Jõgevamaa Sädeinimene Hannes Soosaar korraldab ka Georg Otsa ja Jaak Joala mälestuskontserte

26. novembril Jõgeva vallas Kuremaa lossis toimunud Jõgevamaa kodanikuühenduste tunnustamisõhtul kuulutas Hannes Soosaare Jõgevamaa Sädeinimeseks 2019 Lustivere külaseltsi juhatuse liige Riina Pauloja, kes sama aunimetuse pälvis möödunud aastal.

Hannes Soosaar, Jõgevamaa Sädeinimene 2019. Foto Liina Laurikainen
Hannes Soosaar, Jõgevamaa Sädeinimene 2019. Foto: Liina Laurikainen

[pullquote]Hannes Soosaar on tuntud kui supermuusikasündmuste korraldaja[/pullquote]Jõgevamaa Sädeinimene 2019 Hannes Soosaar on Kääpa külas algatanud ja ellu viinud rahvuseeposest Kalevipoeg inspireeritud projekte. Paljud teavad teda Peipsi ääres Kasepääl toimuvate Peipsi Romantika kontsertide korraldajana. Suuresti Hannes Soosaare eestvedamisel saavad tuleval aastal teoks Georg Otsa 100. ning Jaak Joala 70. sünniaastapäeva kontserdid.

Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esinaine Liia Lust kinkis Hannes Soosaarele Olustvere Klaasikojas valmistatud taiese tekstiga “Elus peab olema sädet!”. Südantsoojendavate sõnadega õnnitles kodukandiühenduse aseesinaine Pille Tutt.

Loe edasi: Jõgevamaa Sädeinimene Hannes Soosaar korraldab ka Georg Otsa ja Jaak Joala mälestuskontserte

Tiina Kalale anti üle Tallinna aasta linnakodaniku tiitel

Tänasel Tallinna linnavolikogu istungil anti Tallinna linnaarhiivi teadurile Tiina Kalale pidulikult üle Tallinna aasta linnakodaniku tiitel. Lisaks aunimetusele sai aasta linnakodanik disainer Riho Luuse valmistatud klaasmeene, mille alusele on liimitud tükike Tallinna toomkiriku ligi kolmesaja aasta vanusest vaskkatusest.

Tiina Kala, Tallinna aasta linnakodanik 2019. Foto Jukko Nooni
Tiina Kala, Tallinna aasta linnakodanik 2019. Foto: Jukko Nooni

Ajaloolane Tiina Kala on neljaköitelise „Tallinna ajaloo“ peatoimetaja, mille kaks köidet ilmusid sel aastal, järgmised lähevad lähinädalatel trükki ja ilmuvad 2020. aastal. „Meie kodulinna väärikat ajalugu on palju uuritud, kuid viimane akadeemiline käsitlus Tallinna ajaloost ilmus 50 aastat tagasi. Sellist suurt tööd väga tihti ette ei võeta. Leidsime, et selle suure projekti eestvedaja esiletõstmine on põhjendatud,“ sõnas linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Oma sõnavõtus meenutas Tiina Kala, et uut Tallinna ajaloo üldkäsitlust hakkas linnaarhiiv kavandama 2011. aastal. „Panime paika mahud, võimalikud kaasautorid ning ajakava, millal see töö võiks valmis saada. 2013. aastal pöördusime volikogu poole palvega toetuse saamiseks, sest arhiivil endal poleks olnud võimalik ainult oma jõududega nii mahukat ettevõtmist ellu viia. Ma tänan kannatlikkuse ja helduse eest nii eelmisi kui praegust volikogu koosseisu. Mul on hea meel selle tunnustuse eest, see kuulub tegelikult kõigile raamatu kaasautoritele,“ ütles Tiina Kala.

Aasta linnakodaniku konkursile said oktoobrikuu jooksul kandidaate esitada kõik soovijad. Kokku esitati aasta linnakodaniku konkursile 24 kandidaati. Valikukomisjoni kuulusid käesoleva aasta Tallinna vapimärgi kavalerid Aleksei Turovski ja Boris Dubovik ning Tallinna linnavolikogu fraktsioonide esindajad.

KU päevatoimetaja

Rahvastikuminister andis peapiiskop emeeritus Andres Põdrale üle Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi

Rahvastikuminister Solman andis Eesti Kirikute Nõukogu presidendile peapiiskop emeeritus Andres Põdrale hõbeteenetemärgi üle täna Eesti Metodisti Kirikus toimuval kaplanaadi ja hingehoidjate konverentsil „Kutse ja kutsumus“.

Rahvastikuminister Riina Solman andis peapiiskop emeeritus Andres Põdrale üle Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi. Foto Siseministeerium
Rahvastikuminister Riina Solman andis peapiiskop emeeritus Andres Põdrale üle Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi. Foto: Siseministeerium

Täna on ühtlasi peapiiskopi 70. juubel. „Mulle rahvastikuministrina ning laiemalt tervele valitsusele on peapiiskop emeeritus Andres Põder olnud ja on jätkuvalt hea ja aktiivselt ühiskonnaasjades kaasa mõtlev koostööpartner,“ märkis Solman üleandmisel.

Peapiiskop emeeritus Andres Põder pälvis Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi aastatel 2005-2014 Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise ühiskomisjoni kaasesimehena riigi ja kiriku vahelise koostöö arendamise ning alates 2013. aastast Eesti Kirikute Nõukogu presidendina osadusühtsusel põhineva riigi ja erinevate konfessioonide koostööpartnerluse kujundamise ning edendamise eest.

Solman avaldas heameelt, et pärast aastatepikkusi kõnelusi, mida Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku eestvõttel on peetud, on tekkimas Sotsiaalministeeriumisse ametikoht, mille ülesanded on seotud haigla- ja hoolekandekaplanaadi rajamisega. „Kaplanite töö haiglates ja hoolekandeasutustes on väga-väga vajalik ning meil on riigina kohustus aidata kõigiti kaasa sellele, et haiged ja igapäevast hoolt vajavad inimesed saaksid soovi korral vaimulikku ja hingelist tuge,“ ütles rahvastikuminister.

Siseministeerium annab hõbeteenetemärke tulemusrikka koostöö eest Siseministeeriumiga välja alates 1998. aastast. Peapiiskop emeeritus Andres Põder saab järjekorras 158. Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi.

KU päevatoimetaja

Reet Tobre mälestamine Tallinna Rahumäe kalmistul

Petserimaa vabadusvõitlejal Reet Tobrel on 27. novembril 60. sünniaastapäev. Neljapäeval, 28. novembril kell 13 toimub kogunemine Tallinna Rahumäe kalmistu kabeli juures. Sealt minnakse tema kalmule, kus leiab aset mälestushetke korraldamine.

Tallinna Rahumäe kalmistu peavärav. Foto Urmas Saard
Tallinna Rahumäe kalmistu peavärav. Foto: Urmas Saard

Reet Tobre ühiskondlik tegevus algas 1989. aastal kodanike komiteede liikumisega. Teda tunti suuresti Tartu rahu järgse piiri taastamise pooldaja ja setude õiguste kaitsjana. Petserimaa mure teadvustumine tervele Eesti ühiskonnale oli peaasjalikult just Tobre innuka tegevuse ja ammendamatuna näiva visaduse tulemus. Tobre oli 1992. aastal asutatud ühenduse Petserimaa juht ja 1993. aasta oktoobrist sai temast Seto vanematekogu liige. Samuti kuulus ta Inimõiguste Instituudi nõukokku.

Tobret on korduvalt nimetatud omakasupüüdmatuks ja heaks inimeseks, mis on poliitiku kohta erakordne tunnustus.

Tobre lahkus raske haiguse tagajärjel väga varakult, 37-aastasena – 8. mail 1997.

KU päevatoimetaja

Betti Alveri sünnilinnas toimuvad taas poetessile pühendatud luulepäevad

22. ja 23. novembril peetakse Jõgeval XXVII Betti Alverile pühendatud luulepäevi „Tähetund“. Esinema tuleb 27 kooliteatritruppi kogu Eestist. Õpilasi ja juhendajaid saabub Jõgevale kolmesaja ringis. Autor, kelle tekste kahe päeva jooksul Jõgeva kultuurikeskuse laval tõlgendatakse, on Hiiumaal elav poetess Ave Alavainu.

Traditsiooniline tseremoonia luulepäevade Tähetund ajal Jõgeval, Betti Alveri pargis. Foto Riina Mägi
Traditsiooniline tseremoonia luulepäevade “Tähetund” ajal Jõgeval, Betti Alveri pargis. Foto: Riina Mägi

[pullquote]gümnaasiumiastme luulepäevad hakkavad teatavast mõõnast üle saama ning noorte hinged ihkavad jälle ilu – igapäevaelus alatasa kogetavale madalusele vastukaaluks[/pullquote]„Otsustasime seekord oma luulepäevadega just Avele kummarduse teha: ta on ka ise pikka aega kooliteatri juhendaja olnud ning oma trupiga korduvalt „Tähetunnil“ osalenud. Tõsi, mitte viimasel ajal. Ave on kunagi kuulunud ka „Tähetunni“ žüriisse ehk Akadeemiasse,“ ütles Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur. Ta meenutas, et Ave värvikas karakter lisas „Tähetunnile“ ikka vürtsi. Tema punastest lehvivatest juustest ja erksatest rõivastest oli võimatu mööda vaadata ning tema häält oli kogu majas kuulda. Ehkki tervis Ave Alavainul praegu Jõgevale tulla ei luba, saab ta tänu tänapäevasele infotehnoloogiale siiski näha, mida kooliteatritrupid tema luulega laval teevad: Rakvere videomees Jaanus Lekk teeb luulepäevadest ülekande, mida saavad interneti vahendusel jälgida nii Ave kui ka kõik teised huvilised.

Loe edasi: Betti Alveri sünnilinnas toimuvad taas poetessile pühendatud luulepäevad

Arvo Pärdi Keskus peidab ennast noore männiku varjus

Kodulehelt: Arvo Pärdi Keskus on Eesti helilooja Arvo Pärdi isikuarhiiv ning loominguline kohtumispaik kõigile, kes tunnevad huvi tema muusika ja mõttemaailma vastu.

Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal. Foto Urmas Saard
Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Paljude huvitavate kaadrite seas paelus enim tähelepanu Pärdi pedaalimine pilvedesse, mis sai alguse tema kodulinnast Rakverest[/pullquote]Hingekuu viimasel päeval tegid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli teadmishimulised õppurid väljasõidu Laulasmaale, kus enamvähem aasta tagasi avati Arvo Pärdi Keskus. Suur buss peatus Kellasalu tee alguses asuvas parklas, umbes 250 meetri kaugusel keskusest. Selleni jõudmiseks võis valida asfaltkattega sõidutee või viitadega tähistatud metsaraja. Enamus valis miskipärast laiema tee ja sattus segadusesse, kui leidis ennast lõpuks maja tagaküljelt. Eksitusest saadi siiski kiiresti jagu ja leiti ka peauks üles.

Pooleks jaotatud seltskonnast sisenes üks osa esmalt keskuse väikesesse filmituppa, kus linastus möödunud aastal valminud paarikümne minuti pikkune Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi dokumentaal „Muusikajanu“. Keskuse tellimusel vändatud linateos heidab pilgu Pärdi elule ja loometeele. Paljude huvitavate kaadrite seas paelus enim tähelepanu Pärdi pedaalimine pilvedesse, mis sai alguse tema kodulinnast Rakverest. Filmis kehastub Pärdi rolli nukufilmikunstnik ja -režissöör, amatöörnäitleja Pärtel Talli. Seega on tegemist mängufilmile omaste elementidega dokumentaalfilmiga.

Loe edasi: Arvo Pärdi Keskus peidab ennast noore männiku varjus

Mustvees tõdeti, et Indrek Harglaga on põnev kohtuda

29. oktoobril kohtus Mustvee kultuurikeskuse saalis lugejatega Indrek Hargla – Eesti viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke – populaarsete romaanide, jutustuste ning filmistsenaariumide autor, kes on nimetanud ettekuulutavalt õigesti tulevase naispresidendi nime. Küsimustele vastates meenutas sedagi, et ammusel ajal ühendas veetee Peipsit Pärnuga.

Indrek Hargla Mustvee raamatukogus autogramme andmas. Foto Jaan Lukas
Indrek Hargla Mustvee raamatukogus autogramme andmas. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Tänase riigipea Kersti Kaljulaidiga aga seriaali „Alpimaja” presidendiga otseseid sarnasusi pole[/pullquote]Kirjaniku loometee algas ulmeromaanide kirjutamisega, kuid kohtumisele koolidesse ja teistessegi paikadesse hakati teda kutsuma siis, kui hakkasid ilmuma kriminaalromaanid. Hargla kriminaalromaanidest on eriti tuntuks saanud raamatud, kus kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede . „Ise pean aga oma senistest romaanidest parimaks „Meriväljat”. Loodan, et tulevikus mäletatakse mind selle järgi.” Sageli kirjanikule esitatud küsimusele, kust tulevad kirjutamiseks ideed, vastas Hargla kirjamehele omaselt, et kuskilt nad ikka tulevad.

Veel tunti huvi, kas mõnes Hargla raamatus on tegevuspaigaks ka Peipsiäärne piirkond? „Sündmuspaigaks olen enamasti valinud mulle tuttava keskkonna Lõuna-Eestis. Kui tahan et tegevus oleks võõramas kandis, viin selle Läänemaale või Pärnumaale, kus ma praktiliselt käinud pole. Peipsimaa kohta kirjutatust kohe midagi ei meenu. Siiski on Peipsi järve mainitud muinaseesti kriminaalromaanis „Raudrästiku aeg”. Ammustel aegadel oli Peipsi järv ühendatud Emajõe, Võrtsjärve ja teiste jõgede kaudu Pärnu lahega.”

Loe edasi: Mustvees tõdeti, et Indrek Harglaga on põnev kohtuda

Sindi kirjanikule Tiit Tarlapile avatakse mälestuspink

Tori Valla Teataja oktoobrikuises lehes teatatakse, et Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma otsustasid Tiit Tarlapi mälestuseks paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi.

Tiit Tarlap siseneb Sindi seltsimajja oma lugejate ja kodulinlastega kohtuma (24.10.2010). Foto Urmas Saard
Tiit Tarlap siseneb Sindi seltsimajja oma lugejate ja kodulinlastega kohtuma (24.10.2010). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda[/pullquote]Tori valla raamatukogu direktor Ene Michelis meenutab, et üle kahe aasta on möödas päevast, mil suri Tiit Tarlap (13. november 1954 – 24. veebruar 2017), ulmekirjanik, kelle kodulinnaks oli Sindi. Õpingud Sindi keskkoolis, lõpetamata õpingud Tartu ülikoolis, sõjavägi, erinevad töökogemused ning sundkäik Tšernobõli tuumajaama avarii tagajärgi likvideerima andsid talle inspiratsiooni raamatute ja juttude kirjutamiseks. Kaks raamatut on pälvinud Eesti Ulmeühingu aastaauhinna Stalker. Tiidu esimene jutt „Tänav akna taga“ ilmus 1988. aastal ajakirjas Noorus. Viimane, 2016. aastal ilmunud romaan kannab pealkirja “Rajake tähetolmus”. Tiidu kirjutuslauale jäi ka üks lõpetamata käsikiri.

Siim Veskimees, eesti ulmekirjanik, tõlkija ja toimetaja kirjutas aastal 2017 ajalehes Sirp ilmunud järelehüüdes: “Ja nüüd on ta läinud. Enam ei tule neid põnevaid, mehiseid ja karme raamatuid. Ei tule ka laule – jah, ta oli ka kitarri- ja laulumees. Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda.”

Et sellist meest mäletaksid ka tulevased põlvkonnad ning vallaelanikud ja külalised ka kaugemalt, otsustasid Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi. 13. novembril oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Sel päeval seisatame hetkeks ning mõtleme üheskoos tema isiku ja loomingu peale. Koguneme pingi pidulikuks avamiseks kolmapäeval, 13. novembril kell 15 Sindi raamatukogu uue maja ees (Pärnu mnt 55a).

Urmas Saard

Samal teemal:

Tiit Tarlapi põrm kantakse välja Viimse Tee kabelist Foto Urmas Saard

 

 

 

Tiit Tarlap on astunud tähetolmusele rajale

Jõgevamaa aasta õppija Vaike Niklus: mida rohkem teed, seda rohkem jõuad

Põltsamaa vallas paiknev Kamari küla on jõudnud mitmekülgselt Eestimaa kaardile. Küla on pälvinud tunnustuse Eestimaa aasta küla, siin on korraldatud külapäevi ja avatud külaväravaid. Kohaliku seltsimaja ees äratab tähelepanu karismaatiline õnneliku kuke kuju, sümboliseerides Kamarit, kui hariduslembelist piirkonda, kus kunagi paiknes ka Sakala linnukasvatusmajand. Kamaris elab ja toimetab ka mõtteerk ja usin kogukonnategelane Vaike Niklus, kes täiskasvanu õppija nädala raames kuulutati Jõgevamaa aasta õppijaks 2019.

Jõgevamaa aasta õppija 2019 Vaike Niklus. Foto Evi Rohtla
Jõgevamaa aasta õppija 2019 Vaike Niklus. Foto: Evi Rohtla

[pullquote]Vaike on kogukonna hing, inimene, kellel on ääretult suured oskused, kogemused ja tahe teha[/pullquote]Erinevatel aladel tegus Vaike Niklus lõpetas tänavu Jõgevamaa Täiskasvanute keskkooli. „Õppida oli lahe, sest selle kooli õpetajad oskavad oma teadmisi ja oskusi hästi edasi anda. Lemmikaineks oli matemaatika nagu ka varasematel õpinguperioodidel. Õpitu üle arutasin ka noorema pojaga, kes gümnaasiumis samu aineid omandab,” rääkis Niklus.

„Mida rohkem teha, seda rohkem ka jõuab,” ütles Külauudistele Vaike Niklus, kes toimetab Kamari Haridusseltsi majas, juhendab mitmeid auhindu võitnud Kamari noorkotkaid ja kodutütreid, arendab koos kaasa Indrek Eensaluga Põltsamaa lähedal Kuningamäe terviseradasid, mis eriti populaarsed suusatajate hulgas.

Loe edasi: Jõgevamaa aasta õppija Vaike Niklus: mida rohkem teed, seda rohkem jõuad

Aasta põllumehe tiitli pälvis Indrek Klammer Lääne-Virumaalt

Täna riigikogu konverentsikeskuses peetud aasta põllumehe konverentsil kuulutati aasta põllumeheks Lääne-Virumaa põllumees Indrek Klammer Voore Farmi osaühingust.

Aasta põllumees Indrek Klammer Foto Sven Arbet, Ekspress Meedia
Aasta põllumees Indrek Klammer. Foto: Sven Arbet, Ekspress Meedia

[pullquote]20 aastat on aidanud abikaasa mul seda tööd teha ja viimastel aastatel ka poeg[/pullquote]Voore Farmi juhataja Indrek Klammer on aastatega rajanud Vinni valda edukalt toimiva põllumajandusettevõtete grupi, kus maad haritakse ligi 4000 hektaril, peetakse loomi ja tööd saab 70 inimest. Põline läänevirulane on südameasjaks võtnud oma kodukandi elu edendamise. Vähe on selliseid mehi, kes nii laiahaardeliselt on suutnud haarata kõiki maamajanduse valdkondi, lisanud sinna noorte koolitused ja praktika ning ajalooliste ehitiste taastamise.

“Minu vanaisa on pärandanud mulle väga hea läbisaamise inimestega, endiste taluperemeeste ja nende järeltulijatega, muidu ma poleks maad rentida saanud ega ettevõtteid rajada suutnud,” selgitas Indrek Klammer, kes peab edu saavutamisel kõige olulisemaks inimsuhteid. “Ma ei tee kõike seda üksi. Meil on väga tugev meeskond, samuti pereettevõte. 20 aastat on aidanud abikaasa mul seda tööd teha ja viimastel aastatel ka poeg.”

Loe edasi: Aasta põllumehe tiitli pälvis Indrek Klammer Lääne-Virumaalt

Paikre ajutiseks juhiks määrati Keit Nestor

Pärnu maakonnas jäätmekäitlustega tegeleva osaühingu Paikre nõukogu liikme Eero Rändla kutsel kogunenud nõukogu vabastas ettevõtte juhatuse liikme kohalt Kristo Rossmani ja määras Paikre ajutiseks (tähtajaga kolm kuud) juhatuse liikmeks Keit Nestori.

Keit Nestor. Foto Urmas Saard

Nestor töötab Paikres äriarendusjuhina.

„Vastavalt äriseadustikule, saab äriühingus igapäevatööd – ühes kõigi õiguste ja kohustustega – juhtida vaid juhatuse liige. Kuna ettevõtte ainuke juhatuse liige on kinni peetud, seisavad praegu Paikres arvete tasumised ja tehingute tegemised, kuna vaid juhatuse liikmel on õigus nendeks korraldusi anda. Et igapäevane töökorraldus taastada, määras nõukogu täna õhtul Paikrele uue juhi, kes juhib ettevõtet ajutiselt kuni uue juhatuse liikme leidmiseni,“ sõnas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Linnapea lisas, et ta ei näinud enam võimalust Rossmani jätkamiseks Paikre juhina.

Nõukogu otsustas täna ka kuulutada lähiajal välja konkurss eesmärgiga leida Paikrele uus juhatuse liige.

Keit Nestor. Foto: Urmas Saard →

Mälestades Julius Kuperjanovit tema 125. sünniaastapäeval

Hoolimata vihmasajust, kogunes Aldo nimepäeval, 11. oktoobril kell 11 Tartus Raadi kalmistule väike rahvahulk lippude, pärgade, lillede ja küünaldega, et koos Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurpoistega mälestada Vabadussõja sangarit Julius Kuperjanovit. Temanimelise jalaväepataljoni kaplani tavakohase tuumaka usulise mõtiskluse ja ühise Meie isa palve lugemise järel jõudis sõnajärg minuni.

Olev Teder Julius Kuperjanovi hauamonumendi juures. Foto Edgar Saar
Olev Teder Julius Kuperjanovi hauamonumendi juures. Foto: Edgar Saar

[pullquote]Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele.[/pullquote]„Kallid siinolijad! Lubage öelda paar sõna Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt. Küünlapäeval, sajand tagasi, oli Tartu leinas. Välksõja tunnustega Eesti Vabadussõja vastupealetung oli jõudnud Valga lähistele. Paju lahingus surmavalt haavata saanud väejuht Julius Kuperjanov suri Tartus 2. veebruaril 1919. Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele. Kuperjanovlased, 5. jalaväerügemendi jt. väeosade võitlejad vabastasid Petserimaa. Kaasajal Eesti kaitseväe kaks erukindralit kõigest sellest aga aru ei saa. 25. novembril 2015 Riigikogus toimunud hääletusel olid nad riigi territoriaalse terviklikkuse vastu. Kallid siinolijad! Lubage tänada kuperjanovlasi, kes austavad väärikalt oma väejuhi mälestust! Olge tänatud kõik, kes te tulite Julius Kuperjanovi 125. sünniaastapäeval teda mälestama.“

Loe edasi: Mälestades Julius Kuperjanovit tema 125. sünniaastapäeval

Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

Äsja jõudis vaatajate-kuulajateni perekond Prengede loomingut tutvustav videoalbum „Kummardus”, mis peaks oluliselt täiendama sellel laupäeval tähistatavat Sindi Rocki juubelit. Palusin Ilme Prengel nende kahe olulise sündmuse puhul jutustada Valdurist, keda tema kaasaegsed veel hästi mäletavad, aga nooremad ei tea suurt midagi.

Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures - asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto Urmas Saard
Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures – asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto: Urmas Saard

Ilme, 2017. aasta viljakuul meenutas siinsamas seltsimajas sinu abiga seltskond muusikahuvilisi Sindi Rocki ajalugu. Nüüd palun sind meenutada esimest või esimesi kohtumisi Valduriga.

Ilme: Meid viis kokku Sindi klubi. Juhtus nii, et käisime Tartu ansambliga Sindi klubis esinemas. Mina laulsin solistina ainult ühe laulu. Seitsmekümnendal tulin ma juba Sinti elama, aga Vibro otsis sellel ajal endale naissolisti. Ühele ansambli liikmele, kes osales sellel kontserdil, jäi minu hääl ja nägu meelde. Kohtusime uuesti Sindi kohvikus, kus sain kutse Vibroga liitumiseks. Kutsuja oli Ants Redissaar, Sindi poiss ja trummar. Teine solist oli Valdur, kellega olime ühevanused. Nii meie ühine muusikaline tee algaski. 1972. aastal me juba abiellusime. Valdur töötas sel ajal Pärnu Vikeros. Ta oli Pärnu kutsekoolis lõpetanud puusepa eriala. Vibro läks millegipärast laiali ja vahepeal läksid ka meie teed Valduriga lahku, aga kuna mees oli väga kindla iseloomu ja suure tahtejõuga inimene, siis sai ta oma pahelisest kalduvusest jagu. Alates 1976. aastast kuni elu lõpuni kõigi 26 aasta kestel ta enam alkoholi üldsegi ei pruukinud.

Loe edasi: Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

In memoriam Juhannes Kask

aeg täitus
ta panus
maisesse mustrisse
sai valmis
sügise paratamatuses
koltunud lehtede sahinas

Juhannes Kask
Juhannes Kask. Foto: Sindi muuseum

3. oktoobril lakkas tuksumast spordimees Juhannes Kase süda.

Nooruses on Juhannes tulnud Pärnumaa noorte meistriks poksis, maadluses, tõstmises ja jõudnud Eesti koolinoorte spartakiaadil suusatamises esikümnesse. Pärast armeeteenistust pühendas enamiku ajast tõstmisele, tulles sellel alal üheksal korral Pärnu linna meistriks.

Sidudes oma edaspidise elu tõstespordiga sai Juhannesest tuntud, tunnustatud ja nõutud tõstespordi kohtunik. Nõnda on teda mitmel korral tunnistatud Eesti Vabariigi parimaks tõstespordi kohtunikuks, olles olnud üleriigilise kategooria kohtunik alates aastast 1983.

Kui Sindi spordiklubi Kalju kutsus ellu 2000. aastal olümpiaatleet Aleksander Kase nimelised mälestusvõistlused, siis oli ta lisaks jõukatsumiste innuka toetajana olnud oma isa nimelisel võistlusel peakohtunik.

Juhannes oli aatemees, kellele sport pole kunagi olnud elatise teenimise vahend. Seda kõike tegi ta palgatöö ja pereelu kõrvalt.

Sõnaahta mehena polnud lihtne temaga rääkida, kuid spordist kõneldes elavnes Juhannes silmnähtavalt. Täiesti avatuks muutus Juhannes siis, kui ta sai kõnelda oma noortest tõstjatest, keda treenis ja heade tulemustega lõppenud võistlustel kiita võis.

Juhannes Kask sai auväärse Sindi aastainimese 2009 nimetuse eelkõige eriliste teenete eest Sindi tõstespordi pikaajaliste traditsioonide jätkamisel. Ta töötas märkamatus tasaduses, aga noorsportlaste stabiilselt edukad esinemised üleriigilistel võistlustel hoidsid Sindi linna ja spordiklubi Kalju pidevalt heast küljest nähtaval.

Pärnumaa spordiveteranid

Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Tänase rahvusvahelise muusikapäeva puhul külastas Peterburi ajakirjanik ja muusik Aleksey Vasiljev eile Pärnu Y-klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel Sindi muuseumit, kus andis mõnekümnele inimesele kontserdi, vestles ja vastas küsimustele.

Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto Mikko Selg
Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Kunagi nooruspõlves soovisin meeldida ühele tüdrukule, siis õppisin kitarri mängima ja laulma.[/pullquote]Kogu eilne päev oli Aleksey Vasiljevi enda sõnul suurepärane. Esmalt Paikusel raamatukogu, noorekeskuse ja päevakeskuse külastamine ning seejärel tutvumine Sindi linna ja inimestega.

Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu tegi külalisele jalutuskäigu linnas ja tutvustas kõiki olulisi objekte. Sindi raekoda oli enne teist maailmasõda uusehitusena üks moodsamaid omavalitsuse administratiivhooneid terves Eesti Vabariigis. Sinimustvalge lipp lehvib raekoja tornimastis ööpäevaringselt alates 2008. aasta maist. Esimene lipp muretseti linnakodanike seas korraldatud rahakorjanduse teel. Ka Presidendi kella paigaldamise kulud kaeti täies ulatuses üldrahvaliku korjanduse teel. Sindi gümnaasiumi juures rääkis Pärnpuu, et Tartu rahulepingule allkirja andnud Julius Friedrich Seljamaa on Sindis sündinud ja õppinud diplomaat.

Loe edasi: Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Viie koera ja kopsaka kandamiga jalgsi Saksamaale

Täna hommikul postkastist lehte võtma minnes tervitas mind tagasihoidlik siberi husky urin, kes oli oma nelja seltsilise ja perenaisega mugavalt akna taha telkima sättinud.

Kathrin Hoffmann peatub oma neljajalgsete seltskonnaga Sindis. Foto Urmas Saard
Kathrin Hoffmann peatub oma neljajalgsete seltskonnaga Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänaseks on Eestimaa teedel astutud umbes 700 kilomeetrit[/pullquote]Noor sakslanna Kathrin Hofmann on juba üheksandat nädalat Eestist teel Saksamaale, kaaslasteks tema truud neljajalgsed sõbrad, kellest neli siberi husky tõugu ja üks muidu tubli krants. Kathrin töötas kolm aastat Tallinna Saksa gümnaasiumis saksa keele õpetajana. Kodumaale minekuks valis ta põneva mooduse, jalgsi ja koertega, seljas kandam kõige hädapärasemaga. Krantsil vanust jumalatosin aastat ja noorimal huskyl 11 kuud.

Loe edasi: Viie koera ja kopsaka kandamiga jalgsi Saksamaale

Teenetemärk väärikale ja aumärgid kodanikujulguse väärilistele

Eile, 18. septembril hotell Strand konverentsikeskuses toimunud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 11. õppeaasta avaaktusel pidas loengu justiitsminister Raivo Aeg. Kuid piduliku kogunemise keskseks sündmuseks kujunes väärikate ülikooli projeketijuhile Mari Suurvälile Pärnu linna teenetemärgi üleandmine.

Teenetemärk  Mari Suurvälile Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ja TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Foto Urmas Saard
Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ja TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Foto: Urmas Saard
Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile. Foto Urmas Saard
Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile. Foto: Urmas Saard

[pullquote]ma loodan, et siit tuleva ja meis kõigis oleva energiaga panustame üheskoos Eesti hariduse arengusse ning edasi liikumisse[/pullquote]Väärikate õppeaasta avas Pärnu kolledži direktor Garri Raagma. Tervitussõnad ütlesid Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Riigikogu liige ning Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja. Volikogu esimees meenutas oma ülikooli ajast üht õppejõudu, kes soovis üliõpilastele õppeaasta algul õnne, aga lisanud nende sõnade juurde selgituseks, et hariduse omandamisel pole õnnega midagi ühist. „Õppimine on suur töö!”

Projektijuhile teenetemärki üle andes öeldi muuhulgas, et Suurväli on kümne aasta jooksul juhtinud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli selle asutamisest saadik, mille tulemusena on kaasatud sadu väärikas eas pärnakaid aktiivsesse haridusellu. Kosenkranius ja Metsoja kandsid teenetemärgi üleandmisel kuldset ametiketti, et sellega avaldada saajale erilist austust.

Loe edasi: Teenetemärk väärikale ja aumärgid kodanikujulguse väärilistele

Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Pärnu Y klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel külastab Peterburis elav mitmekülgsete tegemiste ning huvidega Aleksey Vasiljev Sindi muuseumit ja tutvub ajaloolise tööstuslinnaga. 30. septembril toimuval kohtumisel räägib ta Venemaast, vene keelest ja viljest, tänasest olukorrast Venemaal. Jutt vaheldub muusika ja lauludega.

Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto Urmas Saard
Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto: Urmas Saard
Petropavlovski kindlus. Foto Urmas Saard
Petropavlovski kindlus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta on minu hinnangul suurepärane Venemaa kultuurisaadik mis iganes maailma paigas[/pullquote]Kuna 1. oktoobril peetakse rahvusvahelist muusikapäeva ja Alekseyd seob Pärnuga tegutsemine rahvusvahelises heategevusorganisatsioonis Y’s Men International, mida esindab Pärnus Y klubi, siis tuleb ta meelsasti Pärnumaale musitseerima ning head juttu puhuma. Ta on Peterburi vabakutseline ajakirjanik, muusik, laulja ja fotograaf. Aleksey laulab ja mängib meilegi üldtuntud vene ja saksa šlaagreid, noppeid vene filmi- ja multifilmi klassikast ja muud. Novkorodis 1957. aastal sündinud Aleksey on oma suure ajaloo- ja viljehuvi pärinud vanematelt, kusjuures isa oli ajaloolane ja ema õpetaja. Just seepärast räägib ta muusikapalade vahele lugusid Venemaa ajaloost, viljest, praegusest elust Venemaal ja paljust muust, mis võib just kohalviibivatele kuulajatele huvi pakkuda.

Loe edasi: Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Tallinna volikogu esimees õnnitles 11-aastast maailmameistrit

Septembri alguses Bulgaarias Kranevos toimunud noorte maailmameistrivõistlustel 64-ruudulises kabes tuli B-14-vanuseklassis välkkabes maailmameistriks 11-aastane Pääsküla kooli õpilane Priit Lokotar. Täna õnnitles noort maailmameistrit Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Pildil (vasakult) Malle Lokotar, Priit Lokotar, Tiit Terik ja Heinar Jahu. Foto Jukko Nooni

Teriku sõnul teeb rõõmu, et Tallinnas on neid noori, keda treenida ning kes suurvõistlustelt selliste võitudega tagasi tulevad. „Mõne aasta eest nimetati ju Nõmme Eesti kabepealinnaks. Priit Lokotari ja ka teiste rahvusvaheliselt edukate noorte Nõmme kabetajate saavutuste tõttu on see tiitel jätkuvalt õigustatud. Lisaks silmapaistvatele tulemustele kabes on Priit ka koolis tubli. Sel kevadel pälvis ta Tallinna aasta õpilane 2019 tiitli,“ lausus linnavolikogu esimees.

Noor maailmameister rääkis, et kabet hakkas ta mängima lasteaias, kuid kabetrenni läks ta esimeses klassis, ema töökaaslase soovitusel. Peale kabe meeldib talle ujumine. Samuti on ta tegelenud maadlusega.

Lokotar on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel korduvalt medalitega tagasi tulnud. Tänavu mais võitis ta noorte Euroopa meistrivõistlustel 64-ruudulises ehk vene kabes kolm medalit️: kiirkabes ja täisajakontrolliga kabes hõbemedali, välkkabes aga saavutas kolmanda koha. Eelmisel aastal tuli Lokotar Euroopa meistriks nii rahvusvahelises kui ka vene kabes, noorte maailmameistrivõistlustel sai ta siis kaela pronksmedali.

Priit Lokotari treenerid on Heinar Jahu ja Urmo Ilves. „Kabetaja jaoks on parim treening mäng. Arengule võib saada takistuseks, kui pole koduseid konkurente. Ma loodan, et Priidul on neid Eestis veel piisavalt. Kui mitte omavanuste seas, siis vanemas vanuseklassis kindlasti. Priit mängib ju ka täiskasvanute arvestuses. Näiteks kevadel sai ta Eesti meistrivõistlustelt kaela pronksi,“ rääkis Heinar Jahu.

Oktoobris osaleb Priit Lokotar Türgis toimuvatel maailmameistrivõistlustel rahvusvahelises (100-ruudulises) kabes.

 

Pildil (vasakult) Malle Lokotar, Priit Lokotar, Tiit Terik ja Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni →

Sindis jutustatakse Särgava muinasjutte

Euroopa muinsuskaitsepäevade sarjas korraldavad Sindi raamatukogu, muuseum ja gümnaasium järgmise nädala neljapäeval omaaegse Sindi ministeeriumikooli hoone ees Ernst Peterson-Särgava muinasjutte tutvustava etteaste.

Särgava maja asub Sindis Pärnu maanteega külgneva Vabriku pargi tagumise serva ääres. Foto Urmas Saard
Särgava maja asub Sindis Pärnu maanteega külgneva Vabriku pargi tagumise serva ääres. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lavastuse hundi rollis osaleb Sindi gümnaasiumi näiteringi vilistlane Marko Nuut.[/pullquote]Sindi raamatukogu juhataja Rita Raudsepp selgitas, et 12.-15. septembrini toimuvatel Euroopa muinsuskaitsepäevadel oodatakse kaasa lööma muuseumeid, raamatukogusid, kohalikke seltse ja teisi huvilisi, kellel soov tutvustada mõnd kunsti ja viljega seonduvat pärandipaika. „Jutustada minevikust mõni põnev lugu ja äratada ellu ammu unustusehõlma vajunud maja või ese,” rääkis Raudsepp. „Mina ja muuseum räägime natuke Särgavast, kes töötas aastatel 1891–1893 Sindi ministeeriumikoolis. Tutvume põgusalt ka tema tuntud muinasjuttudega. Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar lavastab lastega ühe muinasjutu.”

Loe edasi: Sindis jutustatakse Särgava muinasjutte

Aita Puust: hästi armas oleks, kui inimesed leiavad tee muuseumisse

Teisipäeval külastasid Tori valla kommunikatsiooninõunik Katariina Vaabel ja Külauudiste reporter Urmas Saard teist päeva Sindi muuseumi juhatajana töötavat Aita Puusti. Vestluslauas osales ka muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu, kes pärast senise juhataja Heidi Vellendi ametiaja lõppemist korraldas muuseumi tööd ja nüüd lubab olla Puustile abiks linna mäluasutuse töösse sisseelamisel.

Katariina Vaabel annab Aita Puustile ajakapsli üle ja soovib juhataja ametisse astumise puhul edukat tööd Sindi muuseumis. Foto Urmas Saard
Katariina Vaabel annab Aita Puustile ajakapsli üle ja soovib juhataja ametisse astumise puhul edukat tööd Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindi kool oli novaator, eestvedaja – terves tolleaegses Eestis[/pullquote]Vaabel ei tulnud linna tähtsasse ajalookeskusesse tühjade kätega, kaasas oli muuseumi kõrvalt lammutatud hoone ajakapsel. Möödunud nädalal tuli metalne silinder hoone sokliosa purustamisel nähtavale. Ajakapsli sisu on juba maakonna lehes asjakohaselt tutvustatud ja tänastele külalistele Puust enam kapslit ei avanud. Küll aga on kavatsus leidu edaspidi kõigile külastajatele museaalse väljapanekuna näidata ja koos põhjalike selgitustega tutvustada. Aga esmalt tuleb leid nõuetekohaselt muuseumis arvele võtta.

Puust: Olen olnud Tori elupõline elanik, mitmendat põlve juba. Väga pikka aega olnud Tori raamatukogu juhataja. Raamatukogu on olnud põnev selles mõttes, et asutaja oli minu vanaisa vanaisa. Ühel hetkel tuli müür vastu ja tuul hakkas vastu puhuma. Kuna siin avanes võimalus kandideerimiseks, siis oma toredate sõbrannade ergutamisel saatsingi paberid ära.

Loe edasi: Aita Puust: hästi armas oleks, kui inimesed leiavad tee muuseumisse

Jaagu klassivend Jaak tõi bussitäie rahvast Kreenholmi saarele

Omaaegses Tallinna 46. keskkoolis (praegune Pelgulinna gümnaasium) laulis Jaak Joala laulutrios koos Uno Loobi poja Neeme Loobiga teinegi Jaak – Jaak Suurväli. Nüüd rääkis sama mees, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli nõukoja liige, teel Pärnust Narva meenutuskilde oma klassivennast, kelle mälestuseks on Tartu Uus Teater lavastanud kontsertetenduse „Kremli ööbikud”.

Jaak Joala Unustuste jõel. Foto Urmas Saard
Jaak Joala “Unustuste jõel”. Foto: Urmas Saard
Jaagu klassivend Jaak Suurväli. Foto Urmas Saard
Jaagu klassivend Jaak Suurväli. Foto: Urmas Saard

Jaak meenutas rohkem seda, millest kontsertetendus ei jutusta. „Viljandis muusikute peres sündinud Jaak oli läbi ja lõhki Tallinna poiss, kelle peamine kirg olid nooruki enda sõnul kardid, autod ja hoki,” jutustas Jaak, kes korraldas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele reisi eileõhtusele kontserdile.

Tund enne kontserdi algust tervitas Narva saabujaid paduvihm. Kuid bussist maha astudes andis selginev taevas lootust, et vihm kontsertelamust häirima ei tule. Kreenholmi saarele minnes avanes kaunis vaade vähese veega Narva jõele ja koskedele, mis hargnevad kaheks voolusängiks. Läänekülgne asub riikidevahelisest kontrolljoonest Eesti poolel, idapoolne jõesäng kujundab Kreenholmi astangut, mille keskkohta lõikab jätkuvalt Eesti ja Venemaa vaheline demarkatsioonijoon. Enne aastat 1950, kuni jõgi suunati hüdroelektrijaama kanalisse, oli Narva kosk üks Euroopa võimsamaid. Koskede juures tegutses 19. sajandil viis erinevat tekstiilitööstust. 1857. aastal loodud Kreenholmi manufaktuur kujunes puuvilla ketramise ja kudumise hiigeltööstuseks.

Loe edasi: Jaagu klassivend Jaak tõi bussitäie rahvast Kreenholmi saarele

Uuralid ja Punane allikas

10. ja 11. juulil külastas Ufas elav baškiiritar Larisa Mullagalieva taaskordselt Eestit – Tallinnat, Pärnut ja esmakordselt Sinditki. Meie eestlaste kolmik viibis nädalapäevad tagasi pikalt kestnud Venemaa reisil esmakordselt ka Ufaas ja Uuralites.

Larisa Mullagalieva ammutab Uuralites Punase allika vett. Foto Urmas Saard
Larisa Mullagalieva ammutab Uuralites Punase allika vett. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Maapõuest tungib välja 14,88 kuupmeetrit vett sekundis[/pullquote]Jällenägemine tõi uue värskusega silme ette unustamatutes looduspiltides Uurali mäestiku, Ufa jõe ja selle vasakul poolel pulbitseva ülivõimsa allika, mida nautisime Larisa korraldatud autosõidul. Aga nägime palju muudki, näiteks kloostrit ja kohalike inimeste hoiakuid.

Muljet avaldav Krasnõi Kljutsh (Красный Ключ, baškiiri keeles Ҡыҙыл Шишмә) asub linnulennult umbes 100 kilomeetri kaugusel Baškortostani Vabariigi pealinnast Ufast. Tõlkes tähendab Krasnõi Kljutsh punast lätet või allikat. Kuni 1917. aastani, teistel andmetel ka kuni 1920. aastani oli koha nimeks Belõi Kljutsh (Белый Ключ). Eestiski leiame Punase allika, mis asub Alatskivi järve põhjakaldal. Kui punasest liivakivi paljandist välja voolavat allikat kutsutakse omadussõnaga punane, siis on nime valik mõistetav. Küll aga ei osanud ka Larisa leida mõistlikku põhjendust omaaegsele nimevahetusele asukohas, mis paikneb Ufa lavamaal.

Loe edasi: Uuralid ja Punane allikas

Vladimir Võssotski muuseum Jekaterinburgis

Kaugelt saabunud Jekaterinburgi külastajat võib üllatada, et linnas, kus Võssotski on vaid paaril korral käinud, asub temale pühendatud muuseum.

Vaade Võssotski keskuse vaateplatvormilt Jekaterinburgi linnale. Foto Urmas Saard
Vaade Võssotski keskuse vaateplatvormilt Jekaterinburgi linnale. Foto: Urmas Saard

Jekaterinburgis asuv Võssotski nimeline keskus avati ametlikult 2011. aastal. Uurali pilvelõhkujale poeedi nime andmise ametliku loa andis Võssotski perekond. Tollel hetkel oli tegemist väljapool Moskvat asuva Venemaa kõrgeima hoonega. Võrdluseks, et Peterburis kõrgub nüüd juba Euroopa kõrgeim, 462-meetrine pilvelõhkuja. Võssotski keskuse kõigest 54-korruselise poolpilvelõhkuja kõrgus on ainult 188,3 m. Kuid kõrghoone vaateplatvormilt avaneb sellegipoolest suurepärane vaade linnale. Kõrghoonele Võssotski nime andmise järel sündis muuseumi asutamise idee.

Muuseum avati 2013. aastal legendaarse Vene laulja, luuletaja ja näitleja Vladimir Võssotski (Владимир Семёнович Высоцкий; 25. jaanuar 1938 Moskva – 25. juuli 1980 Moskva) mälestuseks tema 75. sünniaastapäeval. Muuseumi avamine hoone teisel korrusel sai teoks tänu ärimees Andrei Gavrilovi metseenlusele. Suurt abi muusemi sisustamiseks museaalidega osutas poeedi poeg Nikita. Miks ikkagi Võssotski muuseum Jekaterinburgis, kus ta on kõigest paaril korral esinenud? Muuseumi seinal oleval suurel kaardil näeb kümneid linnasid, kus Võssotski omaaegses NSV Liidus esines. Ka Tallinnas aastatel 1972 ja 1973. Muuseumi giidilt kuuldud selgitus oli lihtne: keskuse arendaja Gavrilov oli olnud Võssotski tuline fänn. „Meie muuseum – see on lugupidamise avaldus Võssotski isiksusele.”

Loe edasi: Vladimir Võssotski muuseum Jekaterinburgis

Olümpiavõitja Johannes Kotkas sai nimelise pingi

Täna avati Nõmmel nimeline pink Johannes Kotkasele, kes võitis 1952. aastal Helsingi olümpiamängudel Kreeka-Rooma maadluses kuldmedali.

Nimeline pink Johannes Kotkasele. Foto Liisa Salak
Nimeline pink Johannes Kotkasele. Foto: Liisa Salak

Johannes Kotkas (3.02.1915-8.05.1998) elas Nõmmel Ilmarise tänaval. Pärast Kristjan Palusalu taandumist oli Kotkas ligi 20 aastat maailma parimaid raskekaalumaadlejaid ning võitis arvukalt medaleid. Nimeline mälestuspink paigaldati tema kodukoha lähedale Ilmarise terviseraja äärde.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmmel nimeliste pinkidega meeles peetud siin elanud või elavaid kultuuri-, spordi- ja ühiskonnategelasi. „Spordivaldkonnas olid seni nimelised pingid olümpiavõitjal Jaak Uudmäel, suusatreener David Klassil ja aastakümneid erinevate aladega tegelenud Heldur Tuulemäel,“ lisas Šillis.

Liisa Salak
Nõmme linnaosa valitsuse kultuurinõunik