LHV remondilaenu „Kes teeb ära?“ toetusprogrammi konkursi 20 000-eurose toetuse pälvis Järva-Jaani Tuletõrje Selts. Vabatahtlikke päästjaid koondav selts kasutab raha ajaloolise komandohoone renoveerimiseks ning turvalisema väljasõidutee rajamiseks.
Loe edasi: LHV TOETAB JÄRVA-JAANI KOMANDOHOONE UUENDAMIST 20 000 EUROGANeil päevil tegi Sindi naisliit väljasõidu Eestimaa kirde nurka, peatudes mitmetes huviväärsetes paikades. Esimesena külastati Järva-Jaani vanatehnika varjupaika ja jumalatosina vanust kinomuuseumit.
Kuna vanatehnika varjupaika jõudes ei olnud kedagi kes võinuks väljapaneku kohta lähemalt selgitusi jagada, siis piirduti valdaja loal jalutuskäiguga sadade erinevas seisundis masinate vahel. Midagi võis uudishimu rahuldamiseks kodulehelt juurde lugeda. Kogutud on pea pooltuhat masinat. Rööbastel on isegi üks vana tramm. Trollibussi kohal polnud elektrijuhtmeid näha ja selleks pole ka vajadust.
Varjupaik on Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi üks osa, mille loomise eesmärgiks oli lagunenud liidu ja teiste riikide tehastes eelmisel sajandil valminud sõidukite, põllutehnika, teetöömasinate ja tuletõrjetehnika koondamine vaatamiseks. Inimeste ja rahaliste vahendite puudumise tõttu pole praegu esmane ülesanne masinate taastamine. Praegu keskendutakse säilinud tehnika kogumisele ja eksponeerimisele saabunud seisundis. Jõudu mööda on siiski mõnda eksponaati ka taastatud. Varjupaiga alale mahuks veel palju tehnikat. Seega oodatakse tänulikult teateid kasutult seisvate vanade sõidukite kohta telefonile 514 9485 või varjupaiga e-posti aadressile tuve@jjaani.ee.
Loe edasi: Kui Vello Kolnese kinomuuseum sai üheteistkümneseks
Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.
Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.
Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.
Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.
Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.
Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.
Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.
Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.
Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“
Urmas Saard
Samal teemal:
Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.
Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.
Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. “Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.
Loe edasi: Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust
Homme, 4. juunil toimub Puhta Vee Teemapargi vastavatud õppeklassis esimene töötuba, kus „Energia ja noored“ projekti raames õpetatakse Väike-Maarja Gümnaasiumi noori valmistama päikesepaneele. Projekti eestvedaja, energeetikatudengi Margus Potisepa sõnul on oluline, et kooliõpilased teaksid rohkem Eesti energiasüsteemist, et tulevikus paremini enda energiatarbimist planeerida ning otsustusprotsessides osaleda.
„Koolinoored ehitavad MTÜ Eco-Nomicsi juhendajate abiga päikesepaneelid algusest lõpuni, kasutades fotoelemente, tinaribasid, silikooni, jootetina ja –vedelikku, markereid ja juhtmeid elektritootmiseks päiksevalgusest. Kui keegi, kellel ei ole elektriku kutsepabereid ja/või haridust, ehitab ise endale off-grid päikesepaneelid, siis see tundub ebareaalne, kuid on siiski täiesti võimalik. Eestis suudetakse juba mitu aastat ise päikesepaneele ehitada,“ selgitas MTÜ Eco-Nomicsi juhatuse liige Jim Self.
Puhta vee teemapargi õppeprogrammi käigus tutvutakse koolinoortele veel lokaalse päikse- ja tuuleenergia taastuvenergia väikelahendusi, põletatakse katseks fossiilset kütust, saadakse algteadmisi energiatootmisest, osaletakse energiamängus ja mängitakse kaasa fotosünteesi protsessis.
Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.
MTÜ Ökokratt
Puhta vee teemapargis paigaldati mesilastarud, millest üks on vaatlustaru. Vaatlustaru on ehitatud spetsiaalselt klaasist seintega, mis on kaetud luukidega. Läbi klaasi saab jälgida mesilaspere elutegevust.
Puhta vee teemapargi 26 loodushariduslikku õppeprogrammi on sobilikud koolieelikutest täiskasvanuteni. Külaskäik putukate maailma ja meemeistri juurde on üks programm, mille tõmbenumbriks ongi vaatlustaru.
Vaatlustaru jälgimist elavdab mesilaspere sumin tarus, mille käigus maitstakse mett ja uuritakse mesiniku töövahendeid, mesilaspere hooldamise vahendeid, mesilasemade kasvatuse vahendid ja mesindussaadusi.
Programmi käigus külastatakse ka putukate hotelli, mis paikneb üle 120 aasta vanuse kase tüves, millel torm on ladva murdnud.
Putukad poevad sügavale puutüve sisse, munevad sinna ning seetõttu on aegajalt näha vastseid putukaid esmakordselt oma „pesast” välja ronimas. See on eriti kena vaatepilt kevadeti. Talvel leiavad selles hotellis paljud endale tänuväärse talvekorteri, ka linnud külastavad meeleldi seda paika.
Pärast ringkäiku saavad osalejad lahendada eakohaseid ülesandeid.
Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.
Priit Adler
MTÜ Ökokratt
Eile, 19. veebruaril oli Eesti riigimehe Johan Pitka 142. sünniaastapäev. Tema lapsepõlv möödus praeguses Järva-Jaani vallas Jalgsema külas. Tähistamaks seda olulist tähtpäeva kohalike inimeste jaoks avati Jalgsema külamajas näitus Pitka elust. Näituse koostaja Arlet Palmiste rääkis, et näituse peamine rõhk on Pitka tegevusel kodanikuna. Mitte paljud ei ohverdaks oma tööga teenitud varandust riigi hüvanguks. Pitka ehitas soomusronge ja laevu, ta pani aluse Kaitseliidule ja ka Tarbijate Ühistule. Need on vaid mõned näited võimeka mehe mitmekülgsest tegevusest.
Suure kodaniku mälestuse paremaks jäädvustamiseks on tulevikus plaanis avada külamajas Pitka mälestustetuba. Kaitseliidu Järva maleva ülem Arvi Niglas lubas omalt poolt igakülgset abi Kaitseliidu Papa tegevuse tutvustamisel. Mälestustetoas saab olema kaks väljapanekut. Esimene tutvustab Kaitseliidu ja Pitka seoseid ja teine tutvustab Pitka vabatahtlikku tegevust kodanikuna. Mälestustetuba on plaanis avada 28. juunil, kui toimub Pitka-kontsert, kus üles astub ansambel Grüne Woche.
Näituse kujundas Maris Korrol firmast Deko Disain. Näituse valmimist toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm, Seliküla-Jalgsema Külaselts, Järva-Jaani Vallavalitsus ja OÜ Paistevälja.
Neljapäeval, 21. märtsil 2013 algusega kell 12 toimub Järva-Jaani päevakeskuses (Lai tn 18) tuleohutusalane koolitus Päästeameti poolt.
Koolitus on tasuta ja oodatud on kõik huvilised, kes soovivad saada uusi teadmisi või täiendada oma olemasolevaid teadmisi!
Lisainfo: Ines Kurvits (tel 5349 4346)
Järvamaal on juba üheksa aastat traditsioon korraldada ”Muinastulede öö” tähistamiseks erinevaid retki teemaga seotud paikadesse: muuseumiaastal väikemuuseumidesse, lugemisaastal kirjanduslikesse paikadesse, mõisatesse, külaväljakutele jne. Tänavu, 25. augustil toimuval muinastulede öö 10. reisil, võtame ette teekonna Järvamaal asuvatesse filmivõttepaikadesse rõhutamaks seda, et just 2012. aasta on Eesti filmi100. aasta. Loe edasi: Algas registreerimine Järvamaa 10. muinastulede öö reisile
Täna, 25. mail algab Eesti rattamaailma aasta tähtsündmus Estonian Cycling Weekend 2012, mis kestab kuni pühapäevani, 27. maini ning seoses sellega esineb ajutisi liiklusseisakuid võistlustrassidel.
Tallinnas on liiklus häiritud 25. mail, kui toimub Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 võistlejate Tallinnast väljasõit ajavahemikul 10.30-11.00. Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 marsruut on Tallinn-Järva-Jaani-Jõgeva-Tartu ning liiklus on häiritud ka teistel rajalõikudel ratturite trassi läbimise ajal. Vaata rajaskeeme!
Tartu linnas on liiklus häiritud kõigil kolmel päeval: 25.05 Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 ajal, 26.05 SEB Tartu Grand Prix 2012 ning SEB 31. Tartu Rattaralli lastesõitude ajal ja 27.05 SEB 31. Tartu Rattaralli ajal.
Palume Tartu rajaskeemidega tutvuda siin:
25.05 – http://tartumaraton.ee/tallinn-tartu-gp-2012-rada
26.05 – http://www.tartumaraton.ee/seb-tartu-gp-2012-rada ja http://www.tartumaraton.ee/seb-31tartu-rattaralli-lastele
27.05 – http://www.tartumaraton.ee/seb-31tartu-rattaralli-rada
27.05 toimuva SEB 31. Tartu Rattaralli rada kulgeb läbi Lõuna-Eesti.
Liiklusega seotud küsimuste korral palume esmalt tutvuda Klubi Tartu Maraton kodulehega!
Liikluspiirangud aga ei mõjuta oluliselt jalakäijaid, mistõttu on kõikidel neil, kelle kodukohta võistlustrassid läbivad, suurepärane võimalus tulla tippratturitele raja äärde kaasa elama! Vaata Estonian Cycling Weekendi programmi!
Täname mõistva suhtumise eest!
MTÜ Klubi Tartu Maraton
www.tartumaraton.ee
http://www.facebook.com/tartumaraton
Valmimisel on raamat „20 aastat Järva-Jaanis”, mis tutvustab valla arengut viimasel 20 aastal ehk alates sellest ajast, millal taastati Järva-Jaani vald. Raamat peaks oma olemuselt olema peamiselt pildiraamat koos pikemate faktiliste kommentaaridega. See kirjeldab olukorda aastal 1991, kõrvutame seda tänase päevaga ja loetleme peamisi ja suuremaid muudatusi ja sündmusi antud valdkonnas.
Artiklid on valmimas, kuid suurimaks mureks on fotod, sest 1991 aasast ei ole arhiivis säilinud eriti paljuülesvõtteid. Kutsume kõiki üles oma kodust fotoarhiivi üle vaatama, et täiendada valla ajalugu. Eriti on oodatud pildid avalikest üritustest ja hoonetest. Pildid erapidudest ei pruugi olla nii suure ajaloolise väärtusega. Fotod tagastame omanikule peale koopiate tegemist.
Täna täitub Eesti ühel vanimal, 113-aastasel Järva-Jaani tuletõrjeseltsil, kümme aastat lepingulise koostöö algusest päästeteenuse osutamisel. Sel puhul korraldab selts oma liikmetele piduliku vastuvõtu.
Järva-Jaani tuletõrjeselts on üks esimesi riikliku teenistusega päästetöö osutamiseks lepingu sõlminud vabatahtlikke kollektiive. Järva-Jaani vabatahtlike initsiatiivikus ja hea koostöö on Päästeametile andnud julguse kaasata rohkem vabatahtlikke päästetööde teostamisele ja toetamisele.
„Tuve Kärner on oma pundiga paljude jaoks ideaalne priitahtlike pritsimeeste seltsi võrdkuju, Järva-Jaani selts oma mitmekülgsuse, teotahtelisuse ja tugeva kultuuriga on üks Eesti vabatahtlike päästeseltside võrgustiku alustalasid. Ma olen uhke, et mul on olnud au selliste meestega koos tööd teha ja pääste kultuuripärandit säilitada,“ rääkis Lääne päästekeskuse juht.
Järva-Jaani Tuletõrjujate Ühisus loodi juba aastal 1899, selts taasasutati 1998. aastal. Selts tegeleb lisaks tulekahjude kustutamisele ka tuletõrjemuuseum ning vanatehnika varjupaiga pidamisega. Viimases on eksponaate juba 371.
Allikas: jarva.ee
Järvamaa külasid oodatakse 21. juulil Järva-Jaani vallas Kuksema mõisapargis toimuvale XII Järvamaa külade päevale. Tulenevalt asjaolust, et 2012. aasta on kuulutatud Eesti filmi aastaks, kannab ka külade päev sel aastal teemapealkirja „Elu külas on kui filmis“.
Korraldustoimkonna kava kohaselt pakub kell 15 algav üllatusterohke kinoseanss mitmeid erinevaid „filme“. Näiteks tehakse õppefilmi koos Artur Talvikuga, kes tutvustab filmitegemise telgitaguseid. Komöödiafilmide blokis oodatakse külasid esitama tuttavaid lõike Eesti filmiklassikast. Toimub lasteseanss, kus lapsed saavad ise oma filme ja multikaid kokku panna ning oma koha leiavad ka spordifilmid temaatiliste võistlustega. Päeva lõpetab koguperefilm, mida aitavad teostada tantsuansambel ning kohalikud kultuurikollektiivid. Omapärase ja lustaka kinoseansina kujutatud Järvamaa külade päevast valmistatakse ajaloo tarbeks dokumentaalfilm.
Järva-Jaani on ainuke koht Järvamaal, kus järjepidevalt on kino näidatud ning siin on olemas ka oma kinomuuseum. Seega on taolise maakonna külasid ühendava „kinoseansi“ toimumine Järva-Jaanis igati kohane. Ettevõtmist korraldavad ühistööna MTÜ Kuksema Ühendus, MTÜ Kodukant Järvamaa ja Järva-Jaani Vallavalitsus.
Arto Saar, e-post: arto@jjaani.ee
Eesti kuulsa võimlemispedagoogi Ernst Idla 110. sünniaastapäeva tähistamiseks toimub Suure-Jaani Gümnaasiumi spordihoones 5.-6. novembril Idla päev. Sellega tutvustatakse Eesti ajaloo ühe tunnustatuma võimlemisõpetaja ja tantsupidude alguse juures olnud mehe liikumisõpetust ja harjutusvara. Eesmärk on populariseerida kehasõbralikku ja esteetiliselt kaunist liikumisharrastust erinevas eas harrastajate seas ja innustada kasutama liikumisvahendina palli.Idla päevale oodatakse kõiki võimlemisrühmi – nii noori kui vanu nais- ja meesvõimlejaid. Võimeldakse Ernst Idla vanade originaalkavade järgi ja saatemuusikaks kasutatakse võimlemislegendi abikaasa Leida Idla saatemuusikat. Ühisvõimlemise käigus õpetatakse ka päris uusi harjutusi.
Ühisliikumise päev Suure-Jaanis algab 5. novembril kell 12.00 ja lõpeb 17.00. Kõik huvilised saavad väikestele ja suurtele võimlejatele kaasa elama tulla, sissepääs vaba.
Kes aga soovib Idla liikumissüsteemiga sügavamalt tutvuda, saab seda samas teha järgmisel päeval, 6. novembril. Koolitusel on kavas Idla liikumissüsteemi metoodika ja harjutusvara ning palliharjutused erinevatele vanuserühmadele – 3-6- aastastele, 7-10- aastastele, tütarlastele, noorukitele ja täiskasvanutele.
Sündmuse korraldaja on Idla Eesti Selts koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Spordiselts Kalevi, Suure-Jaani Kultuurimaja ja Rootsi Idla Ühinguga. Täpsem info ja registreerimine kodulehel www.idlaselts.ee
Rahvusvaheliselt tunnustatud eesti võimlemispedagoog Ernst Idla sündis Oisu mõisas Särevere vallas Hariduse sai Ernst Idla Tallinnas Wagneri erakoolis, Tallinna Peetri Reaalkoolis ja Tallinna Õhtukoolis. Kooliaastatele järgnes osavõtt vabatahtlikuna Eesti Vabadussõjast. Pärast sõda töötas ta võimlemisõpetajana Tallinna erinevates koolides ning tegutses Eesti Spordi Seltsis „Kalev“, kust lähetati ta Berliini Kehalise Kasvatuse Ülikooli. Naasnud 1925. aastal Berliinist, lülitus Ernst Tallinnas aktiivselt vabariigi kooli- ja spordiellu. 1930. aastal avas ta võimlemiskursused, korraldas 1934 ja 1939 Eesti Mänge.
1940. aasta algul jõudis Idla kümme aastat varem püstitatud eesmärgile – ta rajas iseseisva Ernst Idla Võimlemise Instituudi. Sama aasta aprillis toimunud esinemine „Estonias“ jäi Idla viimaseks suuremaks võimlemisesinemiseks Eesti Vabariigi päevil. 1944 lahkus ta Rootsi, kus jätkas oma võimlemisõpetaja tööd. Idla võimlemisselts tegutseb siiani Rootsis.
Järvepäev, millest oodatakse osa võtma kogu perega, algab kell 11 rannavõrkpalliturniiriga. Keskpäeval antakse start järvejooksule.
Kavas on veel naisekandmisvõistlus ja lestaloopimine. Pärastlõunal saab jälgida omatehtud veesõidukite võidusõitu. Toimuvad triatlon, petangiturniir, poomivõitlus vees ja kanuuralli.
Päeva lõpetab simman vanatehnika varjupaigas Mati bändi saatel.
Rohkem infot: www.jarva.ee.
Täna, 14. mai toimub Järva-Jaani kultuurimajas ja Järva-Jaani kinomuuseumis nostalgiliste India filmide päev. Filmipäev avatakse kl 10 ja programm lõpeb kl 23.30.
Filme näitab 51-aastase kinomehhaaniku staažiga muhe mees Vello Kolnes.
Järva-Jaani kinomuuseumis on täna pea 1000 filmi alates nõuk aegsetest vene multikatest ja dokfilmidest kuni nostalgiliste India hittfilmideni, mis veel mõni aeg tagasi vallutasid jäägitult kinokülastajate südameid. Järva-Jaani filmipäeva soojenduseks võib kaeda midagi siit.
Kõik filmi-, foto- ja hea toidu sõbrad on oodatud. Muuseum asub Järva-Jaanis aadressil Tamsalu tee 1 (endise kutsekeskkooli töökoda), kultuurimaja aadress on Pikk tn 58. Loe edasi: Järva-Jaanis täna nostalgiliste India filmide päev
Kaitseliidu Järva maleva kaitseliitlased koos naiskodukaitsjate, kodutütarde ning noorte kotkastega tutvustasid Järva-Jaani rahvale kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide tegevust ning eesmärke. Näha ja katsuda sai erinevat relvastust, harjutada kätt elektroonilises lasketiirus, vaadata kaitseliidu ja allorganisatsioonide kohta käivaid vanu filme, tutvuda langevarjurite varustusega, õppida esmaabi andma, morsekoodiga sõnumeid edastama ning end proovile panna erinevates ülesannetes. Ürituse peakorraldaja, Järva maleva Koeru üksikkompanii pealiku Aldur Lõhmuse sõnul kulges üritus igati planeeritult ning täitis oma eesmärgi.
Allikas: jarva.ee
Kaitseliidu Järva malev korraldab täna, 13. veebruaril viiendat korda Järvamaalt pärit admiral Johan Pitkale pühendatud rahvamatka. Eelmisel aastal osales matkal rekordarv ehk üle 350 osaleja.
Matka eesmärk on tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet, meenutada Järvamaa kuulsamat meest ning propageerida liikumist ja sportimist Järvamaal. Matk toimub „Liikumist ja sportmist harrastav Järvamaa 2011“ II etapina. Matk algab Jalgsemalt Pitka mälestuskivi juurest, pärast mälestuskõnesid. Ligikaudu 20 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse.
Matkalised, kes on osalenud matkal kolmel korral, saavad endale rahvamatka tunnustega salli.
Kõikidele uutele osalejatele jagatakse ka matkakaarte, millega on võimalik tulevastelt admiralimatkadelt templeid koguda ja loosimistel osaleda.
Allikas: jarva.ee
13. veebruaril kutsub Kaitseliidu Järva malev, koos oma eriorganisatsioonidega osalema viiendal admiral Johan Pitka (fotol) mälestuseks pühendatud rahvamatkal, edastas Maaleht.
Admiral Pitka panus Eesti omariikluse loomisele on hindamatu ja nii ootabki Kaitseliidu Järva malev kõiki huvilisi admiralile mõeldes matkama.
Matka eesmärk on tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet, meenutada Järvamaa kuulsamat meest ning propageerida liikumist ja sportimist Järvamaal.
Matk toimub „Liikumist ja sportmist harrastav Järvamaa 2011“ II etapina. Järva maleva poolt korraldatav transport stardib Peetrist kell 9, et sõita edasi Jalgsemale. Matk algab Jalgsemalt Pitka mälestuskivi juurest, pärast mälestuskõnesid. Ligikaudu 20 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse. Loe edasi: Täpselt kuu pärast toimub Johan Pitka mälestuseks jalgsimatk
Oktoobris Järva-Jaani alevikus kanavargil käinud loom, kelle koer maha murdis, osutus euroopa naaritsa isasloomaks, kirjutab Järva Teataja.
Kust üliharuldane loom Kesk-Eestisse sattus, jääb saladuseks. Euroopa naaritsa kaitsega tegeleva sihtasutuse Lutreola juhataja Tiit Maran lausus, et euroopa naarits on üle Euroopa kriitiliselt ohustatud poolveeline kiskja ning viimased kindlad andmed tema esinemisest Mandri-Eestis pärinevad 1996. aastast. «Seetõttu peetakse teda Eesti looduses väljasurnud liigiks,» sõnas ta.
2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.
I Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht
Nädala lõpus, 23. oktoobril, korraldab Järvamaa vabatahtlike keskus Järva-Jaani rajatavas kogukonnakeskuses koolitustalgud, teatab Järvamaa infoportaal.
Talgupäeval korrastatakse kogukonnakeskuse maja. Hoone ajaloolisest väärtusest ning peamistest ennistusreeglitest annab talgulistele ülevaate Eesti Vabaõhumuusemi teadur Joosep Metslang.
Talgud kestavad kella 10.30–14, seejärel pakutakse talgurooga ja räägitakse lähemalt vabatahtlike tööst Järvamaal, kogukondlikust maksevahendist P.A.I. ning vabatahtlike töö ja kogukondliku liikumise korraldamisest Järva-Jaanis.
Rohkem infot: Arto Saar, tel 386 3377, 525 7373; e-post arto@jjaani.ee
Foto: Jarva.ee
