Haanjasse kavandatakse Euroopa meistrivõistlusi suvebiathlonis

Järgmiseks aastaks on kavandatud Haanja Puhke- ja spordikeskusesse Euroopa MV suvebiathlonis 25.-28. juulini. Eile kohtusid Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni, SÜ Võru Beathloni ja Haanja valla esindajad, et arutada võistluste korraldamisega seotud küsimusi. Võistlustele oodatakse ca 100 sportlast 15 riigist. Varasemalt on Haanjas korraldatud järgmisi rahvusvahelisi biathloni võistlusi: Talvine Armee MM 2007. aastal ning IBU CUP etapid suvebiathlonis 2008. ja 2011. aastal.

Rakvere tegevus Targa Maja Kompetentsikeskuse rajamisel äratas Brüsselis suurt huvi

12. mail tähistati Brüsselis 20. korda Euroopa Festivali, mille raames toimusid Euroopa institutsioonides Avatud Uste Päevad ja lisaks üritusi üle
kogu Brüsseli.

Rakvere linna delegatsioonil oli au olla 40 Euroopas esile tõstetava linna ja regiooni seas ja tutvustada Rakveret kui tarka, energiasäästlikku ja atraktiivset linna. Linnapea Andres Jaadla sõnul on Rakverele suureks tunnustuseks, et linna tegevus Targa Maja Kompetentsikeskuse rajamisel on
leidnud Euroopas suurt tähelepanu.

Targa Maja Kompetentsikeskuse näol on tegemist ühega kuuest Eestisse rajatavast kompetentsikeskusest. Rakvere kompetentsikeskuse tegevuse
eesmärgiks on hoone planeerimis- ja projekteerimisprotsesside kaudu luua testkeskkond kaasaegse hooneautomaatika rakendamiseks.

Lisaks tavapärasele tutvustavale infolauale esitles Rakvere end ka targa linna näitusega, mis oli eelnevalt üleval ka Kopenhaagenis. Rakvere oli üks
kuuest linnast, kellel Brüsselis Avatud Uste Päeval õnnestus end nii suurelt esitleda. Rakvere infolaua ja -stendide vastu suur tuntu suurt huvi.
Rakvere kohta küsiti ka muud infot, näiteks erinevate vabaajaveetmise võimaluste kohta.

Rakvere saavutused antud valdkonnas leidsid äramärkimist juba 22.-23. märtsil Kopenhaagenis toimunud viiendal Euroopa linnade ja regioonide
üldkogul. Seal tutvusid Rakvere tegemistega nii Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Euroopa Parlamendi president Martin Schulz kui ka Regioonide Komitee president Mercedes Bresso.

Eestist oli Brüsselis Avatud Uste Päeval esindatud lisaks Rakverele ka Tallinn.

National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Äsja jõudis lugejani National Geographic Eesti maikuu number, mis keskendub muuhulgas koaalade päästeoperatsioonile Austraalias, Egiptuse revolutsioonijärgsele olukorrale, tutvustab tiibadega ‘laulvat’ lindu ja toob pildivalikus meieni Islandi ajatu ilu.

Põhilugude lühitutvustus:

Egiptus ühes hetkes

Reis Niilusel näitab, kuidas revolutsioon levib Tahriri väljakust kaugemale.

Koaalad piiramisrõngas
Megan Aitken sõidab mööda Austraaliat, päästes kukkurloomi linnaohtude ja haiguste eest.

Tiibadega „laulev“ lind

Isane häälistiib-tantsulind teeb paarilise meelitamiseks tiibadega muusikat.

Islandi ajatu ilu

Islandlased ja lambad on küll lõivu nõudnud, kuid maastik püsib endiselt imetlusväärne.

Käte väljapanek
Käed on mõistagi inimestel. Samuti nahkhiirtel, kassidel, delfiinidel, elevantidel ja konnadel. Illustratsioonid tutvustavad nende jäsemete ehitust.

Vermilioni kaljud
Eraklikud kivisambad ja vahelduv värvigamma on Ameerika üks hästihoitud saladusi. Loe edasi: National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Täna algab IT ÖÖ

Täna, 30. märtsi õhtul algab üle-eestiline IT ÖÖ, kus noored kogunevad noortekeskustesse ja mõtlevad seal välja lahedaid ideid teemal „Kuidas IT kaudu elu koolis põnevamaks muuta“.

IT ÖÖ on noortele mõeldud suursündmus, mis toimub korraga ja ühtemoodi 18 noortekeskuses üle Eesti. „IT ÖÖ eesmärgiks on äratada noortes huvi IKT valdkonna suhtes, näidata seoseid teiste valdkondadega ja kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest. Soovime näidata, et IKT ei ole ainult keldris konutavate patsiga poiste ala, vaid see on põnev ja lihtne ning kõikjal meie ümber juba täna,“ lausus Elioni arendustalituse direktor ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige Enn Saar.

Eestis on täna tööturul IKT-spetsialiste suhtarvult ligi 1,5 korda vähem kui Euroopa Liidus keskmisena. See on üks põhjustest, miks ITL koostöös oma liikmesettevõtete, noortekeskuste ja ülikoolidega on algatanud IKT erialade populariseerimise projekti, mille raames toimub ka IT ÖÖ.

IT ÖÖ-le on oodatud kõik noored, endale lähima keskuse saab leida www.startit.ee. Tegemist on meeskonnatöö üritusega, kus kõik kohaletulnud sõltumata vanusest või oskustest on võrdsed ning üheskoos mõeldakse välja ideed nullist teostuseni. Erilisus seisneb selles, et kõik keskused on omavahel ühendatud ning tegevused toimuvad sünkroonis. Lõpptulemusena valitakse välja igas keskuses parim ideeprojekt, mis pannakse üles StartIT Facebook´i keskkonda.

Kohapeal saab osaleda ka lahedates arendavates mängudes ning IT-professionaalidega mõtteid vahetada. Tegevuste elluviimisel osalevad lisaks noortele ja noortekeskustele ka IT valdkonna tudengid ja mitmete IKT ettevõtete esindajad.  „Üritus hõlmab kogu Eestit, kasutatakse innovaatilisi meetodeid ning koostööd teevad tavapärasest erinevad valdkonnad – IKT ja noorsootöö,“ toob välja Saar, kes  reede hilisõhtul suhtleb noortega www.noorteraadio.ee vahendusel.

IT ÖÖ sündmusi on võimalik otsepildis jälgida www.eank.eu vahendusel ja kuulata www.noorteraadio.ee kaudu alates kella 19.30-st. Lisateavet leiad aadressil http://startit.ee/it-oo.

IT ÖÖ on kulminatsiooniks üleeuroopalisele kampaaniale “e-oskuste nädal”, mida tähistatakse 26.-30. märts 2012 30-s Euroopa riigis. Kampaania põhisõnumiks on – IKT on tänapäeval juba kõikjal ja sellega seotud oskused on vajalikud tööturul konkurentsivõimeline olemiseks igal alal.  Lisaks IT ÖÖ-le saavad noored kampaania raames 5. aprillini osaleda ka foto- ja videokonkursil „Kõik on IT“. Lisainfo.

IT ÖÖ on üks osa Teadusaasta programmist (vt lähemalt www.miks.ee) ning selle elluviimist toetavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Sotsiaalfond.

Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

Tänasel Tallinnas toimuval Teeme Ära! Maailmakoristus 2012 konverentsil esitasid ligi 40 riigi delegaadid prügitalgute korraldamise kogemuste jagamise kõrval ka praktilisi ideid, kuidas vähendada inimtegevuse tulemusena tekkinud üleliigset prügi ja jõuda jäätmevaba ühiskonnani.

Näiteks Liibanonis on valminud prügikoristuslaeva prototüüp, millega plaanitakse prügi korjama hakata merest. Mitme riigi meeskonnad peavad oluliseks arendada välja kooliprogrammid, mis õpetaks säästlikke valikuid ja keskkonnasõbralikku elustiili juba lastele. Konverentsil toimunud diskussioonides toodi esile ka maksusüsteemide ümberkorraldamise vajalikkust, et see toetaks keskkonnasõbralikku tootmist ja tootedisaini.

Paljude riikide, sealhulgas ka näiteks Nepaali, probleemiks on inimeste vähene valmisolek probleemi tunnistada: “Nepaalis on suurim väljakutse see, et inimesed ei taha teadvustada keskkonnas olevat prügi kui probleemi. Paljuski seetõttu, et inimesed lihtsalt ei tea, kuidas prügi keskkonnasõbralikult käidelda või selle tootmist vähendada,” selgitas Nepaali delegaat Prabin Paudel. Nepaallane pidas kasulikuks ka kohapeal loodud kontakte, sponsorlussuhteid ning toimivaid lahenduste näiteid erinevatest riikidest.

Kreeklane Harry Vlassopoulos selgitas, et sealseks lahendamata probleemiks on näiteks ehitusjäätmete käitlemine, sest ehituse käigus tekib palju erinevat liiki prügi, mida ei taheta või osata keskkonnasõbralikult käidelda. “Õppisime nende riikide kogemustest, kus ehitusprügi on taaskasutatud. Kreekas ehitatakse maju nii, et ei mõelda üldse, mis saab sellest majast hiljem, kuid majade konstrueerimisel peaks juba mõtlema ka sellele, kuidas toimub hiljem näiteks lammutamine, mis saab jäätmetest jne,” selgitas Vlassopoulos.

Konverentsil tutvustati ka juba toimivat “Zero Waste” (eesti keeles: jäätmevaba) liikumist, mille esindaja Joan Marc Simon rääkis, et 80% maailmas tekkivast prügist on taaskasutatav ning ka ülejäänud jäätmete käitlemiseks on lahendused võimalikud. Simoni sõnul ei ole probleem niivõrd tehnoloogias, vaid inimeste teadlikkuses ning seadusloome ja poliitikate puudulikus rakendamises. 2004. aastal loodud liit teeb aktiivselt koostööd ülikoolide, valitsuste ja organisatsioonidega, pakkudes standardeid ja lahendusi, kuidas minimaliseerida prügi tootmist. Loe edasi: Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

100 päeva pärast algab Teeme Ära Maailmakoristus 2012

Tänaseks juba rohkem kui 80 erineva riigi ühisaktsiooniks kujunenud Teeme Ära Maailmakoristus 2012, algab täpselt 100 päeva pärast – 24. Märtsil 2012. Algava aasta jaanuaris antakse ettevalmistustele avapauk riikide eestvedajate kogunemisega ühiskonverentsil Tallinnas.

Täpselt saja päeva pärast algav Maailmakoristus koosneb Teeme Ära prügikoristustalgute eeskujul korraldatavatest ühepäevastest koristusaktsioonidest, mis toimuvad erinevates riikides kohalike tiimide eestvedamisel 24. märtsist kuni 25. septembrini 2012. aastal.

Hetkel on ettevõtmisega kaasa tulnud eestvedajad 83-st erinevast riigist, kes kõik on oma riigi koristustalgute ettevalmistustega erinevas faasis. Riigid, kes on algatusega liitunud leiab siit.

Omavahel kogemuste jagamiseks ning edasiste plaanide täpsemaks paika panemiseks tullakse kokku Maailmakoristuse konverentsi raames, mis toimub 12.-15. Jaanuarini Tallinnas. “Niivõrd kirjut ja põnevat seltskonda ei ole Tallinnas varem nähtud – tegemist on tõeliste tegijatega väga erinevatest riikidest ja kultuuridest, keda ühendab soov puhtama kodu ja maailma heaks midagi konkreetset ära teha,” sõnas Teeme Ära partnersuhete juht Eva Truuverk. Loe edasi: 100 päeva pärast algab Teeme Ära Maailmakoristus 2012

“Teeme ära” laieneb Vahemere riikidesse

Viinis, Austria parlamendis toimuval Euroopa Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee keskkonna- ja veemajanduskomitee istungil on kesksel kohal Eestist alguse saanud “Teeme ära” kampaania viimine Euroopa- ja Vahemere piirkonna riikidesse.

Komitee otsustas menetlusse võtta ühisraporti “Let’s do it”, kui Euroopa Vahemere Liidu 2012. aasta prioriteet keskkonna puhastamiseks, prügimajanduse stiimuliks ja keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Raportöörideks valiti komisjoni esimees, Austria parlamendi liige Stefan Schennach ja Eesti delegatsiooni juht Imre Sooäär. Lõunariikidest panustavad raporti koostamisse Iisraeli ja Palestiina esindajad.

Sooäär rõhutas oma ettekandes, et Rainer Nõlvaku eestvedamisel Eestis alguse saanud initsiatiiv “Teeme ära” liitis ürituse sünnimaal kümneid tuhandeid inimesi, millel on suur potentsiaal kasvada globaalseks ettevõtmiseks, aidates kõikjal kaasa keskkonnateadlikkuse tõstmisele. Loe edasi: “Teeme ära” laieneb Vahemere riikidesse

Rootsis lõppes päästeõppus

Täna jõudis Rootsis Nynäshami lähistel lõpule seni suurim Läänemere rannikureostustõrje õppus Boilex 2011, millest võtsid Rootsi, Soome ja Vene reostustõrjeekspertide kõrval osa ka Eesti spetsialistid.

Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Rootsi vetes kahe laeva kokkupõrge, mille tagajärjel valgub naftatankerist merre ligi 20 000 tonni naftat.

Kolmepäevase õppuse eesmärk on tõsta Läänemere-äärsete riikide valmisolekut reageerimaks suurtele reostustõrjeoperatsioonidele, parandades erinevate riikide teadmisi üksteise ressurssidest ja kaasamise protseduuridest.

Harjutatati reostussündmuse info edastamist, rahvusvahelise abi kaasamist ning laiaulatusliku reostuse likvideerimise juhtimist. Samuti mängiti läbi avamerel ja rannikul reostuse kokkukogumine ning reostunud lindude puhastamine.

Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi

Lodjaseltsi viikingilaev Turm asus eile teele Euroopa kultuurimetropolide poole, et koos purjevarjuteatri, ansambliga Svjata Vatra, Kinobussi ja Rändava Lodjakojaga vürtsitada Eesti, Belgia ja Prantsuse riigi koostöös sündivaid suurejoonelisi kultuuriüritusi – Eesti kultuuri päev “Bestonia” Antwerpenis ning kultuurifestivali “Estonie tonique” Pariisis.

2009. a valminud viikingilaev Turm viib Euroopasse kaasa ka sõnumi laevandusajaloo harukordsest leiust – Saaremaal hiljuti päevavalgele tulnud muinaslaevast, mis on tõenäoliselt Läänemere vanim leitud purjelaev. Muistsete viikingite kombel merele sügistorme trotsima siiski ei minda. Turm sõidab Paldiskist Antwerpenisse kaubalaeva pardal ja sealt edasi treileril, et Pariisis kõht lõpuks märjaks teha.

Loe edasi: Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi

Keskkonnauudised laiast ilmast

Täna kell 14 KUKU raadios algavas keskkonnasaates Ilmaparandaja võtab ajakirjanik Mirjam Matiisen kokku juunikuised keskkonnateated laiast ilmast:

foto: bio.edu.ee

BBC andis juunikuus teada brittide imekallist leiutisest, mis peaks teavet andma sellest, miks sealmaal kägude populatsioonid nii kiirelt kahanevad.

Briti ornitoloogid nimelt plaanivad kägudele hakata paigaldama pisikesi GPS seadmeid, et saada paremat aimu nende rändeteekondadest. Inglismaa on viimase 25 aasta jooksul kaotanud kaks kolmandikku oma käopopulatsioonist. GPSi saavad külge esialgu viis isast kägu. Üks seade kaalub 5 grammi ja maksab enam kui 2000 naela. GPS-seadme soolase hinna tõttu on ka katsealuseid esialgu nii vähe. Neil GPS seadeldistel on küljes pisikesed rihmad, mis kinnitatakse lindude tiibadele.

Projekti eestvedaja, teadlane Chris Hewson ütles, et praegu puudub ornitoloogidel üldse igasugune informatsioon selle kohta, mis saab kägudest siis, kui nad Inglismaalt lahkuvad- milliseid teid mööda linnud liiguvad ning kuhu nad välja jõuavad. Loe edasi: Keskkonnauudised laiast ilmast

Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus

Viimsis Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus ”Norra. Rannarahva lood”. MTÜ Norra Sõbrad korraldas eelmisel aastal fotokonkursi, kuhu laekus populaarsest reisisihist Norrast kokku 619 fotot – parimad neist on koondatud näituseks.
Konkurss toimus kahes kategoorias – noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üle 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse. Parima noore auhind oli Tensi Reiside kinkekaart Norrasse sõiduks.
Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasik fotoga ”Rannalaste mängud” ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ”Õõvastav vaikus”.
Žüriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Lisaks võitjatele tunnustas žürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jüriado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmaa; noortest Els Kaev, Krister Kasemaa, Taivo Karu.
Näitus on avatud 31. juulini Rannarahva Muuseumis (Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald).
Kõiki konkursile saadetud töid saab vaadata: www.norrasobrad.ee/pildid

Autasustati Euroopa parimaid muuseume

Gallo Romani Muuseum Tongerenis.

Euroopa muuseumide kohtunikekogu valis välja Euroopa selle aasta parimad muuseumid. Sel aastal osales Euroopa parimate muuseumite valimise töös esmaskordselt ka Eesti. EMYA kohtunikekogus osales Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Sel aastal 34. korda välja antud Euroopa muuseumi aastaauhind aasta parimale muuseumile on kõige prestiizikam muuseumide auhind Euroopas. Sel aastal läks peaauhind Belgiasse Gallo-Roman muuseumile Tongerenis.

2012. aastaks on Euroopa muuseumi aastaauhinnale kandideerimiseks esitanud dokumendid kaks muuseumi Eestist – Eesti nuku- ja noorsooteatri muuseum NUKU ja Tallinna Linnamuuseumi muuseum Miia-Milla-Manda.

2008. aastal pälvis Euroopa muuseumi aastaauhinna aasta parima muuseumi tiitli Kumu kunstimuuseum.

Eesti parim sommeljee on Kristjan Peäske

Kristjan Peäske tunnistati parimaks ka möödunud aastal.

Laupäeval, 30. aprillil, toimus juba üheteistkümnendat korda Meriton Grand Conference & SPA hotellis Eesti parima sommeljee 2011 finaalvõistlus Trophée G.H. MUMM, mille võitis Kristjan Peäske restoranist Leib, Resto ja Aed. Teiseks tuli Kristjan Markii restoranist Balthasar ja kolmandaks Aivar Vipper Tervis Spaast, Pärnust. Punktiarvestuse järgi tuli teiseks siiski Norra parim sommeljee ja Põhjamaade võistluste kolmas Francesco Azzarone. Eesti esindajana on
seekorne võitja Kristjan Peäske kutsustud osalema Norra ja ka Põhjamaade sommeljeede meistrivõistlustele. Samuti on Eesti esindaja kutsutud nüüd ka osalema Prantsusmaa Trophée G.H. MUMM võistlustele. Kõik see on suur tunnustus Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile ja selle liikmetele. Rahvusvahelise žürii tööd juhtis Ken Engebretsen, Norra Sommeljeede Assotsiatsiooni president. Liikmed olid Agnes Jones, Champagne G.M. Mumm´i toodete juht, Raimonds Tomsons, Läti Sommeljeede Assotsiatsiooni president, Matti Timmermann, Sommeljeede Erakooli lektor ja Urvo Ugandi, AS Liviko kvaliteetveinide tootejuht.
Ene Ojaveski

Homme toimuvad Teeme Ära prügikoristused
Moldovas, Ukrainas ja Leedus

Teeme Ära aktsioonist inspiratsiooni saanud üle-riigilised prügikoristuspäevad toimuvad sellel laupäeval, 16. aprillil korraga kolmes erinevas riigis: esimest korda Moldovas ja Ukrainas, neljandat korda Leedus. Osa võtma oodatakse rohkem kui sadat tuhandet inimest.

Moldova aktsiooni nimeks on “Hai Moldova!” ja selle kodulehega saab tutvuda siin: http://www.hai.md/ Peamiselt erinevate valdkondade professionaalidest ja tudengitest koosnev vabatahtlike tiim alustas ettevalmistuste ja prügi kaardistamisega oktoobris ning ootab laupäevasest koristusest osa võtma 100 000 vabatahtlikku.

Ukraina eestvedajad tegid algust juba eelmisel aastal, korraldades pilootkoristuse Kiievis paari tuhande inimese osavõtul. Sel laupäeval aga saab ette võetud terve riigi illegaalne prügi ja appi oodatakse 50 000 vabatahtlikku. Koristuspäev kannab nime “Зробимо Україну чистою!” ning
tuttavliku logoga veebilehte saab uudistada siit: http://letsdoit.org.ua/ Inimeste kaasa haaramiseks korraldati märtsis rahvarohke prügirongkäik Kiievi tänavatel, mille videokokkuvõte on siin (inglisekeelsed subtiitrid):http://www.youtube.com/watch?v=AsVlNeDBikc

Leedu aktsioon toimub juba neljandat aastat järjest, kandes taaskord nime “Darom!”. Kui esimesel aastal võttis aktsioonist osa mõni tuhat inimest, siis sellel aastal ootab korraldustiim Leedu metsaaluseid, järve- ja jõekaldaid puhastama 300 000 tuhandet inimest, kellel tuleb kokku korjata
ligikaudu 15 000 tonni prügi. Leedu koristustalgute veebileht:http://mesdarom.lt/

Tegusa nädalavahetuse aga alustab ja lõpetab Sloveenias Ljubljanas15.-17. aprillil toimuv kolmepäevane prügikoristuse konverents Balkanimaade eestvedajatele, kes plaanivad korraldada üle-riigilised koristusaktsioonid oma riikides 2012. aastal. Oma kogemusi jagavad kohapeal seni toimunud koristusaktsioonide eestvedajad erinevatest riikidest sh Eestist. Osavõtjate hulgas on lisaks Balkanimaade aktivistidele ka inimesed Austriast ja Bulgaariast. 9. aprillil toimunud pilootkoristus Sofias Bulgaarias tõi kokku üllatuslikud 45 000 vabatahtlikku, terve riigi prügihunnikud võetakse ette järgmisel aastal.

Eestis 2008. aastal 50 000 vabatahtliku kaasabil teoks saanud üle-riigiline Teeme Ära prügikoristuspäev on tänaseks inspireerinud koristustalgud Lätis, Leedus, Indias, Portugalis, Sloveenias, Ukrainas, Rumeenias ja Bulgaarias, kus on kokku koos eestlastega osalenud juba 1,3 miljonit inimest. Lisaks laupäevastele koristustele Moldovas, Ukrainas ja Leedus on ulatuslikud
koristusaktsioonid lähikuudel toimumas Kambodžas, Lätis, Soomes, Venemaal ja Brasiilias. Uusim algatusgrupp tahab puhtaks koristada San Fransisco linna USAs.

Lisainfo: www.letsdoitworld.org

Tiina Urm, Let’s do it! World Cleanup 2012

Kas elu ilma rahata on võimalik?

Von Krahli Akadeemia annab teada, et 15. aprillil kell 19.00 toimub dokumentaalfilmi “Elu ilma rahata” (“Living Without Money”) tasuta esilinastus Von Krahli teatris.

Kas on võimalik tunda end rikkana, kui sul puudub omand ja vara? Kas on võimalik elada õnnelikult ilma rahata? Dokumentaalfilmis „Elu ilma rahata“ kohtume Saksa naise Heidemarie Schwermeriga (68), kes otsustas 14 aastat tagasi teadlikult hakata elama ilma rahata. Ühel päeval ütles ta üles oma korteri, andis ära kogu oma vara ning alustas uut elu, mis põhineb teenuste vahetamisel – ilma rahalise vahenduseta.

Saadud kogemused muutsid täielikult ta ellusuhtumist. Tänaseks on Heidemariel huvitav ja põnev elu, mis seondub suuresti sellega, et ta elab käesolevas hetkes ning ei muretse tuleviku pärast. Ta on pidevalt liikvel ja proovib alati otsida viise, kuidas aidata teistelgi leida teed lihtsama ning harmoonilisema elu poole. Temasse suhtutakse väga erinevalt. Mõned saavad vihaseks ja kutsuvad teda parasiidiks, teised peavad teda visionääriks ning suureks inspiratsiooniallikaks.

Film mõtiskleb materialismi ja ületarbimise teemadel, käsitledes seda, kuidas raha mõjutab meie ellusuhtumist, eluviise ja tegusid ning uurib tagajärgi, mida see tekitab meie elu, tervise ja keskkonna osas. Loe edasi: Kas elu ilma rahata on võimalik?

Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri

Hetk kuulsalt juustuturult Hollandis. Foto: www.holland.com
13.–17. aprillini on Lõuna-Eestis külas Hollandi Ida-Groningeni piirkonna väiketootjad ja turismiettevõtjad. Lõunakeskuse Taluturu juures pakutakse hollandi toite, Maamessil tutvustatakse oma piirkonda ning Eesti-Hollandi ühisseminaridel jagatakse kogemusi ja õpitakse teiste edulugudest.

Ida-Groningen on piirkond Hollandi kirdeosas. Sarnaselt Lõuna-Eestile on tegemist pealinnast eemal asuva alaga, kus olulisteks tegevusvaldkondadeks on põllumajandus, väiketootmine ja turismindus. Piirkondade keskused Groningen ja Tartu on olnud tähtsad kaubanduslinnad juba Hansa Liidu ajal.

Hollandi nädal toimub Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös (Tartumaa Arendusselts, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider, Võrumaa Partnerluskogu). Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on senine üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine olnud igati kasulik. Näiteks lähiajal on Hollandisse sealse ettevõtja juurde sparglikasvatust õppima minemas Lõuna-Eesti väikeettevõtja, kes tahab hakata seda köögivilja Eestis kasvatama. Loe edasi: Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri

Naistepäeva puhul

“Euroopa Parlamendis on liiga vähe naisi – 35% – sellest ei piisa. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vastu vastavad otsused ning õigusliku raamistiku, mis suurendaks naiste osakaalu Euroopa Parlamendis,” ütles europarlamendi president Jerzy Buzek täna rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamise tseremoonial.

Eestis valiti värskelt Riigikogu 101 liikme hulka 20 naist, mis teeb peaaegu 20%.

Head naistepäeva!

Bussireisijatel uued õigused alates 2013. aastast

 Tänu Euroopa Parlamendi saadikute nõudmisele, et reisijate õigused peavad olema tagatud kõigi transpordiliikide puhul, peavad bussiettevõtted ning bussijaamad kõikjal ELis täitma kolme aasta pärast ehk kevadest 2013 uusi teabe, abi ning hüvituse eeskirju.

Bussireisi tühistamise või bussi väljumise hilinemise korral rohkem kui 2 tundi peab bussiettevõte pakkuma reisijatele viivitamata võimalust lisakuludeta reisi jätkata või marsruuti muuta, et jõuda lõppsihtkohta, või saada tagasimakse. Kui vedaja sellist valikut ei paku, on reisijatel õigus hüvitisele 50% ulatuses pileti hinnast, mis tuleb maksta lisaks piletihinna hüvitamisele.

Kui buss hilineb väljumisel rohkem kui 90 minutit, tuleb reisijatele pakkuda suupisteid ja karastusjooke. Kui reis katkeb, juhtub õnnetus või kui reis hilineb nii palju, et tuleb kohapeal ööbida, siis peab bussioperaator hüvitama kuni 2 öö majutuskulud (maksimaalselt 80 eurot/öö). Erandeid võib teha vaid juhul, kui reisi tühistamine või hilinemine on põhjustatud halbadest ilmastikutingimustest või suurtest loodusõnnetustest.

Pagasi kaotsimineku või kahjustumise korral on reisijal õigus kuni 1200 euro suurusele hüvitisele. Abivahendite, nagu ratastoolid, kahjustumine tuleb hüvitada täielikult. Reisija vigastamise või surma puhul nähakse ette kuni 220 000 euro suurune hüvitis. Liikmesriigid võivad maksimaalset hüvitissummat suurendada. 

Määrus näeb lisaks ette 12 põhiõigust, mis kehtivad kõikidel regulaarliinidel, sõltumata reisi pikkusest. Siia alla kuuluvad õigus saada teavet enne reisi ja selle ajal, ning puuetega inimeste õigused. Puudega või piiratud liikumisvõimega isikul on õigus abile bussijaamas kui ta teeb vastava avalduse vähemalt 36 tundi enne reisi väljumist. Kui sellist abi ei pakuta, on puudega isikul õigus võtta tasuta kaasa tema poolt valitud saatja.

Liikmesriigid, seega ka Eesti, võivad määruse kohaldamisest vabastada kuni neljaks aastaks riigisisesed regulaarveo teenused ja konkreetsed veoteenused, mida suuremas osas osutatakse väljaspool liitu. Seda perioodi võib pikendada üks kord.

Allikas: Euroopa Parlament

Euroopas peab tulevikus pea kõik elektroonikaromud taasringlusse võtma

Euroopa Parlament tahab karmistada elektri- ja elektroonikajäätmeid puudutavaid reegleid. Täna panid saadikud paika uued elektrijäätmete kogumise, töötlemise ning ringlussevõtmise eesmärgid.  
Parlament leiab, et liikmesriigid peaksid alates 2016. aastast koguma tagasi vähemalt 85% elektroonikaromudest. Samuti teevad saadikud ettepaneku, et 2012. aasta vahe-eesmärk võiks olla 4 kg elektrijäätmeid elaniku kohta (vastavalt hetkel kehtivatele eeskirjadele) või kaaluliselt sama kogus, mis koguti vastavas liikmesriigis 2010. aastal – sõltuvalt sellest, kumb kogus on suurem. Lisaks sellele, et elektrijäätmete korralik käitlemine on majanduslikus mõttes kasulik ja keskkonnasõbralik, aitab see ka kokku hoida väärtuslikke toormaterjale. Saadikud leiavad, et ringlusse tuleks võtta 50-75% (olenevalt kategooriast) elektroonikaromudest ning 5% elektroonikaromudest tuleks valmistada ette korduskasutamiseks. Elektritoodete tootjad rahastavad elektroonikaromude töötlemist ning lisaks saavad nad olukorda parandada, täites ökodisaini nõudeid, mis hõlbustavad elektroonikaromude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist.
 Tarbijad peaksid viima elektrijäätmed kogumispunkti, et neid saaks nõuetekohaselt käidelda. Selline tasuta võimalus eksisteerib juba praegu. Lisaks peaks tarbijatel olema võimalik tagastada väga väikeseid elektroonikaromusid kauplustesse. Sellest kohustusest võib vabastada väikepoode, ent mitte kaugmüüjaid.
 Saadikud soovivad samuti takistada ebaseaduslike elektrijäätmete väljavedu EList, sest nende käitlemata jätmine kujutab ohtu nii tervisele kui keskkonnale sihtmaal. Parlamendiliikmed leiavad samuti, et vaja on tõhusamat kontrolli ning eksportijal on kohustus tõestada, et tooted on taaskasutatavad. Täna hääletusel olnud raporti poolt hääletas 580, vastu 37 ja erapooletuks jäi 22 europarlamendi saadikut.

Euroopa Parlamendi ajakirjandusauhinna konkurss 2011

 
Euroopa Parlament annab tänavu neljandat korda välja auhinna ajakirjanikele, kes on märkimisväärselt kaasa aidanud Euroopa tasandi küsimuste selgitamisele või edendanud Euroopa Liidu institutsioonide või poliitika paremat mõistmist. Ajakirjanikud saavad oma töid konkursile esitada alates tänasest ehk 15. jaanuarist.
 
Auhind antakse välja neljas kategoorias: trükimeedia, raadio, televisioon ja internet. Iga kategooria võitja saab auhinnaks 5000 eurot.
 
Ajakirjandusauhinna konkursile saab töid esitada alates 15. jaanuarist kuni 31. märtsini 2011. Autoriteks võivad olla üksikisikud või kuni viiest inimesest koosnevad meeskonnad. Kandideerimiseks esitatavad tööd peavad olema avaldatud või eetris olnud ajavahemikus 1. aprill 2010 kuni 31. märts 2011, ning peavad olema ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Kõik kandidaadid peavad olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud või alalised elanikud, ja peavad olema registreeritud ajakirjanikud.
 
Konkursil on kaks vooru. Kõigepealt valib kohalik žürii igas liikmesriigis välja iga kategooria rahvuslikud võitjad. Seejärel valib üldžürii, kuhu kuulutab ka Euroopa Parlamendi asepresident, välja neli üldvõitjat, kellele antakse auhind üle oktoobris toimuval auhinnatseremoonial.
 
2010. aasta Euroopa Parlamendi ajakirjandusauhinna võitjad olid pärit Ungarist, Poolast, Rootsist ja Ühendkuningriigist.
 
Ajakirjandusauhinna veebileht http://www.eppj.eu/view/et/introduction.html

Tühi tool Sahharovi auhinnatseremoonial

Nii nagu Nobeli rahupreemia puhul, nii ka tänavust Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaati, Kuuba dissidenti Guillermo Fariñast “esindas” auhinnatseremoonial Strasbourgis paraku vaid tühi tool. Fariñas ei saanud väljasõiduluba Kuuba ametivõimudelt.

“Ehkki selliseid aktiviste nagu Guillermo Fariñas kiusatakse taga ning pannakse vangi, ei saa nende häält vaigistada. Euroopa Parlamendi roll on seda häält võimendada. Sahharovi auhind on Euroopa Parlamendi inimõigustegevuse kaubamärk. Tühi tool tänavuse laureaadi Guillermo Fariñase jaoks näitab, kui oluline see võitlus on,” tuletas Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek saadikutele meelde. Loe edasi: Tühi tool Sahharovi auhinnatseremoonial

Interneti vahendusel on avanenud 500 aastat Euroopa ajalugu

Alates 3. detsembrist saavad kõik huvilised tutvuda Euroopa viimase 500 aasta ajalooga tasuta veebipõhise andmebaasi EGO (Europäische Geschichte Online) abil. Selle on loonud ja seda hoiavad käigus kümme kõrgetasemelist Euroopa uurimiskeskust, nende hulgas Tartu ülikooli usuteaduskond.

EGO avati piduliku videokonverentsiga, millest võtsid osa kõik kümme uurimisasutust. Andmebaasi looja on Mainzis asuv Euroopa ajaloo instituut; peale TÜ usuteaduskonna osalevad projektis ajaloolased Viini, Leuveni, Budapesti, Zürichi, Praha ja Wroclawi ülikoolist ning Pariisi ja Londoni uurimisinstituutidest.

EGO koosneb kümnest teemasektsioonist, mille valdkonnad ulatuvad religioonist, poliitikast, teadusest ja õigusest kunsti ning muusikani, samuti on esindatud majandus, tehnoloogia ja sõjandus. Kaastööde juures on piltide, esmaallikate, statistika, animeeritud ja interaktiivsete kaartide ning audio- ja videoklippide lingid.

Sektsioonid koondavad kultuuridevahelise suhtlemise protsesse, mille mõju ulatub üle riigi-, rahvuslike ja kultuuripiiride.

Praegu on andmebaasis kättesaadavad 75 kaastööd üle kahesajast ajaloolaste üllitatud uurimistööst. Täies mahus ilmuvad need veebis aastaks 2013. Andmebaas on saksa- ja ingliskeelne ning asub aadressil http://www.ieg-ego.eu EGO projekti on alates 2009. aastast Mainzis toetanud Rheinland-Pfalzi liidumaa; edaspidi saadakse toetust Saksa teadusfondilt (Deutsche Forschungsgemeinschaft, DFG).

Allikas: TÜ, Loodusajakiri Uudistaja

Miljon kodanikku saab peagi algatada Euroopa Liidus uusi seaduseelnõusid

 Kolmepoolsed läbirääkimised kodanikualgatuse reeglite lihtsustamise osas Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni liikmete ning Euroopa Komisjoni ja nõukogu delegatsioonide vahel lõppesid edukalt esmaspäeva õhtul. Läbirääkimiste keskmes oli Lissaboni lepinguga loodud võimalus – kodanikualgatus – mille kohaselt saavad 1 miljon EL kodanikku teha ettepaneku uue EL seaduseelnõu algatamiseks.

Europarlamendi liikmete peamine eesmärk oli muuta kodanikualgatuse reeglid võimalikult lihtsaks, et julgustada kodanikke seda võimalust kasutama. EP ettepanekud, millega ka nõustuti, olid järgmised: ·

kodanikualgatuse ettepaneku eelkontroll toimub siis, kui see registreeritakse, mitte pärast 300 000 allkirja kogumist; ·

 ettepaneku registreerib kodanike komitee, kuhu kuulub vähemalt 7 liiget seitsmest erinevast EL liikmesriigist, kes vaatavad läbi ettepaneku põhjenduse ning vastavuse EL valdkondadega; ·

ettepaneku allkirjastajad peavad esindama minimaalset arvu liikmesriike, st 1/4 EL liikmesmaid; algses nõudes oli selleks 1/3 EL liikmesriike ning esialgne EP liikmete soov oli piirduda nõudega 1/5; ·

Euroopa Komisjon peab algatuse korraldajaid abistama ning koostama neile vajaliku käsiraamatu ja looma vastava kontaktpunkti; ·

kui algatus kogub 1 miljon allkirja, siis tagatakse selle täpne menetlus koos avaliku kuulamisega; ·

määrus vaadatakse üle mitte viie, nagu seda soovis komisjon, vaid kolme aasta pärast.

Läbirääkimiste kolm osapoolt jõudsid kokkuleppele ka keerulises küsimuses, mis puudutab allkirjade ehtsuse tuvastamist. Selle eest vastutavad liikmesriigid, kes võivad kasutada erinevaid kontrollivorme. EL saadikute soov oli piirduda minimaalse isikuinformatsiooni küsimisega, et muuta kodanikualgatused võimalikult lihtsaks.

Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon hääletab kokkulepitud ettepanekut 13. detsembril ning täiskogu päevakorras on vastav hääletus 16. detsembril. Nõukogu on kinnitanud soovi kiita määrus heaks veel sellel aastal. Liikmesriikidel on seejärel aasta, et rakendada määrus oma seadusandlusesse.

Allikas: Euroopa Parlamendi Eesti Infobüroo