Tallinn

Tulekul õpituba geelist ja vahast küünalde valmistamiseks

geelküünlad — Geelküünlad. Foto: Vikerkaaresild

24. novembril toimub Tallinnas (Endla 92) õpituba, kus saab tutvuda küünlageeli ja -vaha omadustega ning õppida ise küünlaid valmistama.

Õpitoas saab selgeks erinevad küünlavalmistamise tehnikad ja -võimalused, samuti geeli ja vaha toonimise ning lõhnastamise. Lisaks proovitakse, kuidas kasutada nii geeli kui vaha üheskoos ning uuritakse dekoratiivelementide lisamise erinevaid võimalusi.

Igaüks saab endale kujundada meelepärased küünlad. Kaunistuseks kasutatakse liiva, pärleid, teokarpe, kivikesi jne.

Koolituse maksab 22 EUR, ISIC kaardi omanikud, õpilased ja pensionärid -10%. Koolituse hinnas sisaldub ka kogu tegevuseks vajaminev materjal. Töö käigus valmib 1 geelküünal, 1 vahaküünal. Boonusena üks väike liiva sisse valatud küünal.

Koolitajaks on Helen Orav, kes on õppinud bioloogiat, füüsikat ja keemiat. Kaitsnud Tartu Ülikoolis doktoritöö hüdrobioloogias ning tema põhitööks on uurida kõike seda, mis meres toimub. Pärast laste sündi tekkis tal üha rohkem küsimusi, mida seljas kanda, mida süüa ja millega tervisehädasid leevendada. See viis õpinguteni Soome UMG Aroomteraapia koolis ning aroomteraapia diplomi ja kutsetunnistuseni. Viimased kaks aastat on ta pidanud Rohelise Vihmavarju ökopoodi ning korraldanud käsitöö-, loodus- ja tervisekoolitusi Rohelise Vihmavarju Hobikojas.

Allikas: Vikerkaaresild

Alexanderi tehnika aitab seljavaludest priiks

Pirita Vaba Aja Keskuses tuleb nädala pärast, 26. novembril kl 12-14 Alexanderi tehnika loeng, millest tasub osa võtta neil, keda vaevavad selja-, kaela- ja õlavalud, stress, liigeseprobleemid jm tervisehädad. Õpetaja Karin Brown annab tutvustava loengu tasuta.

Alexanderi tehnika on praktiline eneseabi meetod, mille õppimine võimaldab inimesel saada teadlikuks elu jooksul omandatud kahjulikest pingeid tekitavatest harjumustest ning õpetab ühtlasi, kuidas neist hoiduda.

Loeng sisaldab ka praktilist osa. Kaasa võtta joogamatt, natuke raamatuid pea alla panemiseks (umbes 5 cm õhemaid raamatuid). Selga tavalised riided (püksid jalga), soe kampsun ja soojad sokid.

Alexanderi tehnika sai oma nime 19. sajandi lõpus tegutsenud austraalia näitleja Frederick Matthias Alexanderi (1869-1955) järgi. Olles oma karjääri tipus, kaotas F.M. Alexander ootamatult hääle. Arstid ei osanud teda aidata ja nii hakkas ta ise enda keha uurima, avastades seejuures, et hääle kadumise põhjuseks olid valed kehaasendid ja ülepinge terves kehas. Ta avastas, et tal oli kalduvus viia oma pead kuklasse, mistõttu tema kael ja selg olid kokku surutud ja väga pinges. Kümne aasta jooksul töötas Alexander välja tehnika, mille abil on võimalik taastada pea, kaela ja selja omavahelist tasakaalu. Alexander märkas tõsiasja, et keha ja mõtlemist ei saa käsitleda lahus. Samuti leidis ta, et inimeste tervis on palju mõjutatud kehakasutusest. Loe edasi: Alexanderi tehnika aitab seljavaludest priiks

Seminar „Mets, puit ja majandus“ keskendus metsa- ja puidutööstuse tulevikule

Eile, 17. novembril toimus KUMUs Puupäeva raames seminar “Mets, puit ja majandus”. Paneeldiskussioonil arutlesid metsa- ja puidusektori tuleviku teemadel Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu, Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liige Andres Taukar, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel. Diskussiooni moderaator oli Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Paneeldiskussioonil keskenduti teemadele, kuidas tõsta metsa- ja puidusektori poolt ühiskonnale loodavat lisandväärtust ning kuidas rakendub ellu metsanduse arengukava. Arutati, kuidas mõjutab puidu üha aktiivsem kasutamine energeetikas metsa- ja puidutööstuse käekäiku ja puidu hinda.

Energiatootjate, metsa- ja puidutööstuse ning erametsasektori huvid on mitmel viisil seotud. Metsaomanike jaoks on oluline stabiilne puidu nõudlus, tööstusele ja energiatootjatele on omakorda tarvis stabiilset tarnebaasi. Maksimaalne lisandväärtus sektoris saavutatakse juhul, kui puidukasutus on sortimenditi tasakaalustatud. „Kui puidu kasutamine energia tootmisel annab puidu lisandväärtuseks alla 50 euro tihumeetri kohta, siis lisab selle kasutamine tööstuslikuks otstarbeks väärtust alates 100 eurost kuni 1000 euroni,“ tõi EMPLi tegevjuht Ott Otsmann välja võrdluse. „See annab toormele ka loogilise jaotuse: tööstus tarbib kõrgema ümbertöötlemispotentsiaaliga tooret ning energiasektor omakorda madalama kvaliteediga materjali. Samuti on oluline, et energiasektor tarbib tööstuste kõrvaltoodangut: haket, saepuru, koort, höövlilaastu ja muud sellist.“

Paneeldiskussioonil osalejad arvasid üksmeelselt, et on igati tervitatav, kui ka madalamakvaliteedilisele materjalile tekib suurem nõudlus. Energiasektori esindajad ja metsa-ja puidutööstuse esindajad teineteises olulist konkurenti täna ei näe, pigem on mõjutajaks eksportturud.

Ehkki madalakvaliteedilise puidu osatähtsuse tõus energeetikas mõjutab madalama kvaliteediga toorme hindu tõusvalt, ei saa hinnatõus olla lõputu – piirid paneb paika teiste kütuste hind.

Ühiselt leiti, et oleks vaja jälgida toetuste süsteemi mõju metsa- ja puidusektorile, et see ei moonutaks turgu, vaid soosiks mõistlike otsuste tegemist. Metsa- ja puidu- ning energeetikasektori esindajad tõdesid, et selle nimel tuleks mõlemal sektoril senisest palju enam ühte jalga käia.

17. novembri Puupäeva raames toimusid seminar „Mets, puit ja majandus“ ning rahvusvaheline konverents „Puit – homse elukeskkonna võti“. Viimase lõpus kuulutati välja Aasta Puitehitis 2011 võitja. Puupäeva üldkorraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit saab tänavu sügisel 15aastaseks.

Lisainfo:
Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht, tel +372 656 7643, mob +372 503 2552, e-post ott.otsmann@empl.ee

Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitus Re-realia

Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avati täna, 18. novembril kell 16 Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitus Re-realia.

Näitusel Re-realia osalevad kunstnikud töödega, mis väärtustavad säästvat eluviisi, juhatavad mõtlema järjepidevusest ökoloogilise/ökonoomse võtmes või osutavad esteetika vahendusel semiootiliselt rikkale struktuurile, mis tekkinud vana ja uue sidumisel tähenduste ladestumise läbi. Kas võiks olla nahast paremat meediumi vahendama ruumis ja ajas kogetut? Ja milline materjal seoks loomulikumalt eksistentsiaalseks buketiks märksõnad sünd/surm/elu pärast elu?

Seni kasutult seisnud nahajäägid ja vanad nahkesemed võivad pakkuda nostalgilist äratundmisrõõmu või tekitada uusi seoseid, mis tunnetusliku teekonna lõpptulemuse kunstiliselt veenvaks vormivad või vaimustava disainiga uut funktsiooni toetavad. Loomulikult võib ideekandjaks olla ka mõni muu taaskasutatav materjal.

Taaskasutuse/uuskasutuse idee paelub maailma järjest enam. Uue väärtuse loomine millestki, mis kõrvale heidetuna tarbetuks muutunud, iseloomustab säästvat elu- ja mõtteviisi ning on sügavalt eetiline. Aina uut jahtides toodab inimene ajutisi eluviise, ideid, materjale ja esemeid, risustades mõtlematult elukeskkonda. Pillav tarbimisharjumus on silmitsi ökoloogilise kriisi ja elujõulisuse probleemidega.

Näitusel osaleb 37 nahakunstnikku (Tiia Eikholm, Illu Erma, Katrin Freiman, Peep Gorinov, Inna Grinchel, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Elo Järv, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Sirje Keva, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Helle Kõomägi, Maila Käos, Ivi Laas, Leelo Leesi, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Mall Mets, Lennart Mänd, Kaire Olt, Piret Männa, Tiina Piisang, Elina Randla, Jane Rannamets, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Naima Suude, Ivi Tafel, Signe Taremaa, Maarja Undusk, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar ja Esta Voss ning 6 Tartu Kõrgema Kunstikooli nahaosakonna üliõpilast (Tiina Karu, Kerta Kivioja, Julika Põder, Diana Rassulov, Sille Sikmann ja Kristi Valdek).

Näitus jääb avatuks 1. detsembrini 2011.

Lähim teave:
Tiia Eikholm, Eesti Nahakunstnike Liit, info@nahakunst.ee, tel +372 558 8938
Näituse kujundas Pille Kivihall
Toetas Eesti Kultuurkapital
Täname Tuule Kivihalli

Eesti Nahakunstnike Liit

Laps ja Pere mess sel nädalavahetusel Tallinnas

Hei armsad lapsed, lapsevanemad, vanaemad ja vanaisad!

Tulge kõik koos 19.-20. novembril Saku Suurhalli messile Laps ja Pere.

• Vaadake kuidas Muumimajas elavad Muumitroll ja Väike-My
• Nautige Nukuteatri või Lasteteatri PIIP ja TUUT etendusi
• Külastage beebirestorani või piimakokteili baari
• Saage osa pereauto Honda Jazz esitlustest koos turvatoolidega
• Küsige head nõu meie allergia- ja hambaravi nõuandekabinetist
• Toimetage koos lugemispesas, helkuritoas ja perekoolis
• Hüpake laste batuudil ja proovige ka Skyjumping’ut
• Saage uusi ideid emmede ökoalalt ja sünnipäevatänavalt
• Leidke messilt Libero mähkimis- ja titatuba kõige pisematele
• Laske politseil võtta oma näpujälg või minge “Ohtlikku tuppa”
• Saatke juba varakult kiri jõuluvanale messi „Päkapiku soovidekontoris“

Tulge ja veetke ühiselt rõõmsad ja sisukad tunnid, mis on kindlasti kvaliteetaeg teile kõigile! Kutsuge sõbrad ka kaasa!

Mess on avatud:
19. novembril kell 11-18
20. novembril kell 11-17

Päevapiletite hinnad:
Täiskasvanu 6 €
Perele (2 täiskasvanut + 2 õpilast) 12 €
Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär) 3 €
Kuni 7-aastastele lastele on TASUTA sissepääs
Flaieriga 3 €

Flaieri saad siit välja trükkida!

KOHTUMISENI PEREMESSIL!

Adamson-Ericu muuseumis saab peagi tutvuda muinasaegsete ehetega

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ja Eesti Kunstimuuseumi ühistöö viljana avatakse reedel, 18. novembril Adamson-Ericu muuseumis (Lühike jalg 3, Tallinn) näitus, mis kannab pealkirja „Ilu ahelad”. Näitusel tutvustatakse läbi aegade üht soosituimat eheteliiki – käevõrusid.
Ekspositsioon koosneb kahest osast – esimeses antakse ülevaade arheoloogilistest käevõrudest, kus vanimad näited on pärit enam kui 20 000 aasta tagusest vanemast kiviajast ja nooremad 13. sajandist. Muinasaegsete ehete väljapaneku keskmes on Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiakogus säilitatavad erinevatest materjalidest valmistatud ning väga mitmesuguste tehniliste võtetega teostatud käevõrud.
Näituse teine osa on pühendatud 20. ja 21. sajandi Eesti silmapaistvatele ehtekunstnikele, kellest paljud on saanud oma loominguks inspiratsiooni varasemate aegade meistritelt.
Maiki Voore

Tallinna Botaanikaaia kaunis sügismaastik Mare Iknojani fotodel

kaldakivid — Mare Iknojani "Kaldakivid".

Alates 17. novembrist saab Eesti Rahvusraamatukogu fuajees vaadata Mare Iknojani fotonäitust “Kaunis sügismaastik Tallinna Botaanikaaias”.
23. novembril kell 16 avatakse näitus pidulikult.
Mare Iknojan kirjutab: ”Kauni maastikuga botaanikaaias kohtuvad looduse ja aednike sihipärane töö. Meie kiires ja keerulises elus on nii oluline vahel loodusega üheks olemine. Aed annab hingetõmbeaega ja meelerahu. Isegi kui midagi jääb tegemata, peab igaüks võtma aega, et vaadata, kuidas kolletuvad lehed. Valisin näituse jaoks fotod sügisest, mil loodus on värvidega eriti helde: leekivpunased ja kuldkollased puud päikeseloojangus, varahommikused hallad päikesetõusus oma salapäraste värvidega, siidisabad maiustamas esimeste öökülmadega magusaks muutunud marjadega.”
Näitus on pühendatud Tallinna Botaanikaaia 50. juubelile.
See on Mare Iknojanil neljas fotonäitus Eesti Rahvusraamatukogus.
Näitus on avatud 3. detsembrini.
Lea Hein

Kolmapäeval linastub Liivakella Seminaris “Uus Maailm”

Kolmapäeval, 16.11 kell 17:00-21:00 toimub Liivakella Seminaris (LS) tavapärase esitluse asemel Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi dokfilmi „Uus Maailm“ vaatamine ja siis arutelu LS metoodikal (loe metoodikast lähemalt allpool). Õhtut modereerib Aivar Haller.

Mis saab siis, kui suurelt ja julgelt unistavad noored otsustavad „normaalse“ maailma sisse luua Uue Maailma? Kuidas suhtestub sellesse „normaalne“ maailm? Millised on võimalused ja ohud nende kahe maailma ühitamisel? Kuidas hoida aastate jooksul elus oma algseid ideaale. Mis saab „ebanormaalsest“, kui „normaalsed“ selle ära või üles ostavad? Kuidas elada nii, et maailm ja ühiskond ei kodustaks loovat kaost? Sellised ja hulk veel avastamata küsimusi ootab vastuseid tuleva kolmapäeva õhtul.

Kui Sa oled (oma hingelt) noor ja tunned kustumatut soovi ümbritsevat maailma pisutki inim- ja omanäolisemaks muuta, siis on selle filmi vaatamine ja ühine arutelu üks harivamaid tegevusi, mida Sa enda ja maailma heaks ette saad võtta. Tule ja arutle koos filmi loojate ja tegelastega, kuidas suuri ideaale hoida ja ellu viia? Kui Sul on noori mõttekaaslasi, keda kaasa kutsuda, siis tee seda!

Filmi vaatamine ja arutelu teemal „Uus Maailm?“ toimub Tallinna Waldorfkooli aulas Tuulemaa 12. Alustame kerge suupistega kell 17 ja kinopilt hakkab vilkuma 17:30. Poolteist tundi hiljem järgneb traditsiooniline arutelu, mille võtame kokku kell 21:00. Loe edasi: Kolmapäeval linastub Liivakella Seminaris “Uus Maailm”

Tulekul ainulaadne Amazonase pärimusmuusika kontsert

Amazone Ensemble — Foto: amazonensemble.com

Eestisse saabub esmakordselt Amazon Ensemble, mis on kokku kutsutud eesmärgiga säilitada Amazonase indiaanlaste rikkalikku musikaalsust. Kontsert toimub 17. novembril kl 21.00 Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c).

Amazonas Ensemble’i moodustavad Amazonase põlisrahvaste poolt sisse pühitsetud andekad brasiilia muusikud EDUARDO AGNI ja TXAI FERNANDO ning etnoloog ja instrumentalist SIGMUND VATVEDT Norrast, kes on aastaid erinevate kultuuride muusikalisi traditsioone uurinud.

Kuldsel kolmikul on kombeks oma esinemistele kaasa kutsuda andekaid muusikuid erinevatest kultuuridest, et täita maailm kaunite looduslike ja loomulike eri maailma nurkadest pärit helidega. Muusikalisi elemente kasutatakse nii Brasiilia, India kui Norra pärimusmuusikast, mida vürtsitatakse kaasaegsete aranžeeringute ning metsadest inspireeritud muusikaga.

Seekord astub bändiga lavale shamaan TXANA BANE – Amazonase vihmametsade hõimust Huni Kuin. Eestit esindavad: KADI UIBO (laul, harmoonium, kannel, kalimba) ja KRISTA JOONAS (bambusflööt). Loe edasi: Tulekul ainulaadne Amazonase pärimusmuusika kontsert

NO99 jazzuklubis astuvad üles Ivi Rausi ja Picante

23. novembril kl 21 on hea muusika sõbrad oodatud NO99 jazzuklubisse Cole Porteri õhtule, kus tulevad esitusele ansambli Picante solisti Ivi Rausi kauaaegse lemmiku Cole Porteri kaunid armastuslood ja mõned teised lood, mis muudavad elu ilusaks ja elusaks.

Üles astuvad koos Ivi Rausiga ka Risto Laur – klaver, Tõnis Tüür – kontrabass ja Eno Kollom – trummid. Kindlasti tuleb ka üllatusi. Pilet 4€. See on hää võimalus võtta pealinnas kesknädalal aeg maha ja lihtsalt olla!

Picante on üks tore koosseis, kellele meeldib koos musitseerida, ise seda nautides. Ansambli repertuaaris on svingi, bossanova ja samba tuntuimad ja armastatuimad lood. Portugali-, prantsuse- ja inglisekeelsete lugude kõrval esitavad ka emakeelset muusikat.

Parima ettekujutuse Picante kõlapildist saab helinäiteid kuulates või kontserte külastades.

Allikas: Picante

Kontsert Nipet-näpet meenutab rahvamuusik Toomas Toropit

Homme kell 17 toimub Tallinnas Nokia Kontserdimajas kontsert-etendus Nipet-näpet, mis on inspireeritud Toomas Toropi elust ja loomingust.

Toomas Torop oli rahvakunstiansambli Leigarid muusikajuht ning pärimusliku keelpillimuusika ansambli Virre üks olulisemaid loovjõude. Ta oli harukordne pillimees, kes puhta ja peene viiulimängu kõrval pidas lugu tantsust ning oli tuntud just rahvapärase tantsumuusika traditsioonitundliku interpreteerijana. Pole siis ime, et Toomas Toropi ja Virre seatud muusikale on loodud suurel hulgal autoritantse, mida rahvatantsijad armastavad ja publik kõrgelt hindab. Nii mõnigi tants ja saatemuusika sündis tihedaskoostöös koreograafiga. Kahel korral täitis Toomas vastutusrikast tantsupeomuusikajuhi rolli.

Intensiivne töö, pühendumus perele ja lähedastele, erialane asjatundlikkus ja vastutustunne, terav kriitika- ja soe huumorimeel on märksõnad, millega viimasel kolmel aastal tuleb Toomas Toropit kahjuks vaid meenutada, sest raske haigus sai noorest mehest võitu. Tänavu oleks Tom, nagu sõbrad teda ikka kutsuvad, saanud 40aastaseks. Selleks puhuks sündival kontsert-etendusel „Nipet-näpet“ tulevad tantsud ettekandele salvestatud muusika saatel ehk sõna otseses mõttes Toomas Toropi pilli järgi. Ansambel Virre tuleb aga kontserdiks spetsiaalselt uuesti kokku, et ka elavas vormis jagada oma vanu ja uuemaid muusikalisi mõtteid.

Tantsivad Leigarid, Koidupuna, Lee, Leesikad, Päripidi, Pääsuke, Tarvanpää ja Tee Kuubis.

Täna toimub Teeme Ära koostöötuba

Kodanikuühenduse Teeme Ära – Minu Eesti juures tegutseb juba kaks aastat Koostöötuba. 2009. aastal toimunud esimesel kokkusaamisel kõlas lihtne eesmärk: parandada eestlaste ja venelaste suhteid. Tegelikult ei kujuta kogukondadevahelised probleemid endast eraldiseisvat unikaalset nähtust, vaid on analoogsed probleemidele, mis esinevad teiste ühiskonnagruppide vahel, nendel on sarnased põhjused ning seepärast tuleb neid lahendada koos.

Koostöötoa korraldajad kutsuvad täna kell 11 algaval kokkusaamisele ühinema ja oma panust andma kõiki, kes soovivad koos ehitada Eestis terviklikku ja ühtse organismina toimivat ühiskonda, kus iga liige, sõltumata tema rahvusest, soost, vanusest, ametist, usulistest ja poliitilisest vaadetest jne, on väärtustatud ja kaasatud.

Nelja tunni jooksul selgitatakse peamised probleemid, mis esinevad inimestevahelistes suhetes Eesti ühiskonnas. Ja seda nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste või ka teiste ühiskonnagruppide vahel. Täpsustatakse nende probleemide põhjusi ja koostatakse visiooni. Samuti analüüsitakse tegutsemisvõimalusi. Kõik meie mõtted on aluseks uuele strateegiale, mille plaanime initsiatiivgrupiga (millega saate liituda ka teie) pärast kohtumist ka kokku panna.

Kohtumine toimub eesti ja vene keeles.

„Igavene Suvi“ esitluskontserdid erinevates kohtades

Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.

Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox – tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate.

Kontserdid:
10.11 Viljandis klubis Rubiin
12.11 Võru Kultuurimajas Kannel
18.11 Pärnu Kuursaalis
19.11 Tartu Genialistide Klubis
02.12 Tallinnas Von Krahlis

Täpsem info: Facebookis, MySpace’s, Koduleht

Sportlased kutsuvad isadepäeva tähistades head tegema

hermakyla — Ettevõtmise õnnestumisse panustab ka Hannes Hermaküla. Foto: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond

Laupäeval, 12. novembril kell 12-16 toimub Tallinna Spordihallis heategevuslik isadepäeva spordipäev, kus uusi oskusi õpetavad soovijatele kettaheitjad Aleksander Tammert ja Märt Israel, kümnevõistleja Mikk Pahapill ning treener Valter Espe. Üritusega kogutud tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmajale loote tsentraalse jälgimissüsteemi soetamiseks.

“Loodame näha palju peresid, kes soovivad koos sporti teha, veeta üks mõnus päev ning meeles pidada isasid,” rääkis Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi nõukogu liige Aleksander Tammert. “Koos teiste sportlastega kutsume inimesi üles tegema ka head ning lustliku ürituse raames toetama Pelgulinna Sünnitusmajale ühe väga vajaliku seadme soetamist. ”

Päeva juht, Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi patroon Laine Randjärv kutsub kõiki tervislikult perepäeva veetma: „Osalemine heategevuslikul spordipäeval on üks võimalus veeta aktiivne päev koos perega ja samas aidata kaasa suurele heateole. Koos sportides tähistame ühtlasi ka peagi saabuvat Isadepäeva!“

Heategevusliku spordipäeva perepilet maksab 7 eurot, üksikpilet 2.50. Kogu päeva tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmajale loote tsentraalse jälgimissüsteemi soetamiseks. Uudne süsteem aitab ilma personali pideva juuresolekuta jälgida sünnituse kulgu, tagades sünnitajale privaatsuse ning vajadusel kiire abi. Kogu süsteem läheb maksma 52 000 eurot, millest on pea pool juba heade toetajate abiga kokku kogutud. Uuri lisa siit.

Täpsem info: Eeva Kauba, Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond, tel 55528323, fond.synnitusmaja.ee

Kas Pärnus on parem elada kui pealinnas?

TÜ Pärnu Kolledžis toimunud väitlusel debateerisid Pärnu linnavolikogu esimees Vahur Mäe ning maavanem Andres Metsoja kolledži tudengite Kristel Lauritsa ja Mihkel Lemberiga teemal “Pärnus on parem elada kui pealinnas”. Mäe ning Metsoja ülesandeks oli tuua välja argumente teema toetuseks ja tõestada, et just Pärnu on parima elukeskkonnaga linn.

Andres Metsoja viitas oma kõnes Pärnu heale logistilisele asukohale Tallinna ning Riia vahel ja seda just loodava Rail Balticu valguses. Oponendid haarasid kiirelt transpordiküsimusest kinni ning kritiseerisid omakorda just halvasti organiseeritud bussiliiklust. Pärnus elamise võlude ning valude kõrval mõtisklesid debateerijad veidi ka ääremaastumise probleemi üle.

TÜ Pärnu Kolledžis toimunud väitlus oli teine Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös korraldatud avalike väitluste seeriast. Täpsemat infot tulevate väitluste kohta leiad aadressil www.stat.ee/vaitlus.

Marleen Pedjasaar,
Eesti Väitlusseltsi projektijuht

TTÜ-s väideldakse iibetõstmise meetmete üle

Täna, 7. novembril toimub Tallinna Tehnikaülikoolis väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus teemal „Riik peaks pakkuma meetmeid iibe tõstmiseks”. Kokku toimub üle Eesti nädala jooksul kuus
rahvastikuteemalist väitlust.

„Rahvastik on iga maa ja rahva kõige olulisem teema, seepärast väitleme nädala jooksul sellega seotud küsimused läbi. Eesti eri paigus toimuvatel väitlustel on tähelepanu all väljaränne, sündimus, vananemine, pärimuskultuuri säilitamine ja muudki rahvastikuga seotud teemad,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus keskendub rahvastiku iibeteemadele ja sellele, kas ja mida saaks riik ette võtta iibe tõstmiseks. Eesti Väitlusseltsi vastu väitlevad Riigikogu liikmed Urve
Palo ja Liisa Pakosta. Väitlus algab kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas (Tallinn, Ehitajate tee 5). Sissepääs üritusele on tasuta.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis
kuus väitlust.

Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab
http://www.stat.ee/vaitlus.

Lisainfo: Marleen Pedjasaar, Eesti Väitlusselts, tel 5515 011, e-post: marleen.pedjasaar@debate.ee

Kolmapäeval veab Liivakella Seminaris arutelu Märt Treier

Kolmapäeval, 09. novembril juhib Liivakella Seminaris arutelu Märt Treier, ja Märt ei ole tavaline ajakirjanik. Enamik eestimaalasi teab Märti empaatilise moderaatori ja saatejuhina. Ta ei ole piirdunud pelgalt uudiste edastamisega vaid lisab sõnumisse ikka midagi, mis innustab kõnealuse teemaga isiklikult suhtestuma ja julgustab edasi mõtlema.

Aktiivne ja hariv suhtumine ellu andis 2009. aastal põhjuse valida Märt kõige lapsesõbralikumaks Eesti ühiskonnategelaseks. Ometi on üks väike osa sellest samast ühiskonnast Märdi suhtumisest ja tegemistest pigem häiritud. Miks? Olen mitmel korral palunud Märti modereerima avalikke haridusteemalisi arutelusid. Need arutelud on kujunenud sisukaks ja köitvaks. Ometi on paljud poliitikud ennast seal arutelus tundnud kui põrgukatlas. Märt valdab peensusteni demagoogia ning manipuleerimise kunsti, mille taha hulk poliitikuid ennast peita loodavad. Loe edasi: Kolmapäeval veab Liivakella Seminaris arutelu Märt Treier

Vabaõhumuuseum kutsub mardikooli

Täna avab Eesti Vabaõhumuuseumis uksed Mardikool. Koolitunnid kestavad kella 12 -15. Selle kooli õpetajad loodavad, et siin õpitu aitab avada uksi ning südameid, sest usutavasti toovad õiget õpetust saanud mardisandid endaga kaasa vilja-, laste- ja muudki õnne, mida üheski eesti peres kunagi liiga palju ei ole.

Eesti Vabaõhumuuseum. Foto Urmas Saard — Eesti Vabaõhumuuseum. Foto: Urmas Saard

Esimene tund algab keskpäeval, mi mardisantide agõpetust jagatakse muuseumi Sepa taus ja Kuie koolis. Sepa taus saab õppida pastlapaela keerutamist, et mitte häbisse jääda, kui mardisandid tööjärge kontrollima tulevad. Talu pererahvas annab nõu, kuidas mardisante vastu võtta. Kuie koolis kõneldakse mardipäevast ja jagatakse mardisantidele vajalikku tarkust. Mardirituaalil on kindel ülesehitus, laulud ning lausumised, mis jätavad osalistele ometi ka loominguvabadust. Pead saab murda mõistatuste ja keerdküsimustega.

Samal ajal toimub Härjapea talu perenaiste eestvõttel usin marditoitude valmistamine.

Edasijõudnud õppureid ootavad samal ajal Pulga ja Köstriaseme talu. Et mardisanditamine algab maskeerimisestsaabki õppida, kuidas parimal viisil mardisandiks maskeeruda. Käepärastest vahenditest saab igaüks endale mardimaski valmistada. Loe edasi: Vabaõhumuuseum kutsub mardikooli

Rõuge käsitöö rändab riigikokku

Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Rõuge Vallavalitsus korraldavad ka sel aastal Võrumaa käsitöömeistrite poolt valmistatud erinevate toodete näitus-müügi Tallinnas Riigikogu hoones 5.–7. detsembril 2011, mis toimub sel aastal juba 11. korda. Valla käsitöömeistrid saavad enda kvaliteetsed tooted Toompeale saatmiseks tuua Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Käsitööd võetakse vastu ajavahemikul 26.-29. november kella 10.00 – 16.00 vahel. Kontaktisik Lya Veski, tel 55523366.

Vana maamaja päev Saaremaal Mihkli talumuuseumis ja Eesti Vabaõhumuuseumis

Sel korral toimub “Vana maamaja päev” koguni kahes kohas järjestikku: 12. novembril Saaremaal, Mihkli talumuuseumis (kava) ja 19. novembril traditsiooniliselt Eesti Vabaõhumuuseumis (kava), Kolu kõrtsis.

Vana maamaja otstarve muutub ajas. Majaomanikega suheldes on läbivalt üles kerkinud teema, et info puuduse ja teadmiste ning oskuste vähesuse tõttu on vana maamaja renoveerimise, taastamise või ümberehitamise käigus tihti kasutatud sobimatuid lahendusi.

2011. aasta sügisese maamajade omanikke ja spetsialiste koondava sündmuse teemadeks on seekord vana maamaja sisekliima ja biokahjustused – ehk siis niiskus, õhupidavus, õiged renoveerimis- ja küttelahendused, satikad ning seened sinu majas.

Saaremaale kutsusid saarlased Vana maamaja päeva ise kohale. Meretagune värk — huvi ja vajadus teadmiste ning kogemuste jagamise järele on ning paras hulk tõsiseid huvilisi kohapeal koos. Päeva esimeses pooles räägitakse vana maamaja sisekliimast ja biokahjustustest. Päeva teise poole rõhk on praktikutel ehk siis saare maamaja omanikel kes toovad isiklikke näiteid, jagavad ja ka küsivad.

Eesti Vabaõhumuuseumis toimub Maa-arhitektuuri programmi vedamisel korraldatav Vana maamaja päev juba neljandat korda.

Seekordsed märksõnad on hoonete õhupidavus, külmasillad, energiatõhusus, seene- ja putukakahjustused, samuti puudutatakse paari rahastamise võimalust.

Üritused on tasuta. Registreerumiseks palume pöörduda e-postiaadressil aune@evm.ee või telefonil +372 523 8397.
Läte: www.evm.ee

Võistluse „Noor kondiiter 2011“ esikoht läks Narva Kutseõppekeskusesse

Narva Kutseõppekeskuse (Narva KÕK) pagari-kondiitri eriala 3. kursuse õpilane Tamara Moldon (pildil) võitis I koha eile Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses toimunud võistlusel „Noor kondiiter 2011“. Võistlus toimus esmakordselt Toidumessi raames.

Noorte kondiitrite võistlusel osalesid õppurid seitsmest Eesti ametikoolist. Võistlusele võtsid võistlejad kaasa kodutööna dekoormassist valmistatud kompositsiooni lastelauale. Võistlustööna valmis kohapeal kuni 2-kilone võikreemiga tort teemal „Puuviljatort armsamale“ (pildil).

Kolm tundi kestnud võistluse jooksul hinnati võistlejate erinevaid oskusi ja töövõtteid. Hindepunktid summeeriti ja võitjaks osutus Tamara Moldon.

„Tamara võitis möödunud-aastase Narva Kutseõppekeskuse sisese võistluse ning selle eest käis tutvumas Soome ametikoolide messil soomlastest kondiitriõpilaste võistlusega,“ ütles Tamara Moldoni juhendaja, Narva Kutseõppekeskuse kutseõpetaja Irina Burkina. „Tamara on ka õppetöö väliselt väga aktiivne, seltsiv. Laulab, tantsib, joonistab väga hästi – tõeline musterõpilane,“ lisas juhendaja Burkina.

Võistluse „Noor kondiiter 2011“ korraldasid Eesti Leivaliit, SA Innove, AS Balt-Hellin ja Profexpo OÜ.

„Meie teeninduserialade õpilaste osalemine Toidumessi neljal võistlusel ja pagar-kondiitri eriala õpilase saavutatud esikoht on märk õpetamise kõrgest tasemest“, ütles Narva Kutseõppekeskuse teenindus- ja tehnikaosakonna juht Tatjana Burikova. „Tunneme rõõmu saavutatu üle, koolipoolseks auhinnaks Tamarale on kevadine sõit Saksamaale turismimessile. Samuti tunnustab kool Tamara juhendajat, kutseõpetaja Irina Burkinat, kelle meie kooli õpilased ja töötajad valisid selle aasta septembris Aasta Õpetajaks,“ lisas Burikova.

Narva Kutseõppekeskuse õpilased osalevad aktiivselt tänavustel Toidumessi kutsevõistlustel, mis toimuvad Tallinnas, Eesti Näituste messikeskuses. Narva KÕK-i õpilased osalevad „Noorkokk 2011“, „Noor pagar 2011“, „Noor kondiiter 2011“ ja „Noor teenindaja 2011“ võistlustel.

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1300 õppurit ja töötab 146 inimest.
Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse – kokku 29 erialal. Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.

Lisainformatsioon:
Tatjana Burikova, Narva Kutseõppekeskuse teenindus- ja tehnikaosakonnajuht, tel +372 356 9384, e-post tatjana.burikova@nvtc.ee
Ene Valgemäe, Narva Kutseõppekeskuse teeninduserialade juht, tel +372 5300 6981, e-post ene.valgemae@nvtc.ee
Irina Burkina, Narva Kutseõppekeskuse kutseõpetaja, tel +372 5560 8758, e-post irina.burkina@nvtc.ee
www.nvtc.ee

Eesti Vabaõhumuusum kogub teavet vanade rehetarede kohta

Eesti Vabaõhumuuseum kogub teavet vanade rehetarede kohta. Kui sinu valduses juhtub olema vana rehetare, siis palun anna sellest muuseumile teada! Muuseum koostab nende põliste hoonete kohta mahukat andmebaasi teadus- ning hoidmistöö tarbeks. Oleksime äärmiselt tänulikud, kui leiaksite mõne minuti aega, et vastata küsimustikule muuseumi kodulehel www.evm.ee koos ühe-kahe pildiga oma majast e-maili aadressile rasmus@evm.ee

Puidu biokahjustused hoonetes – tasuta koolitused

FaBBi projekti raames on tulemas uus kursustetsükkel, mis leiab aset neljas erinevas Eestimaa kohas. Aasta jooksul toimub igas paigas neli ühepäevast kursust. Kursustel saab põhjalikud teadmised nii puidu kahjustuste ülevaatuseks ja hindamiseks kui ka kasulikke viiteid puithoonete taastamiseks ja hoolduseks. Lektorid on oma valdkonna tunnustatud spetsialistid. Koolituskursustel omandatud oskuste tõendamiseks antakse pärast välja ka tunnistused.

Esimesed kursused teemal: Hoonete tehnilise seisukorra hindamine biokahjustuste seisukohast” toimuvad:
10. november – Tallinn
24. november – Kuressaare
2. detsember – Suuremõisa (Hiiumaa)
8. detsember – Käsmu (Lääne-Virumaa)

Rohkem informatsiooni ja täpse ajakava leiab veebilehelt www.ehitusala.ee. Samal aadressil toimub ka kursustele registreerimine.

Uuel aastal lisanduvad kursused ka majaomanikele ning teistele huvilistele!

Linnalabor saab viieseks

Linnalaboril täitub viies tegutsemisaasta, mida on kõik oodatud tähistama projektiruumis März (Tallinn, Olevimägi 7).

2. novembril kella 20st mängivad urbanistid plaate ja esineb punktrupp, töötab joogibaar, peetakse kõnesid ja vaadatakse kriitilise pilguga üle kõik, mida Linnalabor nende aastate jooksul teinud on.
Sünnipäevakingina kogutakse uksel piletiraha 3 eurot. Baari jaoks tasub samuti sularaha varuda. Pidu kestab varaste hommikutundideni!
Linnalabor – www.linnalabor.ee

Eestimaa rahvused kutsuvad ühisesse tantsuringi

Sel laupäeval, 5. novembril saavad juba kolmandat korda kokku Eestimaal elavad rahvused, et tutvustada oma pärimuskultuuri. Ühisel peol esitavad oma pärimustantse, -laule ja pillilugusid eestlased, kabardinid, lezginid, lätlased, tšerkessid, tšuvaššid ja ukrainlased.

Seekordne Kultuuriruumi rikkuse kontsert on pühendatud pärimustantsu aastale.

“Pärimutantsu võib mõista mingi kogukonna ehk pärimusrühma tantsuviisina, mida kujundlikult on nimetatud improvisatsiooniks traditsiooni piires, st kasutades varasemate põlvkondade liikumismustreid või -elemente,” on selgitanud Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu teema-aastat
välja kuulutades.

Seega võivad kohaletulnud kuulajad-vaatajad näha erinevate rahvaste tantse ning kaasa lüüa ka ühises tantsuringis.

Kontsert, mille raames antakse üle ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi pärimuskultuuri allfondi 2011. aasta stipendium, algab kell 15 Eesti rahvusraamatukogus. Sissepääs on kõigile tasuta.

Rohkem teavet: www.folkloorinoukogu.ee