Rubriik: Järvamaa

Sel nädalal on Paide linna 720. juubeliaasta kulminatsioon

28. septembrist kuni 1. oktoobrini on Paide linn suures peohoos ja tähistab oma 720. sünnipäeva. Kuivõrd iga on juba väga soliidne, ei saa sünnipäevalaps oma tähtpäeva lasta mööda suurema möllu ja mürtsuta.

Juba 28. septembri õhtutundidel algusega kell 19 toimub Paide raehoones linna sünnipäevale pühendatud kontsert „Pühendus Paidele“, kus astuvad üles kaunikõlaline sopran Pille Lill ühes keelpillikvartetiga Presiozo. Esmaettekandele tuleb ka Paide helilooja Aaro Pertmanni poolt spetsiaalselt Paide linna sünnipäevaks loodud laulutsükkel. Üritus on kõigile tasuta.

30. septembril ootatakse aga kõiki kell 18 Paide kultuurikeskusesse pidulikule juubeliaktusele „Paide 720“ saama osa võrratutest muusikalistest ettekannetest ning kaasa elama Paide linna 2011. aasta aukodaniku väljakuulutamisele ning linna vapimärkide ja tänukirjade üleandmisele.

Oktoobri esimesel päeval annavad linna juubeli puhul tõelise galakontserti Ivo Linna, Koit Toome, Gerli Padar ja Lauri Lugu. Galakontsertil esinejatest uhkemaks võib aga lugeda loomingut, mis ettekandmisele tuleb. Kontserdi jooksul esitavad artistid Hando Runneli ja Priit Aimla tekstidele loodud muusikat. Kontsert toimub Paide spordihallis kell 19. Kuni 26. septembrini on võimalik osta pileteid soodushinnaga 6 eurot ning alates 26. septembrist maksab pilet 8 eurot.

Sünnipäevanädala raames võib linnapildis näha ka mitmeid toredaid üllatusi.

Allikas: Lauri Talumäe

Suure-Jaanis tuleb Ernst Idla liikumisfestival

Eesti kuulsa võimlemispedagoogi Ernst Idla 110. sünniaastapäeva tähistamiseks toimub  Suure-Jaani Gümnaasiumi spordihoones 5.-6. novembril Idla päev. Sellega tutvustatakse Eesti ajaloo ühe tunnustatuma võimlemisõpetaja ja tantsupidude alguse juures olnud mehe liikumisõpetust ja harjutusvara. Eesmärk on populariseerida kehasõbralikku ja esteetiliselt kaunist  liikumisharrastust erinevas eas harrastajate seas ja innustada kasutama liikumisvahendina palli.

Idla päevale oodatakse kõiki võimlemisrühmi – nii noori kui vanu nais- ja meesvõimlejaid. Võimeldakse Ernst Idla vanade originaalkavade järgi ja saatemuusikaks kasutatakse võimlemislegendi abikaasa Leida Idla saatemuusikat.  Ühisvõimlemise käigus õpetatakse  ka päris uusi harjutusi.  

Ühisliikumise päev Suure-Jaanis algab 5. novembril kell 12.00 ja lõpeb 17.00. Kõik huvilised saavad väikestele ja suurtele võimlejatele kaasa elama tulla, sissepääs vaba.

 Kes aga soovib Idla liikumissüsteemiga sügavamalt tutvuda, saab seda samas teha  järgmisel päeval, 6. novembril.  Koolitusel on kavas Idla liikumissüsteemi metoodika ja harjutusvara ning palliharjutused erinevatele vanuserühmadele – 3-6- aastastele, 7-10- aastastele, tütarlastele, noorukitele ja täiskasvanutele.

Sündmuse korraldaja on Idla Eesti Selts koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Spordiselts Kalevi, Suure-Jaani Kultuurimaja ja  Rootsi Idla Ühinguga. Täpsem info ja registreerimine kodulehel www.idlaselts.ee

Rahvusvaheliselt tunnustatud eesti võimlemispedagoog Ernst Idla sündis Oisu mõisas Särevere vallas Hariduse sai Ernst Idla Tallinnas Wagneri erakoolis, Tallinna Peetri Reaalkoolis ja Tallinna Õhtukoolis. Kooliaastatele järgnes osavõtt vabatahtlikuna Eesti Vabadussõjast. Pärast sõda töötas ta võimlemisõpetajana Tallinna erinevates koolides ning tegutses Eesti Spordi Seltsis „Kalev“, kust lähetati ta Berliini Kehalise Kasvatuse Ülikooli. Naasnud 1925. aastal Berliinist, lülitus Ernst Tallinnas aktiivselt vabariigi kooli- ja spordiellu. 1930. aastal avas ta võimlemiskursused, korraldas 1934 ja 1939 Eesti Mänge.

 1940. aasta algul jõudis Idla kümme aastat varem püstitatud eesmärgile – ta rajas iseseisva Ernst Idla Võimlemise Instituudi. Sama aasta aprillis toimunud esinemine „Estonias“ jäi Idla viimaseks suuremaks võimlemisesinemiseks Eesti Vabariigi päevil. 1944 lahkus ta Rootsi, kus jätkas oma võimlemisõpetaja tööd. Idla võimlemisselts tegutseb siiani Rootsis.

 

 

Vana mees pääses tulest eluga

Kolmapäeva õhtupoolikul Järvamaal Albu vallas puhkenud tulekahjus õnnestus päästjatel põlevast majast välja tuua 71-aastane mees.

Teade Albu vallas Järva-Madise külas asuva elumaja põlengust tuli häirekeskusele kell 16.38. Päästjate saabudes põles kahekordne kivimaja juba lahtise leegiga. Kustutustööde käigus toodi majast välja 71-aastane mees, kelle kiirabi toimetas haiglasse.

Põleng kustutati kella 21.07-ks. Süttimise põhjus on selgitamisel.

Tõrvaaugul matkatakse homme metsatöötajate auks

17. septembril Tõrvaaugus toimuval metsa-ja matkapäeval jagub tegevust nii suurtele kui ka väikestele.

Rassi külaseltsi eestvedamisel toimub homme, 17. septembril Tõrvaaugus metsa- ja matkapäev.

Selle raames näeb, kuidas vanasti tõrva aeti, saab osaleda mitmesugustel metsanduslikel võistlustel nagu silmateritamine, raievõistlus jms ning metsamatkadel koos seenetargaga. Avatud on seenenäitus, võimalik on valmistada ise seenepaberit ja proovida seenetoitu. Tegevust pakuvad korraldajad ka lastele ja päev lõpeb ühise lõkkeõhtuga.

18. korda toimuvast metsa-ja matkapäevast on osa võtma oodatud kõik huvilised. Tegevused algavad Tõrvaaugus kell 11 ja kogu üritus on osalejatele tasuta.

Kel soov, saab Tõrvaaugule matkata jalgratastel. Väljasõit rattaretkele, mille pikkuseks on umbes 25 kilomeetrit, on kell 9.30 Jaama tänava parklas.

Metsapäev on pika traditsiooniga üritus, mida korraldatakse metsatöötajate päeva tähistamiseks ning küla traditsioonide hoidmiseks.

Otsitakse parimat õuna-pohlamoosiretsepti

Tammsaare muuseum Vargamäel ja AS Põltsamaa Felix otsivad parimat õuna-pohlamoosi retsepti.

Konkurss „Tammsaare moos 2011” toimub sel aastal 2. oktoobril kell 12. Samal päeval kella 12–15 leiab aset Vargamäe mahevahetus. Mullu pärtlipäeval alguse saanud ettevõtmise käigus saab vahetada hoidiseid, aia-ja metsaande ning põllusaadusi.

Osaleda saavad kõik moosikeetjad üle Eesti. Konkursil osalemiseks tuleb varuda vähemalt 500grammine purk moosi ja kaasa võtta ka retsept või moosi kirjeldus (milliseid õunu on kasutatud, milliseid maitseaineid jms).

On teada, et kirjanik Anton Hansen Tammsaare lemmikmoos oli õuna-pohlamoos. Milline oli aga selle täpne retsept, kui magus see moos oli, kui palju oli seal õunu, kui palju pohli, pole täpselt teada. Et selgitada välja „maailma parim A.H. Tammsaare lemmikmoos”, korraldab muuseum teist aastat moosikonkurssi.

Kui mullu korraldas Vargamäel asuv A.H. Tammsaare muuseum konkurssi üksi, siis sel aastal on kaasatud partnerina AS Põltsamaa Felix. Konkursile esitatud õuna-pohlamooside pimemaitsmise tulemusena selgubki parematest parim. Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõuab A.H. Tammsaare 135. sünniaastapäevaks turule kirjanikuhärra lemmikmoos tänapäevase retsepti järgi.

Samal päeval, 2. oktoobril toimub ka Vargamäe mahevahetus, kus saab vahetada hoidiseid, aia- ja metsaande ning põllusaadusi. Igaüks võib tuua kohale oma magusaid ja soolaseid hoidised ning neid teistega vahetada. Vahetuses osalevad hoidised peavad olema arusaadavate siltidega, kus on kirjas nii hoidise koostis kui ka valmimisaeg. Vahetusse minevaid saadusi peab olema vahetaja soovi korral võimalik kaaluda ning pakendada.

Eelmisel aastal vahetati näiteks puuvilju, hoidiseid (seened, kurgid, suvikõrvits jpm) ravimtaimi, mett, mahla, moosi ja muudki.

Kontakt ja info: Birgit Itse, SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel programmijuht, tel 5340 3461, e-posti aadress programmid@albu.ee.

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.

Kuu pärast tähistab Paide oma 720. sünnipäeva

1. oktoobril tähistab Paide linn oma 720. sünnipäeva. Juubelikontserdil esinevad Koit Toome, Ivo Linna, Gerli Padar, Lauri Lugu, Anti Kammiste ansambel ja Sirje Graubergi Laulukooli lapsed. Esinevad mitmed artistid, kellel on Paide linnaga oma lugu.
Ivo Linnal oli Paides esimene kontsert juba 43 aastat tagasi ning Koit Toome mäletab lapsepõlve talvesid Vallimäel ning suvesid tehisjärves ujudes. Juubelikontserdil esitatakse Hando Runneli ja Priit Aimla sõnadele kirjutatud viise, ka need kaks eestlastele olulist
kirjameest, on pärit Paidest. Ivo Linna ütles, et tema jaoks on Hando Runneli laule lauldes avastamisrõõm alati suur, need sõnad on eestlastele armsaks saanud. 

Kontserdil saavad külalised kuulda Paide linna tekkeloost ja tähtsatest hetkedest. Linn tähistab oma sünnipäeva 1. oktoobril Paide Spordihallis, kuhu on oodatud nii Paide linna elanikud kui ka inimesed teistest Eestimaa paikadest, kes tunnevad huvi selle armsa linna vastu, mida kodumaa südameks kutsutakse. Piletid on juba müügil.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Vaol tuleb suvelõpupidu

Suvelõpupidu peetakse Koeru vallas Vao külas juba viieteistkümnendat korda. Pidulisi oodatakse tänavu 27. augustil pärast päevatoimetusi kell 19.

Seekord kavas:

· kambavaimu ja ihurammu saab näidata tuletõrje, teate- ja köieveo kompleksvõistlusel;

· rahvalikud jõukatsumised;

· videvikus süüdatakse suur lõke, algab tants ja tagaajamine ansambli Absolut Lühis saatel.

„Jätame suve meelde, tule vaole!” kutsuvad korraldajad.

Vargamäel tuleb võistutantsimine

20. augustil kell 20 toimub Vargamäel suur rahvatantsu võistutantsimine. See on omaloominguliste rahvatantsude konkurss täiskasvanute segarühmadele, mis tantsitakse ette n-ö „elusa“ muusika ehk ansambli Untsakad saatel.

Just selle ansambli repertuaar on inspireerinud paljusid tantsijaid ja tantsujuhte. Mõnele laulule on kohe mitu erinevat tantsu.

Esimesele Vargamäe võistutantsimisele on registreerunud rühmi üle Eesti, kes esitavad kõik omaloomingulise tantsu. Nende seast selgub kolmeliikmelise žürii ja publiku ühine lemmik. Žüriisse kuuluvad üks rahvatantsujuht, ansambli Untsakad liige ning üks rearahvatantsija.

Pärast võistutantsimist on kõigile ühine simman.

Sellist võistutantsimist – ilma eelvoorudeta ja ainult segarühmadele – ei ole üle-eestilisena varem korraldatud. Vargamäe, sh 1992. aastal loodud Järvamaa Kultuurihiis on tuntud küll teatrietenduste toimumiskohana, kuid muuseumi laienenud võimalused on loonud eeldused kujunemaks üle-eestiliste kultuurisündmuste toimumispaigaks.

 Just samal ööl jõuab ka TeateTants  Järvamaale. Nii toimub Vargamäel kahe toreda tantsusündmuse kohtumispaik.

Paide kuulutas välja ettevõtluskonkursi

Eilsel istungil otsustas Paide Linnavalitsus välja kuulutada Paide linna ettevõtluskonkursi.

Ettevõtluskonkursi käigus selgitatakse välja Paide linna selle aasta parimad ettevõtjad ning tunnustatakse linna arengule kaasa aidanud tublisid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja äriühinguid.

Konkurss viiakse läbi viies erinevas kategoorias: Paide parim ettevõte 2011, Paide parim tööandja 2011, Paide parim toetaja 2011, Paide parim kohalik toode või teenus 2011 ning Paide Parima teeninduskultuuriga ettevõte 2011.

Kandidaate võivad konkursile üles seada juriidilised isikud (sh kandidaat ise), organisatsioonid, asutused ja eraisikud. Ülesseatav kandidaat peab tegutsema Paide linna haldusterritooriumil ning tal ei tohi olla riiklike maksuvõlgasid.

Konkursile laekunud ettepanekud vaatab läbi ning kandidaate hindab ajutine komisjon. Konkursi tulemused kinnitab Paide Linnavalitsus ning iga kategooria parimat autasustatakse tänukirja ja meenega Paide linna sünnipäeva tähistamise üritusel 30. septembril 2011.

Kandidaadi ülesseadmiseks tuleb Paide Linnavalitsusele esitada hiljemalt 15. septembriks 2011 kirjalik ettepanek, saates selle aadressil Pärnu tn 3, Paide 72711, tuua see Linnavalitsuse sekretäri kätte – Pärnu tn 3 või edastada e-postina: paide@paide.ee.

Allikas: paide.ee

Paide Kultuurikeskus alustab uut hooaega värskelt renoveeritud laval

Paide Kultuurikeskus alustab sel sügisel 24. hooaega. Algavaks hooajaks renoveeritakse Paide linna ja ettevõtjate, Järva maavalitsuse ja Rahvusooper Estonia toel kultuurikeskuse suure saali lava.

Hiljuti alanud renoveerimise käigus avatakse ja saab kasutusele võtta lava ees asuva orkestrisüvendi ja uuendatud lavakonstruktsioon võimaldab alates sügisest esitada Paides ka klassikalise balleti etendusi. Lava renoveerimine lõpeb augusti viimastel päevadel.

Käesoleva aasta novembris korraldab Rahvusooper Estonia Paide 720. aastapäeva ürituste raames festivali “Ooper ja ballett südames”. Festivali raames toimuvad Paides ja selle ümbruses nädala jooksul erinevad laste- ja noorteprojektid, kammerkontserdid, kostüümilaat ja näitused. 8. ja 9. novembril annab rahvusooper Paide Kultuurikeskuses kolm etendust – kahel korral saab näha operetti „Silva“ ja lisaks pakutakse vaatamiseks suurejoonelist balletiõhtut, mille üheks osaks on katkend “Luikede järvest”. Tegemist on teatri esmakordse gastrolliga Paides. Festivaliprogrammist saab osa 3500 Paide linna ja Järvamaa inimeset ja festival saab võimalikuks tänu kohalike ettevõtjate ja omavalitsuste toele.

Allikas: jarva.ee

Kabalas saab kartuliga trükkida

Kabala rahvamajas toimub veel täna ja homme VI rahvusvaheline kartulitrükifestival, annab teada Järvamaa infoportaal.

Tegemist on kunstiüritusega, millel tänavu keskendutakse teemale „Kiri”. Kolmel päeval toimuvates loengutes ja töötubades mõtiskletakse kirja eri aspektide üle: kirjasõna, kirjatäht ehk tüpograafia ja kiri kui rahvuslik muster. Lisaks kirjateemale arendatakse edasi looduslike värvide kasutamist kartulitrükis ning „kirjatakse” kartuliga tekstiile ja tapeete. Kartulitrüki tegemiseks vajalikud vahendid (kartulid, noad, paberid, värvid, kangad, pintslid, švammid, pliiatsid, vildikad jne) on kohapeal olemas. Kes soovib, võib oma materjale ka kaasa võtta. Olemas on ka tekstiilivärvid. Kaasa tuleks võtta aga oma rõivad-kangad, millele trükkida. Samuti on oodatud kõik muud loomingulised lahendused, mis seotud trükikunsti, kartulite ja keskkonnaga. Üritus on tasuta ning seda toetavad Eesti Kultuurkapital ja Türi vald. Teist aastat toimub festival Kabalas, varem saadi kokku Laupal.

Kabalas värvitakse… kartuleid

kartulitrükk

Täna algas Järvamaal Kabalas VI kartulitrükifestival, mis kestab pühapäevani. Tegemist on MTÜ Potatoprint korraldatava kunstiüritusega, millel tänavu keskendutakse teemale “Kiri”. Kolmel päeval toimuvates loengutes ja töötubades mõtiskletakse kirja eri aspektide üle nagu kirjasõna, kirjatäht ehk tüpograafia ja kiri kui rahvuslik muster. Lisaks kirja teemale tutvustatakse looduslike värvide kasutamist kartulitrükis ning “kirjatakse” kartuliga tekstiile ja tapeete.

Tekstiilikunstnik Reet Talimaa räägib osalejatele teemal  “Mustrimeelest, kirja keelest”, kirjanik Vahur Afanasjevi teemaks on “Kirjanik välismaal – emigratsioon kui eskapism” . Disainer Mart Anderson vestleb teemal “Kandilised Eesti kirjatüübid”  ning soome tekstiilikunstnik Ulla Lapiolahti on pealkirjastanud oma vestluse nii: “Punased putukad ja indigosinine”.  

Festivalil on osalejaid nii Eestist kui Norrast ja Soomest.

Vana-Veskil peetakse esoteerikafestival “Leia end”

Järvamaal Vana-Veskil toimub juba kolmandat korda esoteerikasündmus “Leia end”. Kuna 2010. ja 2009. aastal läksid üritused suurepäraselt ja andsid osalejatele võimsa laengu edasiseks, otsustasid korraldajad asja ette võtta veelgi suuremalt – esoteerikafestivalina ja avatuna erinevatele maailma- nägemistele, keeltele, koolkondadele.

Teemadeks on endiselt vaimne areng ja enesetäiendamine, suhtlemine loodusega, tervendavad ja psühholoogilised praktikad, mille eesmärgiks on iseenda ja meid ümbritseva maailma mõistmine ning vaimse tasakaalu saavutamine.

Nagu ka möödunud aastal, töötab kolm lava/töötsooni. Vihma ajaks telk, varjualune ja maja, seega on valikuvõimalus. Loe lähemat infot ja programmi siit.

Allikas: MTÜ Eesti Südames

Kõik sepad on taas oodatud Roosna-Allikule

5.-6. augustil toimuvad Roosna-Alliku vallas Kaarukal VI seppade päevad.

Huvilised saavad kahe päeva jooksul aimu sepatööst ja võivad ka ise kätt proovida. Müügil on sepised.

Kaasa lööma on oodatud kõik sepad: ka pottsepad, puussepad, kullassepad jne.

Seppade päevad, avatakse reedel, 5. augustil kell 10. Seejärel pääseb ka õpitubadesse uudistama.Päev lõpetatakse elava muusika ja ühislaulmisega.

Laupäeval, 6. augustil töötavad õpitoad kella 10–14. Seejärel algab kultuuriprogramm, millesse mahub nii teatrit kui ka pillilugusid.Päeva korraldab MTÜ Eestimaa Sepad.

Rohkem infot: www.jarva.ee.

Rahvusvaheline laager Järvamaal ootab vabatahtlikke

MTÜ Tahe Teha ja Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus kutsuvad vähemalt 18aastaseid noori kandideerima rahvusvahelisse vabatahtlikke laagrisse Järvamaal. Laager toimub 8.-21. augustini, kandideerimise tähtaeg on 1. august.

Juba viiendat korda peetavas laagris osaleb traditsiooniliselt 20 inimest, kellest pooled tulevad laiast maailmast. Varem on laagris osalenud noori Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Tšehhist, Poolast, Jaapanist, Koreast, Teksasest, Karjalast jne. Noori  vahendab Eestisse MTÜ Noortevahetuse ArenguÕhing EstYES.

Laagris tõstetakse au sisse vabatahtlik töö, mida tehakse enamasti avalikus kasutuses olevatel objektidel. Sel aastal pakuvad laagris vabatahtlikele tegevust MTÜ Jalametsa Külaselts, Retla Põhikool, OÜ Estonia, Imavere Vallavalitsus ja MTÜ Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing (Oisu Perekodu).

Vabatahtliku panuse eest pakutakse laagrilistele võimalust osaleda vahvatel lõbusõitudel, ekskursioonidel, kanuutamist, õhtuseid piknikke ja palju muud vahvat. Laager pakub head võimalust tutvuda teiste maade kultuuriga ning harjutada võõrkeeli. Majutuse ja toitlustuse pärast laagrilised muretsema ei pea.

Täpsema info kandideerimise kohta leiab Järvamaa infoportaalist ja EstYes kodulehelt.

 

Järva-Jaanis toimub täna järvepäev

Järvepäev, millest oodatakse osa võtma kogu perega, algab kell 11 rannavõrkpalliturniiriga. Keskpäeval antakse start järvejooksule.

Kavas on veel naisekandmisvõistlus ja lestaloopimine. Pärastlõunal saab jälgida omatehtud veesõidukite võidusõitu. Toimuvad triatlon, petangiturniir, poomivõitlus vees ja kanuuralli.

Päeva lõpetab simman vanatehnika varjupaigas Mati bändi saatel.

Rohkem infot: www.jarva.ee.

Koerus peetakse kiriku ja koguduse 723. sünnipäeva

22.-24. juulini peetakse Koeru kirikus ja kirikaias Maarja Magdaleena kihelkonnapäevi, millega tähistatakse ka kiriku ning koguduse 723. sünnipäeva.

Korraldajate sõnul mõeldakse kihelkonnapäevadel oma kodupaigale, oma inimestele ja nende tegemistele. Seetõttu kaubeldakse kirikaias ainult Koeru kihelkonnas valmistatuga. Välikohvikus lubatakse pakkuda kukrusõbralikku kodusküpsetatud kohvikõrvast.

Esimesel kihelkonnapäeval, madlipäeval avatakse kirikaias Koeru käsitöö näitus müük, suvekohvikus saab maitsta koduküpsetatut, avatud on siidimaali töötuba, raamatuvahetus ja rohevahetus, võimalik joonistada asfaldile. Kirikus musitseerivad kitarri ja löökpillide saatel Koeru noored talendid Reeno Sopp, Madis Bobrovski ja Margus Koroljov. Kirikuesisel saab näha tantsimas hollandlaste tantsugruppi Wieringer Dangsers ja Koeru enda Kanarbikku. Õhtupalvuse ajal võib kuulda laulmas ansamblit Madli.

Teisel päeval toimub öökontsert, kus orelil mängib Jaanus Torrim.

Viimasel kihelkonnapäeval peetakse tänujumalateenistus, kus kaasa teenib õpetaja Arne Hiob ja kuhu oodatakse kõiki aastatel 1986-2011 õnnistuse saanud leerilapsi. Koguduseliikmetele antakse üle tänukirjad. Peale jumalateenistust pakutakse kirikaias kirikukohvi.

Täpsema info kihelkonnapäevade kohta leiab siit.

Paide otsib tunnustust väärivaid linlasi

Mullu nimetati Paide linna aukodanikuks Toomas Agasild ning vapimärgi kavaleriks Urve Schkiperov.

Paide linnavalitsus ja -volikogu ootavad 25. juulini linlastelt ettepanekuid tänavuaastaste Paide  linna aukodaniku tiitli ja vapimärgi kavaleri kandidaatide kohta

Linnapea Kaido Ivask loodab, et vaatamata kiiretele suvistele asjatoimetustele jääb Paide linna inimestel aega märgata tublisid kaaslinlasi, keda autasuga tunnustada. “Alates 2005. aastast on aukodaniku ning vapimärgi kavalerideks saanud küll paljud väga väärikad ning suurte teenetega paidelased, kuid neid silmapistvaid paidelasi, keda tunnustada on meil veel õnneks väga palju. Kutsun inimesi üles linnavalitsusele- ja volikogule neist julgelt märku andma, sest alati ei pruugi me kõikidest väärikatest linlastest ning nende tublidest tegudest teadlikud olla,“ märkis Ivask.

Aukodanikuks nimetamine ning linna vapimärgi omistamine on kaks kõige kõrgemat Paide linna austusavaldamise vormi oma väärikatele ning linna ees suuri teeneid omavatele kodanikele. Nii aukodaniku tiitel kui linna vapimärk antakse kavaleridele kätte septembris Paide linna 720. sünnipäeva pidustuste ajal.

Alates 2005. aastast välja antav aukodaniku nimetus on Paide linna kõrgeim autasu, mis omistatatakse inimesele linnapoolse austusavaldusena Paidele osutatud teenete eest. Vabas vormis ettepaneku tegemisel tuleks välja tuua kandidaadi teened ning tema panus Paide linnale. Loe edasi: Paide otsib tunnustust väärivaid linlasi

Paide Tegevuskeskuse Ökokäsitöökojas algavad praktilised töötoad

Paide Tegevuskeskuse Ökokäsitöökoda teeb algust ökokäsitöö suvekooli praktiliste töötubadega. Kohaliku Omaalgatuse Programmi toel sisustatud praktiliste töötubade ala võimaldab taaskasutatavate materjalide kasutusvõimalusi praktiseerida erinevaid käsitöövõtteid kasutades. Kohapeal on olemas vajaminevad töövahendid, õppe-juhendmaterjalid ning näidistööd. Kogu tegevuse märksõnadeks on loodussõbralikkus, taaselustatud käsitöövõtted ning taaskasutust tutvustav. Peateemadeks suvekooli töötubades on inspiratsioon, redisain, aksessuaarid.

Praktiliselt omandatud oskused võimaldavad tõsta teadlikkust eelkõige taaskasutuslike materjalide kasutusvõimalusest käsitöös ning oskusi materjalide taaskasutamisest omanäoliste käsitöötoodete valmistamisel. Arvame, et igasuguse käelise tegevuse populariseerimine ja oskuste arendamine aitab kaasa käsitööesemete väärtustamisele, teadvustada, et käsitööna valminud ese ei ole laiatarbekaup vaid ainulaadne ese ja selle looja looming. Traditsiooniliste käsitöövõtetega annab edukalt ära kasutada kõike meie kodudeski leiduvat . Erinevatest materjalidest annab valmistada väga praktilisi asju. Tarbetust tarvilikuks – taaskasutus käsitöös väärib järeleproovimist juba sellepärast, et valminud asi on originaalne ning oma.

Suvekooli praktiliste õpitöötubade ala on avatud 19. juulist 2011 läbi suve teisipäevast reedeni kell 17-19.

Paide Tegevuskeskus
MTÜ Mänguexpert
Tel +372 5397 4218

Paides algavad suvised tantsukursused

Alates järgmisest nädalast võib teisipäeviti Paides harrastada salsa ja bachata tantsu. Suvistel tantsukursustel jagab õpetust staažikas ja hinnatud salsainstruktor Xavier USAst koos eestlannast tantsuõpetaja Dianaga.

Tantsukursustele võib tulla üksi või kaaslasega, eriti oodatud on mehed. Kursused on mõeldud algajatele ega eelda varasemat tantsukogemust. Tunde alustatakse lõbusa sooloosaga, kus harjutatakse põhisamme ning pöördeid. Trenni teises pooles keskendutakse partnerite vahelisele koostööle. Ameeriklasest õpetaja sõnu aitab mõista hobitantsuklubi Bailadori omanik Diana.

Salsa ja bachata on Kariibi päritoluga Ladina-Ameerika tantsud. Oma populaarsuse tõttu on need tantsud laialt levinud üle maailma ning salsast on kujunenud moetants, mida tantsib juba ka paar tuhat eestlast.

Lisainfo ja registreerumine tantsule telefonil 522 9202.

45. Väinjärve Veepidu

Väinjärve Veepidu alustas oma iga-aastast kogupere üritust juba 1966. aastal. Sündmuse eesmärgiks on läbi aegade olnud pakkuda inimestele üks hea puhke päev, kus on võimalik nii sportida kui ka lihtsalt lõbusalt aega veeta sõpradega, peredega ja tuttavatega. Selleks üheks päevaks on kogu Väinjärve rannaala reserveeritud võistlusteks ja õhtusteks pidustusteks.

Põnevat tegevust jagub maal ja vees kogu päevaks!

Ajakava:
07:00 – Kalapüügivõistlus
12:00 – Avamine, kalapüügivõistluse autasustamine
12:30 – Rattavõistlus
13:00 – Rannavõrkpall
14:00 – Ümber järve jooks
15:00 – Rannajalgpall
15:00 – HUNDINUI
16:00 – Üle järve ujumine
16:30 – Autasustamine
17:00 – Kanuuralli eelsõidud
17:45 – ÜLLATUSKÜLALINE
18:00 – HAPUD VIINAMARJAD
20:00 – Kanuuralli finaal
20:30 – Vettehüpped
21:00 – JORGE HINJOSA ZUMBA AEROOBIKA
21:30 – OTT LEPLAND
23:00 – Võimas Ilutulestik
23:05 – 02:00 – Disko Dj. Sergio ja Dima Kruus

14:00 – 18:00 LASTEPROGRAMM

Päeva juhib MARGUS GROSNÕI

Vaata ka Väinjärve Veepeo Facebook’i lehte ja sündmuse Facebooki lehte.

Paides hakatakse sõitma vanade jalgratastega

9. juulil Paide kreislinnapäevade ajal avatakse Paide kogukonnakeskuses Paide welopark, kust nii linlastel kui Paide külalistel on võimalik laenutada restaureeritud rattaid.

Welopargi eestvedaja Rainer Eidemilleri sõnul on welopargis laenutamiseks küll vanaaegsed ent korralikult restaureeritud jalgrattad. Edaspidi saab rattaid laenutada kolmapäevast reedeni kell 10-15 ja alates augustist esmaspäevast reedeni samuti kell 10-15. Samas ootab Paide welopark tublisid vabatahtlikke, kes oleksid rataste laenutamisel abiks. Kõik welopargi rattad saavad märgistatud iseloomuliku numbrimärgi ja kleebisega.

Welopargi avamisele eelneb vanaaegsete jalgrataste paraad, mis saab alguse Paide kogukonnakeskuse juurest ja lõpeb Paide keskväljakul. Rattaparaadile oodatakse kõiki jalgrattasõidust lugupidavaid inimesi sõltumata jalgratta stiilist, päritolust, vanusest või otstarbest. „Vaid ratta tehniline seisukord peab võimaldama ohutult ning reeglitepäraselt liigelda,“ märkis Eidemiller.

Pärast paraadi tutvustab mitmesaja vanaaegse jalgratta omanik Valdo Praust huvilistele oma kollektsiooni. Welopargi avamise järel on võimalik osaleda õpitoas, kus Türi rattapoe juhtimisel õpitakse jalgrattaid remontima. Kohale tulevad ka Paide politseinikud, kes tutvustavad uut liiklusseadust, eriti jalgrattureid puudutavat osa.

Paidesse welopargi rajamise projekti koostas MTÜ KultuurPaide, projekti rahastas EAS Kohaliku Omaalgatuse Programm ning projekti elluviimine sai teoks paljude asjahuviliste vabatahtlike initsiatiivil.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Sargvere muinasasula tähistati mälestuskiviga

Uue elamurajooni rajamise käigus avastatud Sargvere muinasasulat tähistab 2. juulist esivanemate mälestusele pühendatud kivitähis, kirjutab Järvamaa infoportaal.

Kui kohalik ettevõtja Raivo Vende alustas uute elamute rajamist, siis avastas ta veetorustiku ehituse käigus, et samas kohas on keegi juba elanud. Ta andis leidudest muinsuskaitsele teada ja nii avastatigi Sargvere muinasasula.

„Meie, Sargvere maakultuuri edendamise seltsi inimesed, pühendame selle kivi mälestuseks oma esivanematele ja teadmiseks noortele, et meie, eestlased, oleme siin põlised asukad. Meie riigi rajamine on olnud loomulik, see pole toimunud mitte kellegi teise arvel,” kõneles Sargvere muinasasula kivitähise avamisel idee autor, koduloouurija Sale Talviste.

Kivitähise paigaldamist toetati LEADERi programmist. Paide vallas Sargvere mõisas tegutseva MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts eestvedamisel uuendatakse sama projekti käigus sel aastal mõisas asuva külamuuseumi kogu uute ajalooliste materjalidega muistse ja tänapäevase küla kohta. Sargvere mõisa saalis on avatud sündmusega seotud ajalooline näitus.