Pärnumaa

ELF kutsub õpetajaid Saaremaale ja Manilaiule

Eestimaa Looduse Fond kutsub õpetajaid ja õpetajaks pürgijaid pärandkoosluste teemalistele talgu- ja õppelaagritesse Saaremaal Laidevahes ja Manilaiul.

Et looduskaitseliselt oluliste ja huvitavate kooslustega lähemalt tutvust teha, pakub ELF õpetajatele järgmisi üritusi:

– 6.-8. augustil toimub talgu- ja õppelaager Saaremaal Laidevahe looduskaitsealal, kus saab käega katsuda nii loopealset, kui rannaniitu. Nähtut ja kogetut aitab kinnistada pärandkoosluste asjatundja veetud juturing.
– 9.-11. septembril oodatakse 12 õpetajat väikesel Manilaiul, kus uudistame rannaniitu läbi liigikaitse vaatevinkli nii jutt-selg kärnkonna ehk kõre heaks tööd tehes, kui tubases juturingis.

Lähemalt saab mõlemast kokkusaamisest lugeda ja ennast kirja panna SIIN.

Pärandkooslustega saab tööriist käes tutvust teha veel järgmistel talgutel:
3.-5. augustil Kõretalgud Luitemaal Võidukülas. Lähem info ja kirjapanek!
9.-17. augustil Palupõhja pikad talgud. Lähem info ja kirjapanek!
25. – 28. august Kuusnõmme talgud Vilsandi rahvuspargis. Lähem info ja kirjapanek!

Silma tasub peal hoidaga pidevalt täieneval talgute galeriil ja Talguregati meeleolukal (b)logiraamatul.

Info:
Siim Kuresoo
ELFi talgukorraldaja
www.talgud.ee
siim@elfond.ee
+372 5646 9026

Pärnus toimub Eesti esimene Rannaspordi festival

Esmakordselt toimuval Rannaspordi festivalil on ühendatud neli suurepärast rannaspordiala: rannajalgpall, rannavõrkpall, footvolley ja rannatennis! Mängima on oodatud nii mehed kui naised, nii noored kui vanad, sõpruskonnad, võistkonnad, firmad!

Festivali avamine toimub 29. juuli õhtul Pärnu rannas, rannaspordialade turniirid algavad laupäeval, 30. juulil, finaalidepäevaks saab pühapäev, 31. juuli.

Kogu festivali patrooniks on heategevusorganisatsioon UNICEF, läbi kelle toetab festival laste- ja noorte vabaajaveetmise võimalusi!

Registreeri oma võistkond sellele lahedale festivalile ja veeda suurepärane nädalavahetus Pärnus! Juuli lõpus oodatakse Pärnu randa ligi 25 000 inimest ja kõigile pealtvaatajatele on rannas toimuvad üritused tasuta!

Tutvu festivali kodulehega!

Rae järve ääres peetakse kalapäeva

9. juulil kell 9 on kõik huvilised oodatud Kabli looduskeskusse Rae järve ääres, kus saab suvist loodust nautida ja kala püüda.

Härrad Saarde kalameeste seltsist jagavad kalastamisnippe igas vanuses kuulajatele, saab jälgida allveesukeldujate tegevust järvel ja hiljem ka sellega lähemalt tutvust teha.

Seejärel juhendab Vladislav Koržets (pildil) õngitsemise õpituba. Pärast seda on kõigil võimalus maitsta tema valmistatud kalasuppi.

Kohale võib minna juba eelmisel päeval (telkimisvõimalus). NB! Võimaluse korral võiks kaasa võtta oma kalastustarbed ja sööt selleks, et kalapüük ikka õnnestuks.

Teavet Rae järve asukoha ja ürituse kohta saab tel 5302 0833 või e-posti aadressil: kabli.looduskeskus@rmk.ee

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!

Ansambli Jäääär kaunite kohtade kontserdid

Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:

Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut

E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu

Algused 20.00

Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.

Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!

Vaata ka ansambli Jäääär kodulehte!

ELF alustas talgusuvega

Eile algas Eestimaa Looduse Fondi (ELF) sellesuvine loodustalgute hooaeg. Avatalgud toimuvad Põhja-Liivi sooservadel, kus talgutöödeks on soo taastamine. Kolmandat aastat järjest algab ELFi suvine talguhooaeg Pärnumaa lõunaserva jäävate soode keskel, tööks vanadele kuivenduskraavidele tammide ehitamine. Eesti-Läti piiril asuvasse Põhja-Liivimaa märgalakompleksi kuulub kolm rahvusvahelise tähtsusega RAMSARi märgala: Nigula, Ziemelu Purvi (Põhja sood) ja Sookuninga looduskaitsealused sood.

Põhja-Liivimaa märgaladel otsitakse võimalusi koosluste ja veerežiimi taastamiseks soodes. Kõige säästlikum on kuivenduskraavidele tamme ehitada raba enda vähelagunenud turbast. Turbatammid on ka pikema säilimisega, sest ei sisalda mädaneda võivaid puitosi. Selline tamm on 100% looduslik, mingeid tehismaterjale pole vaja rabasse vedada, nende ehitamine on puhas käsitöö.

Talguliste abi on tarvis Ruunasoo vanade kuivenduskraavide tammitamisel, et taastuks soo algne, looduslik seisund. Kahel eelmisel suvel rajatud tammid on toiminud väga hästi ning töö ootab järge.

Soid kuivendati nõukogude ajal tüüpiliselt kahel eesmärgil: turba kaevandamiseks või metsakasvu hoogustamiseks. Ajapikku sai selgeks, et rabade kuivendamine metsamajanduslikel eesmärkidel ei tasu end ära, kuid paljud looduslikud kooslused on juba rikutud kuivendamise vahetu või kaugmõju tõttu. Samuti on kahjustada saanud soodes tekkinud juurde hulk probleeme nagu näiteks suvine ülikõrge tuleohtlikkus. Peaaegu kõik Eesti suuremad metsapõlengud on toimunud kuivendatud turbaaladel, kus nende kustutamine on kõduturba tõttu väga raske.

Varblas tuletatakse meelde heinamaarjapäeva

Varbla looduskeskuses tähistatakse 2. juulil heinamaarjapäeva.

Heinamaarjapäev, nagu ka heinategu, on olnud vanade eestlaste elus olulisel kohal, kuid on praeguseks unarusse vajunud. Mõnel pool tähistati sel päeval suve algust, tehti tuld ja vihtasid. Ajapikku on heinamaarjapäeva kombed jaanipäeva tavade ja tegemistega ühte koondunud.

Laupäeval kell 11 oodatakse aga kõiki huvilisi Varbla looduskeskusesse, et koos Thulega elavdada vanu kombeid ja tavasid.

Päevakava:

• kogunemine ja tutvumine Varbla looduskeskusega,
• sõit Leesojale (vajalik oma sõiduk),
• saab teha ise tervendava viha või pärja,
• valmistatakse väekakku.

Üritus on tasuta. Palutakse registreeruda telefonidel 507 7369, 676 7161 või varbla.looduskeskus@rmk.ee.

Juulis peetakse Kihnus merepidu

Merepäevad juhatab sisse regilaulu õpituba 6. juulil. Tihedam tegevus algab reedel, 8. juulil. Pidu avatakse hommikul saare lõunatipus. Külastuseks on taas avatud ka Kihnu tuletorn. Kihnu rahvamajas toimub seminar „Avamere tuulepark ja pärimuspiirkond” ja muuseumis avatakse näitus teemal „Hülgepüük”. Õhtul esinevad sadamas Audru Jõelaevanduse Punt ja Järsumäe Virve pereansambel.

Laupäeval, 9. juulil jätkub pidu Kihnu sadamas esinemistega. Samal ajal on avatud käsitöö- ja rahvusliku toidu laat, meistrite õpitoad (võrgukudumine, varrastel kudumine jms), kohvikud. Toimuvad mitmesugused võistlused. Õhtuse tantsupeo sisustavad ansambel Kukerpillid ja Iiukala bänd.

Pühapäeval, 10. juulil peetakse surnuaiapüha.

Schilling 2011 – Ilusa Muusika Festival

Eesti mahedaim agrosugemetega muusikafestival “Schilling” toimub tänavu viiendat korda. Edela-Eesti tõmbekeskus Kilingi-Nõmme võõrustab juuli esimesel laupäeval (2. juulil) taaskord parimaid bände nii Eestist kui välismaalt.

Elamusterohke ja rahvusvaheline kava toob laululavale (kohalikus kõnepruugis Suveaeda) kokku ka hulganisti eripalgelist publikut. Kuigi muusika on muusikafestivali puhul kõige olulisem, ei saa Schillingu puhul alahinnata toimumiskoha olulisust. Kohalesõitnule mõjub kummastavalt ja tervistavalt rohelusse mattunud Kilingi-Nõmme atmosfäär; kohalikud uurivad põnevusega kirevais riietes kohalesõitnuid ja on uhked oma linnakese üle. See on kultuurivahetus, parimal võimalikul moel.

Laval: Oddfellows Casino (UK), If We (RUS), Ultima Thule (EST), Design A Wave (UK), Starmetis (LAT), Imandra Lake (EST), Pastacas (EST), Superliustik (EST).

Festivali jätkuüritusel Kilingi-Nõmme kultuurimajas ootab publikut hommikusse kanduv programm: live-esinejad Kreatiivmootor (EST) ja Laulan Sinule (EST), neile lisaks Yön Syke DJ-d (FIN) ning DJ Super Luks (EST). Avatud ka Rando Sule Hausituba.

Kevadpealinn andis tiitli üle suvepealinnale

Eile andis Eesti kevadpealinn Türi tiitli üle suvepealinnale Pärnule.

Pärnus tervitati kell 20.16 alanud suve vee-etenduse ja sellele järgneva tseremooniaga Vallikäärus. Kava kohaselt põrisesid trummid, esinesid tantsijad ja anti sõna suvepealinna tervitajatele. Suvepealinna tervitustseremoonia jätkus kontserdiga, kus esinesid Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Kaire Vilgats ja Estraadiraadio.

Türil toimub kevadpealinna hooaega lõpetav pööripäevapidu täna, 22. juunil algusega kell 20.30.

Sindi sai jaanipäevaks uhiuue külakiige

Sindi laululava juures asuv külakiik. Foto: Viktor Kaarneem / Sindi linnavalitsus

Jaanipäevaks lasi Sindi linnavalitsus peopaika üles seada uhke uhiuue külakiige.

Sindi linn sai kiige Pärnumaa kutsehariduskeskuselt, kus suur külakiik valmistati kursuste raames, mida rahastati ESF vahenditest. Kiigu paigaldamisel olid abiks Paikuse Lions Clubi liikmed ning Sindi Sõprade Selts. Suurimat abi osutasid linnavalitsuse ehitusinsener Vallo Vaargas ning ettevõtja Mihhail Skljar. Peale Jaanipäeva immutatakse kiik puidukaitsevahenditega, et see ilmastikutingimustele vastu peaks.

Sindi rahvas peab seekord jaanipidu 22. juunil, kui kell 20 kogunetakse laululava juurde. Esinevad Sindi isetegevuslased, korraldatakse sportlikke murumänge, töötab puhvet ning muidugi läidetakse jaanilõke. Tantsuks mängib ansambel L’dorado, õhtut juhib Toivo Pulk ja plaate keerutab Enno Lohu.

Viktor Kaarneem

Sindi linnaraamatukogus avati tekstiilinäitus

Sindi raamatukogus avati tekstiilinäitus “Sõbakirjaline”, kus eksponeerib oma töid Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala 2008. aastal lõpetanud Astri Kaljus. Näitusel on eksponeeritud autori valmistatud kolm Viljandimaa kirjes, värvirohke triibustikuga vaipa ja vaip, mis on valminud autori koolitööna. Tegemist on rekonstruktsiooniga, mille originaal asub Viljandi muuseumis. Astri Kaljus ütles näituse avamisel, et ta teeb palju koostööd muuseumidega, kuna õpitud eriala spetsialiseerus muuseumitööle ja tekstiilikujundusele. Kõik välja pandud vaibad on sõbakirjalises kudumistehnikas teostatud tööd. Autoril on kaks lemmiktehnikat – sõbakiri ja pindpõimes vaibad. Viimaseid Sindi näitusel küll pole.

Lisaks on eksponeeritud Kihnu ja Ruhnu rahvariietest ja mustritest inspireeritud kangastelgedel kootud riidest kotid. Valminud on need lõngajääkidest, kus on lisaks kasutatud sitsiriiet ja mõne koti puhul ka kõlapaelu. Rahvuslikke mustreid ei kopeeri autor üks-ühele maha, vaid üritab
kombineerida värvide, triipude ja mustritega. Arhailised tekstiilimustrid ja tehnika on inspiratsiooniallikaks ning need annavad võimaluse lõpututeks kombinatsioonideks. Vaibakunstnik lisas, et teda paeluvad rahvusmustrite juures erksad värvid, mida ta siis kokku sobitades kangastelgedel vaibaks koob.
Viktor Kaarneem

Soomaal esitletakse viie aastaaja raamatut

Reede, 17. juuni keskpäeval on kõik huvilised oodatud Soomaa külastuskeskusesse, kus ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf Elmo Riig esitlevad oma raamatut „Teekond läbi viie aastaaja”.

Külastuskeskus on võrdsel kaugusel nii Viljandist kui Pärnust – mõlemast linnast on sinna 44 kilomeetrit. Rahvuspark laiub Viljandi- ja Pärnumaa territoorimil.

Soomaa koostöökogu algatusel valminud teos „Teekond läbi viie aastaaja” tutvustab selle piirkonna ainulaadset loodust, kultuuripärandit, ajalugu ja tänapäeva. Kõik need väärtused jõuavad lugejate ette päeviku vormis tekstide ja piltide kaudu.

192leheküljeline kõvade kaantega raamat keskendub 2010. aastale, mis tõi Soomaale erakordse suurvee, palava suve, seenerikka sügise ja tormise talve. Kirja on pandud tõestisündinud lood, mis kirjeldavad autorite retki, kohtumisi kohalike inimestega, loodusvaatlusi ning looma- ja linnujutte.
Liisi Seili sõnul tuli autoritel materjali kogumise ajal silmitsi seista paljude ootamatustega ja elada läbi põnevaid hetki.

Raamatu “Teekond läbi viie aastaaja” esitlus algab Kõrtsi-Tõramaal kell 12. Ühtlasi avatakse Soomaa erakordset suurvett kajastav näitus.

Vändras õpetatakse metsatulekahju ära hoidma

Vändras toimub täna, 17. juunil õppepäev, kuidas metsatulekahju ära hoida.

Metsaomanikul on hulk võimalusi oma metsa tulekahju eest paremini kaitsta ning sellest ka koolitusel räägitakse. Õppepäeva korraldab SA Erametsakeskus, osalejatele on see tasuta.

Päevakava:

11.00 kogunemine ja väljasõit Pärnu hotelli eest;
11.45 kohtumine Vändra tuletõrjedepoo ees;
12.00 Vändra tuletõrjedepoo ja tuletõrjetehnika demonstratsioon;
13.00 lõuna;
14.00 põlenud mets ja metsa edasine majandamine;
14.30 metsas olevad puhke- ja lõkkekohad ning toetuste taotlemine;
16.00 tagasi Pärnusse.

Metsa minnakse üheskoos bussiga.
Registreerumine e-posti aadressil: pille.aasamets@eramets.ee või telefonil 683 6066 ja 518 0641.

Pärnus tuleb suveseminar “Linn kui õpikeskkond”

Pärnus toimub 11.-13. augustini EFFE suveseminar „Linn kui õpikeskkond“: neljapäev on linnalooduse päev, reede ajaloo päev ja laupäev inimese päev. Seminarist osavõtt on tasuline (sisaldab ööbimist, toitlustamist ja lektoritasusid). Vaata täpset päevakava siit. Registreerimine ja lähem info: Katrin Uutsalu, katrin.uutsalu@lv.parnu.ee, tel 55643064.

Homme lõpetatakse pidulikult
VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest

attila — PromFest ja Endla teater tõid suveks lavale Verdi "Attila".

1996. aastal alguse saanud Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss on 15 aastaga kindlustanud endale koha Pärnu kultuurielus ja Eesti kultuurimaastikul.

Pärnusse rahvusvahelisele ooperimuusika festivalile PromFest saabusid sel nädalal ooperimaailma tulevikutähed, noored ooperilauljad üle maailma osalesid VII Klaudia Taevi nimelisel lauljate konkursil. Konkursi teeb ainulaadseks see, et üks võidupreemiatest on laulda peaosa enda poole valitud ooperis, mis lavastatakse just võitja jaoks järgmisel, kahe aasta pärast toimuval PromFestil nagu tänavu Attila.

Konkursile registreerus 83 lauljat, helisalvestite põhjal kutsuti Pärnusse 32 solisti 17st riigist: USA-st, Prantsusmaalt, Austriast, Argentinast, Venemaalt, Lõuna-Koreast, Soomest, Poolast, Valgevenest, Ukrainast, Norrast, Lätist, Bulgaariast, Kanadast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Eestist. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris.

Enne pidulikku finaalkontserti läbisid lauljad kaks vooru. Eile, 10. juunil kõlas edasipääsenute esituses kohustusliku palana Franz Schuberti vokaalset meisterlikkust nõudev ”Ave Maria”. See on üks Taevi konkursi tunnusmärke ja kohustuslik alates esimesest võistlusest.

Konkursi žürii on igati väärikas: Ingrid Kremling-Domanski – Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor (žürii esinaine, Saksa), Henri Maier – Opera Eventsi juht (Saksa/Prantsusmaa), Alain Surrans – Rennes’i ooperi peadirektor (Prantsusmaa), Peter Theiler -Nürnbergi ooperi peadirektor (Saksa), Hans Nieuwenhaus – ooperistuudio Nederlands juht lavastaja (Holland), Vladimiras Prudnikovas – Leedu rahvusooperi solist, Leedu muusikaakadeemia professor (Leedu), Erkki Alste – Opera-Connection Alste & Mödersheimi (Soome/Saksamaa), Tatjana Zozulja – lavastaja (Ukraina), Paul Mägi – Vanemuise teatri peadirigent (Eesti), Erki Pehk – dirigent, PromFesti kunstiline juht (Eesti).

Täna toimub Ammende villas Klaudia Taevi mälestusõhtu. Taevi õpilaste kõrval astuvad üles Vladimiras Prudnikovas, Urve Tauts, Therese Raide, Malle Raid jt, kontsertmeister Helin Kapten.

VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest lõpevad homme Pärnu kontserdimajas suurejoonilise finaalkontserdiga, millel selguvad võitjad ja laureaadid.

Jaanipäeva eel tähistatakse Põhjala metsalillepäeva

Traditsioonilist Põhjala lillepäeva tähistatakse kõigis põhjamaades jaanipäevale eelneval nädalavahetusel.

Sel puhul kutsub Varbla looduskeskus 18. juunil kell 11 Nedrema puisniidule osalema metsalillepäevale. Selle käigus õpitakse tundma lilli koos Metsamoor iIrje Karjusega.

Kogunemine Nedrema puisniidu parkimisplatsil. Retk puisniidul. Lilled söögiks, joogiks, teraapiaks ja kosmeetikaks.

Võta sõbrad kaasa ning tule nautima Põhjamaa looduse mitmekesist ilu! Rada on kohati väga märg. Üritus on tasuta.

Vajalik eelregistreerimine. Info tel 507 7369, 676 7161 võivarbla.looduskeskus@rmk.ee.

Tutvuma Kurese sumbkülaga!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Eestimaa Looduse Fond kutsuvad tutvuma Kurese pärandkultuuriobjektide ja Soontagana maalinnaga.

Laupäeval, 11. juunil 2011 kutsume kõiki Pärnumaale tutvuma Kurese sumbkülaga, mille asustuslugu ulatub pronksiaega. Retk kauni loodusega pärandmaastikul on 7 km pikk. Soosaarel asuv Soontagana maalinn on olnud mitme sajandi vältel inimestele pelgupaigaks. Rikkaliku kultuuriajalooga piirkonnas leidub vanu talukohti, keldreid, kiviaedu. Teekonna pikkus 3 km. Retke Kurese külas ja Soontagana maalinnas viib läbi Urmas Vahur.

Väljasõit 11. juunil kell 8 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest Kompanii tn 10. Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 21. Palume selga ja jalga panna looduses liikumiseks sobivad riided ja jalanõud.

Registreerimine kuni 9. juunini telefonil 7366 120 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 3,20 eurot, tasuda saab bussis.

Keskkonnabussi ekskursiooni toetavad Eesti-Läti programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Külastus toimub keskkonnasõbralike talude projekti DemoFarm raames: loe siit

Tartu Keskkonnahariduse Keskus Facebookis: http://www.facebook.com/tartukeskkonnaharidusekeskus

Häädemeeste valmistub festivaliks

4. juunil toimub Häädemeestel Põhja-Liivimaa festival, mille raames on plaanis ka merelaulude konkurss.

Päev algab kell 9 kaubandustegevusega suveaias. Ettevõtmisi jätkub aga seltsimajja, laululavale ja mujalegi.

Kell 13 algab Häädemeeste seltsimajas merelaulude konkurss. Pärastlõunal on kavas lavastatud merelaulude konkurss. Paremaid autasustatakse.

Peale selle on Põhja-Liivimaa festivali kavas veel hulganisti toredaid ettevõtmisi: Liivi tantsude õpituba ja konkurss, noortebändide rahvalaulukonkurss, rahvakultuuri töötoad jm.

Rohkem infot: www.haademeeste.ee.

Sindis tähistatakse rahvusvahelist lastekaitsepäeva

Rahvusvahelise lastekaitsepäeva tähistamiseks toimub laupäeval, 28. mail algusega kell 11 Sindi seltsimaja esisel platsil perepäev, kuhu on oodatud lapsed koos vanematega.

Päeva aitavad korraldada jõustruktuuride esindajad, kes tutvustavad oma tegevust ja demonstreerivad oma tehnikat ning muud varustust. Näitlikul ja õpetlikul peredele mõeldud üritusel on päästeamet oma tuletõrjeautodega, lisaks politseiautod ja kiirabiauto. Kaitseliit on kohal oma
telgi ja supikatlaga, et pakkuda üritusest osavõtjaile sõdurisuppi. Lastele korraldatakse õpetlikke mänge ja mitmesuguseid võistlusi.

Peale selle annab Aide Autokool näitliku õppetunni sõiduautodes kasutatava turvavarustuse – turvavöö, turvahälli ja turvatooli kasutamise vajalikkusest. Kavas on ka päevateemaline joonistusvõistlus. Kohal on Pipi Pikksukk, Lõvi Leo ja päästekoer Nublu. Lapsed saavad osa võtta joonistusvõistlusest, mille jooksul valminud tööd ka kohe näitusele kõigile vaatamiseks välja pannakse.

Perepäeva korraldab mittetulundusühing Sindi Lastekas koostöös Sindi lasteaia ja linnavalitsusega. Lastekaitsepäeva tähistatakse nii suure üritusega Sindis esmakordselt ja ka korraldajaks on Sindi noorim mittetulundusühing, mis sündis Sindi lasteaia lastevanemate initsiatiivil.

Viktor Kaarneem

Pärimusmuusika ait viib lapsed koduõppele

Eesti Pärimusmuusika Keskus viib tänavu Kihnus ja Setomaal läbi haridusliku pilootprojekti, millega viiakse vanade muusikatraditsioonide tundjad kokku noorte huvilistega.

Täna allkirjastavad Eesti Pärimusmuusika Keskus, Setomaa Valdade Liit ja sihtasutus Kihnu Kultuuriruum Viljandis ühiste kavatsuste protokolli, mille tulemusena luuakse uus, elavat vaimset kultuuripärandit tähtsustav koduõppe vorm. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projekti eestvedaja Sofia Joons selgitas, et pärimusmuusika on leidnud endale kindla koha muusika- ja huvikoolides, samuti akadeemiates. Nüüd tahetakse selle kõrval elavdada pärimuse kandumist otse ühelt põlvkonnalt teisele. „Otsime üles need vanad lauljad, muusikud ja tantsijad, kellel on oma kogukonnas arvestatav positsioon olemas ning aitame neil oma oskusi noortele huvilistele edasi anda,” rääkis ta.

„Pärandkultuuri väljasuremise peamine põhjus on järelkasvu puudumine. Selle asemel, et analüüsida ja paika panna, miks see puudub, oleme hakanud mõtlema hoopis sellele, kuidas me saaksime kaasa aidata uue pärandkultuuri kandjate põlvkonna tekitamisele,” ütles Joons. Loe edasi: Pärimusmuusika ait viib lapsed koduõppele

Parim ajalooraamat valmis 12 aastaga

Laupäeval Pärnus välja kuulutatud 2010. aasta parima Eesti ajalooraamatu tiitli võitis Mart Kalmu koostatud „Eesti kunsti ajalugu. 5. osa.1900–1940”. Raamatu koostamine algas juba 1998. aastal ning tegu on esimese kunstiajaloost rääkiva teosega, mis pälvis selle auhinna.

Žürii esimehe Inna Jürjo sõnul olid peaaegu samaväärsed veel kaks teost: „Sõja ja rahu vahel” (II köide); „Esimene punane aasta: okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni” (peatoimetaja Enn Tarvel,teise köite toimetaja Meelis Maripuu) ja Tiina-Mall Kreemi doktoritöö „Viisipäraselt ehitatud: luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855-1881)”.

Preemiat vastu võttes ütles võiduteose koostaja Mart Kalm, et polnud ise piisavalt järjekindel, nõudmaks autoritelt nende osi kokkulepitud tähtajaks, mistõttu venis Eesti kunsti 1900.–1940. aastate kokkuvõtte koostamine üle kümne aasta pikaks. Samas oli Kalm tunnustuse üle rõõmus, sest kunstiajalootöid pole varem Eesti ajalookirjanduse preemiavääriliseks peetud.

Pärnu muuseumis ehk ajaloolises Ülejõe koolimaja klassitoas alanud auhinnatseremooniale lisas meeleolu kokkuvõtete tegemine Johann Voldemar Jannseni töötoas, kus koostati maarahvast esmakordselt Eesti rahvana kõnetav Perno Postimehe juhtkiri.

Ajalookirjanduse aastapreemia väljaandmise algatajad 1995. aastal olid ajalooarhiiv ja ajalooinstituut. Praeguseks on preemia väljaandmiseks koondunud juba suurem hulk Eesti mäluasutusi.

Aldur Vunk, Pärnu muuseumi direktor

Sindis võisteldakse Aleksander Kase mälestuseks

Laupäeval, 21 . mail leiavad Sindi seltsimajas aset XXII Aleksander Kase mälestusvõistlused tõstmises.

Võistlusi korraldab Sindi spordiklubi Kalju, mille üks asutaja oli Aleksander Kask. Mälestusvõistluste üks peaorganiseerijaid on Aleksander Kase poeg, tõstetreener Juhannes Kask.

Sel aastal on võistlustele oodata paarikümmend tõstesportlast üle Eesti. Aleksander Kase
mälestusvõistlusi tõstmises korraldatakse Sindis 2000. aastast.

Viktor Kaarneem,
Sindi linnavalitsuse teabespetsialist

Vibulaskur Reena Pärnat purustas Eesti rekordi

Noor vibulaskur Reena Pärnat (fotol) tuli täna Pärnus toimunud täiskasvanute ja veteranide Eesti karikavõistlustel harjutuses FITA-1 1281 silmaga võitjaks ning püstitas ka Eesti rekordi.

50m distantsil lasi ta 331 silmaga (360st võimalikust) uue rekordi, mis ületab eelmist tervenisti 6 silmaga. Peale selle lasi Pärnat 30m distantsilt uue isikliku rekordi, mis tänasest on 346 silma. Märkimisväärne on, et Pärnat on alles juunioride klassi kuuluv 17aastane vibulaskur.

Naiste sportvibu klassis võidutsenud Pärnatile järgnesid klubikaaslased Anneli Preimann 1251 silmaga ning Siret Luik 1190 silmaga (kõik Järvakandi vibuklubi Ilves). Meeste samas klassis võitis Jaanus Gross (Sagittarius) 1227 silmaga. Sama tulemuse, kuid vähema arvu kümnetega tuli teiseks Jaan Lott (Tartu Vibuklubi). Kolmanda koha saavutas Siim Aaver 1185 silmaga.

Naiste plokkvibu klassis tuli karikavõitjaks Mariel Jäätma oma ema Maarika Jäätma ees (mõlemad Türi Vibukool) ning kolmandaks tuli Piret Luik (Ilves). Meeste arvestuses võitis Evert Ressar (Järvamaa Amburite Klubi), Jaan Kookla ja Harri Köhleri ees (mõlemad Viljandi Spordikool/ Vana-Võidu Vibuklubi).

Veteranide klassis tulid karikavõitjateks Katrin Froš (Pärnu Meelis) ning Aleksander Kiskonen (JAK). Võistkonnavõistluse võitis sportvibu klassis nii meeste kui naiste arvestuses Järvakandi Ilvese esindus ning meeste plokkvibu klassis Viljandi SK/Vana-Võidu VK meeskond.

Nädala pärast toimub Järvakandis eriti vastupidavate laskurite osavõtul võistlus Visa Hing F-2, kus ühe päeva jooksul lastakse harjutust FITA-1 kaks korda järjest.

Aivo Agu