Täna kell 13-17 peetakse Türi kultuurimaja saalis (Hariduse tn 1) konverentsi “Eestimaa küla – elu ise või tagahoov?” Konverentsi korraldavad Eesti Külaliikumine Kodukant, koolituskeskus Pro Patria ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam koos Konrad Adenaueri fondiga.
Toimub avalik arutelu kohalikust mainekujundusest. Sõna võtavad Tunne Kelam, Helir-Valdor Seeder, Agu Uudelepp, Olev Kenk, Kaie Toobal, Ülle Välimäe. Päeva juhib Kaia Iva.
Täpsema kava leiab siit:
Laupa põhikooli võimlas läheb 12. novembri keskpäeval lahti laadamöll. Laadal müüakse ainult omavalmistatud kraami (küpsetised, käsitöö, ehted, kaardid jne).
Töötab laadaraadio ja hinnatakse reklaame, väljapanekut, kauplemisoskust jne. Õpetajad korraldavad suure õnneloosi, kus iga loos võidab ja maksab vaid üks kroon. Saadud summa läheb klaverifondi, kuhu soovitatakse teha annetusi ka kõikidel laadakülalistel.
Kolmapäeval, 10. novembril toimub Järvamaal Särevere mõisas seminar “Energiamajandus ja säästlikud hanked”.
Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada energiaühistu kontseptsiooni, hoonete energiatõhusust, energiaplaneeringut ning tutvustada rohelisi riigihankeid kohalikus omavalitsuses. Seminari korraldab Kliima- ja Energiaagentuur koos Keskkonnaministeeriumiga.
Seminar algab 10. novemberil kell 10.00 ja lõpeb kell 16.30. Osalemine tasuta, vajalik eelregistreerimine. Täpsema päevakavaga saab tutvuda siin.
Allikas: Kliima- ja Energiaagentuur, www.kena.ee
2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.
I Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht
Majal krohvitakse välisfassaad, ehitatakse varikatused peasissekäigule ja õueürituste korraldamiseks. Hoone saab invasissepääsu ja paigaldatakse signalisatsioon.
Tööde tegemiseks sai MTÜ Kirna Kolmik PRIA-lt Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetusest ligi miljon krooni.
Lisaks ostetakse mööblit ja muud sisustust, et seltsimajas tegevusi korraldada ning maja kasutusvõimalusi avardada. Projekti raames saab uue välimuse ka seltsimaja naabruses asuv puukuur, millest kujundatakse panipaik.
MTÜ Kirna Kolmik sai PRIA-lt ligi üks miljon krooni toetust ka eelmisel aastal, siis paigaldati uus katus nii seltsimajale kui ka naabruses asuvale puukuurile, valati uus põrand, paigaldati lagi, vahetati vajalikud uksed ja aknad ja tehti teisigi sisetöid.
Silvi Lukjanov, Türi vallavanema nõunik
Türil asutatava koori eesmärk on nauditaval kunstilisel tasemel esitada maailma ja ka eesti koorimuusika varasalve kuuluvaid teoseid. Teha koostööd Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestriga ning erinevate interpreetidega nii Eestis kui välismaal. Koori peadirigent ja ellukutsuja on Lilyan Kaiv.
Lauljaid oodatakse üle Eesti. Koori suuruseks on planeeritud 28 inimest: 14 naishäält ja 14 meeshäält. Konkurss koori toimub laupäeval, 8. jaanuaril 2011 aastal kell 12.00 Türi Kultuurimajas.
Lisainfo telefonil 5253760 või meilitsi: lilykaiv@gmail.com
Foto: Keskmaa Kammerkoor
Särevere Mõisarahva Seltsil on kavas elustada piirkonna ühistegevus ja selleks kutsutakse aktiivseid Särevere elanikke 2. novembril arengukava koostama.
Särevere Mõisarahva Seltsi juhatuse liige Eve Rõuk ütles, et praegu puudub alevikul ühistegevuseks kava, kuid seda on väga vaja, et aleviku asukohast ja eripärast tulenevat potentsiaali paremini ära kasutada. Ühiselt kirjapandud mõtted annavad võimaluse paremaks koostööks kodupaiga arendamisel ja investeeringute saamisel.
Särevere Mõisarahva Selts asutati eelmisel aastal. Seltsi eesmärgiks on kohaliku elu arendamine ja elanike heaolu suurendamine, ühistegevuste korraldamine, tasakaalustatud arengu toetamine ja väärtustamine ning elukestva õppe propageerimine.
Arengukava aruteluks kogunetakse Särevere mõisas 2. novembril kell 17.30.
Türi kultuurimajas tegutsevasse laulustuudiosse Avendris oodatakse täna kell 18 lauluhuvilisi lapsi ja noori alates seitsmendast eluaastast.
Stuudio eesmärk on arendada laste musikaalsust ja õpetada neile solistina esinemist, saatepillide kuulamist ja koosmusitseerimist, samuti pakkuda lavakogemust ja süstida esinemisjulgust.
Esimesteks külalisteks on Mirjam Dede ja Juss Kaarepere, kes räägivad oma tööst ja tegemistest ning annavad ka väikese kontserdi.
Sellel nädalavahetusel, 29.-31. oktoobril toimub Türi vallas, Türi linna lähiümbruse maastikul ja Saunametsa piirkonnas Järva Maleva noorkotkaste ja kodutütarde “Metsalaager 2010”.
Selle laagriga tähistavad noorkotkad ja kodutütred välilaagrite hooaja lõppu ning sinna on oodatud kõik Järvamaa noorkotkad, kodutütred ja noortejuhid. Laagrist võtab osa ligi 100 Järvamaa noorkotkast ja kodutütart ning koos juhtidega on laagrikoosseisus ligi 140 inimest.
Laagri eesmärgiks on anda noortele teadmisi laagri- ja matkatarkustest noorkotkaste ja kodutütarde erikatsete ulatuses, harjutada meeskonnatööd, korrata üle tulevasteks laagriteks ning luureretkedeks esmaabi-, laagri- ja matkatarkuste-, pioneerikunsti-, kokandus-, side- ja topograafia valdkonnad. Kõige selle juures püüab laager propageerida noorte seas ka looduses liikumist ja viibimist kui tervislikku ja kasulikku ajaviidet.
“Meie organisatsioonide ülesanne ongi kasvatada noortest terved ja kehaliselt tugevad Eesti kodanikud. Välilaager koos matkaga ongi üks tervist ja keha arendav tegevus ja jätkuvalt teadvustame noortele, mida kasulikku pakub meid ümbritsev loodus”, ütles noorteinstruktor Urmas Piigert.
Nagu eelnevatel aastatel toimub ka sel aastal pärast praktilisi õppusi, mis kinnistavad eespool nimetatud õppeteemasid, tuntud mängude “Laevade pommitamise” ja “Lippude varastamise” põhjal luuremäng.
Järvamaa noorkotkad ja kodutütred koos juhtidega paluvad ligidusse jäävatelt inimestelt mõistvat suhtumist laagri toimumisse.
Kärt Ojala, Noorte Kotkaste Järva maleva teavituspealik
Eile õnnistati Järvamaal Türi vallas sisse möödunud suvel KuMe külaseltsi eestvedamisel renoveeritud Meossaare kabeli müürid.
Tööde käigus kinnitati lahtised kivid kabeli müüril, valati müürile vöö lagunemise peatamiseks, krohviti müüritis, taastati aknaavad ja trepp, täideti põrand ning soetati kabeliaeda mõned istepingid.
Tööd läksid maksma üle 180 000 krooni ning 90% ulatuses rahastas neid PRIA.
Tulevikus plaanib KuMe külaselts kasutada kabeliaeda kontserdipaigana ja rajada kabeli müüride vahele vaateplatvormi, kus saab kogu külale pilku heita.
Meossaare kabel. Foto: Tiina Lohur
Eile alanud Türi valla sünnipäevanädalasse mahub ettevõtmisi igale maitsele, vahendab Järvamaa infoportaal.
Täna, 19. oktoobril on näiteks avatud uste päev Türi kultuurimajas ja muusikakoolis ning õhtul kõlavad Türi kultuurimajas laulud Eesti filmi- ja teatrimuusikast.
Homme korraldab Türi noortekeskus noortele seiklusmängu „Tunne oma koduvalda!” ning ülehomme on vallavalitsuse ja -volikogu ning teiste asutuste meeskonnad Särevere mõisas mälumängul.
Nädal kulmineerub laupäeval, 23. oktoobril, valla 5. sünnipäeva kontsertaktuse ja peoõhtuga Türi kultuurimajas. Ettevõtmisi aga jagub veel pühapäevagi: toimub perespordipäev Kabala spordihoones ja Türi ujulas ning saab tutvuda mitme näitusega.
Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald ühinesid 23. oktoobril 2005. aastal omavalitsusüksuseks Türi vald.
Rohkem infot: www.tyri.ee
Türi vald tähistab oma viie aasta vanuseks saamist 18. kuni 24. oktoobrini kestva sünnipäevanädalaga. 2005. aastal tekkis Türi vald kui uus omavalitsusüksus Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinedes.
Sünnipäevanädal tipneb laupäeval, 23. oktoobril valla 5. sünnipäeva kontsert-aktuse ja peoõhtuga Türi kultuurimajas.
Täna, 1. oktoobril, kell 15.00 avati Türi kesklinnas asuv noortekeskus noortepärase programmiga.
Eelmise aasta oktoobris alustas ehitaja Paide MEK Türi kesklinnas asuva endise katlamaja administratiivhoone renoveerimist avatud noortekeskuseks. Tänaseks on tööd valmis ja noortekeskuse juhataja Sulo Särkinen kutsus kõiki lapsi ja lapsevanemaid kell 15 algavatele avamise ettevõtmistele. Ta lubas, et tegevust jagub kõigile.
Noortekeskuse valmimisega on Türi kesklinna kujundatud noorteala, kus lisaks avatud noortekeskusele on toimiv rulakeskus, noortepark, noorteühenduste, noorte ja lapsevanemate kooskäimisoht. Noortekeskus on sisustada kaasaegselt ning noortepäraselt ja uuendatud ka hoone ümbruse haljastus.
Noortekeskuse renoveerimist toetas Sihatasutus Innove. Objekti kogumaksumuseks koos Türi valla osalusega oli üle 6,6 miljoni krooni.
Lisateave: Sulo Särkinen, Türi Noortekeskuse juhataja, tel 53088495
Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.
Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.
Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!
Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.
Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.
Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html
Järvamaal Türi vallas asuva Laupa mõisa renoveerimisele kulus 20 miljonit krooni, millest suurem osa saadi välisabina Norra kuningriigilt, vahendas ERR.
Laupa mõis on koduks kaks aastat tagasi Eesti kauneimaks kooliks tunnistatud Laupa põhikoolile ning just selles koolis sündis üle-eestiline mõisakoolide liikumine. Hoone restaureerimisel saadi juurde 200 ruutmeetrit põrandapinda — kasutusele võeti keldrikorrus ning mitu klassiruumi ehitati avaramaks ja valgusküllasemaks. Laupa koolis õpib praegu 84 last, laste arvu vähenemist ja kooli sulgemist lähiaastail karta pole.
Nädalavahetusel Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses toimunud esimest Türi õunafestivali külastas Järvamaa infoportaali andmetel 2500 inimest.
Õunalaadal kaubeldi kõigega mis on õuntega seotud. Paljud kauplejad lahkusid juba pärastlõunal, sest kaup oli otsa saanud. Kõige enam ostetigi õunu – kes soetas talvevarusid, kes ostis ubinaid lihtsalt söömiseks.
Konkursile „Türi valla kauneim õunapuu” üles antud kandidaatide seast tunnistas žürii ilusaimaks Silja ja Arvi Pitelkovi aias kasvava õunapuu. Türi valla õunakoogi konkursi võitis Valli Järve. Koogi tegemisel oli ta kasutanud kohupiima, toorjuustu, ohtralt „Lambanina” sordi õunu, Mahlasust andis õunamahla ja värvi fariinisuhkruga. Koogi keskele kujundatud õun ja seda ümbritsevad lehed olid valmistatud martsipanist. Õunamahla konkursi võitis Eha Marrandi „Valgest klaarist” valmistatud mahlaga.
Parimaks õunaveiniks osutus Liivi Lohvarti eelmisel aastal rikkaliku õunasaagi ajal tehtud vein. Veinimeistri sõnul valmistati see kolmest õunasordist: „Cortland”, „Sügisjoonik” ja „Paide taliõun”.
Õunagrillimise Eesti meistrivõistlusel saavutas esikoha Naiskodukaitse Viru ringkonna võistkond, kes küpsetas söegrillil kahe erineva täidisega õunu. Ühe õunakomplekti täidiseks olid grillitud kanafilee, juust ja köömned, teise sisuks kanafilee juustu ja munaga. Grillõunu täiendas kaste, mis koosnes meest, sidrunist, rosmariinist ja piprast. Tervitusjoogina pakkus võidukas tiim Vana Tallinna likööri, mis oli segatud kuuma piparmünditee ja õunamahlaga.
Festivalile pääses ühekroonise piletiga. Kogutud raha eest ostavad festivali korraldajad õunapuuistikuid, mis istutatakse Türi valla territooriumile.
Türi valla kauneim õunapuu (vasakul) ja festivali võidukook. Foto: Jarva.ee
Tänasel Türi I õunafestivalil sai tutvuda paljude erinevate õunasortidega, kuid kaubitsema oli tulnud vaid kolm õunamüüjat ja kolm puukooli. Ka uudistajaid oli kohal päris palju, kirjutab Maaleht.
Kalmer ja Ille Kasvand Halika talust ütlesid Maalehele, et õunu on neil tänavu hästi ning festivalil jagus ka ostjaid. “Inimene sööb silmadega, mistõttu lähevad ilusad punased õunad,” nentis Kalmer Kasvand. “Mina ise sööks isegi parema meelega praegu ’Valget Klaari’.”
Halika talu oli esindatud kolme õunasordiga: ’Valge Klaar’, ’Antoonovka’ ja ’Sügisjoonik’. Kalmer Kasvand nentis, et sügisõunte jaoks oli see nädalavahetus pisut varane, kuna ’Kuldrenetti’ hakkavad nemad alles järgmisel nädalal korjama.
“Tänavu on väga hästi suve- ja talveõunu, sügisõunu veidi vähem,” tõdes ta.
Türi vallavalitsus pakub võimalust Türi ettevõtetele osaleda õunapuude allee loomisel Murumoori lastepargi kõrvale.
Valla haljastusspetsialist Reelika Marrandi ütles, et lastepargi avamisel kinkisid selle ehitamisega seotud firmad OÜ Tafrix, MRF Vool, Elvem Elekter, Arieks Teenindus OÜ ja Vivocard Plus õunapuid. Et kogu allee puudega täita, on vaja kuni 15 õunapuud. Vallavalitsus ootab ettevõtetelt kaasabi puude soetamisel.
Kellele idee meeldib ja on nõus toetama õunapuude ostu, palutakse selle töönädala jooksul võtta ühendust valla haljastusspetsialist Reelika Marrandiga telefonil 384 8257, 5332 4268 või e-posti aadressil reelika.marrandi@tyri.ee. Alleele on kavas paigaldada ka tänusilt õunapuude ostmist toetanud ettevõtete nimedega.
Tartu Ülikooli Türi Kolledž pakub projekti raames õpet eakamatele inimestele ja töötutele noortele. Türi Kolledži projekt “Teadmised avavad uksi” sai toetust Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.
Projektiga loodetakse aidata kaasa kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamisele ja tööelu kvaliteedi parandamisele Kesk-Eestis. Projekti raames pakutakse vanemaealistele (50-74 aastased) ja töötutele noortele (16-24 aastased) võimalust õppida sotsiaalseid oskusi, arvutiõpetuse algteadmisi, inglise keelt, klienditeenindust või osaleda klienditeenindus/etikett, koduõpetaja/abiõpetaja, lapsehoidja/koduabiline kursustel.
Koolitustele saab kirja panna kuni 15. septembrini e-posti aadressil Kristina.Gudinas@ut.ee või telefonil 384 9163 (384 9164). Osavõtjate arv on piiratud.
Järvamaal tegutsev Rassi Külaselts annab teada, et 18. septembril toimub Tõrvaaugus XVII Metsapäev oma traditsioonilises headuses. Osalema on oodatud kõik huvilised.
Külaseltsi esindaja Elor Ilmeti sõnul on kavas mitmed võistlused nagu silmateritus, raievõistlus mootorsaega, traktoristide mitmevõistlus, võrkpall, viktoriin jne. Samuti süüakse ühiselt lõunat, peetakse lõkkeõhtut ja käib tõrvaajamine.
Metsapäeva peetakse metsatöötajate päeva tähistamiseks ja küla traditsioonide hoidmiseks. Metsapäev algab kell 11.00, võistlustest osavõtt on individuaalne ja kirjapanek kohapeal alates kell 10.30.
Päeva ladusamaks sujumiseks soovitatakse tulekust teada anda hiljemalt 15. septembriks telefonil 505 3401 või e-posti aadressile elor.ilmet@rmk.ee
Laupäeval 11. septembril toimub Türi valla sünnipäevaürituste raames Türi külje all Veskisillal esimest korda Türi Õunafestival, kus selgitatakse välja maitsvaim õunakook ja valla kauneim õunapuu. Lisaks selgub parim õunavein ja õunamahl.
Miks just õunafestival? Korraldajad ütlevad, et raske, ehk isegi võimatu on Türilt leida mõnda koduaeda, kus ei kasva ühtegi õunapuud. Ja Türi kandi rahvas juba teab, mida õuntega teha! On ju see maitsev ja kasulik puuvili tänuväärne tooraine perenaistele – võta ainult retseptiraamat ette ja hakka vaaritama: õunakooki, -moosi, -mahla või -salatit. Pole kahtlust, et aastakümnete eest Türi vappi kujundama asunud kunstnikud said inspiratsiooni siitkandi uhketest õunapuuaedadest, mis kevadeti kõigile silmailu pakuvad.
1992. aastal sai Türi linn endale järjekordselt uue vapi, millel oli kujutatud ka kuldne õunapuuoks. Kui 2005. aastal moodustus uus omavalitsus Türi suurvald, tekkis vajadus ka uue vapi järele, mis iseloomustaks nelja ühinenud omavalitsust: Oisu valda, Kabala valda, Türi linna ja Türi valda. Võidutööks tunnistati Priit Herodese pakutud vapp, millel on rist ja õunaga kilp. Lipul on valge rist, mille keskel on punases ruudus kuldkollane õun. Kavandi autori selgituse järgi on roheline kõigi ühinevate omavalitsuste sümbolite üks põhivärv. Rist jagab vapikilbi neljaks väljaks, mis sümboliseerivad ühinenud omavalitsusüksusi.
Türi Õunafestivali sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun. Festivali logo ja graafiliste lahenduste autoriteks on Indrek Tegelmann ja Anneli Kenk.
Festivali raames toimuvad ka järgmised konkursid:
Esimene Türi Õunafestival toimub Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses laupäeval, 11. septembril kell 11.00-22.00.
Allikas: Türi vald
Oisu rahvamajale valmis ligi 165 000 krooni eest invatee, mis parandab oluliselt liikumispuudega inimeste ja eakate pääsemist majja.
Oisu rahvamaja juhataja Piret Lai andis teada, et ehitustööde käigus paigaldati uued plaadid ka rahvamaja välistrepile. Invatee ehitamist rahastas Regionaalsete Investeeringutoetuste programm läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse. Valla omaosalus selles oli 15% ehk ligi 25 000 krooni.
Oisu rahvamajas toimub palju erinevaid üritusi, koosolekuid, bankette, vastuvõtte, teatrietendusi ja invatee olemasolu on majale väga vajalik. Oisu mõis (praegune Oisu rahvamaja hoone) püstitati 1851. aastal. Alates 1989. aastast täidab endise Estonia kolhoosi kontor-kultuurimaja rahvamaja funktsiooni.
