Rubriik: Lääne-Virumaa

Rakke kogudus tänab kiriku ehituse toetajaid

Rakke palvela ehitati 1930. aastatel. Palvela ehituseks tegid annetusi Rakke ja ümberkaudsete külade inimesed ning kogudused üle Eesti. Hoone oli koguduse koduks ligi 70 aastat, kuni pühapäevahommik, 9. märts 2003 vapustas teatega: Rakke kirik põleb!

Enamik kirikuhoonest ja koguduse ning kiriku korteris elanud koguduse juhi varast hävis või sai kuuma- ja suitsukahjustusi.

Kuna kirikut taastada ei olnud võimalik, võeti vastu julge otsus  ehitada Rakkesse uus kirik. Saadi ehitusluba puitkiriku ehituseks kogudusele kuuluvale kinnistule. Alustada tuli aga lammutustöödega, sest kõrge poolpõlenud ehitis oli ohtlik möödujatele ja uudishimulikele külastajatele. Kõigi rõõmuks õnnestus päästa tornikell, mis praegu on ootel, et ühel päeval täita oma ülesannet uues kirikus. Lammutamine võttis koguduselt kiriku remondiks kogutud säästud.

Vallavanema eestvõtmisel saadi riigilt lubadus kiriku ehitust toetada. Asuti otsima arhitekti, kellel oleks meiega uuest hoonest sama ettekujutus. Selliseks meheks osutus Hindrek Kuldbek. Projekti koostamisel püüdsime arvestada vana kirikuhoone puuduste ja voorustega. Nii sai muu hulgas uude kirikusse planeeritud lastetuba, et lastel oleks oma toimetamise koht. Loe edasi: Rakke kogudus tänab kiriku ehituse toetajaid

Eesti õpetaja autähis on leidnud toetajaid

2009. aasta kevadel tulid Haljala gümnaasiumi tegusad noored välja mõttega püstitada autähis Eesti õpetajale.

Autähisega tahetakse tõsta õpetajat esile kui eestluse kandjat, kui maa soola. Eesmärk on anda Eesti õpetajale tagasi talle õigusega kuuluv väärikas koht ühiskonnas.

Autähis koosneb kaheksatahulisest alusest ja nelja meetri kõrgusest tahvlist. Aluse graniidist küljetahkudel asuvad tekstid ja metallist tahvlil on lisaks aabitsakukele ka roomlastelt pärit mõttetera „Õpetades õpid”.  



Praeguseks on õpetaja autähise pangakontole tänu headele annetajatele, tublidele märgimüüjatele ja -ostjatele ning haridus- ja teadusministeeriumi toetusele kogunenud 15 182 eurot. Kavandi autoril skulptor Mati Karminil on võimalik alustada autähise valmistamist.


Autähis ei ole aga veel valmis. Ettevõtmist saab toetada, annetades raha või ostes märke, mida müüvad aktiivsed  Lääne-Virumaa noored. Märke on kahes suuruses ning nendel on aabitsakukk rohelisel taustal.


Autähise kohta saab rohkem infot aadressil http://eestiopetaja.haljala.ee

Haljala gümnaasiumi ja Sõmeru põhikooli õpilasesindus 


Tänavuse Vilde kirjandusauhinna pälvis Mats Traadi „Õelate lamp”

Kirjanik Mats Traat.

Komisjon otsustas anda 2011.aasta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Mats Traadi romaanile „Õelate lamp”. Selle teosega pani Traat punkti Palanumäe sarjale „Minge üles mägedele”. Romaan viib lugeja tagasi 1940. aasta suvesse, kui vana kooliõpetaja Aalepi kommenteerib Eestis toimuvat sõnadega ”Õelate lamp pandi põlema”. Aastate poliitilist ajalugu on raamatus seekord varasemast rohkem kujutatud, ajalugu tungib otse ja vägivaldselt romaani kangelaste ellu.
Eduard Vilde nimelisele kirjandusauhinnale oli tänavu neli kandidaati: Mats Traat “Õelate lamp”; Juta Üts “Suure kuuse all”; Inddrek Hargla „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” ja „Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” ning Viivi Luik “Varjuteater”.
Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E.Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965.aastal, kui tähistati kirjaniku 100.sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999.aastast Vinni Vallavalitsus.
Autasu antakse laureaadile pidulikult üle. Sel aastal on preemia suuruseks 640 eurot ehk 10 000 krooni. Samuti pannakse laureaadi foto laureaate tutvustavasse albumisse, auhinnatud teos autori pühendusega jääb laureaatide raamatukogusse asukohaga Vinni-Pajusti raamatukogus.
Anti Ronk,
Vinni valla avalike suhete nõunik

Kadrina saunaklubi kutsub täna sauna

Lääne-Virumaal Kadrina külasaunas tegutsev Kadrina Saunaklubi (KSK) tähistab täna oma 10. sünnipäeva. Pidu peetakse Kadrina saunas, mis täna tasuta avatud igaühele.

KSK sündis 3. märtsil 2001 Soome Vabariigis, kus Kadrina mehed käisid sealseid saunu katsumas ja otsustasid oma külasauna säilimise nimel tegutsema asuda. KSK ütleb enda kohta, et nad on tõenäoliselt parim Eesti saunaklubi.

Sünnipäevaõhtu üllatuste ja eriprogrammi kohta loe täpsemalt siit: http://www.facebook.com/kadrina.saunaklubi

Rakvere võitis linnade talimängud

Nädalavahetusel Tapal peetud Eesti linnade talimängude võitjaks nii enam kui 10 000 elanikuga linnade hulgas kui ka üldarvestuses tuli Rakvere linn 180 punktiga.

Üldarvestuses sai II koha alla 10 000 elanikuga linnade parim Paide, kolmas oli 164 punktiga Saue ja neljas 161 punktiga Kärdla (mõlemad osalesid väikelinnade arvestuses).

Suuremate linnade arvestuses oli teine Maardu 70 ja kolmas Haapsalu 68 punktiga.

Kokku osales linnade talimängudel 17 linna ligi 450 sportlasega.

Tapal peetakse täna ja homme Eesti linnade talimängud

Sel nädalavahetusel, 26. ja 27. veebruaril kogunevad Tapale Eesti linnade esindused, et üksteiselt mõõtu võtta seitsmel spordialal. Praeguseks on registreerunud 18 linna ligi nelja ja poolesaja osavõtjaga.

Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad linnad kahes grupis: kuni 10000 elanikku ja üle 10 000 elaniku.

Lisaks selguvad parimad järgmistel spordialadel: suusatamine, meeste korvpall, naiste korvpall, kabe, male, lauatennis, omavalitsusjuhtide
võistlus.

Kogu informatsioon võistluste kohta asub EMSL Jõud kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s1660

Allikas: Eestimaa Spordiliit Jõud

Tapa raamatukogus meenutatakse Artur Rinnet

meiearturTapa linnaraamatukogus avatakse 15. veebruaril kell 16 Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi koostatud fotonäitus „Artur Rinne – 100“. Näitus jääb avatuks 26. märtsini 2011.

Näituse avamine on mõeldud justkui Artur Rinne kohtumisena oma sõprade ja teekaaslastega. Aga ka muheda ajalootunnina tänasele noorele põlvkonnale. Artur Rinne toonased töökaaslased ja sõbrad Dea-Mai Küla, Mati Põldre, Norma Jõekalda, Voldemar Lindström, Hugo Hiibus mäletavad ja kõnelevad sellest; oma isast räägib tütar Mallika. Meenutusi muusikas pakub Voldemar Kuslap. Kohtumist juhatab Mai Mikiver ERR muuseumist.

Rakveres avati uus politsei- ja päästeteenistusmaja

majaEile, 4. veebruaril avatati pidulikult Rakveres uus politsei ja pääste ühishoone. Rakveres Kreutzwaldi 5a kinnistule rajatud hoones on politsei- ja päästeametnikele vajalikud tööruumid, ajutise kinnipidamise ruumid, kainestusruumid ja päästeautode garaaž.

Rakvere linnas Kreutzwaldi tänaval asuva uue politsei ja pääste ühishoone projekteeris AS Amhold, vastutav arhitekt on Triinu Nurmik. AS-i Oma Ehitaja rajatud hoonet rendib Riigi Kinnisvara 15 aastaks sõlmitud lepingu alusel.
Esimene politsei ja pääste ühishoone avati Virumaal 26. novembril 2003. aastal Tapal ja teine samalaadne 14. novembril 2008 Iisakus. Rakvere hoone on Virumaal hetkel suurim.

Täna, 5. veebruaril on majas lahtiste uste päev, kuhu on oodatud kõik huvilised. Sel päeval on kohal ka Lõvi Leo ja päästekoer Nublu, kes tutvustavad noorematele külalistele turvalisuse põhitõdesid. Ekskursioonid hoones toimuvad igal täistunnil kella 11-15.

Allikas: siseministeerium.ee

Kirde-Eestis käivitub kohaliku toidu projekt

Kolm kohalikku Leader tegevusgruppi: MTÜ Peipsi-Alataguse Koostöökoda, MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ja MTÜ Virumaa Koostöökogu sõlmisid koostöökokkuleppe ühise kohaliku toidu projekti käivitamiseks. Projekti piirkonnaks on kogu Ida-Virumaa ning Rägavere vald Lääne-Virumaalt.

Algatuse eesmärgiks on maapiirkondade ettevõtluse aktiviseerimine, ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine, kohaliku toidukultuuri arendamine ning tervisliku toidu propageerimine. Oluline on kindlasti kohalikele toodetele lisandväärtuse andmine ning maapiirkondade ettevõtlussektori kitsaskohtade likvideerimisele kaasaaitamine.

Eesmärgi saavutamiseks kaardistatakse hetkeolukord (tootjad, töötlejad, tarbijad), tuuakse aruteludele kokku erinevate valdkondade ja sektorite esindajad, korraldatakse temaatilisi koolitusi, luuakse ühine turundus- ja turustuskanal, luuakse piirkonna kohaliku toidu kaubamärk jmt. Loe edasi: Kirde-Eestis käivitub kohaliku toidu projekt

Vorstilinnas Tapal toimub suvel vorstifestival

Vorstifestival algab pühapäeva, 7. augusti hommikul Tapa linna keskväljakul, kus toimuvad rahvakogunemine ja vorstiteemalised kihutuskõned. Seejärel liigutakse Tapa linna orkestri saatel vorstifestivali südamesse Tapa muusikakooli parki.

Festivalil toimuvad vorstiteemalised publikumängud, vorstikontserdid. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse esimest korda Eesti meistrivõistlused vorstigrillimises, kuhu oodatakse võistlema huvilisi kõikjalt Eestist. Vorstifestivalile sissepääs on tasuta.

Eesti meistrivõistlustel vorstigrillimises võisteldakse kahes voorus – vorstivoorus ja fantaasiavoorus. Lisainfot saab võistluse kohta kodulehelt http://vorst.grillfest.ee.

Tapa varasemas majanduselus oli liha- ja vorstitööstusel suur tähtsus. Tapa vorstidel olid kõrged kvaliteedinäitajad ja sellest tulenevalt sai noor alevik hüüdnimeks Vorstilinn. Alates 1889. aastast kuni 20. sajandi 40ndate aastateni oli Tapal üle viieteistkümne vorsti- ja lihatööstuse, lisaks eksporttapamaja. Praegu töötab Tapal üks vorstitootja – OÜ Peetmark LH Tapa lihatööstus.

Rohkem infot: www.tapa.ee

Vaade aknast

Tapa linnaraamatukogus on välja pandud näitus Peterburi kunstniku Jelena Tšebakova kollaaži­tehnikas töödest, mis on valminud väga lihtsaid materjale kasutades – vaid värviline paber ja pildid ajakirjadest. Tulemuseks on võrratu koloriidiga jutustavad pildid. Armastus oma kodulinna Peterburi vastu, tähelepanelik silm ja tundlik meel on kunstnikul võimaldanud seda linna jäädvustada kujundlikku keelde kõige kaunimal võimalikul viisil. Näitust saab vaadata 26. veebruarini.

Allikas: tapa.ee

Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.

Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

Taaskasutuskeskus Vahejaam teeb neljapäeval Rakvere teatris moepeatuse

Koostöös taaskasutuskeskusega Vahejaam toimub neljapäeval, 13. jaanuaril Rakvere teatris “Moepeatus”, mis propageerib taaskasutust ja paneb disainereid vaatama riideid teise nurga alt, kuna suurem osa esitletavast moekollektsioonist peab olema taaskasutustehnikas. 16 noort disainerit ja meeskonda üle Eesti loodavad tõestada publikule, et taaskasutada saab ka stiilselt.

“Moepeatus” algab Rakvere teatri väikeses saalis kell 19.

Rakvere ausambamäel mälestati Vabadussõjas võidelnuid

Viru maleva liikmed mälestushetkel. Foto: Tarmo Matti
Täna ennelõunal kell pool 11 mälestati Eestis Vabadussõjas võidelnuid, sest täna 90 aastat tagasi vaikisid relvad Vabadussõjas. Sel puhul kutsuti kõiki üles mälestusmärkide juures kirikukellade helina saatel küünlad süütama ja lilli asetama. Rakvere ausambamäel asetasid Viru maleva staabi liikmed kimbud ja pärjad, süüdati küünlad ning tehti minutiline mälestusseisak.

Viru maleva väljaõppeülema ütlusel viibusid kohal ka Rakvere linnapea Andres Jaadla ning mõned linnavalitsuse töötajad. “Kurb küll, et
ajalugu läheb korda mõnedele üksikutele inimestele, aga mul on hea meel, et saan olla üks neist vähestest,” rääkis Viru maleva
väljaõppeülem, malevapealiku ülesannetes, leitnant Erik Sild.

Eesti vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 91. aastapäeva tähistamine toimus ka Tapa linna vanal kalmistul Hans Koiva ja kolme tundmatu sõduri kalmul kell 10.00. Lisaks asetati lilled ja pärjad koos Kirde Kaitseringkonna kaplani poolt juhitud jumalateenistusega Hans Koiva kalmule ja Tapa linna uuel kalmistul Imastu sõjaveteranide kodu rahulale.

Vabadussõja lõppu on tähistatud ajast aega – varasematel aastakümnetel isegi paraadidega.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918 ning Eesti iseseisvuse eest võideldi 402 päeva. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 ning
sõda lõppes 2. veebruaril Tartu rahulepingu sõlmimisega. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Allikas: Kaitseliidu Viru Malev

Spordiklubi Presidendirada kutsub kõiki huvilisi matkale

presidendimatkKaheksas Presidendimatk toimub 26. veebruaril.  Taas on võimalus matkata Aegviidust läbi Nelijärve Jänedale, kus kõiki matkajaid ootab Musta Täku Talli lahke pere sooja supiga. Kellel päevasest matkast rammu üle jääb, siis samal õhtul kell 20 algab Musta Täku Tallis simman-tantsuõhtu, mille kulminatsiooniks on ansambli Meie Mees esinemine.

MTÜ Spordiklubi Presidendirada asutati 2004. aasta novembris eesmärgiga piirkonna liikumisradade arendamiseks ja nendel ürituste korraldamiseks.  Hoidke end kursis Presidendimatk 2011 tegemistega, teavet saate veebilehelt www.presidendirada.ee, telefonil 51982723 ja e-maililt: kadritoomingas@gmail.com

Tapal on ajutine elektrilahendus

Suurem osa tänaöise alajaama põlengu tõttu elektrita jäänud Tapa linna ja selle lähiümbruse majapidamistest on läbi ajutise vooluühenduse taas elektriga varustatud, teatab ERR uudisteportaal.

Jaotusvõrgu hinnangul on ümbertoite töökindlus piisav Tapa tavapärase tarbimismahu varustamiseks. Siiski ei saa välistada täiendavaid elektrikatkestusi, sest kasutusse võetud alajaama võimsus on väiksem öösel põlenud Eleringile kuuluva peaalajaama omast, teatas Eesti Energia.

Tapa elektrivõrgu töökindluse tagamiseks jälgib Jaotusvõrk piirkonna elektrivõrgu tööd kõrgendatud tähelepanuga ööpäevaringselt, kuni peaalajaam on taas töökorras. Kuna uusi elektririkkeid võib siiski tekkida, on valmis seatud ka piirkonna rikkebrigaadid.

Häirekeskus sai eile kella 23.37 ajal teate, et Tapa linnas Rohelisel tänaval asuvas alajaamas on tulekahju, mille tagajärjel jäid linna ning selle ümbruskonna elanikud elektrita. Kokku katkes täna öösel Tapal elektrivarustus 167 alajaamas ja 4653 majapidamisel. Elektrivarustust ei olnud päeval veel taastatud kuues alajaamas, mis toidavad vooluga 72 majapidamist. Jaotusvõrgu brigaadid tegelevad rikkekoha otsimisega ja taastavad vooluühenduse esimesel võimalusel.

Rakvere haiglas pole uuest aastast ühtegi pediaatrit

Täna tegi Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla avalikkusele pöördumise, teatades, et alates 31. detsembrist ei tööta Rakvere haiglas enam ühtegi pediaatrit.

Kiisküla sõnul siirdus kaks kolleegi tööle Soome ning viimasele tööle jäänud lastearstil algab homsest dekreetpuhkus. Ka on Rakvere haigla lasteosakond alates homsest kollektiivpuhkusel.

“Oleme otsinud uut pediaatrit hetkest, kui sain teada teise kolleegi minekust Soome  augustis. Kahjuks ei ole otsingud vilja kandnud,” teavitas Kiisküla. “Haigla erakorralise meditsiini osakonda pöörduvad patsiendid saadame kiirabi või lapsevanemate isikliku transpordiga Tallinna lastehaiglasse, vastsündinud saadame koju ilma lastearsti hinnanguta. Kui keegi suudab leida lastearsti, kes on nõus Rakveres töötama, palun ühendust võtta.”

Meierei varemetest sai Selja küla seltsimaja

Selja seltsimaja. Foto: Triin Lumiste

Mõned aastad tagasi kinkis ettevõtja ja praegune Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Selja külaseltsile endise meierei varemed, millest nüüdseks on valminud ilus seltsimaja.

Selja seltsimaja rekonstrueerimise I ja II järk on lõppenud, need hõlmasid seinte ja katuse rekonstrueerimist, avatäiteid ja siseviimistlust. Jäänud on veel III etapp, mis peaks lahendama vee-ja kanalisatsiooniprobleemid ning tooma majja mööbli ja sisustuse.

Esimene õppepäev peeti seltsimajas 30. novembril, kus Viru-Nigula Hariduse Seltsi üleskutsel toimus ajaloolise pildimaterjali vaatamine ja jutukeste kogumine koduloo raamatu koostamiseks. Kuigi ilm polnud sellel päeval kõige ilusam, tuli kokku 21 ajaloohuvilist.

Siit tuleb ka seltsi järgmine palve – kõikidel, kes ei saanud sel päeval kohale tulla, aga tahaksid osaleda oma mälestuste kirjapanemisel ning näidata oma fotosid, oodatakse oma lugudega seltsimajja. Ühendust võib võtta ka Annega, tel 5565 1151.

Praegu toimub seltsimajas igal reedel laste ja noorte laulu- ning tantsuring.

Seltsimaja avaüritus on jaanuaris 2011.

Allikas: Triin Lumiste, Viru-Nigula Teataja

Pereteatris jõudis lavale maailma esimene
kaerajaaniaineline näidend

Jõuluõhtul esietendus Kadrinas Siku pere koduteatris maailma esimene kaerajaaniaineline näidend, mille aluseks olid Friedebert Tuglase tekstid ja erinevad kaerajaani folkloorsed üleskirjutused, teatas pere esindaja Rein Sikk.

Eriti hästi kukkus näitetrupil välja poolpaljaste tüdrukute piilumise stseen :-).
Lõpuks tantsiti koos jõuluvanaga kaerajaani. Ühtekokku oli see üksnes jõuluaegu tegutseva pereteatri üheteistkümnes hooaeg ja esietendus.

Täna kuulutatakse Eestis välja jahirahu

Eesti Jahimeeste Seltsi pidulik jahirahu kombetalitus toimub täna, 21. detsembril kell 17 Jäneda Linnamäel.

Jahirahu aegu käib jahimees metsas vaid söödasõimede juures loomadele toitu viimas ja lumel olevaid värskeid jälgi uudistamas.

Kellel on sel rahuajal kergem hingata? Suurulukitest hundil, karul, ilvesel, metsseal, punahirvel, põdral, metskitsel. 
Peale nende on kütitavate nimistus veel rebane, kährikkoer, mink, tuhkur, metsnugis, kivinugis, mäger, kobras, ondatra, halljänes, valgejänes ja hulk tiivulisi.

Emumäge tutvustab uus koduleht

Valminud on Emumäe piirkonna koduleht, kust leiab teavet Emumäe ja teiste piirkonna vaa­tamisväärsuste, samuti ümberkaudsete külade kohta. Samuti saab huviline lugeda legende ja muistendeid.

Eelkõige on aadressil http://emumagi.onepagefree.com asuv veebileht mõeldud siiski kohalikele inimestele, sest edastatakse külauudiseid ja antakse teada tegemistest-üritustest.

Eestimaa Looduse Fond kogub
lendoravate kaitseks annetusi

Lendorav. Foto: bio.edu.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldab koostöös partneritega Ida- ja Lääne-Virumaal, aga ka teistes lendorava varasema leviala piirkondades lendoravate pesapaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid.

Kuna lendoravad elavad varjatult, võivad selle ohustatud liigi pesapuud või elupaigad langeda teadmatusest tehtud raietööde ohvriks, see muudab info kogumise väga oluliseks. ELF kogub annetusi lendoravate kaitse korraldamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks.

Lendoravaekspert Uudo Timm: “Tänavused seireandmed näitavad, et Eesti lendoravate populatsioon on endiselt halvas seisus ja liigi elupaikade arv väheneb. Alutaguse piirkonnas, mis on Eesti tähtsaim lendoravate ala, jääb liigile sobivaid vanu haavametsi järjest vähemaks. Noortel lendoravatel, kes peavad levima sünnipaigast kaugemale, on väga raske leida turvalist elukohta, kuna metsaraiete ja nendega seotud tormikahjustuste tagajärjel on
paljud elupaigad üksteisest isoleeritud.“

Väikeste rühmadena isolatsioonis elavatel lendoravatel puudub võimalus levida teistesse sobivatesse elupaikadesse. Selline vanade metsade killustumine võib viia lendorava hääbumisele ning nende taasasustamine on raskendatud või isegi võimatu. Lendoravate levila killustumise vältimiseks tuleks edaspidi senisest suuremat tähelepanu pöörata nende loomade asurkondi ühendavate metsaosade säilitamisele ja taastamisele.

Eestis väga ohustatud lendorav on ELFi vapiloom. Lendoravate kaitsmine on seotud ka vanade metsade ja vääriselupaikade kaitsega.

Liis Kuresoo ELFi metsaprogrammist: „ 2011. aasta on ÜRO algatanud rahvusvahelise metsa-aasta. Loodame, et ka Eestis suureneb huvi metsade kaitse vastu. Vanade metsadega on seotud lisaks lendoravale veel ohtralt teisigi ohustatud liike, kelle jaoks metsaraie tähendab elupaiga hävimist. Kui kaitsta lendorava elupaiku, siis paraneb ka teiste vana metsaga seotud liikide käekäik.”

Lendorav on harilikust oravast pisut väiksem. Oma nime on ta saanud keha külgedel esi- ja tagajalgade vahel asuva karvadega kaetud nahavoldi järgi, mis lennusena võimaldab loomakesel teha kuni 35meetriseid hüppeid puult puule. Lendoravaid elab Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes.

Info: http://www.elfond.ee/lendoravale
Uudo Timm, ELFi lendoravaprojekti juht, tel 513 1389

Toolse kodutute lemmikloomade varjupaik palub abi soojaku ostmiseks

Kiisuhärra Juss

Malve ja Olavi Tooming elasid Tamsalu vallas Sääsel. See on üks koht paljudest, kus on hulkuvaid kasse, kes on hüljatud ning otsivad uut peremeest.

Kassid ootavad talvel trepikodades või varjuvad keldritesse, et olla inimeste läheduses. Lootes leida tõelist sõpra, kes süüa ja ulualust
pakub, kes mängiks ning hellitaks.
Paljud inimesed aga ei pööra neile tähelepanu.

Et päästa ning anda kaitset hüljatud kassidele, kolis abielupaar Malve ja Olavi Tooming Sääselt ära ja võtsid asulas pesitsevad hüljatud kassid endaga kaasa. Koliti Toolsele, kus on Olavi isatalu ning kuhu otsustati rajada abivajavatele kassidele varjupaik.

2009. aasta märtsis avati Toolsel kodutute lemmikloomade varjupaik. Enne varjupaiga loomist tegutseti hoiukoduna, mis andis kassidele ajutise kodu. Aastate jooksul on abi saanud üle 100 hüljatud kassi. Uue kodu on leidnud 26 kiisukest.

Eelmise aasta suvel ehitati varjupaigas talgute korras kiisudele jalutusaed. Tänavu kevadel aga valmis varjupaiga abilistele-valvuritele Mollyle ja Torryle aedik. Neile meisterdati uued kuudid. Loe edasi: Toolse kodutute lemmikloomade varjupaik palub abi soojaku ostmiseks