Rubriik: Noarootsi vald

Oodatakse “Kultuuritegija 2013” Läänemaa kandidaate

Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada neid kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, ühinguid, kelle töö on kaasa aidanud ning andnud olulise panuse Läänemaa kultuurielu edendamisele 2013. aastal. Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid, esitamise tähtaeg on 20.11.2013.a.

Vabas vormis taotlus tuleb esitada Läänemaa ekspertgrupile, taotluses peavad olema:

  • lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest saavutustest sel aastal;
  • kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-post)

Ettepanekud palume saata kas marju.viitmaa@rahvakultuur.ee või postiga aadressil Lahe 8, Haapsalu

Surfilaagri korraldaja: Publik on roheliselt korraldatud festivalideks valmis!

Surfilaagri tops. Foto: Liis Härmson

Eelmisel nädalal toimunud Eesti surfielu suurfestival Battery Surfilaager 2012 tõi Roosta Puhkekülasse enam kui 2000 külastajat. Esmakordselt Eestis oli üritus korraldatud rohelisi põhimõtteid järgides. Selleaastase Surfilaagri peamine fookus oli roheline mõtteviis. “Surf on looduslähedane ala ning võib öelda, et loodust säästev mõtlemine on kooskõlas surfarite üldiste põhimõtetega,” valgustas Battery Surfilaager 2012 peakorraldaja Kristel Vettik ettevõtmise tagamaid.

Organiseeritud oli prügi kogumine, sorteerimine, ümbertöötlemisele suunamine ning esmakordselt tutvustati pandi vastu vahetatavat festivalitopsi. “Laagri territooriumil oli 36 prügi sorteerimise punkti ning ärgitasime külastajaid tekkivat prügi õigetesse konteineritesse panema. Samuti sorteerisid jäätmeid kõik üritusel osalevad kaubitsejad. Eesti Pandipakendi esindajad aga tutvustasid laagrilistele põnevaid tooteid, mida jäätmetest valmistada saab ning Keskkonnamet tutvustas ökoloogilise jalajälje vähendamise võimalusi” rääkis peakorraldaja Kristel Vettik.

Loe edasi: Surfilaagri korraldaja: Publik on roheliselt korraldatud festivalideks valmis!

Battery Surfilaager 2012 on Eesti esimene roheline festival

Sel komapäeval algav Roosta Puhkekülas toimuv Eesti purjelauahooaja traditsiooniline tippsündmus Battery Surfilaager keskendub esimese suurüritusena loodust säästvatele teemadele. Organiseeritud on nii prügi kogumine, sorteerimine kui taaskasutusse suunamine.

Eesti Purjelaualiit teeb laagri jäätmehalduse osas koostööd Pakendikeskuse, Eesti Pandipakendi ning TVO-ga. “Koostööpartnerite abil varustame laagrilised prügikottidega ning rajame laagri territooriumile 36 prügikogumispunkti, sh. 6 suuremat sorteerimisjaama. Kõik toitlustajad ja müügipunktid sorteerivad samuti prügi ning kõik läheb maksimaalselt ümbertöötlemisele,” rääkis Surfilaagri peakorraldaja Kristel Vettik.

Uudse lähenemisena on Battery Surfilaager sel aastal võtnud kasutusele korduvkasutatava laagri logodega joogitopsi. “Spetsiaalse laagritopsi saab pandi vastu vahetada igas müügipunktis ning hiljem soovi korral ka tagastada. Kõiki jooke serveeritakse laagritopsist ning ühekordsete nõudega ning originaaltaaraga platsil liikuda lubatud ei ole. Sel aastal on toitlustajate valik oluliselt suurem ning toome kohale ka poehindadega Laagrilavka, kust igaüks sobivad tooted leiab. Sööke ja jooke kaasa võtta ei ole vajalik ning jäätmekäitluse paremaks korraldamiseks me sel aastal seda ka ei luba,” selgitas Vettik.

Keskkonna säästmise temaatikat kohtab ka Surfilaagri koolituste nimekirjas. Keskkonnameti koolitajad peavad kolm loengut ökoloogilise jalajälje vähendamisest. Tervisele pühendutakse Surfilaagris enamgi – viie päeva jooksul saavad laagrilised kuulata harivaid loenguid näiteks veeohutuse, esmaabi, nahahoolduse ning tervisliku toitumise teemadel.

Surfilaagri muusikavalikust on aastal žanriliselt lai – kuulata saab reggaet, rokki, afro beati ja ladinapäraseid rütme. Peo naelaks on laupäevane “Kümnendite kulla” kontsert, kus esinevad eksklusiivselt Siim Aimla juhendamisel Georg Otsa nimelise Muusikakooli big-band solitidega Liis Lemsalu, Mikk Saar, Rosanna Lints ja Raimondo Laikre ning Eesti muusika raudvarasse kuuluvad Voldemar Kuslap, Heidy Tamme ja Ele Kõlar. Lisaks esinevad viie päeva jooksul Eesti-Kuuba-Venetsueela bänd La Perfecta Combinacion koos solisti Martha Acostaga Puerto Ricost, DJ Bert on Beats, Dice Rudy & Tommyboy jpt.

11.-15. juulil toimub Roosta Puhkekülas 14. korda Eesti purjelauahooaja traditsiooniline tippsündmus Battery Surfilaager. Esindatud on surfiklubid üle Eesti ning toimub arvukalt koolitusi nii algajatele kui ka juba kogenenud purjelaua- ja lohesurfaritele. Esimese festivalina on Surfilaager korraldatud “roheliselt”, organiseeritud on prügi sorteerimine ning telkimisalal kasutatakse päikesepatareidel töötavaid valgusteid.

Jooksvat infot ja täienevat programmi saab jälgida kodulehelt www.surfilaager.ee ning Facebookist.

Battery Surfilaagris esinevad parimad surfibändid

11.-15. juulil toimub Läänemaal Roosta Puhkekülas 14. korda Eesti purjelauahooaja traditsiooniline tippsündmus Battery Surfilaager. Esindatud on surfiklubid üle Eesti ning toimub arvukalt koolitusi nii algajatele kui ka juba kogenenud purjelaua- ja lohesurfaritele. Esimese  festivalina on Surfilaager korraldatud “roheliselt”, organiseeritud on prügi sorteerimine ning telkimisalal kasutatakse päikesepatareidel töötavat valgustust.

Kuna surfi elustiili juurde kuulub ka hea muusika, on Battery Surfilaager palunud esinema superhead surfaritest koosnevad bändid Võõras, Köömes, the Cablewaves ja Snurk.

Kolmapäeval, 11. juulil saab rannalaval rokkida koos Pärnu Surfiklubi bändiga Võõras, mis on surfarite hulgas sama tuntud, kui surfilaud. Õhtut jätkab rahva lemmiklugudega surfarist DJ Surphy.

Neljapäeval astub üles ansambel Köömes, kes kannab endas kaheksakümnendate Eesti punk-revolutsiooni energiat, kombineerides kaasaegseid elektroonilisi kõlasid sarkasmi, iroonia ja sotsiaalkriitiliste teemadega. Jätkab the Cablewaves, kelle liikmed
surfilainetel sama hullult rokivad.

Laupäeval surfirokib rannalaval ansambel Snurk, kes on tuntud oma raju lavashow ja kostüümide poolest. Kõik surfibändid on laineid löönud ka firmabändide võistlustel.

Surfilaagri muusikavalik on sel aastal žanriliselt lai – kuulata saab reggaet , rokki, afro beati ja ladinapäraseid rütme. Peo naelaks on laupäevane “Kümnendite kulla” kontsert, kus esinevad eksklusiivselt Siim Aimla juhendamisel Georg Otsa nimelise Muusikakooli big-band solistidega Liis Lemsalu, Mikk Saar, Rosanna Lints ja Raimondo Laikre, ning Eesti muusika raudvarasse kuuluvad Voldemar Kuslap, Heidy Tamme ja Ele Kõlar. Lisaks esinevad viie päeva jooksul Eesti-Kuuba-Venetsueela bänd La Perfecta Combinacion koos solisti Martha Acostaga Puerto Ricost, DJ Bert on Beats, Dice Rudy & Tommyboy jpt.

Jooksvat infot ja täienevat programmi saab jälgida kodulehelt www.surfilaager.ee ning Facebooki lehelt.

Battery Surfilaagris toimub aasta stiilipidu

Lauljatar Martha Acosta.

11-15 juulil toimub Roosta Puhkekülas 14. Korda Eesti purjelauahooaja traditsiooniline tippsündmus Battery Surfilaager. Esindatud on surfiklubid üle Eesti ning toimub arvukalt koolitusi nii algajatele kui ka juba kogenenud purjelaua- ja lohesurfaritele. Kavast võib leida tantsutreeningud, tervise-teemalisi loenguid, kinoõhtuid ja palju huvitavat ka lastele. Esimese festivalina on Surfilaager korraldatud
„roheliselt” – korraldatud on prügi sorteerimine ning kasutatakse päikesepatareidel töötavat valgustust.
Reedel, 13. juulil tasub unustada ebausk ja otsida välja lillelised shortsid, sest surfilaagris on aasta stiilipidu „Latin Overdose Day”. Peaesineja on Eesti – Kuuba – Venetsueela – Soome segabänd La Perfecta Combinacion koos Kolumbia verd lauljatari Martha Acostaga. Esinevad Late 5, Kirss’n’Garden Bert On Beats ja Marek Saddam klaveril.
Peaesinejana astub üles Kariibi mere muusika fusiooni viljelev La Perfecta Combinacion, kus on osa Kuuba, Puerto Rico, Venetsueela ja Kolumbia traditsioonilisel ja kaasaegsel tantsumuusikal nagu funky, salsa, boogaloo, cumbia hip hop, descarga-house ja reggaeton. Bändi kontserdid pakatavad kuumadest rütmidest ja ei jäta isegi Põhjamaa inimest ükskõikselt nurka istuma. Seekord on erikülaliseks Londonis resideeruv Kolumbia lauljatar Martha Acosta, kellel armastus muusika
vastu on lausa geenides.
Päeval esineva Late’s 5 moodustavad noored Otsa-koolis õppivad muusikud.Õhtul on laval Kirss’n’Garden ehk Eesti trummi- ja rütmi eliitfamiilia isa-poeg-tütar kelle iga ettaste on publikut kaasav enneolematu show.
Ladina õhtul pakub suurepärast vaatemängu frosugemetaga house seti näol Bert On Beats – laval on pesuehtsad trummarid ja tantsijad. Õhtu lõpetab päeva juht Marek Sadam klaveril.
Stiilipeol muutub Roosta troopikasaareks: toimuvad rütmitoad ning ladina-stiilis tantsutunnid tantsuakadeemia treenerite käe all.
Parimad riietujad saavad auhinnatud.
www.surfilaager.ee

Eesti Purjelaualiit

Surfilaagri laval saavad kokku Liis Lemsalu ja Voldemar Kuslap

Liis Lemsalu. Foto: Arde Kaljuvee

Laupäeval, 14. Juulil saab Surfilaagri pealaval näha suurejoonelist muusikalist etteastet Eesti parimate solistidega. Siim Aimla juhendamisel esineb Georg Otsa nimelise Muusikakooli big-band noorte staaride Liis Lemsalu, Mikk Saar, Rosanna Lints ja Raimondo Laikre.

Eksklusiivselt astuvad solistidena üles Eesti muusika raudvarasse kuuluvad Ele Kõlar, Heidy Tamme ja Voldemar Kuslap. Laupäev Surfilaagris kannab ühisnimetust “Kümnendite kuld”. Laagriliste kõrvu paitab kümnendite kuld 60ndatest 90ndateni ning lavalaudadelt käivad läbi Abba, The Beatles, Jackson ja teised armastatud tegelased.

Georg Otsa kooli big-band Siim Aimla juhendamisel toob soojas suveõhtus kuulajateni tuntud meloodiad “Palmisaarest” ja “Karikakrast” “On küll hiljani” ning kaasa laulma tõmbavad Mikk Saar koos superstaaride Liis Lemsalu, Rosanna Lintsi ja Raimondo Laikrega. Kulla panevad tõeliselt särama kuldsete hittide originaalesitajad Ele Kõlar, Heidy Tamme ja Voldemar Kuslap. Teemakohaselt jätkab DJ Tom Lilienthal kuldsete soovilugudega ning surfibänd Snurk. Loe edasi: Surfilaagri laval saavad kokku Liis Lemsalu ja Voldemar Kuslap

Noarootsi kepikõnnimaraton ootab kõndijaid

Foto: firmasport.ee

Järjekorras juba teine Noarootsi kepikõnnimaraton saab alguse pühapäeval, 29. juulil Roosta Puhkekülas, kui kell 11.00 antakse maratonile start.

Korraldajate sõnul on täismaratoni ehk 42,2 kilomeetri läbimine kindlasti enese proovilepanek, kuid samas jõukohane pea igale aktiivsele inimesele. Samuti ei nõua kepikõnnimaratonil osalemine erilisi võimeid ega oskusi nagu jooksumaraton või paljud teised spordialad. Kes aga siiski veel täispikka maratoni kõndida ei julge, saab valida poolmaratoni ja 10-kilomeetrise raja vahel. Igaüks saab distantsi läbida endale sobivas tempos, kuna rajad on tähistatud ja seega äraeksimist ei ole karta. Maraton toimub Noarootsi poolsaare kaunite männimetsade vahel kruusa- ja metsateedel, mis sobivad kepikõnniks lihtsalt ideaalselt.

Korraldajad väidavad, et koos kõndides saab nautida üksteise seltskonda ja Noarootsi kaunist loodust ning tunda rõõmu värskes õhtus liikumisest. Pärast raja läbimist saavad kõik osalejad keha kinnitada ning Roosta Puhkeküla peamaja saunakompleksis lõõgastuda.

Soovi korral on võimalik laenutada ka kepikõnnikeppe. Laenutus maksab kaks eurot ning soovist palutakse eelnevalt teada anda aadressil elamusretked@firmasport.ee. Mida varem, seda parem, sest käimiskeppe on piiratud koguses – viimasel minutil tahtjatele ei pruugi enam jätkuda.

Kuni juuni lõpuni saab maratonile registreerida soodushinnaga, rohkem infot: www.elamusretked.ee

Osmussaarlased saavad mootorpaadi soetamiseks toetust

SA Osmussaare Fond taotles väikesaarte programmist raha mootorpaadi soetamiseks. Toetus on eraldatud ning osmusaarlased saavad kevadest 2012 sõita mandri ning saare vahel oma paadiga.

Osmussaare Fond soetab mootorpaadi, mis rahuldab saareelanike esmased vajadused liiklemiseks mandri ja saare vahel. Paat võimaldab kiirema, soodsama ja efektiivsema ligipääsu esmatasandi teenustele (arstiabi, kauplused, postkontor, pank, kütusetankla jms) mandril. Paat mahutab kuni 10 inimest ja sobib ka kaubaveoks.

Mootorpaadi soetamiseks korraldatud riigihanke võitis OÜ Catwees. Mootorpaat maksab 70 745 eurot.

Läänemaal hakatakse mõõtma tuuleparkide mürataset

Hanila tuulepark

Lääne Maavalitsus sai Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammist “Atmosfääri kaitse” vahendeid, et mõõta Hanila ja Noarootsi valdades tuuleparkide mürataset, kirjutab www.laanemaa.ee.

 Lääne Maavalitsus ega Noarootsi ja Hanila vald pole varem tuuleparkide mõju kohalikule elanikonnale uurinud, kuid osaletakse tuuleparkide teemaplaneeringu protsessis koos teiste Lääne-Eesti maakondadega. Projekt toetub teemaplaneeringu raames teostatud uuringutele, kuid ennetades tulevaste tuuleparkide rajamisega seotud ohte kohalikule elanikonnale, on vajalik läbi viia pikaajalised müra mõõtmised tuuleparkide vahetus läheduses. Mõõtmiste tulemusi kasutatakse usaldusväärsete andmetena, millest edaspidi lähtutakse tuuleparkide haldajatega, uute arendajatega ning tuuleparkide läheduses elavate inimestega suhtlemises.

Arendajate huvi tuuleparkide rajamise vastu on suur. Lääne Maavalitsus kui kohalike elanike huvide eest seisja ning järelvalveasutus on pidanud tegelema tuuleparkide lähedal elavate elanike kaebustega müra pärast.

Projekti maksumus on 14 640 eurot, mis rahastatakse 100%

Noarootsis Aulepal asuva Balti riikide suurima tuulepargi koguvõimsus on 39 megavatti, millest peaks piisama 35 tuhande majapidamise ehk pea kogu Saare-, Hiiu- ja Läänemaa elektriga varustamiseks. Juba on pannud see mitmeid kohalikke elanikke kurtma hiigeltuulikute mürast ja vibratsioonist tingitud tervisehädade üle.

Dirhami alalise mehitatud piirivalve jätkamiseks
kogutakse toetust

Dirhamisse alalise piirivalvekordoni säilitamise toetuseks loodi Facebooki lehekülg.
“Käesolev leht on loodud toetamaks piirivalvekordoni jätkamist Noarootsi vallas Dirhami sadamas. Alates 01.12.2011 on planeeritud kordoni töö lõpetada,” seisab lehekülje üleskutses. “Kuna mõni aasta tagasi ühendati piirivalve politseiga, siis kaob kogu piirkonnast seni turvatunde taganud üksus. Tegemist pole mitte vaid Noarootsi probleemiga, kuna lähimad politseijõud on ühelt poolt Haapsalus ja teiselt poolt Paldiskis.”

Facebooki lehel Las Piirivalve jääb Dirhamisse kirjutatakse: “Piirivalve kadumine Dirhamist ei puuduta mõnekümne elanikuga küla turvalisust, vaid kogu Noarootsi, Nõva ja ka Padise valda. Nii maad mööda kui ka meritsi on lähimad politsei üsused Haapsalus ja Paldiskis. Parimal juhul jõuab mehitatud üksus kohale paari tunniga. Talvel võib aga meritsi kohale jõudmine aega võtta raskete jääolude korral mitu päeva. Lubatud helikopteriteenuse peale ka eriti loota ei saa, kuna nagu me teame, Eestis praegu töötavat helikopterit nagu polekski…

Dirhami sadam on Eesti üks külastatuim väikesadam. Seal peatub tänu soodsale asukohale ja lihtsale sissesõidule aasta jooksul ligi 1000 hobialust. Samuti on püügiperioodil sadam võõrustajaks kümnekonnale kalalaevale. Dirhami lähedalt kulgeb ka rahvusvaheline meretee, mis on tihedalt täidetud suuremate ja väiksemate alustega. Nagu kahjuks ka senini on olnud on sellise tiheda liikluse tõttu võimalikud ka õnnetused ja kõigil on veel meeles õlireostus Nõva rannikul, laevadelt vette kukkunud inimeste päästmised jne. Kuna piirivalve alus oli ka talveperioodil ainuke ühendusvõimalus Osmussaarega, on ka sealsetel elanikel kurb kuulda, et alates talveperioodil neil ühendust maismaaga edaspidi enam ei ole.

Kõiks sai alguse järgnevast emotsioonitust pressiteatest. Üks piirivalvepunkti lõpetamise põhjus on see, et piirkond on piisavalt turvaline ja ei vaja ka enam selle tõttu piirivalveteenust.”

Ivar Soopan, www.laanlane.ee

Pürksi külas näeb Tiit Hundi ülevaadet Eesti kaladest

Pilt näituselt. Foto: Tiit Hunt

Pürksi külas Noarootsi loodusinfokeskuses on avatud Eesti Loodusmuuseumi näitus “Eesti kalad”.

Eesti Loodusmuuseumi zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt on aastate jooksul üles pildistanud peaaegu kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Pika töö tulemuseks on ainulaadsed fotod ligi kuuekümnest kalaliigist nende loomulikus keskkonnas. Näitusel saab näha nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevaid liike, kellega tavaelus peaaegu kunagi kokku ei sattu.
Tasub rõhutada, et tegemist ei ole tavapärase loodusfotograafiaga – lisaks paeluvatele mustritele, värvidele ja ilmetele, on kalad piltidel selgete liigimääramistunnustega.
Näitus jääb avatuks 14. oktoobrini. Külastus etteteatamisel tel 5804 5787.
Näitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Täpsem info: Tiit Hunt, Eesti Loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja, tel 5067 488, tiit@loodusmuuseum.ee.

Üheksandat korda koguneb külade parlament

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant koostöös MTÜ Kodukant Läänemaaga viivad ellu Eesti Külade IX Maapäeva ehk külade parlamendi. Selle aastane maapäev toimub 5.-7. augustini Läänemaal, Noarootsi vallas, Roosta Puhkekülas.

Selleaastase maapäeva teema „Tagasi koju“ sügavamaks mõtteks on maapiirkonnast lahkunud elanike, sealhulgas noorte kaasamine maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas on tagasi koju ka oma juurte juurde tagasitulek ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamine nii kodus kui võõrsil.

Mõttetalgutele on oodatud ligi 347 inimest, nende seas 20-liikmelised delegatsioonid kõikidest maakondadest, külalised riigitasandilt ning huvilised välismaalt. Registreerunud on 18 välisriigi esindajad. Suursündmuse korraldamisse on kaasatud 66 vabatahtlikku. Sündmuse tuumaks on 6. augustil toimuvad mõttekojad, kus käsitletakse nii Ühtset Põllumajanduspoliitikat puudutavaid teemasid kui ka LEADER tegevusgruppide ja kogukonna arengu konsulentide poolt tõstatatud küsimusi. Seekordseteks teemadeks on: kaasamine otsustusprotsessidesse ja koostöö kohaliku omavalitsusega, ajaloopärandi hoidmine ning lugude tähendus kogukonnas, kohalik toit, väikeettevõtlus maapiirkonnas, elu rannakülas, õppiv küla ja kogukonna areng külas. Loe edasi: Üheksandat korda koguneb külade parlament

Kepikõnnimaraton Noarootsis

Start on pühapäeval, 24. juulil 2011 kell 11 Roosta parkla juurest. See asub Roosta puhkeküla lähedal (www.roosta.ee), täpsem info asukoha kohta on kättesaadav SIIT. Osalejate kohaloleku registreerimine algab kohapeal kell 10 ning enne starti tehakse ühine soojendusvõimalemine.

Pärast starti on osalejatel aega maksimaalselt 10 tundi, et jõuda finišisse. Osalejad, kes ei ole kella 20:00 jõudnud viimasesse kontrollpuntki (mis asub umbes 4 km enne lõppu), diskvalifitseeritakse rajalt ning suundutakse otseteed finišisse.

Võimalus on kõndida ka pool maratonist, kuid teadmiseks, et täispikk maraton ei ole lihtsalt kaks ühesugust ringi! Põnevust ning huvitavaid elamusterohkeid kohti jätkub ka teekonna teiseks pooleks. Raja keskel on iga 6 km tagant kontrollpunktid, kus saab energiavarusid täiendada väikese suupiste ning joogiga. Maratoni lõpus ootab kõiki mõnus söök koos kosutava karastusjoogiga. Täispika maratoni distantsi läbijatele on auhinnaks KARIKAS!

Tutvu lähema infoga!

 

Battery Surfilaager 2011 püstitas kõikide aegade külastajarekordi

Eile lõppenud purjelauahooaja tippsündmus Battery Surfilaager 2011 tõi kohale rekordarvu külastajaid – 4100 inimest. Selleaastane, järjekorras juba 13. surfilaager erines varasematest ka suurema hulga surfikoolituste ning ulatusliku meelelahutusprogrammi poolest.

Seekordne külastajarekord on viinud Battery Surfilaagri mõõtmetelt järgmisele tasandile. “Korraldajatena meil on hea meel, et huvi ürituse ning surfi vastu on nõnda suur. Surfilaager on oma kontseptsioonilt perefestival ning Battery Surfilaagri 2012 prioriteediks on pered nii spordi kui meelelahutuse seisukohast – surf on eluviis!” rääkis Alar Vettik, Battery Surfilaagri peakorraldaja. Et ka edaspidi vastata külastajate ootustele, kavatsevad korraldajad edaspidi ürituse kodukorra reegleid karmistada. “Sel aastal olid juba kasutusel erinevat värvi käepaelad alaealistele kampaania NO-ALKO raames,” lisas Vettik.

Surfilaagri korraldajatel on hea koostöö Noarootsi vallaga, et kohalikke elanikke ja ettevõtjaid ürituse korralduses võimalikult palju kaasata. “Suurüritused elavdavad ju piirkonna majandust ning teeme kohalike ettevõtjatega heal meelel koostööd,” selgitas Vettik. Vallaelanikel oli võimalus külastada surfilaagrit ilma tasuta. “Vallale eraldatud pääsmetest realiseeriti üle 90%,” lisas Vettik. Ürituse korraldaja MTÜ Eesti Purjelaualiit kasutab ürituselt saadud tulu noorsportlaste toetamiseks.

Battery Surfilaagris korraldati seekord topeltarv koolitusi ning toimusid Purjelaualiidu kalendri raames korralised võistlused. Naiste võistluses Roxy Ladies Surf osutus võitjaks Maarja Niinemets ning harrastajate klassi võistluse Bacardi Fun II üldvõitjaks Aivar Kajakas.

Ülimenukaks osutus “Tantsud surfariga”, kus Tantsuakadeemia õpetajate käe all surfarid oma tantsuoskuse proovile panid. Rahva hääletusel osutus võitjaks Team Jahe esindaja Kent Parika ja tantsuõpetaja Eva-Lena Raenok. Populaarne oli ka Martin Saare Kunstituba, kus valminud töödest pandi kokku surfilaagri ühismaal. Aktiivselt võeti osa Tantsuakadeemia treeningutest ning osaleti päevajuht Anatoli Tafitšuki juhtimisel seltskonnamängudes. Õhtul sai nautida muusikavalikut igale maitsele – esinesid Martin Saar, Mihkel Mattisen, Aides, Võõras, Outloudz, Dramamama ning Denise Fontoura.

Eesti Purjalaualiidu ametlikud fotod üritusest!

Fotode autor Liis Härmson.

Lisainfo:
Helen Unt
Battery Surfilaager 2011 pressiesindaga
+372 502 2757
helen@surf.ee
www.surfilaager.ee

Surfilaager Roostal üllatab tiheda programmiga

Surfilaager 2010. Foto: Kristjan Tutans
Kolmapäeval, 13. juulil algab Roosta Puhkekülas viiepäevane surfilaager, kuhu oodatakse enam kui 2500 osalejat. Eesti purjelauahooaja iga-aastane tippsündmus toimub juba 13. korda ning pakub varasemast tihedamat programmi nii surfispordi kui ka seltskondliku ja meelelahutusliku poole pealt.

Surfilaagrisse kogunevad nii kogenud sõitjad kui ka algajad lohesurfi- ja purjelauahuvilised, kellele korraldatakse programmi raames mitmeid koolitusi. „Sel aastal on esindatud surfiklubid üle Eesti, kes meeleldi uute huvilistega oma kogemusi jagavad,“ rääkis Surfilaagri peakorraldaja Alar Vettik.

Surfilaagrist ei puudu ka võistlused – reedel toimub naistele atraktiivne võistlus Roxy Ladies Surf ning samuti Minu Esimene võistlus neile, kes võistluspalavikku varem tundnud pole. Laupäeval toimub harrastajate klassis võistlus Bacardi Fun II. Loe edasi: Surfilaager Roostal üllatab tiheda programmiga

ELFi sellesuvised talgud keskenduvad loopealsete seisundi parandamisele

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tänavusuvistest talgutest on suur osa suunatud väärtuslike loopealsete taastamiseks. Talguliste abikäsi oodatakse juulis ja augustis nii Saare-, Lääne- kui Pärnumaa loopealsetel.

Loopealne on liigirikas pärandkoosluste tüüp, mis esineb vaid Eesti, Rootsi ja Venemaa üksikutes paikades õhukesel paepealsel lubjarikkal mullal. Kõige rohkem leidub neid just Lääne-Eesti ja Ida-Rootsi saartel. Suurim oht loopealsetele on kinnikasvamine kadakatega, mis toimub karjatamise lõppemisel võrdlemisi kiiresti. Muutused põllumajanduses on Eestis viimase 70 aasta jooksul vähendanud heas seisundis loopealsete pindala üle 30 korra ning nendega seotud liigirikkus on seeläbi suures ohus.

Loopealsete heaks on talgud tulekul Kesselaiul, Osmussaarel, Vormsil, Pivarootsis, Kuresel, Kumaril, Saaremaal Kuusnõmmes ja Vilsandil. ELF korraldab looduskaitselisi talguid juba tosin aastat. Talgutest loopealsetel ning mujal saab rohkem lugeda ning ennast kirja panna ELFi talgute kodulehel www.talgud.ee .

Vello Mäss: Kui kuju leiti Soome vetest, läheb asi keeruliseks

Eesti tuntuim ja kogenuim merearheoloog Vello Mäss ütles Läänlasele, et kui praeguseks meremuuseumi viidud haruldane käilakuju leiti Soome vetest, võib Soome riik seda endale tahta, kirjutab www.laanlane.ee “Siis läheb asi keeruliseks,” ütles Mäss eile Läänlasele.

Kui tõenäoliselt 19. sajandist pärit käilakuju leiti tõesti Soome vetest, oleks leidjad pidanud avastusest kohe Soome muinsuskaitseametit teavitama, kuid seda tegid nad hiljem, kui Läänlane oli juhtumist kirjutanud.

“Kui soomlased tahavad, võivad nad tõsta väga tõsise probleemi. Võib juhtuda tõesti, et soomlased nõuavad selle välja. Tegemist on huvitava ja haruldase asjaga. Nad on neis küsimustes tundlikud.”

Mäss ütles, et kuju peaks kindlasti jõudma ajalooinstituudi konservaatorite kätte, et see pandaks lahusesse ja kuivkülmetusse. Tavalistes tingimustes seistes imbub vesi puidust välja, puu praguneb ja moondub, rääkis Mäss.

Merearheoloog ütles, et käilakujusid pole ta ise leidnud, aga igasugu muid ajaloolisi esemeid on ta palju merest välja toonud. “Kogemused on olemas, et mida oleme õigesti ja mida valesti teinud. Praktika on olemas, kuidas selliste asjadega ümber käia,” ütles ta ja lisas, et kui kujuga tegelesid muinsuskaitseameti asjatundjad, siis on ta süda rahul ja kujuga saab kõik korda.

Loe pikemalt kujust ja selle leidmisest ning vaata fotosid:
http://laanlane.ee/article/dirhamisse-toodud-unikaalne-k%C3%A4ilakuju-leiti-%C3%BCles

Noarootsi tuulikupark toetab ümbritsevaid külasid

Foto: laanlane.ee
Noarootsis asuv Baltimaade suurim tuulikupark toob edaspidi kasu ka pargi ümbruses elavatele inimestele – tänavu saavad külad umbes 20 000 eurot, kirjutab portaal www.laanlane.ee.

Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ, Vanaküla Tuulepark OÜ ning Noarootsi vallavalitsuse, Aulepa küla, Suur-Nõmmküla ja Vanaküla esindajad asutasid mittetulundusühingu Noarootsi Tuuleenergia. Loodud ühing hakkab tuulikuparkide toetusel edendama kolme küla majanduslikku ja kultuurilist arengut.

MTÜ Noarootsi Tuuleenergia hakkab toetama tuulikuparkide vahetus läheduses Aulepa külas, Suur-Nõmmkülas ja Vanakülas ellukutsutavaid kohalikku elu edendavaid projekte. Tuulikuparkide toetuse suurus hakkab sõltuma eelmise aasta tuuleenergia toodangust.

„Igasugune rahaline abi külade arenguks on tänases omavalitsuste majandusolukorras väga teretulnud ning külade esindajatega arutelus on esilekerkinud mitmeid huvitavaid ideid, mida realiseerima asudes panustame kohaliku elu arengusse,“ ütles Noarootsi vallavanem Aivar Kroon.

Loe pikemalt siit.

Allikas: www.laanlane.ee

Avati Haapsalu-Noarootsi jäätee

Eile avati Haapsalu-Noarootsi 3,5 km pikkune jäätee sõidukitele, mille tegelik mass ei ületa 2 tonni, teatab Maanteinfokeskus. Jäätee algab Haapsalust Suur-Mere tänava lõpust ja lõpeb Noarootsis Österby sadamas. Jääteel saab sõita ainult valge ajal.

Igal hommikul ja päeva jooksul jäätee seisukorda kontrollitakse , muutuvate ilma- ja jääolude korral võidakse see liiklemiseks sulgeda. Infot Noarootsi jäätee seisukorra kohta saab jäätee valvetelefonilt 50 66 224. Jääteel liiklemise korda tutvustavad tee algus- ja lõpp-punkti ülesseatud infotahvlid.

Teisi jääteid avatud ei ole.

Noarootsi, Nõva ja Oru vald vaagivad ühinemist

Noarootsi vallavanem Aivar Kroon ja Nõva vallavanem Enn Laansoo esitlesid üleeile, 20. jaanuaril Noarootsi vallavolikogus ühtse Rannarootsi valla ideed, mille järgi liituksid Nõva, Noarootsi ja Oru vald, kirjutab Läänemaa infoportaal.

Lähemalt vaata ühinemisideed siit:
http://www.facebook.com/?ref=home#!/album.php?aid=326300&id=328198567525  


Huvilised on oodatud arvamust avaldama suhtlusportaali Facebook Noarootsi lehele. 


Dirhami sadamasse rajatakse kalanduskeskus

Dirhami sadam. Foto: marinas.nautilus.ee
Dirhami sadamasse kerkib vana lagunenud kauplus-söökla asemele kalanduskeskus — ilmselt esimene omataoline kogu Eestis, kirjutab Lääne Elu. Keskusesse tulevad kalurite olmeruumid, väike kalatööstus ning tulevikus ka väljapanek rannakalandusest.

Kalanduskeskuse rajab MTÜ Dirhami Kalurite Koda. Vana hoone lammutus on juba alanud, kalanduskeskuse esimene etapp peaks valmima järgmise aasta kalapüügihooaja alguseks. Esimese etapi valmisehitamiseks sai Dirhami Kalurite Koda Euroopa Kalandusfondi meetmest 4.1 ligi 3 miljonit krooni, sellele lisandub ligi 800 000 krooni suurune omaosalus.

Kalanduskeskuse esimesel korrusel on kavas avada muuseum, mis tutvustaks rannakalanduse traditsioone ja rannaelu, samuti eesti kalu. MTÜ Dirhami Kalurite Koda asutati läinud aasta lõpus ja see ühendab kohalikke rannakalureid.

Allikas: Lääne Elu, www.le.ee

Sutlepa küla saab vabaajakeskuse

Noarootsi vallas Sutlepa külas alustatakse peagi vabaajakeskuse ehitust, hoone peaks valmis saama enne tuleva aasta jaanipäeva.

Keskusehoonesse on planeeritud koosolekuruumid, jõusaal ja pesuruumid, koroona ja lauatennise mängimise koht, arvutid ja mängukonsoolid ning kangasteljed ja muud käsitöö tegemise võimalused.

Keskuse juurde tuleb muruplats, kus saab võrkpalli mängida. Uude hoonesse on kavas kolida ka seni koolimajas tegutsenud raamatukogu.

Natura konverents otsib võimalusi
bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks

Täna ja homme, 21.-22. oktoobril toimub rahvusvaheline Natura konverents, mis tutvustab erinevaid võimalusi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ning arutatakse praktiliste võimaluste üle kuidas maaomanikke sellesse protsessi senisest tõhusamalt kaasata.

Konverentsil selgitatakse milline on metsaomaniku roll Natura 2000 alade majandamisel ning täpsustatakse senist kompensatsiooni maksmise korda, mis tagaks metsaomanikule õiglase kompensatsiooni määra ning kaitstavate loodusväärtuste säilimise.

Konverentsi esimesel päeval toimuvad Tallinnas Meriton Grand Conference&Spa Hotelis ettekanded ja diskussioonid. Teisel päeval leiab aset ekskursioon Natura alale Nõva kaitsealal, kus sealset olukorda tutvustavad erametsaliidu esimees ja maaomanik Ando Eelmaa ning keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni keskkonna ja metsanduse spetsialistid.