maailm

Maailma keskkonnauudised keskendusid novembris Jaapanile

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen heidab kord kuus KUKU Ilmaparandaja saates pilgu möödunud kuu keskkonnauudistele maailmas:

Möödunud kuul figureeris välismeedias jõuliselt taaskord Jaapani tuumaõnnetuse teema. Novembris pääsesid ajakirjanikud esimest korda uudistama Jaapani tsunami- ja maavärinaõnnetuses kahjustada saanud Fukushima tuumajaama ümbrust. Esimeste reportaažide kohaselt on olukord Fukushima ümbruses kaheksa kuud pärast õnnetust endiselt sünge ja täielikult kaoses.

New York Times´i Tokyo büroo juhataja Martin Fackleri sõnutsi on kogu Fukushima ümbruskond kõikjal täis killustikuhunnikuid. Fackler kirjeldas, et reaktorid on endiselt ümbritsetud rusudega- sealhulgas kortsutatud metalli, lömmis veepaakide ja kahjustada saanud veoautodega. Selline olukord annab tunnistust selle kohta, kui energiamahukas on olnud reaktorite kontrolli alla saamine. Radiatsioonitase on seal endiselt kõrge, rääkis Fackler BBC raadiole. Kõik territooriumil viibinud pidid kandma kaitserõivastust, kahekordseid kindaid, plastikust jalakaitsmeid ja juuksevõrke ning gaasimaske. Loe edasi: Maailma keskkonnauudised keskendusid novembris Jaapanile

Anti allkirjad noorsooalasele koostööleppele

Lõppeval nädalal kirjutasid Põhja-Savo majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskuse juhataja Kari Virranta, Järva maavanem Tiina Oraste, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel alla noorsootööalasele koostöölepingule.

Haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tuuli Taavet ütles, et leping on suunatud eelkõige kogemuste vahetamisele erinevates noorsootöö valdkondades. 2012.-2013. aastatel on koostöökohtumiste teemadeks: noorte õppimine, tööhõive, koolitus ja tööturule astumine; tutvumine mitmekultuurilise noorsootöö meetoditega; noorte omaalgatuse, loovuse ja innovaatilisuse toetamine noortepoliitika toimealades ning erinevate osapoolte roll erinoorsootöös.
Vastavalt lepingule toimub esimene kohtumine 7.-10. veebruarini 2012 Soomes. Kokku on koostöökohtumisi kavandatud kaheksa.

Noorsootööalane koostöö kolme Eesti maakonna ja tookordse Ida-Soome lääni vahel sai alguse 1997. aastal.

Juku-Kalle Raidi vahetähelepanekuid Moskvast

“MOSKVA, ZELENOGRAD: Vahetähelepanekuid Vene valimistelt. On kõikvõimalikke jaoskondi, täiesti normaalseid sealjuures (kus näiteks esineb kandidaatide nimekiri). On aga ka raju kräppi. On jaoskondi, kus lihtsalt polegi mingit nimekirja ja teatatakse, et Jedinaja Rossija kandidaat (muuseas ainuke) on Medvedev. Võin rahuga öelda, et 4,5 valimistunni jooksul on korduvalt takistatud meile kui vaatlejatele ligipääsu jaoskonda üldse. Näiteks on väidetud, et valimiskomisjoni esimehe Tšurovi allkirjaga tõend pole mingi alus ringinuhkimiseks. Mis ei tähenda muidugi, et ma alla andsin. Ikka sai sisse tungitud. Kõige naljakam lugu juhtus ühes jaoskonnas, kus nõuti sissepääsuks ei midagi muud kui Jedinaja Rossija kirjalikku luba.
Muidu aga meenutab üldmiljöö Nõukogude aega. Reibas tantsumuusika ja puhvetid. Ühes puhvetis müüdi lisaks saiakestele ja mänguasjadele ka tantsivat näärimehe mütsi. Väino Linde sai endale näärivana-näolise stressipalli.”

KUKU Ilmaparandaja sirvib täna taas maailma keskkonnauudiseid

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen teeb täna kell 14 KUKU raadios algavas saates Ilmaparandaja kokkuvõtte põnevatest oktoobrikuistest keskkonnauudistest laias ilmas.

Iirimaalt tehtud uuringust selgus, et 90 protsenti Iirimaa elanikest on teadlikud sellest, et patareide viskamine tavaprügi hulka on keskkonna suhtes vastutustundetu ja kahjulik tegevus. Samas kõik need 90% inimestest ei käitu sellest teadmisest lähtuvalt. Seetõttu on praegu algatatud üle terve Iirimaa suur kampaania, et teavitada inimesi veelgi enam patareide eraldi kogumise ja taaskasutamise vajalikkusest. Kui iga Iirimaa elanik tagastaks praegu spetsiaalsesse kogumiskohta ühe patarei, siis hoiaks see prügimägedelt eemale 100 tonni kasutatud patareisid.

Iirimaa keskkonnaminister Phil Hogan ütles, et Iirimaal on tema Euroopa naabrite seas väga keskkonnateadliku riigi reputatsioon, kuid mis puudutab vastutustundlikku patareide tagastamist, siis selles osas on veel paljutki ära teha.

Euroopa Liidu jäätmepoliitika näeb ette, et septembriks 2012 peaks kõikides Euroopa riikides kokku kogutama 25% patarei ja akujäätmeid ning septembriks 2016 juba 45%.

MTÜ EES-Ringluse hinnangul tagastatakse Eestis kasutatud patareidest umbes 23% ehk 50 tonni patareisid aastas. EES-Ringlus on kasutanud senini Soomes asuvat patareide ümbertöötlustehast.

MTÜ EES Ringluse tehtud uuringu kohaselt oli 2009. aastal 66% nende küsitlusele vastanud Eesti inimestest teadlikud, et kõikidesse patareide müügikohtadesse saab kasutatud patareisid tasuta ära anda. 2010ndal aastal olid juba 75% kõigist vastanutest sellisest võimalusest teadlikud. Ja 2011. aastal tehtud uuringu kohaselt teadsid aga 83% vastanud Eesti inimestest, et igas müügikohas saab kasutatud patareisid tasuta ära anda. Seega on teadlikkus kolme aastaga kasvanud 26%.

Patareide keskkonnaohtu on viimasel kolmel aastal Eestis tehtud uuringu kohaselt teadvustanud 85-88 protsenti küsitletutest. Nii et võib vast teha kokkuvõtte, et Iirimaaga võrreldes polegi eestlased selles vallas üldse kehvas seisus. Loe edasi: KUKU Ilmaparandaja sirvib täna taas maailma keskkonnauudiseid

Võrumaa õpilaste käsitööd jõudsid Aluksnesse

Laupäeval avati Võrumaa õpilaste rahvusvaheline käsitöönäitus Aluksnes, Lätimaal.
Näitusel osaleb 13 üldhariduskooli, lisaks Võru Kunstikool oma noorema astme õpilaste töödega. Näituse valmistasid ette 14 Võrumaa õpetajat. Näitusel on välja pandud traditsioonilised käsitööliigid. Tikitud padjad, tõmblukkudest rosetid, lihtsalõikelised, kuid huvitavad ja praktilised kudumid ja heegeltööd on vaid osa tütarlaste tööde loendist. Poiste töödest pakuvad huvi klaaskaunistusega puulaekad, klaasvitraaž, puidust riidevarnad, mida on võimalik sobitada igasse interjööri, valgustid ja laserlõiketööd. Poiste tööde arvukas väljapanek kõneleb sellest, et töö- ja tehnoloogiaõpetus on Võrumaa koolides populaarne.
Koostöö Aluksne ja Võrumaa käsitööõpetajate vahel on kestnud ligi kolm aastat. Õpetajad on vastastikku töökogemusi vahetanud ja metoodikapäevi korraldanud nii Eestis kui Lätis.

Kertu Künnapuu

Siberi laulik annab kontserdi Haanjas

Reedel, 21. oktoobril esineb Haanjas Siberi laulik Diorisiy, kontsert algab Haanja rahvamajas kell 19.

On tore võimalus kuulata imelist lüürilist tenorit Siberist Diorisiyt, kes esitab kitarril endaloodud romansse. Tema laulud on taevasest ja maisest armastusest, sõprusest ja inglitest… kõigest sellest, mida me igatseme ja millest aegajalt puudust tunneme. Neil on eriline võime inimese hinge kõrgemale tasandile viia ka siis, kui sõnadest täielikult aru ei saa.

Teadlikku loomingulist tegevust alustas Diorisiy 15aastasena ja tänaseks on ta välja andnud 118 albumit, ligikaudu 2000 lauluga. Rohkem teavet tema eluloo, loomingu ja tegemiste kohta leiad tema kodulehelt:
http://diorisiy1.narod.ru

Kõige paremini iseloomustavad teda tema enda kirjutatud sõnad: “Ma ei oska inimesi lõbustada, ma püüan laulda oma tunnetest, aga mitte selleks, et olla edukas või kuulda tunnustavat aplausi, vaid selleks, et kuulajad mõtiskleksid elust ja armastusest ning kasvõi veidikene meenutaksid, kuidas nad lapsepõlves naeratasid…”

Kontserditasu annetuslik (alates 2€).

Allikas: Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, tel 253054164

Rakvere punklaulupidu pälvis Läänemere Linnade Liidu kultuuripreemia

kultuuripreemia vastu võtmas — Kultuuripreemia vastuvõtmisel: (vasakult) Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami, LLLi president Koldingi linnapea Per Bodker Andersen ja Rakvere linnapea Andres Jaadla.

Neljapäeval, 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu (LLL) peakonverentsil jagati välja kultuuripreemiad. Rakvere punk laulupidu pälvis LLLi kultuuripreemia oma innovatiivse ja julge lähenemise eest laulupeotraditsiooni ühendamisel kaasaegse punkmuusikaga.

punklaulupidu 2011-1 — Punklaulupidu Rakveres tänavu suvel.

Kultuuripreemiaga kaasneb ka rahaline preemia.
Tänavu 11. juunil toimunud II punk laulupidu oli Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 peaüritus Rakveres. Rakvere ja tõenäoliselt kogu maailma teisel punklaulupeol osales ligemale 2000 lauljat 80 kollektiivist ja neid vaatas ligi 7000 käepaelaga pealtvaatajat. Punklaulupeo idee autori ja lavastaja oli Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe.
Hilje Pakkanen

September tõi mitmeid tuumajaamade arutelusid

Kord kuus sirvib KUKU Ilmaparandaja saates ajakirjanik Mirjam Matiisen keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema valik septembrikuul toimunust on siin:

Septembri keskpaigas avati Inglismaal maailma esimene mähkmete ümbertöötlemistehas, kus eraldatakse mähkmetest plastik- ja kiudosad. Edasi saab neid materjale kasutada erinevate toodete valmistamiseks- näiteks katusekivide ja mitmesuguste torude tootmiseks. Tehases töödeldakse ümber ka hügieenisidemeid ja täiskasvanute uriinipidamatuse mähkmeid.

Mähkmed teadagi annavad meie keskkonnale päris korraliku koormuse, sest tavalised plastikupõhised mähkmed lõpetavad kõdunemise erinevate arvutuste põhjal 300-500 aasta pärast. Loe edasi: September tõi mitmeid tuumajaamade arutelusid

Rootsis lõppes päästeõppus

Täna jõudis Rootsis Nynäshami lähistel lõpule seni suurim Läänemere rannikureostustõrje õppus Boilex 2011, millest võtsid Rootsi, Soome ja Vene reostustõrjeekspertide kõrval osa ka Eesti spetsialistid.

Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Rootsi vetes kahe laeva kokkupõrge, mille tagajärjel valgub naftatankerist merre ligi 20 000 tonni naftat.

Kolmepäevase õppuse eesmärk on tõsta Läänemere-äärsete riikide valmisolekut reageerimaks suurtele reostustõrjeoperatsioonidele, parandades erinevate riikide teadmisi üksteise ressurssidest ja kaasamise protseduuridest.

Harjutatati reostussündmuse info edastamist, rahvusvahelise abi kaasamist ning laiaulatusliku reostuse likvideerimise juhtimist. Samuti mängiti läbi avamerel ja rannikul reostuse kokkukogumine ning reostunud lindude puhastamine.

Sindi ja Limbaži ehitavad automudelite juhtrajad

Eesti ja Läti programmi raames sai suve alguses heakskiidu rahaeraldus Sindi ja Limbaži automudelite juhtradade ehitamise projekt. Nüüd on projekt saanud lõpliku heakskiidu ja jõutud järgmisesse etappi, kui teisipäeval, 20. septembril, sõitsid projekti eestipoolne koordinaator Johannes Mets ja Sindi linnapea Lätti, et sõlmida partneritega ametlik koostööleping.

Limbaži linnapea ja Sindi linnapea allkirjastasid ühisprojekti lepingu, mille järgi tehakse koostööd juhtradade ehitamisel mõlemasse linna ning hakatakse korraldama ka automudelismi huviliste laagreid. Automudelite juhtrajad projekteerib nii Sinti, kui ka Limbažisse ja tellib nende ehitamise Jânis Raìe-Raìis. Radade projekteerimine algab eeldatavat oktoobri teises pooles ning need valmivad järgmisel aastal.

Automudelite juhtradade ehitamise ühisprojekt on Sindi ja Limbaži noorte ettevõtmine, kelle huvialaks on automudelite juhtrajasõit. Projekti eelarveline maksumus on 33970 eurot. Eesti-Läti programmi rahastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel Euroopa Regionaalfondi vahenditest.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi linnavalitsus

Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi

Lodjaseltsi viikingilaev Turm asus eile teele Euroopa kultuurimetropolide poole, et koos purjevarjuteatri, ansambliga Svjata Vatra, Kinobussi ja Rändava Lodjakojaga vürtsitada Eesti, Belgia ja Prantsuse riigi koostöös sündivaid suurejoonelisi kultuuriüritusi – Eesti kultuuri päev “Bestonia” Antwerpenis ning kultuurifestivali “Estonie tonique” Pariisis.

2009. a valminud viikingilaev Turm viib Euroopasse kaasa ka sõnumi laevandusajaloo harukordsest leiust – Saaremaal hiljuti päevavalgele tulnud muinaslaevast, mis on tõenäoliselt Läänemere vanim leitud purjelaev. Muistsete viikingite kombel merele sügistorme trotsima siiski ei minda. Turm sõidab Paldiskist Antwerpenisse kaubalaeva pardal ja sealt edasi treileril, et Pariisis kõht lõpuks märjaks teha.

Loe edasi: Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi

Eesti kutsub Soome kultuurigurmaane külla

EASi turismiarenduskeskus käivitas Soomes kampaania „Tuliko kulttuurinälkä?“ („Kas tuli kultuurinälg?“), millega loodab Eestisse meelitada põhjaanbritest kultuurituriste.

Kolm nädalat kestva kampaania fookuses on EASi teatel sügisesed kultuurisündmused, disain ja Eesti parimad toidukohad.

„Kuna Helsingi kannab järgmisel aastal maailma disainipealinna tiitlit, on see nende jaoks hetkel aktuaalne teema, mistõttu kõrgendatud huvi on garanteeritud. Kuna septembri lõpus toimub ka meie traditsiooniline Disainiöö sündmus, siis loodame sellele ka põhjanaabreid kutsuda,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.

Kampaania keskendub Suur-Helsingi ja Tampere piirkonnale, sihtgrupiks on kultuurihuvilised vanuses 25-55 aastat. Eesti piirkondadest keskendutakse kampaanias Tallinnale, Tartule ja Pärnule.

Tänavu I poolaastal viibis Eesti majutusettevõtetes 360 795 soomlast, kes veetsid siin kokku 720 022 ööd. Mullu sama perioodiga võrreldes oli tänavu majutusi 1,5 protsenti rohkem ja ööbimisi 1,6 protsenti rohkem.

„Seda võib pidada heaks tulemuseks, kuivõrd Soome turistide ja eriti nende ööbimiste arv kasvas 2010. aastal märkimisväärselt. Jätkuv tõus oleks juba tõsine kindaheitmine iseendale, kuivõrd soomlasi käib Eestis niigi kõvasti rohkem kui teisi naabreid, seega
teeme nüüd tööd, et saavutatut hoida,” kommenteeris Mutso.

Toidu kallinemine maailmas peatus

Augustis jäid toiduainete hinnad maailmas juuliga võrreldavale tasemele, selgus ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon FAO neljapäeval avaldatud statistikast.

FAO poolt arvutatav maailma toiduhindade indeksi augusti keskmine väärtus oli 231 punkti ehk punkti võrra vähem kui kuu varem. Samas oli indeks võrreldes 2010. aasta augustiga tõusnud 26 protsenti. Kõigi aegade kõrgeimal tasemel oli FAO toiduhinna indeks tänavu veebruaris – 238 punkti.

Indeksi arvutamisel on aluseks võetud aastatel 2002-2004 maailmas valitsenud hinnatase, mille alusel määrati indeksi baaspunktisummaks 100. Seega on toit ligemale kümne aastaga maailmas kallinenud rohkem kui kaks korda.

Suurematest toidugruppidest kallines augustis teravili – 2,2 protsenti ning protsendise tõusu tegi kuuga läbi ka liha. Seevastu
piimatooted ja suhkur odavnesid mõnevõrra.

Keskkonnauudiseid maailmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen teeb KUKU raadio saatele Ilmaparandaja kord kuus kokkuvõtte põnevamatest keskkonnauudistest laiast maailmast. Saade on eetris täna kell 14:

Augustikuu välisuudistes oli seekord ohtralt juttu ninasarvikute salaküttimisest. Väidetavalt on läinud Aasias liikvele müüdid, et ninasarviku sarvedega saab ravida vähi- ja insuldiohvreid. Ajalehe „The Observer“ andmetel aga kasutatakse Kaug-Ida maade alternatiivmeditsiinis ninasarviku sarvesid kõikvõimalike teistegi haiguste raviks, alates düsenteeriast, lõpetades unetusega. See kõik kokku on tohutult suurendanud ninasarvikute salaküttimist.

Ninasarviku sarve kilohind on tõusnud juba üle 50 tuhande inglise naela. Kuna see on juba suurem kui kulla, teemantite, kokaiini või heroiini kilohind, siis on ninasarvikute olukord läinud vägagi pingeliseks. Ajalehe The Guardian andmetel makstakse Hiinas ninasarviku sarve eest kaks korda suuremat kilohinda kui kulla eest.

Eriti tugevalt on astunud ninasarvikute kaitseks välja Inglismaa, kus korraldatakse mitmeid kampaaniaid, mis kummutavad müüte nende sarvede ravivast mõjust. Samuti korraldab Inglismaa vastavasisulisi seminare Lõuna-Aafrikas-, kus ninasarvikute salaküttimine on praegu väga levinud. Loe edasi: Keskkonnauudiseid maailmast

Rahvusraamatukogus näeb nüüdisaegset soome skulptuuri

Täna, 31. augustil kell 16 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Turu skulptorite rühmituse Jöötti ry näitus “Kaks on parem kui üks”. Ekspositsioon on osa ühist kultuuripealinna-aastat tähistavast projektist, mille raames avavad eesti kujurid näituse Turus 23. septembril.
Jöötti ry näitus on läbilõige soome nüüdisaja skulptuurist. Kuigi kõiki rühmituse liikmeid ühendab pronksi kasutamine, leidub ka teisi tehnikaid ja materjale – puitu, klaaskiudu, terast, kivi, segatehnikat ja installatsiooni.
Näitus on avatud külastajatele 1.-24. septembrini tööpäeviti kella 11-20 ja laupäeviti kella 12-19.

Lõppes keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes”

publiku lemmik — Publiku lemmikvõistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast. Pilt: Rec Estonia

Ülemaailmsel veepäeval, märtsikuus käivitus keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes” 16-18 aastastele noortele Eestist, Lätist ja Soomest. Osavõtjad valisid vaatluspunkti Läänemere kaldal või vesikonnas ja pildistasid viie nädala jooksul valitud asukohal toimunud muutusi. Nähtud muutusi tuli kirjeldada lühikeses inglisekeelses tekstis. Tulemusena valmis viiest pildist koosnev fotoseeria ja seda toetav essee.
Võistlusele laekus 21 tööd. Võistluse võitis “Welly Team” Soomest, Langinkoski koolist. Võistlustöös “Coastline and Reeds” kirjeldati kiirelt kasvava linnaosa mõju merele. Läti Liepaja Rainise keskkooli võistkond “Amber” võttis vaatluse alla Liepaja ranna ja muuli, vaadeldes sellele lainetest kantud mereorganisme ja olmeprügi.
Nõmme Noorte Loodusmaja rühm “Rabalased” jälgisid kahe erineva veekogu – puhta allika ja Männiku asulast lähtuva oja – ühist kulgemist kevadise suurvee ajal. Publiku lemmikuks sai võistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist, kes esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast.
Iga riigi parim võistkond kutsuti loodusfoto töötuppa “Kunst ja keskkond”, mis toimus 9.-11. augustini Eestis, Aegna saarel. Tähelepanu keskmes oli Läänemeri ja seda ümbritsev elukeskkond. Elukutseliste fotograafide juhendamisel õpiti, kuidas teha head loodusfotot. Osavõtjatele tutvustati erinevaid pildistamise tehnikaid, pilte tehti nii päeval, öösel kui päikesetõusul.
Kõikide võistlustööde ja töötoa valitud piltidega saab tutvuda kodulehel http://bsc.recestonia.ee.

Eestlased osalesid Lätis peetaval rohelisel nädalal

Roheline nädal_Tervete rahvuspark — Roheline nädal Lätis Tervete rahvuspargis. Foto: projekt Green Life

8.-12. augustini toimus Lätis Tervete rahvuspargis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, millest võttis osa 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu”, mille raames roheline nädal korraldati, on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Rohelise nädala töötoad jagunesid viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life’. Eestist osales lektorina Erkki Peetsalu, kes kõneles keskkonna- ja kodanikumeedia teemadel.

Ettevõtmine toimus kaheksa partneri koostöös, Eestist on projekti kaasatud MTÜ Ökomeedia. Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel, projekti ühe osana ja rohelise nädala kokkuvõtteks valmib ka temaatiline käsiraamat. Projekti rahastab Nordplus programm.

Loe lähemalt siit: http://www.ekomedia.lv/green_life.html.

Allikas: Green Life

Lätimaal Koronetis peetakse eestlaste päeva

Laupäeval 13. augustil toimub Lätimaal Kornetis (vana-Laitsnas) eestlaste päev.

Päev algab kell 16.00 kultuuritöötajate seminari ja kollektiivide õpitubadega.

Kell 19.00 avatakse Veclaicene vallamajas pidulikult eestlaste päev, millele järgnevad hobuste etendus ja rongkäik laululavale.

Kell 19.30 algab kontsert. Pärast kontserti saab tantsida Eesti pillimeeste saatel.

Eestlased osalevad Lätis peetaval rohelisel nädalal

8.-12. augustini toimub Lätis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, milles osaleb 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu” on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel. Nädala töötoad jagunevad viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life‘. Loe lähemalt siit.

Allikas: Green Life, Bioneer.ee

Keskkonnauudised laiast ilmast

Täna kell 14 KUKU raadios algavas keskkonnasaates Ilmaparandaja võtab ajakirjanik Mirjam Matiisen kokku juunikuised keskkonnateated laiast ilmast:

BBC andis juunikuus teada brittide imekallist leiutisest, mis peaks teavet andma sellest, miks sealmaal kägude populatsioonid nii kiirelt kahanevad.

Briti ornitoloogid nimelt plaanivad kägudele hakata paigaldama pisikesi GPS seadmeid, et saada paremat aimu nende rändeteekondadest. Inglismaa on viimase 25 aasta jooksul kaotanud kaks kolmandikku oma käopopulatsioonist. GPSi saavad külge esialgu viis isast kägu. Üks seade kaalub 5 grammi ja maksab enam kui 2000 naela. GPS-seadme soolase hinna tõttu on ka katsealuseid esialgu nii vähe. Neil GPS seadeldistel on küljes pisikesed rihmad, mis kinnitatakse lindude tiibadele.

Projekti eestvedaja, teadlane Chris Hewson ütles, et praegu puudub ornitoloogidel üldse igasugune informatsioon selle kohta, mis saab kägudest siis, kui nad Inglismaalt lahkuvad- milliseid teid mööda linnud liiguvad ning kuhu nad välja jõuavad. Loe edasi: Keskkonnauudised laiast ilmast

Homme avatakse Riia ja Tartu kunstikoolide õpilaste ühisnäitus Riias Euroopa Liidu majas

TK õpilastöö, mida Riiga saata ei saanud. Autor J. Rõõmus — Tartu kunstikooli õpilase töö, mida Riiga kaasa võtta ei saanud, sest asub Tartu Kutsehariduskeskuse seinal.

65-aasta vanune Janis Rozentali nimeline Riia kunstikool ja 60-aasta vanune Tartu kunstikool tähistavad väärikaid juubeleid suurejoonelise ühisnäitusega Euroopa Liidu majas Riia vanalinnas aadressil Aspazijas Boulevard 28. Väga erinevas tehnikas tööd on välja pandud I korruse kunstituppa.
Tartu kunstikool osaleb näitusel õpilaste lõputöödega, koomiksinäidiste põhjal koostatud kogumikuga ja mõttemängudega tänavapinkide teemal ”Sa oled see, millel istud!”
Näitus avatakse homme, 1. juulil kell 16 ja jääb lahti kuni 29. juulini.
Sirsnigi apsveicu jus sakara ar jubileju! Õnnitlused juubeli puhul!

Piret Paluteder

Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus

Viimsis Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus ”Norra. Rannarahva lood”. MTÜ Norra Sõbrad korraldas eelmisel aastal fotokonkursi, kuhu laekus populaarsest reisisihist Norrast kokku 619 fotot – parimad neist on koondatud näituseks.
Konkurss toimus kahes kategoorias – noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üle 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse. Parima noore auhind oli Tensi Reiside kinkekaart Norrasse sõiduks.
Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasik fotoga ”Rannalaste mängud” ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ”Õõvastav vaikus”.
Žüriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Lisaks võitjatele tunnustas žürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jüriado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmaa; noortest Els Kaev, Krister Kasemaa, Taivo Karu.
Näitus on avatud 31. juulini Rannarahva Muuseumis (Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald).
Kõiki konkursile saadetud töid saab vaadata: www.norrasobrad.ee/pildid

Keskkonnauudised laiast ilmast

Homses KUKU Ilmaparandaja saates heidab keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen pilgu eelmise kuu keskkonnauudistele laiast maailmast:

Üks enim kajastust leidnud välisuudiseid möödunud kuul oli Saksamaa valitsuse radikaalne otsus sulgeda kõik riigi tuumajaamad 2022. aastaks.

Pärast Jaapani Fukushima tuumajaama õnnetust suleti Saksamaal mitmeid tuumajaamu ning neid ei plaanita enam kasutusele võtta, edastab Reuters. Ülejäänud tuumajaamad suletakse järgmise 11 aasta jooksul järkjärgult. Saksa keskkonnaminister Norbert Röttgen teatas tuumajaamade sulgemisotsusest pärast seda, kui valitsus selles küsimuses konsensusele jõudis. Enne Fukushima õnnetust sai Saksamaa 23 protsenti oma energiast tuumajaamadest. Kõige enam kasutatakse Saksamaal energia-allikana kivisütt- see katab riigi energiavajadusest 42 protsenti.

Saksamaa kantsler Angela Merkel on rõhutanud, et see otsus ei vii tulevikus kindlasti selleni, et Saksamaale hakatakse tuumaenergiat lihtsalt sisse importima. Merkel väitis, et vajaminev energia hakkab tulema teistest allikatest.

Saksamaa plaan on 2020. aastaks kasutada 25 protsendi ulatuses taastuvaid energiaallikaid, mis on pea kaks korda rohkem kui praegu. Eriti suur lootus on pandud tuuleenergia arendamisele. Kuigi samas on juba aktiveerunud mitmed Saksamaa Põhjamere äärsed looduskaitsjad, sest tõenäoliselt peab tuuleenergia laiendamise tõttu kaotama põhjapoolseid metsastunud alasid.

Saksamaa loodab järgmise kümne aasta jooksul oma energiatarbimist 10 protsendi võrra ka koomale tõmmata.

Tuumaenergiaga on lubanud lõpparve teha ka Itaalia, Tai, Malaisia ja Šveits. Loe edasi: Keskkonnauudised laiast ilmast

Autasustati Euroopa parimaid muuseume

Euroopa muuseumide kohtunikekogu valis välja Euroopa selle aasta parimad muuseumid. Sel aastal osales Euroopa parimate muuseumite valimise töös esmaskordselt ka Eesti. EMYA kohtunikekogus osales Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Sel aastal 34. korda välja antud Euroopa muuseumi aastaauhind aasta parimale muuseumile on kõige prestiizikam muuseumide auhind Euroopas. Sel aastal läks peaauhind Belgiasse Gallo-Roman muuseumile Tongerenis.

2012. aastaks on Euroopa muuseumi aastaauhinnale kandideerimiseks esitanud dokumendid kaks muuseumi Eestist – Eesti nuku- ja noorsooteatri muuseum NUKU ja Tallinna Linnamuuseumi muuseum Miia-Milla-Manda.

2008. aastal pälvis Euroopa muuseumi aastaauhinna aasta parima muuseumi tiitli Kumu kunstimuuseum.

Lummavalt mitmekülgne vene šansoon kõlab Tallinna lauluväljakul

4. juunil oodatakse Tallinna Lauluväljakul huvilisi suurele suvepeole ”Maailma köögid”, kus lisaks erinevate Tallinna rahvusrestoranide poolt pakutavale saab kuulata-vaadata ka eri maade folkloorikollektiivide ja muusikute non-stop esinemist. Peo lõpetab pidulikult Vene šansooni festival Eestis.
Vene šansoon on õige mitmekülgne, selles kajastuvad nii hulkurilaulud, linnaromanss, sõdurilaulud, kui ka vanglalüürika. Vene šansoon on ammune nähtus, 1930ndatel aastatel eksisteeris see Venemaal põrandaaluselt, emigratsioon lisas vene šansoonile iselaadi hingestatuse ja igatsuse.