Rubriik: Tallinn

Suvekool hakkab hirmu tähendusvälja analüüsima

Kuuendat korda toimuva Tallinna Ülikooli rahvusvahelise suvekooli selleaastaseks teemaks on hirmu tähendusväli. Hirmu tähendusväljaga on seotud nii suvekooli peakursus „Fear: Poeticks and practises“, kui ka mitmed teised selleaastased kursused.

Peakursuse esinejateks on Kenti Ülikooli sotsioloogiaprofessor Frank Furedi, Sheffieldi Ülikooli inimgeograafia professor Danny Dorling ja Yale’i ülikooli sotsioloogiaprofessor Jeffrey C. Alexander. Kursus tunneb huvi hirmu ja ohutunde kanaliseerimise praktikate vastu ning uurib, kuidas modernses ühiskonnas on omavahel seotud hirm, usaldus ja abitus. Vaatluse alla võetakse ka hirmu ja naudingu vahekord, mida analüüsitakse eelkõige filmi ja riskiturismi näitel. Kursuse ning selle läbiviijate kohta saab pikemalt lugeda siit.

Lisaks peakursusele saab selleaastases suvekoolis osaleda kursusel, kus uuritakse, kuidas on turundusvõtteid kasutades võimalik ühiskonnas õhutada või leevendada hirmu võõra ees ning kohtuda mitmeid auhindu võitnud kriminaaljuttude autori kanadalase Peter Robinsoniga.

Esimest korda õpetatakse suvekoolis algajatele hiina keelt. Õppida on võimalik ka fotograafia põhitõdesid ning ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalistele kursustele.

Rahvusvaheline suvekool stardib 11. juulil ja kestab 29. juulini. Täpsemat infot suvekooli kohta võib leida siin.

Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu

Täna kl 19 algab Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm.  Väravad avatakse publikule kell 18. Kuna sel aastal toimub laulu- ja tantsupidu ühel territooriumil ning tantsijad liiguvad ka publiku sektorite vahekäikudes, siis paluvad korraldajad publikul etenduse ajal oma kohalt mitte lahkuda.

Avamisel osalevad ühendkoorid (v a mudilaskoorid ja poistekoorid) ning tantsijad.  Lauljate esituses kõlab viis laulu.  Avatseremoonia kestab ligi pool tundi, tuletornis süüdatakse laulu- ja tantsupeo tuli ning EV president Toomas Hendrik Ilves peab peo avakõne. Avamisele järgneb kohe tantsupeo esimene etendus.

Pileteid jätkub

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA annab teada, et huvilised saavad veel rahulikult ka pileteid osta ehkki paremad kohad tantsupeole müüdi jua ammu.  Peo avamisürituse ning  esimese tantsupeo pileteid saab osta Piletimaailma, Piletilevi ning Ticketpro müügipunktidest ning e- poodidest. Mere sektori ning Oru C sektori pileteid ning laulupeo A, B, C sektori pileteid  müüb ainult Piletilevi.

Pileteid müüakse ka koha peal Mere, Oru ning Lasnamäe sissepääsude juures olevates kassades, kuid seda ainult sularahas ning kassadest saab osta ainult sama päeva etenduse/kontserdi pileteid.
Lauluväljaku kassad on avatud:
Reede, 1. juuli – al kella 14.00st
Laupäev, 2. juuli – al kella 16.00st
Pühapäev, 3. juuli – al kella 10.00st
Piletihinnad ja muu lisainfo leiab siit.  Loe edasi: Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu

Täna algab XI noorte laulu- ja tantsupeo nädal

    Täna algab Tallinnas noortepeo nädal. Esimesed peolised tulevad täna ja viimased peolised saabuvad    Tallinnasse laupäeval.
    27. juunist kuni 3. juulini toimub Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja ilm, mis toob Tallinnasse tantsupeole ligikaudu 820 võimlejat ning 6730 rahvatantsijat.

     Laulupeole on saabumas ligikaudu 22 200 lauljat, 21 rokkansambli noort pillimeest, 320 rahvamuusikut, 710 noorte sümfooniaorkestri – ning 1190 puhkpilliorkestri muusikut.

Täna saabuvad Tallinnasse kõik tantsijad ja võimlejad välja arvatud esimeste klasside rühmad. Teisipäeval liituvad rahvatantsijatega ka esimeste klasside tantsurühmad. Kolmapäeval algavad rahvamuusikute ja peol osalevate rokkansamblite proovid ning neljapäeval puhkpilliorkestrite ja noorte sümfooniaorkestrite eelproovid. Reedel saabuvad kõik vanemad lauljad ning laupäeval mudilaskooride lauljad. Kõik kaugemalt tulnud peolised majutatakse nädala jooksul 52 Tallinna koolimajas.

Nädala alguses harjutavad tantsupeolised mitmel pool Tallinnas. Esmaspäeval ja teisipäeval toimuvad rahvatantsijate eelproovid kaheksal harjutusväljakul: Wismari staadionil, Pae tn staadionil, Maarjamäe staadionil, Rannavärava staadionil, Kadrioru staadioni abiväljakul, Hipodroomi AS Norfolki väljakul, Kalevi staadioni varuväljakul ning selle peo põhiväljakul Lauluväljaku tantsuplatsil.

Nii lauluväljakul, harjutusväljakutel kui ka kõigis ööbimispaikades abistab osalejaid vajadusel peo meditsiiniteenistus ning turvalisust tagab turvateenistus.

Alates kolmapäevast toimuvad kõik proovid juba Tallinna Lauluväljakul, samas on osalejate päralt ka Eesti Näituste territoorium, kuhu paigutatakse peol osalejate bussid. Sealsamas on suurimas-hallis avatud osalejate välisöökla, mis korraga suudab vastu võtta ligikaudu 2000 peolist. Hommiku- ja õhtusöögi saavad osalejad ööbimiskohtades. Teises suuremas näituste hallis toimuvad nädala jooksul mitmed erinevad liigiproovid ning seal on ka tantsijate pesapaik.

Nädal lõpeb laulu- ja tantsupeoga:
1. juulil kl 19  toimub Tallinna LauluväljakulXI noorte laulu- ja tantsupeo ühine avamine, mis jätkub tantsupeo 1. etendusega.
2. juulil kl 20 on tantsupeo 2. etendus.
3. juulil kl 9 algab laulu- ja tantsupeo rongkäik marsruudil Vabaduse väljak-Pärnu mnt-Narva mnt-Pirita tee-lauluväljaku Merevärav.
3. juulil orienteeruvalt kl 13 algab siis, kui rongkäik lõpeb, laulupidu.

Laulupeo kunstiline juht on Veronika Portsmuth, tantsupeo kunstiline juht on Märt Agu ning XI noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht on Raul Talmar.
Tänavune laulu- ja tantsupidu on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi üks selle suve suursündmusi.

Jaanilaupäev vabaõhumuuseumis kestab südaööni

Jaanitulede süütamise rongkäik algab kell 19 muuseumi peaväravast.  Tuleloitsude ja pidukõnede saatel süttivad jaanituled Kiigeplatsil, Külaväljakul ja Kerase platsil.

  • Kiigeplatsi tantsulaval alustatakse kell 19 rahvapillimuusikaga.
    20.15 antakse auhind oma kätega tehtud kiikede piltide ja lugude kogumise kampaanias “Oma Kiik” osalenutele.
    Tantsupõrandal annavad alates 20.30 põhitooni Untsakad.
    22.20 Tallinna Ülikooli tantsuteater Tee Kuubis esitab eesti rahvatantsul põhineva autoritantsude kava ja kutsub julgemaid jalga keerutama.
    23.30 Õhtu tipphetk on kaldapealsel lahti rulluv vaatemäng “Koit ja Hämarik”.
    Kiigeplatsil on avatud suupiste- ja joogilett.
  • Külaväljaku külajaanipidu toimub koos Leigaritega kella 19.30 – 23.30
    Jaaniõhtul jätkus jooki-sööki, tralli ja hõiskamist hommikuni. Nii nagu vanasti, on tänapäevalgi sumedas jaaniöös hulk rahvast liikvel. Muidu kinnisevõitu eestlased avanevad ning on rõõmsamad ja seltsivamad kui muul ajal aastas, justkui püüdes võtta sellest ilusast suveööst kõik, mis võtta annab.
    Mängitakse ringmänge, õpitakse ja tantsitakse vanu tantse, lauldakse jaanilaule, proovitakse osavust ning julgust.
    Külaväljakult saab osta kehakinnitust ja keelekastet.
  • Kerase platsi folgilava juurde on oodatud kõik, kel soov kuulda pärimusmuusikat. Õhtu avab kell 19 ansambel Zurba ukraina rahvalauludega.
    Jaanitule süütamist 19.40 saadavad ansambel Sõsarõ elurõõmsad leelotused.  Tantsujalgu soojendab ansambel Armasaeg simmanimuusikaga.
    20.50 tervitus Tšuvaši kultuuriseltsi ansamblilt Palan.
    22.30 viib ansambel Oort kuulajad regilaulu ürgse väe lätetele.
    Kerase platsilt saab osta jooki ja suupisteid.
  • Õued Eesti Vabaõhumuuseumis on jaanilaupäeval avatud kuni keskööni.
    Vabaõhumuuseumi jaanilaupäev kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi
  • Rohkem infot: www.evm.ee.

Tallinnas avatakse Soodevahe küla tutvustav projekt

Pühapäeval, 19. juunil algusega kl 17.00 avatakse Euroopa kultuuripealinna linnainstallatsioonide festivali LIFT11 raames Timo Tootsi projekt „Soodevahe linnak“. Linnainstallatsioonide festivalil projekt teadvustab Soodevahe küla kui üht Tallinn omapärasemat linnaosa – isetekkelist ja illegaalset suvila- ning aiamaapiirkonda Tallinna lennujaama külje all.

Suvel 2011 kantakse piirkond nö kaardile nii teiste linnaosade elanike kui ka Soodevahe „kohalike“ jaoks, lähenedes sellele kui päris linnaosale, millel on oma infrastruktuur ja toimimisloogika. Festivali raames luuakse Soodevahesse uusi avalikke institutsioone, mis kutsuvad linnarahvast avastama seda Tallinna vähetuntumat piirkonda ning püüavad esile tuua ka kohalike kogukonnatunnet.

Soodevahe on miljööväärtuslik piirkond, kus levinud ehitusstiiliks on pilpaarhitektuur. Ka suve jooksul sündivates projektides on kavas kohalikest tavadest kinni pidada. Rajatakse Soodevahe muuseum SoMu, millest saab Soodevahe linnaku süda. Soodevahe ajalugu ja olustikku tutvustavale ekspositsioonile lisaks saab muuseumist nii infopunkt kui ka kohtumispaik.

Siiani kitsamale ringile mõeldud „Linnujaam“ avab uksed ka teisele lennukivaatlushuvilisetele. Suurenenud turistide hulga tarbeks rajatakse kahekohaline omavastutushotell „Baldahhiin“. Kohalikele aednikele toimub läbi suve kestev ning sügisel kulmineeruv „Soodevahe põnevaima aia konkurss 2011“. Lisaks toimub terve suve jooksul linnakus jooksvalt sündmusi ja üritusi, mis püüavad kohalikke põlluharijaid nende toimetustes mitte segada, küll aga pakkuda oma tegevusega nii neile kui teistele Tallinna elanikele uusi vaatenurki Soodevahe piirkonnale. Vaata jooksvalt infot siit. Loe edasi: Tallinnas avatakse Soodevahe küla tutvustav projekt

Vanemuise sopran Pirjo Püvi pälvis eriauhinna
kauneima “Ave Maria” esituse eest

Andrei Savtsenko, Elina Volkmane ja Pirjo Püvi.

Kuuest finaali jõudnud lauljast tunnistas žürii parimaks ja teise preemia vääriliseks kauni tämbriga, täisjõulise dramaatilise baritoni Andrei Savtšenko Valgevenest, kes valiti ka publiku lemmikuks. Kolmanda koha pälvis säravahäälne sopran Elina Volkmane Lätist. Esimese preemia ja Grand Prix’ otsustas žürii jätta seekord välja andmata.

Kauneima Ave Maria esitaja eriauhind kuulus Eesti lauljatarile, kaunihäälsele Vanemuise sopranile Pirjo Püvile.

Finaali jõudsid ka Juri Samoilov (bariton, Ukraina), Tatjana Ganina (sopran, Ukraina), Nicola Proksch (sopran, Austria). Lauljaid saatis Kaunase muusikateatri ja Pärnu linnaorkestri ühendorkester Erki Pehki juhatusel.

Žürii esinaine, Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor Ingrid Kremling ütles: „Konkurss on saavutanud rahvusvahelise tuntuse, tase on väga-väga kõrge ja otsust langetada ei olnud sugugi lihtne.” 

Vastavalt reglemendile saavad laureaadid võimaluseosaleda PromFesti  järgmise festivali ooperilavastuse koosseisus ja esineda PromFesti kontsertprogrammides.

Võistulaulmisele registreerus kokku 83 lauljat 17st riigist.

Indigolapsed annavad suvealguse kontserdi

16. juunil kell 19 annab ansambel Indigolapsed Tallinnas Kirjanike maja musta laega saalis suvealguse kontserdi.

Tom Valsberg, bändi hing ja ihu, ütleb kontserdi tutvustuseks, et Indigolaste nime kandvad rikkad hipid astuvad lavale suve algust tähistama: “Ilusad tüdrukud laulavad ilusaste. Priit mängib kitarrel ainult kuningfraase. Mats teeb kaenlapuuksu. Tom pajatab jutte reisidelt ja narrib Joosepit. Joosep räägib anekdoote Chuck Norrisest.”

Chuck Norris inspireerib Indigolapsi järgmiste sõnadega: “See film mis praegu mängib on: SINU ELU! Kui sulle midagi ei meeldi, siis ära vingu, vaid muuda seda. Kui sa vihkad oma tööd, siis lõpeta see täna. Kui sul pole piisavalt aega, siis vaata vähem telekat. Reisi niipalju kui jaksad! Ekslemine tundmatus kohas aitab sul ennast leida. Kahesaja aasta pärast pole sellel üldse vahet, kas sa olid õnnelik. Aga praegu küll. Elu on lühike. Hakka pihta!”

Tule, kuula muusikat, mis kannab harmoonia, rõõmu ja vabaduse kvaliteeti ja saa julgust ning inspiratsooni hakata elama oma unistuste muinasjuttu, seda asja nimega: SINU ELU. Mitte tingimata sellist, nagu rikastel hipidel. Vaid sellist, mis just sind õnnelikuks teeb ja lenneldes läbi elu kannab.

Allikas: Indigolapsed

Homme tähistatakse juuniküüditamise aastapäeva

Homme möödub 70 aastat juuniküüditamisest.

Tallinnas Vabaduse väljakule tuuakse 1941. aasta küüditamisel kasutatud raudtee loomavagun ja veoauto GAZ AAA.

Väljapanekuga mälestatakse rohkem kui kümmet tuhandet inimest, kes saadeti punaterrori poolt vägisi Siberisse. Kitsarööpmelise raudtee loomavagun pärineb Pärnumaalt Lavassaare raudteemuuseumist. Tegemist on tolle ajastu iseloomuliku vaguniga, millesarnaseid kasutati küüditatud inimeste transpordiks suurematesse sõlmjaamadesse, kus nad laiarööpmelise raudtee loomavagunitesse tõsteti ja edasi Siberisse saadeti.

1938. aastal Nõukogude Venemaal Gorki nimelises autotehases toodetud veoauto GAZ AAA , millesarnastega veeti raudteejaamadesse küüditatavad,  andis väljapanekul kasutamiseks vanatehnika koguja ja restaureerija Raivo Raju.

Lisaks eksponaatidele on 14. juunil Vabaduse väljakul üles seatud eesti-, inglise-, vene- ja saksakeelsed põhjalikud infotahvlid, millel on toodud fotod ja kirjeldused 70 aastat tagasi toimunud sündmustest.

Juuniküüditamise mälestusüritused Tartu linnas toimuvad homme, 14. juunil  algusega kell 10 endise sadamaraudtee asukohas Turu tänava pargis, kell 12  Pauluse kirikus ja kell 13 Pepleri tänaval „Rukkilille“ mäletusmärgi juures. Tartus korraldab juuniküüditamise tähistamist Tartu Memento.

Paides süüdatakse  “Murtud rukkilille” mälestuskivi juures kell 12 720 mälestusküünalt mälestamaks kõiki võõrvõimude repressioonide ohvreid.

1941. aasta 14. juunil küüditati Eestist vägivaldselt Siberisse üle kümne tuhande inimese, kellest paljud surid juba esimestel asumisaastatel vangilaagrites ebainimlikult raske töö, nälja või haiguste tõttu. Eesti on mõistnud hukka kõigi inimsuse suhtes vaenulike režiimide kuriteod.

Jutuvestmissari – parimad jutuvestjad maa ja mere tagant jätkub täna

Märtsikuus Tallinn 2011 raames alanud jutuvestmissari, mis toob külalisjutustajaid maade ja merede tagant, jõuab täna neljanda jutuõhtuni. Neljas jutuõhtu “Tuhande ja ühe öö lood” toimub täna algusega kell 18 Tallinnas Katariina kirikus. Külaliseks on Nacer Khemir Prantsusmaalt. eesti keelde vahendab teda  Tõnu Õnnepalu. Õhtu kestab kaks ja pool tundi.
 
Nacer Khemir on on jutuvestja, kunstnik, kirjanik ja filmirežissöör. Sündinud Korba linnas Tuneesias, elab ta nüüd aastaid Prantsusmaal Pariisis. Araabia lood on aga ikkagi jäänud läbivaks tema loomingus ning ta on ise öelnud – “olen nende lugude laps”. Aastaid rääkis ta “Tuhande ja ühe öö” lugusid Pariisis Théâtre National de Chaillot’s. Tema skulptuure ja maale on välja pandud Pompidou keskuses.
Tema muinasjutulised ja kaunid “Kõrbe Triloogia” filmid on saanud auhindu rahvusvahelistel festivalidel. 
Nacer Khemir: “On selline tuareegide ütelus: “On maid, kus on külluses vett ja need on head kehale ja on maid, mis on täis liiva ja need on head hingele.” Kõrb on üks väheseid kohti, kus saab kohtuda lõpmatult väike – üks liivakübe – sellega, mis on lõpmatult suur – miljonite tonnide liivaga. See on koht, kus inimene võib tõepoolest tajuda universumi olemust.Kõrb teeb elavaks ka araabia keele, mis kannab endiselt endas mälestusi oma juurtest. Igas araabia keele sõnas on veidi voolavat liiva. See on üks peamisi araabia armastusluule allikaid. Ka minu lugudes on kõrb üks tegelaskuju iseenesest.”

Jutuvestmissari algas märtsis ja kestab kuni novembrini. Selle aja jooksul võõrustab kultuuripealinn  paljude külaliste hulgas sel aastal ka maailma jutufestivalide lemmikuid.  Seni on lugusid rääkinud  Jack Lynch Iirimaa, Jan Blake  Suurbritanniast, sarja alustas indiaani jutuvestja Dovie Thomason.

Täna kolib kultuur mere äärde

foto: mereblog.com

Kultuuripealinn avab linna merele ja kolib kultuuri mere äärde. Täna, 5. juunil sõidab Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed ja Mere puiesteed linnahalli juurde Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 suurejooneline rattaparaad, et avada linnas rattaliiklust innustavate pidustustega mereäärne kultuurikilomeeter. Tegemist ei ole rattaralli ega spordiüritusega, ratastel ja jalgsi liikumisel läbi südalinna mere äärde on eesmärk anda ratturitele võimalus näidata, et ka nemad on tähtis osa linnaliiklusest.

Täna avab Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 merel kohviku ja kaldal linnainstallatsioonid.

Koguperepeol „Kultuur kolib mere äärde“ avaneb kultuurikilomeetril Vana-Kalasadamas vees hõljuv Ökosaare buss-kohvik, kaldal saab kruttida luuleautomaati ning uudistada linnainstallatsioone, teiste seas maailma suurimat tuulekella.

Vana-Kalasadamas 5. juunil uksed avav Ökosaar on kui teistmoodi mõtteid genereeriv hiigelparv, kus hea sõpradega kohtuda, keha kinnitada või aega veeta – seal asuvad piljardilaud ja klaver, einestada saab bussi teisel korrusel ja värske õhu käes. Pühapäevasel koguperepeol avaneb ka mitu põnevat, kogu suveks avatuks jäävat installatsiooni. Üks neist, Vana-Kalasadama kaldapealsele paigaldatav luuleautomaat on osa Tallinn 2011 ja MTÜ Kirbutsirkus suveprojektist „Murepunktide kett“. Mereäärne luuleautomaat loeb soovi korral luulet kolmes keeles – eesti, inglise ja vene keeles.

Täna mere ääres algav kultuurisuvi pakub üllatusi, ootamatuid kohtumisi, rõõmsaid hetki ja vana taasavastamist mitmeks eelseisvaks kuuks.

Allikas: tallinn2011.ee/kultuurikilomeeter

Tulemas Tallinna VI kitarrifestival

Celso Machado.

13.–19. juunini on oodata Eestisse tippkitarriste Brasiiliast, Hispaaniast, Ungarist ja Prantsusmaalt. Kontserdid toimuvad Mustpeade majas, Kumu Auditooriumis, Pärnu Raekojas ja Kuressaare Kultuurikeskuses. 14 .-17. juunini on Lauluväljaku klaassaalis võimalik kuulata Eesti kitarriste, kitarriorkestreid ja ansambleid. Kõlab palju uudisteoseid ja aegumatut kitarriklassikat. Lisaks kontsertitele toimuvad meistriklassid ja seminarid. 

Brasiilia muusika üks eredamaid andeid, kitarrilegend, laulja, löökpillimängija, helilooja ja improvisaator Celso Machado esineb17. juunil KUMU Auditooriumis, 18. juunil Pärnu raekojas ja 19. juunil Kuressaares. See on suursündmus kõigile muusikasõpradele.

Igaühel Oma Festival

6.-11. juuni toimub Tallinnas OMA Festival, mille eesmärk on toetada salliva ja kaasava ühiskonna arengut ning tõsta inimeste teadlikkust seksuaalvähemustega seotud teemadel. Programm sisaldab filmilinastusi, näitusi, töötubasid, vestlusringe ja kontserte. Oma Maailma Avardamise Festival lõppeb tasuta kultuuripäeva ja vabaõhukontserdiga Rotermanni kvartalis.

Avatud Eesti Fond

Kolmandad Lotmani päevad võtavad vaatluse alla linnasemiootika

Tallinna Ülikooli korraldusel toimuvad 3.–5. juunil arvult kolmandad Lotmani päevad, kus sedakorda avatakse lotmanlikku linnasemiootikat ajaloolis-kultuurilisest vaatepunktist ning ühtlasi tähistatakse teemavalikuga Tallinna valimist tänavuseks Euroopa kultuuripealinnaks.

Konverentsi eesmärgiks on paigutada lotmanlik linnasemiootika oma ajastu kontekstis võrdlevasse rahvusvahelisse perspektiivi, aga samuti vaagida võimalusi seda tänastes oludes rakendada ja arendada. Linnasemiootika puudutab ja seob erinevaid teadusvaldkondi, sh linnauuringuid, kirjandus- ja kultuuriteooriat, ajalugu, rahvaluulet ja sotsioloogiat.

Lotmani päevade üheks peakõnelejaks on maailma üks mõjukamaid kaasaegseid linnasemiootikuid – New Yorgi Riigiülikooli professor Mark Gottdiener, kes tunneb muuhulgas suurt huvi nii Lotmani semiootika kui ka Eesti linnauuringute vastu. Konverentsi teiseks peaesinejaks on Leedu päritolu
kirjandusteadlane Tomas Venclova, kes õppis aastatel 1966–1971 Juri Lotmani käe all Tartu Ülikoolis. Venclova on tuntud luuletaja, luule tõlkija ning esseistina, sh Vilniust puudutavate kirjutistega. 1977. aastal sunniti Venclova Nõukogude Liidu vastase dissidendina emigreeruma, alguses Prantsusmaale ning seejärel Ameerika Ühendriikidesse. Tänaseks on Tomas Venclovast saanud Yale’i Ülikooli professor.

Lisaks peakõnelejatele astuvad ettekannetega kolme päeva jooksul üles ka teised asjatundlikud esinejaid nii ida kui lääne poolt, samuti Eestist endast. Kõige enam on külalisi Venemaalt, mitmeid ka Horvaatiast, Itaaliast, Leedust, Lätist, Poolast, Soomest, Ukrainast ja USAst. Kõige eksootilisem
külaline on Lõuna-Koreast – Sungdo Kim, urbanistikaprofessor Seoulist. Konverentsi sisulist osa toetab TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi rahvusvahelise magistriprogrammi „Võrdlev kirjandusteadus ja kultuurisemiootika“ õpetlased eesotsas prof Mihhail Lotmani, prof Rein Raua ning lektor Piret Peikeriga.

Lotmani päevad on tasuta ning ettekanded avatud kõikidele huvilistele, eelregistreerumine pole vajalik. Konverentsi töökeelteks on vene ja inglise keel. Täpne kava (vene- ja ingliskeelne) on kättesaadav Tallinna Ülikooli kodulehelt: http://www.tlu.ee/?LangID=1&action=ShowEvents&NewsID=3834&Latest=yes

Lisainfo: Piret Peiker, TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi võrdleva kirjandusteaduse lektor, telefon: 5809 5834.

Kultuurikilomeetril tuleb teine maastikumäng

Maastikumängu sari jätkub sel pühapäeval ,,Kultuur kolib mere äärde” pidustuste raames. 5. juunil vahemikus kella 13-18 saab taas osaleda Kalamaja ja Pelgulinna asumites toimuval linnaruumi avastusretkel. Mängulehti ja juhiseid jagatakse kultuurikilomeetri erinevates punktides, Tallinn2011 infotelgis, ökosaarel jm üllatuskohtades.

Maastikumäng toimub Tallinna Kultuuriaasta raames koostöös SA Tallinn 2011. Korraldab Linnalabor.

Tallinna Ülikooli ajaloo instituuti asub juhtima Erki Russow

Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi nõukogu valis 30. mail instituudile direktorit. Kandidaate oli kaks – praegune direktor Magnus Ilmjärv ning arheoloogia osakonna juhataja Erki Russow. Valituks osutus Erki Russow.

Erki Russow on lõpetanud Tartu Ülikooli arheoloogia erialal (1997) ning Tartu Ülikoolis kaitsnud ka magistri- ja doktorikraadi. Erki Russowi
teadustöö uurimissuundadeks on Euroopa ajaloolise aja arheoloogia, linnaarheoloogia ning kesk- ja uusaegne esemeline kultuur. Ta on osalenud või juhatanud mitmeid arheoloogilisi kaevamisi Saksamaal (Lübeck, Dresden) ning järeldoktorina töötanud Londonis Society of Antiquaries of London kutsel Suurbritannia linnaarheoloogiaga tutvumiseks. Ta on osalenud kolmes sihtfinantseeritavas teadusteemas, praegu on ta ühe Eesti Teadusfondi grandi hoidja. Russow on kutsutud 2012. aastal Briti Akadeemia stipendiaadina külalisteadlaseks University College of Londoni arheoloogia instituuti.

Erki Russow asub Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi direktori ametisse alates augusti keskpaigast, tema eelseisev ametiaeg kestab viis aastat.

Maiki Voore

Täna sõidab Tallinnas noorte laulu- ja tantsupeo tramm

Täna kutsuvad XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” loojad kõiki sõpru ja huvilisi maa ja ilma peo motiividega kaunistatud trammi nr 4, mis sõidab liinil Tondi-Ülemiste.
Üllatustetramm alustab Ülemiste peatusest kell 11.50 ja lõpetab sealsamas kell 14.15. Trammireisijaid tervitavad suvise noortepeo loojad ja peolised laulu, tantsu ja pillimängu ning mitmete rõõmsate tervitustega meie sõpradelt ja toetajatelt.
“”Maa ja ilm” on koondanud enda kõrvale palju vahvaid toetajaid ja koostööpartnereid, kellega koostöös sündis mõte teha lastekaitsepäeval midagi lõbusat ja meeldejäävat, et kutsuda kõiki selle suve suurpeole”, ütles programmijuht Raul Talmar. “Meie soov on, et kõik reisijad, kes sel päeval meie trammi satuvad saaksid lisaks trammisõidule oma teele kaasa ka hea tuju ja võibolla, et midagi näppugi!” lisas Talmar. Trammiga sõidavad XI noorte peo kunstilised juhid ja peolised.

XI noorte laulu- ja tantsupidu “Maa ja ilm” toimub 1.-3. juulini Tallinna lauluväljakul. Laulupeo kunstiline juht on Veronika Portsmuth, tantsupeo kunstiline juht on Märt Agu ning XI noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht on Raul Talmar. Laulu- ja tantsupidu algavad 1. juuli õhtul ühise avamisega, mis sujuvalt jätkub tantsupeo esimese etendusega. 2. juuli õhtul annavad tantsijad oma teise etenduse ning 3. juulil toimub laulupidu, mis lõpeb laulu- ja tantsupeo ühise lõpetamisega. Nii laulu- kui ka tantsupidu toimuvad lauluväljakul. Tänavune laulu- ja tantsupidu on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi üks selle suve suursündmusi.

 

Autasustati Euroopa parimaid muuseume

Gallo Romani Muuseum Tongerenis.

Euroopa muuseumide kohtunikekogu valis välja Euroopa selle aasta parimad muuseumid. Sel aastal osales Euroopa parimate muuseumite valimise töös esmaskordselt ka Eesti. EMYA kohtunikekogus osales Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Sel aastal 34. korda välja antud Euroopa muuseumi aastaauhind aasta parimale muuseumile on kõige prestiizikam muuseumide auhind Euroopas. Sel aastal läks peaauhind Belgiasse Gallo-Roman muuseumile Tongerenis.

2012. aastaks on Euroopa muuseumi aastaauhinnale kandideerimiseks esitanud dokumendid kaks muuseumi Eestist – Eesti nuku- ja noorsooteatri muuseum NUKU ja Tallinna Linnamuuseumi muuseum Miia-Milla-Manda.

2008. aastal pälvis Euroopa muuseumi aastaauhinna aasta parima muuseumi tiitli Kumu kunstimuuseum.

Lummavalt mitmekülgne vene šansoon kõlab Tallinna lauluväljakul

4. juunil oodatakse Tallinna Lauluväljakul huvilisi suurele suvepeole ”Maailma köögid”, kus lisaks erinevate Tallinna rahvusrestoranide poolt pakutavale saab kuulata-vaadata ka eri maade folkloorikollektiivide ja muusikute non-stop esinemist. Peo lõpetab pidulikult Vene šansooni festival Eestis.
Vene šansoon on õige mitmekülgne, selles kajastuvad nii hulkurilaulud, linnaromanss, sõdurilaulud, kui ka vanglalüürika. Vene šansoon on ammune nähtus, 1930ndatel aastatel eksisteeris see Venemaal põrandaaluselt, emigratsioon lisas vene šansoonile iselaadi hingestatuse ja igatsuse.

XII rahvusvaheline laulu- ja tantsupidu – Slaavi pärg

Eesti on laulupidude maa. Vene koorid korraldasid oma laulupeo Narvas 1937. aasta juunis, 1991. aastal taastati vene laulupidu „Slaavi pärg“ – omapärane ja särtsakas muusika ja tantsude esitlus. Festival avab vene hinge uusi tahke, toetab ja hoiab rahvakultuuri, arendab rahvaloomingu traditsioone, taastab sidemed naabrite vahel, kõrvaldab erimeelsusi ja loob sõprussildu. „Slaavi pärja“ moto „Kõik lipud tulevad meile külla!“ avab Eesti elanike ees väravad uuteks tutvusteks ja kohtumisteks esinejatega Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest ja Euroopa Liidu riikidest. Kahel päeval, eile ja täna on toimunud ja toimub mitmeid esinemisi ja kontserte. Täna toimub ka peo galakontsert Nokia kontserdimajas.

Neljapäevast saavad õpingud katkestanud taas esitada avaldusi TULE tasuta õppekohtadele Tallinna Ülikoolis

Ülehomme, 26. mail algab Tallinna Ülikoolis vastuvõtt TULE programmi tasuta õppekohtadele. Avaldusi saab esitada kuni 31. maini.

Arvult neljandal Tallinna Ülikooli TULE vastuvõtul saab kandideerida peaaegu kõikidele riikliku koolitustellimusega erialadele. Täpsem info TULE õppekavade kohta asub siin <http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=4876> . Tasuta õppekohti on sel korral 43, neist 27 bakalaureuse- ja 16 magistriõppes.

TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/04–2008/09. Õpinguid ei pea jätkama samal õppekaval ja samas kõrgkoolis, kus õpinguid alustati, kuid kandidaadil peab olema varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega läbitud vähemalt pool õppekavast, millel nad oma õpinguid planeerivad jätkata. Tasuta saavad õppima asuda ka varem riigieelarvevälisel õppekohal õppinud.

Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. Dokumente saab esitada Terra hoone ruumis T-223 (Narva mnt 25, II korrus) tööpäeviti kell 11–15.

Lähemalt TULE programmist Tallinna Ülikoolis: www.tlu.ee/tule

„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.

Lisainformatsioon: Merit Paist, Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist, telefonid: 640 9235, 518 1165, e-post: merit.paist@tlu.ee

Tallinnas saab täna õhtul osaleda toortoidu töötoas

Teisipäeva, 24. mai õhtul toimub praktiline toortoidu töötuba, kuhu on oodatud kõik, keda huvitab teadlik toitumine ja kes soovivad muuta oma toidulauda tervislikumaks ja mitmekesisemaks.

Maikuu on lehekuu ja loodus on nüüd tärganud ja muutub üha rohelisemaks. Aias ja nurmedel on kasvamas naadid, võililled, nõgesed, nurmenukud, karulaugud jne. Esimesed väikesed lehed on kõige võimsamad, nendes on väga palju teadaolevaid vitamiine ja mineraale, klorofülli, karotenoide, ensüüme, antioksüdante jne. Minge korjake neid ja tehke toitu nendest. Rohelist peetakse kõige toitainerikkamaks toiduks. Seekord teeme just nendest erinevaid maitsvaid sööke.

Toortoidu töötoas valmivad imekiiresti ja lihtsalt organismi puhastavad, kaalu langetavad ja ph-tasakaalu taastavad vitamiinirikkad toortoidud. Seekord on töötoa teemadeks:
1. nõgesepesto
2. tipikaste
3. juustumääre päikesekuivatatud tomatite ja oliividega
4. rohelise naadi ja karuluagu salat õunaga
5. nõgese kartuli salatit
6. päikesekuivatatud tomatite ja köögiviljasalat brõnsa juustuga.
7. võilille smuuti jne.

See kõik valmib ilma kuumutamata ja vähese töötlemisega. Osalus tasuline. Registreerumine aadressil liivia@ph-ime.eu.

Allikas: Helle Kahro

Kõlavööde raamatu esitlus on homme Tallinnas

Ilmunud on Seto Käsitüü Kogo trükiste sarja esimene raamat ”Seto lavvaguvüü. Seto kõlavööd”. Ülle Paltseri raamat ”Seto kõlavööd” sisaldab kõlavööde kudumise õpetust ning Eesti Rahva Muuseumis talletatud 17 seto vöö tutvustust. Tekstid on kahes keeles, setokeelse tõlke autor on Õie Sarv. Trükise toimetaja ning kujundaja on Maarja Sarv.
Raamatu esitlus toimub esmaspäeval, 23. mail kell 11 Eesti Käsitöö Majas. Samas kohas (Pikk 22) on kell 10-15 Seto käsitöönäituse lõpetamine ja käsitöö müük.
Kõik käsitööhuvilised on oodatud uut raamatut uudistama!
Setomaa.ee

Aasta suurpere aunimetuse pälvis perekond Mäe

Perekond Mäe Lääne-Virumaalt. Foto: Bigbank

21. mail Tallinna Loomaaias toimunud suurperepäeval kuulutati välja „Aasta Suurpere“ aunimi, mille pälvis viielapseline perekond Mäe Lääne-Virumaalt. Tiitli saanud perekonda tunnustas BIGBANK 1000 euroga.
„Aasta Suurpere“ konkursi patrooni Elle Kulli sõnul võiks perekond Mäe aktiivsus spordivallas ning ühtehoidmine olla paljudele eeskujuks.

Rael ja Riho Mäe peres kasvavad Kärt (22), Siim (21), Epp (19), Tuule Sireli (14) ning Mattias (9). Pereisa Riho on Rakvere Ametikoolis puidu- ja sepatööde kutseõpetaja ning Rakvere Põhikooli ja Rakvere Gümnaasiumi tööõpetuse õpetaja. Samuti veab ta Tudu Põhikoolis maadlusringi. Pereema Rael töötab Tudu Põhikoolis aednikuna.
Kokku esitati „Aasta Suurpere“ konkursile 18 kandidaati kõigist Eestimaa paigust.

„Aasta Suurpere“ on tiitel, mis omistatakse ühtsele, töökale ning eeskujulikule Eesti perele, kus kasvab vähemalt neli last. Aunimetuse eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa tegusaid suuri perekondi ning tuua neid ühiskonnas eeskujuks. Ettepanekuid „Aasta Suurpere“ aunimetuse saamiseks saavad teha pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt.
Suurperepäeva ning aunimetuse „Aasta Suurpere“ algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK AS.

Noored püüavad täna flash mobiga tähelepanu vabatahtlikule tegevusele

Täna kell 15 Euroopa noortenädala raames  Tallinnas Vabaduse platsil toimuv a flash mobiga loodavad noored  vabatahtliku tegevuse  Tallinna linnaruumis nähtavaks muuta.

Euroopa Noortenädala projektijuhi Maris Pajula sõnul on vabatahtlikkus siiani teema, mis tekitab laiemas üldsuses veel segadust. “Vabatahtlikud on kõikjal meie ümber, kuid neid ei osata veel piisavalt esile tõsta, et nemad ja nende tegevus oleks nähtav ja tunnustatud. Meie eesmärk ongi  Euroopa noortenädala tegevustele punkt panna Tallinna tänavatel, et näidata, kes on vabatahtlikud ja miks vabatahtlik tegevus on oluline”, selgitas Pajula.

15.-21. maini toimunud Euroopa Noortenädal „Hüppa ellu tundmatus kohas!“ tõi Eesti noorteni vabatahtlikuna tegutsemise võimalused bussituuri, noortekeskuste vabatahtlike nädalate ja eriprogrammiga Tallinnas. Euroopa Noortenädala tegevustega tutvustati noortele, milliseid vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi nad kasutada saavad, näidati, mida on oma projektidega korda saatnud Eestis tegutsevad välisvabatahtlikud ja prooviti kätt ka vabatahtliku tööga.

Flash mobi (flash < hetk, mob < inimrühm) peetakse sotsiaalse kunsti fenomeniks, kus hulk inimesi koguneb hetkeks, et sooritada mingi kokkulepitud ebatavaline tegevus, ja kaob seejärel kiiresti. Flash mob annab vaba võimaluse end avalikus ruumis väljendada, rikkumata seejuures ühtki seadust. Esimene teadaolev flash mob toimus USAs 1987. aastal.