesti pärastlõuna kuni hilise õhtuni

Tänasega lõpeb Pärnu Vallikääru aasal 18. Grillfest, mis võttis enda alla 30 000 ruutmeetri suuruse ala ja võimaldas müügikohti umbes 300 toidupakkujale.

Arno Uutma, 21-kordne Eesti meister kabes, festivalil kabesimultaani andmas Foto Urmas Saard — Arno Uutma, 21-kordne Eesti meister kabes, festivalil kabesimultaani andmas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]oksjon tõi pisut lisatulu Pärnu naistevarjupaiga vajaduste tarbeks[/pullquote]Sotsiaaldemokraadid annetasid kogu müügitulu Vähihaigete laste vanemate liidule.

Arno Uutma, 21-kordne Eesti meister kabes, pidas festivalil kabesimultaani.

Vallikraavis peatuvate uhkete kaatrite lähedal küpsetas Vladislav Koržets ümarmudilaid, mis lõppesid suhteliselt varakult ära. Hiljaks jäänud võisid üksnes lugeda silti, mis teatas Vladislavi kalale minekust.

Rakvere lihakombinaadi meisterküpsetaja Tarmo Märsi heategevuslik barbeque-sea oksjon tõi pisut lisatulu Pärnu naistevarjupaiga vajaduste tarbeks.

Toimus Eesti Tervisemess – Liikuma ja MySnack esitlus: Grillfest Bikini Fitness 2018 välja selgitamine.

Loe edasi: Suur pildigalerii: Grillfesti pärastlõuna kuni hilise õhtuni

Laevaga Pärnu ja Paikuse vahet sõitma

Lõbusõit OÜ alustas Pärnu Cruises kaubamärgi all regulaarselt toimuvate huvireisidega Pärnu jõel.

Laeva Pärnu kapten Tiit Tõniste Foto Urmas Saard — Laeva Pärnu kapten Tiit Tõniste. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Miks mitte sõita jalgrattaga laevani, jätta ratas sildumispaika ja sõita igapäevaselt laevaga kesklinna ja tagasi[/pullquote]Reedel, 8. juunil lõikasid Jaansoni raja äärsel kail (aadressiga Lai 2) Pärnu linna kirjadega valget linti 85-kohalise laeva omanik Asko Lääts ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Sellega kuulutati laeva esimene hooaeg avatuks ja kutsutud külalised astusid laeva ülemisele tekile, kus Bravo Catering kaunid piigad Marian Solovjova ja Marianne Mihkelstein tervitasid pardale saabunuid vahuveini, suupistete, puuviljade ja tordiga.

Lääts ütles laeva tutvustades, et alusel on pikkust 18 ja laiust viis meetrit. Laevakeret jääb allapoole veepinda 1,3 m. Laeval on kaks tekki. Aluse liikumiseks kasutatakse kahte peamasinat ja ühte abimasinat. Reisilaev valmis 1992. a Soomes. Paarkümmend aastat tegi see laev regulaar- ja tellimusreise Ahvenamaa ja Turu vahel. “Sealt me ta Pärnusse tõimegi,” rääkis Lääs.

Loe edasi: Laevaga Pärnu ja Paikuse vahet sõitma

Pärnu Grillfest algas taas luuleliselt ja söögipalvega

Pärnu jutuvestja ja luulelembeline Jaak Känd tegi paar aastat tagasi Grillefestivali laulu, mida ka mitmel korral ette lugenud ja nii ka eile enne EELK Pärnumaa praost Tõnu Taremaa söögipalvet.

Jaak Känd Foto Urmas Saard — Jaak Känd. Foto: Urmas Saard

Inimesi kokku tulnud igast ilmakaarest:
Pärnust, Tallinnast ja Võrust, Virumaalt ja Saarest.
Mitu päeva kestab pidu Pärnu Vallikäärus.
Kõigil sigadel on süda ammu saapasääres.

Inimesi kokku tulnud paksemaid ja kõhnu –
Vallikäärust uhkab ninna imelisi lõhnu.
Eestlane on armastanud ikka hüva sööki –
sigaprael ja küpsekalal alati on lööki.
Lapsedki on ühes võetud seda lusti kaema:
viinerid ja pannikoogid ajavad neid naerma,
kutsuvad neid igal ajal söögilaua ligi.
Hoopis vähem meele järgi angerjas ja ribi.
Öelge mulle, mida teha kaalujälgijatel?
Grillipeol on nende tarvis mahetoidu katel.
Rukkolat ja kamajooki, hapukurki, tilli,
nii ei lähe veganitel nägu enam krilli.
Enamasti ahju juurde lastakse vaid mehi –
raske töö on küpsetada sõbra lihakehi.
Tänagi siin selgeks saame aasal Vallikäärus,
kes on etem grillimeister – Andres või siis Pearu.

Loe edasi: Pärnu Grillfest algas taas luuleliselt ja söögipalvega

Grillfest on Pärnus kaheksandat korda

Täna käib Pärnu vallikraavi tagusel aasal vilgas ettevalmistav tegevus homme algavaks Hea toidu festivaliks, mis toimub kahel päeval.

Auris Rätsep Foto Urmas Saard — Auris Rätsep. Foto: Urmas Saard

Grillfesti korraldaja Auris Rätsep ütles, et tänavune Grillfest toimub 18. korda. Mitu korda neist Pärnus on toimunud? Sellele küsimusele vastamiseks pidi ta natuke nuputama. Arvas, et kuus viimast aastat on Pärnus järjestikku grillitud ja pidutsetud. Mingi aeg oli vahet ja veel varem veel paaril korral. Kahe aasta pärast tahab Rätsep juba suuremat juubelit pidada, aga see ei tähenda toidumüügi kohtade arvu suurendamist. Tänavu on toidumüügiks eraldatud 300 kohta ja sellega on korraldaja sõnul Pärnus lagi käes, sest rohkem kohti aasale tekitada pole võimalik. Rätsep meenutas, et alustades oli osalejaid kolm korda vähem.

Rätsep ütles, et selle aasta Grillfestil on kohal ka „Eesti otsib superstaari“ tänavune võitja Uudo Sepp ja teised finalistid – Sissi Nylia Benita, Merilin Mälk, Anette Maria Rennit, Hele-Mai Mängel, Jennifer Marisse Cohen.

Lisaks saab Grillfest nüüd veel kolmandagi lava ehk raadiolava, mille nimepartneriteks on Star FM ja Power Hit Radio.

Loe edasi: Grillfest on Pärnus kaheksandat korda

Kadi Elmeste: kuidas nii lihtsad asjad võivad nõnda hästi maitseda?

Läänemaal kaheksandat aastat metsikutele taimedele pühenduv Kristi Lehtla kinnitab, et Eestimaa põldudel ja metsades leidub suur valik inimesele söödavaid looduslikke toidutaimi, milles sisalduvad toitained ja vitamiinid on meile väga vajalikud.

Kristi Lehtla Foto Urmas Saard — Kristi Lehtla. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Taimetark Lehtla valmistas võilille pannkoogi taigna, mille hulka segas ka nõgest ja maltsa[/pullquote]Et umbrohust valmistatud toidud võivad osutuda ka hästi maitsvaks söögipooliseks, seda tõendasid Kihlepas Eassalu külaseltsi majja kogunenud poolesajale huvilisele taimetargad Mercedes Merimaa, Evari Tšetšin, Kristi Lehtla, Herdis Elmend, Merle Einola. Juhina kandis eilse päeva hea kordamineku eest hoolt Kaire llus, kes on üks kolmeteistkümnest Pärnumaa maitsete aasta korraldustoimkonna tublidest naistest.

Kontaktürituse korraldajad soovisid viia omavahel kokku toitlustusasutuste pidajad, kokad ja metsikute taimede tundjad, et ärgitada harjumatuid taimi lisama meie kohvikute ja restoranide menüüsse. Kõneldi taimede korjamisest, hooajalisusest ja säilitamisest. Tutvuti maitse- ja metsikute taimede kogujate ning kasvatajatega. Kuid kõige põnevam osa oli ikkagi väikestes seltskondades toimunud toitude valmistamine ja hilisem degusteerimine ning ühine maitsmine.

Loe edasi: Kadi Elmeste: kuidas nii lihtsad asjad võivad nõnda hästi maitseda?

Eneli Arusaar: proov, proov, proov – nüüd on kõik möödas ja hing rahul

Kui kell viis algas Pärnu Koidula pargis pidulik Eesti lipu päeva tähistamine, siis vaevalt keegi 4. juuni pidupäevalistest teadis, et juba poolteist tundi varem algas Endla teatri laval enam kui saja sintlase osavõtul lavastuse “Ema käed kui sünnimaa” peaproov.

Eneli Arusaar saab Eesti lipu seltsi juhatuse tänukirja Foto Urmas Saard — Eneli Arusaar saab Eesti lipu seltsi juhatuse tänukirja. Foto: Urmas Saard

Kuidas Eneli Arusaare mõtestatud lavastus mõttevälgatusest teatrielamuseks kujunes, sellest on juba pisut kõneldud, aga tasub veelgi rääkida. Praegu püsib eilne kontsertetendus värskelt meeles ja meenuvad viimaste päevade mõttevahetused Eneliga. Vahendan allpool üksikuid repliike ja lausekatkeid, et ka lugejale anda rohkem aimdust ühe lavastuse valmimise valulikust protsessist.

“Urmas, olen ise nii ärevil. Tahan,et kõik õnnestub. Tulin just proovist. Proov, proov, proov ja veelkord proov. Tahan kinkida elamuse. Niisiis tegelen kõigega, alates digiklaverist kuni kardinateni laval välja. Iga liikumine tuleb laval tuhandeid kordi läbi mõelda ja teha. Endla lava on ju midagi muud,” avaldas Eneli. “Askole olen väga tänulik, ta võtab oma helimehetööd nii südamega.” Eneli selgitas, et on ühiselt enam kui saja osatäitjaga nautinud Endla teatri lava ja mõelnud ja arutanud ja otsustanud ja tundnud ja tunnetanud. Lavastaja jagas oma emotsioone teadmises, et esmaspäevani ta ei maga.

Loe edasi: Eneli Arusaar: proov, proov, proov – nüüd on kõik möödas ja hing rahul

Lipu päeva kõnekoosolek Pärnus

Tänavu tähistati Pärnus Eesti lipu päeva traditsioonilise kogunemisega Rüütli platsi asemel Lydia Koidula monumendi juures.

Pidulikul lipurivistusel osalesid mitmed Pärnu linna koolid, kaitseliitlased, naiskodukaitse, noorkotkad ja kodutütred. Sõnavõttudega esinesid Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti lipu seltsi juhatuse esimees Jüri Trei. Esines puhkpilliorkester Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel ja laulis Pärnu Ülejõe põhikooli poistekoor, mida juhatas Maimu Muttik.

Rongkäigus sammuti läbi Rüütli tänava teater Endla juurde. Endla suurel laval andis Sindi gümnaasium ühiselt naisrahvatantsurühmaga Kuu kontsertetenduse “Ema käed kui sünnimaa”, mille lavastas Eneli Arusaar.

Lipu päeval Pärnus Rüütli tänaval. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Lipu päeva kõnekoosolek Pärnus

Marina päev enne Georgiasse tagasilendu

Möödunud aasta kevadel vahendas Külauudiste portaal seitsme reisikirjaga väikese eestlaste seltskonna mitmepäevast tutvust Georgiaga. Toona võõrustas meid külalislahkusega mitmete teiste suurepäraste inimeste hulgast ka Marina Maisashvili, kes edendab oma kodumaal heategevust.

Edu Kull ja Marina Maisashvili Ignatsi õpperajal Foto Urmas Saard — Edu Kull ja Marina Maisashvili Ignatsi õpperajal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Postiljonist sai vahendaja, kes julgustas inimesi abistajaid mitte kartma[/pullquote]Marina jutustas juba meie Georgias viibimise ajal pikalt ja põhjalikult, kuidas temast sai Georgia kirikute liidus üleriigilise sotsiaaltöö koordinaator. Pärast Abhaasia sõda (1992–1993) valitses Georgias täielik kaos nii majanduslikult kui olmeliselt. Polnud gaasi, elektrit, kütet – ei midagi. „Pooled inimesed lahkusid laviinidena välismaale, peamiselt Türki, Kreekasse. Vanad inimesed jäid kogu riigis üksinda. Ja siis tekkis vajadus hoolitseda üksinda jäänud inimeste eest. Georgia kirikud murdsid pead, mida selles olukorras ette võtta,“ rääkis Marina. Huvitav on seejuures teada, et Kasastanist lahkunud sakslased lõid Saksamaal oma organisatsiooni. Tolleaegne evangeeliumi kristlaste liidu juht Levan Abelashvili õppis Kasastanis arstiteadust ja seal ta tutvuski samade sakslastega. Sakslased toetasid sotsiaaltööd aineliselt ja Marina juhatas tervet sotsiaaltöö võrgustikku, mis hõlmas mitte küll vast kogu Georgiat Batuumini. Aga suurt osa Tbilisi ümbrust kindlasti, läänes Gorini ja samuti idas – umbes paarisaja kilomeetri raadiuses ümber pealinna.

Loe edasi: Marina päev enne Georgiasse tagasilendu

Y’s Men kahel päeval Bauskas

Bauskas toimunud Soome-Balti piirkonna Y’s Men liikmete kogunemine algas tavatute kogemustega, mis kestsid kahel päeval kuni ära sõiduni, aga õppepäevade kava oli Pärnu klubi poolt hästi ettevalmistatud, sisutihe ning tulemuslik. Kohtumine lõppes meeldejääva nelipüha jutluse ja kontsertelamusega Bauska baptistide palvemajas.

Soome-Balti piirkonna Y's Men klubide kohtumine Bauskas Foto Urmas Saard — Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine Bauskas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda.[/pullquote]Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine, ettekannete kuulamine, kogemuste vahetamine ja ülesannete lahendamine leidis aset Bauska sajandite vanuse renoveeritud lossi konverentsisaalis 19. ja 20. mail. Et kõik üksikasjad olid täie põhjalikkusega juba aegsasti vastutustundlikult ettevalmistatud, sellest andis kohe esmapilgul märku erinevatest rahvustest ja asukohamaadest pärit inimeste paigutamine nummerdatud kohtadele. Üllatunud pilgud reetsid esialgset arusaamatust, aga juba õige pea saadi aru tegelikust vajadusest. Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda. Selline korraldus lõi hea eelduse rahvusvaheliseks suhtluseks ja keelelise väljenduse paremaks harjutamiseks.

Loe edasi: Y’s Men kahel päeval Bauskas

Pärnu kesklinnas lehvivad Georgia lipud

Täna hommikul kella viie paiku heiskasid Pärnu Vaasa pargis restoran Kolhethi omanik Andri Arula ja peakokk Manana Keburia vaheldumisi kaks Eesti ning kaks Georgia lippu, millega tähistati Georgia Demokraatliku Vabariigi asutamist täpselt sada aastat tagasi.

Andri Arula ja Manana Keburia heiskavad Pärnu Vaasa pargis Georgia lipu Foto Pilleriin Järve — Andri Arula ja Manana Keburia heiskavad Pärnu Vaasa pargis Georgia lipu. Foto: Pilleriin Järve

[pullquote]Keburia avaldas täna hommikul siirast tänu Andri Arulale, keda võiks kujundlikult nimetada Pärnus ka Georgia aukonsuliks.[/pullquote]Arula sõnul sündis mõte mõni kuu tagasi. Ta pöördus peagi Eestist lahkuva Gruusia suursaadiku Tea Akhvlediani poole palvega, et Pärnu saaks tänaseks päevaks kaks Georgia mastilippu. Suursaadik oli Arula algatusest väga liigutatud ja kinkiski kaks lippu.

Seitsmendat aastat Eestis elav Keburia saabus Pärnusse Tbilisist, aga tema sünnikodu asub Suhumis. Mäletatavasti kuulutas Georgia parlament 2008. a augustis Abhaasia Venemaa poolt okupeeritud alaks. Ka täna 100 aastat tagasi välja kuulutatud Georgia Demokraatliku Vabariigiga toimis Venemaa autult ja sellepärast püsis vapper rahvas toona iseseisva riigina kõigest 1921. aasta 25. veebruarini, mil Punaarmee tolle mitmeti rikka maa okupeeris.

Loe edasi: Pärnu kesklinnas lehvivad Georgia lipud

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Kõrgemal künkapealsel asuvat Bauska lossi piiravad kahelt küljelt Mūsa ja Mēmele jõed, mis iidsest rajatisest möödudes ühinevad Lielupe jõeks. Jõgede ühinemise paiga lähedusest alustasidki rahvusvahelise muuseumi öö saabudes väikesteks seltskondadeks jagunenud inimgrupid orienteerumist Bauska linnas.

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis Foto Urmas Saard — Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kesklinnas palusime juhuslikel möödujatel ennast pildistada[/pullquote]Tegemist oli Soome-Balti piirkonna Y’s Men õppepäevadel osalenud veerandsaja inimesega, kelle kahepäevane Bauskas viibine kattus juhuslikult 19. mail aset leidnud muuseumiööga. Igas tillukeses rahvusvahelises seltskonnas pidi olema vähemalt üks lätlane, kes orienteeruks lätikeelses keskkonnas teistest paremini. Meie läksime teele neljakesi: kaks läti naist, üks meessoost leedukas ja teine samast soost eestlane. Anna Ziemele ja Velta Benjava tulid Läti väikelinnast Livanist, Kestutis Dringelis Leedu linnast Vievisest ja mina Sindist. Kõigis kohustuslikes peatuskohtades pidi kogu seltskond jääma ühele fotole, mis tagas võimaluse osaleda hiljem auhinnaloosis.

Bauska lossi kahe osa vahel puudub arhitektuuriline sarnasus. Vanem osa ehitati Liivi ordu poolt 15. sajandi keskpaigas, aga sellest on nüüdseks säilinud üksnes punastest tellistest ja raudkividest lagunevad müürid. Kuramaa hertsogi Kettleri jaoks ehitatud residents valmis 16. sajandi lõpus ja on tänaseks eeskujulikult taastatud. Kolmandal korrusel asuvad hubased võõrastetoad, mis võimaldas esimest korda elus veeta kogu muuseumiöö muuseumis.

Loe edasi: Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

„Ema käed on kui sünnimaa“ ehk kuidas sündis Sindi kingitus Pärnule

Eesti lipu 134. aastapäeval annavad enam kui sada sintlast tasuta kontsertetenduse Endla teatri suurel laval. Kontsertetenduse stsenaariumi autor ja lavastaja on Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar, kes juba mitmendat aastakümmet juhendab kodulinna õpilasteatrit.

Tants Ema süda Foto Urmas Saard — Tants “Ema süda” Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga ta leidis originaali, milles tegelikult olid need pärlid sinimustvalged[/pullquote]Mullu detsembris hakkas Arusaar pingsalt otsima ideed, millega Sindis tähistada Eesti riigi sajandat aastat. „Kui ma kuulasin erinevatel aegadel kirjutatud laule, avastasin Anne Veski laulu „Ema käed“. Veski laulust läksid mulle hinge sõnad „ema käed on mu jaoks kui sünnimaa“. Mõistsin silmapilkselt, et Eesti Vabariiki peab juubeliaastal nägema läbi ema südame, ema silmade ja ema käte.“ Idee leidmise järel vaatas ta läbi kõik oma koduse raamatukogu raamatud, mis jutustavad emast. Edasi läks ta linnaraamatukokku ja lahkus sealt kolme kotitäie raamatutega. „Olin kunagi lugenud Merle Karusoo elust võetud lugusid. Märkasin, et kirjutades avaldab inimene ka mõtteid, mida ta suuliselt välja ei ütleks. Nii otsustasin asuda otsima kirju, mida on kirjutanud emad oma lastele enne sõda, pärast sõda, praegu.“

Loe edasi: „Ema käed on kui sünnimaa“ ehk kuidas sündis Sindi kingitus Pärnule

Huvitavamad leiud Hirve linnuvaatlustornis

Möödunud laupäeval, 12. mail toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud tornide linnuvaatluses osales ka Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste, kes uudistas Pärnus Hirve linnuvaatlustornis.

Pildil hiilib Joosep Ailiste rabas kobrast Foto Helen Parmen — Pildil hiilib Joosep Ailiste rabas kobrast. Foto: Helen Parmen

[pullquote]See oli hinnatud arvukus, neid oli tõesti palju[/pullquote]„Huvitavamad leiud olid änn, kes jäi sedapuhku täpsemalt määramata, 8500 merivarti, soo-loorkull, kaks kuldhänilast ja karmiinleevike, kes oli alles siia saabunud,“ rääkis noor linnuvaatleja.

8500 merivarti? Kuidas sellist hulka päevaga loetletakse? Tundub kosmiline hulk? „Ma ei tea, Lelov määras. Tal vist kogemust ka. See oli hinnatud arvukus, neid oli tõesti palju,“ vastas Ailiste.

Ornitoloog Eedi Lelovi juhendamisel viibis vaatluspäeval Hirve tornis 11 lindude huvilist. Tavaliselt on Ailiste suureks hobiks lindude luuramine ja pildistamine. „Sedakorda ma ei pildistanud, keskendusin binokliga lindude vaatlemisele.“

Loe edasi: Huvitavamad leiud Hirve linnuvaatlustornis

Rahvameditsiinis nimetatakse võilille elueliksiiriks

Eilsele ja tänasele päevale kavandatud Võilillefestival toimub Pärnumaal Kihlepa Neitsiraba Külastuskeskuses kaheksandat korda, et paljude aastate pingutusena kasvatada tublisti eestlaste “umbrohu-söömise-lembust”.

Kihlepa Võilillefestival Foto Urmas Saard — Kihlepa Võilillefestival. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mitmeid vägevaid jooke võis kohapeal pruukida, aga ka puruna kaasa osta[/pullquote]Päris hulk aastaid üha enam terves riigis tuntust kogunud Kihlepa külamaja ümbrus andis külastajale märku olulisest muutusest, sest kõik pole enam jäänud endiseks. Selgus, et vanade ja ohtlike puude maha võtmisega on Eassalu-Neitsi Külaseltsi hallatav Kihlepa külamaja ümbrus võtnud täiesti uue väljanägemise. Ühe kännu otsas seisis pikka kasvu habemik, kes songleeris kergete kurikatega ja korraldas valjuhäälsete korraldustega parkimist. Suured pilliroost nukud teatasid saabunutele, et asutakse õiges kohas ja kõik on oodatud Võilillefestivalile. Külamaja seinale riputatud valge lina ja õuel lehvivad lipud meenutasid, et tänavu kuulutati maitseaasta maakonnaks Pärnumaa.

Loe edasi: Rahvameditsiinis nimetatakse võilille elueliksiiriks

Raigo Paulberg: Pärnu maadlusklubi Leo noored on väga tublid

Teisipäeval algavad Makedoonias Euroopa kadettide meistrivõistlused maadluses, mis kestavad Skopjes 20. maini. Eestit lähevad esindama sintlased Tiia-Triin Tomson ja Robyn Paulberg ning pärnakas Sander Tagu. Sindi noormees Raimond Uibo võistleb õpilaste klassis, mis toimub juuni alguses Ungaris, Györ’is.

Pildil Gristen Heinmets (treener), Tiia-Triin Tomson, pärnakas Sander Tagu, Robyn Paulberg, Raimond Uibo, Raigo Paulberg (treener) Foto Urmas Saard — Pildil Gristen Heinmets (treener), Tiia-Triin Tomson, pärnakas Sander Tagu, Robyn Paulberg, Raimond Uibo, Raigo Paulberg (treener). Foto: Urmas Saard

Kaugemale pääsevad võistlema ikka parimad. Märtsi alguses toimusid kadettide Eesti meistrivõistlused nii kreeka-rooma maadluses, vabamaadluses kui ka naistemaadluses. Sander tuli kehakaalus -45kg Eesti meistriks nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses, Robyn tuli siis kehakaalus -71 kg kreeka-rooma Eesti meistriks ja vabamaadluses saavutas teise koha. Raimond tuli oma kehakaalus -58 kg samuti kreeka-rooma Eesti meistriks ja vabamaadluses teiseks. Tiia-Triin võistles kehakaalus -57 kg ja saavutas kadettide Eesti meistrivõistlusel teise koha. Kuid erilist esiletõstmist väärib Tiia-Triinu puhul tänavusel Eesti meistrivõistlusel täiskasvanute seas meistritiitli võitmine. Robyni juuniorite (U20) Eesti meistrivõistlustel saavutatud kolmas koht on samuti kõva tulemus.

Käesoleva aasta aprilli lõpus osales Leo Põhjamaade võistlusel Göteborg´is, kus toimus Soft Touch Open 2018. „Seal oli umbes 700 võistlejat Taanist, Rootsist, Soomest, Eestist. Väga tublilt maadles Tiia-Triin, kes võttis teise koha. Käisime neil võistlustel neljandat aastat ja nüüd saime sellelt võistluselt esimese medali. Robyn ja Sander tulid mõlemad neljandaks,“ rääkis Leo treener Raigo Paulberg.

Loe edasi: Raigo Paulberg: Pärnu maadlusklubi Leo noored on väga tublid

RäimeFestil osteti värsket rahvuskala ja imetleti Kihnu Virvet

Seitse päeva tagasi Tahkuranna golfikeskuses suure pidulikkusega avatud Pärnumaa maitsete aasta jõudis Lao sadamas toimuvale traditsioonilisele Eesti rahvuskalale pühendatud RäimeWestile, mida uudistasid sajad silmapaarid.

RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik Foto Urmas Saard — RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik. Foto: Urmas Saard

Suuresti olid esindatud saared: Hiiumaa, Muhu, Saaremaa, muidugi ka Kihnu. Samuti võis tänaste kauplejate hulgas märgata inimesi Peipsi veerelt ja Tartu kandist, enesest mõistetavalt Tõstamaalt, kus festival aset leidis.

MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel ütles, et juba kolmandat aastat on RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik. „Miks just Tõstamaa kooli poolt? Sellepärast, et MTÜ Eesti Maaturism korraldab Tõstamaa koolis maaturismi õpet ja me soovime alati anda noortele ellu kaasa praktilisi kogemusi. Talve jooksul kogume natuke rohkem teoreetilisi teadmisi ja kevadeti RäimeFesti ajal näitame juba, mida oleme õppinud,“ rääkis Mengel. Kuna on Pärnumaa maitsete aasta, siis kaasati ka Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm. Tema juhendamisel õpivad noored kuidas Pärnumaa maitseid parimal viisil pakkuda. „Tänagi on meil koduleival Annika poolt esimest korda elus tehtud räimerullid. Alati valmistatakse Tõstamaa kuulsat keeksi, väga maitsev on kodusaial tehtud vimmaäkine. Kõik-kõik on kodukootud ja südamega tehtud eestimaised maitsed,“ selgitas Mengel.

Loe edasi: RäimeFestil osteti värsket rahvuskala ja imetleti Kihnu Virvet

Noored teadushuvilised Pernova loodusmajas

Pernova loodusmajas toimunud teadushuviliste Pärnu linna kooliõpilaste esitlusel osales noorima osavõtjana Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste.

Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas Foto Urmas Saard — Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vast üks paremaid fotosid oli inglaste rahvuslinnust, tõesti väga liikuvast punarinnast, kus kõik tema peamised tunnused on hästi tabatud[/pullquote]Eile, 8. mail kogunesid Pernova loodusmajja Pärnu Kuninga tänava kooli noored keemikud, samuti Pärnu Ülejõe põhikooli, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Koidula gümnaasiumi erinevate huvivaldkondade õpilased. Keemikud demonstreerisid leegikatset, valmistasid kummikommi ja kartulipüssi, tegid paukgaasi ja elevandi pastat. Teiste koolide ettekanded olid Rosetta missioonist, Estcube 1 projektis osalenutest, bakterifloora olemasolust koolimajas.

Demonstratsioonesinemisi ja ettekandeid modereeris Aarne Paul, loodusmaja astrokeskuse juhataja ja õpetaja.

Loe edasi: Noored teadushuvilised Pernova loodusmajas

Leili Voll saab Jannseni preemia

Pärnu linnavalitsus otsustas anda tänavuse Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna ja sellega kaasneva 4000 eurose rahalise preemia kauaaegsele kunstiõpetajale, aktiivsele kunstnikule ja graafikule Leili Vollile, kes jätkab veel praegugi 92-aastasena töötamist kunstniku ning kunstiõpetajana.

Leili Voll Foto Urmas Saard — Leili Voll. Foto: Urmas Saard

1994. aastal Postipapa mälestuse jäädvustamiseks asutatud auhinda jagatakse Pärnu kultuuri- ja haridusellu märkimisväärselt panustanud isikutele. Volli esitas preemia saamisele Pärnu kunstikool.

Riigi sajanda juubeli eel kujundas ta graafilise lehe iseseisvusmanifesti ettelugemisest Endla teatri rõdult. Graafilise lehe said Pärnu linnalt kingituseks kõik Eesti üldhariduskoolid. Eesti vabadusvõitlejate liit tänas sama kunstiteose ja teiste temaatiliste teoste eest Volli teenetemärgiga.

Jannseni nimelise auhinna saaja on õpetanud Pärnu vene koolis, õhtukoolis, kuuendas kaheksaklassilises koolis, Vanalinna põhikoolis ja kunstikoolis.

Kunstnik aitas 1980. aastal luua Pärnu kunstikooli, olles nüüdki veel tegev täiskasvanute joonistamiskursuse juhendamisel. Igal kevadel avab õpetaja oma õpilaste näituse Pärnu keskraamatukogus.

Loe edasi: Leili Voll saab Jannseni preemia