Juba seitsmendat korda toimuv kaunite kunstide festival „Kolmkõla“ toob täna kell 18.30 Paide raekotta india muusika kontserdi „Raagade võluilm“. Sel astuvad üle laulja Manodž Dubey, Arno Kalbus rütmiinstrument tablal ning Leho Rubis bambusflöödil ehk bansuril.
Festival jätkub õhtul kell 21 Paide kogukonnakeskuse Kõhna Grete galeriis, kus toimub Lauri Sommeri ja sõprade luuleõhtu.
Sel reedel, 18. veebruaril peetakse Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) Vanalinna konverents, kus kõneldakse linnakogukondadest, vabatahtlikust tegevsusest, säästvast eluviisist, kogukonna nimel tehtavast heategevusest ja paljust muust.
Kava:
– Muinsuskaitse ja vabatahtlikud. Mis muutub Muinsuskaitses – Trivimi Velliste, EMS
– Tulevikuarengud ja linnakogukond – Hardo Aasmäe, Rooma klubi
– Muinsuskaitse kohaldumine tänapäeva säästva eluviisiga – Tarmo Elvisto, SRIK
– Heategevus kogukonna heaks – Valev Väljaots, Järvamaa Kogukonnafond
– Vabatahtlik töö Järvamaal – Rainer Eidemiller, Paide kogukonnakeskus
– SRIKid Eestis – Tallinna, Tartu, Viljandi ja Paide SRIK
Konverents algab kell 11 ja kestab kella neljani pärastlõunal, osalemine on tasuta. Loe lähemalt siit.
Konverentsi korraldavad Ühendus Weissenstein, Paide SRIK ja Järvamaa Vabatahtlike Keskus. Asukohainfo leiad siit.
Pärast konverentsi toimub traditsiooniliselt “Kolmkõla” festival, mille korraldajaks Leho Rubis.
18.30 Paide Raekojas kontsert RAAGADE VÕLUILM
vokaal – Manodz Dubey
rütmiinstrument (tabla) – Arno Kalbus
bambusflööt (bansuri) – Leho Rubis
piletiga
21.00 Kõhna Grete Galeriis (Tallinna tn 11) LUULEÕHTU GALERIIS – Lauri Sommer ja sõbrad
tasuta
Allikas: Rainer Eidemiller, Paide kogukonnakeskus, tel 5087217
Täna, algusega kell 14.00 toimub ASi Lemeks Tartu kontoris EMPL juhatuse korraline koosolek, kus auratakse liidu järgmise kahe aasta eesmärke ja liidu visuaalse sümboolika kontseptsiooni. EASi finantseeritava metsa- ja puidusektori uuringu projekti ja metsa- ja puidutööstuse statistikat. Samuti kontaktpäevade sisu ning kommunikatsiooni tegevusi. Arutluse all on ka Venemaa raudteeprobleemid ning Venemaa plaan alates WTO-ga liitumisest alandada tolle, kuid samas kehtestada ümarpuidu ekspordikvoodid.
Lisainfot annab Ott Otsmann
Homme, 16. veebruaril algusega kell 9 toimub Paides erametsaomanike tugiisikute koostöönõupidamine, kus arutatakse erametsanduse toetusmeetmeid ja tugiisikud annavad ülevaate oma tegevusperioodiks püstitatud eesmärkide saavutamisest ja tegevustest viimase kolme kuu jooksul. Arutatakse ka tugiisiku rolli ja tugisüsteemi toimimist praegu ja tulevikus.
Lisainfo: Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige
Laupäeval toimub Paides juubelihõnguline, kümnes noortelaulude konkurss Südamelaul, mida Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus on korraldanud juba 2002. aastast alates. Selle aja jooksul on konkursil kõlanud üle 200 omaloomingulise eestikeelse laulu. Selgi aastal oodatakse laule järgmistes kategooriates: Isamaa südames, Südamest südamesse, Ajab südame täis ning Südamelt ära. Žürii hindab laule kolmes vanuseklassis: kuni 12aastaste, 13-15aastaste ja kuni 30aastaste seas. Konkursi korraldusest ja kontserdist saab ülevaate kodulehelt www.kenk.ee.
Konkurss algab Järvamaa Kultuurikeskuses laupäeval kell 12, Südamelaulul kümne aasta jooksul pärjatud esinejate ühiskontsert toimub samas algusega kell 18.
Esmaspäeval, 14. veebruaril kell 17 toimub Roosna-Alliku vallamaja ees sõbrapäeva lumeskulptuuride võistlus. Lumeskulptuuride võistlusele oodatakse osalema lasteaedu, koole, ettevõtteid, külasid, seltsinguid, naabervaldasid jpt. Moodustage sõpradest vahva võistkond ja olge agarad kaas lööma! Kõigile kindlustatakse kuum tee ja rõõmus tuju. Parimad saavad auhinna. Info ja registreerimine tel 56 564 794, Tiiu Väli.
jarva.ee
Kaitseliidu Järva malev korraldab täna, 13. veebruaril viiendat korda Järvamaalt pärit admiral Johan Pitkale pühendatud rahvamatka. Eelmisel aastal osales matkal rekordarv ehk üle 350 osaleja.
Matka eesmärk on tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet, meenutada Järvamaa kuulsamat meest ning propageerida liikumist ja sportimist Järvamaal. Matk toimub „Liikumist ja sportmist harrastav Järvamaa 2011“ II etapina. Matk algab Jalgsemalt Pitka mälestuskivi juurest, pärast mälestuskõnesid. Ligikaudu 20 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse.
Matkalised, kes on osalenud matkal kolmel korral, saavad endale rahvamatka tunnustega salli.
Kõikidele uutele osalejatele jagatakse ka matkakaarte, millega on võimalik tulevastelt admiralimatkadelt templeid koguda ja loosimistel osaleda.
Allikas: jarva.ee
Väätsal avati üleeile pidulikult mõisa renoveeritud peahoone ja park, vahendab Järvamaa infoportaal.
Norra raha abil tehti mõisa peahoonele kapitaalremont. Mõisas asuv kool sai juurde uusi klassiruume ning uue kujunduse. Mõisapark sai teed, valgustuse ja haljastuse.
Ehitustööd maksid miljon eurot ehk ligikaudu 15,6 miljonit krooni, millest enamik saadi Norra kuningriigilt.
Koostöö Norra kuningriigiga jätkub ning edaspidi on plaanis Väätsa mõisas Norra kultuuri tutvustada, kontserte korraldada jne.
Kolmapäeval, 2. veebruaril kell 12 meenutatakse Türi kesklinna kalmistul Vabadussõja mälestussamba juures Tartu rahulepingu sõlmimise tähtsust.
Aastapäeva puhul süütavad küünlad ning asetavad lilled Türi valla esindajad, Memento Järvamaa Ühenduse liikmed, Kaitseliidu Järva Maleva esindajad. Kõlavad luuletused Türi Gümnaasiumi Kodutütarde ja Noorte Kotkaste esituses. Mälestuspalve peab EELK Järva praostkonna vikaarõpetaja Andres Tšumakov.
Tartu rahulepinguga pandi punkt Eesti Vabadussõjale, mis algas 28. novembril 1918. aastal. 2. veebruaril 1920. aastal Tartus sõlmitud lepingul on Eesti ajaloos suur tähtsus – see on Eesti Vabariigi sünnitunnistus.
Tartu rahulepinguga tunnustas meie suur naaber tingimusteta Eesti riigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure ridamisi paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Tartu rahuleping on jäänud tänapäevani üheks Eesti riigiõiguslikuks alusdokumendiks, eriti mis puudutab suhteid Venemaaga. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.
Kolmapäev, 2. veebruar on Eestis lipupäev.
Allikas: Tyri.ee
Foto: Riigiarhiiv
Täna, 1. veebruaril kell 15 avatakse Järvamaa muuseumis näitus „Tohuvabohu ehk toht tuhandeks tarbeks”, annab teada Järvamaa infoportaal.
Näitusel eksponeeritakse Raplamaalt pärit Johanna Leieri kasetohust pilte, Järvamaa muuseumi fondist ning Ülo Ormuselt saadud tarbeesemeid ning Aime Langi meisterdatud ehteid.
3. veebruaril kell 15 toimub kasetohust esemete valmistamise töötuba, mida juhendab Aime Lang.
Kasetoht on olnud eestlasele oluline tarbematerjal. Sellele osutab tohuga seotud mõistatuste ja võrdluste rohkus eesti keeles. Toht säilib maa sees kõdunemata tihti kauem kui puit. Toht oli soositud ehitusmaterjal algeliste elamute katuste ja põrandate kattena. On leitud ligi 700 aasta vanuseid tohutükke, millele on kirjutatud märke. Tohust tehti märsse ja viisud jalga. Tohust sai torbiku, milles vett keema ajada. Viimast on huvitav proovida praegugi.
Näitus jääb avatuks kuni 25. märtsini.
14. veebruaril kell 17 läheb Roosna-Alliku vallamaja ees lahti sõbrapäeva lumeskulptuuride võistlus. Kaasa lööma on oodatud lasteaedade, klubide, külaseltsingute jne võistkonnad. Rõõmuga tervitatakse ka naabervaldade esindajaid.
Kosutuseks pakutakse kõigile kuuma teed. Parematele ehitajatele on auhinnad.
Üleeile Paide kultuurikeskuses toimunud jahindusfoorum andis erametsaliidu juhatusele mandaadi läbirääkimisteks jahindusküsimustes erinevate organisatsioonidega. Vajame maaomanike jahiõigusel baseeruvat uut jahiseadust.
Foorumil peeti vajalikuks ka moodustada piirkondlikud jahindusnõukogud, kus oleks võimalik leida lahendusi maaomanike, jahimeeste ja keskkonnakaitsjate vahel tekkivatele probleemidele. Seniste suurte jahipiirkondade säilitamist peeti võimalikuks ainult juhul, kui maaomanikel võimaldatakse omal maal korraldada jahti väikeulukitele, kelle hulka võiks arvata ka metskitse ja metssea. Senisest enam peab tähelepanu pöörama ulukipopulatsioonide hea seisundi säilimisele, jahimeeste ja maaomanike organisatsioonide koostööle ning jahinduse headele tavadele.
Foorumi otsusega saab tutvuda siin: http://www.eramets.ee/uudised-1?art=2080.
Lisainfo: Ants Varblane, Eesti Erametsaliidu tegevdirektor, tel 5089 237, e-post: ants.varblane@erametsaliit.ee
Homme valitakse Paides talvelaul.
Paide lasteaias toimub homme kontsert-võistlus “Talvelaul 2011” algusega kell 11. Ürituseleoodatakse huvilisi talvelaule kuulama ja lauljatele kaasa elama.
Allikas:
Piret Virkoja
Arengu ja välissuhete spetsialist
Paide Linnavalitsus
20. jaanuaril, avati Türi Kultuurimajas Tallinna maalikunstnik Tiiu Pallo- Vaik näitus „Maa ja vee piiril“, millel on vaatamiseks 22 maali, neist enamustel on kujutatud maastikke. Näituse avamisel ütles Tiiu Pallo-Vaik, et on üllatunud leidmast eest nii rikaste võimalustega maja, ta nimetas saadavat kogemust hämmastavaks. Türi kultuurimaja kunstigalerii kahele korrusele üles seatud näitusele on väljapandud mitmed tööd maastikest, mis jätsid Pallo-Vaikile hingesoppi sügava jälje. Maastike maalimine sai alguse Ahvenamaa külastamisest, sest selle maa jõudu ja võimsust pidi kunstnik enda sõnul maalidesse välja elama.
Tervitussõnavõttudes tänasid nii kultuurimaja direktor Ülle Välimäe kui vallavalitsuse kultuuri- ja välissuhete spetsialist Katrin Soomets Tiiu Pallo-Vaiki maalinäituse korraldamise eest Türi kunstigaleriis.
Tiiu Pallo-Vaik on lõpetanud Tartu Kujutava Kunsti Kooli ning Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala, kus praegusel on ise maalieriala õppejõuks. Oma isiknäitusi on ta korraldanud juba alates 1969 aastast.
Näitus Türi kultuurimaja kunstigaleriis jääb avatuks kuni 24. veebruarini.
Pildid
Allikas: Tyri.ee
23. jaanuaril kell 11.00 ootame kõiki huvilisi muuseumisse konkursi infopäevale, kus Raadioteatri vastutav toimetaja Virko Annus, Järvamaa muuseumi programmijuht Elle Näppo ja Ringhäälingumuuseumi teadur Tarmo Kannik jagavad teadmisi legendide kogumisest, kuuldepildi stsenaariumi koostamisest, kuuldemängu lavastamisest ning salvestamise võimalustest.
Eesti Ringhäälingumuuseum kutsub osalema Järvamaa rahvapärimuslikel legendidel põhinevate kuuldepiltide-lühikuuldemängude konkursil.
Konkurss on avalik ja sellest võivad osa võtta kõik soovijad. Osalemiseks tuleb 23. veebruariks esitada Eesti Ringhäälingumuuseumile Järvamaa legendil põhineva lühikuuldemängu stsenaarium ja 31. märtsiks kuuldemängu salvestis.
Taliharjapäeval, 14.jaanuaril andis Järvamaa Omavalitsuste Liit Türi Kultuurimajas toimunud auhinnagalal välja Järvamaa Noorsoo-, kultuuri- ja spordipreemiad.
Anne Pindre sai kultuurielu edendaja preemia. Anne on Koeru Kultuurimaja kunstiline juht, Koeru folkloorirühma juhendaja, Koeru Kultuurimaja ringijuht, EELK Koeru koguduse organist ja ansambel „Madli“ juhendaja.
Koeru Huviteater valiti Järvamaa 2010.aasta parimaks kollektiiviks. Huviteater on esinenud Järvamaa näitemängupäevadel ja paljudel aastatel on trupile omistatud Järvamaa parima näitetrupi nimetuse. 2003. aastal järgnes Järvamaal saavutatule eripreemia Endla teatris korraldatud üle-eestilistel harrastusteatrite festivalil lavastuse “Mäetaguse vanad” eest.
Koeru Huviteater valiti etendusega “Valupisarais märtsipäevad” esindama Järvamaad XI Vabariiklikul Harrastusteatrite festivalil 2010.a. Rakvere Teatris. See etendus on pärjatud ka XI Harrastusteatrite riigifestivali laureaadi tiitliga.
Anne-Ly Pihlak – rahvatantsu ja liikumisrühmade piirkondliku edendamise eest ja
Thea Kristal – HOLAÖÖ pikaajalise korraldamisega muusikaelu rikastamise eest said Kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi aastapreemia.
Uudis põhineb JOL portaali infol. Vaata http://www.jarva.ee/index.php?article_id=8559&page=608&action=article&
Järva Teataja ja Järvamaa omavalitsuste liit korraldavad aasta teo konkurssi juba kaheksandat korda. Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann võttis aasta kokku ühe sõnaga: kirju. See torkab silma ka konkursi «Aasta tegu 2010» nominente uurides. «Pole üht läbivat joont nagu eelmisel aastal, kui kümne nominendi seas oli koguni kaheksa ehitist. Kõik on huvitavad ja eriilmelised,» lausus ta.
Võib-olla on just see põhjus, miks oli valikut teha nii keeruline. Lõpuks otsustati, et konkursile pääseb koguni kuraditosin nominenti.
Et valida neist see kõige tegusam tegu, on otsustamisjärg järvakate käes. Iga valija tohib ära märkida vaid ühe teo, tema meelest kõige tähtsama.
Aega hääli anda on 18. jaanuarini. Aasta teo auhinna saaja selgub 21. jaanuaril kell 15 Paide spordihallis, mis võitis tiitli eelmisel aastal.
Lähemalt saab aasta teo valimise ning nominentide kohta lugeda www.jarva.ee/index.php?page=1249&
Alikas: Järva Teataja
19. veebruaril peame Südamelaulu sünnipäeva – Südamelaul saab 10-aastaseks! Laulukonkursse
korraldatakse Eestis mitmeid, showlavadel on välja selgitatud oma superstaarid ja laulutähed. Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse eestvedamisel toimub noorte omaloomingukonkurss alates 2002.a. „Südamelaulu” pikaajaline traditsioon on omaloomingu juurde toonud jätkuvalt hulgaliselt noori inimesi üle Eesti.
Aegade jooksul on konkursil kõlanud üle 200 omaloomingulise eestikeelse laulu. Noored laulavad lihtsas keeles, väljendades omi mõtteid ja tundeid armastusest, kodust, sõprusest, mõistmisest. Konkursi žürii hindab laule järgmistes kategooriates: Isamaa südames, Südamest südamesse, Ajab südame täis ning Südamelt ära. Registreerimine konkursile kuni 10. veebrauarini 2011.
Allikas: jarva.ee
23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele
13. veebruaril kutsub Kaitseliidu Järva malev, koos oma eriorganisatsioonidega osalema viiendal admiral Johan Pitka (fotol) mälestuseks pühendatud rahvamatkal, edastas Maaleht.
Admiral Pitka panus Eesti omariikluse loomisele on hindamatu ja nii ootabki Kaitseliidu Järva malev kõiki huvilisi admiralile mõeldes matkama.
Matka eesmärk on tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet, meenutada Järvamaa kuulsamat meest ning propageerida liikumist ja sportimist Järvamaal.
Matk toimub „Liikumist ja sportmist harrastav Järvamaa 2011“ II etapina. Järva maleva poolt korraldatav transport stardib Peetrist kell 9, et sõita edasi Jalgsemale. Matk algab Jalgsemalt Pitka mälestuskivi juurest, pärast mälestuskõnesid. Ligikaudu 20 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse. Loe edasi: Täpselt kuu pärast toimub Johan Pitka mälestuseks jalgsimatk
Eesti krooni viimastel päevadel anti Paides välja kohalikku kogukondlikku maksevahendit P.A.I. tutvustav trükis. P.A.I. on õiguslikult sooduskaart, ent samas kasutuses Järvamaal nn lepingulise maksevahendina ehk “kohaliku rahana” alates 1. maist 2010.
P.A.I.d ei saa pangas muu valuuta vastu vahetades, seda saab ainult kohalikku kogukonda vabatahtliku tööga panustades või siis P.A.I.dega kaubeldes. Pärast rahvusliku valuuta kadumist 2011. aasta 1. jaanuarist jääb P.A.I. euro kõrval ringlema kohaliku “oma rahana”.
Selles 16-leheküljelises trükises tutvustatakse P.A.I.d lähemalt, aga samuti antakse väike ülevaade sellest, mille poolest kogukondlikud maksevahendid erinevad nn tavarahast ja milliseid kohalikke rahasid maailmas veel ringleb.
Brošüür on trükitud taaskasutatud paberile (samale, millele on trükitud ka P.A.I.) kohalikus, Kuma trükikojas 400 eksemplaris ning trükise väljaandmist rahastas Järvamaa Vabatahtlike Keskuse kaudu Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Brošüüri “Kogukondlik maksevahend P.A.I.” saab Paide kogukonnakeskusest (Tallinna tn 11, Paide), ent seda on kavas pakkuda ka Järvamaa omavalitsustele, kohalikele äridele ja mittetulunduslikele ühendustele. Lisateave: pank@weissenstein.ee
Allikas: weissentsein.blogspot.com
KoosOlek kajastab Järvamaa kogukonnaelu: vabaühenduste, üksiktegijate ning kogukondlikku ja säästvat arengut toetavate äriliste ettevõtmiste tegemisi ja mõtteid.
Lehe väljaandmist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) läbi Järvamaa Vabatahtlike Keskuse (Paide SRIK). KoosOleku idee on algatatud Paide kogukonnakeskuses, kuid kirjutama oodatakse kõiki. Oma lugu, teade plaanis oleva ettevõtmise kohta või ka reklaamisoov tuleks huvilistel saata aadressile ajaleht@weissenstein.ee. Samale aadressile oodatakse ka KoosOleku tellimusi.
KoosOlek on trükitud kohalikus trükikojas (Kuma) keskkonnasõbralikule paberile (holmen book), kujunduse tegi Heli Aade.
Lehel ei ole müügi- ega ka kindlat reklaamipinna hinda, selle asemel on oodatud väljaandmist toetavad annetused (täpsemad andmed KoosOleku viimasel lehel). KoosOlekut saab alati endale võtta Paide kogukonnakeskusest (Tallinna tn 11, Paide).
Allikas: weissenstein.blogspot.com
Eesti Ringhäälingumuuseumi tegevusnäitus “Meie uudised” valiti Eesti muuseumide aastaauhinna nominendiks aasta tootearendaja kategoorias.
Nominendid tutvustavad oma projekte 6. jaanuaril kell 12 Kumu kunstimuuseumis toimuval ülevaateseminaril. Võitjad selguvad samas õhtul toimuval pidulikul auhinnatseremoonial.
Eesti Ringhäälingumuuseum
Oktoobris Järva-Jaani alevikus kanavargil käinud loom, kelle koer maha murdis, osutus euroopa naaritsa isasloomaks, kirjutab Järva Teataja.
Kust üliharuldane loom Kesk-Eestisse sattus, jääb saladuseks. Euroopa naaritsa kaitsega tegeleva sihtasutuse Lutreola juhataja Tiit Maran lausus, et euroopa naarits on üle Euroopa kriitiliselt ohustatud poolveeline kiskja ning viimased kindlad andmed tema esinemisest Mandri-Eestis pärinevad 1996. aastast. «Seetõttu peetakse teda Eesti looduses väljasurnud liigiks,» sõnas ta.
Autor: Järvamaa infoportaal
