Rubriik: Pärnu

Ettevõtjad kutsuvad Pärnusse Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Homme, neljapäeva pärastlõunal saab Pärnu linna südames Martensi väljakul osta piirkonnas kasvatatud toitu, suhelda tootjatega ja osaleda õpitubades.

Kurgid Foto Ragne Värk
Kurgid. Foto: Ragne Värk

Pärnumaa maitsed projektijuhi Kadi Elmeste teatel avaneb sama päeva õhtul võimalus nautida ehtsat Pärnumaa talutoitu koos talutootjatega. Kõik huvilisi oodatakse õhtusöögile kell 19 Lindi külas asuvasse Kapteni tallu. Külalistele pakutavate roogade seas leidub näiteks heeringatiramisu ja Kapteni talu kalašnitsel.

Pärnumaa maitsete õhtusöök on üks osa Talust Taldrikuni õhtusöögi sarjast, mis toimuvad ajavahemikul 21.-25. augustini Talutoidu Karavani raames üle Eesti, olles osaks üleriigilisest Talupäeva programmist.

„Talust Taldrikuni õhtusöökidega soovime hoogustada kohaliku talutooraine kasutamist restoranides ja majutuskohtades ning kasvatada meie teadlikkust kohaliku toidu väärtustest,” ütles Elmeste.

Pärnumaa maitsete laat viiakse ellu Pärnumaa maitsete aasta raames koostöös Eesti ja Pärnumaa Toiduvõrgustikuga OTT – Otse Tootjalt Tarbijale.

Pärnumaa on valitud Maaeluministeeriumi poole Eesti toidupiirkonnaks aastal 2018. Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse Eesti toidupiirkonda kolmandat aastat, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. 2016. aastal kandis toidupiirkonna tiitlit Hiiumaa, 2017. aastal Peipsimaa.

Urmas Saard

Pärnu linnabussides võib viis päeva tasuta sõita

Linnavalitsus lubab kõikidel Pärnu linnabusside kasutajatel 31. augustist 4. septembrini tasuta sõita, nendel päevadel bussikaarti valideerides kaardilt raha ei võeta ja bussijuhid pileteid ei müü.

Pärnu ühistransport Foto Urmas Saard
Pärnu ühistransport. Foto: Urmas Saard

Pärnus on tavaks seoses kooliaasta alguse ja Kahe Silla jooksuga võimaldada ühistransporti tasuta kasutada. Nii otsustas linnavalitsus ka seekord, et kooliminejatel on vaja aega bussiliiklusega tutvumiseks ja Kahe Silla jooksule saabujatel võiks sõit olla prii.

30 päeva pileti ostjatel tasub arvestada, et nad alustaksid septembrikuu kuukaarti 5. septembrist, mitte 1. septembrist. Kuu alguses on linnabusside kasutamine nagunii tasuta, kuid perioodipiletite periood viie tasuta päeva võrra ei pikene. Samuti on soovituslik bussikaart valideerida – raha maha ei lähe, kuid sõitjate arvu teadasaamiseks võiks endast märku anda.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Uhla – Rotiküla jooksud on pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid kunagi mõlema piirkonna arengut. Sellest ka korraldajate tahe kinkida Eesti Vabariigi sajanda juubeli aastatel tervisliku liikumise harjumus Pätside radadel.

Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla elamusjooksu võitjat Karl Mäed Foto Urmas Saard
Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla elamusjooksu võitjat Karl Mäed. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vaatamata väga vihmasele ilmale osales Uulu staadionil 32 last ja Raeküla staadionil oli väikseid sportlasi 28.[/pullquote]Korraldustoimkonna liige Mikko Selg ütles, et tänavu registreerus jooksule umbes sama palju, kui kahel esimesel aastal kokku. Kuigi rada on muutunud kergemini läbitavaks, mõjutas eeldatud tulemustest veidi pikemaid ajanäite pidev vihmasadu.

Esimesena jooksis läbi finišilindi Karl Mäe, kelle ajaks fikseeriti 0.35.53. Esimese jooksu võitja Andrus Veerpalu parandas sedakorda oma aega pea kahe minutiga, saades tulemuseks 0.36.43. kolmandana finišeerunud Martin Tarkpea ajaks mõõdeti 0.37.47. Parim Raeküla meesjooksja Raio Piiroja jäi nelja sekundiga neljandaks: 0.37.51.

Naistest eelmise aasta teise koha omanik Jaana Õunaid tuli tänavu õrnema soo esindajaist ajaga 0.44.48 esimeseks ja mullune võitja Anu Teppo saavutas ajaga 0.44.58 teise koha. Kolmandana lõpetas Klaarika Kuusk, tulemuseks 0.44.59, mis tähendas kõigest ühe sekundilist vahet eespool jooksjaga.

Loe edasi: Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Audru suvilaalad varustatakse tsentraalse joogiveega

Pärnu linnavalitsus suurendab AS Pärnu Vesi aktsiakapitali 549 997 euro võrra, et alustada Audru osavalla Muti ja Tiigi suvilaalade ühisveevärgiga ühendamist.

Siim Suursild, Pärnu abilinnapea Foto Urmas SaardAbilinnapea Siim Suursilla sõnul on suvilaalade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendamiseks kavas kulutada kaks miljonit eurot. „See on alles esimene etapp, nelja aasta jooksul investeeritakse kaks miljonit. Selle aasta raha eest jõuab teha kaks-kolm tänavat,“ selgitas Suursild.

Ehituseks kuluva ligi poole miljoni euro arvelt suurendab Pärnu linn AS Pärnu Vesi aktsiakapitali 85 937 aktsia võrra. Pärast aktsiakapitali suurendamist on ettevõtte uueks aktsiakapitaliks 16 235 582,04 eurot, ühe aktsia nimiväärtuseks on 6,40 eurot.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

 

Siim Suursild, Pärnu abilinnapea. Foto: Urmas Saard

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Pärnu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku kandideerida 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, et üheskoos väärtustada kohalikku kultuuri.

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest Foto Urmas Saard
Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marko Šorin: “Kes suudaks innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?”[/pullquote] „Meie eesmärgid on samad,“ ütles Pärnu abilinnapea Marko Šorin. „Tahame huvitavat ja loomingulist elukeskkonda, väärtustame kohalikku kultuuri ja soovime seda mitmekesistada. Alati pole mõtet omavahel konkureerida, koostööst võidaks pool Eestit.“

Šorini sõnade kohaselt on kõik Euroopa ja ülejäänud maailma linnad aru saanud, et vaja on arendada kogu piirkonda, mitte üksikuid linnu. Euroopa jaoks on Pärnu, Tartu ja Viljandi üks, küll väikeste eripäradega, kuid terviklik piirkond.

Pärnu plussideks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame turistidele pakkuda enam ja luua sidemeid, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist.

Kõik kolm linna tahavad kaasata võimalikult rohkem inimesi. Euroopa kultuuripealinn 2024 ei ole üksikud ehitised ega kallid kontserdid, vaid ühine selgade kokkupanemine, et vältida inimeste kolimist pealinna ja selle lähiümbrusesse.

„Inimestel peab hea ja huvitav elada olema kogu Eestis. Kes suudaks neid innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?,“ lausus Šorin.

Pärnu linnavolikogu arutab linnavalitsuse ettepanekut 6. septembril.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Raekülasse tuleb tänavafestival

„Raeküla rahvas pole just väga harjunud tänavate sulgemisega, aga loodan, et kõik sujub siiski kenasti,” ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg „Tänavafestivali Augustijäljed Raekülas” tutvustamise hakatuseks.

Lembitu tänava ääres asuv Raeküla Vanakooli Keskus Foto Urmas Saard
Lembitu tänava ääres asuv Raeküla Vanakooli Keskus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Näiteks oodatakse kuulama imeilusat kontserti flöödil, mille esitab jaapanlanna Mizuki Shindo[/pullquote]Pärnu Raeküla linnaosas hakkavad augustijäljed meeleolu looma 10. augusti õhtupoolikul, täpsemalt kell 18.00. Kui lusti jätkub, siis lõpeb festival alles laupäeva varajaste hommiktundideni kestva tantsumaratoniga.

„Varem on Vanakooli keskus mõnel aastal osalenud Pärnu kesklinnas korraldatud tänavafestivalil Augustiunetus. Nüüd teeme mõneti sarnast festivali Augustiunetusel kogetu põhjal esmakordselt oma linnaosas. Loomulikult tuleb ära märkida, et teisedki linnaosad on meile head eeskuju näidanud. Kuid peamiselt oleme siiski innustunud oma mahuka projekti „Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis?“ korraldamisest,” rääkis Piia. „Kuidas siis ikka Raeküla ilma tänavafestivalita saab jätkata, kui kõik teised juba nõnda edumeelsed on olnud!”

Loe edasi: Raekülasse tuleb tänavafestival

Väärikate ülikool tähendab aktiivset käimist oma elurajal

Täna toimus peatselt algavaks õppeaastaks TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli uute õppijate registreerimine.

Sindis elav Helve Kalde alustab TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kümnendal tegevusaastal esimest õppeaastat Foto Urmas Saard
Sindis elav Helve Kalde alustab TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kümnendal tegevusaastal esimest õppeaastat. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aprillis planeerime teha elukestva õppe konverentsi, kuhu on oodatud kõigi Eestis tegutsevate väärikate ülikoolide esindajad[/pullquote]„Midagi erilist me oma õppekavas ei paku, aga see on tee, mida mööda me astume. Seda teed võib nimetada aktiivseks käimiseks oma elurajal, et märgata ja huvituda meie ümber toimuvast. See ongi Väärikate ülikooli peamine eesmärk,” selgitas Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kohe usutluse alguses.

Esimesed inimesed olevat tulnud täna hommikul juba paar tundi enne välja kuulutatud aega oma nime kirja panema, et mitte viimastena nimekirjast eemale jääda.

Nii see oli. Küsitakse, kas meil on piiratud huviliste hulka ja kui palju me sel juhul registreerime? Mingit piirangut me ei tee ja kõik soovijad saavad ennast registreerida. Omaette küsimus on ruum, kuhu kõik soovijad ära mahutada. Ruumikitsikus on meil tõsine probleem, aga probleeme on elus alati. Eks me siis sedagi püüame lahendada vastavalt võimalustele ja vajadustele. Saalis on kaks esimest rida garanteeritud vanusele 80+. On küsitud vanuselise piirangu kohta. Seda piirangut ei ole. Vanim osaleja on olnud saja-aastane, August Puuste. Nii kaua kui ta käis, kõndis ta täiesti iseseisvalt oma jalal. Tema mõistus püsis kuni lõpuni väga selge arusaamisega. Puuste ei maganud esimeses pingis mitte kunagi. See oli minu jaoks ääretult motiveeriv kogemus.

Loe edasi: Väärikate ülikool tähendab aktiivset käimist oma elurajal

Ettevõtjaid kutsutakse osalema Pärnu Kohvikute Nädalale

Pärnu Kohvikute Nädal toimub oktoobrikuus neljandat korda ja on laienenud sel aastal ka Pärnumaale.

Kadi Elmeste Foto Urmas Saard
Kadi Elmeste. Foto: Urmas Saard

Seekord avatakse kohvikute nädal 100 ühepäevakohvikuga Pärnus ja Pärnumaal, kus külalisi kostitatakse laupäeval, 6. oktoobri keskpäevast õhtu kuueni. Ühepäevakohvikuid oodatakse avama nii elukutselisi kui ka kodus küpsetajaid.

Kohvikute nädala korraldaja Kadi Elmeste sõnul on sel korral kohvikute nädalal uuenduseks see, et pakkumistel ühtset fikseeritud hinda ei ole. Teemanädalal pakutakse salatist, desserdist ja tassist teest või kohvist koosnevat einet, mille hinna saavad ettevõtjad ise määrata. Ühepäevakohvikute menüü saab koostada omal valikul. “Küll aga ootame osalejatelt pakkumiste koostamisel kohaliku tooraine kasutamist, mille päritolu on menüüs välja toodud. Pärnumaa on valitud sel aastal Eesti toidupiirkonnaks ja meie sooviks on väärtustada piirkonna tootjaid,” täpsustas Elmeste.

Osalemissoove toitlustusettevõtetelt ootame 10. augustiks meilile maitsed@visitparnu.com

Pärnu Kohvikute Nädala eesmärk on ergutada madalhooaja kohvikukülastusi, tutvustades siinseid kohvikuid nii pärnakatele kui ka linnakülalistele. Pärnu Kohvikute Nädal viiakse ellu koostöös ettevõtjate ja Pärnu linnavalitsusega. Eelmisel aastal käis kohvikute nädalal üle 6000 külastaja.

Vandaalid mäkerdasid Pärnu Vabadussõja monumenti

Täna märgati, et Pärnu Alevi kalmistul on Vabadussõjas langenute monumendile tehtud punakaspruuni aerosoolvärviga arusaamatuid märke ja kirjutatud kohatu sõnumi.

Mäkerdis Vabadussõjas langenute mälestussamba esiküljel Pärnus Alevi kalmistul Foto Urmas Saard
Mäkerdis Vabadussõjas langenute mälestussamba esiküljel Pärnus Alevi kalmistul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mais 2015 langes rüüstajate ohvriks kotka küüniste vahel rippuv vaskmadu[/pullquote]Kella ühe paiku päeval käisid Arvo Põlluste, Pärnumaa muinsuskaitse seltsist ja Marko Luhaoja, Lääne-Eesti piirkonna tehniline konsultant Caparoli profikeskusest Pärnus, vaatamas kuidas pahandust kiiresti kõrvaldada.

Tiina Tojak, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor, meenutas mullu septembris nende ühenduse poolt läbi viidud uuenduskuuri ja oli huligaanide tegevusest sügavalt nördinud. Luhaoja ütles, et eelmisel sügisel kasutatud betoonivärvist on markeering alles ja nii on hõlpsam täpselt sama tooni segada. Igasuguste grafitite ja muidu sodimiste mahavõtmiseks on neil kasutada umbes paarkümmend erinevat vahendit. Nende kasutamine oleneb aluspinnast, millele on soditud. Kahjustusega tutvunud töömehed loodavad rikutud pinnad uuendada juba tänase päeva jooksul. Seda siiski juhul, kui ilm püsib kuivana.

Loe edasi: Vandaalid mäkerdasid Pärnu Vabadussõja monumenti

Rääma rahvas kutsub kogukonnapäevale

Laupäeval, 14. juulil peetakse Pärnus Rääma Rahva Oma Päeva nime kandvat kogukonnaüritust, mille raames saab Rääma linnaosa paremini tundma õppida, nautida kultuuriprogrammi ning külastada räämakate koduhoove.

Aldur Vunk Foto Urmas Saard
Aldur Vunk. Foto: Urmas Saard

Päeva korraldab linnaosakeskus Nooruse Maja, mille suveaias esinevad kell 11.30-15.30 Piccolo Pelimanid, kõhutantsutrupp Hessa, ansambel Top Ten, rahvatantsurühm Kaera Jaan ning Uus Vana Teater. Keskpäeval räägib Nooruse Maja saalis Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk Rääma ajaloolistest piiridest. Kell 13 ja 15 viivad MTÜ Pärnu Giidide Ühingu giidid suveaiast huvilised tutvuma linnaosa ajaloo ja vaatamisväärsustega. Kella 14ni on avatud lasteala erinevate tegevustega. Lisaks ootavad avastamist 16 kodukohvikut, söögikohta ja hoovimüüki.

“Mulle meeldib, et sündmuse kese on tänavu nihkunud meie suveaiast Räämale laiali ja külalistel on oluliselt suurem valikuvõimalus,” kommenteeris Nooruse Maja direktor Uudo Laane. “Avatud kodudes ei peeta ainult kohvikuid, vaid on lähenetud väga loominguliselt: planeeritud on mitu kontserti, maalinäitus, raamatuesitlus, India-teemaline hoov ja puitmajade renoveerimise infopäev.”

Täpsema info sündmuse kohta leiab lehelt omapaev.weebly.com.

Karin Klaus

Pärnus valmistatud majake KÄRG oli Soomes OKRA messil üliedukas

Pärnus asuv firma Straw Building OÜ viis eelmisel nädalal Soome mainekale messile põhuplaadist, puidust ja tselluvillast valmistatud majakese, mis ei vaja üldisest elektrivõrgust toidet.

Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju Mikko Selg
Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Tänu päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus[/pullquote]Firma juhataja Germo Karro sõnul on majake ühe tema ammuse idee teostus. Karro sõnul saab seda lihtsalt transportida ning majake ei vaja tugevat vundamenti ega elektrivõrguga ühendamist. Tänu katuse osaks olevatele Viljandi firma Solarstone OÜ valmistatud päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus olemas. Maja saab kasutada igal aastaajal.

Maja aknad ja uksed valmistati Ysse OÜ meistrite käe läbi. Energiatõhususe järgi on majake A++ kategoorias.

Näidisena kaasas olnud KÄRG müüdi ühe külastaja palvel ning nüüd rõõmustab see juba uusi omanikke.

Loe edasi: Pärnus valmistatud majake KÄRG oli Soomes OKRA messil üliedukas

Sangaste tegi kuulsaks rukkikrahv

Sangaste rukki tippaeg kestis läinud sajandi viiekümnendatel. Veel 1970. aastate keskel kasvatati üle 40% Eesti rukkipinnal Sangaste sorti. Alates 1938. aastast, mil peale krahv Bergi surma moodustati Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretuspunkt, on Eesti riik toetanud Sangaste rukki säilitusaretust.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvas Sangaste lossi raamatukogus Foto Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvas Sangaste lossi raamatukogus. Foto: Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli selle suvine bussiretk viis neil päevil ligemale poolsada teadmistehimulist reisiseltsilist Eestimaa lõunapiiri lähedale, kus peatuti mitmetes vana Liivimaa ja Setomaa huviväärsetes kohtades. Ka nüüd tegi koostöös väärikatega kahepäevase sõidu kaasa paar seltsilist Külauudistest, et kodumaal pakutavaid elamusi ajakirjanduslikult vahendada nii kirjasõna kui piltidena. Lühiülevaade esimesest jalasirutamise peatusest Tõrva linnas on juba avaldatud ja lugejate heakskiitev tagasisidegi saadud.

Reisisaatja Jaak Suurväli rääkis, et hea ekskursiooni ettevalmistamisel tuleb tööd teha mitmeid kuid. Teekonna kavandamisel peab eelnevalt palju uurima. Tema sõnul on üks vastutusrikkamaid ülesandeid sobivate söögikohtade leidmine, aga veel tõsisem töö tuleb ära teha huviväärsuste valimisel. Välja minnes tahetakse võimalikult palju haarata. Kuid siis selgub, et aeg seab oma piirid ja mõnestki algsest soovist peab loobuma. Seepärast sõideti peatumata mööda Helme ordulinnuse varemetest ja Barclay de Tolly mausoleumist. Aga Jaak jutustas nende ajaloostki, et bussi mugavuses keegi tukkuma ei jääks.

Loe edasi: Sangaste tegi kuulsaks rukkikrahv

Fotod ja video: XVIII Pärnu Hansapäevade esimene päev on õhtusse veerenud

Eesti Vabariigi sajanda juubeli puhul on XVIII Pärnu Hansapäevade keskaja ja pärandkultuuri festivali teemaks “Juurte juurde. Talu elu ja ilu”

https://www.youtube.com/watch?v=DlSwIcTsSso&feature=youtu.be

XVIII Pärnu Hansapäevade esimese päeva kontsertkava lõpetas Rahvuskultuuriselts Kirmas tantsu ja lauluga „Kungla rahvas”

Loe edasi: Fotod ja video: XVIII Pärnu Hansapäevade esimene päev on õhtusse veerenud

Rostocki järel Pärnu Hansapäevadele

Keskaja ja pärandkultuuri festivali Pärnu Hansapäevad toimuvad käesoleva nädala reedest pühapäevani. Munamäe pargis ja vallikraavi tagusel aasal käivad täna varahommikust saadik suured ettevalmistused.

Pärnu Hansapäevade ettevalmistus Foto Urmas Saard
Pärnu Hansapäevade ettevalmistus. Foto: Urmas Saard

Läinud nädalal rahvusvahelistel hansapäevadel Rostockis viibinud Pärnu Hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe sõidutas oma tagasihoidliku häärberi, mille katuse all kogu suursündmuse juhtimine hakkab toimuma, juba hommikul poole seitsme paiku kohale. Pärast keskpäeva oli Mardi abilistel võimalik lõunalauas hinge tõmmata. Mart degusteeris Rostockist kaasa toodud kesvamärjukest ja näitas väärt tööriista, tamasseri terasest sepistatud nuga, mille juurde kuulus lõbus seiklus. Rostock on sarnaselt Pärnuga vana hansalinn, mis sai linnaõigused täpselt 100 aastat enne Pärnut.

Vallikraavi kõrval olevat soppi ületava silla lähedal askeldas hulk inimesi Taluhoovi talutööde läbiviimise ettevalmistuste kallal. Uurisin, kas Viljar on taluperemees. „Ei ole,” hõigati eemalt. „Ikka Joel, temal ju palju suurem vasar käes…,” sain vastuseks. Aga hansapäevadel näeb ka Rüütliküla ja Loomaküla. Tuleb looma- ja linnulaat, tehakse hobusõitu. Korraldatakse vibu- ja kirveturniire. Kohale purjetab viikingilaev Turm. Keskaegsete seaduste täitmist jälgib ja mõistab kohut Audru Mõisateater. Lubati avada väga palju söögikohti, kus jalga puhata ja keha kinnitada.

Loe edasi: Rostocki järel Pärnu Hansapäevadele

Mälestustulega Torist Pärnusse ja läbi nelja kihelkonna pealinna

Võidupüha eelsel päeval Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustuli jõudis läbi Pärnu ja nelja endise kihelkonna liikudes paraadilinna Tallinna.

Mälestustuli on jõudnud Jüri kirikumõisa parki Foto Urmas Saard
Mälestustuli on jõudnud Jüri kirikumõisa parki. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Trivimi Velliste: Vabadussõjaga saime me riigirahvaks, peremeesrahvaks omal maal[/pullquote]Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus läidetud mälestustuld on saadetud läbi Eestimaa erinevate ajalooliste kihelkondade nüüdseks juba 19 korda. Alates aastast 2012 toovad võidupüha maratoonarite järel jooksvad tõrvikuhoidjad mälestustule esmalt Eesti Vabariigi sünnilinna Pärnusse. Rüütli platsil on igal aastal antud tuli Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorte kätesse. Tänavu tulid Rüütli platsile tuld edasi viima Mari-Ann Lillemägi ja Maria Elisa Tinnuri Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumist, Liisi-Marleen Nikker Kose gümnaasiumist ning Diana Peterson Tabasalu ühisgümnaasiumist. Diana saatis mälestustuld ka eelmisel aastal, siis viidi leek Rakveresse.

Loe edasi: Mälestustulega Torist Pärnusse ja läbi nelja kihelkonna pealinna

Pärnus rääkisid soomlased ja eestlased kahel päeval Euroopa Liidust

Euroopa Komisjoni rahastatud piiriüleses projektis esindasid Soome poolt Päris-Soome maakonna seeniorid ja Eestit Pärnu maakonna elanikud, kellest valdava osa moodustasid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad.

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht Foto Urmas Saard
Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Valter Parve muretses rahvuskultuuri eripära ja keele säilimise pärast[/pullquote]Seminar algas 19. juunil kogunemisega hotell Strand Jurmala saalis. Sissejuhatavate mõtetega esinesid Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht. Ettekanded tõlgiti soome ja eesti keelde. Soomlaste ja eestlast suhtumine on mitmete näitajate poolest üsna sarnane. Kasemets tõi näiteks, et 53% nii eestlasi kui soomlasi usaldavad Euroopa Liitu ja 63% suhtuvad ühendusse positiivselt. On ka erinevusi. Soomlased peavad tähtsamaks keskkonnaga seonduvat, eestlased seevastu majanduse arengut. Artjoki arvates on väikeriikidel nagu Soome või Eesti palju turvalisem siiski suures liidus püsida. Järgmise aasta teisel poolel saab Soomest eesistuja riik.

Pärnu kolledži lektor Valter Parve muretses rahvuskultuuri eripära ja keele säilimise pärast. „Et meile ei sunnitaks peale seda, mis on võõras ja kauge. Kuidas võita aega ja harjuda sellega, mis praegu meile veel vastuvõtmatu on?”

Loe edasi: Pärnus rääkisid soomlased ja eestlased kahel päeval Euroopa Liidust

Võidutuli läidetakse mälestustule ja muinastule ühendamisel

Võidupüha sündmused saavad alguse Pärnumaal ja Tallinnas juba 22. juunil.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, võtab Pärnus Rüütli platsil võidupüha jooksjatelt mälestustule enda kätte Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, võtab Pärnus Rüütli platsil võidupüha jooksjatelt mälestustule enda kätte. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänavu tervitatakse mälestustuld Pärnu-Jaagupis kell 20.00, Märjamaal 21.00, Hageris 22.00 ja Jüris 22.45[/pullquote]Maraton Eesti Vabariik 100 on 22. juunil Pärnumaal toimuva võidupüha maratoni erisündmus, mis pühendatud riigi sajandale juubelile erilisel sportlikul moel. Tegemist on kordumatu “üks-ja-ainus-kord” aset leidva jooksuga, mis mõeldud pärnakate kingitusena EV100 sündmuste osana. Kuna Pärnul ja Pärnumaal on väga tugevad seosed iseseisva Eesti riigi kujunemisel ning siin deklameeriti 1918. aasta 23. veebruaril esimest korda iseseisvusmanifesti, ei ole jooksuürituse toimumispaik valitud juhuslikult.

Rahvuslik jooks täidab ka rituaalset rolli. Maratoonarid vastutavad Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustule Pärnusse kandmise eest ja toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile. Tuld kannavad maakonna tunnustatud sportlased, treenerid ja aktivistid, kelle seas on näiteks tituleeritud sõudjad Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo ja Kaur Kuslap ning maadleja Helary Mägisalu.

Loe edasi: Võidutuli läidetakse mälestustule ja muinastule ühendamisel

Pildigalerii: „Ku-Ku-Kuuni” oli nähtav üksnes Pärnu jahtklubis

Meelelahutusklubi Kuu üheksandal tegevusaastal selle kunstilist juhti Ege Kukke tabanud mõttevälgatus sünnitas tantsijate ühisel nõul harjumuspärasest rahvatantsukontserdist midagi enamat.

Ku-Ku-Kuuni Pärnu jahtsadama angaaris Foto Urmas Saard
“Ku-Ku-Kuuni” Pärnu jahtsadama angaaris. Foto: Urmas Saard

[pullquote]pääsevad valla peadpööritavad sündmused[/pullquote]Koreograafide Kardo Ojassalu ja Annika Viibuse lavastatud kontsertetenduse lugu „Ku-Ku-Kuuni” jutustab ühest pealtnäha täiesti tavalisest kalurikülast ja seal oma igapäevaelu elavatest inimestest. Keset päris tavalist elu juhtub midagi äärmiselt kummalist, mille tagajärjel pääsevad valla peadpööritavad sündmused, mis sunnib mõnegi väärtushinnanguid ümber mõtestama. Tõdetakse, et olemasolevat osatakse hinnata alles selle käest pudenemisel.

Eile, 16. juuni õhtul õnnestus Pärnu jahtklubi angaari mahtuval publikul vaadata head tantsulist etendust. Juba enne etenduse algust, aga ka etenduse ajal ja järel mängis Olavi Kõrre juhendamisel Balkan Hord. Lisaks Kuu segarühmale (juhendaja Ege Kukk) ja naisrühmale (Malle Ormilaan) olid lavale kaasatud veel kolm tegijat: Hallid Sõnnid (Teet Killing), Pärnu ühisgümnaasiumi C-segarühm (Tiiu Pärnist) ja Sindi gümnaasiumi lasterühm (Malle Ormilaan).

Loe edasi: Pildigalerii: „Ku-Ku-Kuuni” oli nähtav üksnes Pärnu jahtklubis

Männi tantsuvõistluse kaks esikohta läksid Lätti ja üks Tallinna

Seekordne tantsuvõistlus Männi Battle/Jam 8 oli juba kaheksas omalaadne. Tantsuoskust tuli näitama ja võistlema 32 julget ning osavat noort üle terve Eesti ja kaugemaltki. Mitu võistlejat oli Läti Vabariigist, kõige kaugem tantsunoor saabus Valgevenest.

Hip-Hop kategooria võitja Keity Talllinnast tantsuhoos Foto Mikko Selg
Hip-Hop kategooria võitja Keity Talllinnast tantsuhoos. Foto: Mikko Selg

Laupäeval, 16. juunil toimunud tantsuvõistlus sai alguse Marten Penu suurest kiindumusest tantsimisse. Esimesed võistlused peeti Männi kohviku ruumides, mis jäid peagi väikeseks.

Tänavu viidi võistlus esmakordselt läbi Raeküla Vanakooli Keskuse suures saalis. Võistluse peakorraldaja Marten Penu sõnul on tantsijate huvi võistluse vastu väga suur. Tantsijate meisterlikkus on aastatega kasvanud. Sel aastal oli kahe Bboing katekooria finalisti tase ühtlaselt nii kõrge, et kohtunikud otsustasid mõlemale anda esikoha. Rõõmustav oli võistlusele tulnud noorte tantsijate rohkus ja oskuste kasv.

Võistluse peasponsor on tantsuvõistlusele nime andnud Männi kohvik.

Täpsustavalt selgituseks, et Bboing katekooria asemel võib kasutada ka mõistet break tantsu kategooria. Õiged on mõlemad. Marteni nimetatud on siiski rohkem asjatundjate seas levinud termin.

001 Hip-Hop kategooria võitja Keity Talllinnast tantsuhoos. Foto: Mikko Selg
002 Break tantu Bboing katekooria kaks võitjat Lätist, BuraDeny ja Bazén. Foto: Mikko Selg
003 Vaade saali. Foto: Mikko Selg

Mikko Selg

Sügiskuul Pärnusse tulev Türgi nädal algab Sindis

Septembrikuu esimesel nädalal korraldab Raeküla Vanakooli Keskus järjekordse, juba viieteistkümnenda teemanädala – Türgi nädal Pärnus.

Türgi suursaatkonna esindajad suursaadiku Hayriye Kumaşcıoğlu juhtimisel ja korraldajad Piia Karro-Selg juhtimisel peavad ärjekordset töökoosolekut Foto Mikko Selg
Türgi suursaatkonna esindajad suursaadiku Hayriye Kumaşcıoğlu juhtimisel ja korraldajad Piia Karro-Selg juhtimisel peavad järjekordset töökoosolekut. Foto: Mikko Selg

Nädal algab 2. septembri keskpäeval väikese avamisega Sindi linnas, seejärel tuleb suurem nädala avamine kell 15 suures Pärnu linnas.

Täpne sündmuste kava ei ole veel avaldamisvalmis. Teada on, et nädala jooksul saame vaadata järgmisi kollektiive või osa võtta järgmistest tegevustest:

1. Ted Ankara folklooriansambel koos trummirühmaga;
2. Tanini Trio kontsert;
3. Türgi filmiprogramm;
4. Vaadata erinevaid fotonäitusi;
4. Kuulata Türgi eesti keelde tõlgitud luuletusi;
5. Osa võtta Türgi tippkoka Asim Güzelbey töötubadest või maitsta tema valmistatud toite;
6. Osa saada Türgi tee- ja kohvikultuurist ning õppida neid jooke türgipäraselt valmistama Dervis Ilgün´i juhtimisel
7. Saame vaadata ehtsat õlimaadlust libedate ja kuumade türgi meeste poolt näidatuna.

Mikko Selg
Raeküla Vanakooli Keskuse infospetsialist

Kupala teatris kõneldakse üksnes valgevene keelt

TÜ Pärnu Väärikate ülikooli õppijad külastasid tänavu kevadel Minskit parajasti sellel ajal, kui kastanitel avanesid pungad.

Sõjamuuseum Minskis Foto Urmas Saard
Sõjamuuseum Minskis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]katuse all oli laud kaetud suupistetega ja varustatud tillukeste pitsidega[/pullquote]Välja sõideti 18. aprilli hommikul ja tagasi jõuti 21. kuupäeva õhtupoolikul. Esimesest täispikast päevast Minskis võis lugeda 23. aprillil avaldatud reisikirjelduses ja vaadata üle saja foto. Ligemale paar kuud hiljem meenutavad kümned fotod põgusalt ka järgmist päeva Valgevene pealinnas ja pisut väljapool suurlinnagi.

Minskis veedetud esimese öö järel viis buss meid linnast 40 kilomeetri kaugusel asuvasse Dudutki vabaõhumuuseumisse. Meid ootasid kaks giidi – Anna ja Anna. Kohe me siiski aiaga piiratud alale ei sisenenud. Esmalt külastasime eemalt paistvat tuuleveskit, kus Anna tutvustas omaaegset vilja jahvatamist.

Loe edasi: Kupala teatris kõneldakse üksnes valgevene keelt

Suur pildigalerii: Grillfesti pärastlõuna kuni hilise õhtuni

Tänasega lõpeb Pärnu Vallikääru aasal 18. Grillfest, mis võttis enda alla 30 000 ruutmeetri suuruse ala ja võimaldas müügikohti umbes 300 toidupakkujale.

Arno Uutma, 21-kordne Eesti meister kabes, festivalil kabesimultaani andmas Foto Urmas Saard
Arno Uutma, 21-kordne Eesti meister kabes, festivalil kabesimultaani andmas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]oksjon tõi pisut lisatulu Pärnu naistevarjupaiga vajaduste tarbeks[/pullquote]Sotsiaaldemokraadid annetasid kogu müügitulu Vähihaigete laste vanemate liidule.

Arno Uutma, 21-kordne Eesti meister kabes, pidas festivalil kabesimultaani.

Vallikraavis peatuvate uhkete kaatrite lähedal küpsetas Vladislav Koržets ümarmudilaid, mis lõppesid suhteliselt varakult ära. Hiljaks jäänud võisid üksnes lugeda silti, mis teatas Vladislavi kalale minekust.

Rakvere lihakombinaadi meisterküpsetaja Tarmo Märsi heategevuslik barbeque-sea oksjon tõi pisut lisatulu Pärnu naistevarjupaiga vajaduste tarbeks.

Toimus Eesti Tervisemess – Liikuma ja MySnack esitlus: Grillfest Bikini Fitness 2018 välja selgitamine.

Loe edasi: Suur pildigalerii: Grillfesti pärastlõuna kuni hilise õhtuni