Tuurit-Tuuriti juubelikava noorim esineja on kolmekuune Leon

Rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit veetis möödunud nädalavahetuse Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas toimunud harjutuste laagris, et juba eelseisval pühapäeval, 22. aprillil astuda juubelikavaga Pärnu Kontserdimaja suurele lavale.

Tuurit-Tuurit harjutuslaagris Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas Foto Urmas Saard
Tuurit-Tuurit harjutuslaagris Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Alustades olid paljud väga staažikad tantsijad[/pullquote]Läinud nädalavahetuse kahel päeval valitses juhendaja Eneli Rüütli enamiku ajast üksinda koolimaja aula lava ja jättis terve ülejäänud saali põranda kümnekonna tantsupaari päralt. Ruumi pidi jätkuma tantsulistele liikumistele ja sama pinna teises otsas korduvateks ümberriietumisteks. Erandkorras võimaldati ühel täiesti kõrvalisel silmapaaril jälgida kogu seda ettevalmistuse korrapärast sagimist ja usalduslikul kokkuleppel lubati mõndagi lugejatega jagada.

Külli Kivioja-Ööpik on oma tantsulembust Tuurit-Tuuritiga jaganud tantsurühma loomisest saadik, olles siis 25-aastane. Seepärast teabki kõigest rääkida. „„Tuurit-Tuurit“ on Lõuna-Eestist pärit hästi toreda tantsuõpetaja Maido Saare üks tantsudest. Tollel hetkel kui asutasime oma rühma ja otsisime paljude nimede hulgast meile meeldivat tantsurühma nime, tundsime, et just see lugu kõnetab meid kõige paremini. Seda tantsu oleme nüüd laagriski harjutanud ja esitame pühapäevasel kontserdil,“ selgitas Külli.

Loe edasi: Tuurit-Tuuriti juubelikava noorim esineja on kolmekuune Leon

Mirtel Metsmaa on „Sindi Ööbik 2018“

Täna toimus Sindi seltsimajas laste lauluvõistlus viies vanuserühmas. Žüriis hindasid laste lauluoskuseid Tõiv Tiits, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu.

Sindi Ööbik 2018 Mirtel Metsmaa ja tema ema Alla Metsmaa lahkuvad Sindi seltsimajast õnneliku naeratusega Foto Urmas Saard
“Sindi Ööbik 2018” Mirtel Metsmaa ja tema ema Alla Metsmaa lahkuvad Sindi seltsimajast õnneliku naeratusega. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mirteli huvitav ja omapärane hääletämber, küps esitus ja hea karakteriga laul[/pullquote]Lauluvõistlusele lisasid kirevat värvikust Eneli Arusaare näiterühma õpilased, kes kandsid kuninga ja õukonna riietust. Nad lugesid laulude sisuga seotud vahetekste ja kutsusid esinejaid lavale.

Reinsalu ütles, et Mirteli ja ühe teise laulja vahel oli väga tihe rebimine. „Me ikka päris tükk aega vaidlesime. Sõbralikult! Lõpuks jäi peale Mirteli huvitav ja omapärane hääletämber, küps esitus ja hea karakteriga laul, mis tõi Mirteli muusikalised võimed hästi esile,“ selgitas Reinsalu. „Apse tuli paljudel ette, aga oluline on ikkagi suur pilt.“

Mirteli juhendaja on olnud alates neljandast eluaastast Margrit Kits. Mirteli ema Alla Metsmaa meenutas 2010. a Sindi ööbikut, kui pisikest tüdrukut kutsuti esimesena lavale. „Siis ta ei läinud ja peitis enda pingi alla ära. Aga pärast läks siiski lavale ja osutus nelja- ja viieaastaste parimaks.“

Loe edasi: Mirtel Metsmaa on „Sindi Ööbik 2018“

Kaur Kasemaa ilmutas raamatu „Sindi eile ja täna“

Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane Kaur Kasemaa otsustas kooli õppekavas toimunud loovtööst teha kingituse Sindi linna 80-ks sünnipäevaks. Nüüdseks on kavatsus teoks saanud ja paar päeva tagasi tõi Kaur 20 esimest raamatut „Sindi eile ja täna“ Pajo trükikojast ära.

Kaur Kasemaa tegi oma kodulinna sünnipäevaks raamatu Sindi eile ja täna Foto Urmas Saard
Kaur Kasemaa tegi oma kodulinna sünnipäevaks raamatu “Sindi eile ja täna”. Foto: Urmas Saard

Neli raamatut võttis Eesti Rahvusraamatukogu igavesteks aegadeks oma hoidlasse ja kümme ostis ära Tori vallavalitsus. Ülejäänud tahab Kaur kinkida lähematele abilistele. „Tellin nüüd trükikojast 40 raamatut juurde,“ ütles Kaur, kes on seni kandnud kõik trükikulud enda taskuraha säästudest ja ema abiga. „Ema töötab Pärnu Keskraamatukogus, lubas ühe raamatu ka sealsetele lugejatele viia.“

Loovtöö koostamist juhendas õpetaja Signe Lensment. Piltidele lisatud selgitavad tekstid aitas sõnastada õpetaja Lembit Roosimäe. Väga olulist abi andis Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend, kes aitas teha ajaloolistest objektidest parima valiku. A4 formaadis raamatus on 40 suurt fotot. „Ühed fotod pärinevad 20. sajandi esimesest poolest ja nende kõrvale paigutasin seitsme viimase kuu kestel enda pildistatud ülesvõtted. Pildistamisel tuli appi Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent, kes andis kasutada fotoringi hea kaamera Canon EOS 1300D,“ selgitas Kaur. Kaantel kasutasin taevapiltniku Andres Tarto fotosid,“ selgitas Kaur.

Loe edasi: Kaur Kasemaa ilmutas raamatu „Sindi eile ja täna“

Joosep Ailiste Eesti Looduses

„Sellega oli nii, et Eesti Looduse toimetaja Katre Palo saatis mulle märtsis läbi Facebooki sõnumi ja palus väikest lugu koos fotoga,“ räägib Sindi noorhärra Joosep Ailiste.

Joosep Ailiste foto ja artikkel Eesti Looduse aprilli numbris Foto Urmas Saard
Joosep Ailiste foto ja artikkel Eesti Looduse aprilli numbris. Foto: Urmas Saard

Artiklit illustreerival fotol on pasknäär. Joosep jutustab linnuga kohtumise lugu ja pildistamist. „Kirjutasin selle loo päris ise,“ selgitab Joosep ja lisab usutavuse kinnituseks juurde, et oli saanud maakondlikul eesti keele olümpiaadil esikoha.

Viimases lõigus tutvustab ta ennast Sindi gümnaasiumi 5.d klassi õpilasena. „Fotograafiaga olen tegelenud poolteist aastat.“ Joosep on korduvalt rääkinud sellest kui väga meeldib talle eluslooduse pildistamine. Samuti huvitub ta makro- ja astrofotograafiast. Lisaks poolteist aastat kestnud iseseisvale pildistamisele on Joosep saanud häid teadmisi ning kasulikke kogemusi Helen Parmenilt, kes juhendab käesoleval õppeaastal fotoringi Sindi Avatud Noortekeskuses.

Väga hea kvaliteediga Joosepi fotot on võinud ka Külauudiste portaal avaldada. Külauudiste toimetus soovib Joosepile edaspidiseks jätkuvat indu oma harrastusega tegelemisel ja rõõmustab ühes temaga, et algaja piltnik on jõudnud vaatamata oma noorusele juba nii väärika ajakirja leheküljele. Aga juba unistab Joosep palju enamat. Eilsel kohtumisel rääkis ta oma soovist avaldada mõne foto, mis kataks vähemalt poolteist Eesti Looduse lehekülge.

Urmas Saard

Rannakivile pandi nurgakivi

Täna keskpäeval betoneeriti mitmesuguste meenetega täidetud kapsel ehk sümboolne nurgakivi Pärnu jõe suudme lähedale ehitatavale kortermajale.

Rannakivi residentsile nurgakivi panekul ohutusnõuded ennekõike Foto Urmas Saard
Rannakivi residentsile nurgakivi panekul ohutusnõuded ennekõike. Foto: Urmas Saard

Piduliku toimingu viisid läbi LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, Eventus Ehitus OÜ projektijuht Kaido Karula, Pärnu abilinnapea Rainer Aavik ja Rannakivi residentsi arendaja Ringi Haldus OÜ-st Margus Kangur.

[pullquote]Margus Kangur: nüüd me tunnemegi, et on avanenud võimalus see objekt ära teha.[/pullquote]Eventus Ehitus alustas Ringi tänava lõpus Pärnu jõest mõnekümne meetri kaugusele jääva hoone ehitusega mullu sügisel. Maja peaks saama tellijale üle antud käesoleva aasta lõpul.

Mitme korpusega liigendatud ja kuni kuuekorruselise hoone pinnale on kavandatud 59 kahe- kuni neljatoalist korterit. Neist seitse suvitajatele mõeldud külaliskorterid. Valge elumaja avarust võimendavad läbimõeldud ruumilahendus ja suured klaaspinnad. Klaaspiiretega rõdudelt ja terrassidelt avanevad vaated jõele või merele. Maja all asuvad kohad autodele. Liftiga saab mugavalt ja kuiva jalaga tõusta autode juurest otse oma korterini.

Loe edasi: Rannakivile pandi nurgakivi

Sindis Ojakalda parki rajatav tammik on kingitus riigi suurele juubelile

Tori vallavalitsus ja Sindi gümnaasium kutsuvad kevadpühal rahvast perekonniti, seltskonniti või ka üksikult osalema 100 tamme istutamisele.

Tammelehed Foto Urmas Saard
Tammelehed. Foto: Urmas Saard

Tammede istutamise projekti veavad Tori valla keskkonnanõunik Helen Mihkelson ja registripidaja Janne Soosalu. Kuna 1. mail tähistab Sindi linnaõiguste saamise 80. sünnipäeva, siis on 100 tamme ka kingitus Sindile. Soosalu ütles, et tegelikult hakati Sindis tammiku rajamisele mõtlema juba 2014. aastal. 2015. a sõlmis Sindi linnavalitsus Riigikantseleiga Ühiste kavatsuste lepingu, mille kohaselt sooviti kogukonda ja kooli kaasata tammede istutamisele.

Praeguseks on vajalik kogus tammeistikuid muretsetud. Puude kõrgus on 0,8 kuni 1,5 meetrit. Kõigil, kes soovivad puude istutamisest osa võtta, palutakse koguneda kella kümneks Sindi seltsimaja juurde kevadlaada avamisele. Kell 11 suundutakse ühiselt Ojakalda parki puid istutama. Selleks ajaks on kohapeal kõik vajalikud ettevalmistused tehtud ja abivalmid juhendajad ootamas. Keegi ei pea ka isiklikke tööriistu kaasa võtma. Piisab üksnes rõõmsast tujust, millega asutakse meeldiva tegevuse juurde.

Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi tutipäeval kingiti kolmele parimale meetrine rändnõel

Sindi gümnaasiumi abiturientidele helistab viimast koolikella 12. klassi õpilane ja kooli õpilasomavalitsuse president Eliise Kull. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sindi gümnaasiumi abiturientidel oli viimane koolipäev, mida tähistati traditsioonilise tutipeoga, kus viimast koolikella helistas 12. klassi õpilane ja kooli õpilasomavalitsuse president Eliise Kull.

 

Abiturientide lõpukella-päeva ehk tutipeo korraldas oma vanematele kooliõdedele ja -vendadele Sindi gümnaasiumi 11. a klass koos klassiõpetaja Ain Keerupiga. Vastutava peakorraldaja ülesanded võttis enda kanda Chätlyn Parts.

Esimese klassi õpilaste saatel jalutasid lõpetajad läbi pikkade koridoride koolimaja erinevates osades. Kõigi ees sammus Chätlyn, kes juhatas tähtsa päeva protsessiooni kooli aulasse. Lõpetajad istusid lava põrandale asetatud patjadele, pehmed kaisukannid sättisid endid nende kõrvale.

Pidupäeva tervituse ütles Egon Gentalen: „Tänane au ja tähelepanu on teile suunatud. Peagi lahkute siit meile kõigile koduseks saanud koolist ning jätkate oma elurada mõnes teises põnevas paigas. Vaatamata tosinale raskele ja kurnavale kooliaastale olete jõudnud võidukalt gümnaasiumi lõpuni, jäänud on vaid eksamid. Arvan, et olete kõrva taha pannud nii mõnegi eluks vajaliku tarkusetera.“

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi tutipäeval kingiti kolmele parimale meetrine rändnõel

Tori vallavalitsus võtab eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud

Tori vallavalitsus asub koostama Sindi linnas Supluse tn 2 ja 4 ning Pärnu mnt 27a asuvate ühiselamute renoveerimisprojekte eesmärgiga taotleda Kredexist elamufondi arendamise investeeringutoetust.

Hoone Sindis, aadressil Pärnu mnt 27a Foto Urmas Saard
Hoone Sindis, aadressil Pärnu mnt 27a. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lauri Luuri sõnul on minister Palo loodud toetusmeede just see mida Sindi linn oma arengutes hädasti vajab[/pullquote]Arvestades elamute olukorda ja üürnike vajadusi jagab vallavalitsus projekti kaheks osaks kujundades Supluse tn ühiselamutest korterelamud peredele ja liikuvale tööjõule ning Pärnu mnt 27a hoonest valdavalt väiksemat tüüpi sotsiaalkorterid.

Vallavanem, Lauri Luuri sõnul on minister Palo loodud toetusmeede just see mida Sindi linn oma arengutes hädasti vajab. “Sindi on ajalooline tööstuslinn, kus tänagi paiknevad mitmed Pärnumaa edumeelsemad ettevõtted ja suured tööandjad. Lisaks asub Sindi väga lähedal Pärnu teistele tootmisaladele, kuid piirkonna järgnevateks arenguteks vajab elamufond kriitiliselt investeeringuid, et tagada töötajatele normaalsed elamistingimused” selgitas Luur.

Loe edasi: Tori vallavalitsus võtab eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud

Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata

Marko Šorin rääkis eilsel Sindi Ajalooklubi õhtul Konstantin Pätsile püstitatud ja püstitamata jäänud monumentaalsetest mälestusmärkidest.

Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil Foto Marko Šorini kogust
Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil. Foto: Marko Šorini kogust

[pullquote]Esmalt tegi linnavalitsus ettepaneku nimetada lähemas tulevikus raudteejaama kohale planeeritav plats Konstantin Pätsi platsiks[/pullquote]Päris palju teatakse Tahkuranda rajatud mälestusmärgist, aga väga vähe mäletatakse tänapäeval omaaegsest tõsisest kavatsusest püstitada Pätsile mälestusmärk ka Pärnusse Rüütli platsile. „Praegu käib Rüütli platsi uuendamine ja vastavalt Pärnu koalitsioonilepingule võib Rüütli plats saada peatselt ümbernimetatud Iseseisvuse väljakuks,“ teatas Šorin.

Ta rääkis oma huvist sirvida vanu ajalehti ja koguda huvipakkuvamate artiklite väljalõikeid. Innuka ajalooklubi liikmena jagab Šorin heal meelel huvitavamaid leida kiiresti ka oma lähemate ajaloohuvilistega, millest killuke lugejatenigi jõuab.

Loe edasi: Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata

Seeniorlaulu konkurss tuleb taas

Üleriigilisestst konkursist on oodatud osa võtma asjaarmastajad-laulusolistid alates 50. eluaastast. Seeniorlaul 2018 toimub 28. aprillil algusega kell 14 Pärnu Kuninga tänava põhikooli aulas, Kuninga tn. 29.

Seeniorlaul 2017 võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing Ffoto Ants Liigus
“Seeniorlaul 2017” võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing. Foto: Ants Liigus

[pullquote]Tänavu toimub lauluvõistlus kaheteistkümnendat korda. Parimatele auhinnad[/pullquote]”Tunnen südamest rõõmu, et olen saanud olla Seeniorlauluga koos juba kaksteist aastat järjest. Need on olnud meeleolukad ja üdini positiivsed hetked, tulvil soovi laulda ja oma laulurõõmu teistega jagada. Esinejate siirus on olnud heldimust tekitav – ilma loomulikkuse ja siiruseta kaotab musitseerimine ju mõtte. Konkursi erilisus peitubki atmosfääris, mis osavõtjate esinemisi alati saadab. Tegu on toimiva muusikapeoga, millest jõudu andva sädeme saavad kõik. Soovin kõigile jätkuvat lauluarmastust ja musitseerimisrõõmu. Kohtumiseni konkursil Seeniorlaul 2018,” ütleb Toomas Kuter, žürii esimees.

Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis (50-65a ja 65+).

I voor viiakse läbi konkursi korraldajatele saadetud helisalvestiste põhjal, mille järgi selgitatakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi ja kutsutakse osalema konkursi II vooru.

Helisalvestisi vabalt valitud helikandjal oodatakse kuni 13.aprillini aadressi “Seeniorlaul 2018”, MTÜ Rand, Auli 1b-5 , 80015 Pärnu, helifailid saab saata e-postile toomas@kuter.eu. Edasipääsust teavitatakse soliste hiljemalt 20. aprilliks.

Loe edasi: Seeniorlaulu konkurss tuleb taas

Andranik Kechek avas Pärnu bussijaama ajaloolise klaverimaratoniga

Pärnu bussijaama ootesaali Pika tänava poolse peaukse kõrval musitseeris 14,5 tundi pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Kechek, kes oli päeva peaesineja.

Pärnu bussijaamas kostitati varajaseid saabujaid suupistetega Foto Urmas Saard
Pärnu bussijaamas kostitati varajaseid saabujaid suupistetega. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kärpuk ütles naljatamisi, et autobusside leiutamise järgselt avati täna Pärnus esimene päris bussijaam[/pullquote]Kechek alustas bussijaama uste avamisel Jaapani muusikaga ja lõpetas õhtul uste sulgemise ajal Ladina-Ameerika meloodiatega. Sinna vahele mahtus Hispaania, Läti, Itaalia, Eesti, Soome, Saksa, USA, Venemaa, Prantsuse, Rootsi mussikat ja autori kava „Time with Love“. Pianisti esinemist tutvustas Toomas Kuter, kes ka ise esines lauludega.

Hommiku edenedes hakkas üha rohkem inimesi liikuma. Kella üheksa paiku avas oma letid taluturg bussijaama jalgrattahoidla poolsel tiival. Paar tundi hiljem võis hoone Ringi tänava poolsel tiival tunda šašlõki hõrgutavat lõhna, millega Auris Rätsep andis märku juuni alguses Pärnus toimuvast Hea toidu Festivalist, Grillfestist.

Loe edasi: Andranik Kechek avas Pärnu bussijaama ajaloolise klaverimaratoniga

Seljamaa sünniaastapäeval tutvustati poliitiku mälestusmärgi maketti

8. aprillil täitus Julius Friedrich Seljamaa sünnist 135 aastat. Sindi Ajalooklubi austas kodulinnas sündinud õpetajat, ajakirjanikku, poliitikut ja diplomaati kogunemisega Sindi gümnaasiumi juures, kus menutati tema elu ning tutvustati Seljamaale püstitatava mälestusmärgi maketti.

Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi makett, autor Ülo Kirt Foto Urmas Saard
Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi makett, autor Ülo Kirt. Foto: Urmas Saard

Ajalooklubiga ühinesid Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull, õpilasesinduse asepresident Chätlyn Parts, õpilasesinduse liige Margit Viies, õpetaja Lembit Roosimäe ja direktor Ain Keerup. Paikuse põhikooli esindas ajaloo ja ühiskonnaõpetuste õpetaja Mait Lind. Nende hoida olid sinimustvalged kandelipud. Ajalooklubi poolt hoidis lippu Mati Kuusk.

[pullquote]Aastal 2008 koorus mõte nii tähelepanuväärsele mehele püstitada monumentaalne mälestusmärk[/pullquote]Ajalooklubi mõte ei olnud tänavu suurt rahvahulka kokku kutsuda ja sooviti pigem väiksema seltskonnaga suurmeest meenutada. Samas olid just lipud need, mis panid mööduvaid linnakodanikke seisatuma ja toimuvat uudistama. Ajalooklubi liige Marko Šorin andis lühikese ülevaate Seljamaast, kes sündis kusagil Sindi ajaloolises keskosas. „Kus täpselt, see teadmine pole siiani veel minuni jõudnud. Räägitud on Johann Christoph Wöhrmanni puiestee majadest, aga seal elasid meistrid. Juliuse isa ei olnud meister, vaid kangur. Nende eluasemed asusid pigem kasarmute poolel,“ Selgitas Šorin ja palus abi inimestelt, kes võiksid mõne olulise niidiotsa kätte juhatada.

Loe edasi: Seljamaa sünniaastapäeval tutvustati poliitiku mälestusmärgi maketti

Sindi XIII võimlemispeole registreerus rekordiliselt osalejaid

Sindi seltsimaja lavale jõudis 25 etteastet. Osalesid Sindi, Kilingi-Nõmme, Pärnu võimlejad ja tantsijad, Stuudio Happy Dancers ning üllatusesinejad.

Sindi XIII võimlemispidu Foto Urmas Saard
Sindi XIII võimlemispidu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Majja sisenedes ruttasid väikesed tüdrukud sädelevates riietes siia-sinna, mis tegi kohe meele rõõmsaks[/pullquote]Tänasele, 7. aprillil toimunud Sindi võimlemispeole registreerus 169 esinejat, mis on läbi kõigi aastate rekordiline osalus. „Igal aastal kasvav osalejate arv on jõudnud piirini, kus lava ei mahuta enam suuremat esinejate hulka. Aga oleme peo populaarsuse üle väga õnnelikud,“ ütles peo peakorraldaja Helle Vent, Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja.

Kolmandat aastat järjest oli täna taas 4H maskott Hubert platsis ja avas seltsimaja paraadna ees kõigile saabujatele aupakliku viisakusega ust. „John Schmidt harjutas hommikul kõvasti kombekat ukse avamist ja laval esinemist. Tulemus oli korralik,“ rääkis Vent, kelle sõnul oli peo korraldustoimkonnas väga palju abilisi.

Loe edasi: Sindi XIII võimlemispeole registreerus rekordiliselt osalejaid

Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

15.-25. märtsini viibis Pärnu Kuninga kooli esindus Erasmus+ projekti „Climates: together for the better“ raames lähetusel Prantsusmaale kuuluval Kariibi meres asuval Martinique’i saarel.

Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele Foto Liis Raal-Virks
Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele. Foto: Liis Raal-Virks

[pullquote]Külastati Saint-Pierre’i linna, kus aastal 1902 toimus saare ajaloo üks jubedamaid katsumusi – katastrofaalne vulkaanipurse, mis tõi kaasa 30 000 inimese silmapilkse surma[/pullquote]Kuna tegu on keskkonnaalase projektiga, millega püütakse tõsta osalevate õpetajate ja õpilaste ning ka kogukondade keskkonnaalast teadlikkust ning vähendada seeläbi kliimamuutusi, nende mõju ja ulatust, lähtuti ka projektikohtumise tegevustes kohaliku keskkonna eripära väärtustamisest ja kohalike aga ka globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisest.

Partnerkool nimega Collège Edouard Glissant on Kesk-Martinique’i Le Lamentin’i linna üks kahest põhikoolist. Koolis õpitakse inglise, hispaania ja saksa keelt ning tegutsevad ka eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Paralleelselt antud Erasmus+ projektiga viisid õpiraskustega õpilased uue õppeaasta algusest alates läbi omaenda veidi lihtsustatud keskkonnaalast projekti, mille eesmärgiks oli väärtustada mangroovide liigilist mitmekesisust, seda eriti olukorras, mil üha suureneva linnastumise eesmärgil ka Martinique’il mangroovid-metsad kaovad. Kool on aktiivne osaleja ka regionaalsetes kliimaalastes keskkonnaprojektides, näiteks said väliskülalised kaasa elada vastuvõtva kooli õpilaste osalemisele Saint-Pierre’is asuvas Loodusteaduste Keskuses toimunud keskkonnaalaste leiutiste võistlusele, kus Edouard Glissanti’i kooli õpilased võistlesid plastpurgi kokkusurumise masinaga, mis aitab plekkpurgid väikseks kokku suruda, et need enne taaskasutusse jõudmist võtaksid vähem ruumi.

Loe edasi: Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

Minu Pärnu esitlus Pärnus

Piret Tali esitles Port Artur 2 kolmandal korrusel asuvas Rahva Raamatus „Minu Pärnut“. Piano kohviku istmed olid aegsasti hõivatud ja seisjatel nappis kohti. Paari lausega kokkuvõetult oli õhtu meeldejäävalt mõnus ja rahulolu muutus täiuslikuks pärast seda, kui Piret oma autogrammiga varustatud raamatu siira naeratusega koduteele kaasa andis.

Piret Tali ja Annely  Adermann Minu Pärnu raamatuesitlusel Pärnus Foto Urmas Saard
Piret Tali ja Annely Adermann “Minu Pärnu” raamatuesitlusel Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Piret on märganud sadu pisiasju mälus jäädvustada kadestamisväärselt hea tähelepanekuvõimega[/pullquote]Kolmapäeval, 4. märtsi õhtupoolikul kohtusid pärnakad kahe suvitajaga, kelle lapsepõlv möödus Pätside asutatud linnaosas, Raekülas. Ilmselt just seepärast võis märgata kõige rohkem Raeküla rahvast – nüüdset või kunagist. Keegi ei nurisenud oodatud külaliste vähese hilinemise pärast. Põhjus oli mõistetav, sest 1+1 sõiduradadega Via Baltical venivate paljude rekkade vooris liikumine nõuab sageli plaanitust märksa pikemat aega. Aga kõigi silmad lõid kohe särama, kui päikesekollases kleidis ja õhulise musta kübaraga pead kattev Annely Adermann hoidis käes kitarri ning laudade vahelt teed otsides kohviku tagumisesse otsa sammus. Tema kannul tuli sama väärikal sammul ka Piret, sinises kleidis, valge kübara ja valgetes kinnastes. Mõlemad meenutasid suvitajaid mingitest aastakümnetest möödunud sajandil.

Loe edasi: Minu Pärnu esitlus Pärnus

Sinilillekampaania algas hoogsalt

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamiseks korraldataval heategevuslikul Sinilillekampaanial on naiskodukaitsjad suutnud Pärnus mõne tunni jooksul koguda paarsada eurot.

Marko Šorini rinnas on Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamise sinilillekampaania märk Foto Urmas Saard
Marko Šorini rinnas on Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamise sinilillekampaania märk. Foto: Urmas Saard

Hommikupoolikul külastasid Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Karmen Vesselov ja liige Eve Retpap Pärnu Postimehe toimetust ja Pärnu linnavalitsust. “Naiskodukaitsjatelt oli võimalik osta sinilillemärke, kleepse ja käepaelu, kuid paljud linnavalitsuse töötajad võtsid seda kui annetust, kus eseme eest anti rohkem raha,” ütles abilinnapea Marko Šorin.

Müügist ja annetustest kogutud raha eest toetatakse Tapa linna välitrenažööriala rajamist, Tartu ülikooli kliinikumile ja Rakvere haiglale taastusraviseadmete ostmist ja MTÜ Peaasjade tööd meeste vaimse tervise edendamisel.

Viiendat kevadet toimuv sinilillekampaania kestab 5.-23. aprillini.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Neljandat korda toimuv Pärnu Restoranide Nädal

Teemanädala peamiseks mõtteks on Pärnu restoranide tutvustamine nii eestlastele kui lähinaabritele, ühtlasi soovitakse elavdada kohalike elanike restoranikülastusi madalhooajal.

Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kingib restoranide nädala korraldajale Kadi Elmestele retseptiraamatu Foto Urmas Saard
Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kingib restoranide nädala korraldajale Kadi Elmestele retseptiraamatu. Foto: Urmas Saard

Tänavu toimub restoranide nädal 7.–15. aprillini. Nädala raames pakutakse erihinnaga lõuna- ja õhtusööke: kahekäigulist lõunasööki ja kolmekäigulist õhtusööki. Pakutavad toidud on koostatud a’la carte menüü põhjal.

Igapäevast lähemat infot leiab Pärnu Restoranide Nädalal osalevate ettevõtete kohta vastavalt facebooki lehelt. Täna tutvustas Pärnu Restoranide Nädala korraldaja Kadi Elmeste koos oma abilistega teemanädalat TÜ Pärnu Väärikate ülikooli 300-le kuulajale. Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kinkis külalisele retseptiraamatu „100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust“, milles leiduvad retseptid on õppurite endi kogutud.

Eelmisest restoranide teemanädalast võttis osa 9700 inimest, tuues Pärnusse külalisi Rootsist Soomest ja kaugemaltki.

Restoranide nädala pikk traditsioon sai alguse Ameerika Ühendriikidest juba ligi paarkümmend aastat tagasi. Eestisse jõudis esimene restoranide nädal 2011. aastal.

Pärnu restoranide nädala raames võib tutvuda väga erinevat stiili restoranide ja seal töötavate tublide kokkadega. „Loodame, et tänu restoranide nädalale saavad mitmed Pärnu restoranid tuttavamaks,“ räägib Elmeste.

Pärnu Restoranide Nädala korraldajad on restoraniomanikud ja Pärnu linnavalitsus.

Urmas Saard

Pühapäeval meenutatakse Julius Friedrich Seljamaad

Sindi Ajalooklubi väike seltskond koguneb Julius Friedrich Seljamaa 135. sünniaastapäeval Sindi gümnaasiumi esisele platsile.

Eliise Kull,  Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president, kutsub noori 8 aprilli keskpäevaks  punase vahtra juurde Foto Urmas Saard
Eliise Kull, Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president, kutsub noori 8. aprilli keskpäevaks punase vahtra juurde. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kohapeal näeb mälestusmärgi maketti[/pullquote]Pühapäeval, 8. aprillil täitub 135 aastat Sindist võrsunud õpetaja, ajakirjaniku ja poliitiku Seljamaa sünnist, kelle auks avatakse Tartu rahu 99. aastapäeval graniidist püsttahukale asetatud pronksist büst. Mälestusmärgi asukohaks on valitud Sindi gümnaasiumi esine plats, mis korrastatakse samaaegselt büsti valmimisega.

Sindi Ajalooklubi kutsub teisigi oma kogukonna inimesi 8. aprilli keskpäevaks Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juurde, et kuulda lühidalt Seljamaa elust ja tegevusest ning mälestusmärgiga seonduvatest üksikasjadest. Kohapeal näeb ka punasest graniidist ja pronksi valatud osadest koosneva mälestusmärgi maketti, mille valmistas Ülo Kirt.

Ajalooklubi kogunemise mõtet toetab Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull, kes kutsub pühapäeval just noori kohale tulema.

Loe edasi: Pühapäeval meenutatakse Julius Friedrich Seljamaad

Sindis joonistati teemal „Sirgume eesti muinasjuttudega“

Sindi linnaraamatukogu korraldatud kümnendal rahvusvahelisele lasteraamatupäevale pühendatud joonistamise võistlusel osales 110 Sindi lasteaia ja Sindi gümnaasiumi algklasside last.

Liisa Rand ja Antti Riiet Foto Urmas Saard

Eile külastasid Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp Sindi lasteaeda, täna hommikupoolikul Sindi gümnaasiumit, kus tunnustasid ning tänasid lasteaia eelkooliealiseid ja kooli algklasside lapsi, kes osalesid joonistamise võistlusel.

Kuue ja seitsmeste seas valiti esimese koha vääriliseks Darja Mazko, teiseks Ereli Eenraid ja kolmandaks Annamaria Kiirop.

Teise kuni neljanda klassi arvestuses osutus hindajate silmis parimaks Liisa Rand. Teise koha vääriliseks tunnistati Antti Riiet ja kolmandaks tuli Alisa Bogatšova.

Laste joonistusi näeb Sindi linnaraamatukogu fuajee seintel.

Liisa Rand ja Antti Riiet. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindis joonistati teemal „Sirgume eesti muinasjuttudega“

Sindi linnaraamatukogu tunnustab väikseid joonistajaid

Sindi linnaraamatukogu tähistab kümnendat korda rahvusvahelist lasteraamatupäeva laste joonistamise võistlusega.

Käesoleva aasta raamatukogusõbraliku õpetaja aunimetuse pälvis Diana Tammine Sindi lasteaiast Foto Urmas Saard
Käesoleva aasta raamatukogusõbraliku õpetaja aunimetuse pälvis Diana Tammine Sindi lasteaiast. Foto: Urmas Saard

Päeva tähistatakse 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval ja just sellel tähtpäeval tänatakse kõiki joonistamisest osavõtnud lapsi.

[pullquote]„Sirgume eesti muinasjuttudega“ on võimalik vaadata Sindi raamatukogu fuajees[/pullquote]„Tahame öelda teile aitäh ja tänada selle eest, et olete tublid joonistajad. Nüüd on need pildid žürii poolt hinnatud ja meie maja seinad joonistustega kevadiselt kaunistatud – autorid teie hulgast,“ ütles Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis täna ennelõunal Sindi lasteaia noorimate joonistavate lastega kohtumisel.

Enne väikeste auhindade jagamist andsid Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp kõikidele osalejatele mälestuseks tänukirjad. Lasteaias hinnati töid kahes vanuseastmes. Kolme kuni viieste arvestuses võitis esikoha Grethel Luup. Teise koha sai Kevin Muskat ja kolmanda Lisandra Oja.

Loe edasi: Sindi linnaraamatukogu tunnustab väikseid joonistajaid

Kummaline rännumees

Kauge rännumees veedab öö otse Sindi raekoja naabruses telkides.

Telkimine Sindi raekoja vahetus läheduses Foto uudise teatajalt

Pimeduse saabudes tuli Sindist teade, et Pärnu jõe kallasrajal koeraga jalutanud kodanik märganud iseäralikku lugu. Keegi rännumehe välimusega mees pedaalinud talle Kiriku pargis vastu. Kui jalutaja mõne aja pärast tuldud teed tagasi kõndis, nägi raekoja lähedale püsti aetud telki. Alles siis pani ta tähele, et jalgratta taga veetava järelhaagise küljes on lisaks rännumehe oranžile lipule sama varre küljes pisut madalamal ka sinivalgepunastes värvides lipp. Kas tõesti väntas rännumees läbi varakevadise aastaaja otse Prantsusmaalt siia ja miks valis ta ööbimispaigaks suurest Via Baltica maanteest päris kõrvalise koha? Sellele küsimusele loodab sõnumi teataja vastuse saada esmaspäeva hommikul, sest mees oli telgi ja asjade juurest kusagile kaugemale läinud. Väga pikalt ei tahtnud sõnumi saatja sinna piiluma jääda, aga saatis telkimisest ühe foto.

Telkimine Sindi raekoja läheduses. Foto uudise teatajalt →

Edwin Balandis

Aprilli keskpaigas lauldakse „Sindi ööbik 2018“ nimetuse saamise nimel

Kolmandasse kümnendisse jõudnud võistulaulmine „Sindi ööbik“ on saanud nime Sindis elanud ja muusikakooli asutanud Karl Rammi laulu “Õrn ööbik” järgi.

Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja, kutsub Sindi ööbiku lauluvõistlust vaatama-kuulama Foto Urmas Saard
Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja, kutsub Sindi ööbiku lauluvõistlust vaatama-kuulama. Foto: Urmas Saard

Sindi linna laste laulupäeva „Sindi ööbik 2018“ võistulaulmine läheb käima Sindi seltsimajas jürikuu 15. päeva keskpäeval.

Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu ütles, et lauluvõistluse juhend on eelmise aastaga täpselt samasugune. Lauluvõistlusel osalemiseks pidi vajaliku ankeedi täitma hiljemalt märtsikuu lõpuks.

Võistlusel saavad osaleda kõik Sindiga elukoha, kooli, muusikakooli või huvikooli järgi seotud lapsed. Võisteldakse viies vanuserühmas: 3-5; 6-7; 8-10; 11-14 ja 15-19-aastased. Kõigist vanuserühmadest võib osaleda kuni seitse võistlejat ja igal lapsel palutakse esitada üks laul. Vanuserühma parimad ja üldvõitja ehk Sindi ööbiku valib välja hindamiskomisjon.

Möödunud aastal tunnistati Sindi ööbiku aunimetuse vääriliseks 16-aastane Marion Tõldsepp, kes esitas laulu “If I ain`t got you“. Võitja juhendaja oli Sindi gümnaasiumi muusikaõpetaja Jelena Kuvšinova.

Urmas Saard

Karjalaskepäeval Pärnu rannaniidul

Kogu päeva Külauudiste kaamera ja märkmikuga ringi liikuv Edwin Balandis kohtus Pärnu rannaniidule toodud mägiveistega.

Mägiveised Pärnu rannaniidul Foto Edwin Balandis
Mägiveised Pärnu rannaniidul. Foto: Edwin Balandis

Vana tavandi järgi on olnud 1. aprill karjalaskepäev. Karjalaskmisel oli väga tähtis soodsa päeva valimine. Nii võidi karja väljalaskmist nihutada kehva ilmaga päevalt mõnele paremale ajale. Kui polnud tegemist esmaspäeva või reedega, pääses kari siiski viivuks välja koguni päris ebasobiva ilma korral. Seepärast aeti täna hommikul Võrumaalt Pärnu rannaniidule toodud mägiveised pärast paaritunnist kohal olemist uuesti autole ja sõidutati nende talvitumise paika tagasi.

Pärnus veedetud aeg polnud kasutu ja pikk autosõit üldsegi mitte asjatu. Loomad said tõrvaga maalitud ristimärgid otsaette ja loeti ka nõidussõnu peale. Samuti loobiti kanamune üle karja. Muistse uskumise järgi tähendanuks muna purunemine karjale kahju kartust. Aga Pärnus olid karjatajad sedavõrd osavad loopijad-püüdjad, et ükski visatud muna puruks ei läinud ja nõnda pole saabuval suvel veistele mingit kahju karta.

Edwin Balandis

Samal teemal:

 

Võimalus näha „taevast langevaid“ autorattaid

Edwin Balandis avaldas soovi veeta tänase terve pika päeva Külauudistega ja palus ennast nimetada kevadreporteriks. Balandis liigub ringi kaamera ja märkmikuga ning üritab võimalikult operatiivselt lugejaid teavitada sellest, mis tema arvates ületab uudiskünnise piiri.

Sõiduauto ratta lennukõrgus Foto Edwin Balandis
Sõiduauto ratta lennukõrgus. Foto: Edwin Balandis

Elanike arvult Pärnust poole pisem väikelinn Weinstadt on üks Saksamaa tuntumaid viinamarjakasvatuse piirkondi, kus juba sajandeid viinamarju kasvatatud ja veini valmistatud. Palju vähem teatakse selles linnakeses elavaid naisi, kelle vabaaja meelistegevuseks on suurt jõudu nõudva rahvaspordi harrastamine.

Neil päevil peatuvad kolmikõed Selina Schmidt, Stefanie Schneider ja Susanne Schroeder Pärnus ja lubasid täna pärastlõunal korraldada vallikraavi tagusel aasal veerandtunnise jõudemonstratsiooni. Esinemiseks vajavad nad kolme sõiduauto rehvi koos velgedega. Õed loodavad, et vaatajate hulgas leidub autojuhte, kes selleks ajaks laenavad oma autode tagavara rattad. Mida nendega täpselt teha soovitakse, sellele küsimusele jäi hommikul täpsem vastus saamata.

Mingi aimduse sai siiski hommikul sooritatud harjutuste põhjal. Tallinna väravatest Munamäe poolsel valli jupil seistes loopisid naised kordamööda üht siledaks kulunud rehviga Moskvitši ratast püstloodis suunaga võimalikult kõrgele. Varem on nähtud küll pirakate traktori rehvide upitamist ja koguni autode vedamist, aga nõnda kõrgele lennutatavat autoratast nägid juhuslikud möödujad esmakordselt.

Edwin Balandis

Kaheksas Sindi lasteraamatupäev

Läheneva rahvusvahelise lasteraamatupäeva puhul tähistati VIII Sindi lasteraamatupäeva tublimate noorte lugejate tunnustamisega, teatrietenduse vaatamise ja tordi söömisega.

VIII Sindi lasteraamatupäeval osalejad Sindi linnaraamatukogu trepil Foto Urmas Saard
VIII Sindi lasteraamatupäeval osalejad Sindi linnaraamatukogu trepil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Erilist tähelepanu pälvis Merilin Haasma[/pullquote]Kevadkuu viimasel päeval kutsus Sindi linnaraamatukogu taaskordselt pidulikule vastuvõtule tunnustust väärivad 20 last, kes ise või vanemate abiga olid aasta jooksul raamatukogust laenutanud kõige rohkem raamatuid. Erilist tähelepanu pälvis Merilin Haasma, Sindi gümnaasiumi 4. klassi õpilane, keda on vastuvõtule kutsutud kõigil kaheksal kevadel. Raamatukogu direktor Ene Michelis kinkis kutsutud lastele Kätlin Kaldmaa raamatu „Lugu Keegi Eikellegitütre isast”, kus peategelaseks on vapper ja hakkaja Keegi, kes elab emaga kahekesi. Raamatu peategelane jõuab teadmiseni, et kodus on ikkagi kõige parem. Aga mõnes peres oli rohkem kui üks tubli lugaja. Seepärast kingiti nendesse peredesse ka teisi raamatuid.

Loe edasi: Kaheksas Sindi lasteraamatupäev