Vudila mängumaal avatakse veeliumägi ja saadetakse Vutt maratonile

Vudila omanik Kajar Lember liumägede juures. Foto: Jaan Lukas
Vudila omanik Kajar Lember liumägede juures. Foto: Jaan Lukas

Homme, 2. juunil peetakse Kaiaveres paiknevas turismiettevõttes Vudila mängumaa suvehooaja avapidu, kus avatakse ka atraktiivsed veeliumäed.

Vudila mängumaa eestvedaja Kajar Lemberi sõnul alustati liumägede ehitamist sügisel metallkonstruktsiooni paigaldamisest. “Tööd lõppesid eelmisel nädalal, kui basseinispetsialistid lõpetasid liumägede katmise spetsiaalse kattematerjaliga.  Projekti käigus väga palju üllatusi polnud, kuid eks inseneridel oli nuputamist omajagu, et see suur karkass olemasoleva hoone ja suhteliselt pehme pinnasega kokku sobitada, ” ütles ta.

Lember märkis, et kindlasti ei saa liumägesid vaadelda eraldi eelmisel aastal avatud basseinikompleksist. “Tervikuna moodustavad nad  ühe tõelise veeatraktsiooni, mis on täna kindlasti suurim väline veepark Eestis. Kolmetasandilise liumäe kõrgeima raja alguspunkt on ligikaudu ühteistkümne meetri kõrgusel ja raja pikkuseks üle 35 meetri. Arvestades neid mõõtmeid, jätkub teismelistel  ja nende emadel-isadel põnevat ajaviidet piisavalt. Suve teises plaanis on püsti saada  ka tänase veepargi viimane osa ehk üle 60 meetri pikkune liutoru, mis saab olema eriline maiuspala ekstreemsemat liuglemist soovijatele. Ehk kui pisematele mudilastele oli ka siiani juba meil tegevusi küllalt, siis nüüd on ka „suurtel lastel“ üks vahva lisategevus juures,” ütles Vudila peremees.

Vudilas on aeg-ajalt ikka mängitud lasteteatri etendusi. “Varem oli meil teatrikuu august. Tänavu püüame aga spetsiaalselt Vudila jaoks lavastatud tükiga pakkuda etendusi juba eelolevast pühapäevast alates. Etenduse “Vuta läheb maratonile” on lavastanud ja ka näitetruppi veab eest Tess Pauskar, kes on lavastanud ja mänginud erinevates harrastusteatrites ja olnud  mitmete  laste- ja täiskasvanute näitemängude kunstnikuks. Eelmisel aastal valiti Tess Pauskar oma aktiivse tegevuse eest Tartus tegutsevas Vilde Teatris „Aasta vildakaks“. Loo peategelane vutt Vuta, nagu vutt Vurr-Leengi, on Vudila maskotid,” rääkis Kajar Lember. “Lisaks teatrietendusele korraldatakse avapäeval maskottide eestvedamisel erinevaid võistlusi, töötab meisterdamisnurk, kohal on näomaalija ning osalejatele on meie head koostööpartnerid välja pannud rohkelt vahvaid auhindu, ” lisas ta.

Vudila motorajal peaks  alates jaanipäevast pisikeste  ATV-de asemel sõitma väikesed automobiilid. Suve vältel saab valmis ka uus ronimispüramiid ning töös on ka vahva labürindi projekt. Grillmaja toitlustamist täiendatakse  toreda pannkoogikohvikuga. Kajar Lemberi sõnul on Vudila mängumaa  pidevalt arenev mängumaa, mis kindlasti kunagi päris valmis ei saa…

Jaan Lukas 

Peipsi rannikul peetakse romantikahõngulist muusikafestivali

Mulle meeldib maa - väike19-20 juulil  toimub Jõgevamaal Kasepää laululaval muusikafestival Peipsi Romantika. Festivalil esinevad Marko Matvere , Ott Lepland ja teised tuntud Eesti muusikud.

Peakorraldaja MTÜ Parim Valik kavatseb kultuurisündmuse korraldamise muuta igasuviseks traditsiooniks.

MTÜ Parim Valik juhatuse liige Hannes Soosaar nimetas festivali Peipsi Romantika eesmärgiks pakkuda  kohalikele elanikele kui ka kaugemalt tulijatele kvaliteetset ja professionaalset kultuuritelamust ja meelelahutust.

“Kavatseme  algatada selle aasta Peipsi Romantikaga traditsiooni igaaastaseks ürituseks, millest  võiks kasvada igati suurejooneline festival. Romantiliste ja akustiliste kavadega astuvad üles Liisi Koikson, Marko Matvere ja Peep Raun, Bonzo, Ott Lepland & The Band. Valik on tingitud sellest, et tegemist on mu lemmikartistidega, kes sobivad igati esinema Peipsi äärde. Iseäranis on järve ja merega seotud Marko Matvere ja Peep Rauni kava “Mulle meeldib maa”-kontsert merelauludest koos lugudega purjelaevanduse hiigelaegadest.  Teised esinejad esitavad nii oma vanemat kui ka uuemat loomingut”, kommenteeris Hannes Soosaar.

Kasepää laululava mahutab ligikaudu  600-800 inimest. “Piletite ostmisega tasub kiirustada, sest sooduspiletid on müügis 30. juunini”, teatas Soosaar.

Festivali läbiviimist toetavad sponsorid Leader Eesti, Nautimus ja Kasepää vald.

Koostööpartneriteks on ParimPidu.ee, Ares Security, Bookmill, Postimees, SL Õhtuleht, Vooremaa Ärileht, Piletilevi.

Kahel päeval festivalile kaasa elajatel on võimalus ööbida kaunil Peipsi rannikul nii telkide , kui ka ümberkaudsetes majutusettevõtetes.

Jänedal kuulutati välja Eesti parimad maaparandusrajatised

kuivendatud_maade_paiknemineReedel kuulutati Jänedal toimunud maaparanduse infopäeval välja konkursi „Keskkonnasõbralik maaparandus” võitjad – võidud kolmes kategoorias läksid Pärnu-, Tartu- ja Jõgevamaale.
Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal (MTÜ Leetva

Maaparandus Leetval.
Maaparandus Pärnumaal.

Maaparandusühistu), parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal (Hortiteh OÜ) ning parima keskkonna- või vesiehitise kategooria võitis Loduga settebassein Viruvere-Räsna II rekonstrueerimise koosseisus Jõgevamaal (MTÜ Viruvere-Räsna MPÜ).
Konkursil hinnati Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatisi.
Loe lähemalt konkursi võitjate ja nominentide kohta:  http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3121&page=3265&action=article&
Karin Volmer

Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

national geographic akenKuus Lõuna-Eesti maakonda avavad sel suvel külastajatele teekonna “Elu kahe maailma piiril”, mis jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Teekonda hakkavad tähistama National Geographicu kollased aknad, millest esimesed kerkivad Lõuna-Eestisse juuni keskel. Projekt avatakse 20. juunil Tartus Raekoja platsil.

Projekti ühe eestvedaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on teekond “Elu kahe maailma piiril” sündinud kogukondade algatusena ning innustab Lõuna-Eesti linnu ja maapiirkondi edasisele tihedale koostööle. „Tartumaal on teekonna loomine juba kokku kutsunud kaks uut piirkondlikku võrgustikku. Kogukondadele tähendab projekt kohaliku eripära esiletoomist ja erinevate osapoolte tugevamat koostööd ning Lõuna-Eesti külastajale uusi tooteid, marsruute, paremat infovahetust ja erilisemat elamust,“ rääkis Liimand.

Paigad, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi, tuuakse esile National Geographicu säravkollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.

Loe edasi: Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

Pärandiralli kaksiketapp tuuritab Vastseliinast Põltsamaale

Pärandiralli väljasõidud sellel laupäeval ja pühapäeval kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi esmalt Vastseliina piiskopilinnusesse muuseumiööd pidama ning kohe järgmisel päeval Põltsamaa lossiga uuesti tuttavaks saama. Laupäevase etapi teeb ebatavaliseks see, et muuseumiööle kohaselt on pärandiralli päeva asemel seekord tegu hoopis ööga, Põltsamaal aga tuleb lähema vaatluse alla ajalooliste teede kujunemine ja muuseumide köögipool.

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul võeti kaks retke järjest ette partnerite soovil: “Iga pärandiralli väljasõidu paneme kokku
koostöös kohalike korraldajatega – ja kui meid ikka just nimelt muuseumiööks külla kutsutakse, siis tuleb ka öine etapp ette võtta. Vastseliina sündmuse puhul on eriti hea meel ka selle üle, et kaasa sai tulla pärandisaadik Lauri Õunapuu – tänu temale räägime pärandiralli väljasõidul esimest korda regi- ja rahvalaulust.

Laupäeva õhtul Vastseliinas on esimest korda pärandiralli kavas ka loeng arheoloogiasõpradele: Ingmar Noorlaid räägib Võrumaa põnevast arheoloogiapärandist. Juba kogenud pärandirallitajatest on Vastseliinas kaasas nii Heiki Pärdi kui Jürgen Kusmin, nendega tuleb juttu Eesti ja Seto piirialade omapärasest ehituspärandist ning Võrumaa pärandkultuurist.

Pühapäeval on Põltsamaa lossis päevakorral pärandi kogumine ja säilitamine – olgu siis muuseumis või kogukonnas, juttu tuleb ka vanast teedevõrgust Põltsamaa ümbruses ning piirkonna pärandkultuurist. Uueks teemaks pärandiralli kavas on muuseumitöö köögipoolega tutvumine. Eesti Rahva Muuseumi giidid korraldavad õpitoa, kus mõne osalejal kaasas oleva eseme kirjelduse kaudu õpime tabama meid ümbritsevate asjade kultuurilist väärtust. Lahti räägitakse ka see, mida tänapäevase kultuuripärandi kogumine, uurimine ja säilitamine üldse tähendab – kuidas otsustada, mida
tasub alles hoida.

Täpsem info pärandiralli koordinaatorilt, Elo Lutsepalt (53444769, elo@evm.ee). Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis. Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari, järgminerallipäev toimub 25. mail Saueaugu Teatritalus ja keskendub taluarhitektuurile. Lähemalt Pärandiralli kohta:

www.parandiaasta.ee/ralli.

Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus

pidoõhta15. juunil 2013 peetakse Jõgevamaal Vägari külas Siimu-Jaani taluõuel 1920-ndate stiilis peoõhtu.

Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus on piduõhtu sellisena nagu seda korraldasid 1920-ndatel aastatel Eesti külaseltsid. Et tänapäeva elutempo on mitmeid kordi kiirem kui sada aastat tagasi, siis ka meie piduõhta sisaldab rohkem kui üks tolleaegne pidu. Kanname ette enam-vähem kõik etteasted, mida tol ajal erinevatel külapidudel näha sai ning toimumas on veel palju muudki. Publiku ette astuvad puhkpillimängijad, isetegevuslased, rahvateatrid, maadlejad, lauljad, uuema aja esindajana kapell. Esitatakse lühinäitemänge (jante), tantsitakse autori- ja seltskonnatantse, tehakse ilulugemist (kuplee), näha saab maadlustsirkust, tantsitakse puhkpilli ja kapelli saatel.

Kohalikud taluomanikud on välja pannud letid oma põllu- ja laudasaadustega, tutvustavad oma käsitööoskusi ning kauplevad toidu- ja käsitöökaupadega. Pidupäevalised võivad õnne proovida loteriikioski juures, kus peauhinnaks on elusat põrsast imiteeriv suitsupõrsas. Kohal on hobused ja saab teha vankrisõitu. Külastaja saab kõigest ise osa võtta – ise teha, ise proovida, ise katsuda. Päev sisaldab ka kõnesid, mis tutvustavad eesti talurahva olme- ja seltsielu 1920-ndatel aastatel.

Osalejad: Päälinna Pritsimeeste Pasunakoor (pillimehed ERSO-st ja Kaitseväeorkestrist), teater Nora, Põltsamaa Muuseum, FS Jõgevahe Pere, rahvatntsurühmad Kaljaan, Lustilised ja Pajusi ETNO, Põltsamaa Spordikool, Hea Villa Selts, Ravvakrati OÜ, Paju talu, Saksa Hobused jpt. Loe edasi: Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus

Talgutööd võimaldavad Kuremaa mõisvalitsejamajas õppeklassi avada

Talgulised MTÜ Marlau eestvedamisel õppekeskuseks kohandatud Kuremaa kunagise mõisavalitsejamaja ees.
Talgulised MTÜ Marlau eestvedamisel õppekeskuseks kohandatud Kuremaa kunagise mõisavalitsejamaja ees.

Mittetulundusühingu Marlau eestvedamisel Kuremaal  4 mail  toimunud “Teeme ära ” talgutel puhastati kunagises mõisavalitsejamajas ka kaks ruumi , millesse  plaanitsetakse rajada õppeklass ja puhkenurk.

MTÜ Marlau juhatuse liikme Triinu Palmiste sõnul võimaldab ruumide puhtaks saamine mõisavalitsejamajas hakata siin lisaks restaureerimise praktilisele õppele läbi viima ka teooriatunde. “See on märkimisväärne samm meie ettevõtmiste arengus, ” märkis kohaliku elu edendaja. “Kokku on valitsejamajas viisteist ruumi , millest varem olime juba korda teinud viis.

Talgupäeval sai ka maja ümbrus puhtaks okstest ja lehtedest. Maja ümbruse puhastamisega nägid kella kümnest hommikul õhtu kella viieni vaeva kuus inimest. MTÜ liikmetega oleksime sama tulemuse saavutanud mitmeid päevi kauem kestnud tööga.  Nüüd on kohe mõnus restaureerimiskotta minna ja mõistagi ka ilus silmale vaadata, ” märkis Palmiste. “Talgutel osales kaheksa täiskasvanut ja kaks last, kes pika tööpäeva vapralt vastu pidasid. Mitmed talgulised olid väljaspooöt Kuremaad. Suured tänud kõigile mittetulundusühingu Marlau nimel, ” märkis ta. Triinu Palmiste nimetas MTÜ Marlaule suureks auks ja üllatuseks  Kuremaa külavanem Aimar Pihlak palvet heisata talgupäeva avamisel  Eesti Vabariigi riigilipp. Samuti oli Kuremaa külaseltsi poolt maitsev talgusupp.

“Ajaloohõnguline mõisavalitsejamaja on meile väga hingelähedane. Hoone valmib põhjalikumat remonti ja puhastamist, kuid oleme nõuks võtnud seda samm haaval korda teha. Selleks otsime ka erinevaid võimalusi rahastajate leidmiseks. Jõgeva valla pärl Kuremaa on seda väärt, et siia elu tagasi tuua ja pakkuda elanikele erinevaid võimalusi vaba aja veetmisel, ” ütles Triinu Palmiste.

 Jaan Lukas 

Pajusi Teater annab esimese etenduse

OLYMPUS DIGITAL CAMERAJõgevamaal Pajusi Rahvamajas tegevust alustanud Pajusi Teater (harrastusnäitlejate trupp) toob 1. mail välja esimese etenduse.

Debüütetenduseks on Eugene Ionesco/Tarmo Kruusi näidend “NINASARVIK”. Lavastaja ja kunstnik on Tarmo Kruus.

Osades: Siimar Kivisild, Kristina Lepiste, Silver Aug, Maia Lepiste, Lea Krass, Sirje Nurka, Joosep Helve, Rein Annuk (Teater NORA), Anni Luud (Teater NORA), Rauno Leets (Teater NORA)

Ka käppadeta kass peab hiiri püüdma, sest see on tema loomuses!

Inimesed on inimesed ja ninasarvikud on ninasarvikud. Ühed ei saa teiseks moonduda ega vastupidi!
Kui kassil oleks neli uime, oleks ta kala!
Loogiline…? Mitte…?
Üks imelik masin see inimene on! Looduna unikaalseks, saab tema esimeseks mõistuspäraseks tegevuseks oma unikaalsuse kaotamine ja teiste “unikaalsetega” samastumine.
Säh sulle loogikat…!

Esietendus 1.mail algusega kell 19 Pajusi Rahvamajas

Tuleproov selgitas Eesti parimad noored aednikud ja metsamehed

Luua Metsanduskoolis kutsemeistrivõistlused 2013

15.–16. aprillil 2013 toimusid Luua Metsanduskoolis kutsemeistrivõistlused, kus oma oskused panid proovile aiandus- ja metsandusala kutseõppurid üle Eesti.

„Raievõistlusel, metsamasinate tuleproovil ja metsarajal võidutsesid Luua Metsanduskooli õpilased, edu tõi neile aastane ettevalmistus, kus tänu KIK-i rahastustele on saadud õpilastele teha ettevalmistavaid õpilaagreid,” rääkis Luua Metsanduskooli metsanduse valdkonna koordinaator Marko Vinni. Ta lisas: „Maastikuehituse erialal näitasid tugevamaid tulemusi Räpina Aianduskooli kasvandikud, neile tagas edu suurem rõhu asetus aiandusele.”

Vinni sõnul tiivustas õpilasi kutsevõistlustest osa võtma ja pingutama see, et heade tulemuste korral on õpilastel võimalus pääseda Eestit esindama Euroopa võistlustele. „Kui neid võistlusi enda jaoks tõsiselt võtta, siis annavad need õpilastele juurde teadmisi, oskusi ja isiklikku arengut ning võimaluse enda taset võrrelda teistega õppuritega,” selgitas Vinni võistluste tähendust.

Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 130 kutseõppurit Luua Metsanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Räpina Aianduskoolist. Noored katsusid kahel päeval jõudu raievõistlustel, metsamasinate tuleproovil, maastikuehitusel, metsarajal ja osavusrajal. Kutsemeistrivõistlusi korraldas Luua Metsanduskool. Võistlusi rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus, Innove ja Euroopa Sotsiaalfond.

Vaata võistluse pilte siit:

http://tinyurl.com/Metsandus-ja-aiandus-KMV-1

http://tinyurl.com/Metsandus-ja-aiandus-KMV-2

Rohkem infot võistluste kohta!

Peipsi kandi lasteaialapsed esitasid Palal näitemänge

Pala lasteaia näitlejatar Meribel Tarto. Fotod: Pala lasteaed
Pala lasteaia näitlejatar Meribel Tarto. Fotod: Pala lasteaed

 

Pala lasteaias toimusid Jõgevamaa Peipsi-äärse piirkonna lasteaedade näitemängupäevad, kus tüdrukud ja poisid paistsid lisaks näitlemisele silma ka laulmise ja tantsimisega. Osalejaid ja juhendajaid tunnustati meenetega.

Anna Haava nimelise Pala kooli alushariduse õppealajuhataja ehk rahvakeeli lasteaiajuhataja Tiina Karu sõnul olid trupid repertuaari võtnud õpetliku sisuga näidendid. Tiheda lasteaia lapsed Kasepää vallast mängisid terviseõpetusliku loo “Sööbik ja pisik”. Torma lasteaia Linnutaja poisid ja tüdrukud aga “Jussikese seitset sõpra”. Mustvee lasteaed tuli kohale venekeelse etendusega “Kuidas kassipoeg näugumise ära õppis”, millele tänu veenvale ja atraktiivsele mängimisele elasid hoogsalt kaasa ka eesti lapsed.

Tiina Karu rääkis, et Saare valla lasteaia Siilike etenduse “Kana Kaaga” tegi lustlikuks ja hoogsaks tibutants. Pala lasteaia etendatud muinasjutus “Pöial-Liisi” osutus üheks elamusi tekitavamaks “numbriks” konnade tants, mida esitati laste ja noorte seas populaarse Gangnam Style’i stiilis tantsuna.

Pala lasteaia lapsed Eliis Tupits ja Eliise Värk etenduses "Pöial-Liisi " nõia ja ema osades.
Pala lasteaia lapsed Eliis Tupits ja Eliise Värk etenduses “Pöial-Liisi ” nõia ja ema osades.

Rollidega  said igati hästi hakkama Meribel Tarto, Martin Kiigjõe, Sebastian Sildver, Matthias Värv, kolme osa mänginud Eliis Tupits ning teisedki Saare valla lapsed.

Näidendi õpetas selgeks Tiina Karu koos muusikaõpetaja Malle Sildveriga.  Fotodele jäädvustas näitemängusündmuse Eliis Tupitsa isa.

Kõiki näitemängudes kaasa teinud lapsi ja nende juhendajaid tunnustati meenetega. Morsi- ja suupistelaua katmisel oli abiks Jõgevamaa omavalitsuste liit.  Jõgevamaa Peipsi-äärsete piirkondade näitemängupäevad said teoks 14.

korda.

   Jaan Lukas

Üle-eestiline naiste tantsupidu peetakse taas Jõgeval

Esimene Jõgeva naiste tantsupidu „NaiseLugu” Jõgeva linna staadionil 2011. aastal. Foto: Johannes Haav
Esimene Jõgeva naiste tantsupidu „NaiseLugu” Jõgeva linna staadionil 2011. aastal. Foto: Johannes Haav

Jõgeva kultuurikeskuses toimunud Eesti naisrühmade esindajate ümarlauas pälvis üksmeelse heakskiidu  folklooriselts Jõgevahe pere sõnum valmisolekust  korraldada Jõgeval 2016. aasta 12. juunil II Eesti Naiste Tantsupidu.

Jõgeval otsustati moodustada ka rahvatantsuga tegelevate Eesti naisrühmade alaliit. Oluliseks sündmuseks suurpeo ettevalmistamisel on 2014. aasta mais toimuv naisrühmade võistutantsimine. Sama aasta novembriks selguvad ka naistetantsude konkursil paremaks valitud tantsud. See on võimalus naiste tantupeo repertaari rikastamisel.

2011. aastal Jõgeval peetud I Eesti Naiste Tantsupidu kandis pealkirja NaiseLugu. Vahetekste luges Jõgevalt võrsunud näitleja Hele Kõrve. Peo pealavastaja ja kunstiline juht Ülo Luht avaldas arvamust, et järgmise tantsunaiste suurkogunemise läbiv teema võiks olla ”Mehe lugu”, läbi tantsu tutvustakse naisi meeste vaatevinklist ja vahetekstide lugejaks võiks olla mees.

Arutelul jäi kõlama mõte, et naiste ja meeste tantsupidu peavad toimuma erinevatel aastatel. Nii ongi välja kujunenud, et  mehed peavad oma peo Rakveres 2015. aastal ning naised 2016. aastal Jõgeval.

Jõgeval toimunud naisrühmade esindajate mõttevahetusele järgnes ka parimate naisrühmade galakontsert ”Siit nurgast ja sealt nurgast Kesk-Eestisse kokku”.

Jaan Lukas

Konkurss “Joonista muinasjuttu”

Võrumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa noored muinasjutusõbrad on oodatud osalema eesti muinasjuttude illustratsioonide võistlusel. See konkurss organiseeritakse projekti “Kaasmaalased” raames, milles osalevad maakonnalehed Vooremaa, Võrumaa Teataja ja Viru Prospekt.

Võistlus “Joonista eesti muinasjuttu” viiakse läbi kahes vanuserühmas – 5-8 aastased ja 9-12aastased. Tööd tuleb esitada A4 suuruses joonistuspaberi lehel või digitaalselt. Koos võistlustööga tuleb nimetada ka muinasjutu pealkiri, autori täielik ees- ja perekonnanimi, vanus, aadress, kontakttelefon. Koos joonistusega tuleb saata ka tsitaat muinasjutust, mille kohta just see töö käib. Kunstmuinasjutu puhul tuleb näidata autori perekonnanimi.

Töid hindab žürii, mille koosseisus on ajalehe Viru Prospekt peatoimetaja Tatajana Zavjalova, Narva muuseumi kunstiteadlane Jelena Sohrannova ja Narva keskraamatukogu peabibliograaf Tatjana Krivolap.

Kõiki osalejate joonistusi võib näha aadressil www.prospekt.ee Parimatest töödest koostatakse näitus, mis pannakse üles Narva MacDonaldsis. Võitjate auhinnad aitavad neil oma võimeid arendada.

Ida-Virumaalt pärit osalejad võivad tuua või saata oma joonistused ajalehe Viru Prospekti toimetusse Puškini 20-12, Narva, 20307,

Võrumaalt pärit osalejad Võrumaa Teataja toimetusse aadressil postkast 1, Oja tn 1, Võru, 65602. Jõgevamaalt pärit võistlustööd on oodatud ajalehe Vooremaa toimetusse aadressil Aia tn 1, 48306 Jõgeva.

Pilte võib saata ka elektronpostiga aadressile Svetlana@prospekt.ee Töid võetakse vastu 12. maini.

Puuetega inimeste tervisepäev Kuremaal

Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda korraldab 26. märtsil 2013 algusega kell 10 Kuremaa ujulas tervisepäeva maakonna puuetega inimestele

  • Jõgeva Haigla peaarst hr Põdder räägib tervislikest eluviisidest
  • Vererõhu, -suhkru ja kolesterooli mõõtmine
  • Vesiaeroobika näidistund
  • Basseinide ja saunade kasutus kell 10-15

Tellitud transport Kuremaale väljub Jõgeva taksopeatusest kell 9.45 ning Kuremaalt tagasi Jõgevale kell 15.

Tervisepäevast osavõtt tasuta.

Kursi jahilossis esineb Viido Polikarpus

Pühapäeva õhtul kell 18 algaval kontserdil Puurmani vallas  Kursi jahilossis musitseerivad kultuurialaste  harrastustega ettevõtja Viido Polikarpus ning Kuldar Kalluste, kes on saanud tuntuks ka kitarride meisterdamisega.

Kursi jahilossi perenaise  Allikee Kubi sõnul mängivad Viido Polikarpus ja Kuldar Kalluste kitarri ja laulavad  hoone erinevates saalides   vastavalt oma soovile ning publiku kaasaelamis huvile.

“Enamuse oma elust Ameerika Ühendriikides elanud, kuid viimasel ajal end järjest rohkem Eestiga sidunud Viido Polikarpus vastab ka kontsertikülastajate küsimustele ning räägib muuhulgas   päikesepatareidest,” ütles Kubi.  Tema sõnul on võimalik muusikat nautides ka õhtueinet süüa ning ka metskitsepraadi maitsta.

Täpsemat infot muusikasündmusest saab www.kursijahiloss.ee.

Jaan Lukas

Päästekomando alles jäämist Palamusele peeti Jõgevamaa aasta teo vääriliseks

Foto: palamuserk.blogspot.com
Foto: palamuserk.blogspot.com

Palamuse vabatahtliku päästekomando moodustamine kui Jõgevamaa aasta tegu 2012 kuulutakse pidulikult välja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi ja Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Toivo Tõnsoni Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

MTÜ Palamuse Pritsumehed vabatahtlik päästekomando loodi pärast piirkonna riikliku komando sulgemist.

Priitahtlike päästjate eestvedaja Margus Kaasik ütles, et komando moodustamisest teatati Palamusele ja selle ümbrusesse üles riputatud kuulutustel.

“Algul tagasihoidlikuna tundunud liikmeks tulemise huvi hakkas järjest kasvama,” meenutas Kaasik.” Praegu koosneb komando 30 liikmest, kellest kahel kolmandikul on varasem kutselise päästja kogemus või väljaõpe. Vabatahtlikutena alustanud õpivad oskuslikku ja ohutut tegutsemist koolitustel.”

Kaasiku sõnul jõuavad vabatahtlikud Palamuse vallas õnnetuspaikadesse esimesena. Vajadusel sõidetakse tulekahjusid taltsutama ka Jõgeva ja Tabivere valda ning ka teistesse Jõgevamaa piirkonadesse. Esimene väjakutse oli Pikkjärvele, kus põles kuur, mille kohalikud noored olid omaalgatuslikult kooskäimiskohaks kohandanud.

Palamuse Pritsumeeste “residentsiks” on kunagine majandi elektrikutehoone, milles asus ka riiklik päästekomando. Seal on ööpäev ringi valves üks päästjatest. Häireteate korral informeerib ta meeskonnakaaslasi ning kutsub nad kodudest või mujalt sündmuspaigale kaasa. Loe edasi: Päästekomando alles jäämist Palamusele peeti Jõgevamaa aasta teo vääriliseks

Paunvere Laat ja Väljanäitus saab rahuvusvaheliste majanduskontaktide sõlmimispaigaks

Palamuse LeedusJõgeva Maavalitsuse ja Palamuse Vallavalitsuse ühisdelegatsiooni visiidil Leedus asuva sõprus- ja koostööpiirkonda Kaišiadoryse rajooni lepiti kokku sealsete ettevõtete osalemises tänavusel Paunvere Väljanäitusel ja Laadal.

Palamuse vallavanem Urmas Asteli sõnul peetakse mõttekaks kutsuda Paunvere Väljanäitusele ja Laadale lisaks kultuuritegijatele ka valla ja maakonna sõpruspiirkondade ettevõtjaid. “Eesmärk on pakkuda nendele võimalust Jõgevamaa firmade külastamiseks, nende juhtidega kohtumiseks ning majandussidemete loomiseks. “Nii oleksid Paunvere Väljanäitusele ja Laadale oodatud ettevõtted Leedust Kaišiadoryse ja ka Lätist Cesise rajoonist, kellega meil samuti pikaajalised koostöö suhted.” Astel märkis, et kaasa aidates selliste kontaktide tekkimisele saab omavalitsus anda oma panuse kohaliku ettevõtluse edendamiseks. “On oluline, et Palamusel toimuvale suursündmusele tuleksid ennekõike need Leedu ettevõtted, kes huvituvad eestimaisest toodangust ja teenustest,” ütles maavanem Viktor Svjatõšev, kes oli Kaišiadoryses viibinud Jõgeva maakonna ja Palamuse valla ühise delegatsiooni juht. “Ehk võiks kohtumised ja võimalikud ettevõtlussuhete loomised välismaa firmadega toimuda päev enne Paunvere Laata ja Väljanäitust,” arvas ta.

Loe edasi: Paunvere Laat ja Väljanäitus saab rahuvusvaheliste majanduskontaktide sõlmimispaigaks

Vudilasse oodatakse laupäeval hõbekala püüdma

HOBEKALALaupäeval toimub  Kaiaveres Vudila mängumaal kolmandat korda kalapüügivõistlus Vudila Hõbekala, kus peaauhinnaks on kohalikus ettevõttes Lingalaid valmistatud sõudepaat.

Vudila mängumaa eestvedaja Kajar Lemberi sõnul kalastakse Vudila Hõbekalal Kaiavere järvel, mis on üks liigirikkamaid veekogusid Vooremaa järvestikus.

“Kõige rohkem saab seal talvisel ajal kätte ahvenat ja särge,” ütles Lember. “Igal kalastajal lubatakse püüda ühe püügivahendiga, kas siis kirptirgu, sikuti või talvise ujukõngega. Vahendi valik sõltub suuresti sinna riputatavast peibutisest.”

Lember märkis, et Vudila Hõbekalal autasustakse kuut paremat individuaalvõistlejat ja kolme võistkonda,  samuti kuut kuni 16 aastast last ja noort ning kolme naist.

Tänavugi on parimale kalastajale auhinna välja pannud kohalik ettevõtte OÜ Lingalaid. Eriauhinnad on ka suurima kala püüdjale, stiilsemale kalastajale ja võistkonnale. Auhinnatavad on ka perepäeva raames toimuvad tegevused. Kõigi kalastajate ja sündmusel osalenute vahel loositakse ka sel aastal sõiduauto. Täpsed reeglid ja lisainfo on Vudila kodulehel. Sel aastal saab ka esimest korda osta soodsamalt pilet meie e-pileti keskkonnast. Mida rohkem inimesi seda võimalust kasutab, seda kiiremini sujub kindlasti kohapealne registreerimine ja muu sinna juurde kuuluv.

“Eelmisel aastal oli Vudila Hõbekalal üle 800 osaleja,  kellest lig 350 tegeles kalapüügiga. Ülejäänud võtsid osa teistest tegevustest. Ise arvame, et inimesi võiks sel aastal olla vähemalt sama palju ja sellise rahvahulga vastuvõtmiseks oleme sel korral kindlasti veelgi paremini valmis, ” ütles  Lember. “Tänavu saavad kõik kohaletulijad uudistada ka meie uusimat suuratraktsiooni – suvehooajaks valmivat üle Vudila kõrguvat liumäge.”

Jaan Lukas

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Viimane aeg registreeruda viiendale Kalevipoja uisumaratonile

Foto: Vahur Kukk
Foto: Vahur Kukk

Laupäeval Mustvees  peetavale  Kalevipoja V uisumaratonile saab registreeruda veel homseni. Uisumaratoni korraldustoimkonna esimees  Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev märkis, et spordisündmus õnnestub läbi viia, selleks nädalaks tehtud ilmaprognoos jääb paika pidama. “Viiekilomeetrisel rajal võib treenimist alustada juba praegu. Viimane lihv antakse rajale käesoleva nädala teisel poolel Adavere liuväljal kasutusel oleva jäämasinaga,” märkis võistluste peakohtunik Jõgeva Spordiliit Kalju juhataja Uno Valdmets.

Maratoni finiš ja start on Mustvees. Maratonil toimuvad uisuvõistlused 30 ja 10 km ning tervisespordiüritusena 5 km pikkusel distantsil. 5 km pikkune distants on võimalik läbida uisumatka või jalgsimatkana. Spordisündmust korraldavad Mustvee linnavalitsus, Kasepää vallavalitsus, Jõgeva maavalitsus, Eesti Uisuliit ning Jõgevamaa Spordiliit Kalju.

Jõgevamaa omavalitsusjuhtidest osaleb uisumaratonil Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, kes võistleb 10 km distantsil. “Teen maratoni kaasa kolmandat korda ja Peipsi järvel uisutama ergutab mind suuresti spordilembeline abikaasa Heli,” ütles hiljuti 60-aastaseks saanud linnapea.

 Kalevipoja V uisumaratoni stardiajad:

30 kilomeetrit kell 11

10 kilomeetrit kell 13

5 kilomeetrit uisumatk kell 13.05

5 kilomeetrit jalgimatk kell 11-12.00

Registreerumine ja võistlusjuhend: www.sportinfo.ee

Jaan Lukas 

Soome muusikud panevad Põltsamaa helisema

2. veebruaril kell 17 esineb Põltsamaa kultuurikeskuses Turu konservatooriumi kammerorkester, mida juhatab dirigent Jukka Perksalo, teatas Põltsamaa kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialist.

Esitamisele tuleb Põhjamaade heliloojate muusika. Kontsert on tasuta. Turu kooli orkestri esituses saab kuulata Lars-Erik Larssoni, Edvard Griegi, Gustav Holsti ja Erkki Salmenhaara muusikat. Lisaks nendele teostele tulevad esitamisele Heino Elleri “Kodumaine viis” ja Soome suurkuju Sibeliuse Andante “Festivo”.

Turu Konservatooriumi Kammerorkestris mängivad kooli kõige andekamad õpilased. Kuna orkestri programm tugineb olulisematele kammermuusikateostele, koosneb see tihti selliste heliloojate teostest nagu Jean Sibelius, Armas Järnefelt, Uuno Klam, Per-Henrik Nordgren, Einojuhani Rautavaara, Johann Sebastian Bach, Lars-Erik Larsson ja Heino Eller. Orkestrit dirigeerib alates 2001. aastast Jukka Perksalo. Loe edasi: Soome muusikud panevad Põltsamaa helisema

Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Raul Veede. Allikas: err.uudised
Raul Veede. Allikas: err.uudised

Novembris toimunud Jõgevamaa-teemalise artiklivõistluse võitis Raul Veede Tartust, kes kirjutas veebientsüklopeediasse artiklid Jõgeva kollasest, Benito Agirre tänavast ja ikoonimaalijast Gavriil Frolovist. Veede kirjutas või täiendas võistluste jooksul 24 artiklit. Konkursi žürii tõstis Veede puhul esile artiklite eripalgelisust, vormistust ja kasutatud allikate rohkust.

Põltsamaa-eriauhinna sai Robert Reisman Paidest artikli eest, mis tutvustab Põltsamaa mõisa ajalugu. Reisman kirjutas ka artikli EELK Põltsamaa Niguliste kirikust ja täiendas oluliselt artiklit Põltsamaal resideerunud hertsog Magnusest.

Lisaks tunnustas žürii Sergey Sharkovi märkimisväärse panuse eest Jõgevamaa kajastamisel Vikipeedias. Uuele autorile välja pandud MTÜ Wikimeda Eesti eriauhinna pälvis Marianne Karm. Loe edasi: Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Eckard Klug – abivalmis jõuluvana Eestimaa Uhkuse tänugalal

Eckard Klug koos kaasa Luule ja teiste pereliikmetega Eestimaa uhkuse tänugala salvestamisel.

Täna kell 19.30 algavas TV3 saates “Eestimaa Uhkuse tänugala” tunnustakse ka tuntud heategevuse edendajat Eckard Klugi, kelle Eestimaa kodu asub Torma vallas Sadala kandis Ookatku külas.

Eckard Klug on 20 aasta vältel toonud Rootist rikkalikus valikus kvaliteetseid tarbeesmeid ja rõivaid hooldekodudele, koolidele, lastedadele ning teistelegi asutustele. Kõige rohkem teatakse teda heategevuse korraldajana Torma vallas Sadala kandis. Samuti on ta aga toonud tarvlikke esemeid Jõgeva haiglale, Võrumaa, Ida-Virumaa ja Põlvamaa sotsiaalasutustele. Eckard Klug korraldas ka tänavu traditsioonikohase jõulupeo Torma valla eakatele elanikele.

“Pidevatel sõitudel Eestisse tutvus Eckard Luule Väinaga, kellega koos Sadala lähedale Ookatku külla ühine maakodu rajati,” ütles Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt, kes oli üks neid, kes Eckard Klugi Eestimaa uhkuse tänugalale tunnustamiseks esitas. “Nii astus Eckard Klug MTÜ Sadala Külade Selts liikmeks ning osaleb initsiatiivikalt ja agaralt ühenduse ettevõtmistes. Eckardi toetamisel toimub Sadala rahvamajas igal aastal jõulupidu seeniorieas Torma valla elanikele.”

Tunnustamiseks esitajate seas olid ka Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli direktor Toomas Aavasalu ja SA Jõgeva haigla juhtaja Peep Põdder. Loe edasi: Eckard Klug – abivalmis jõuluvana Eestimaa Uhkuse tänugalal