Ettevõtluskuul osalenud Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased meisterdasid omaloominguliselt mitmesuguseid esemeid, mida näeb koolimaja esimesel korrusel avatud näitusel „Vanast uus”.
Marten Adamsoo, Kert Erikson ja Karl Marten Kore. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Marteni vanaema: et nad oma kätega endale mänguasju meisterdaksid[/pullquote]„Ei tahaks, et laste päevi sisustaks üksnes nutitelefon,” ütles Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar, kelle algatusel sündis eile keskpäeval avatud väljapanek, millega saavad kõik huvilised tutvuda kuni 23. oktoobrini. „Ühiselt, koos kõigi algklasside õpetajatega julgustasime õpilasi ise endale uusi asju tegema. Olgu selleks mänguasjad või tarbeesemed. Suunatud tegevus andis lastele hea võimaluse meelde tuletada, et koolipäeva saab ka ise põnevaks muuta,” rääkis Arusaar.
„Lastele tuleb isu tekitada, et nad oma kätega endale mänguasju meisterdaksid,” lausus 1. a klassi õpilase Marteni vanaema.
Esialgse mõtte kohaselt pidanuks igast klassist keegi õpilane tegema töötutvustuse. Kuid õhin kujunes üllatuslikult palju suuremaks ja õpilased tahtsid sundimatult rohkemgi sõna saada, et oma tööga paremini nähtavale pääseda.
Tänavu 20. augustil kolmandat korda peetud Uhla – Rotiküla jooks on juba kindlalt kujunemas traditsiooniliseks spordisündmuseks, mis pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid omal ajal mõlema piirkonna arengut.
Kolm aastat on Raeküla Vanakooli keskuse ettevõtmist toetanud mõtteliselt ja praktilise abiga MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond, mistõttu pälvis kodanike vabatahtlik ühendus neil päevil Uhla – Rotiküla jooksu korraldajate tänu. Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro Selg kinkis tänu ja edaspidise koostöö jätkumise märgiks klaaspüsti, mis leidis koha teiste samaväärsete meenete kõrval Sindi gümnaasiumis. Valdav enamik lipu seltsi Sindi osakonna liikmetest ongi Sindi gümnaasiumi vilistlased, õpetajad või töötajad.
Raeküla Vanakooli keskuse ja lipu seltsi vaheline koostöömeelsus on tegelikult kestnud juba palju kauem kui viimased kolm aastat.
Meenete keskel klaaspüst Raeküla Vanakooli keskuselt MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonnale →
Mittetulundusühingu Estobrit eestvedamisel toimuvad järjekordsed Briti päevad lisavad käesoleval nädalal Pärnusse mitmekülgselt huvitavat ja kasulikku tegevust. Eile, pärast tööpäeva lõppu korraldas Raeküla Vanakooli keskuse pere liige Ester Haas inglise keele näidistunni, millega jätkab ka täna õhtupoolikul.
Ester Haas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Õpime, harjutame, kinnistame[/pullquote]Näidistund oli kavandatud neile täiskasvanutele, kes on aastakümneid tagasi üldhariduskoolis inglise keelt õppinud, aga keelepraktika puudumise tõttu enamiku õpitust unustanud. Esmaspäeval avanes huvilistel hea võimalus meenutada inglise keele õpetaja abiga inglise keele grammatikat. Sarnaselt eesti keelega on ka inglise keeles kuus pööret. Selle lihtsa teadmisega alustatigi, et mitte kohe kõige kartlikumaid katsetajaid eemale peletada. Tegemist oli sissejuhatava tunniga, millele järgneb juba novembris mahukas grammatika kursus. „Õpime, harjutame, kinnistame,” ütles Haas kohe tunni alguses seda, millele tuleb keskenduda.
Täna toimub kaks näidistundi. Kell 18.15, jätkab Haas inglise suhtluskeele klubiga, aga algusega kell 18.00 juhendab teist õpperühma Annika Poldre, kellel kavas eesti keel inglise keele vahendusel.
Koolieelikutele ja esimese klassi õpilastele korraldab Raeküla Vanakooli keskus Briti päevadel esmaspäevast kolmapäevani 16.40 – 17.10 ringi “Inglise keel läbi mängu”. Needki tunnid jätkuvad novembris.
Kahekäeline loodusõnnetus tabas Pärnus Martensi maja juures hiljuti kasvama pandud puud.
Puu ei osutanud vägevale käterammule vastupanu. Foto: Urmas Saard
Martensi maja töötajatega vesteldes selgus, et täna hommikul olevat puu veel kenasti püstises asendis olnud ja vahepeal pole ka marutuult täheldatud. Jalajäljed reedavad, et tegemist võis olla kahejalgsega, kes üritas nõrga puu kallal jõudu tarvitada.
Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames toimuvad oktoobri teisest nädalast alates külades üle Eesti mitmed praktilised koolitused – õppida saab näiteks riiete värvimist, nutikat koristamist, metsikute taimede hapendamist, aga ka seda, kuidas oma kodu ohutuks ja turvaliseks muuta ning millised esmaabivahendid kodus peavad olema. Samuti õpetatakse, kuidas külamaja ümbrust haljastusega kaunimaks kujundada.
Mercedes Merimaa. Foto: Urmas Saard
“Õppiva küla puhul on heameel tõdeda, et suuresti on rõhk praktilistel koolitustel,” tõdes Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. “Heaks näiteks siin on Pärnumaa Kodukandi koolitused koduapteegist ja kodu ohutusest, aga ka nutikast koristamisest, kus põhirõhk teadmistel, mida igapäevaelus rakendada saab. Loodetavasti saab praktilistest koolitustest alguse soov hiljem edasi õppida ja teadmisi täiendada. ”
Pärnumaa Kodukandi esindaja Tiina Heidemanni sõnul kõneldakse koduapteegi koolitusel vajalikest esmaabivahenditest ja ravimitest, mis kodus peavad olema, aga ka turvaohtudest, millest inimesel teinekord kodus aimugi pole. “Ka tagurpidi pööratud vaibanurk või mööbli serv võib õnnetuse kaasa tuua,” tõi ta näite. Nutika koristamise koolitus aitab Heidemanni sõnul aga aega kokku hoida ning jagab lihtsaid nippe, kuidas kodu koristamist tõhusamaks muuta. Metsikute taimede hapendamist ja soolamist õpetab Pärnumaal TÕN raames taimetark Mercedes Merimaa.
Täna toimus Pärnu kaubanduskeskuse Port Artur 2 aatriumis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse eriala õpilaste poolt läbi viidud heategevuslik tordioksjon loomade varjupaiga toetuseks. Tordioksjonit juhtis selgelt kõlava häälega Endla teatri näitleja Sander Rebane.
Loomade varjupaiga toetuseks korraldatud tordioksjon. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp[/pullquote]Iris Ojasoo (pildigaleriis 029), Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse spetsialisti 1. kursuse õpilane, ütles, et käesoleval sügisel toimus heategevuslik oksjon juba neljandat korda: „Paaril viimasel aastal Port Arturis ja esimestel aastatel kutsehariduskeskuse hoones.” Ärikorralduse eriala õpilaste heategevuslik traditsioon sai alguse 2015. aastal ettevõtlusnädala raames. „Lisaks heategevusele soovisime tänavu tõmmata tähelepanu saabuvale täiskasvanud õppija nädalale, mis toimub 19. – 26. oktoobrini üle riigi,” selgitas Ojasoo.
„Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp aluskatete jaoks,” rääkis Ojasoo, kelle sõnul oli võrreldes eelmiste aastatega oskjonil rekordiliselt rohkem torte, seekord siis 43-lt heategijalt. Täpsustatud andmetel osales üheksa erategijat ja 34 ettevõtet, kelle hulgas ka Pärnumaa Kutsehariduskeskus.
Käesoleval õppeaastal lõpetab 19. lend Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli, aga juba tänavu 20. oktoobril tähistab Tori valla ainus huvikool oma tegevuse 30. aastapäeva piduliku kontsert-aktuse ja banketiga.
[pullquote]Lõime kolm erineva raskusastmega õppekava[/pullquote]Muusikalist algharidust andev õppeasutus alustas Sindi linnas Pärnu muusikakooli filiaalina 1988. aastal ja 10 aastat hiljem jätkas iseseisvalt. Kool sai oma nime mehelt, kes edendas suuresti Sindi muusikaelu kujunemist. Muusikaõpetaja algatusel loodi mitmeid koore. Ramm asutas Sindis Eesti esimese poiste puhkpilliorkestri, aga kõige enam tuntakse teda ikkagi vast laulu „Õrn ööbik“ autorina.
„Tundub, et asume õigel teel,” naeratab Sindi muusikakooli kauane direktor Merike Teppan-Kolk. 30 aasta kestel on olnud 71 lõpetajat. Koolist väljalangevus on viimaste aastatega oluliselt vähenenud. „Peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt see, et kohandasime oma kooli õppekavad lastele sobivamaks. Lõime kolm erineva raskusastmega õppekava, et iga laps leiaks endale sobiva koormuse ja raskusastmega pilliõppimise võimaluse. Lisaks kohendasime tundide pikkuseid ning mahtusid,” selgitab direktor.
[pullquote]Pärnu elanike arv on pärast valdadega liitumist kasvanud 51 656 elanikule[/pullquote]Kliimapeatükist saab teada, millised olid linna 2015., 2016. ja 2017. aasta maksimum- ja miinimumtemperatuurid, aasta sademete hulk, aasta keskmise päikesepaiste kestus jne. Erinevate aastate võrdlusest selgub, et maksimumtemperatuurid väga palju ei erine, kuid talv oli 2016. aastal krõbedam kui 2015. või 2017. aastal.
Pärnu elanike arv on pärast valdadega liitumist kasvanud 51 656 elanikule (01.01.2018 seisuga), aga Pärnu on endiselt rahvaarvu poolest Eesti neljas linn. Narva elanike arv küll väheneb, ent seal elab siiski pea 7000 elanikku rohkem kui Pärnus.
Suvepealinna populaarsemad poiste nimed on Robert, Robin, Oliver, Oskar ja Artjom, sagedasemad tüdrukute nimed Sofia, Maria, Mia, Alisa, Nora, Eliise ja Hanna.
Järgides 2015. a mais siseministri käskkirjaga kinnitatud „Linnapiirkondade tegevuskavade koostamise protseduurid“ projektiettepanekut esitas Sindi linnavalitsus vähem kui kuu aega hiljem viis taotlust: uute kergliiklusteede rajamiseks ja vanade renoveerimiseks, lasteaiakohtade lisandumiseks, lastehoiu avamiseks ning koolimaja esise väljaku välja ehitamiseks.
Lõik uut kergliiklusteed Sindi linna roheluse keskel. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kripeldama jäi vaid Raudtee tänava tee[/pullquote]Projektitaotluste läbi vaatamiseks moodustatud kohalike omavalitsuste esindajatest koosnevasse komisjoni kuulusid tookord Audru, Paikuse, Sauga, Tahkuranna vald ning Pärnu ja Sindi linn. Sindi viiest taotlusest ei pääsenud Pärnust edasi lastehoid ja kooli esine väljak. Lasteaiakohtade taotluses peeti silmas Pärnus Raja lasteaia ehitamises osalemist. Pärnu linna ehitatav lasteaed peaks plaanide kohaselt valmis olema 2020. a juulis. Kokku osaleb Tori vald rajatava lasteaia rahastamises 50 koha jagu.
Sintlased pidid leppima koolimaja esise väljaku projektitaotlusest välja jäämisega, sest väikelinnal tuli eelistuste järjestuses võistelda Pärnu Rüütli platsiga, mis riigi sünnilinnas tänavu suvel uuenduskuuri läbis.
Eile kohtusid pärnakatega peaminister Jüri Ratas ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Juba pool tundi enne kohtumise algusaega olid Pärnu endise maavalitsuse hoone saali kohad hõivatud ja viiendalt korruselt tassiti toole juurde.
Kadri Simson ja Jüri Ratas Pärnus. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Praegu naerdakse selle üle. Ma arvan, et juba mõne aasta pärast see projekt, investeering, annab Pärnule väga tugeva ühenduse[/pullquote]Vähem kui pool kohtumise ajast kulus valitsuse tööst ülevaate tegemisele. Suurema osa ajast pühendasid Ratas ja Simson küsimustele vastamisele, hiljem vahetuks vestluseks üksikute inimestega, aga liituti ka paari-kolmekesi jutlevate seltskondadega.
„Et oleme jõudnud 100-aastasesse Eesti riiki ja räägime ikka veel eesti keelt, see on midagi erakordset. Aga mis on Eesti järgmise saja aasta narrativ, kuhu me peame jõudma,” arutles Ratas ja vastas arutlevale küsimusele, et narratiiviks saab olla eesti rahva arvu kasvule pööramine. „See on minu meelest riigi olulisemaid tugitalasid, et me ei oleks väheneva rahvaarvuga riik,” selgitas peaminister, kelle sõnul on viimastel aastatel tuhandete inimeste kodumaale tagasipöördumine oluline signaal, kuigi iive jääb veel negatiivseks.
Pärnu linna Paikuse osavalla naisteühing Marta korraldas teist aastat Seljametsa külamajas sügislaata, kus otse kaubalettide vahel esinesid tantsijad ja lauljad, hoone muuseumi poolses tiivas toimusid töötoad ja lapsed nägid „seina seest tulevat” filmi.
Martade laadapäeval Seljametsa külamaja ees. Foto: Urmas Saard
[pullquote]võis osta ka Peipsi veerel kasvavaid Kolkja sibulaid ja Ljubaša küüslauku[/pullquote]Marta juhatuse liige Grüüne Ott ütles, et neljale tunnile kavandatud laadapäevale saabusid paljud kauplejad juba paar tundi enne ametlikku uste avamist. Kauplejaid oli tänavu kordades rohkem võrreldes esimese aastaga. Päris suur hulk müüjaid eelistas tulla kohale oma telkidega ja vaatamata üsna vesisele ilmale kaubeldi õuel, kus ruumi hoopis rohkem. Ega kõigega saanukski ruumi sisse minna. Suitsuliha ahi suitses päris loomulikult ikka lageda taeva all.
„Astu aga ligi,” hüüdis sõbralik mees, kes tulnud Tallinnast ja valas väikese topka sisse Pääsküla Pruulikoja kodukalja. Pidavat maitselt väga sarnanema omaaegse leivakaljaga, mida linna tänaval otse suurest vaadist suurtesse sangaga klaasidesse lasti. „Ainult mitte enam nii magus, kui vanasti, suhkrut on vähem,” kuulsin selgituseks, kui hüva märjukest vähehaaval maitsesin. Et kaup aus oleks, siis selleks võis ka joogi koostist lugeda: vesi, suhkur, rukkilinnased, leib, sidrunhape, pärm. Hea maitse säilimiseks soovitatakse hoida temperatuuril +2 kuni +4.
Sindi gümnaasiumis kattis õpetajate päeva kohvilaua suupistetega pagariäri Pärnamäed, gümnasistid asendasid õpetajaid koolitundides, vabastasid mõneks tunniks töökohustustest koguni direktori ja õppealajuhataja, kinkisid tähtpäevalistele lilli ja meeneid, etendasid sketše, saatsid õpetajad kontserdile ja panid nad kirjandit kirjutama.
Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Chätlyn: Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas[/pullquote]Õpetajate päeva korraldustoimkonna tuumiku moodustasid gümnaasiumi astme õpilased Chätlyn Parts, Egon Gentalen, Kristiina Anufrieva, Sander Anderson, Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas. Chätlyn täitis koolijuhi kohuseid ja Egon õppealajuhataja ülesandeid. Eesti koolide abiturientidel on ammune üldlevinud tava asuda sellel päeval õpetajate rolli ja ise tunde anda.
Kuigi enamik õpetajaid võisid tänast päeva täiel rinnal nautida, võtsid siiski mõned neist vabatahtlikena enda kanda õpilaste algatust abistavaid tegevusi.
Õpetajate toas ütles direktori kohusetäitja Chätlyn õpetajate poole pöördudes, et tunneb talle usaldatud ametis suurt au. „Õpetaja on kui näitleja, kes peab päevast päeva esinema, tegema nägu nagu kõik oleks korras. Õpetajast sõltub sageli väga palju. Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas. Õpetajate ülesandeks on teha meist inimesed, anda eluks vajalikke oskuseid ning teadmisi. Loodan, et naudite tänast päeva, mis jääb kauaks meelde.”
Äsja valminud Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati 3. oktoobril Raivo Tahvenau saksofoni helide saatel sinivalget linti, et ammuse tava kohaselt kuulutada piduliku toiminguga uus tehas avatuks.
Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati linti. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Meie alustame tootmist alles spoonilehest[/pullquote]Pärnu tehase tootmisliinil toimiv tööprotsess ei ole aga kuidagi võrreldav ammuste tavadega. Sisenedes hiigelmõõtmetega hoonesse, millel kogupindala üle 29000 ruutmeetri, märkab fuajeesse astudes puutetundlikku ekraani. Vajutades mõnele tootmisliini ikoonile saab koheselt vajalikke teateid hetkeseisust. Pidulikule avapäevale saabunud külalistele tutvustati tehast siiski vahetult tootmispinnal uudistades, mitte suure ekraani ees seistes. Tootmisliinide juurde pääsemiseks pidi tõmbama selga neoonvärvides vesti, asetama kaitseprillid silmadele ja katma pea kiivriga. Seda kõike muidugi ohutusnõudeid järgides. Teejuhi jutt oli kuuldav kõrvaklappides, mis tegi jälgimise eriti mugavaks, sest ei pidanud pidevalt rääkija kõrval seisma. Eestikeelset ekskursiooni soovinud seltskonnale andis asjatundlikke selgitusi Kristjan Peterson, kes siiski kasutas mingil põhjusel inglise keelt.
„Made in Pärnumaa” jutustab Pärnu muuseumis ka Sindist, aga mitte enam kaua.
Tiit Kask avab Pärnu muuseumi ukse, et külastada näitust “Made in Pärnumaa”. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Arvan, et Sindi spordielu hoidis kogukonda tublisti koos[/pullquote]Pärnu muuseumis on käesoleva nädala lõpuni veel viimaseid päevi avatud pea viis kuud kestnud näitus „Made in Pärnumaa”. Külastajateni toodi kõik ainulaadne, oluline, eriline ja mis kõige tähtsam, päritolult just Pärnu maakonnast. Väljapanekute hulgas näeb ligemale sadat kõige olulisemat eset, rajatist, tegu, teenust, sündmust, teost, mis sisult eripärased ja olulised meie kodupaigale ning omavad tänini tähenduslikku rolli eesti rahva loos. Näituse mõtte algatajana tegi Pärnu muuseum koostööd Audru, Häädemeeste, Kihnu, Tori ja Sindi mäluasutustega.
Esmaspäeviti on muuseum külastajatele suletud, aga muuseumipedagoog Tiit Kask leidis siiski võimaluse suurt hilinejat vastu võtta. Liftiga näituse saali tõusmise ajal poetas turismiloolane Kask ristsõna lehekese pihku, et teadmiste kontrolliks kasvõi juba enne näitust nägemata tosin vertikaalset rida täis märkida. Teisele kohale asetatuna küsitakse 1834. a Sindis tööd alustanud suurettevõtte nimetust. Sindi valik oligi seekordse külastuse peamine huviväärsus, kuigi eranditult kõik ülejäänugi väärib samaväärset tähelepanu.
TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kümnenda õppeaasta avaaktus toimus 19. septemril hotelli Strand konverentsi saalis, kuulajatele esines loenguga majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kes käsitles oma ettekandes Eesti liikumist järgneva paarikümne aasta kestel ja võrdles Eesti praegust seisundit teiste Balti riikidega.
Kadri Simson, majandus- ja taristuminister TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele loengut pidamas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Töid, mida tehakse aastal 2040, pole praegu veel olemaski.[/pullquote]Ligemale 600 õppurile, kellest umbes 150 algajat, ütles esimesena tervitussõnad äsja valituks osutunud uus Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa. Väärikate ülikooliga tehtava koostöö eest andis Raagmaa teenetemärgi Strandi tegevjuhile Aime Vilgasele. Tervitamas olid ka Pärnu abilinnapead Siim Suursild ja Marko Šorin.
Traditsiooniline pidulikkus jätkus muusikalise meelelahutusega. Pärnu Ühisgümnaasiumi noored solistid tervitasid kahe lauluga. Jane-Lii Koltsov laulis „Olen loodud rändama” (M. Mattisen / S. Soro) ja Kristel Noveki esituses kõlas „Siin või sealpool maad” (K. Koppel). Klaveril saatis sama kooli muusikaõpetaja Kadri Keskküla.
Rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y’s Men Pärnu klubi kutsel väisavad Võnnu muusikakooli puhkpilliorkester ja kandleansambel Pärnut ja Pärnumaad. Esimese rahvusvahelist muusikapäeva tähistava kontserdi andsid täna õhtupoolikul Läti külalised Sindi seltsimajas.
Ilze Žwarte ja Ieva Lapšane, Võnnu muusikakooli kontsert Sindis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]„Bravo, bravissimo, magnifico, fantastico!”[/pullquote]Kontsertkava esimesel poolel mängisid kandlelugusid õpetajad Ilze Žwarte ja Ieva Lapšāne ühiselt oma õpilastega. Puhkpilliõpetaja Aivars Radzins juhatas mitmekümne liikmelist orkestrit. Kogu kontsertkava ära kuulamise peale kinnitasid mitmed muusikasõbrad, et kuuldu oli võimas. Et oma tänulikkust veelgi täpsemalt väljendada, öeldi kontserdilt lahkudes rahvusvaheliselt paremini mõistetavamalt: „Bravo, bravissimo, magnifico, fantastico!” Aivars Radzins rääkis, et sarnane esinemine oli Võnnu muusikakoolile Eestis esmakordne. Kuigi kuuljaid võinuks oluliselt rohkem olla, ütles dirigent leplikult, et küllap taheti kaunil sügispäeval niisama looduserüppes jalutada või koduaias toimetada.
Sindi Naisliit korraldas eakatele suve lõpetava peo, mis tuulise ja vihmase ilma tõttu viidi Sindi sotsiaaltöökeskuse siseruumidesse.
Tantsuansambli Pärlike juhendaja Jelena Vaganova näitab esinejatele esinemise paika. Foto: Urmas Saard
Tantsuansambli Pärlike juhendaja Jelena Vaganova vaatas ilmselt mureliku pilguga esinemiseks eraldatud väheste ruutmeetritega põrandat, aga rahulolematust välja ei näidanud ja noored said tormilisi liigutusi proovida ka ülikitsastes tingimustes. Hätta nad ei jäänud ja seinadki jäid pärast esinemist oma kohtadele paigale. Tantsuansambel koosneb peamiselt Pärnu Tammsaare põhikooli õpilastest. Nende esinemiste kava sisaldab väga mitmesuguseid žanreid: rahvatantsutöötlustest estraaditantsudeni, aga nad on teinud ka süžee- ja mängulavastusi. Pärlike on võitnud rahvusvahelistel tantsuvõistlustel ja olnud alati oodatud esineja.
Tänavu 20. aprillil täitus ansamblil 20 tegevusaastat. Mai lõpus tähistas Pärlike Pärnu kontserdimajas oma juubelit. Pidulikul kontserdil tulid lavale viie- kuni 17-aastased ja täiskasvanute rühm. Pidupäeval saadi tunnustuseks Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse kiituskiri ja Eestis asuva Venemaa Föderatsiooni saatkonna kultuuriatašee Irina Bliznets andis üle Venemaa saatkonna aukirja. Täna andis omapoolse tänukirja üle ka Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste.
Artikkel ilmus esmalt augustikuu ajakirjas “Teekäija”. Seoses 266. Rooma Katoliku Kiriku paavst Franciscus’e Eesti külastusega saab autori loal lugeda seda ka Külauudiste uudisvoos.
Tallinn paavst Franciscus’e ootel, Vene tänav 16. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa[/pullquote]Visiit Balti riikidesse on ajastatud Leedu, Läti ja Eesti sajanda aastapäevaga. Meie jaoks oleks tegemist teise paavsti külaskäiguga. Esimene, kes külastas Balti riike ja Eestit oli Johannes-Paulus II, kes viibis Tallinnas 10. septembril 1993. a. Kindlasti on sellised visiidid olulise tähtsusega kohalikule katoliiklikule kogukonnale (u. 6000 katoliiklast) ja ka eesti kristlaskonnale. Mis on kahe visiidi vahel muutunud? Suurim muutus usulises plaanis on see, et Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa. 2011. a rahvaloenduse järgi oli õigeusklikke 16% ja luterlasi 10%. Üleüldine ilmalikustumine on süvenenud (54% elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku), kristlus on veelgi enam surutud ühiskonna ääremaale ja ühiskond poliitiliselt palju polariseerunum kui 90-ndate alguses.
Suviselt kuumal 21. septembril toimus Lätis, imelises Bauska linnas Baltikumi parimate väikeveinitootjate ja siidrivalmistajate autasustamine.
Karmo Haas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas[/pullquote]Baltic cup 2018 konkursi peakorraldaja oli Läti väikeveinitootjate ühing ning partneriteks Eesti väikepruulijate liit ja Leedu veinitootjate ühing. Konkurssi korraldati teist aastat. Eesmärgiks on tunnustada parimaid väikeveinitootjaid ja propageerida kohalikust toorainest väärindatud toodangut.
Kolmest Balti riigist esitleti 147 toodet, mis jaotati tooraine ja valmistusmeetodite järgi alamklassidesse.
Kui koorekihi noppisid sel aastal Leedu ja Läti veinitootjad, siis Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas, Pärnumaalt Tori Siidritalust, kelle poolkuiv õunasiider „Demi Sec“ saavutas traditsioonilisel meetodil valminud siidrite klassis esikoha.
Täna hommikul lõppes suvi kell 4.54 ja samal hetkel algas kalendri järgi astronoomiline sügis. Pärnu abilinnapea Marko Šorin poleks tahtnud täna veel teemapealinnade saua suvepealinna käest ära anda, sest veel mõned päevad tagasi valitses tervel Eestimaal tõeline üle paarikümne kraadine suveilm.
Narva Hermanni linnus. Foto: Marko Šorin
Siiski viis Šorin teemapealinnade saua vastavalt kokkuleppele Narva, kus sügispealinn väärikat tiitlit kolme kuu kestel kuni valitsusaja lõpuni ehk talve alguseni enda käes hoiab. Narva linn on võtnud endale kohustuse saata rändlinnud teele, hoida tormituuled mõõdukuse piires ja tagada kogu valitsemise aja vältel linnakülalistele suurepärase meeleolu.
Esmakordselt sai Narva Eesti sügispealinnaks 1999. aastal. Pärast kümneaastast vahet kannab linn järjepidevalt iga suve lõppedes Eesti sügispealinna tiitlit.
Astronoomilise sügise algus tähendab päeva ja öö võrdse pikkusega osadeks jaotumist. Põhjapoolusel saab polaarpäev läbi ja algab polaaröö, lõunapoolusel läheb vastupidiseks. Ekvaatoril püsib päike seniidis.
„Kindel, et seda kontserti poleks sündinud ilma Pärnus toimuva Y’s Men Soome-Balti piirkonna konverentsita,” selgitas Piia Karro-Selg, Soome-Balti piirkonna tulevane direktor.
Ruslan Andrejev kontserdil Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard
Kuna nimetatud rahvusvahelise ühenduse Y’s Men piirkonda kuuluvad Soome, Eesti, Läti, Leedu ja kõigil neljal riigil langeb sajanda juubeli tähistamine suhteliselt lähestikku asuva tosina kalendrikuu sisse (Soome iseseisvus 6. detsembril 1917, Eesti 24. veebruaril 2018, Leedu 16. veebruaril 1918 ja Läti 18. novembril 1918), siis sealt see kontserdi mõte idanema hakkaski.
Karro-Selg rääkis, et korraldajana taheti leida esinejaid kõigi nelja riigi kodanike hulgast ja nii see valik vastavalt hetke võimalustele kujuneski. Kontsert algas Raeküla Vanakooli keskuse oma noore muusiku esinemisega. Mari-Liis Holm laulis enda kitarrimängu saatel.
Järgnevalt istus klaveri taha 12-aastane Ruslan Andrejev, kes alustas klaverimängu juba viieselt. Raeküla Vanakooli keskuse saalis mängimine oli noorhärra jaoks esimene esinemine Eestis. Ta elab Põhja-Lätis üsna Eesti piiri lähedal asuvas Staitseles. Lätis on ta mitmetel klassikalise muusika konkurssidel saanud eduka esinemisega väga tuntuks, nüüd on aeg temast kuulda ka Eestis.
Pärnu linna ja Tori valla esindajad alustasid läbirääkimisi Tori valda kuuluva Sauga aleviku ning Tammiste, Eametsa, Kilksama, Nurme, Kiisa ja Vainu küla Pärnu linnaga võimaliku liitmise tingimuste osas.
Sindi raekoda, Tori vallavalitsuse peamaja. Foto: Urmas Saard
Tori vallavolikogu otsustas eilsel istungil, et lähitulevikus viiakse nendes asustusüksustes läbi rahvaküsitlus, et selgitada välja elanike arvamus Pärnu linna koosseisu arvamise kohta. Nendes asustusüksustes elab ligi 3500 inimest, territooriumi poolest on tegemist enamikuga endisest Sauga vallast.
Küsitlus viiakse läbi veel sel aastal. Aja ja küsitluspunktide kohad määrab Tori vallavalitsus ning annab sellest elanikele aegsasti teada.
Enne liitmist peavad kaks omavalitsust kokku leppima omavaheliste piiride muutmise tingimustes. Täna kohtunud läbirääkimisdelegatsioonid olid ühte meelt, et liituvatest asustusüksustest ei moodustata eraldi osavalda ja nende elanikest saavad pärnakad.
„Nad võiksid tulla ikka Pärnu linna alla, mitte olla osavald. Nad oleks samasugune linnaosa nagu Rääma või Ülejõe,“ ütles üks liitmise algatajatest, Tori vallavolikogu liige Andres Mõis.
Sauga aleviku ja kuue küla Pärnuga liitmise otsustavad Pärnu linnavolikogu ja Tori vallavolikogu, arvestades rahvaküsitluse tulemusel selgunud elanike arvamust ja piiride muutmise tingimusi. Viimaseid hakataksegi nüüd läbi arutama, pöörates tähelepanu võetud, läbirääkimiste ajal võetavatele ja arengukavas ette nähtud kohustustele, lasteasutuste teeninduspiirkondadele ja paljudele muudele küsimustele.
Delegatsioonid leppisid kokku, et Tori vallavalitsus saadab Pärnu linnavalitsusele 4. oktoobriks omapoolsed ettepanekud. Uuesti saadakse kokku 9. oktoobril Tori vallas.
Tori vallavalitsus on tellinud Tori valla halduspiiri muutmise mõjude analüüsi, mille eesmärk on anda avalikkusele, sealhulgas eelkõige Pärnu linnaäärsete asulate elanikele selge ja erapooletu ülevaade võimalikest mõjudest, kui antud asustusüksused peaksid liituma Pärnu linnaga. Võrdlusena on välja toodud ka mõjud, kui jäädakse Tori valla koosseisu.
Analüüs on digitaalselt kättesaadav Tori valla kodulehel www.torivald.ee, paberkujul on sellega võimalik tutvuda Tori vallavalitsuses Sindis või teistes valla teenuskeskustes.
Pühapäeva varahommikul algab sügis, Pärnus langetatakse suvepealinna lipp ja pealinna tiitel antakse mõneks kuuks üle Narvale.
Tänavuse Pärnu Weekend festivali esimene päev. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Suvepealinna kultuuriprogrammi mahtus üritusi igale vanusele ja maitsele.[/pullquote]Imeilusate rannailmade, mitmekesise kultuuriprogrammi ja erinevate spordisündmustega oli Pärnu ka sel suvel igati pealinna tiitli vääriline.
Tänavuse suve väljakuulutamisega avati ühtlasi ka rekonstrueeritud Rüütli plats. Viimati 15 aastat tagasi uuenduskuuri läbi teinud väljak sai uue ilme. Lisaks Rüütli platsile uuendati ka Aia tänava kergliiklusteed ning Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli esist. Uus lahendus võimaldab juba eelnevalt linnarahva poolt populaarseks saanud väljakut kasutada ka suuremate rahvahulkadega sündmuste puhul.
Käesoleval aastal ehitati Pärnus pea 14 kilomeetri ulatuses uusi kergliiklusteid, pakkudes nii linnarahvale kui külalistele suurepärase võimaluse sportlikuks liikumiseks ja niisama jalutamiseks ning Pärnuga tutvumiseks.
Nädala alguses said TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad lisaks Euroopa Komisjoni korraldusel toimunud seminaril osalemisele võimaluse põgusalt tutvuda Turu linnaga.
Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust on huvitavad. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Eva teadis öelda, et saareks peetakse maalappi, millel kasvab vähemalt kaks puud.[/pullquote]Esmaspäeval Helsingi Läänesadamast teekonda alustanud bussid võtsid suuna Soome edela poolsesse nurka. Just seal asub Varsinais-Suomi, eesti keelde ümber pandult Päris-Soome. Meie reisisihiks oli edelarannikul Aura jõe suudmealal asuv Turu linn. Helsingis astus esimesele bussile Eva Finch. Poolel teel praegusest pealinnast Soome algsesse pealinna bussid peatusid, et Eva saaks liituda teise seltskonnaga, kes sõitsid Turusse EV100 kirjadega kaunistatud bussil.
Meil vedas Evaga, sest kuulsime selges emakeeles Soomest mõndagi huvitavat, mida ise pole märganud endale teadvustada. Näiteks seda, et Soome on pindalalt kõvasti üle kahe korra suurem Inglismaast, kuigi elanikke kümme korda vähem. Kümnendikku osa maast katavad veekogud. Oleme harjunud Soomest rääkima kui tuhande järve maast, aga seda öeldes ei oskagi mõelda kümnetele tuhandetele veekogudele.
Täna sooritasid Sindi gümnaasiumi kümnenda klassi õpilased siirderiituse harjutusi, millega valmistuti lõplikult rebaseks löömisele.
Sindi gümnaasiumi rebased aastal 2018. Foto: Urmas Saard
Homme saavad neist täieõiguslikud rebased. Viimase katsumusena peavad nad “oma” kaheteistkümnendikule lemmiktoidu valmistama. Toiming leiab aset neljapäeval peale tunde kooli õppeköögis.
Rebaseks löömine tähistab õpilase gümnaasiumisse vastuvõtmist riitusega, mis on levinud eelmise sajandi kaheksakümnendate kõrgkoolist ka üldhariduskoolidesse. Tudengitava järgi kutsutakse uusi õppureid rebasteks, kes enne katsete läbimist polevat täisväärtuslikud gümnasistide kogukonna liikmed. Rebaseks vastuvõtmist korraldavad abituriendid ja kogu heatahtlik jant oleneb lõpuklassi noorte mõõdukast maitsest ning mõistlikult valitud naljade piiride tunnetusest, millega Sindi gümnaasiumis osatakse liialdustest hoiduda.
Mõnigi katseharjutus oli sedavõrd põnev, et seda sooviti nii üksi kui hulgakesi korrata. Õpetaja Ain Keerupi osavõtlikult hoolivad küsimused enne katse sooritust üksnes julgustasid noori rebaseid lõbusate katsetega kaasa minema.
