Läänemaa

Läänemaa aastaraamat ilmus viiendat korda elektroonilisel kujul

Valmis on saanud Läänemaa aastaraamat 2012, mis võtab kokku eelmisel aastal maakonnas toimunu. Aastaraamatut koostati sellel aastal 19-ndat korda. 2012. aasta oli maavanem Innar Mäesalule esimene täisaasta Läänemaal ning tema sõnul oli see lisaks tööle huvitav ka kogemuse ja emotsioonide tõttu, mida maakond talle kui värskele läänlasele pakkus.

Elektroonilisel kujul ilmub aastaraamat alates alates 2008. aastast ehk viiendat korda. Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu sõnul on pärast viit aastat jõutud arusaamisele, et tegelikult on vajalik ka paberkandjal ülevaade. Seetõttu trükiti lisaks elektroonilisele versioonile ka 12-leheküljeline brošüür. Selles annavad maakonna katusorganisatsioonide (Läänema Omavalitsuste Liit, Läänema Arenduskeskus, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž ja Kodukant Läänemaa) esindajad ülevaate enda 2012.aasta olulisematest saavutustest.

Lisaks on eessõnana kirjas maavanem Innar Mäesalu kokkuvõte möödunud aastast. “Kitsastel aegadel olime sunnitud loobuma aastaraamatu tervikteksti trükkimisest. Värviline brošüür koos CD-plaadiga on sobilik kinkimiseks koostööpartneritele teistest maakondadest,” arvas Innar Mäesalu. “Aastaraamat sümboliseerib maakonda kui tervikut. See annab see põhjaliku ülevaate kogu maakonna riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, koostööpartnerite ja kolmanda sektori 2012. aasta tegevustest,” lisas Merle Mäesalu.

Brošüüri koos CD-ga jagatakse kõigile partneritele, kes raamatu koostamisele kaasa aitasid. Huvilised saavad brošüüri ja CD-d, millel terve aastaraamat peal, uurida Läänemaa raamatukogudes. Samuti on aastaraamat elektroonilisel kujul saadaval Lääne Maavalitsuse kodulehel!

Joogafestival – pidu kehale ja hingele

Esimesest joogafestivalist Haapsalus võttis mullu osa ligi tuhat inimest. Foto: MTÜ Joogafestival

Juba sel nädalavahetusel 20.-21. juulil leiab Haapsalus aset järjekorras teine Joogafestival, mis täidab linna tuhandete keha ja hinge eest hoolt kandvate joogaharrastajate ja huvilistega.

Lisaks joogaprogrammile toimub festivalialast väljaspool bazaar, kus saavad tervisekaupadega tutvuda ka festivalipassi mitte soetanud uudistajad.

Joogafestival, mis tituleerib end hingepeoks, keskendub lisaks erinevate joogastiilide harrastamisele ka kõige hea ja parema kogemisele, mis ka trennivälisel ajal naudingut pakub. Lisaks töötubadele toimub mitmeid meelelahutusüritusi ning mitmekülgne bazaar, kust võib leida kõiksugu kauplejaid. Lettidel on sobivat kaupa nii jooga harrastajaile kui ka puhast naudingut neile, kelle eesmärk on hoida oma keha ja hing puhtana.

Esindatud on paljud tunnustatud väljamaised tervise- ja joogatooted ning eksootilist käsitööd pakkuvad ettevõtted. Kehakinnituseks saab nautida ehedat idamaist hingega toitu. Tasakaaluks kauplevad bazaaril kodumaise mahekaubaga Sepa mahetalu ja Loodusvägi; viimane esitleb Joogafestivalil oma värsket Eestimaist toortoidusarja, mis pakub rikkalikku täiendust teadliku toituja menüüsse. Erimaitseliste toornäkside põhikomponendid on pärit kohalikelt mahetalunikelt ning valmivad Viljandimaal, Pollis. Bazaar on avatud ka neile, kes festivalipassi ei ole söendanud soetada – niisiis on kõik huvilised oodatud kauplejate toodetega tutvuma. Festivalialal saavad külastajad muuhulgas teada, mida tähendab roheline ehk ökojooga ning kuidas toituda toortoidust.

Sel nädalavahetusel jagub Haapsalus tegevust ja uusi elamusi nii joogahuvilisele kui linnas uitavatele uudishimulikele. Rohkem infot leiab siit.

VII Lihula valla külade suvemängud 2013 ootavad osalejaid

27.juulil toimuvad Kirbla spordiväljakul järjekordsed Lihula valla külade suvemängud.

Osalema on oodatud kõik Lihula valla küla(de) moodustatud võistkonnad, kuhu võivad kuuluda päris-, suve- või vanematekodu elanikud. Võistkondade ja võistlejate arv ühest külast ei ole piiratud. Registreerimine toimub kuni 20. juuli kella 17.00. Osalemiseks tuleb saata registreerimisleht tiiu.aasrand@gmail.com või tuua see Lihula Vallavalitsusse (Lihula, Jaama 1)

Registreerimislehe saab SIIT allalaadida

Võistlused:
1. Teatevõistlus (võistkonnas 3 naist+3 meest+ 3 kuni 10a last).
2. Saapavise (individuaalala, naised, mehed ja kuni 16a noored eraldi).
3. Võrkpall (võistkonnas 3 võistlejat, naised ja mehed võistlevad eraldi). Mängusüsteem sõltub osalevate võistkondade arvust.
4. Rahvastepall (võistkonnas 5+1 kuni 14a last).
5. Köievedu (võistkonnas 5 meest)
6. Korvpallivisked (mehed, naised, lapsed kuni 14a võistlevad eraldi)
7. Viimasemehejooks (naised, mehed ja lapsed kuni 14a võistlevad eraldi).

Autasustatakse iga võistlusala kolme paremat. Korraldajad on Lihula Valla Spordiklubi ja Kirbla Külaselts.
Lisainfo: Tiiu Aasrand (tel 520 82 81) või www.lihula.ee.

Vormsi saar valmistub suurejooneliseks peoks

Väikesel Vormsi saarel valmistutakse olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese.

„Vormsi rannarootsi pärandkultuuri osaks on ainulaadne muusika, tantsud, laulud ja elulaad. Paljud saarega esmatutvust teinud külalised satuvad saarest vaimustusse ning jagavad kogemust teistega,“ lausus Vormsi kultuurijuht Krista Veisson. „Meie selle aasta eesmärk on kultuuripärandi teadvustamise propageerimine ja mõistmine, et seda tuleb ühiselt hoida, kuna tegemist on meie identiteedi osa ja alusega.“

Selle aasta olavipäevade tähtsündmuseks, peale pidulikku jumalateenistust ja kogu Vormsi kogukonda ühendava valla lipu õnnistamist, on akustiline kontsert “Ott Lepland Unplugged”, mis on juba tänaseks pannud Vormsi ja mandri vahelise praamiliikluse tavapäratusse olukorda. Kontserdi toimumise päeval on AS Kihnu Veeteede graafikus juba hommikust kuni südaööni tihedamalt praamireise.

Omanäoline näitus Borrbys

Vormsil, Borrby külas on avatud omapärane näitus “Borrby vanadel fotodel”. Näitusetahvlid on väljas maastikul, objektide endistes asukohtades. Külla sisenedes näeme kõigepealt fotosid Stoase talu tuulikust, edasi tulevad tahvlid pritsimaja, sepikoja, kool-palvemaja ja väikese külatänava juures. Nii saab ettekujutuse, milline oli elu külas enne sõda. Lisatud on selgitavad tekstid eesti ja rootsi keeles.

Veelgi haruldasem ja põnevam on hüpe nõukogudeaegsesse tegelikkusesse – suur väljapanek Borrby sinirebasefarmist aastatel 1950-1963. Unikaalsed fotod räägivad sellest suhteliselt omanäolisest ettevõttest. Fotod on pärit rebasefarmiga seotud Maret Luhari ja Vladimir Spalini erakogudest. Näitus on avatud iga ilmaga kuni hilissügiseni.

Näituse pani kokku Borrby Külaselts. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Läänemaal Roostal algavad täna Euroopa regressiooniterapeutide suvepäevad

Täna, 7. juulil algab Läänemaal Roostal sündmus, mis annab võimaluse osa saada maailmatasemel regressiooniteraapiast. Nimelt peab Eestis oma traditsioonilisi suvepäevi Euroopa Regressiooniteraapia Assotsiatsioon (EARTh), mis on tegelikult Euroopa piiridest välja kasvanud, liites praktikuid üle kogu maailma.

Suvepäevade Eesti-poolne korraldaja on Holistilise Teraapia Instituut. Instituudi looja ja juhataja Marina Eberth on EARTh’i liige ja tegev ühingu juhatuses. 7.-12. juulini toimuvad Roostal EARTh’i suvepäevad, mille teemaks “FMS: feminiinsus, maskuliinsus, seksuaalsus.”

Nelja päeva jooksul (9.-12.07) toimuvad 3-tunnised töötoad, mille jooksul erinevate riikide juhtivad regressiooniterapeudid räägivad oma tööst ja demonstreerivad teraapiavõtteid.

Enne seda (7.-8.07) toimub kahepäevane töötuba tõeliste proffide juhtimisel. See on mõeldud täiendkoolitusena regressiooniterapeutidele. Loe edasi: Läänemaal Roostal algavad täna Euroopa regressiooniterapeutide suvepäevad

XX Haapsalu Vanamuusikafestival

Linnade ja valdade suvemängudel osaleb 2000 sportlast

29.-30.juunil toimuvad Haapsalus 38. Eesti linnade suvemängud ja Karksi-Nuias 21. Eesti valdade suvemängud.
38. Eesti linnade suvemängudel osalemisest on teada andnud 20 linna pea 700 osavõtjaga. Valdade mängudel osaleb ligi 1300 inimest 51 Eestimaa vallast.

Eelmisel aastal toimunud suvemängudel olid võidukad suurtest linnadest Rakvere, väikestest Türi ning suurtest valdadest Tartu, väikestest Mäetaguse. Suvemängude kavas on kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, jahilaskmine CSP, juhtide võistlus. Lisaks mängitakse linnade suvemängudel tennist.

Mängude korraldaja on Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös kohaliku spordiliidu ja omavalitsusega.

Rannaküla talgud Matsalus

Rannaküla on Matsalu rahvuspargi lõunaservas asuv mereäärne, iseloomulike kadastike ning rannaniitudega ala. Miskipärast kipub aga kadakate mainimisel talgutöö üsna selge olema – saab jälle kord asuda tulisesse võitlusesse kadakate pealetungiga. Nii ka sel korral.

Ka sealsed elanikud ise on tublid talgulised ning armastavad ja hoiavad oma kodukandi väärtusi. Pärandkooslusi on säilinud nii rannaniitude, aruniitude, madalikuniitude kui ka karjamaadena. Kuid ka nemad üksi ei jõua Rannaküla ligikaudu 500 hektari suurust ala korrastada ning seekord lähemegi appi ühele sealsele maaomanikule, kel üksi jõud enam kadakatest üle ei käi. Kohalik pererahvas on väga lahke ning abistab, kuidas oskab. Jätkame juba eelmisel aastal alustatud tööd ning puhastame rannaäärset ala kadakatest.

Tänuks töö eest pakub siinne kant imelist olemist kaunite pärandkoosluste vahel. Loodus on väga mitmekesine ja Matsalu Rahvuspargile omaselt linnurohke. Ka mererand on kadakate, rändrahnude, roostike, erinevate lademete paljandite ja muude silmailu pakkuvate maastikuvormidega väga vaheldusrikas. Kõike seda saab kohapeal oma silmaga imetleda ja avastada. Supelda saab mõnusalt madalas ja soojas merevees, mis asub töö- ja elupaiga vahetus läheduses.

Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info aadressil: http://talgud.ee/talgud/2013/rannakula

Dokumentaalfilm tutvustab Rannarootsi pärandkultuuri

MTÜ Vormsi Rahvatantsurühm tellimusel valminud dokumentaalfilm Vormsi Tantsib jutustab loo Rannarootsi kultuuriruumile omastest rahvatantsudest, rahvarõivastest, muusikainstrumentidest ja Vormsi saare ajaloost.

Viimane dokumentaalfilm Vormsist valmis aastakümneid tagasi. Vahepeal on saar jõudsalt arenenud ja teinud läbi palju positiivseid muutusi. „Tundsime, et peame talletama filmime Vormsile omased rahvatantsud, rahvarõivad, pillid ning tutvustama huvilistele siinset lähiajalugu,“ lausus MTÜ Vormsi Rahvatantsurühma eestvedaja Eidi Leht „Dokumentaalfilm Vormsi Tantsib pakub huvi kõigile, kes on Vormsiga seotud või tunnevad huvi saare või üldiselt Rannarootsi kultuuripärandi vastu.“

Vormsi vallavanema Meeme Veissoni sõnul on Vormsi ajaloos väga palju põnevaid lugusid, millest laiem avalikkus ei teagi. „Esimese dokumentaalfilmi abil viime meie lugu mandrile, teistele saartele ning loodetavasti tekitame teistes meie vastu suuremat huvi,“ lausus Veisson.

Dokumentaalfilmi „Vormsi Tantsib“ saab soetada Vormsi saare külakeskuse infopunktist või MTÜ Rahvatantsurühm Vormsi esindajaga ühendust võttes. Filmi näidatakse juuli viimasel nädalavahetusel Vormsi Olavipäeva pidustuste raames.

Vaata dokumentaalfilmi treilerit siit.

Haapsalus algab Kuuma Klaasi Sümpoosion

Esmaspäeval, 1. juulil saab Haapsalus Evald Okase Muuseumis alguse Rahvusvaheline Kuuma Klaasi Sümpoosion, mida tuntakse ka Haapsalu klaasipäevade nime all ja on rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalne erialasündmus, mida viib läbi klaasikunstnik Kai Koppel koostöös Kati Kerstna ja Kairi Orgusaarega. Klaasipäevad on ainuke regulaarselt toimuv rahvusvaheline professionaalne klaasi puhumise üritus Eestis. 2013. aasta suvel toimuvad klaasipäevad juba üheksandat korda.

Klaasipäevade südameks on aastate jooksul olnud Eestis ainulaadne vabaõhu- klaasipuhumisstuudio maalikunstnik Evald Okase Muuseumi õuel Haapsalus, kus ühe nädala jooksul toimetavad publiku silme all erinevast rahvusest kunstnikud.

Lisaks lihtsalt sulaklaasi maagiale näeme ka osalejate erinevust ning professionaalsust – kunstnikel on kõigil oma “käekiri” ja see tähendab, et ka omad võtted ja tehnikad. Haapsalu sümpoosion on võrreldes teiste omataoliste mujal maailmas toimuvate üritustega tegelikult märkimisväärne – klaasiahi on osalejatele kasutada vajadusel ööpäevaringselt ja kellaaegadest olulisemaks peetakse loomevabadust, eksperimenteerimisvalmidust ning ka töö käigus tekkinud uute ideede teostamist. Seejuures on osalejad alati üksteisel nõu ja jõuga abiks olnud. Nii ongi Haapsalu klaasipäevadele omaseks kujunenud omalaadne ühine loomeenergia, spontaansus, mängulisus, eksklusiivsus. Klaasikunst ja eriti klaasipuhumine on pealtvaatajalegi eriliselt kaasahaarav ja huvitav. Punaselt helendavast tulikuumast klaasist teoste sündi ja hiljem näitusel juba samu valmis töid ei ole võimalik näha iga päev ja seda on osanud aastate jooksul hinnata ka klaasipäevade publik.

Iga kord lõpeb sümpoosion näitusega Evald Okase Muuseumi galeriis, kus eksponeeritakse klaasipäevade jooksul valminud töid. Need väljapanekud on Eesti klaasikunstis väga erilised ning olulised just tehnikate tõttu. Puhutud klaasi Eesti näitustel eriti palju näha ei saagi.

Samuti on klaasipäevade korraldajate eesmärgiks “oma” materjali – klaasi – tutvustamine teiste erialade kunstnikele. Eelnevatel aastatel on sümpoosionil osalenud skulptorid, arhitektid, maalikunstnikud ja luuletajad.
Koostöös teiste valdkonna esindajatega on loodud põnevaid taieseid.
Peamiselt on klaasipäevadele osalema kutsud nii ise klaasi puhuvaid kui ka meistritega töötavaid kunstnikke ning hoitud kõrget professionaalset taset.

Hang’i maagia kolmes lossis

Kolmel varasuvisel õhtul, kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hang’i maagilist kõla. 5. 7. ja 8. juunil vastavalt siis Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega sind kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.

Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 koos Hang’i mängma asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’s pea 3 miljonit vaatajat. Lisaks hang’ile on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia(UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hang’i mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström(SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka(UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja(UK).

Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hang’id valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hang’i mängitakse seda põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.

Kontserdite algus igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestvus üle 3 tunni. Piletid mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Haapsalu Joogafestival pakub mahukamat programmi

Kaks kuud on jäänud teist korda toimuva rahvusvahelise Joogafestivalini Haapsalus 20.-21.juulil. Joogafestivalil on seekord ühendatud 13 joogastiili ning parimad õpetajad nii Eestist kui ka välisriikidest. Kokku on hetkeseisuga kavas 50 sündmust (eelmisel aastal oli 27). Oleme kutsunud 46 esinejat, kellest 9 on välismaalased.

Esimesest Joogafestivalist võttis koos vabatahtlike, esinejate ja bazaarimüüjatega osa umbes tuhat inimest. Rahvahulk oli küll aukartustäratav, kuid kuna festival oli alkoholi- ja vorstivaba ning teemaks jooga ja tervislik elustiil, siis kohapealne õhkkond oli väga südamlik ja rahulik. Illustreerimiseks faktid, et pärast õhtust kontserti oli prügina murul maas vaid üks plastpudel ning inimesed rääkisid vabaõhuüritusel omavahel teiste austamiseks poolihääli! Korraldajatena saime ka linnusejuhatajalt kiita, et pärast festivali polnud maas “tavapärast prügivaipa” ja täpsem olles mitte ühtki prügi. Ühe osavõtja sõnul oli nii hea olla koos suurema hulga inimestega, kes on vaiksed, endaga kontaktis, kained ning lihtsalt on kohal. “Selliseid võimalusi on harva ja nälg nende järele on kasvamas.”

Joogafestivali põhiprogramm toimub Haapsalu piiskopilinnuse hoovis vabas õhus, kuid kokku on kümme erinevat tegevuspaika siseruumides eriilmeliste tegevuste jaoks: loengutest, raamatututvustustest, jooga- ja toiduvalmistamise töötubadest mantralaulmiste ja gongikontserdini.

Esimene Joogafestival oli sissejuhatav, selleaastase Joogafestivali teema on Mees ja Naine. Energiline ja tagasihoidlik. Aktiivne ja salapärane. Sirgjooneline ja müstiline. Kuum ja külm. Nagu meie kaks peaesinejat: siiani 22 joogafestivalil esinenud USAst pärit karismaatiline ja särav David Lurey, kes tegeleb mitme atraktiivse joogastiiliga ning esineb ka laupäevaõhtusel kontserdil. Teine peaesineja on meditatiivne ja sügav Jivan Mukta – Tšiilist, samuti oodatud esineja Euroopa joogasündmustel. Loe edasi: Haapsalu Joogafestival pakub mahukamat programmi

Kontserdisari toob Eestisse
haruldase muusikariista hangi maagia

Hang Massive ja Storia. Esireas vasakult Peter Wickström, Markus Johansson. Tagareas Graig Rainbo Ninja, Victoria Grebezs ja Danny Cudd.

Kolmel varasuvisel õhtul kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hangi maagilist kõla. 5., 7. ja 8. juunil Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.

Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive’i (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 üheskoos Hang’i mängima asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’is ligi kolm miljonit vaatajat. Peale hangi on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia (UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hangi mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström (SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka (UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja (UK).

Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument, on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hangid valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hangi mängitakse põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.

Kontserdi algus on igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestus üle kolme tunni. Piletid on saadaval mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Täiendav info sündmuste kohta Piletilevis – http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/show/?show=29313

Facebookis – https://www.facebook.com/yhelossihaaled

Õõvafestival avati müriseva rongkäiguga

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalile andsid täna õhtul avapaugu mööda peatänavat vana surnuaia juurest kultuurikeskusse liikunud mootorratturid ja zombi’d.

Mürisevas rongkäikus liikusid kostümeeritud motoklubi Müristaja MC mootorratturite kõrval köitega ühendatud zombi‘deks muutunud Haapsalu gümnaasiumi noored, püüdes häälitsuste ja näoilmetega tänavaserva kogunenud pealtvaatajates õõva tekitada.

Filmifestivali avamine jätkus kultuurikeskuses 1980ndate kultusfilmiga “Maniakk”.

Pärast seda sai festivalifilmi vaadata hoopis ebatavalises keskkonnas – Haapsalu veekeskuses.

Pärandiralli kutsub suitsukala kõrvale uurima vanade majade ja akende hingeelu

Pärandiralli kolmas väljasõit sellel laupäeval, 27. aprillil kutsub kultuuripärandihuvilisi Haapsallu Rannarootsi muuseumisse. Tähelepanu keskpunktis on Läänemaa, peamiselt Noarootsi ja Haapsalu kultuuripärand.

Haapsalu väljasõit on eelkõige suunatud vanade majade omanikele ja elanikele. Vanad majad vajavad sageli eriti hella kätt ja rohkelt teadmisi, mistõttu toob pärandiralli Haapsallu kohale hulga eksperte, kellelt saab nõu küsida.

Detailsemalt saab tutvuda vanade akende restaureerimise protsessiga. Laupäevase pärandiralli lektor, vanade puitesemete restaureerimisega pikka aega tegelenud Kalle Kase selgitab: “Õpetame vana akent tähelepanelikult vaatama – kust üldse restaureerimisega alustada ning kuidas tööd nii teha, et võimalikult palju väärtuslikku vana puitu ning sellesse ladestunud emotsionaalset väärtust alles jääks. Aga räägime ka praktilisemast – kuidas värvi eemaldada, millega kruntida ja värvida.”

Rannarootsi muuseum näitab rannaäärsete kalurite traditsioonide tutvustamiseks keskpäevast alates publikule oma uhket ennesõjaaegset suitsuahju ja kui paadid hommikul ikka räime toovad, siis tõstetakse letile ka värske suitsuräim. Süüa saab sealsamas piknikuplatsil ning kui kala söödud, siis alustabki pärandiralli Rannarootsi muuseumis kell 14.

Päev lõpeb praktikaga – koos minnakse vaatama ühte Haapsalu vana puitmaja. Vana maja saladusi õpetab märkama Joosep Metslang, kes pani eelmisel aastal kokku populaarse “Vana maamaja käsiraamatu”. Haapsalu pärandiralli päeva täpne ajakava on kättesaadav aadressil http://j.mp/ralli-haapsalu.

Kõige värskem info sündmuse kohta Facebookis: https://www.facebook.com/events/139682656215538/.

Pärandiralli on kogu kultuuripärandi aasta jooksul toimuv sündmustesari, järgmine rallipäev toimub 3. mail Kärdlas. Lähemalt Pärandiralli kohta: www.parandiaasta.ee/ralli.

Läänemaal tegutseb ligi kaks ja pool tuhat taidlejat

Läänemaal on 2488 rahvakultuuriharrastajat. Kõige populaarsem on koorilaul, millele järgneb rahvatants väikese vahega, selgub statistikaameti andmeist.

„Läänemaa on tantsiv maakond,” ütles maakonna rahvakultuurijuht Marju Viitmaa. Kuigi koorilauluga tegeleb maakonnas 909 inimest ja rahvatantsuga kümmekond inimest vähem, on meil tantsurühmi rohkem kui koore. Tantsurühmi on maakonnas 61, koore kolmandiku jagu vähem. Loe edasi: Läänemaal tegutseb ligi kaks ja pool tuhat taidlejat

Loodusõhtu “Aasta lind 2013- nurmkana”

Ootame kõiki loodushuvilisi traditsioonilisele aasta linnu üritusele Lihula Muusika- ja Kunstikooli suurde saali algusega kell 17.30.

Selle aasta linnust nurmkanast tuleb kõnelema projekti eestvedaja Jaanus Aua Eesti Ornitoloogiaühingust, samuti saame teada, kuidas läks eelmise aasta lindudel tüllidel. Juttude-piltide vaheajal soe jook ja väike suupiste.

Info ja registreerimine: e-post matsalu.looduskeskus@rmk.ee, tel 5138 783

Kõmsi rahvamajas tähistatakse naistepäeva peoga

Laupäeval, 9. märtsil algusega kell 21 toimub Läänemaal Hanila vallas Kõmsi rahvamajas naistepäeva pidu.

Üllatusesinejad on Kelfiriuse Tuleteatrist. Tantsuks esineb ansambel Endri & Restart.

Töötab puhvet.

Piletid: 6 € eelmüügist, 7 € samal õhtul.

Info ja laudade broneerimine: mob 525 3236, tel 477 2741.

Vormsi kultuuripäev 2013

Vormsi kultuuripäev 2013 ,Vormsi hariduselu, toimub laupäeval, 9. märtsil Vormsi rahvamajas.

9. märtsil korraldatakse Vormsi saarel Vormsi Lasteaed– Põhikooli, mitme ühingu ja paljude vormsilaste koostöös kuuendat korda ülesaareline üritus, mille eesmärgiks on Vormsi kultuuripärandi tutvustamine, väärtustamine, säilitamine ja edendamine ning läbi ühise tegevuse kogukonna tugevdamine.

I kultuuripäev keskendus saare ajaloole, II teemaks oli käsitöö, III elulaad ja keskkond, IV kultuuripäeva läbivaks teemaks oli muusika ning sellega pandi alus Vormsi muusikafondile, V kultuuripäeva teemaks oli koduküla.

Sel aastal räägime Vormsi hariduselust.

Velise ootab kodanike presidendi mälestusüritusele

Suure Lennu tulede teekond. Allikas: Velise kultuuri ja hariduse selts

Velise kultuuri ja hariduse selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõuna osas kutsuvad kõiki hea tahtega kaaskodanikke- nii suuri kui väikseid, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega toetama-jätkama suurel reedel, 29.märtsil Lennart Meri mälestusüritust.

Nüüseks juba traditsiooniks saanud ürituse algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest , Väike-Maarja vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma vallavalitsus Saaremaalt.

Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled, lapiküünlad oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – ehk oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla.

Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas

Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puudutades pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.

Velise-Valgu kandi rahvas teeb tuld seekord Aravere küla maadel oja kaldanõlval reedel, 29. märtsil üks tund enne päikeseloojangut. (kell 17.57)

KAASA HEA TUJU ja VÄÄRT LOOD! Kohtumiseni Tulede Teel!

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Velise Muinsuskaitse Selts

Eesti Looduskaitse Seltsi

Märjamaa osakond

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Soome keele kursus Lihula Rahvaülikoolis

19. veebruaril algab Lihula Rahvaülikoolis soome keele kursused algajatele. Kursused toimuvad teisipäeviti ning kursuse maht on 48 akadeemilist tundi. Õpetajaks on Mare Ots.

Kursuse sihtgrupp: Teenindus-, kaubandus- ja turismialal töötavad inimesed, tööturul mitteaktiivsed täiskasvanud, kellel on madalam haridustase või aegunud kvalifikatsioon. Kursused toimuvad programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” nr 1.1.0603.08-0002 raames ja on osalejatele tasuta. Õppija tasub vaid õpiku eest.

Kursuse läbiviimist rahastavad Eesti riik ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Lisainfo: http://rahvaulikool.ee/

Registreerimine: tel +372 5342 6707, e-post rahvaylikool@gmail.com

Ettepanekud Vormsi aukodaniku nimetamiseks

Hea vormsilane!

Saabumas on Eesti Vabariigi aastapäev ning ühtlasi ka aeg tunnustada Vormsi tublisid ja toimekaid inimesi. Vastavalt Vormsi valla põhimääruse paragrahvile 86, antakse valla aukodaniku nimetus inimesele, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Vormsi vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jms. edendamisel.

Ootame teie arvamusi ja ettepanekuid, kellele võiks anda Vormsi aukodaniku nimetus. Lisaks nimele kirjuta ka põhjendus, miks just tema väärib aukodaniku tiitlit. Ettepanekud saatke Vormsi Vallavalitsuse meilile aadressil vv@vormsi.ee. või tooge vallavalitsusse. Ettepanekuid ootame hiljemalt 14. veebruariks.

Raudteeühendus vajab taastamist

Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 18 kogunevad Haapsalu kultuurikeskuses Harju, Lääne ja Hiiu omavalitsuste volikogude liikmed ja elanikud, et välja tuua Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini olulisus. Harjumaalased, läänlased ja hiidlased tegutsevad ühiselt raudteeühenduse taastamiseks ning riigi transpordiinvesteeringute arengukavva lülitamiseks.

Raudtee on piirkonna arengu jaoks väga oluline ja kütab kirgi ka ajaloos tagasi vaadates ning tõdedes, et sama liini on kasutanud ka tsaaripered ja õukond. Lisaks raudtee taastamise huvilistele on osavõtust teatanud 52 Läänemaa omavalitsuste volikogude liiget 12st volikogust ja 4 vallavanemat. Loe edasi: Raudteeühendus vajab taastamist