Pärnumaa

Soovituslikke nimetusi Tori uuele ajalehele

Pärnumaal, Tori valla kodulehel teatatakse, et jaanuari lõpust ilmuma hakkava ajalehe esimene number kannab nime Tori Valla Teataja, kuid oodatakse jätkuvalt vallaelanike ettepanekuid ka teistsuguse nime kohta.

Ajalehe pealkiri ei pea tingimata sisaldama koha nime ja omavalitsuslikku eristust (vald või linn). Nimetus võib olla isegi kerge huumori varjundiga. Miks mitte kasutada nn salajast koodi, mida esmalt teavad üksnes oma kogukonna inimesed. Näiteks TASS. Neli tähte tähendavad endiseid omavalitsusi: Tori, Are, Sauga, Sindi. Selle kujundiga pakutavad võimalused võiksid olla kas ‘TASS Teatab‘ või ‘TASS T‘ (sõna teatab ainult esimese tähega), ‘TASS uudistes‘, ‘Ülevaatlik TASS‘. Saab ka ilma „tass-ita“. Miks mitte ‘Üle Nädala Sõnumid‘ või ‘Kahe Nädala Sõnumid‘. Kui ikkagi koos kohamäärusega, siis võibolla lühemalt ja suupärasemalt. ‘Tori Kaja‘ viib mõtte ilusale naise nimele, samuti viitab ajakirjanduslikule kajastusele, aga võib tuleneda ka tegusõnast kajama, mis avardaks kujundlikult selle paikkonna ajalist mõõdet. Kaugemast minevikust alates – midagi sellist, nagu me tajume ERM-i külastamisel „Uurali kajana“. Võib ka päris lihtsalt öelda ‘Tori Leht‘, ‘Tori Post‘, ‘Tori Uudised‘. ‘Tori Ühisleht‘ viitaks samuti senistele omavalitsustele, mille ühinemise järel luuakse nelja lehte asendav koondleht. Võibolla siis hoopis ‘Tori Koondleht‘ või ainult ‘Koondleht‘. Ei soovita ‘Tori Häälekandjat’. Viimane oleks kuidagi propagandistlik.

Urmas Saard

Samal teemal:

Uue alguse ootuses

Raigo Paulberg: Pärnumaa laste laulupidu tuleb Sindist mujale suunata

Raigo Paulberg elab juba üle 30 aasta Sindis ja on arvatavalt seepärast üks parimaid linna elu tundjaid, seega ka arvestatav kohaliku kogukonna vajaduste mõistja ja esindaja suures Tori vallas. Seni Sindi linnavalitsuse koosseisus töötanud Paulberg jätkab teist kuud uues Tori vallavalitsuses.

Raigo Paulberg Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard — Raigo Paulberg Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Meie kohtumine toimus Sindi linnaraamatukogus, mis valmistas talle rõõmsa üllatuse, kui nägi laenutusosakonnas avatud harrastuspiltniku Helen Parmeni loodusfotode näitust. Helen on lisaks loodushuvile ka tõsiseltvõetav spordifotograaf, kes jäädvustanud Sindi sporti pika aja kestel. Paulberg on sama palju spordimees. Seepärast kandus esmane mõttevahetus ilma suurema sissejuhatuseta just spordile. Seda enam, et eile avanes selle talve esimene võimalus ka Sindi liuvälja jääl uisusamme harjutada.

Raigo Paulberg (R. P.): Sindi gümnaasiumi staadion vajab laiendamist. Võimalus on minna üle praeguse Tööstuse tänava. Uus tänav mööduks suuremaks ehitatavast staadionist väikese loogaga. Nii saaks jalgpallimuru viia normaalmõõtmetesse ja rajada ka eeskujuliku jooksuringi. Praegune asfaltkattega jooksurada on vist Eestis ainus. Staadioni jalgpallimuru ei vasta enam võistlusnõuetele. Varem toimunud rahvusvaheline noorte jalgpallivõistlus “Pärnu Summer Cup” tõi jalgpallurid ka Sinti mängima. Nüüd seda enam teha ei saa. Trenni võib teha.

Loe edasi: Raigo Paulberg: Pärnumaa laste laulupidu tuleb Sindist mujale suunata

Sindi liuväli on jälle uisutajate päralt

Tänaseks oli Sindi liuväli saanud juba sellise lihvi, et Sindi gümnaasiumi õpilased võisid tulla klasside kaupa jääle, kus kehalise kasvatuse õpetajate juhendamisel harjutati õigete sõiduvõtete harjutamist.

Sindi uus liuväli on nihutatud seltsimaja juurest rohkem Pärnu maantee poolsele küljele Foto Urmas Saard — Sindi uus liuväli on nihutatud seltsimaja juurest rohkem Pärnu maantee poolsele küljele. Foto: Urmas Saard

Möödunud nädala neljapäeval puhastasid Sindi kommunaali töötajad väljaku lumest ja reedel alustasid Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud päästjad Marek Aluste ning Marko Osols liuvälja katmist veega, mis nüüdseks on kiht kihilt külmunud jääga saavutanud esmavajaliku paksuse.

Mihail Šorin tuli oma kogemuste ja tööriistadega jääpinda töötlema eile. „Täna hommikul alustasin poole kuuest, homme hommikul tuleb samal ajal väljas olla, sest esimesed õpilased tulevad jääle juba veidi peale kaheksat.“ rääkis Mihail, kes soodsate talveolude korral juba mitukümmend aastat liuvälja hooldanud. Ta ei olnud päris rahul, et asfaldi külge külmunud puulehed jäid jää sisse ja näitas, et nendes kohtades on jää pudedam. Samas kiitis ta liuvälja uues asukohas, kuna aluspind pole enam nii kaldus, kui vahetult seltsimaja kõrval asuv väljak. Ka ei ole enam liuvälja kohal suure puu oksi, mille all jäi samuti jää pudedamaks.

Loe edasi: Sindi liuväli on jälle uisutajate päralt

Heldor Kääratsiga kohvilauas

„Sa pole nii vanagi,“ ütles Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam kahtlustavalt kuid rohkem siiski naljatleval toonil Heldor Kääratsile, kes teatas ajaloosõpradega kohvilauas vesteldes, et alustas kohtunikuna 68 aastat tagasi.

Heldor Käärats Seljametsa muuseumis Foto Urmas Saard — Heldor Käärats Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

Täna kogunes tunnustatud spordiajaloo huvilise ja teeneka tõstespordikohtuniku Heldor Kääratsi kutsel Seljametsa muuseumisse seltskond inimesi, et õnnitleda kõrges eas vanahärrat ja kuulata huvitavaid pajatusi käidud eluteelt.

[pullquote]Hetkelise kõhkluse järel heitnud Jüri naabrimehe enda turjale ning jooksnud sakslaste pidevast tulest hoolimata üle pika Koiva jõe silla[/pullquote]„Sündisin samal aastal, kui Mikhail Mikhailovich Gromov püstitas kestuslennus tolle aja maailmarekordi, läbides üle 12 000 kilomeetri ja püsides ühtejärge 75 tundi õhus,“ jutustas Heldor Venemaa esimesest raskekaalu tõstjast, professorist ja NSV Liidu kangelasest, kelle kätt õnnestus tal suruda 40 aastat hiljem. Sportlase ja kohtunikuna sai Heldor palju reisida mööda omaaegset Nõukogudemaad ja kohtuda erinevate inimestega. „Valgevenes, Gomelis peeti 1974. a meistrivõistluseid, kui ühtäkki sattusin koos teistega pikalt looklevasse õnnitlejate järjekorda. Sain kätelda 24. veebruaril sündinud kuulsat meest.“

Loe edasi: Heldor Kääratsiga kohvilauas

Pildigalerii: kahe kassi lugu

Rikkalikult kaetud lindude toidulaud, hulkuv tänavakass ja koduse hoolitsusega ümbritsetud Arnold panid pisut mõtisklema.

Arnold on tubane kass. Harva, kui ta erilisi turva abinõusid rakendades viivuks õue lastakse. Enamik aega on tal täielik vabadus lustida sooja kodu muretust, toidulauda, mängumaad, põõnamist. On see tema jaoks võimalikult hubaseks muudetud vangipõli või lihtsalt piiratud vabadusega heaolu, millega kaasnevad mõnede unistuste täitumata jäämised? Arnold väljendab aegajalt soovi õues takseerida, aga enamasti tuleb tal leppida avatud akna vahelt õue piilumisega.

Samas on pidevalt keegi võõras kass luusimas Arnoldi akende taga. Ta on inimeste suhtes üsna kartmatu ja võimaluse korral poetaks uksevahelt ennastki eeskotta. Eriti siis, kui jääkaane all jääb joogivesi kättesaamatuks ja kõhusopis valitseb näljatunne. Nii ta noolib kõrguses rippuva lindude toidulaua kohal ja üritab tihastele pandud rasvapallidest midagi kätte saada.

Hulkurkass lindude toidulaual. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Pildigalerii: kahe kassi lugu

Miinuskraadides õhk lubas hakata Sindis liuvälja rajama

Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud päästjad Marek Aluste ja Marko Osols alustasid täna õhtul Sindi seltsimaja lähedal uut liuvälja veega katma.

Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud päästjad valavad Sindi seltsimaja juures liuväljale jääd Foto Urmas Saard — Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud päästjad valavad Sindi seltsimaja juures liuväljale jääd. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindis on väga palju aastaid seda tööd edukalt teinud Mihail Šorin, kelle kogemusi oskavad uisutajad hinnata.[/pullquote]Sindi Kommunaali juhataja Heli Ruus ütles, et puhastasid mullu sügisel asfalteeritud platsi lumest. Talvel liuväljaks sobiva platsi mõõtmed on 30 X 17 meetrit. Lumest tekitati vee äravoolamist takistav sein, aga värske ja kohev lumi veele niisama lihtsalt tõkendit ei tekita. Seepärast pihustati esmalt vett lumisele servale, et lumi jäisemaks külmuks. Vettpihustava püstoliga vooliku õlal hoidmine nõuab head füüsilist ettevalmistust. Õlale suruv raskus on võrreldav rohkem kui tsemendikoti kaaluga. Lisaks sellele oleneb lihaste pingutus ka veesurvest. Kui pump täisvõimsusel töötab, võib libeda jalgealuse korral ka kergesti pikali lennata. Aga Marek Aluste ja Marko Osols ei ole papist mehed.

Loe edasi: Miinuskraadides õhk lubas hakata Sindis liuvälja rajama

Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamise hommik Sindis

Sindi jätkab pea saja aasta tagant alguse saanud traditsioonidega, mis aja jooksul korralduslikult küll muutunud, aga põhiolemuselt ikkagi endiseks jäänud.

Foto Marko Šorini kogus oleval postkaardil

Sindi muuseumis ja eravalduses leidub üksikuid fotosid, mis jutustavad kahe maailmasõja vahelisel ajal tekstiilivabriku alevis toimunud üldrahvalikest ettevõtmistest. Muuseumi juhataja Heidi Vellendi sõnul pole kõigi tegemiste kohta kirjalikke mälestusi eriti palju linna mäluasutuse hoidlatesse talletatud. Aga õnneks teeb Sindi kroonikakirjutaja August Kask põgusa ülevaate ka Eesti Vabariigi iseseisvuspäevade tähistamisest omaaegses Sindis.

[pullquote]Terve Sindi oli jalul, kõik olid väljas vabatahtlikult, ilma et oleks mingit erilist propagandat või isegi sundust vaja olnud[/pullquote]„Uuteks iseseisvusajal sünnitatud üritusteks, mida enne ei tuntud, olid rongikäigud ja paraadid, mis tulid lisaks igasuvistele roheliskäikudele,“ kirjutas Kask. Korraldajateks olid Kaitseliit ja Sindi tuletõrje selts.

Loe edasi: Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamise hommik Sindis

Õpetlik päev Tartus

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (PEAK) poolt eriauhinna saanud mini- ja õpilasfirmade esindajad Sindi Gümnaasiumist, Pärnu Ülejõe Põhikoolist, Pärnu Raeküla Koolist, Pärnu Ühisgümnaasiumist ja Pernova Hariduskeskusest tutvusid täna Tartus SPARK Demo keskusega, külastasid Spark Makerlabi ning lõpuks mängisid Ettevõtluskülas rollimängu „Päev ettevõtjana”.

Tartus SPARK Demo keskuses Foto Kristi Suppi — Tartus SPARK Demo keskuses. Foto: Kristi Suppi

Muidugi on vahva tutvuda ettevõtete väljapanekutega SPARK Demo näitusel, näha millises toredas Makerlabi avalikus inseneeria töötoas saavad huvilised oma ideid teostada, aga eriti põnev on ennast ise proovile panna Ettevõtlusküla rollimängus tehislinnakus. Õpilased jaotusid seitsmeks meeskonnaks, kes asusid tööle pangas, töökojas, meediakeskuses, linnavalitsuses, kaubamajas, ilusalongis ja meditsiinikeskuses. Meeskonnad pidid töötama oma ettevõttes, võtma vastu otsuseid, mõtlema reklaamile ja teenindama kliente, maksma töötasu ning tasuma makse, ostma tegevuslube, investeerima või laenama vastavalt etteantud ülesannetele.

Õpetajad said nö tagastamatut laenu, et elavdada turgu klientidena. Mängiti läbi kolm kuud – tehti otsuseid ettevõtjana, saadi töötasu mille eest said osalised olla ka tarbijad. Lõpuks analüüsiti tehtut ja arutati mida keegi õppis, mida võinuks teha teisiti jne.

Loe edasi: Õpetlik päev Tartus

Raeküla Vanakooli Keskuse aasta algas enama kui tavapärase nääripeoga

Raeküla Vanakooli Keskuses peeti huvikooli ja noorteka nääripidu, mis algas üllatusesinejatega ning lõppes Pärnu Nukuteatri külalisetendusega.

Celavy üllatajad kingituste korvi juures Foto Urmas Saard — Celavy üllatajad kingituste korvi juures. Foto: Urmas Saard

„Ilma näärivana ja näärisokutagi sai antud igati lahe avalöök riigi sajanda juubeli aasta alguseks ja Raeküla vana koolimaja 105. sünniaastapäeva tähistamiseks,“ ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhtataja Piia Karro Selg pärast eileõhtust õnnestunud pidu.

Celavy laulu ja tantsuga tehtud avaetteaste ei jäänud ainsaks üllatusesinemiseks. Celavy looja-juhendaja Hellevi Maasepp tõi üllatajaid veel korduvalt rahva ette.

Martin Aasa saatis trummidel mitmete esinejate erinevaid koosseise. Õpetaja Boris Leppsoo istus režiipuldis ja mängis ka basskitarri. Rebeca Bauman laulis ja mängis kitarril „Aisakella“. Janori Rozumovski puhus kaunikõlaliselt klarnetist välja „Kus on minu koduke“ ja „Metsas sirgus kuuseke“, mida õpetaja Ene Saar saatis klahvpillil. Põnevust pakkusid Marten Penu juhendatavad breiktantsijad. Päris hoogsalt esitas noortebänd Nimetu laulu „Tsirkus“. Trummari rütmis laulis Mari Liis Holm, kes ka kitarri mängis, samuti oli kitarriga tema kõrval ka Silver Piirmets. Üldse oli kontsertkavas 16 etteastet väga paljude esinejatega, kellest vaid üksikuid sai nimeliselt nimetatud.

Loe edasi: Raeküla Vanakooli Keskuse aasta algas enama kui tavapärase nääripeoga

Sindi linnavalitsusse suunav teeviit jõudis muuseumisse

Täna pärastlõunal vahetasid Sindi kommunali töömehed teeviita, mis asub Sindi linnas Pärnu maantee ja Karja tänava ristmikul. Varem Sindi linnavalitsusse juhatanud teeviit suunab nüüd inimesi Tori vallavalitsusse, mis alustas raehoones tööd alates käesolevast aastast.

Uus teeviit Sindi linnas Pärnu maantee ja Karja tänava ristmikul Foto Urmas Saard — Uus teeviit Sindi linnas Pärnu maantee ja Karja tänava ristmikul. Foto: Urmas Saard

Sindi Kommunali juhataja Heli Ruus ütles, et see on esimene uude Tori vallavalitsusse teed juhatav viit. Sindi linnavalitsuse kirjadega teeviit viidi kohe pärast maha võtmist Sindi muuseumisse, kus linna mäluasutuse juhataja Heidi Vellend selle museaalide nimistusse kandis ja hoiupaika asetas. Vellend ütles, et on palunud muuseumi hoidlasse arvele võtmiseks ka Sindi raekoja paraadukse kõrval olevat tahvlit. Millal Sindi vapiga tahvel Tori vallavalitsuse tahvliga asendatakse, seda vallavanem Lauri Luur veel öelda ei teadnud.

Hea uudis on seegi, et Luuri teatel loodetakse uue Tori valla ajalehe esimene number lugejateni tuua arvatavalt jaanuari lõpus. „Ajalehe toimetajatega on kokkulepped sõlmitud. Facebooki käivitamine on samuti käsil,“ vastas vallavanem.

Urmas Saard

Kuidas olla rahatark?

Täna külastas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajaid Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets, kes rääkis finantskirjaoskusest, pettustest, pärimisest ja uuest tulumaksuseadusest.

Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajate ees esinemas Foto Urmas Saard — Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajate ees esinemas. Foto: Urmas Saard

Kati Voomets ütles enda tutvustuseks, et on panganduse erinevates ametites töötanud umbes kuus aastat. „Alustasin tellerina. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tööd juhin alates eelmise aasta veebruari algusest.“

[pullquote]Ligilähedaselt 40 % küsitletutest kinnitasid viimase aasta rahalisi raskuseid[/pullquote]Teabekeskus on ellu kutsutud Swedbanki poolt, kuid tegutseb panga igapäevatööst iseseisvana. Sõltumatu info ja praktiliste nõuannete pakkumiseks asutatud teabekeskus tegutseb Rootsis juba 50 aastat, Baltikumis aastast 2010. Keskuse ülesandeks on elanikkonna majanduslikku toimetulekut ja finantskäitumist mõjutavate tegurite analüüsimine ning neutraalse info andmine laenude, maksete ja säästmise, samuti rahaasjade turvalisuse kohta. Teabekeskus uurib näiteks rahva säästmisharjumusi ja eelarve planeerimisi.

Loe edasi: Kuidas olla rahatark?

Sindi muusikakool valmistus talvelaagris Eesti Vabariigi sünnipäeva kontserdiks “Ma armastan Eestit!“

4. ja 5. jaanuaril veetis suur seltskond Sindi muusikakooli õpilasi ja õpetajaid Jõulumäe Tervisespordikeskuse talvelaagris kasuliku meeldivusega oma vaba aega. Laagri peamise eesmärgina valmistuti kontserdiks, mille Sindi muusikakool kingib Eestile 100. sünnipäevaks.

Sindi muusikakooli talvelaager Jõulumäel Foto Merike Teppan-Kolk (3) — Sindi muusikakooli talvelaager Jõulumäel. Foto: Merike Teppan-Kolk

Laager toimus erinevate koosmängude ja laulu koosseisudega. Harjutustunde tuli kokku suisa üheksa! Hoolimata pikkadest pillimängudest ja laulutundidest olid laagrilised rõõmsad ja koosmängu nautivad. Laagri lõppedes uuriti õpetajatelt, millal juba järgmine laager peaks toimuma?

[pullquote]9. veebruaril kell 18.00 kutsub Sindi muusikakool kõiki muusikahuvilisi ja Eestit armastavaid inimesi Sindi seltsimajja kontserdile “Ma armastan Eestit”[/pullquote]Laagris saime õpetajatena taaskord kinnitust, et koosmäng on pilliõppe väga oluline osa. See motiveerib, innustab ja annab tunde, et pillimäng võib olla lõbus ning nauditav tegevus, erinevalt üksi mängimisest.

Loe edasi: Sindi muusikakool valmistus talvelaagris Eesti Vabariigi sünnipäeva kontserdiks “Ma armastan Eestit!“

Major Kristian Kivimäe asus Kaitseliidu Pärnumaa malevat juhtima

Täna toimus Pärnu raekoja saalis pidulik sõjaväeline rituaal, mille käigus senine Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil andis maleva lipu üle major Kristian Kivimäele, kes jätkab oma eelkäijate eeskujul uute ülesannete täitmist.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko, kolonelleitnant Tõnu Miil ja major Kristian Kivimäe Foto Urmas Saard — Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko, kolonelleitnant Tõnu Miil ja major Kristian Kivimäe. Foto: Urmas Saard

Tähtsa toimingu tunnistajatena olid kohal ka varajasemad Pärnumaa maleva pealikud Mehis Born, Erik Reinhold, Kalle Ojaste, Tiit Tammela ja Peeter Müürsoo. Juhtimise üleandmise tseremoonial viibisid Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, malevkondade pealikud, maleva palgaline koosseis, kaitseliitlased ja maleva koostööpartnerid.

[pullquote]Kivimäe poole pöördudes hindas Kiili tema väga rahulikku ja kindlat meelt[/pullquote]Kiili sõnul tuleb sõjaväelaste pidevat ümberpaigutumist pidada loomulikuks teenistuskäiguks. Kaitseliidu ülema arvates jääb tänavune maleva pealiku vahetus ainsaks. Neli ja pool aastat Pärnu malevat juhtinud Miil suundub teadmiste täiendamisele Balti kaitsekolledžisse.

Loe edasi: Major Kristian Kivimäe asus Kaitseliidu Pärnumaa malevat juhtima

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumile väga iseloomulikult seisid Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval lipurivis kooli õpilasesindus ja Sindi noortevolikogu algatusgrupp.

Vabadussõjas võidelnute mälestamine Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard — Vabadussõjas võidelnute mälestamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Šorin meenutas uusaasta ööl ära jäänud hümni ja hindas seda puudust palju vähem tähtsaks sellest, mis tehti ära 1919. aasta viimasel päeval.[/pullquote]Täna toimus Sindi gümnaasiumi ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna ühisel nõul traditsiooniline mälestuskogunemine koolimaja aulas. Sõnavõttudega esinesid lipu seltsi liikmed õpetaja Lembit Roosimäe ja Pärnu abilinnapea Marko Šorin, samuti Tori vallavanem Lauri Luur. Roosimäe teadis öelda, et Sindist ja selle lähedusest läks Vabadussõtta umbkaudu 80 rahvaväelast nagu neid alguses kutsuti. Täpselt kell 10.30 palus ta inimestel jääda minutiks vaikuse seisakusse. Samal ajal helisesid Sindi kiriku kellad. Šorin meenutas uusaasta ööl ära jäänud hümni ja hindas seda puudust palju vähem tähtsaks sellest, mis tehti ära 1919. aasta viimasel päeval. 31 detsembril sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel vaherahuleping, mis hakkas kehtima 1920. a 3. jaanuaril kell 10.30. Luuri sõnul ei ole kätte võidetud riiklik vabadus iseenesest mõistetav ja selle hoidmise nimel tuleb igal päeval tegutseda.

Loe edasi: Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Sindi gümnaasiumis

Hilinenud kesköine reportaaž

Kell on 11.22 esimese jaanuari ennelõunal, kui asusin käesoleva teksti esimest rida kirjutama.

Uusaasta 2018 saabumine Sindi linnas Foto Urmas Saard — Uusaasta 2018 saabumine Sindi linnas. Foto: Urmas Saard

Täpselt tosin tundi on möödumas hetkest, kui Huawei andis märku järjekordse sõnumi jõudmisest põuetaskusse. Õngitsesin selle välja ja uurisin kaantevahel leiduvat teadet: „Palun kuuse alla 23.45 üllatused minu poolt.“ Olin selleks ajaks juba mõned kaadrid jäädvustanud inimtühja väljaku ääres seisvast tagasihoidliku kuid ikkagi väga majesteetliku välimusega Sindi raekojast, mille torni tipus lehvib selgetes värvides eristuv sinimustvalge lipp. Sammusin paraadnale lähemale ja uurisin, kas Sindi linnavalitsuse silt on juba asendatud Tori vallavalitsuse kohale asumisest teadaandva sildi vastu. Ei olnud. Vist ei pidanudki veel olema. Oli ju Tori valla uuel veebilehel arusaadavalt öeldud, et alles alates 1. jaanuarist 2018 alustab tööd Tori Vallavalitsus. Asukoha aadresski oli juurde lisatud (Pärnu mnt 12, Sindi, Tori vald, 86705 Pärnumaa) ja üldinfo telefon: 445 1881. Kindlasti helistan uue aasta esimesel tööpäeval sellele numbrile, et teada saada, millal tähtis sildi vahetamise toiming teoks saab ja millal võiks seda tähelepanuväärset sündmust uudistama minna?

Loe edasi: Hilinenud kesköine reportaaž

Juhannes Kask teeb Sindi poistega Pärnumaal head tööd

Lõppevale Sindi tõstespordi aastale pilku heites väärivad kiitust Martti Šorin, Randel Mattiisen, Indrek Raimond Viik, Märt-Jaanus Tammann ja Sander Šoll.

Sindi noored tõstjad Randel Mattiisen, Martti Šorin, Treener Juhannes Kask, Sander Šoll, Märt Jaanus Tammann, Indrek Raimond Viik Foto erakogu — Sindi noored tõstjad Randel Mattiisen, Martti Šorin, treener Juhannes Kask, Sander Šoll, Märt Jaanus Tammann, Indrek Raimond Viik. Foto: erakogu

[pullquote]Kehakaalus kuni 69 kilo tuli tulemusega 157 kilogrammi Eesti meistriks Martti Šorin[/pullquote]Aasta viimasel nädalal õnnestus kohtuda Martti Šorini ja Märt-Jaanus Tammaniga, et koolivaheajal veidi tõstmisest rääkida. Martti alustas tõstmisega 2015. aastal, Märt tuli treeningutele eelmisel aastal. Tema kutsujaks oli Ken Meriniit, kes praeguseks veidi tagasi tõmbunud. Mõlemad kiidavad oma treenerit Juhannes Kaske, kelle väärilist tervel Pärnumaal teist ei leidu. Kask töötab Sindis treenerina alates aastast 2000. Ta ise on Karl Kiisa juhendamisel tõstmist harrastanud aastatel 1952–1965. Kohtunikuna alustas Kask 1975. aastal. Aasta parimaks tõstekohtunikuks on teda tunnistatud kahel korral: 2008 ja 2009. Martti ütles, et Juhannes on suur tõstmise fänn ja armastab seda ala piiritult. Paremat treenerit ta ei tea. Märt iseloomustas oma treenrit sõnadega järjepidev ja abivalmis.

Loe edasi: Juhannes Kask teeb Sindi poistega Pärnumaal head tööd

Head vana aasta lõppu ja head uut aastat!

ja loodan, et lumigi saabub, me õuele veidike varem Hanna Kivila Foto (26 12 2014) Urmas Saard — “…ja loodan, et lumigi saabub, me õuele veidike varem”, Hanna Kivila. Foto (26 12 2014): Urmas Saard

Tuleval aastal ma luban

Hanna Kivila, gümnasistina Foto Urmas Saard — Hanna Kivila, gümnasistina. Foto: Urmas Saard

Kui langeb taevast helbeid,
pehmeid, kohevaid,
ma oma soovid kirja
siis panen sedamaid.

Mu aken täitund’ lumega,
mis nõnda kaunis näib,
ja käsi peene sulega
nüüd maalib soove häid.

Sel hetkel langeb aknale
üks väike lumehelves,
mis süütab leegi põlema
mu südames ja hinges.

Ja tuleval aastal, ma luban,
et olen veidike parem,
ja loodan, et lumigi saabub,
me õuele veidike varem.

Hanna Kivila, 8. klass 2008 (Sindi gümnaasiumi almanahh „Vahtrake“ 2012)

Tori kompleks ja kaks Maaeluministeeriumi hallatavat muuseumit viidi ühtse juhtimise alla

Maaeluministeeriumi hallatavad riigiasutused Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Eesti Põllumajandusmuuseum ning Tori hobusekasvanduse kompleks jätkavad uuest aastast tegevusi ühise sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid all. Eesti Piimandusmuuseumi funktsioonid antakse üle SA-le Eesti Piimandusmuuseum.

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Foto Urmas Saard — Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum. Foto: Urmas Saard

“1. jaanuarist jätkavad Eesti Põllumajandusmuuseum, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks tegevust ühise sihtasutuse all,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Uuel organisatsioonil on võimalus valdkonna tegevusi ühiselt tervikuna planeerida ja arendada,” lisas Tamm.

“Tänu sihtasutuse asutamisele suureneb organisatsiooni majanduslik võimekus ning asutus saab paindlikuma ja asutusekesksema juhtimismudeli. Ühtlasi aitab loodav sihtasutus säilitada hobumajanduse pikaajalisi traditsioone Toril ning hoogustab hobumajandussektori arengut,” lisas Tamm.

Käesoleval aastal on algust tehtud sihtasutuse arengukava koostamisega, kinnitatud sihtasutuse struktuur, alustatud hoonete ja rajatiste projekteerimist ning investeeringute teostamiseks vajalike toetuse taotluste koostamist. “Sihtasutuse loomisel on juba esimesi positiivseid tulemusi. Hea näide on sel sügisel alustatud hobuprogramm, mis on suunatud Tori põhikooli 5. klassi õpilastele,” tõi minister Tamm välja.

Loe edasi: Tori kompleks ja kaks Maaeluministeeriumi hallatavat muuseumit viidi ühtse juhtimise alla

Mart Tõnismäe jätkab Tori vallas kultuurinõunikuna

Kümme kuud tagasi asus Mart Tõnismäe asendama lapsepuhkusele jäänud Sindi linna haridus- ja kultuurinõunikku Kairi Gustavsoni ja on seni oma ülesannetega sedavõrd hästi hakkama saanud, et uus Tori vallavalitsus tegi talle ettepaneku jätkata tööd kultuuri valdkonnas. Tänasel kohtumisel sai vaadatud tagasi lõppevasse aastasse ja küsitud edaspidise kohta.

Mart Tõnismäe, Tori valla kultuurinõunik, ei tea veel, kus tema tööruum hakkab edaspidi asuma Foto Urmas Saard — Mart Tõnismäe, Tori valla kultuurinõunik, ei tea veel, kus tema tööruum hakkab edaspidi asuma. Foto: Urmas Saard

Vahetult pärast ametisse nimetamist kohtusid allaasutuse juhtidega. Hiljem oled veel vähemalt viiel korral kutsunud kokku erineva tasemega ümarlaua. Lisaks korraldasid ringsõidu praeguseks ühinenud valdadesse. Mida pead sääraste töiste kohtumiste peamiseks kasuks?

Mart Tõnismäe (M.T.): Ei tahtnud tulla uude kogukonda suuresõnaliste loosungitega. Kõigepealt tahtsin saada kohapealsest elust esmamulje: näha ja kuulda mida ja kuidas tehakse, mida inimesed soovivad jne? Püüdsin inimesi kaasata mõtlema ja enda jaoks selgeks rääkima, kes me oleme, kust tuleme ja kuhu tahetakse edasi minna. Märkasin, et omavaheline läbikäimine on jäänud väheseks. Inimesi tuleks rohkem kokku viia. Sain ise innustust mõttele, et oleks vaja reele uus hoog sisse lükata, olgu siis ree jalaste all lumine libedus või must maa.

Päris uue algatusena korraldasid Sindi linnas hoovimüügi, mis leidis elanike poolt märgatavat heakskiitu.

Loe edasi: Mart Tõnismäe jätkab Tori vallas kultuurinõunikuna

Külauudiste tänu oma abilistele

Lõppeval aastal saavad Külauudiste võrguväljaande tänukirjad Helen Parmen, Marko Šorin ja Aldo Kals, kes on palju kauem kui üksnes viimasel aastal rikastanud ja mitmekesistanud Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi õhinapõhist uudisvoogu.

Helen Parmen ja Marko Šorin enne koduteele asumist Sindi seltsimaja ees Foto Urmas Saard — Helen Parmen ja Marko Šorin enne koduteele asumist Sindi seltsimaja ees. Foto: Urmas Saard

Täna anti tänukirjad üle Helen Parmenile ja Marko Šorinile, kellega toimus kohtumine Sindi seltsimajas. Tartus elav ja töötav Aldo Kals saab tänukirja kätte 29. detsembril.

Parmen ja Šorin erinevad oma kutsumuse ja huvide poolest, aga mõlemate puhul ilmneb ka üks oluline ühine joon.

Parmeni huviks on fotograafia, millega tegeleb koolieast alates. Tema esimeseks kaameraks oli Smena 8M. Hiljem on ta korduvalt kaameraid vahetanud ikka selleks, et vastavalt fototehnika arengule uuemaid võimalusi ära kasutades saavutada järjest paremaid tulemusi. Kahtlematult on Parmen enam kui hobifotograaf, mille kohta annab sõnatut tunnistust ka hiljuti Sindi linnaraamatukogus avatud fotonäitus „Loodus me ümber“. Parmeni suurepäraste fotodega on korduvalt illustreeritud Külauudistes avaldatud lugusid. Aga Parmeni abi ei piirdu üksnes sellega, et kaunistab oma fotodega Külauudiste tervikpilti. Külauudiste toimetamine vajab erinevaid valdkondi hästi tundvate inimeste asjatundlikke nõuandeid. Kuna õhinapõhiselt töötaval Eesti Kodanikujakirjanduse Seltsil jääb mõneski tükis puudu hädavajalikest teadmistest ja oskustest, siis on eriti tänuväärne, kui fotograafia vallas on seda lünka juba pikemat aega aidanud Parmen täita. Ta nõustab heast tahtest, vabatahtlikuna ja ilma vähimatki hüvitist saamata.

Loe edasi: Külauudiste tänu oma abilistele

Vaherahu aastapäeva tähistamine Sindis

Eesti Vabariigi juubeliaasta kodanikupäeval möödub kümme aastat päevast kui Sindi gümnaasiumi aula seinal taastati Vabadussõjas langenute mälestustahvel. Sindis on kujunenud tavaks seista sama mälestustahvli juures Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval täpselt kell 10.30 ühe minuti vaikuses.

Mälestusplaat Sindi gümnaasiumi aula seinal Foto Urmas Saard — Mälestusplaat Sindi gümnaasiumi aula seinal. Foto: Urmas Saard

Algava aasta 3. jaanuaril toimub jälle Sindi gümnaasiumi ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna ühisel ettevõtmisel mälestuskogunemine koolimaja aulas, kuhu on kutsutud ka linnakodanikud. Sõnavõtuga esineb õpetaja ja lipu seltsi liige Lembit Roosimäe. Lillekimbud asetavad mälestusplaadi ette Tori vallavalitsus, Sindi gümnaasium, lipu selts ja teised. Süüdatakse küünlad, toimub minutiline vaikuses seismine. Samal ajal helisevad Sindi kiriku kellad.

[pullquote]Relvarahu mälestushetke avaliku pühitsemise taastas Eesti Muinsuskaitse Selts aastal 1990[/pullquote]Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel allkirjastatud vaherahuleping jõustus 1919. a viimasel päeval ja hakkas tegelikkuses kehtima 1920. a 3. jaanuaril kell 10.30. Ajaloolise sündmuse tähtsus seisneb selles, et lõppes sõjategevus iseseisvuse eest peetavas Vabadussõjas, milles osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele üle 74 000 võitleja. Neist langes 5540 sõdurit.

Loe edasi: Vaherahu aastapäeva tähistamine Sindis

Pildigalerii: jõuluaegse Sindi tänavatel

Ka teine jõulupüha on Sindis kestvalt ilma lumeta. Vihm ja soojakraadid on tänavatelt kaotanud viimasedki lumekübemed, mis veel eile siinseal päris väikeste kuhjatistena pilku püüdsid.

Mustalt afaltilt, rohetavatelt kraavipervedelt ja pargialadelt ning vesiselt ilmalt üritavad tähelepanu kõrvale juhtides pühade meeleolu luua mitmevärvilised erinevate kujunditega valgusehted. Paljud eramajad sätendavad pühadetuledes. Ka Sindi linnavalitsus on kandnud hoolt, et linn oleks tuledesäras meeleolukam.

Jõuluaegne Johann Christoph Wöhrmanni puiestee Sindis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Loe edasi: Pildigalerii: jõuluaegse Sindi tänavatel

Kalmistuid kaunistab tuhandete küünalde sära

Möödunud sajandi alguses kujunema hakanud tava toob jõulude ajal suurel hulgal inimesi kalmistutele, et läita tillukesed tulukesed oma lähedaste kalmudel. Sarnaselt paljude teiste surnuaedadega valgustas küünlasära ka Pärnu Metsakalmistul jõuluööd.

Jõuluõhtul süüdatud küünlad Foto Urmas Saard — Jõuluõhtul süüdatud küünlad. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kalmudel vilkuvad tulukesed annavad tunnistust sellest, et eestlased peavad oma eelkäijate mälestust kalliks[/pullquote]Jõululaupäeval süüdatud küünlad ja laternad põlesid kaunilt veel esimese jõulupüha õhtu saabudeski. Suuremad küünlad ei kustu järgmisel ja ülejärgmiselgi ööpäeval. Küünlaid süüdatakse ühel platsil ikka hulgi. Küünlad pole üksnes valged. Näeb punaseid, rohelisi ja muudes värvides leeke. Kuigi täna liikus inimesi kalmistul oluliselt vähem ja sõidukidki ei ummistanud enam parklat, võis kalmistu teedel ikkagi näha tavapärasest rohkem jalutajaid. Silma hakkasid noorte seltskonnad. Lahkunuid tulevad mälestama lapsed, lapselapsed, lapselapselapsed, sugulased, sõbrad, tuttavad, majanaabrid. Ei mälestata üksnes lähedasi. Kui küll küünal jäetakse panemata, peatutakse siiski ka eluajal austust ja tuntust kogunud inimeste kalmude juures.

Loe edasi: Kalmistuid kaunistab tuhandete küünalde sära

Joosep Tammo: tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist

Jõululaupäeva laulud ja jutlus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses jutustasid lihtsuse ilust.

Jõululaupäeva traditsiooniline koosviibimine Raeküla Vanakooli Keskuses Foto Urmas Saard — Jõululaupäeva traditsiooniline koosviibimine Raeküla Vanakooli Keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üksnes tema, kellel on jumalik vägi ja samas tuttavad inimelu rajad – on meie Õnnistegija ja hoidja![/pullquote]„Pärnu Oikumeeniline Naiskoor on aastaid esinenud Raeküla Vanakooli Keskuse jõuluteenistusel,“ ütles koori juht Ester Murrand. „Laulame oma armastatud jõululaule. Neist üks on kindlasti Timo Lige, Kärdla muusikaõpetaja ja pastori, nö Lauluisa, üliviljaka ja hinnatud helilooja lugu “Jõuluteel”, mis räägib jõulude sügavamast tähendusest,“ tutvustas Murrand. Veel lauldi “Jõuluöö hümni”, mis on Soome tuntud kristliku helilooja Simojokki laul. Pätsi aegse koolimaja saalis kuuldi ka traditsionaali “Greensleeves”, seda siiski jõulusõnumi eestikeelsete sõnadega. Alari Allika viisil ja sõnadel “Astub tasa” kõlas uue versiooni ja kooriseadena. „See on imelise, inimliku, sügava, kuid lihtsa sõnumiga laul rõõmusõnumist, mis meie südameisse jõuluõhtul astub,“ selgitas Murrand. Aleksander Abeli “Jõuluööl“ kanti ette Pärnu Eliisabeti kirikus kolme kollektiivi kontserdi ühendkoori loona, mida nüüd võis uuesti kuulda.

Loe edasi: Joosep Tammo: tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist

Uue alguse ootuses

Toomapäeval jõudis lugejateni aastast 1996 ilmunud ajalehe Sindi Sõnumid viimane number. „Aga küllap annavad, nii uue omavalitsuse tekkimine ja sellega kaasas käivad paratamatud muudatused, ka uut hoogu, värskeid ideid ja indu toimetajale, kes uueneva Tori valla ajalehte kokku panema hakkab,“ ütleb viimased seitse aastat linnalehte toimetanud Viktor Kaarneem.

Sindi Sõnumid Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Sindi Sõnumid Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Toomapäeval jõudis Pärnumaa ühinenud omavalitsustest esimesena oma ajalehe esimese numbri lugejateni toomiseni Lääneranna vald. Küllap järgnevad peatselt tema eeskujul teisedki.

[pullquote]Kas elanike arvult Pärnumaa suurima valla leht hakkab ilmuma hästi paksu kuulehena, veidi õhema nädalalehena või veelgi sagedamini, selle üle peaksid aru pidama ajakirjandust paremini teadvad asjatundjad.[/pullquote]21. detsembril polnud Tori vallas veel selgust, kelle poole oleks kõige õigem pöörduda ajakirjandust puudutavates küsimustes. Kuidas hakkavad uuest aastast Tori vallas sõnumid levima? Kas alguses üksnes elektrooniliselt valla kodulehel või ilmub juba jaanuaris ka midagi paberkandjal? Kes toimetab, kellele saata pressisõnumeid, keda kutsuda võimalikke huvipakkuvaid sündmusi kajastama või kellega üldse uuest aastast ajakirjanduslikus mõttes suhelda?

Loe edasi: Uue alguse ootuses