Lääne-Virumaa

Rakvere Teater tähistab rahvusvahelist armukeste päeva esietendusega

Hetk etenduselt "Maalermeister". Foto: Rakvere Teater — Hetk etenduselt “Maalermeister”. Foto: Rakvere Teater

Rahvusvahelisel armukeste päeval, 21. novembril jõuab Rakvere Teatri suures saalis lavale parimas inglise stiilis komöödia “Maalermeister”. Liisa Aibeli, Ülle Lichtfeldti ja Tarvo Sõmeri kehastatavad Marcia, Walter ja Jane annavad nõu, kuidas petta oma meest ja sellest puhtalt välja tulla. Või mitte petta ja hoida suhted korras?

Kus tegijaid, seal nägijaid. Nii on ka selles loos – ühes kohvikus nähakse üht naist ja üht meest toredasti aega veetmas. Ainult et see naine pole selle mehe naine ja nägijate seas on lahkeid inimesi, kes mehe abikaasale nähtust teada annavad. Ja siis läheb andmiseks – petetud naine tahab oma mehe armukese abikaasale petmisest rääkida, armuke ei taha, et tema abikaasa petmisest teada saaks. Õnneks on käepärast harrastusnäitlejast maalermeister, kes teab, et kõike saab varjata, kui vaid õiget tooni kasutada. Ja tema paletil on mangokollase ja trafalgari sinise kõrval ka Shakespeare’i tegelased ja majaperemehe peentriibuline ülikond.

Remontilise komöödia lavastajaks on Gerda Kordemets ja loo autoriks Donald Churchill. Säravad seitsmekümnendad on lavale kujundanud kunstnik Eugen Tamberg. Liikumisjuht on Laine Mägi.

NB! Rakvere Teater ei propageeri mingil moel petmist ega armukeste pidamist. Antud situatsiooni tekkimisel järgida deviisi „suhted korda!“.

Allikas: Rakvere Teater

Väike-Maarjas mälestati konverentsiga keele-, kirja- ja matkameest Eduard Leppikut

9. oktoobril toimus Väike-Maarja seltsimajas esinduslik konverents suurepärase kodu-uurija ja keele-, kirja- ning matkamehe Eduard Leppiku mälestuseks. 11. oktoobril saanuks Väike-Maarja keskkoolis üle 20 aasta õpetajana töötanud ning seni Eesti suurim kohanimede uurija Eduard Leppik 90aastaseks.

Väike-Maarja kant ja kogu Virumaa võib õnnelik olla, et selline erakordne inimene siinmail tegutses. Oma rännakutelt talletas ja süstematiseeris F. J. Wiedemanni keeleahinna laureaat Leppik lisaks kohanimedele ka palju murdematerjali, rahvaluulet ja legende, kirjutas raamatuid, koostas matkapäevikuid, kogus vanavara. Kogutud pärimusmaterjalidest pani Leppik 1963. aastal aluse Väike-Maarja koolimuuseumile, millest nüüdseks on saanud Väike-Maarja muuseum.

Väike-Maarja muuseumi juhataja Marju Metsmani eestvedamisel toimus 25. septembril Väike-Maarja kultuuriloo radadel meeleolukas võistlusmatk, mis oli samuti pühendatud Eduard Leppiku 90. sünniaastapäevale. Võistlusmatkal osales 101 inimest. Konverentsi raames toimus matka võitjate autasustamine. Õpilased olid väga rõõmsad leides autasuks saadud kotist muude matkal tarvilike esemete hulgast kolm ühes lusikas-kahvel-noa.

Väga huvitava ettekande tegid Väike-Maarja Gümnaasiumi 8. klassi õpilased Janelle Laukse ja Victoria Mitt oma uurimuse “Eduard Leppik tänase õpilase silmade läbi” kohta.

Wiedemanni keeletammikus süüdati Leppiku tamme juures küünlad. Väike-Maarja muuseumis on avatud Leppiku sünniaastapäevaks põnev näitus “Seljakotid selga”.

Konverentsil osales üle 130 inimese, see näitab, et Eduard Leppikust ja tema kultuurivaramust peetakse lugu, teda pole unustatud, tema talletatud kultuuripärandit uuritakse edasi.

Eesti ühiskonnas kirgi kütnud kooseluseaduse vastuvõtmise taustal sobib meelde tuletada Eduard Leppiku ühte elu motodest: “Ole salliv ja leplik ning naerata, nii leiad hingerahu”.

Ulvi Mehiste

Kadrina ajaloo esimese fotovõistluse tulemused teada!

Maia Kärdla - Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“ — Maia Kärdla – Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“

Kadrina valla ajaloo esimesel fotovõistlusel „Minu Kadrina, sügis 2014“ osales 33 autorit, kes saatsid kokku 123 fotot, mida vaadati valla fotoveebis enam kui 4500 korda.

Viieliikmeline žürii fotograaf Avo Seidelbergi juhtimisel jagas auhinnad alljärgnevalt.

Publikupreemia pälvis Maia Kärdla – Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“ viieteistkümne kiidukorraga.

Tubli oli Rein Kriks fotoga „Sügis raudteejaama ümbruses 3,“ kokku üheksa kiidukorraga.

Parima inimesest tehtud foto eest pälvis preemia Anastasia Mägi, kelle foto kandis pealkirja “Metsas seenel, seeneline Tatjana Naumova.“ Loe edasi: Kadrina ajaloo esimese fotovõistluse tulemused teada!

Lahemaa rahvuspargis toimuvad Muuksi linnamäe talgud

Keskkonnaamet, Soomepoiste Pärimusühing, Eesti Metsaühistu ja Muinsuskaitseamet korraldavad 18. oktoobril Lahemaal Muuksi linnamäel talgupäeva. Talgutel toimub võsa lõikamine ja koristus, pärastlõunal saab kuulata põnevaid lugusid ning head muusikat. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss.

Talgupäeval puhastatakse Muuksi linnamäe klindinõlvasid, vaateid ning linnuse lääneserva. Pärastlõunal saavad talgulised lõkke ääres kuulata põnevaid lugusid siinsete randade lähemast ja kaugemast ajaloost. Juttu vestavad Ott Sandrak, Edgar Sinisalu, Gurly Vedru, Robert Treufeldt ja Madis Arukask. Talguõhtu jätkub Näkiallika talus, kus Rein Maran räägib loodusest. Päeva täidavad hea muusikaga Margus Põldsepp ja Jaak Johanson.

Muuksi linnamägi Lahemaal on ajalooliselt tähtis paik, kus inimene on toimetanud juba alates kiviajast. Pronksiajal oli siin asulakoht ning viikingiaja lõpus linnus. Piirkonna rahva jaoks on Muuksi linnamägi olnud sajandeid tähtis kogunemiskoht. Siia püstitatud Põhjatähe mälestusmärgid on pühendatud Eesti ja Soome võitlejatele Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas.

Talgutega tähistatakse ka hõimupäeva, mille eesmärgiks on tutvustada hõimurahvaid ja nende kultuure. Hõimupäeva tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. Talgupäeval löövad kaasa ka soomepoisid ehk Teise maailmasõja ajal Soome relvajõududes teeninud eestlased.

Talgutele on väga oodatud pered koos lastega, kellele on planeeritud eraldi tegevused.

Talgupäev on kõikidele osalejatele tasuta. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss. Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 10 (täpsem info bussisõidu kohta). Toitlustamise korraldamiseks on vajalik osalejate eelnev registreerimine. Registreerimislingi, toimumiskoha kaardi ja täpse päevakava leiab SIIT.

Talgupäeva toetavad Kuusalu vald, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Erametsakeskus.

Muuksi talgupäev toimub Lahemaal laupäeval, 18. oktoobril algusega kell 11.

Annika Remmel

Kadrina Saunaklubi tähistab hõimupäeva talgutega

Kadrina Saunaklubi KSK korraldab pühapäeval, 19. oktoobril hõimupäeva tähistamiseks ja sauna küttepuudevaru rohkendamiseks aleviku avalikud saunatalgud.

Ühistöös mõeldakse soome-ugri hõimlastele, kes on jõudsalt maailma saunakultuuri edendanud, ühistöös tegutsetakse selle nimel, et sauna küttepuud saaks eelolevaks hoojajaks saetud ja lõhutud. Heisatud on unikaalne soome-ugri maailma lipp.

Talgud algavad pühapäeval kell 11 Lääne-Virumaal Kadrina avaliku sauna juures aadressil Sauna / Tehnika 8. Kõik huvilised, kel töökäed sügelevad on teretulnud.

Lõhutakse ja saetakse küttepuid, riisutakse puhtaks sauna ümbrus, huvilistele korraldatakse ekskursioon sauna ja tutvustatakse neid KSK traditsioonidega ning KSK saunamuuseumiks saavate kollektsioonidega.

Kõiki talgulisi ootavad soe supp ja õhtune tasuta saunakülastus. “Vihaga, kuid vihata” – nii kõlab KSK hüüdlause.

Autor: Rein Sikk

Kadrina vallas algasid veebitalgud

Kadrina vallas algasid veebitalgud, mille eesmärgiks on Kadrina valla interneti kodukülje www.kadrina.ee paremaks ja atraktiivsemaks tegemine.

Talgutele on oodatud ja ette kiidetud kõikvõimalikud ettepanekud Kadrina valla interneti kodukülje arendamiseks. Vallaveeb, valla virtuaalne visiitkaart on ju interneti teejuht meie kõigi kodupaiga juurde. Selle tähtsust ei saa alahinnata.

Riigipoolsete nõuetega vallaveebile ollakse vallamajas kursis, kuid mida soovivad Kadrina internetiküljel näha koolinoored, ettevõtjad, haridus- ja kultuuritegelased, vabakonna esindajad, eakad lugejad? Lisaks Kadrina huvilised lähemalt ja kaugemalt? Nüüd tuleks see välja öelda. Tegutseda, et just vallaveeb oleks Kadrina valla esimene ja kõige tähtsam virtuaalinfo allikas.

Veebitalgutel osalemiseks palun lahkesti vastata kolmele küsimusele:

1. Kuidas olete rahul veebiküljega www.kadrina.ee ?
Täpsustuseks: milline on üldmulje, millised aga probleemid ning millistena näeksite lahendusi?
2. Mida konkreetselt tuleks veebiküljel www.kadrina.ee muuta, et see oleks Kadrina ajakohaseks ja väärikaks virtuaalvisiitkaardiks?
Täpsustuseks: kas ja millised muudatused oleksid vajalikud veebi kujunduses, milliseid rubriike, alajaotusi lisada, millistele teistele veebikülgedele kindlasti viidata? Kas kajastada enam koduloolisi materjale? Millistesse võõrkeeltesse ja milline osa materjalidest tuleks tõlkida? Millist infot veel oleks vaja? Kui suur osakaal võiks olla fotomaterjalil?
3. Kuidas te ise saate kaasa aidata veebikülje www.kadrina.ee paremaks muutmisele?
Täpsustuseks: millisest uudiste ja sündmuste kajastamise abi oleks teil endil pakkuda, milliste sündmuste kajastamisel suudate fotopaparaadiga abistada, milliseid olulisi koduloolisi või muid materjale soovikiste anda vallaveebis teistelegi tutvumiseks? Muudki naksakad ettepanekud on teretulnud. Loe edasi: Kadrina vallas algasid veebitalgud

Täna näeb Soome ja Eesti teatrite koostööprojekti “Kullervo” Eesti esietendust

Täna jõuab Eestisse kahe Soome teatri – Lahti Vanha Juko ja Tampere Telakka – ning Rakvere Teatri koostööprojekt “Kullervo”. Lisaks kolmele etendusele Rakveres näeb “Kullervot” ka Pärnus ja Tallinnas.

Lahti Vanha Juko teatris esietendunud “Kullervo” hüppab pea ees soome keskklassi õudusunenäkku. See on satiir perekonna, rahva ja kapitalismi kasvatatud lapsest, keda valitseb müütilise Kullervo hing. Hing täis kibedust ja viha, iha ja halastamatut omakasu. See on laps, kellega enam mitte keegi hakkama ei saa.

[pullquote]

Lavastus ja dramatiseering: Lauri Maijala

Lavakujundus: Perttu Sinervo

Osades: Erni Kask (Rakvere Teater), Tanjalotta Räikkä (Teatteri Telakka), Sakari Tuominen (Vanha Juko) ja Maruska Verona (Tampereen Teatteri)

[/pullquote]

Rakvere Teatrist osaleb näitetrupis Erni Kask, kelle sõnul on “Kullervo” lavastaja Lauri Maijala soome teatri enfant terrible. “Tema lavastused pälvivad Soomes alati suurt tähelepanu oma otsekohesuse ja musta huumori pärast.”

“Kullervo” produtsendid on Lahti Vanha Juko, Teatteri Telakka ja Rakvere Teater. Projekti raames esietendusid kõigis kolmes teatris piiripealseid probleeme käsitlevad lavastused, mis moodustavad temaatilise triloogia. Lisaks “Kullervole” kuuluvad triloogiasse Telakka “Petroskoi” ning Rakvere Teatri “köök/keittiö”, mis mõlemad on Eestis juba käinud. Kolme teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia. Triloogia lavastusi on esitatud Pori ja Tampere teatrifestivalidel ning Eestis festivalil Draama 2014.

Esietendus toimub kell 19 Rakvere Teatri väikses saalis. Järgmised etendused 1.-4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas.

Rakvere Teatri “köök/keittiö” osales Poris Soome sõltumatute teatrite festivalil

Pühapäeval, 7. septembril lõppes Soomes, Poris 15. Soome sõltumatute teatrite festival Lainsuojattomat, millest võttis osa ka Rakvere Teatri koostöölavastus “köök/keittiö” (lavastaja Andres Noormets). Lisaks “köögile” olid festivalile kutsutud ka teised Kolme Teatri Ühisprojekti tööd – “Kullervo” ja “Petroskoi”. Sellises mastaabis kolmikprojekti võõrustas Pori festival oma 15-aastase ajaloo jooksul esmakordselt.

Lainsuojattomat (soome keeles “Lindpriid”) on festival, mis näitab igal sügisel soome riikliku rahastussüsteemi mitte mahtuvate teatrite parimaid lavastusi ning lisaks valikut välismaistest teatriproduktsioonidest. Eesti kõrval olid seekordsele festivalile kutsutud ka lavastused Suurbritanniast.

Kolme Teatri Ühisprojekt on Eesti-Soome koostöö-projekt, millest võtavad osa põhjanaabrite sõltumatud teatrid Teatteri Telakka Tamperest ja Teatteri Vanha Juko Lahtist, Eestit esindab Rakvere Teater. Projekti lavastusi on alates 2013. aasta sügisest mängitud Rakveres, Tamperes ja Lahtis, lisaks festivalidel Baltoscandal, Tampereen Teatterikesä ja DRAAMA. 2013. aasta sügisel pälvis projekt Soome riikliku teatripreemia. Alates septembri lõpust on Eesti teatrivaatajal sama ettevõtmise raames võimalik näha Lahti teatri Vanha Juko lavastust “Kullervo”. Tegemist on põhjanaabrite ühe lootustandvama noore lavastaja ja KOM-teatri juhi Lauri Maijala tõlgendusega Aleksis Kivi klaasikalisest teosest.

Etendusted leiavad aset 30. septembrist 4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas. Rakvere Teatri poolt teeb “Kullervos” kaasa näitleja Erni Kask.

Fotovõistlus “Minu Kadrina, sügis 2014” ootab osalejaid

Kadrina vallaleht „Kodukant“ kuulutab esmakordselt valla ajaloos välja fotovõistluse.

Pealkirjaks on „Minu Kadrina sügis 2014.”

Ootame võistlusele kõikvõimalikke Kadrina valla

sündmuste,
objektide,
inimeste jäädvustusi.

Mõned näited, mida pildistada Kadrina vallas:

olulised kultuuriobjektid; tööstus, tootmine ja põllumajandus; kindlasti argipäev külades, alevikes, koolis, kodus, kirikus ja tööl; peod, tähtpäevad, spordivõistlused; linnud ja loomad, sitikad. Kõik muu, mis autorile huvitav tundub ja Kadrina vallast kõneleb.

Võistluse eesmärgiks on luua Kadrina valla fotopank meile olulistest paikadest ja inimestest. Ootame igapäevaelu jäädvustusi, mida tulevikus kasutada nii valla trükiste, presentatsioonide, aga ka veebikülgede illustreerimiseks.

Võitlusele fotosid saates annab iga autor automaatselt Kadrina vallale ja vallalehele loa saadetu kasutamiseks.

Osavõtt on huvilistele vaba, soovitatavalt on oodatud suureformaadilised fotod JPEG (JPG) formaadis, mahuga vähemasti 1 kui mitte enam MB. Faili pikim külg võiks olla 3000 pikslit, faili tihedus 300 dpi-d. Võistlustöid saab esitada kuni 31. oktoobrini aadressile fotod@kadrina.ee.

Iga foto vajab kindlasti allkirja, kus on ära mainitud nii foto autor, pildistatud sündmus, objekt ja ka fotodel olevate inimeste nimed. Iga autor võib esitada kuni viis üksikfotot ja kuni kolm ühe teema kohta käivat fotoseeriat, igaühes kuni viis fotot.

Välja antakse peapreemia, publikupreemia ja eripreemia parima inimesest tehtud foto eest.

Fotod pannakse kohe saabumise järjekorras avalikult vaatamiseks välja Kadrina valla fotoveebi aadressil www.kadrina.ee/pildid.

Publikupreemia määramiseks saab iga huviline seal fotosid oma nime all kommenteerida. Kõige enam positiivseid kommentaare saanud foto pälvibki publikupreemia.

Lisainfo: Rein Sikk 5012487, rein.sikk@kadrina.ee .

Tuleohutuse ja päästealane koolitus Tamsalu rahvale

Laupäeval, 30. augustil kell 10-16 toimub piirkonna elanikele Lääne-Virumaal Tamsalu vallas, Järsi külas, Metsamõisa talus, Puhta vee teemapargis tasuta tuleohutuse ja päästealane koolitus.

Käsitletavad teemad:

kaldalt pääste,
viskeliin,
erinevad päästevahendid;
tulesimulaatoril tule kustutamise harjutused tuletekiga ja tulekustutiga;
küttekollete ohutu kasutamine ning ettevalmistus külmal ajal kasutamiseks.

Koolitavad ja annavad nõu Väike-Maarja päästekomando päästjad ja korstnapühkija. 30. ja 31. augustil kell 10-16 saab tasuta külastada Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumit-

Lisainfo: tel +372 513 2149 või info@okokratt.ee
Projekti elluviimist rahastab Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Naerata Ometi MTÜ aitab üksikul pensionäril taastada tulekahjus hävinud kodu

Tulekahju, mis sai alguse õhksoojuspumba elektriühendusest põhjustas Lepnas, Lääne-Virumaal elavale vanaprouale korralikku peavalu. Kui enne sai vanaproua elada rahulikku elu, koos enda kassiga ning nautida rahulikku pensionipõlve, siis nüüd on vanaproua pidanud juba mõnda aega elama eemal kodust, sugulaste juures, lisaks sellele põhjustas tulekahju ka prouale tervisekahjustusi ning ta pidi mõnda aega viibima haiglaravil.

Koduigatsus on suur ning loodetavasti saame heade toetajate abiga tegusale prouale pakkuda võimalust taas kodus elada.

Tulekahju toimus selle aasta märtsis ning arvatavasti sai alguse õhksoojuspumba elektriühendusest. Kogu korter õnneks maha ei põlenud, kuid väga suuri kahjustusi sai tules esik, kus väga halvas seisukorras on nii lagi, kui põrand, samuti sai palju kannatada köök, kust alla kukkusid nii laeplaadid, kui sai suuri tahmakahjustusi kogu köögimööbel. Enamik uksed vajavad vahetamist ning pea kogu korteri mööbel tuleb asendada uuega.

Suur töö on juba korteris ära tehtud, kuid väga palju on veel teha. Kuna projekti elluviimise eelarve on suurusjärgus 3000 € ja tänaseks on sellest koos ligikaudu 1000 €, siis ootame heade inimeste toetust projektile, et tasuda transpordikulud, ehitusmaterjalid ning sümboolne tööraha ehitusinimestele.

Projekti info!

Arvustus: Viru Folk tõi Käsmu maagilisust

Rauno Põld, reporter

8.-10. augustil peeti Käsmus iga-aastane Viru folk. Tänavu seitsmendat aastat toimunud folk oli saamiteemaline. Sõites reedel Rakverest Käsmu tasuta folgibussiga, oli vähestest kaasreisijatest hoolimata bussis tunda ootusärevust. See ärevus jõudis vist ka bussijuhini, kes oli kohale jõudes segaduses, kuhu ja mis ajaks sõita, nimelt ei olnud ta enda sõnul vastavaid juhtnööre saanud. Kuid Käsmu bussijaama siiski lõpuks jõudsime, saime folki nautima minna.

Esimese kontserdina oli võimalus Vinteri laval kuulata Virumaa noorteorkestrit. 38-liikmelist orkestrit juhendas Kiviõli kunstide kooli direktor Jaanus Põlder. Meeleolukaid viise ja polkarütme mängisid noored tunnijagu. Avapäeva õhtul tegi meeleoluka esinemise metsalaval esinenud Viljandi päritoluga ansambel “Angus”. Inimesed keksisid ja laulsid kaasa. Tõepoolest, “Angus” on meeleolukas ja väga energilise loominguga muusikute koosseis.

Loe edasi: Arvustus: Viru Folk tõi Käsmu maagilisust

Kodanikualgatuse vili – Rakvere oma harrastusteater

Rauno Põld, reporter

Harrastusteatris on grimm iseteeninduslik. Fotod: Rauno Põld

Poolteist aastat tagasi sündis Rakvere kodanikul Alina Klimoval soov lüüa Rakveres kaasa harrastusteatris. Aga sobiva teatri otsimisel selgus, et Rakveres polegi sellist truppi, kus näitlemist harrastavad kodanikud saaksid kaasa lüüa. Näitlemissoov oli aga Alinal suur ja ta otsustas luua ise trupi, kus esinemishimulised kodanikud saaksid kaasa lüüa.

Esimese asjana oli vaja leida lavastaja, mis õnnestus suurema vaevata, positsiooni sai endale Tiit Alte. Näitlejate proovide tegemise kohaks sai Rakvere kultuurimaja keldrisaal ning vajadusel muud kultuurimaja ruumid. Kuna teatris on siiski esmatähtsad näitlejad, siis nende leidmiseks pandi kuulutus Virumaa Teatajasse, mille peale tuli palju soovijaid. Rakvere esimese harrastusteatri nimeks sai Ka Rak Ter teater (edaspidi lihtsuse mõttes Karakter).

Nüüdseks on Karakteri näitetrupp 21-liikmeline, kuhu kuuluvad 30-70 aastased erinevate elukutsetega harrastusnäitlejad, on nii ehitajaid, klienditeenindajaid, kui ka lihtsalt pensionäre. Näitetrupil on ka üks takistus: kuna inimesed töötavad ja teater on rohkem kui hobi, siis esinemisaegade kokkuviimine töögraafikuga on vahel üsna raske. “Proovidega polegi enam nii raske, sest traditsiooniliseks proovide tegemise päevaks on saanud pühapäev, mil inimesed on enamasti vabad, aga raske on just esinemispäevade sättimine, sest nädala sees näitlejad ju töötavad”, tunnistas Alte.

Karakteri meeskond käis alles hiljaaegu Kärdlas andmas etendust “Õnnistatud Hullumeelsus” ning paari nädala eest esietendus “Kokaiin”, kus näitles ainult kaks inimest: Alina Klimova ja Margus Christopher Kalda. Enne etenduse algust sai uuritud Karakter teatri loojalt Alinalt, mis motiveerib teda Karakter teatriga tegutsema. “Tegelen sellega, mis mulle meeldib. Kuna kooliaeg polnud selleks võimalust, siis teen seda nüüd. Lisaks on meil trupis toredad inimesed,” selgitas Alina peegli ees grimmi tehes.

Loe edasi: Kodanikualgatuse vili – Rakvere oma harrastusteater

Puupäevad Sagadi mõisas

Augusti esimesel nädalavahetusel ootab RMK Sagadi mõisakompleks taas kõiki suuri ja väikesi looduse- ja meisterdamishuvilisi Sagadi puupäevadele. Tänavu juba üheteistkümnendat korda toimuva tasuta pereürituse seekordseks läbivaks teemaks on liblikad ja üldse putukad.

“Praegu on looduses putukate aeg ja sellel aastal keskendume ka puupäevadel putukatele. Metsamuuseumis on üleval Urmas Tartese liblikate näitus ja ka uued tegevused puupäevadel on seotud putukatega: looduskoolis saab putukaid vaadata suurendatult, töötubades meisterdatakse erinevatest materjalidest liblikaid ning kõigil on võimalik kaasa lüüa putukahotelli sisustamisel,” toob selle aasta puupäevade teema täpsemalt välja RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht Asta Tuusti.

Putukateemale lisaks on puupäevadel palju juba traditsioonilisi tegevusi – laastukorvi punumine, hobusõit, metsatarkused, täpsussaagimine, hiidpusled ja mängud. Uudisena saab mõisa tiigil parvetada, vesta karjapoisiloomi ning meisterdada vana-aja kombel puuokstest ja lehtedest nukke.

Avatud on kõik muuseumid, näitused ja looduskool. Mõnus pereüritus on täiesti tasuta ning mõlemal päeval on juhendajad kohal kella 11 kuni 17.

Asta Tuusti

“Vao Karikal” sai vaatamata vihmale nautida sporthobuste võistlust

Laupäeval toimus võistlus “Vao Karikas”, mida on MTÜ Vao Ratsaklubi korraldanud alates 2012-st aastast, mil renoveeritud tall taas sporthobuste elupaigaks sai, ning valmisid harjutus- ja võistlusväljakud.

Varasematel aastatel on võistluste ajal vihmapilved Vao taevast eemale hoidnud. Tänavu said kõik korralikult märjaks. Platsi ettevalmistuste käigus väljakute uuendatud ja parendatud pinnakate õigustas märgades tingimustes selleks tehtud tööd ja kulutatud ressursse.

Tänavu toimusid takistussõidu võistlused viies avatud parkuuris:

70-80 cm parkuuri parima sõidu tegi Eret Muru hobusel Sarma.

90 cm parim tulemus – Mariaana Ilves hobusel Raduga klubist Viru Ratsu.

105 cm parim oli Priit Perna hobusel Hermela Ratsarügemendi klubist.

115 cm parkuuri ja Vao Ratsaklubi parim sooritus õnnestus teha Piret Ervaldil hobusega Uppercut.

Uuendusena antakse alates sellest võistlusest välja Vao rändkarikas kõrgeima võistlusklassi võitjale. 1972 a pärinev karikas kaunistab nüüd 125 cm parkuuri võitjat Tondi Ratsaspordiklubi. 125 cm parima tulemuse saavutas pärast ümberhüppeid noorsportlane Jessica Kaal hobusega Obora´s Gameboy Tondi RSK-st. Vao Karikas oli talle esimene kõrgema taksitussõidu suurem võit.

Vao Ratsaklubi tänab kõiki toetajaid, võistlejaid ja pealtvaatajaid!

Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

11. – 26. juulil toimub II Kriisade nimeline orelifestival. Kontserdid toimuvad ainult orelimeistrite Kriisade ehitatud pillidel.

Kõrvuti Walckeri ja Saueri firmade orelitega, on eesti meistrite pillid tuntud oma ilusa kõla poolest. Kriisade meistrite orelid on näited saksa romantismi perioodi oreliehituse tradistsioonist.

Festivali kava:

11. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik
Instrument-orkester
Kogu orkestri kõlavärvidepalett ühel instrumendil
12. juuli kell 12 Rakvere Kolmainu kirik
Orelimuusika kontsert
Veronika Kostyleva (orel, Venemaa)

13. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik

Oreliduo

14. juuli kell 19 Võru Katariina kirik
Avakontsert – XIX ja XX saj. heliloojate oreliteosed

15. juuli kell 19 Urvaste Püha Urbanuse kirik
Võimatu missioon – virtuoossed ja säravad oreliteosed, mis nõuavad hiilgavat tehnikat ja meisterlikust

Loe edasi: Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

Vaadates tagasi teatrifestivalile “Baltoscandal”

Peale "Atlase" etendusi. Foto: Kristel Pohlak — Peale “Atlase” etendusi. Foto: Kristel Pohlak

Rauno Põld, osaleja

2.-5. juulini toimus Baltimaade suurim teatrite festival Baltoscandal Rakveres. Tegemist on festivaliga, mille käigus etendused lavastuvad lõunast hilisõhtuni ja mis toimub iga kahe aasta tagant.

Eesti ja Portugali ühisetendus „Atlas“

Ühe Baltoscandali lavastusena toodi inimesteni 100 vabatahtliku äänevirulase ja Portugali lavastajate vahelise koostööna valminud lavastus “Atlas”.

Lavastus “Atlas” on alguse saanud Portugalist. Lavastaja kuulas ühte Portugali lastelaulu, mille sõnad olid “Kui üks elevant, segab paljusid, siis kaks elevanti segavad veel rohkem” ja sealt see areneski edasi lavastuseks, kus nüüdseks osaleb 100 kohalikku inimest ning igaüks saab omale numbri ja tuleb lavale öeldes lause (näide: Kui 35 noort ajakirjaniku häirivad paljusid inimesi, siis 36 ajakirjaniku häirivad veel rohkem), lause teist poolt kordavad kõik teised laval olijad koos ütlejaga.

“Atlase” etendust on mitmel pool kirjeldatud, kui minirevolutsiooni, kus 100 inimest on kogunenud lavale, et jõuda oma lausete ja jutustustega inimeste südamesse, hoides nendega intensiivselt silmsidet. Baltoscandali infos on “Atlase” etenduse kohta öeldud järgmiselt: „Nii nagu Antiik-Kreeka mütoloogiline kangelane Atlas kandis oma õlgadel taevast, kannavad lavale astuvad sada läänevirulast oma õlgadel kogu kodumaakonda. Igaüks on kunstnik. Koos tehakse ära.“ Lavastajateks olid Portugalist tulnud Ana Borralho ja Joao Galante.

Loe edasi: Vaadates tagasi teatrifestivalile “Baltoscandal”

Homme toimub Rakke rattamaraton

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup IV etapp, Pandivere kõrgustikul sõidetav 60 km pikkune Purustaja Rakke rattamaraton, läbib Põhja-Eesti kõrgeima tipu Emumäe. Homme, 5. juulil toimuva Rakke rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.

Põnev, kuid tasavägine lahing sarja liidrite vahel jätkub. Rõuge etapi järel tõmbas kollase liidrisärgi selga sarja neljakordne võitja Caspar Austa. Selle hooaja avaetapi võitnud Silver Schultz hingab liidrile kuklasse vaid viie punkti kauguselt. Rakke rattamaratoni eelmise aasta võitja, Peeter Tarvis, on üldises paremustabelis kolmandal kohal, 13 punkti Austast tagapool. Hooaja esimest võitu ihkab Alges Maasikmets ning Rakkesse on lubanud kaarte segama tulla ka Prantsusmaa profiklubis Big Mat-Auber 93 pedaaliv Alo Jakin, kes viimaste tulemuste alusel on kahtlemata teravas vormis. Lisaks pakub Rakkes sportlikku konkurentsi Raplast pärit lätlaste profiklubis Rietumu-Delfin sõitev Peeter Pruus, kes võitis mullu sarja viimase etapi Jõulumäel. Spordiennustusportaal Paf hindab Rakkes kõige tõenäolisemaks Caspar Austa ja Thule Opel ProTeami võiduvõimalusi. Rõuges võitis Austa nii Premium 7 vahefiniši, kui etapi. Rakkes nii ei lähe, prognoosib Paf. Loe edasi: Homme toimub Rakke rattamaraton

Suve alguses pakatab Ebavere heateost

Laupäeval, 21. juunil kell 13.51, mil algab kalendri järgi suvi, saab Ebavere Tervisekeskuse juurest stardi suve alguse heategevusmatk, mille osalustasuga toetatakse Kiltsi külas elavat kümnelapselist peret ahju ehitamisel.

“Amortiseerunud ahju asemele uue ehitamine maksab 1400 eurot ja oleme rahalistes raskustes perele uue ahju ehitamiseks kogunud heade inimeste abiga pool vajalikust summast,” kommenteeris Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. “Väga kogukonda liitev on olnud koos naiskodukaitsjatega ühtse eesmärgi poole püüelda ja lausa hämmastav kui palju headust meie ümber on,” kiitis vallavanem otsust piirkonna naiskodukaitsjatega üheskoos perele head teha ja tänas kõiki seniseid heategijaid.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver selgitas, et olles ise kahe lapse ema, mõistab ta Kiltsis elava kümnelapselise pereema vajadust uue ahju järele väga hästi. “Maja ei küta soojaks ainult pliidi ja elektriga. Meie Eestimaa suvi on kah nagu kehv suusailm. Alles paar päeva tagasi sadas meil Väike-Maarjas lund,” kõneles Mikiver. “Ma hoian pöidlaid pihus, et ilmataat meid hoiab ja saame laupäevasel heategevusmatkal suve hea muusika, mõnusa liikumise ja heade tegudega vastu võtta,” lisas ta. 5,2 km pikkusel matkarajal tuleb osalejatel lahendada ristsõna, lahendajaid ootab finišis sportlik tunnustus. Osalejate vahel loositakse välja ka mitmeid toetajate auhindu.

Loe edasi: Suve alguses pakatab Ebavere heateost

Heategevusmatkaga toetatakse paljulapselisele perele ahju ehitamist

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond korraldavad laupäeval, 21. juunil esmakordselt suve alguse heategevusmatka, et koguda vahendeid ahju ehitamiseks Kiltsi külas elavale kümnelapselisele perele.

Sotsiaalses mõttes raskes olukorras elav pere kütab maja ainult pliidi ja elektriga, sest ahi on amortiseerunud. Uue ahju ehitus maksab 1400 eurot, milleks üksikemal vahendeid napib.

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond on ühendanud jõud, et kogukonnas head eeskuju näidata ja perele heategevusmatkaga ahju ehitamiseks vajalikke vahendeid koguda.

Heategevusmatkale antakse ühisstart Ebavere Tervisekeskuse juurest laupäeval kell 13.51 – täpselt siis algab suvi. 5,2 km pikkusel matkarajal tuleb osalejatel lahendada teemakohaste küsimustega ristsõna, mille lahendajaid ootab finišis sportlik tunnustus. Osalejate vahel loositakse välja ka mitmeid toetajate auhindu.

Heategevusmatka osalustasu on 2-5 eurot, alates 50 eurosest panusest toimub kultuurilaval nimeline äramärkimine. Kogu osalustasuga toetatakse Kiltsi külas elavat paljulapselist peret ahju ehitamisel.

Registreerimine toimub Ebavere Tervisekeskuse juures kohapeal alates kell 13.00, mil algavad ka muud lustlikud tegelused. Võimalik on kätt proovida vibulaskmises, teha mälestuseks tasuta perepilt, nautida suve algust jäätisekohvikus või paitada kõrva tasuta kontserdit kuulates. Heategevusmatka peaesinejatena astub üles Kelly Vask ja ansambel MPS.

Kiltsi külas elavale perele saab ahju ehitamiseks õla alla panna ka Väike-Maarja Vallavalitsuse arveldusarve numbril EE372200001120083456 (SWEDBANK), märkides selgituseks „heategu“.

Allikas: Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond

Väike-Maarjas ühendatakse heategevuseks jõud

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ühendavad piirkonnas jõud, et koguda vahendeid ahju ehitamiseks Kiltsi külas elavale kümnelapselisele perele.

Perekond, kelle toetuseks on avatud arvelduskonto ja korraldatakse 21.juunil Ebavere Tervisekeskuse matkarajal heategevusmatk elab hetkel oma majas, mida köetakse ainult pliidi ja elektriga, sest ahi on amortiseerunud. Uue ahju ehitus maksab 1400 eurot, milleks üksikemal vahendeid napib.

Väike-Maarja vald on varasemalt ehitanud perele korraliku välikäimla, korrastanud elektrisüsteemi ja vahetanud välja neli amortiseerunud akent. Sel korral otsustati ahju ehitamiseks ühendada jõud piirkonna naiskodukaitsjatega, et kogukonnas head eeskuju anda.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaise Anneli Mikiveri ütlusel pole heategevus Naiskodukaitses midagi tavapäratut ja suuri üllaid tegusi on naiskodukaitsjad üle kodumaa teinud aastaid. “On tehtud heategevuslikke jõululoteriisid, hoidiste kogumisi puudust kannatavatele peredele, müüdud isevalmistatud käsitööd, millega toetati erivajadustega laste ja noorte käelist ning arendavat tegevust. Kootud on ka välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele villaseid sõrmkindaid ja sokke ja äsja lõppes heategevuskampaania “Anname au!”, millega kogusime ligi 25 000 eurot Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste toetuseks, ” loetles Mikiver. “Suurim heameel on aga head teha just kodukohas,” lisas Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine. Loe edasi: Väike-Maarjas ühendatakse heategevuseks jõud

Homme loetakse Piibe maantee ääres ette Kalevala

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

Homme, 7. juunil, toimub II Piibe päev. Ürituse peamiseks eesmärgiks on enne suuremate puhkuste algust tõmmata tähelepanu Piibe maanteele ehk Jägala – Aravete – Tartu maanteele, mis on alternatiivne liikumistee Tallinna ja Lõuna – Eesti vahel. Piibe maantee on tunnete tee, kus igal kilomeetril on midagi teha, tunda või nautida.

II Piibe päeva raames loetakse esmakordselt avalikult ette Soome rahvuseepos “Kalevala”. Päevaga tähistatakse 170 aasta möödumist ajast, millal Soome rahvuseepose koostaja Elias Lönnrot kõndis jala Tallinnast Tartusse. Tema päevikute põhjal on teada, et 7.juunil 1844 viibis ta Koerus.

Lugemispunktid asuvad Anija mõisas, Kõrvemaa Matka – ja suusakeskuses, Jäneda Musta Täku Tallis, Aravete Kangrumäel, Järva-Jaanis, Koeru Kultuurimajas, Lahu kooli juures, Kuremaa lossis, Jõgeva Kultuurikeskuses ja Jää-aja Keskuses. Igas lugemispunktis loetakse ette varem kokkulepitud lõigud. Kokku on lugejaid enam kui 100 inimest. Teiste hulgas on kohalikud omavalitsusjuhid, Jõgeva Jõuluvana, Soome sõprusvalla esindaja, kohalikud kultuuritegelased ja paljud teised.

Igas lugemispunktis rõõmustatakse kaasaelajaid kultuuriprogrammiga. Teatud punktides kestab programm läbi terve päeva. Nii on näiteks Anija mõisas avatud uste päev, Järva-Jaanis suur laat ja Kõrvemaa Matkakeskuses perespordipäev.

Väike-Maarja gümnaasiuminoored hakkavad päikesepaneele ehitama

Homme, 4. juunil toimub Puhta Vee Teemapargi vastavatud õppeklassis esimene töötuba, kus „Energia ja noored“ projekti raames õpetatakse Väike-Maarja Gümnaasiumi noori valmistama päikesepaneele. Projekti eestvedaja, energeetikatudengi Margus Potisepa sõnul on oluline, et kooliõpilased teaksid rohkem Eesti energiasüsteemist, et tulevikus paremini enda energiatarbimist planeerida ning otsustusprotsessides osaleda.

„Koolinoored ehitavad MTÜ Eco-Nomicsi juhendajate abiga päikesepaneelid algusest lõpuni, kasutades fotoelemente, tinaribasid, silikooni, jootetina ja –vedelikku, markereid ja juhtmeid elektritootmiseks päiksevalgusest. Kui keegi, kellel ei ole elektriku kutsepabereid ja/või haridust, ehitab ise endale off-grid päikesepaneelid, siis see tundub ebareaalne, kuid on siiski täiesti võimalik. Eestis suudetakse juba mitu aastat ise päikesepaneele ehitada,“ selgitas MTÜ Eco-Nomicsi juhatuse liige Jim Self.

Puhta vee teemapargi õppeprogrammi käigus tutvutakse koolinoortele veel lokaalse päikse- ja tuuleenergia taastuvenergia väikelahendusi, põletatakse katseks fossiilset kütust, saadakse algteadmisi energiatootmisest, osaletakse energiamängus ja mängitakse kaasa fotosünteesi protsessis.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.
MTÜ Ökokratt

Puhta vee teemapargis saab vaatlustarus jälgida mesilaspere elutegevust

Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.

Puhta vee teemapargis paigaldati mesilastarud, millest üks on vaatlustaru. Vaatlustaru on ehitatud spetsiaalselt klaasist seintega, mis on kaetud luukidega. Läbi klaasi saab jälgida mesilaspere elutegevust.
Puhta vee teemapargi 26 loodushariduslikku õppeprogrammi on sobilikud koolieelikutest täiskasvanuteni. Külaskäik putukate maailma ja meemeistri juurde on üks programm, mille tõmbenumbriks ongi vaatlustaru.

Vaatlustaru jälgimist elavdab mesilaspere sumin tarus, mille käigus maitstakse mett ja uuritakse mesiniku töövahendeid, mesilaspere hooldamise vahendeid, mesilasemade kasvatuse vahendid ja mesindussaadusi.

Programmi käigus külastatakse ka putukate hotelli, mis paikneb üle 120 aasta vanuse kase tüves, millel torm on ladva murdnud.
Putukad poevad sügavale puutüve sisse, munevad sinna ning seetõttu on aegajalt näha vastseid putukaid esmakordselt oma „pesast” välja ronimas. See on eriti kena vaatepilt kevadeti. Talvel leiavad selles hotellis paljud endale tänuväärse talvekorteri, ka linnud külastavad meeleldi seda paika.
Pärast ringkäiku saavad osalejad lahendada eakohaseid ülesandeid.

Priit Adler
MTÜ Ökokratt

Puhta Vee Teemapark kutsub tutvumispäevale

Olete oodatud Puhta Vee Teemapargi (PVT) tutvumispäevale 16. ja 30. mail kell 13-17 Metsamõisa tallu (Järsi küla, Lääne-Virumaa).

Külastuspäeval osalemiseks on vajalik ette registreerumine hiljemalt 10. maiks saates selleks kirja aadressile info@metsamoisa.ee või info@okokratt.ee. Registreerumisel palume märkida oma nime, kontaktandmed ning haridusasutuse (kooli või lasteaia nime).

Kohapeal toimub PVT tutvustus ning pakutakse suppi.
Riietuse palume valida maastikul liikumiseks ja ilmale sobilik.
Külastuspäeval osalemine on tasuta!
Transpordi kulusid ei hüvitata!

Kohtade arv on piiratud!

Oleme suhteliselt uus ja tegutsev loodushariduskeskus. Tutvustus!
Pakume programme!

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ning millest sõltub vee kvaliteet. Samuti saab osaleda loodusõpperetkedel. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.