Järvamaa

Raadiosaade „Kõrvemaa raadio” otsib liidrit

Plaanis on KUMA raadios hakata kord kuus saatesarja „Kõrvemaa raadio” raames rääkima ajaloolise Kõrvemaa teemadel.

Kõrvemaa jääb rohkem või vähem kolme maakonda ja seitsmesse valda. Maakonniti palju Harjumaale, keskmiselt Lääne-Virumaale ja natuke Järvamaale. Valdadest palju Aegviidu ja Kuusalu valda, keskmiselt Anija ja Albu valda ning natuke Tapa ja Kadrina valda, killuke koguni Vihula valda (Laukasoo).

Rääkida on palju ja seda eelkõige läbi huvitavate inimeste prisma. Kõrvemaa on suur ja huvitav maa, kus on toimunud palju huvitavat juba enne jääaega ja vaatamata suhteliselt hõredale asustusele on seal praegugi palju huvitavat. Seda nii looduse kui ka inimese seisukohalt võetuna. Rääkida on palju: maastiku kujunemine ehk jääaeg, kunagine Vene sõjaväe polügoon, nüüdne kaitseväe polügoon, kultuurilugu (Aegviidu, Vargamäe), looduskaitse, looduse uurimine, elu tagasitoomine maale ja arengud tänapäeval, üritused jne. Rääkima võiks kutsuda kõiki, kes seda oskavad ja soovivad: looduskaitsjaid, biolooge, jahindustegelasi, turismitegelasi, uue elu arendajaid, kohapeal elavaid inimesi ja turiste, pedagooge jne.

Ilma konkreetse liidrita raadiosari ise ei stardi ega käivitu. Vaja on leida asjalik uus inimene, kes liidrirolliga hästi hakkama saab. Allakirjutanu ise liidriks ei pretendeeri. Kel asja vastu huvi, võiks võtta ühendust allakirjutanuga aadressil marek53@hot.ee või lauatelefoni numbril 322 0662.

Marek Vahula, wabakutseline

Paide kogukonnakeskuses käivitub talutoiduklubi

Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) käivitub talutoiduklubi. Igal neljapäeval kella 10-12 ja 16-18 on majas mõni kohalik talunik (või ka mitu), kes tutvustavad oma (ja vahel ka teiste) talutooteid.

Saab kuulata, küsida, maitsta, kaasa osta ning tellimusi esitada. Lisaks tegutseb pisike kogukonnakohvik.

Kodulehe aadress asub siin: http://talukaup.jarva.ee/

Meiliaadress on talukaup@jarva.ee.

Kirnas õpetatakse külamajade majandamist

Kodukant Järvamaa korraldab reedel, 15. veebruaril algusega kell 10.00 Kirna seltsimajas (Türi vald) koolituse teemal: „Külamajade majandamine“.

Koolitajaks on Margit Kool, koolitust toetab kohaliku omaalgatuse programm. Paljud aktiivsed elanikud maapiirkondades on seotud erinevate mittetulunduslike ühendustega. Seltsitegevus kui ühistegevus on üheks levinumaks vormiks kodukoha elu edendamisel. Tegutsevaid külaseltse iseloomustab soov omada või korda teha ja käigus hoida külamaju. Külamajade olemasolu aitab kaasa kogukonna seltsielu elavdamisele, sh pakub kogukonna inimestele võimalusi vaba aja veetmiseks, eneseteostuseks ja erinevate teenuste kasutamiseks.

Kodukandi Koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu sõnul on koolituse eesmärgiks jagada teadmisi külamajade edukast majandamisest ning nende kujundamisest teenusekeskusteks. Muuhulgas keskendutakse koolitusel sellele, kuidas jõuda ideest finantsprognooside koostamiseni, saadakse teada, mis on tasuvusarvestus ja kuidas seda teha ning mis on emotsioonidega turundamine. Loe edasi: Kirnas õpetatakse külamajade majandamist

Südamelaul otsib tuleviku rahvalaulu

Kesk-Eesti noorsootöö keskus (KENK) kuulutas välja üle-eestilise omaloominguliste laulude võistluse «Südamelaul».

KENKi juhataja ja «Südamelaulu» korraldaja Eve Siilak andis teada, et žürii hindab laule kolmes vanuserühmas. Kuni 30aastaste laululoojate looming peaks sobima ühte kolmest kategooriast: isamaalise suunitlusega (kodu-) laulud, armastuslaulud või ühiskonnakriitilised laulud. «Et on pärimusaasta, pakume konkursivälist esinemist teemal «Rahvalaul 2023» ehk milline võiks olla meie rahvalaul kümne aasta pärast,» ütles Siilak.

Korraldajad tuletavad meelde, et ühes kategoorias võib osaleda ühe lauluga. Kõige rohkem saab osaleda kahes kategoorias.

Konkursi tingimuste järgi peavad omaloomingulised olema nii laulu viis kui ka sõnad, mis olgu eestikeelsed. Laule saab esitada 15. veebruarini.

Konkursi täpsemad tingimused leiab nii KENKi kui ka Paide kultuurikeskuse koduleheküljelt. (JT)

Türil alustas tööd Väärikate ülikool

24.jaanuaril alustas Türil tööd Väärikate ülikool, mis pakub täiendkoolitust Järva- ja Raplamaa vanemaealistele inimestele, et aidata kaasa nende teadmiste täiendamisele elutähtsatel teemadel.

Avaloengule, mille teemaks oli kinnisvara ja sellega seonduvad seadused, oli kogunenud pea 130 vastset üliõpilast. Neile esinesid Eesti Maaülikooli professor Madis Kaing ja notar Ene Nuka.

Maavanem Tiina Oraste ütles oma tervituses, et rohkearvuline osavõtt avaloengust teeb meele rõõmsaks. „Selleks, et kiiresti muutuvas maailmas hästi toime tulla, on vaja pidevalt uusi teadmisi ja väärikate ülikoolis osalemine on selleks hea võimalus. Soovin, et algav tudengielu ja eesseisvad loengud oleks huvitavad ja kasulikud,“ lisas maavanem.

Osalejaid tervitasid veel Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees Mart Järvik.

Kevadsemestril on Väärikate ülikoolil kavas veel neli loengupäeva. 28 veebruaril esineb proviisor ja ravimtaimede uurija Ain Raal, kelle loengu teemaks on „Sinu ravimtaimed“. 28. märtsil peab Tartu Ülikooli ettevõtlushariduse dotsent Made Torokoff loengu „Mõtteid ja võtteid väärikas eas väärikast ettevõtlusest“. 25. aprillil räägib maailma ehitusest Tartu Ülikooli audoktor, astronoom Jaan Einasto ja 23. mail ajaloolane ja teadur Kalev Jaago Järvamaa mõisate ajaloost. Loengu toimuvad endises Türi kolledži hoones ja algavad kell 13.00.

Väärikate ülikooli programm sisaldab juriidilisi, tervishoiu ja tervisliku toitumise, keskkonna- ning psühholoogiaalaseid loenguid, mis toimuvad Türil käesoleva aasta jaanuarist detsembrini. Kõiki loenguid kuulanu saab lõpuüritusel sellekohase tunnistuse. Väärikate ülikooli projekti elluviijaks on Kesk- Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus koostöös Tartu Ülikooli Elukestva õppe keskusega. Projekti elluviimist toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Järva maavalitsus, Türi vallavalitsus ja Raplamaa Omavalitsuste Liit.

Allikas: jarva.ee

Järvamaa turismirahva draakoniaasta oli teguderohke

Järvamaa Turismiinfokeskuse konsultant Piret Sihver ütles Järvamaa infoportaalile, et eelmisele aastale tagasi vaadates oli draakoniaasta Järvamaa turismirahvale teguderohke ja edukas, sest maakonda tuli enneolematult mitmeid tunnustusi.

Sügisel tunnustati nii maakonnas kui ka Põhja-Eesti piirkonnas turismiettevõtjaid. Maakonna atraktiivseim turismiobjekt oli Kilplaste küla ja silmapaistvaim turismiedendaja, omakandi vedur, Vao külalistemaja juhataja Epp Säga. Põhja-Eesti hindas silmapaistvamaid mitmes kategoorias – suured ettevõtted, väikesed ettevõtted ja silmapaistvam objekt olenemata töötajate arvust. Põhja-Eesti atraktiivseim objekt aastal 2012 on ajakeskus Wittenstein ja ära märkimist leidis väikeettevõtete kategoorias ka Kilplaste küla.

Kaks auhinda puudutasid Järvamaa Turismiinfokeskust. Mais lõppenud sisedisaini konkursil sai Järvamaa Turismiinfokeskuse ruumide sisekujundus I koha. Sügisel avalikustas EAS suvel toimunud pimeostude tulemused ja turismiinfokeskuste klienditeenindustaset hinnates selgus, et Järvamaa TIK on tasemelt Eestis II koha vääriline. Kodanikeühiskonna konverentsil hüüti rahva ette aasta parim vabatahtlik, giid Tiiu Saarist. Loe edasi: Järvamaa turismirahva draakoniaasta oli teguderohke

Türi Spordiklubide Liit korraldab tasuta suusatamisalase koolituse

Türi valla projekti “Tervelt tööle” raames korraldab Türi Spordiklubide Liit suusatamisalase koolituse. Koolitused toimuvad kolmel korral Türi Ühisgümnaasiumi juures (Tolli tänav 62) algusega 18.00. Kursus on osalejatele tasuta.

5. jaanuaril kell 18 räägitakse suusavarustusest ja suuskade hooldamisest. Koolitus toimub siseruumides.

22. jaanuaril kell 18 tutvustatakse ja õpetatakse suusatamises uisutehnikat ning 29. jaanuaril kell 18 klassikalist tehnikat.

Kursuse viib läbi Türi Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ja Türi Spordiklubi suusatamise ja orienteerumise treener Kaarel Kallas.

Projekti toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja Elukestva Õppe Sihtasutus INNOVE.

Lisainfo Türi Spordiklubide Liidust: Mati Sadam, tel 50 41 987. Suusavarustuse laenutuse osas on soovitav eelnevalt kokku leppida Kaarel Kallasega telefonil 5330 8128.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Novembris toimunud Jõgevamaa-teemalise artiklivõistluse võitis Raul Veede Tartust, kes kirjutas veebientsüklopeediasse artiklid Jõgeva kollasest, Benito Agirre tänavast ja ikoonimaalijast Gavriil Frolovist. Veede kirjutas või täiendas võistluste jooksul 24 artiklit. Konkursi žürii tõstis Veede puhul esile artiklite eripalgelisust, vormistust ja kasutatud allikate rohkust.

Põltsamaa-eriauhinna sai Robert Reisman Paidest artikli eest, mis tutvustab Põltsamaa mõisa ajalugu. Reisman kirjutas ka artikli EELK Põltsamaa Niguliste kirikust ja täiendas oluliselt artiklit Põltsamaal resideerunud hertsog Magnusest.

Lisaks tunnustas žürii Sergey Sharkovi märkimisväärse panuse eest Jõgevamaa kajastamisel Vikipeedias. Uuele autorile välja pandud MTÜ Wikimeda Eesti eriauhinna pälvis Marianne Karm. Loe edasi: Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Kaks mõisat valiti Eesti arhitektuuri kuldvarasse

Lõppenud aasta viimastel päevadel ilmus kirjastusel Varrak sarjas «101 Eesti ….» üheteistkümnes raamat, mis seekord koondab Eesti arhitektuuri kuldvara.

Valiku koostajaks on Eesti Arhitektuurimuuseumi rajaja, sadu arhitektuuri ja linnaplaneerimist käsitlenud artikleid ning üle kümne arhitektuuriraamatu avaldanud kunstiteadlane, filosoofiadoktor Karin Hallas–Murula. Loe edasi: Kaks mõisat valiti Eesti arhitektuuri kuldvarasse

Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade oppetookoda — Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda.

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2012” esitati 16 nominenti.

„Meie tänavuse võistluse nominentide hulgas on tõeliselt tähelepanuväärseid betoonehitisi, mis väga erineval moel toovad esile betooni kui hästi vormitava ja vastupidava ehitusmaterjali võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk. „Väga hea meel on sellest, et valminud ehitisi on esitatud kõige erinevamaist Eesti paigust,” täiendas Leosk.

2012. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad: 1. Betoonskulptuurid Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide ja Särevere õppekohtade ees – Tallinna 46, Paide & Tehnikumi 1, Särevere, Türi vald, Järvamaa; 2. Eesti Energia Õlitööstus AS administratiivhoone – Auvere, Vaivara vald, Ida-Virumaa; 3. Eramu Haaberstis – Jõeoti tn., Haabersti, Tallinn; 4. Kukemõisa külalistemaja – Seliküla, Järva-Jaani vald, Järvamaa; 5. Lilleküla jalakäijate tunnel – Lilleküla, Tallinn; 6. Loodus Invest AS tootmis- ja laohoone – Viljandi mnt 18a, Tallinn; 7. Muuga sadama idaosa viadukt – Maardu, Jõelähtme vald, Harjumaa; 8. Paarismaja – Kastani 173, Tartu; 9. Pauluse kiriku krüpt ja kolumbaarium – Riia 27, Tartu; 10. Rimi Laagri kaubanduskeskus – Pärnu mnt 556a, Saue vald, Laagri, Harjumaa; 11. Saajos AS tootmishoone – Paldiski mnt 31, Keila, Harjumaa; 12. Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride rekonstrueerimine Eesti Meremuuseumi ekspositsioonihooneks – Vesilennuki 6, Tallinn; 13. Tallinna Teletorni rekonstrueerimine – Kloostrimetsa tee 58 A, Tallinn; 14. Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda – Põllu 11, Tartu; 15. Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone – Raekoja plats 2, Narva; 16. Ülemiste liiklussõlme sademevete eelvoolu rajamine – Tallinn. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Paides saab näha kuulsamaid tsitaate ning mõtteteri

Paides kultuurikeskuse fuajees on üleval näitus “Sõna vägi”, mis toob külastajateni 23 ilusamat ning mõjusamat tsitaati ning mõttetera, mis pärinevad nii kuulsatelt eestlastelt, üleilmsetelt kuulsustelt või anonüümsetelt allikatelt.

Tsitaatide ning mõtteterade leidmisest ning parimate valimisest võttis interneti teel osa ligemale sadakond inimest. Näitusel esindatud mõtteterad ning tsitaadid pärinevad näiteks Lennart Merilt, Albert Einsteinilt, Dalai Lamalt, Mahatma Ghandilt, Nelson Mandelalt ning Marilyn Monroelt ning mitmetelt teistelt maailma kultuuriruumi mõjutanud inimestelt.

Näituse korraldajad soovisid parimate tsitaatide ning mõtteterade väljavalimisega ning seeläbi sõna ja mõtte vägevusele tähelepanu juhtimisega panna inimesi pisut enam halli argipäeva raamidest kaugemale vaatama ning veidi laiemalt elu ning kõige ümbritseva üle mõtlema.

Näitusele väljavalitud tsitaadid ning mõtteterad esindavad küll vägagi erinevaid valdkondi, kuid enamusel neist kumab ühise joonena läbi omamoodi õpetus elamisest kui suurest ning peaaegu piiritust võimalusest, et mitte öelda kunstist. Paljud tsitaadid ning mõtteterad tuletavad inimestele meelde inimvõimete olemust ning kutsuvad inimesi üles oma elusid suuremalt elama ja neile kingitud võimalusi kasutama, mitte piirduma vaid juba sissekäidud teeradade ning käitumismallide jäljendamisega. Ehk nagu on väga lihtsalt öelnud Oscar Wilde: “Elada, on haruldasim oskus maailmas.”

MTÜ KultuurPaidet toetas ilusaimate ning mõjusaimate tsitaatide ning mõtteterade väljavalimisel Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp ning parimate palade näituseks seadmisele panid õla alla Paide kultuurikeskus, AS Kuma ning mitmed head inimesed.

Allikas: jarva.ee

Projekti /Eesti külad 2013/ infopäev Kaarukal

Eesti Külaliikumine Kodukant korraldas 14. detsembril 2012 Järvamaal
Roosna-Alliku vallas Kaaruka külamajas projekti /Eesti külad 2103/
infopäeva.
Kokku said maakonnaühenduste esindajad, kogukonna arengu konsulendid ja
projekti meeskond.Päeva eestvedajad olid Liikumine Kodukant valdkondade juhid Eha Paas ja Külli Vollmer.

Projekti /Eesti külad 2013/ (vaata http://www.kodukant.ee/index.php?id=103995) vahekokkuvõtte tegi projektijuht Külli Vollmer
Avalikkusele on kättesaadav 2012 a. külavanemate andmebaas (http://www.kodukant.ee/index.php?id=104003) Loe edasi: Projekti /Eesti külad 2013/ infopäev Kaarukal

Uue aasta jaanuarist käivitub väärikate ülikool ka Türil.

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud täiendusõpe,mida tuntakse VÄÄRIKATE ÜLIKOOLi nime all. Alguse sai selline õppevorm TÜ Pärnu kolledžist ja töötab nüüdseks veel Tallinnas, Tartus, Kuressaares.

Õppima on oodatud teadmishimulised Järva- ja Raplamaalt alates 50 eluaastast ja vanemad. Koos hakatakse käima endises TÜ kolledži hoones üks kord kuus. Kavas on kuulajaile pakkuda kaasaegset teavet tervise, juriidika, keskkonna, psühholoogia jt aktuaalsetel teemadel.

Projekti rahastas Hasartmängumaksu nõukogu, omaosaluse katab Järva maavalitsus.

Projekti koostas SA Kesk- Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus ja see viiakse ellu koostöös TÜ Elukestva õppe keskusega.

Kevadest projekti ideed kandnud projektijuht Kristina Gudinas rõõmustab, et nüüd saavad sellest toredast õppevormist osa ka meie ja Rapla maakonna väärikad! Loodame, et meid võetakse sõbralikult vastu ja soovijaid leidub.

Ülikoolis osalemine ei eelda mingeid varasemaid eelteadmisi, küll aga on põhjus kodust välja tulemiseks ja loodetavasti rõõmustamiseks teadmiste uuenemisest, lektorite ja teiste kursuslastega suhtlemisest…

TÜ Elukestva õppe keskuses väärikate ülikoolidega tegelev Karmel Tall on jaganud kogemusi, kuidas töötatakse mujal. Ta on eriti rõõmustanud selle üle, et igal pool on väärikate ülikoolis end täiendada soovijate arv algusega võrreldes igal järgmisel aastal kasvanud. Ta kiidab osalejaid ka aktiivsuse ja heatahtlikkuse eest. Ta usub, et väärikate ülikool Järva- ja Raplamaa inimestele võetakse vastu positiivselt ja see saab töötama mitmeid aastaid.

Järva- ja Raplamaa Väärikate Ülikooli registreerimine kuni 31. detsembrini 2012. aastal : tel. 50 39 073, Kristina.Gudinas@ut.ee

Sihikul kõrge koht

Järvamaa juurtega Pavo Raudsepa pere sihib ETV laulusaates «Perepidu» kõrgeimat kohta.Koerus kasvanud ja koolis käinud ning suusamehena tuntud Pavo Raudsepp sattus ETV ekraanil käivasse ja Maire Aunaste juhitavasse laulusaatesse «Perepidu» tütarde Marii (20), Marleen (16) ja Martta (5) tungival soovil ning naise Õnnela õhutusel. «Kõik nad mul laulavad nii mis mühiseb, lapsed lasteaiast saadik ja naine nii kaua, kui mäletan, kus me siis saime minemata jätta!» tunnistas isa Pavo uhkusenoodiga hääles.

Järvamaa muuseum kutsub osa saama jõuluprogrammist “Sõjaaja jõulud”

Jõule on peetud läbi aegade väga erinevates oludes. Vaatamata rasketele II maailmasõja aastatele tähistati jõulupühi ka Saksa okupatsiooni ajal 1941-1943.

Kätte on jõudnud jõuluõhtu 1942. Tallu jäänud naispere valmistub vaikset jõuluõhtut pidama. Ootamatult saabub nagu kingitusena rindelt koju perepoeg. Mida räägiti, mida sellel õhtul koos ette võeti ning kuidas jäi ka sõjaaja oludes hinge helge tunne, kui laud polnud lookas söökidest-jookidest ega tehtud suuri kingitusi, sellest Järvamaa muuseumi tunniajane programm räägibki.

Lapsed ning täiskasvanud saavad osa jõulukinkide ja -ehete töötubadest, lisaks kaunistatakse kuuske, lauldakse, maitstakse jõulumaiust, mängitakse vanu mänge. Programmi hind 1.50 €.

Info ja registreerimine gruppidele alates 10 inimesest tel 385 1867, mob 521 7773, e-posti aadressil terje@jarvamaamuuseum.ee või info@jarvamaamuuseum.ee.

Valgehobusemäe suusakeskus on homsest avatud iga päev

Albu valla Valgehobusemäe keskus on alates 1. detsembrist avatud iga päev kella 10-20.

Täna õhtul, 30. novembril sõidab rajatraktor esimest korda keskuse rajad läbi ning 1. detsembri varahommikul veel kord. Võimalusel tehakse sisse klassikarada.

1. detsembrist in taas avatud keskuse kohvik, saunad, suusavarustuse rent, laste kelgumägi, keskuse murdmaasuusarajad. Lumelauamäele toodetakse praegu kunstlund ning tõstuk avatakse järgmisel nädalal, kui kunstlumi toodetud. Sel nädalavahetusel saab proovida lumelauaga sõitu ilma tõstukita.

Kõrvemaa suusaradade hooldusest antakse jooksvalt teada.

Aasta puitehitis 2012 on Kukemõisa talu Järvamaal

Eelmisel nädalal kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja konkursi „Aasta Puitehitis 2012“ võitja. Puitehitiste konkursi peaauhinna vääriliseks tunnistati arhitekt Emil Urbeli projekteeritud Kukemõisa talu Järvamaal.

Tänavu kümnendat korda toimuvat „Aasta puitehitise“ konkurssi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit puidukasutust edendava programmi Puuinfo raames.

„Aasta puitehitis 2012“ peaauhinna andis Kukemõisa talu projekteerinud arhitektile Emil Urbelile üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Puitehitise omanik sai majamärgi tunnustusena puidu kui loodusliku ja taastuva ehitusmaterjali kasutamise eest. „Aasta Puitehitis 2012“ peaauhinna, 2000 eurot, paneb välja Eesti Kultuurkapital. Loe edasi: Aasta puitehitis 2012 on Kukemõisa talu Järvamaal

Reedel ja laupäeval toimub “Järvamaa mess”

9.-10. novembril toimub Paide Kultuurikeskuses juba seitsmeteistkümnendat korda Järvamaa mess

Mess on mõeldud Kesk-Eestis ärihuve omavatele firmadele, kes soovivad siin oma kaupa või teenuseid turustada. Läbi aastate on messi külastatavus olnud suur ja vastukajad positiivsed – 2011.a oli külastajaid üle 5000. Üles on seatud Kuma Raadio stuudio ja osa Kuma Raadio saatepäevast tehakse otse messilt. Sellel aastal on Järvamaa mess seotud ka 5. -10. novembrini toimuva Järvamaa Ettevõtlusnädalaga.

Reedel on mess avatud kell 10:00-18:00 ning laupäeval 10:00-15:00. Sissepääs messile on tasuta.

Täpsemat infot saab ka www.jarvamess.ee

Kurla küla ajaloost valmis raamat

MTÜ KUME külaselts kutsub huvilisi raamatu „Kurla küla vana pildialbum” esitlusele Kabala Rahvamajas 10. novembril kell 13. Esitlusele on odatud kõik endised ja praegused külaelanikud, KUME külaseltsi liikmed ning teised huvilised, kellele vastav teema põnevust pakub.

KUME külaseltsi liige Aina Lee alustas Kurla küla ajaloo kogumist 2009. aastal. Külaelanike küsitlemise ja fotode kogumise kõrval on ta külastanud Eesti Riigi- ja Ajalooarhiivi ning Viljandi ja Järvamaa muuseume. 2011. aasta suvel valmis Kurla küla taludest ja seal elanud inimestest lamineeritud lehtedena 82-leheline pildialbum. Tol ajal olid puudu veel 13 talu pildid ja lood. Käesoleva projektiga sai Kurla küla vana pildialbum lõplikult valmis ning anti ühtlasi välja ka raamatuna.

KUME külaseltsi juhatuse esimehe Tiina Lohuri sõnul on raamatu kaudu võimalik teada saada Kurla küla täpne ajalugu talude kaupa. „Raamatu väljaandmisega saab uuendada sidet küla ja sealt pärit inimeste järeltulijatega, saab tekitada huvi oma perekonna ajaloo ja päritolu vastu. Lisaks on inimestel hea võimalus tutvustada oma koduküla ja tekitada ka teiste külade elanikes huvi sarnast albumit koostada.“ Seltsi esindaja annab teada, et lamineeritud albumit eksponeeritakse ka edaspidi külaüritustel, raamatu saavad aga endale endised ja praegused külaelanikud.

Raamatu Kurla küla ajaloost on koostanud Aina Lee, raamatu väljaandmist rahastas Leader projektitoetuse kaudu MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Varasemalt on Kurla küla ajaloopärandi kogumist tunnustanud ja toetanud Järvamaa Pärandi Sihtkapital, Türi vald ning Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Digitaliseeritud fotod ja albumilehed on laetud üles ka külade tegevust kajastavale veebilehele.

Järvamaa võtab sellel nädalal ette

Tänasest 10. novembrini toimub Järvamaa VI ettevõtlusnädal, mille eesmärgiks on arendada inimestes ettevõtlikku eluhoiakut ja soosivat suhtumist ettevõtlusesse.

SA Järvamaa Arenduskeskus ootab ettevõtlusnädalale kõiki aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi, kes soovivad alustada oma ettevõttega või seda edasi arendada. Sel nädalal tunnustatakse ja pööratakse tähelepanu maakonna edukamatele ettevõtjatele ning turismiarendajatele. Ettevõtlusnädal on hea võimalus omavahel kohtuda noortel, alustavatel ja tegutsevatel ettevõtjatel ning maakonna arendustööga tegelevatel inimestel, jagada oma kogemusi ning õppida teistelt.

„Käesoleval aastal oleme planeerinud tegevusi 8-18aastastele noortele, et kasvatada ja õpetada neile ettevõtlikku eluhoiakut ja soosivat suhtumist ettevõtlikkusse,“ ütles SA Järvamaa Arenduskeskuse juhataja Katrin Puusepp. „Noortel on võimalus osaleda toredates „Ettevõtlusküla“ mängudes ja „Minu raha“ päeval ning külastada maakonna edukamaid ettevõtteid,“ lisas ta.

Ettevõtlusnädala täpsema programmiga saab tutvuda siin.

Liikumise Kodukant 15. aastapäeva konverents „Ühtetulemine“

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant tähistab oma 15. aastapäeva konverentsiga „Ühtetulemine“ 27.10.2012 Paide Kultuurikeskuses.

Konverentsi eesmärgiks on anda avalikkusele teada, kuidas on vabatahtlik tegevus Eesti maapiirkondades edenenud läbi Liikumise Kodukant viieteistkümne tegevusaasta ning kuidas on avaliku võimu kaasamine suurendanud vabaühenduste osalusvõimekust maapiirkondades. Kuulame ka meie rahvusvahelistelt koostööpartneritelt Liikumise Kodukant rollist nende organisatsioonide arengus. Konverentsil tunnustame oma parimaid tegijaid.

Konverentsil toimub video „Kodukandi kulgemine“ esmaesitlus. Video kajastab meie liikmete tegemisi viimasel viiel aastal. Samas toimub ka Maamajanduse Infokeskuse ja Põllumajandusministeeriumiga koostöös valminud näituse „Mõeldud, tehtud“ esmaesitlus. Näitusega tutvustame Eestimaa 30 aktiivset küla, kes on „Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2. Külade uuendamine ja arendamine” raames taotlenud vahendeid.

Konverentsil osalevad muuhulgas sõnavõttudega regionaalminister Siim Valmar Kiisler, Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. Põhiettekanded teevad Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik, teemal „Eesti maaelu arengu aruanne“ ja Poliituuringute Keskus Praxis valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi ekspert Hille Hinsberg, teemal „Valitsemine ja kodanikuühiskond“.

Konverentsi teises osas keskendume külavanemate teemale. Oleme kutsunud külavanemate temaatika üle arutlema külavanemaid, kohliku omavalitsuse ja riigi esindajaid. Diskuteerime, kuidas suurendada külavanemate, omavalitsusjuhtide ja avalikkuse teadlikkust külavanema tähtsusest ja rollist külaelu arendamisel ja kuulame näiteid Eestimaa erinevatest piirkondadest.

Huvipakkuvad on kindlasti ka meie rahvusvaheliste külaliste sõnavõtud. Arvestades, et tegu on meie pikaajaliste koostööpartneritega oleme huvitatud just lugudest, mis kajastaksid Liikumise Kodukant rolli nende organisatsioonide arengus.

Konverentsi lõpetame piduliku osaga, kus tunnustame oma parimaid tegijaid andes neile üle Liikumise Kodukant tunnusmeene.

Eesti Külaliikumine Kodukant on mittetulundusühendus, kes seisab oma liikmetega maaelu väärtuste edasi kandmise eest, säilitab ja tugevadab kogukondi, soodustab koostööd erinevate sektorite vahel ning toetub motole „Kogu Eesti peab elama!“.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.

KONTAKTID:

Vastuaja: Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht KAIE TOOBAL telefon: +372 505 8426
Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse esimees Liina Saar telefon: +372 521 8295
E-postiaadress: kodukant@kodukant.ee Liikumine Kodukant koduleht: www.kodukant.ee

Järvamaal asusid tegutsema ettevõtlikud naised

16. oktoobri õhtupoolikul leidis Paide Restoranis aset esimene MTÜ Järvamaa Ettevõtlike Naiste Klubi õhtu. Ühingu eesmärgiks on naiste kaasamine ja aktiivsem osalemine ettevõtluses ning ühiskondlikus elus. Klubi asutajaliikmeteks on kolm Järvamaal elavat naist: Siret Pihelgas, Elo Öösalu ja Kätlin Sõber.

Koosviibimisest võttis osa 15 Järvamaa õrnema soo esindajat. Avaüritusele oli kutsutud ka SA Järvamaa Arenduskeskuse konsultant Maiko Kesküla, kes sissejuhatuseks tutvustas MTÜ-de olemust ja rääkis nende tähtsusest tänapäevaühiskonnale. Toimus aktiivne arutelu kohaliku kogukonna murede ja rõõmude üle. Ühiselt tekkisid mõtted ja ideed esimesteks heategevusprojektide elluviimiseks. Klubi eestvedaja Siret Pihelgase sõnul võib hinnata esimest koosviibimist sisutihedaks ja igati õnnestunuks.

Kõigi kohalolijate innustus oli suur ning seltskonda seob soov teha midagi selleks, mis seoks ja hoiaks inimesi elama Järvamaal ning anda ühiselt oma panus kogukonna arengusse.

Järvamaa Ettevõtlike Naiste Klubi üritused hakkavad toimuma korra kuus erinevates huvitavates Järvamaa paikades. Lisaks sellele kutsus Elo Öösalu osa võtma ühiselt novembrikuus toimuvast isadepäeva üritusest E-Piim Spordihallis, mis leidis heakskiidu kõigi poolt.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Esitleti Koigi valla külade raamatut

11. oktoobril toimus Koigi mõisa peahoones MTÜ Järva Arengu Partnerite (Leader-meede) poolt toetatud ja Sõrandu külaseltsi eestvedamisel välja antud raamatu “Koigi valla külad läbi sajandite” esitlus.

Kohale tulid need, kes aitasid kaasa raamatu ilmumisele, ja inimesed, kes soovisid seda endale soetada, sest raamatuid jagati kõigile kohaletulnuile.

Raamatu toimetamise ja materjalide kogumise võttis enda õlule Kaie Altmets ning materjali vormis raamatuks AS Kuma. Trükkimist toetasid Sõrandu külaselts, MTÜ JAP tegevuspiirkond, maaelu arengu Euroopa põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse, LEADER Eesti.

Fotodega varustasid Koigi Vallaleht, ajalooarhiiv, Paide muuseum, Päinurme koduloomuuseum, A. Leppoja, A. Ansberg, A. Eesmaa, K. Altmets, V. Ranniku, T. Mikussaar, J. Alliksoo, K. Kõljalg, R. Viljat, T. Ruubel, R. Alas, L. Traks, M. Lõhmus, E. Pedak, M. Lillemaa, R. Mülts, L. Menov. Esikaanefoto on pildistanud E. Pedak.

Kuna kõik materjal ei mahtunud kaante vahele, aga on digitaliseeritud, antakse need üle Koigi kooli ajalootuppa, kust neid kõik saavad vajadusel kasutada.

Vaata ka pilte.

Kartulifestival Paides

Täna, 13.oktoobril, algusega kell 10, toimub Paide Kultuurikeskuse juures Kartulifestival ning Oktoobrilaat. Toimub kartulisortide väljapanek, töötoad, kartuliloengud, lastetund, kartulitoitude töötoad, poeesiatund, mängutund. Laadale on saabumas üle 90 kaupleja, kaubavalikus on aia- ja põllusaadusi, toidukaupu, käsitööd, taimi, lilli, istikuid ning tööstuskaupu. Päeva juhib Arlet Palmiste. Päeva lõpetab slaavi ja eesti rahvakultuuri kollektiivide kontsert. Korraldajad on Slaavi Kultuuriühing ja Paide Kultuurikeskus.

Kõik ettevõtmised on huvilistele tasuta:

10.00 – 15.00 KARTULISORTIDE VÄLJAPANEK (fuajees)
EMVI Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskuselt EVIKA: uued, vanad ja rahvaselektsioonsordid nõuanded kartulikasvatuse, haiguste, kahjurite ja sortide kohta

10.30 – 14.00 TÖÖTOAD (fuajees)
Kartulitrükk, mänguasjad/suveniirid loodusmaterjalist, viltimime jne. Õpetavad: Art Stuudio Modus Tallinnast, Käsitöö Katsikud, Jaane Tammiste ja Thea Vesman

11.00 KARTULILOENG (väikeses saalis)
EMVI Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskus EVIKA

12.00 LASTETUND (väikeses saalis)
Laste folklooriansambel „Kadrill“ ja laste tantsuansambel „Solnõško“ Tallinnas ning Paide lasteaia Kullapai laululapsed

13.00 KARTULITOITUDE TÖÖTOAD (fuajees)
Valmivad kartulitoidud: kartulisalat, vinigrett, riivkoogid, pannkoogid, kartulisiilid ning Korea kapsas ja jäätis

14.00 POEESIATUND (väikeses saalis)
Luulet ja huumorit eesti ja vene keeles esitavad Anna Makarova, Nadeda Treffner, Viniamin Jatsuk
MÄNGUTUND (jalutuskoridoris)

17.00-19.00 KONTSERT (pilet 2 €)
Esinevad slaavi ja eesti rahvakultuuri kollektiivid:

Ukraina rahvamuusikaansambel „Dibrova“, folklooriansambel „Kadrill“ ja tantsuansambel „Solnõško“ Tallinnast; naisansambel „Vesna“ Viljandist
„Slavjanuška“, „Leelo“, „Seeniorid“ Paidest ja „Smiritška“ Oisust
„Siuh ja Viuh“ PG-st ja „Ilodus“ Väätsalt

Loe edasi: Kartulifestival Paides

Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeestega

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeeste ja kaheksat valda ühendava kohaliku Leader-tegevusgrupiga, kellega arutatakse Euroopa Liidu uue finantsperioodi ja maaelu arengukava 2014–2020 teemadel.

„Praegu on toimumas olulised arengud nii Euroopa Liidu tasandil, kus on väljatöötamisel uue finantsperioodi eelarvekokkulepped, kui ka Eestis, kus tegeleme uue maaelu arengukava väljatöötamisega,“ rääkis minister Seeder. „Teeme Euroopa suunal intensiivselt tööd, et saavutada toetuste võrdsem jaotamine liikmesriikide vahel ning võrdsemad konkurentsitingimused meie põllumeestele. Uue maaelu arengukava väljatöötamisel on Leader-grupid ja põllumeeste ühendused meile väga oluliseks partneriks.“ Loe edasi: Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeestega