Roman Fosti klubist Maratonimees ajaga 00.37.57 . Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Üheksandat aastat peeti Pärnumaal 20. augustil Uhla-Rotiküla elamusjooksu 10,64 kilomeetrisel teekonnal. Juba kolmandat korda osutusid Roman Fosti jalad kõige väledamateks, edestades Aaro Tiiksaart finišis ühe sekundiga. Üldarvestuses üheteistkümnendana lõpetanud Anu Piiroja tuli esimeseks naiste hulgast.
Laagri peakorraldajad on Revo Türk ja Maaja Valit. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Mereküla paikneb Pärnumaal Häädemeeste vallas, kus asuv Metsaääre majutusasutus võimaldab huvilistele 28-30. juunil terviselaagri „Minu parim tervis ja heaolu!“ läbiviimist.
Henn Saar teeb jalutuskäiku Uulu maadel. Video: Urmas Saard / Külauudised
Tahkuranna valla 2017. aasta kultuuriinimene ja muinsuskaitse seltsi teenetemedali kavaler Henn Saar on pühendunud kodupaiga ajaloo- ja viljepärandi jäädvustamisele. Kohtusin Hennuga mõned päevad enne sünnipäeva tema koduvalla radadel jalutades ja kuulates huvitavaid jutustusi mineviku mälestusmärkidest.
Henn Saar avab Häädemeeste raamatukogu ukse Konstantin Mülleri maalinäituse külastamiseks. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter. Foto: Helen Parmen
Tänavu mihklipäeval oma kaheksakümnendat juubelit tähistav koduloolane Henn Saar on teinud pikalt tundmatuks tunnistatud harrastuskunstniku Konstantin Mülleri järjest rohkem tuntuks. Käesoleval nädalal võetakse Häädemeeste raamatukogus kogu suve vaadata olnud Mülleri kolmas näitus maha, et avada see nüüd juba loodetavasti väljapool Pärnumaad.
Rail Baltic siit või sealtpoolt Tolkuse raba… Foto: Urmas Saard / Külauudised
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel koostatakse Lõuna-Pärnumaal Rail Balticu raudtee trassile uue asukoha leidmiseks uut planeeringulahendust ja hinnatakse sellega kaasnevaid mõjusid Riigikohtu poolt tühistatud trassilõikude piirkonnas.
Pärnu-Uulu neljarealiseks maanteeks ehitamine käib juba üle kahe nädala. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnumaal kulgeva Riia maantee Pärnu-Uulu teelõigu neljarealiseks ehitamise töödega alustati 3. augustil Viira tee põllu äärest, mis nüüdseks on töödejärjega Lottemaa ja Pärnamäe pagari vaheliselt alalt pikenenud linna piiridesse.
Koduloolane Henn Saar sirvib Häädemeeste raamatukogus Konstantin Mülleri kohta kogutud dokumente. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Koduloolase Henn Saare kolme aasta pikkust uurimistööd saatis edu ja selle tulemusena avati 2. juunil Pärnumaal Häädemeeste raamatukogus vähetuntud harrastuskunstniku Konstantin Mülleri (sündinud 12.05.1907 Tsaari-Venemaal – surnud 03.09.1984 Pärnus, maetud Uulus) maalinäitus, mis jääb külalistele vaadata veel kuni septembri lõpuni.
Urmas Hallik ja Piia Karro-Selg. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Täna tänasid kuuenda Uhla-Rotiküla jooksu korraldajad suurt hulka toetajaid ja vabatahtlikke tänuplaadiga ning riputasid kõigile abilistele rotikujutisega medali kaela. Lisaks kostitati supi, koogi ja teega.
Taavi Lass, Uue-Jaani talu ehitaja. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppuritega buss jõuab päris Läti piiri äärde. Taskutelefon piiksub ja edastab sõnumi, milles palutakse tähele panna, et Lätisse sisenemisel peavad kõik inimesed olema veebisaidil registreeritud. Meid see siiski ei puuduta, sest buss teeb pöörde vasakule ilma lõunanaabrite juurde põikamata. Sõidame piki riigipiiri, kus kusagil teiselpool teeäärset kraavi tuleks endast juba Läti riigile märku anda.
Teeviit Võistes asuva Luige Puhketalu ja Riina Hoidiste juurde juhatab Pärnu poolt sõitjat täpselt Via Baltica 155. kilomeetri tulba juures. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 50+ õppurid jõuavad avatud talude päeva ringsõidul määratud ajaks kolmandasse asukohta.
Maarika Puusepp ja Mari Suurväli kingiks saadud käsiraamatuga Tänapäeva mesindus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pühapäeval toimunud avatud talude päeval osalenud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli rohenäpud ja teised aiandushuvilised tudengid külastasidPuusepa Mesindustalu, mida Külauudiste infoveski uudistas viimati 2017. aasta talude päeval, kui nüüdseks meie hulgast lahkunud portaali innukas kirjasaatja Jaan Viska tegi samuti ringkäiku Pärnumaa erinevates ettevõtlikes taludes.
Chicago (USA) maamootor ja Alar Hunt, Sillaotsa talu peremees. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Möödunud nädalavahetusel võis seitsmendat korda toimunud avatud talude päeva käigus tutvuda üle riigi pea 300 talu ja maaettevõttega. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli tudengid, kellest enamiku moodustasid rohenäppude rühma kuuluvad inimesed, külastasid pühapäeval Pärnumaal nelja Häädemeeste valla talu ja Saardes asuvat Allikukivi Veinimõisa.
Kogukonna otsustav vastuhakk peatas Häädemeeste vallas novembris alanud RMK raietegevuse, kuna raiet kavandati ja ka alustati seadust eirates kohalikke elanikke õigeaegselt kaasamata.
Tallinna Halduskohus rahuldas Ikla-Häädemeeste luitemetsade kaitseks välja astunud kogukonna taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt ning peatas kõikide novembris väljastatud metsateatiste kehtivuse.
„Lehekuu kolmandal päeval oleks võinud Uulu staadionilt startida matkajate ja jalutajate esimene Uhla-Rotiküla elamusretk ja pärast 10,4 km läbimist saanuks pühapäevane rännak lõppeda Raeküla staadionil,” lausub Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg.
Pärnu Y-klubi Uhla-Rotiküla matkal. Fotod: Urmas Saard / Külauudised
[pullquote]siinkandis nimetati kõiki õisi roosideks[/pullquote]Kuigi viirusnakkuse ohus suurt rahvamatka ei toimu, jalutab siiski Pärnu Y-klubi tilluke seltskond taasiseseisvumispäevadel tuttavaks jookstud raja läbi. Väikese hulgaga liikudes pole raskusi valitsuse poolt kehtestatud 2+2 reeglist kinnipidamisega. Seltskonnaga liitub ka Uulust pärit Terje Pill, kes käib maha poole teekonnast ja jutustab kõndimise kõrvalt palju huvitavat.
Häädemeeste vallas on kujunenud tavaks tähistada taasiseseisvumisepäeva ajalootunniga Tahkurannas asuva president Konstantin Pätsi monumendi juures. Tänavu koguneti 20. augustil märksa pidulikumas meeleolus, sest kaua oodatud ümbruse korrastamine on valmis saanud.
28. taasiseseisvumisepäeval Tahkurannas president Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Marko Šorin
Marko Šorin Tahkurannas Konstantin Pätsi monumendi juures kõnelemas. Foto: Tiina Tojak
Kui omalajal kaeti kõnniteed vaid mätastega, siis nüüd on kasutatud juba kiviparketti. Väravast monumendini ja selle ümbrust katab graniitkividest sillutis, mis asub vajalikul määral kõrgemale tõstetud aluspinnasel. Külvatud on uus muru ja paigaldatud pingid.
Ühislaulmisel olid eeslauljateks Tiia ja Viljar Soomre. Sõna võtsid Häädemeeste vallavanem Karel Tölp, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Konstantin Pätsi muusemi juhatuse esimees Trivimi Velliste, kes asetas koos juhatuse liikme Jaan Audruga pärja ausamba jalamile.
Šorin meenutas Pätsi poliitilist kõnet 1937. a 18. veebruaril, kui tapresident ütles, et me ei ole vabad teiste armust, vaid oleme vabaduse ise kätte võidelnud. „Siis veel ei teatud, et Eesti kaotab vabaduse juba kaks aastat hiljem ning taasiseseisvumise saavutame alles 1991. aastal.”
Täna neljandat aastat toimunud Uhla-Rotiküla elamusjooksu 10,64 kilomeetri pikkusel rajal jooksis kõige väledamalt Timmo Jeret, naistest sai parima aja Anu Piiroja.
Timmo Jeret, Uhla-Rotiküla neljanda jooksu võitja. Foto: Urmas Saard
Uhla-Rotiküla neljanda jooksu start on antud. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kristjan ütles, et pole viimased kümme aastat jooksnud ja nüüd tuli Germo kutsel[/pullquote]Keskpäeval startis põhjalikult uuendatud, kuid mitte veel ametlikult avatud Uulu kooli stadionilt 166 jooksjat ja üheksa kepikõndijat. Raja kulgu on võrreldes esimeste aastatega veidi muudetud, läbimist raskemaks tehtud ja teekonda pisut pikendatud. Seepärast polnud tänavused ajad Raeküla staadionile jõudmisel võrreldavad eelmiste aastate tulemustega.
Esimesena puudutas kahe pisikese tütarlapse poolt pingule sikutatud finišilinti välejalgne Timmo Jeret, lõpetades lõpumeetritel aeglasel sammul nagu pühapäevajooksja, kellel puudub põhjus eriliseks pingutuseks. Esmakordselt Uhla-Rotiküla jooksude ajaloos kasutati ajavõtuks elektroonikat. Võitja ajaks fikseeriti 00:38:42. Ka punane vaip oli esmakordselt finišeerujate auks maha laotatud.
Trivimi Velliste taasiseseisvumisepäeva kõne president Konstantin Pätsi ausamba jalamil Tahkurannas
Trivimi Velliste peab kõnet Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Marko Šorin
[pullquote]eesti rahvas sai aru, et ollakse endiselt Eesti Vabariigi kodanikkond[/pullquote]Head pidupäevalised!
Mulle kangastub praegu silmade ette aeg pisut enam kui kolmkümmend aastat tagasi siinsamas selle mälestusmärgi juures. 25. juunil 1989 taaspühitsesime selle ausamba, mille oli taastanud Eesti Muinsuskaitse Selts ja kõige vahetumalt selle allüksus Pärnu Muinsuskaitse Selts.
Olin üks kõnelejatest. Mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas, kui olin lausunud: meie ei viibi praegu mitte Nõukogude Liidus, vaid oleme Nõukogude Liidu naaberriigis – Eesti Vabariigis, mis on ajutiselt Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. See mõte tundus umbes seitsmele tuhandele kohalviibinud eestlasele nii harjumatu. Olid ju kõigil aastakümneid kodus Nõukogude passid.
Käesoleva nädala kolmapäeval tegi Sindi Naisliidu matkaseltskond mõne tunni pikkuse tutvuse Tolkuse rabaga, mis asub Luitemaa looduskaitsealal. Õpperajal andis selgitusi, vastas küsimustele ja rääkis lugusid bioloog Marika Kose, kelle erialaks on sood.
Sindi naised Tolkuse raba õpperajal. Foto: Urmas Saard
Sindi naised Tolkuse raba õpperajal. Foto: Urmas Saard
[pullquote]soomaastik muutus inimtegevuse tagajärjel põllu- ja metsamaaks, lagesooalad võsastusid, laukad ja soojärved kasvasid kinni[/pullquote]Naistega kutsuti ühinema mees, kes viimati kõndis rabasse ehitatud laudteel eelmise aasta mais. Siis tahtsin näidata Eestimaa haruldast maastikunähtust ühele oma Georgia tuttavale, kelle jaoks oli Soomaa rahvuspargi alal laiuv Kuresoo raba tõeline eksootika. Minu teadmised pole oluliselt suuremad võrreldes Georgia tuttavaga, kes suurte ahhetuste saatel imetles siinset rabamaastikku. Seepärast pole ülearune veel ja veel minna uuesti rabasse. Täna lisandusid minu olematute teadmiste taskusse mõned uued teadasaamised.
Suurema huvi korral leiab abi ka taskuformaadis käsiraamatust „Saagem tuttavaks – Soo!“, mille on Läti keelest maakeelde ümber pannud Piret Pungas ja meie seltskonna õppejuht Marika Kose. Raamat on kättesaadav internetis. Aga palju elamuslikum on siiski vahetu kohtumine inimesega, kes teab kõike.
Täna ennelõunal toimus Pärnus Raja tänavale ehitatavale lasteaiale traditsiooniline nurgakivi asetamine peasissekäigu kohal, kus juba aasta pärast peaksid hakkama lapsed, nende vanemad ja töötajad sisse-välja käima.
Nurgakivi kapsel asetatakse oma kohale. Foto: Urmas Saard
Piduliku toimingu eel tuletas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius meelde, et Pärnu on väga spordilembeline linn. Ta nimetas viimastel aastatel valminud kergliiklusteid. 2015. aasta juunis pandi Rannastaadionile nurgakivi ja pidulik avamine leidis aset vähem kui kolm aastat tagasi. „Täna on see hetk, kus me paneme silindri ehitusele, mis on Pärnu viimaste aastate kallimaid investeeringuid – üle 10 miljoni euro – aga selle raha sisse mahub väga eriline lasteaed, mille eest hakkab linn kindlasti saama erinevaid auhindu, ja teine väga oluline objekt samas hoonekompleksis on ujula,” rääkis linnapea. Kosenkranius tänas ka naabreid, kelle kaastegevuse järel kujuneb terve kvartal uueilmeliseks. Linnapea rõhutas, et tegelikult pole lasteaed-ujula üksnes Pärnu projekt. „See on mitmete omavalitsuste koostöö objekt.”
Täna tutvustas Häädemeeste kiviraidur Ülo Kirt Sinti püstitatava Julius Friedrich Seljamaa büsti valmistamise tööde käiku, millega on jõutud pronksivalu ettevalmistavasse järku.
Ülo Kirdi kutsel ateljees, kus valmib Seljamaa büst. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Nähtavale ilmus pisut muigel ilmega keskealise mehe pea.[/pullquote]Võib öelda, et Kirt on siiski rohkem kui kiviraidur, sest tema koduses ateljees on valminud Harald Nugiseksi büst ja mitmed teised kujud omakandi meestest. Seljamaa büst on tema sõnul esimene oluliselt suurusemas mahus valmiv mälestusmärk, mis leiab koha Sindi gümnaasiumi esisel platsil.
Kirt eemaldas koormakatte ja selle all olevad savikuju katvad niisked riided, mis ei lase taiesel liigselt kuivada ega praguneda. Nähtavale ilmus pisut muigel ilmega keskealise mehe pea. Savist kuju voolimiseks on tarvitatud kahte liiki savi. Rindkere jaoks kasutas kunstnik halli värvi keraamika savi, aga pea tarvis spetsiaalset skulptuuride voolimiseks sobivat savi, mis pakendatud Prantsusmaal. Seepärast on pea pruunikat tooni. Pea modelleerimise savi ei määri üldsegi käsi, teine savi nakkub siiski käte külge.
Uhla – Rotiküla jooksud on pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid kunagi mõlema piirkonna arengut. Sellest ka korraldajate tahe kinkida Eesti Vabariigi sajanda juubeli aastatel tervisliku liikumise harjumus Pätside radadel.
Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla elamusjooksu võitjat Karl Mäed. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Vaatamata väga vihmasele ilmale osales Uulu staadionil 32 last ja Raeküla staadionil oli väikseid sportlasi 28.[/pullquote]Korraldustoimkonna liige Mikko Selg ütles, et tänavu registreerus jooksule umbes sama palju, kui kahel esimesel aastal kokku. Kuigi rada on muutunud kergemini läbitavaks, mõjutas eeldatud tulemustest veidi pikemaid ajanäite pidev vihmasadu.
Esimesena jooksis läbi finišilindi Karl Mäe, kelle ajaks fikseeriti 0.35.53. Esimese jooksu võitja Andrus Veerpalu parandas sedakorda oma aega pea kahe minutiga, saades tulemuseks 0.36.43. kolmandana finišeerunud Martin Tarkpea ajaks mõõdeti 0.37.47. Parim Raeküla meesjooksja Raio Piiroja jäi nelja sekundiga neljandaks: 0.37.51.
Naistest eelmise aasta teise koha omanik Jaana Õunaid tuli tänavu õrnema soo esindajaist ajaga 0.44.48 esimeseks ja mullune võitja Anu Teppo saavutas ajaga 0.44.58 teise koha. Kolmandana lõpetas Klaarika Kuusk, tulemuseks 0.44.59, mis tähendas kõigest ühe sekundilist vahet eespool jooksjaga.
Üheksandat korda peeti taasiseseisvumise päeval Tahkurannas hapukurgi festivali ja sama palju kordi on seda päeva alustatud Eesti esimese presidendi mälestusmärgi juures väikese ajalootunniga.
Ühislaulmist saadab Õnnela Teearu. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Aga imet saadeti eestlase talupoja tarkuses korda juba mitu aastakümmet varemgi siinsamas Tahkurannas[/pullquote]Hoolimata lakkamatust vihmasajust tuli kohale umbes 30 inimest. Kui Häädemeeste vallavalitsuse liige Maia-Liisa Kasvandik oli avasõnad öelnud, avas kogunenud rahvas suud ja südamed laulule „Mu isamaa armas”, mida saatis akordionil Õnnela Teearu. Pärast Sindi ajalooklubi liikme Urmase sõnavõttu jätkus ühislaulmine veel mitme hästi tuntud lauluga.
Urmas avaldas arvamust, et ajavahemikku aastatel 1987 kuni 1994 mahub nii umbes kümmekond või tosin mäletamist, mida võiks kestvalt ja põlvest põlve jutustada. „See on terviklik legend, mis aitab ühe rahva iseolemist meie endi jaoks selgemini mõtestada.” Rahvuslik taasärkamine tõusis märgatava julgusega esile 1987. aastal ja jõudis ühe vahemaa läbimise järel võiduka tulemuseni, kui 1994. aastal vaenuliku riigi armee viimse meheni Eestimaa pinnalt lahkus. „Kõigi asjade loetlemine tollest ajast nõuaks kiirkäigul märksõnadena nimetamisel sedavõrd palju tähelepanu, et eelistan siiski piirduda vaid mõne üksiku asjaga.”
Urmas Saard, reporter
