Rubriik: Tallinn

Järgmisel nädalal koolitatakse kõikjal Eestis kaitstavat metsa majandama

Esmaspäevast, 25. aprillist kuni reedeni, 29. aprillini korraldab Erametsakeskus erametsaomanikele koolitused „Kaitstavate metsade majandamine“.

Koolitused toimuvad:
25. aprillil Tartus Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudis (Kreutzwaldi 5, auditoorium 1B1).
26. aprillil Võrus Kubija Hotell-Loodusspaas (Männiku 43a).
27. aprillil Rakveres hotellis Wesenbergh (Tallinna 25).
28. aprillil Pärnus Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (Niidupargi tn 8//12).
29. aprillil Tallinnas Oru hotellis (Narva mnt 120B).

Koolituse orienteeruv kestus kella 10-17.

Koolitusel käsitletavad teemad:

• Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine;
• Vääriselupaik metsas. Vääriselupaiga kaitselepingu sõlmimise võimalused;
• Natura 2000 toetus erametsamaale ja toetuse saamise tingimused;
• Nõuded Natura 2000 piiride määramiseks ja tähistamiseks metsas.

Koolitusel teevad ettekandeid Erametsakeskuse ja Keskkonnaameti töötajad. Koolitusest osavõtt on kõigile erametsaomanikele tasuta. Infopäeva toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõik koolitusel osaleda soovijad peavad ennast registreerima hiljemalt kaks päeva enne koolituse toimumist tel 683 6066 või aadressil evelin.huul@eramets.ee. Kohtade arv on piiratud! Lisainfo jagab Evelin Huul samadelt kontaktidelt.

Marid tähistavad Eestis oma rahvuspüha

Hõimuõhtute sarja raames tähistab Fenno-Ugria Asutus koostöös mari seltsidega esmaspäeval, 25. aprillil kell 18  Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrisaalis (Vene tn 22) mari sangari päeva. Maride rahvuspüha tähistamine jätkub Tallinnas, Tartus ja Narvas, kõikjal esineb Venemaalt Kirovi oblastist külla saabunud ansambel Peledõš.

Tallinna hõimuõhtul saab lisaks rahvamuusikale kuulata ka juttu maride muistsest võitlusest ja tänapäevast, vaadata dokumentaalfilmi mari tavadest, maitsta rahvuslikke suupisteid ja õppida mari köietantsu.

Teisipäeval, 26. aprillil kell 17 leiab Tallinna Kinomajas (Uus 3) aset Eestis elava mari filmilavastaja Aleksei Aleksejevi uue dokumentaalfilmi “Hiiepuu vägi” esilinastus. Pärast filmi esineb ansambel Peledõš ja saab maitsta rahvustoite.

Õhtu jätkub kell 20 KuKu klubis (Vabaduse väljak 8), kus ansambli saatel saab tantsida mari tantse ja kohtuda Eestis elavate maridega.

Kolmapäeval, 27. aprillil kell 17  on mari sangari päevale pühendatud õhtu Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas  (J. Kuperjanovi 9), mida aitab korraldada Tartu Marilaste Selts. Esineb ansambel Peledõš ja linastub Aleksei Aleksejevi film “Hiiepuu vägi”.

Neljapäeval, 28. aprillil kell 17 algab mari sangari päeva tähistamine Narva Eesti Majas, sealgi esineb ansambel Peledõš.

Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev 10-liikmeline ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõši piirkonnast, laule saadavad lõõtspillid ja trummid. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on nende muusikas tuntavad tatari mõjud.

Malmõši piirkond oli aastail 1552-84 mari sõdade keskuseks. Just sealkandis langes  rahvuskangelane Boltuš, kelle auks 1917. aastal toimunud I Mari Rahvuskongress esitas üleskutse tähistada 26. aprillil mari sangari päeva. Eestis tähistatakse seda päeva alates 1994. aastast.

Toimub esimene Teeme Ära maailmakoristuse avatud koosolek

Teeme Ära algatusgrupp kutsub kõiki inimesi, kes tahavad Eestist alguse saanud koristusaktsiooni maailma viimisel kaasa lüüa, avalikule koosolekule, järgmisel teisipäeval, 26. aprillil kell 18.00

“Eestis sündinud koristuspäeva idee on edukalt realiseerunud rohkem kui kümnes erinevas riigis ja kaasa haaranud 1,5 miljonit inimest. Me usume ja tahame omalt poolt teha kõik võimaliku, et see oleks alles algus. Tegutseme selle nimel, et järgmiseks aastaks kokku tuua sada erinevat riiki, kes koristustalgud ette võtavad, puudutades sellega kokku 300 miljonit inimest. Kutsume kõiki energiast ja teotahtest pakatavaid inimesi endaga kaasa, sellest kõigest lähemalt osa saama!” ütles üks liikumise eestvedajaid ja Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 saadik Eva Truuverk.

Teisipäevasel avatud koosolekul tutvustavad seni tehtut ja avavad tulevikuplaane kõikide töörühmade eestvedajad. Kõik, kes tahavad vabatahtlikuna edasistes tegemistes kaasa lüüa, saavad sealsamas endale meelepärase töölõigu valida ja kõigi asjaosalistega lähemalt tuttavaks saada.

Koosolek toimub Tallinnas Ülemiste City linnakus, Lõõtsa 6, II korrusel algusega kell 18.00 ning kestab kokku kaks tundi.

Täna linastub Ungari Instituudis film hantidest

  Ungari Instituudis (Piiskopi 2) näidatakse täna kell 15 György Pál Gadó filmi “Aliszka” (2009).  Film pälvis Ungari-Rumeenia dokumentaalfilmide festivalil Csíkszereda linna eriauhinna.

Režissöör György Pál Gadó on hariduselt metsainsener ja keskkonnakaitsespetsialist. Ta on töötanud 20 aastat keskkonnakaitseorganisatsioonides ning on pannud aluse puuistutamiskampaaniale. Gadó on filminud Karpaatide basseinis, Doonau deltas ja Siberis, toimetanud keskkonnakaitsealast telesarja ning tegelenud tagasi Ungarisse elama tulnud huntide kaitsega.

Aliszka on tegelikult Olesja Sopotžina, kes sündis 1988. aastal Lääne-Siberis handi põhjapõdrakasvatajate perekonnas. Võõrad sattusid sinna ainult erandjuhtumitel. 1991. aastal lagunes Nõukogude Liit, nõrgenesid sissesõidureeglid, ning ungari ja soome keelesugulased külastasid seda piirkonda üha rohkem. Mõned ungarlastest uurijad hakkasid Olesjat ungaripäraselt Aliszkaks kutsuma, kohale saabunud võttegrupp filmis toona perekonda esimest korda.Kümme aastat hiljem alustas Aliszka handi keele ja kultuuri õpinguid Hantõ-Mansiiski ülikoolis, aasta pärast lõpetamist sai ta stipendiumi Budapesti Balassi Instituuti, kus tutvus ungari keele ja lääneliku eluviisiga. Võttegrupp saatis Aliszkat kojunaasmisel, et näha, kuidas on aastate jooksul muutunud mujal elanud hantide traditsiooniline elu.

Loov Eesti jätkab porgandiotsimise sarja

Järjekorras viies loomemajanduse klubiõhtu leiab aset 27. aprillil Tallinnas kohvikus Oot-Oot ning käsitleb seekord reklaami valdkonna ja raamatukogude/muuseumite  kokkupuutepunkte.

Loov Eesti klubiõhtute seeria eesmärk on vahetada kogemusi ning  leida ideid koostööks. Ühel õhtul on fookuses kahe valdkonna esindajad. Paneeli teemad käsitlevad  loovuse ja majanduse kokkupuutepunkte-  klubilises õhkkonnas analüüsitakse, kuidas on võimalik saavutada eneseteostus  ja majanduslik kindlus ning kuidas eri valdkondades seda  tehtud on. Mõlemat valdkonda esindab kaks inimest, kes oma  elukutse tõttu  näevad probleemistikku veidi erineva nurga alt. Arutelus osaleb  loomevaldkondadeväline ekspert, kes annab omapoolseid soovitusi, kuidas paremini koostööd teha ja edukamalt majandada.

27. aprillil kohtuvad muuseumide, raamatukogude ja reklaami valdkonna inimesed, oma esinemise on juba kinnitanud Kontuuri loovjuht Urmas Villmann, Creatumi strateegiadirektor ja partner Birjo Kiik, Eesti Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andresoo, KUMU Kunstimuuseumi juht Sirje Helme ja valdkondadeväline ekspert, Swedbanki ettevõtete panganduse kliendisuhete divisjoni direktor Tauno Vanaselja .

13. aprillil toimunud klubiõhtu teemaks oli TEATER ja KUNST. Teatrimaailma esindasid Eesti Teatri Festival SA juhataja Margus Kasterpalu ning näitleja Guido Kangur, kunstide valdkonnast osales arutelus Tiina Tammetalu. Väliseksperdina sekkus endine EPL peatoimetaja ja praegune nõustamisfirma Catella partner Aavo Kokk.

POT vallutab täna Tallinna

20. aprillist 6. maini vallutab Euroopa kultuuripealinna Tallinna uus rahvusvaheline etenduskunstide festival POT, mis on üks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi tähtsündmusi. Teater, muusika, tants, film ja nende kõikvõimalikud kombinatsioonid käesoleva hetke tipptegijatelt teevad POT festivalist tõeliselt kosmopoliitse linnafestivali, mis avab etenduskunsti erinevaid tahke, hoides taset maailma kõige värskematel pulsilöökidel.

POT Festival vältab pea kolm nädalat, hõlmab 12 mängukohta üle Tallinna, võõrustab esinejaid 11 riigist ja annab 57 etendust. Lisaks teatrietendustele on festivali kavas koostöös Kino Sõprusega ka filmiprogramm.

Teatrifestival Baltoscandal, Kanuti Gildi SAAL ja Von Krahli Teater ühendavad jõud, et tuua Tallinna etenduskunsti uued nimed kogu maailmast. Koos Baltoscandaliga kolib Tallinna ka Rakvere teater ning esitab nädala jooksul oma erinevaid ettevõtmisi Tallinna linnaosade kultuurimajades, teatris Cabaret Rhizome, KUMU auditooriumis ja Vene Teatris.

Tallinna saabuvate rahvusvaheliste truppide hulgas on: Kornel Mundruczo “Hard To Be A God” (Ungari), Chelfitsch / Toshiki Okada “Hot Pepper, Air Conditioner and the Farewell Speech” (Jaapan), Edit Kaldor “C’est du chinois” (Holland), Amund Sveen “The Norwegian Way” (Norra), Superamas “Youdream” (Prantsusmaa/Austria), Anna Mendelssohn “Cry Me a River” (Austria), Giovanni Magnarelli “Homo Homini Lupus” (Itaalia).

Pidulised Eestist on: Von Krahli Teater, Rakvere Teater, Cabaret Rhizome, Tartu Uus Teater, Teet Kask, Krista Köster, Sandra Z, Emer Värk, Mart Kangro, Mart Koldits ja EKA, MIM jt.

Lisainfo festivali kohta: www.pot.ee

Eesti kunstnike autoriköidete näitus Tallinnas

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16 avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo raamatukogu peanäitusesaalis näituse „Historia Estonica. Eesti kunstnike autoriköited Enn Jaanisoo kollektsioonist“.

Eksponeeritud on ligi 150 teost eesti kunstnikelt, mis moodustavad suurema osa Enn Jaanisoo kogust. Eesti kunsti toetaja Enn Jaanisoo kollektsioon sai alguse soovist oma raamatukogu väärtustada ning tellida Eesti ajaloo- ja kunstitrükistele nahkköited kõrgelt hinnatud eesti kunstnikelt.

Näituse on kujundanud kunstnik Lennart Mänd. Eesti Rahvusraamatukogul on pikaajaline traditsioon köitekunstinäituste eksponeerimisel. Enn Jaanisoo kogus on esindatud ka tunnustust pälvinud Rahvusraamatukogu töötajate Kadi Kiipuse ja Sirje Kriisa tööd. Näitus jääb avatuks 14. maini.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Kas elu ilma rahata on võimalik?

Von Krahli Akadeemia annab teada, et 15. aprillil kell 19.00 toimub dokumentaalfilmi “Elu ilma rahata” (“Living Without Money”) tasuta esilinastus Von Krahli teatris.

Kas on võimalik tunda end rikkana, kui sul puudub omand ja vara? Kas on võimalik elada õnnelikult ilma rahata? Dokumentaalfilmis „Elu ilma rahata“ kohtume Saksa naise Heidemarie Schwermeriga (68), kes otsustas 14 aastat tagasi teadlikult hakata elama ilma rahata. Ühel päeval ütles ta üles oma korteri, andis ära kogu oma vara ning alustas uut elu, mis põhineb teenuste vahetamisel – ilma rahalise vahenduseta.

Saadud kogemused muutsid täielikult ta ellusuhtumist. Tänaseks on Heidemariel huvitav ja põnev elu, mis seondub suuresti sellega, et ta elab käesolevas hetkes ning ei muretse tuleviku pärast. Ta on pidevalt liikvel ja proovib alati otsida viise, kuidas aidata teistelgi leida teed lihtsama ning harmoonilisema elu poole. Temasse suhtutakse väga erinevalt. Mõned saavad vihaseks ja kutsuvad teda parasiidiks, teised peavad teda visionääriks ning suureks inspiratsiooniallikaks.

Film mõtiskleb materialismi ja ületarbimise teemadel, käsitledes seda, kuidas raha mõjutab meie ellusuhtumist, eluviise ja tegusid ning uurib tagajärgi, mida see tekitab meie elu, tervise ja keskkonna osas. Loe edasi: Kas elu ilma rahata on võimalik?

Linnaökoloogia seminar Tallinna Ülikoolis


15. aprillil algusega kell 9 toimub Tallinna Ülikooli ruumides (Mare õppehoone, ruum M-225) Linnaökoloogia avatud seminar.

Ootame kõiki huvilisi kuulama ettekandeid linnaökoloogia erinevatest valdkondadest. Peaesineja on Helsingi Ülikooli linnaökoloogia uurimisrühma juht professor Jari Niemelä. Lisaks esinevad Jüri Uljas, Sander Tint (Linnalabor) ja Meelis Uustal (SEI). Seminarijärgselt olete oodatud jätkama vestlust kohvi ja suupistete ääres.

Ajakava:

9.00 professor Jari Niemelä, Helsingi Ülikool “Urban ecological research in Finland”

10.30 Jüri Uljas “Perception of life quality and environment in Tallinn”

11.00 Sander Tint, Linnalabor “Framing urban agriculture”

11.30 Meelis Uustal, SEI “Recent urban biodiversity studies in Tallinn”

12.00 kohv ja suupisted

Lisainfo ja registreerimine: Triinu Tõrv tttriinu@gmail.com, tel 5666 6398

Liivakella Seminaris külas David Vseviov

David Vseviov. Foto: kultuur.info
Kolmapäev on jälle kätte jõudmas ja Liivakella Seminaris ootab ees arutelu Kunstiakadeemia professori David Vsevioviga teemal “Inimese suhe ajalooga”.

David on õppejõud, ühiskonnateadlane ja ajaloolane selle parimas tähenduses: uurija, selgitaja ning mõtestaja. Tal on ainulaadne võime leida ja esile tõsta pisiasju, millel on erakordne tähendus. Oskus keerulisi asju lihtsalt ja inimlikult selgitada on muutunud David Vseviovi rahva seas arvamusliidriks ning toonud talle nii kultuuri- kui missioonipreemiaid.

David ütleb, et ajaloost õppimine on spetsiifiline toiming, sest ajalugu ei korda ennast üheselt. See kordus on pigem põhimõtteline, mis ei väljendu niivõrd sündmustes, kui just inimeste käitumises, reaktsioonides ja refleksides.

Palusin Davidi meile külla, et ta räägiks lähemalt just sellest, miks on nii keeruline isegi tagantjärgi tark olla? Miks meie (ajalooline) mälu nii lühike ja valikuline on? Mis peaks juhtuma, et me tehtud vigadest õpiksime? Milline roll on selles õpiprotsessis massimeedial?

Neile küsimustele otsime vastuseid sel kolmapäeval, 13. aprillil kell 17:00 – 20:30 Tuulemaal. Sisenemine Tuulemaa 12 koolimaja paremast tiivast, edasi juhatab valvur. Soovitan Sul eelnevalt kuulata mõnda Davidi esinemist Ööülikoolis. Huvi korral loe ka varasemate arutelude kokkuvõtteid ning Liivakella Seminari täpsemat kava. Osalemine arutelul maksab töötavale inimesele 20 eurot, teistele 10 eurot ja raha pärast pole veel kellelgi osalemata jäänud. Loe edasi: Liivakella Seminaris külas David Vseviov

Toompea Lossi kunstisaalis saab näha postmarkidega kaetud Hummerit

"Luige Hummer"
Riigikogu esimees Ene Ergma avas kolmapäeval, 6. aprillil Toompea lossi kunstisaalis näituse, kus saab näha Küllike Jaama ja Urmas Viigi “Luige Hummerit”. Installatsioon on pühendatud Eesti looduskaitsjale Heino Luigele.

Kunstnik Urmas Viik selgitas, et näituse tekke põhjuseks on Heino Luige lugu, kelle soov oli luua Maailma Hapnikufond. 1980. aastate lõpus tekkis Heino Luigel Austraalias viibides ja sealseid vihmametsade päästmiseks ette võetavaid abinõusid jälgides üks idee. Säästliku arengu propageerimiseks tuli trükkida suurem kogus hapnikumarke, mida oli kavas müüa ühedollariliste komplektidena, üks mark ostjale, teine idee levitamiseks sõbrale või tuttavale. Valmis jõuti trükkida 150 000 marki, skeem ise aga tööle ei hakanud.

Jaama ja Viigi installatsioon kombineerib järelejäänud hapnikumargid reaalsuuruses Hummeri mudeliga, viidates sellele, et kui terve tiraaž ära müüa, saaks saadud summa eest osta uue Hummeri. Jaama ja Viik lasevad miljoni tuulde, levitades Luige ideed valge kuubi kaudu ja mälestades Luige hukkumist linnatänaval kokkupõrkes kihutava liiklushuligaaniga. Viik: „Näitus sisaldab tarbimiskriitilist sõnumit.“

Hummer, üks maailma ebaökoloogilisema kuvandiga automarke, on Ameerika militaarvillisest arendatud maastikuauto, millest tänu suurtele mõõtmetele ja kütusevajadusele on saanud üks globaalse soojenemise sümboleid. Riigikogu esimees Ene Ergma ütles näitust vaadates: „Nii võimast avalööki pole veel ühegi Riigikogu koosseisu puhul ette tulnud. Näitus edastab mõtet, kuidas muuta maailma paremaks ja see mõte on suurepärane.“

Margit Liivoja

Klassikaraadio saade Areaal kutsub tasuta stuudiokontsertidele

Klassikaraadio sünnipäevakuu raames toimub aprillis taas neli tasuta kontserti “Areaal LIVE”. Raadiomaja I stuudios esinevad ansamblid, kes külastanud värske eesti muusika levikuala tutvustavat saatesarja “Areaal”.

Seekord esinevad otse-eetris teise hooaja saadetes käinud Tolmunud Mesipuu, Galaktlan, Mari Pokinen ja Wrupk Urei. Kontserdid toimuvad kell 22-23 raadiomaja I stuudios aadressil Kreutzwaldi 14. Piletivaba sissepääs algab kell 21.30 sissepääsuga vana raadiomaja uksest aadressil Kreuzwaldi 14.

Klassikaraadio korraldab “Areaal LIVE” kontserte teist aastast. Möödunud aasta aprillis olid raadiomaja I stuudios toimunud Mari Kalkuni, TNVVNÜM-i, Maikameikersi ja Kirtana Rasa kontserdid äärmiselt menukad, kuulajaid oli palju nii stuudios kui ka raadio vahendusel. Tänu väikesele kontserdisarjale sai Klassikaraadio otsekontakti kuulajaskonnaga, keda toimetus varem vähe tundis.

Saatesari “Areaal” on teise hooaja lõpuks portreteerinud ligi 70 eesti bändi ja artisti. Iga saade annab võimaluse tutvuda ühe artisti või ansambliga, süveneda muusikasse ja selle tausta. Sarja roll on praegu õhus oleva potentsiaalselt kultusliku muusikakultuuri
kaardistamine, ideede laiali kandmine ja tuleviku tarbeks talletamine.

“Areaal” on eetris pühapäeva õhtuti kell 21 ja kordusena esmaspäeviti kell 23, lisaks sobival ajal internetis. Saadete autorid on kordamööda Tõnu Karjatse, Tauno Maarpuu ja Maria Mölder, saatesarja toimetaja ja koordinaator Maria Mölder.

AREAAL LIVE
Tasuta sissepääs alates 21.30

Areaal Facebookis: http://www.facebook.com/pages/Areaal/117614104947337
Areaal Klassikaraadios: http://klassikaraadio.err.ee/saated?saade=873

Maria Mölder, Areaali toimetaja, maria.molder@gmail.com

Valimisjärgne ümarlaud heast tavast ja valimiskompassist

Kuigi kõrgema võimu kandja on rääkinud  ja uus Riigikogu koosseis ametisse astunud, pakuvad 2011. aasta Riigikogu valimised kõneainet kauemaks. Toimus ju nende valimiste eel ja tulemusena uusi olulisi arenguid, mille  mõtestamine pakub huvi mitte ainult  toimunu mõistmiseks  vaid ka tuleviku kavandamiseks.  Ümarlaual neljapäeval, 7. aprillil on kavas teha kokkuvõtteid  valimiskampaania ajal tegutsenud hea valimistava valvurite tegemistest ja  valijakompassi  kasutamise tulemustest.
Ümarlaud toimub algusega kell 13.00 Riigikogu teabekeskuses Toompea tn 1.
13.00     Avasõnad – Heiki Sibul
13.10     Hea valimistava valvurite kokkuvõte –  Agu Uudelepp, valvur
Küsimused ja arutelu
13.50     Valijakompassi  kasutusstatistika ja vastukajad –  Liia Hänni ja Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia
Küsimused ja arutelu
14.20    Kokkuvõte
Palutakse osalemisest teada anda 6. aprilliks priit.vinkel@vvk.ee või 631 6548.
Ümarlaua korraldab Vabariigi Valimiskomisjon koostöös e-Riigi Akadeemia ja EMSLiga, arutelu modereerib Ülle Madise

Täna alustab tööd eetikakohvik

Tartu Ülikooli eetikakohvik avab täna kell 18 Tallinnas Teatri Puhvetis eetikakohviku. Vaatluse alla võetakse teema “Kas kõigel ühiskonnas peab olema eetiline mõõde?”. Vestlust modereerib Tartu ülikooli eetikakeskusese poolt Aive Pevkur. Kohvikus arutletakse eri sektorite vaatenurgast järgmiste küsimuste üle:

– milline roll on eetikal riigisektoris, ettevõtluses ja kodanikuühiskonnas;

– kas eesmärk pühitseb abinõud või eetika pühitseb abinõud;

– kas halb ärimees saab olla hea kodanik;

– kas eetika aitab kaasa või pärsib ühiskonna arengut?

 Eetikakohvikus esinevad Hans H Luik kui ärisektori esindaja, Kristina Mänd kolmanda sektori eestkõnelejana ning riigisektori tahke avav Vilve Kalda.

Eesti noored aserid mälestasid genotsiidiohvreid

Eesti aseri noorte ühing UGUR. Foto: erakogu

31. märts on ametlikult välja kuulutatud Aserbaidžaani Vabariigi genotsiidiohvrite mälestamise päevaks. Neljapäeval kogunesid Aserbaidžaani noorte ühingu UGUR noored üle terve Eesti, et mälestada kunagist traagilist sündmust. Mälestamiseks tuldi kokku nii Tallinnas, Tartus kui ka Kohtla-Järvel.

 

Vaatamata kõikidele löökidele on Aserbaidžaani rahvas võidelnud ja jäänud püsima. Paljud inimesed ei mäleta ja nooremad eurooplased isegi ei tea, kuidas aseri rahvas esimesena moslemi riikidest kuulutas 1918. aastal välja Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi. Ei saa ka mainimata jätta, et sooline võrdõiguslikkus kehtestati märksa varem kui mõnes Lääne riigis. Kuid saavutatud iseseisvus koos hilisema Nõukogude Liidu lagunemisega toimunud taasiseseisvusega ei jäänud vabaks traagilisest pitserist Aserbaidžaani rahvuse ajaloos nii nagu ka teistes iseseisvuse eest võistelnud riikides.

Noor Demokraatlik Aserbaidžaani Vabariik, mis esimese iseseisvuse ajal tootis ligi 50 protsenti kogu maailma naftast, ei andnud meelerahu tuleviku kommunistidele ja nende poolt loodud Armeenia natsionalistlikule ja terroristlikule organisatsioonile “Дашнакцутюн”. Armeenia bolševiku Stepan Shaumiani eestvedamisel hävitati 1918. aastal Põhja-Aserbaidžaanis ligi 25 000 aserit ja 3000 juuti, paljud neist olid naised, vanurid ja lapsed. Kui kommunistliku okupatsiooni massimõrvad ja tagakiusamised Aserbaidžaanis olid peatatud, lakkas Aserbaidžaani Vabariik 1920. aastal olemast. 

Ajalugu peab mäletama ja tähtsustama, mis ajastul me ka ei elaks. Aseri Noorte Ühingu UGUR aseri rahvusest noored liikmed tunnevad leina, mälestavad hukatuid, teadvustavad seda traagilist sündmust ning loodavad, et enam ajalugu ei kordu.

31. märts jääb meelde kui Aserbaidžaani rahva suhtes toime pandud genotsiidi mälestamise päev ja me loodame, et sellised tragöödiad ei taba ühtki teist rahvast.

Allikas: Aserbaidžaani noorte ühing UGUR

Fakte Aserbaidžaanist:

  • Vabariik taastati 30. augustil 1991
  • Pindala: 86 600 km2
  • Rahvaarv: 9 000 000
  • Pealinn: Bakuu
  • President: İlham Əliyev

Tallinnas avati Kreutzwald Hotell

käik ootTallinnas Endla tänaval avati Kreutzwald Hotelli nime kandev majutusasutus, renoveeritud endine hotell Mihkli. Hotell kuulub Unique Hotels ketti, kellel Eestis on juba Citi Hotell ja  von Stacelberg Hotell Tallinnas ning hotell Vihula mõisas.

Kas innustas von Stacelbergi nime kasutamine leidma analoogset nime ka renoveeritavale Mihkli hotellile? Tulemus on igatahes see, et üks väga soodsas kohas asuv heatasemeline Tallinna hotell kannab nüüd arsti, kirjaniku ja eepose autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi austavat nime. Lauluisa muuseumi poole pöörduti mõni aeg tagasi palvega aidata hotelli kujundamisel Kreutzwaldi puudutava teabe ja materjalidega. Esialgu võõristasime – kas Kreutzwaldi nimega mitte liiga meelevaldselt ei talitata? Ebalus möödus ja muuseum andis igakülgset abi firmale Restor, kes kujundas hotelli kreutzwaldlikuks.

Sisenedes võtavad külastajat vastu Kreutzwaldi elu ja loomingut tutvustavad tekstid mitmes keeles, teksti taustaks portreefotod. Seintel  eepose tõlgete kaanepildid. Lifti sisenedes loeb külastaja hotelli poolt pakutavate teenustega koos ka read Kreutzwaldi luuletusest, mis ülistab eesti keelt. Korrustel on raamituna illustratsioonid Kreutzwaldi muinasjuttudest. Tubades reproduktsioonid G. Reindorffi ja teiste kas ajastu, või teemalt sobilike kunstnike töödest. Kogu kujundus on maitsekas ja diskreetne. Kreutzwald Restoranis on kirjaniku  hotellile väga sobilikult raamaturiiulid meie ilukirjandusega.

Muuseumi poolt kinkisime mõned Kreutzwaldi muinasjuttude tõlkeraamatud. Väikese sõnavõtus sai meenutatud Kreutzwaldi käiku Tallinna tema enda  kirja põhjal akadeemik Schiefnerile (1872), Kreutzwald meenutab, kuidas ta üritas 1871.a. Soome sõita, tuli Tallinna, aga tormine meri ei lase laevadel liikuda. Tallinnas püüdis ta siis kottpimedas vanalinnas leida tuttavate maju : “.. kuskil ei kübetki valgust, niisama vähe võis elavat hinge leida; kätega kobades leian siin ja seal mõne ukse, kuid ei ühtki kellanööri…“ Ja edasi: „Tallinn on raudtee mõjul kasvama hakates suurlinna jume saanud, nagu mulle tundub, rohkem suure linna varju- kui valgusekülgi omaks võtnud. Võõrastemajas elatakse üleüldiselt üsna mõnusasti, kuid kukkur saab järelvalusid tunda.“ Mingu Kreutzwaldi nime kandval võõrastemajal ikka hästi!  

Siiri Toomik

Enn Kasak külas Tuulemaa hariduskeskuses

Enn Kasak
31. märtsil kell 17 kõneleb Tallinnas Tuulemaa hariduskeskuses Liivakella Seminaris Enn Kasak, tunnustatud astrofüüsik ja teadusfilosoof.

Millest Enn räägib? Ei ole ilmselt uudis, et inimene saab loobuda ainult sellest, mis tal olemas on. Selleks, et loobuda rikkusest, peab kõigepealt rikkaks saama. Akadeemilised otsingud aitasid Ennu tarkade sekka ja siis otsustas ta sellest tarkusest loobuda. See samm on tekitanud paljudes …imetluse, aga veel rohkemates hirmu …

Palusin Ennu meile rääkima teaduse ja religiooni seostest. Mis neid kahte näiliselt vastandlikku asja seob? Kas on võimalik, et ka teadus on religioon? Kas tarkus võib tõesti olla ka kahjulik? Kes on sunnitark ja kuidas vältida sunnitargaks muutumist? Kust algab äärmus ja kuidas seda ära tunda?

Keda need küsimused mõtlema panevad, soovitan lugeda Ennu esseed “Mis tunne on olla loll?” www.obs.ee/enn või kuulata tema mõtteid sel teemal Ööülikoolis www.ylikool.ee.

Liivakella Seminarist, meie aruteludest, esinejatest ja osalustasust loe lähemalt www.liivakell.eu ning tule ja veeda hariv kolmapäevaõhtu koos Enn Kasaku, Fred JÜssi, Einar Laigna ja paljude teiste uue kultuuriruumi loojatega.

Aivar Haller

Peeter Lauritsa fotograafiline koomiks

Homme, 24. märtsil avatakse Kiek in de Kök´is eesti postmodernse digitaalkunsti veterani Peeter Lauritsa näitus keskaja päriselu tragöödia lainetel „Mattise martüürium”.
16. sajandit kujutava fotograafilise koomiksi sisuks on lugu, kuidas talupoeg Mattis põgeneb oma Riisipere mõisniku Uexkülli ülekohtu eest Tallinnasse. Nigul, kes tegelikult on Mattise vend, aitab tal ennast sisse seada. Uexküll laseb oma sõjasulastel Mattise kinni võtta ja piinab ta surnuks. Tallinna Raad vahistab Uexkülli, mõistab kohut ja langetab surmaotsuse. Uexküll ei usu oma kõrvu, et sõnakuulmatu matsi mahalöömist võiks panna süüks. Aadlik on sattunud Tallinna linnavõimude ja rüütelkonna majanduslike intriigide ohvriks. Sõjasulased, kes tegelikult on rüütelkonna mehed, tahavad Uexkülli Võllamäel vabastada. Raad näeb plaani läbi ja hukkab Uexkülli linnaväravate vahel.
Kui püüda selle fotograafilise koomiksi lugu ette manada tänases Tallinnas, siis peaksid linnaametnikud veristama mõne Riigikogu saadiku näiteks Solarise kaubanduskeskuse liftis, on näituse kontseptsioon.
Väljapanek jääb avatuks 29. aprillini.

http://linnamuuseum.ee/kok/

Algas festival Eesti Muusika Päevad

Täna, 21. märtsil algas olulisim Eesti heliloojate loomingut tutvustav festival Eesti Muusika Päevad (EMP). 21.–26. märtsini kestval festivalil on tänavu rohkem väliskülalisi kui kunagi varem – Tallinnasse saabuvad heliloojad ja nende loominguga lähedalt seotud ansamblid kõigist neljast naaberriigist. Eesti Muusika Päevadel on au kuuluda Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmis esile toodud muusikasündmuste hulka.

Naaberriikide muusikat tutvustavad kontserdid tunneb festivali kavas ära „Naabrivalve“ sildi järgi. Igaüks neist kontsertidest toob kontserdisaalis kokku kaks heliloojat – välishelilooja naaberriigist ning meie oma helilooja –, mõlema helilooja muusikat esitab aga külalisega kaasa reisinud ansambel.

Nõnda kohtuvadki Läti kontserdil Andris Dzenītis ja Jüri Reinvere, kelle teosed toob kuulajateni Sinfonietta Rīga Keelpillikvartett. Rootsi kontserdil saavad kokku kaks heliobjektidest huvitatud naisheliloojat teine teiselt poolt Läänemerd, Malin Bång Rootsist ja Tatjana Kozlova Eestist, muusikat esitab rootsi avastusliku nüüdismuusika esindusansambel Curious Chamber Players. Soome kontserdil kohtuvad heli sisemusse kiikavad Jarkko Hartikainen ja Helena Tulve (esineb Soome tippansambel Uusinta) ning Venemaa kontserdil on luubi all Pavel Karmanov ja René Eespere, kes mõlemad oma eri viisil on muusika lihtsaks mõelnud. Loe edasi: Algas festival Eesti Muusika Päevad

Tallinna Ülikool asetas nurgakivi uuele hoonele

Tallinna Ülikooli uue õppehoone makett.

Tallinna Ülikoolis toimus pidulik nurgakivi asetamine uuele teadus- ja õppehoonele, mis valmib 2012. aasta esimeses pooles.

Aadressile Narva mnt 27/29 valmib ehitusprojekti tulemusena 6-korruseline valgusküllane Silva-nimeline teadus- ja õppehoone, mis ühendab ülikooli Narva maanteel asuva hoonetekompleksi tervikuks. Silva hoone põhikasutajateks saavad Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut, Informaatika Instituut, Ökoloogia Instituut, Psühholoogia Instituut, Kommunikatsiooni Instituut, Riigiteaduste Instituut ning Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Lisanduvad ruumid üliõpilaskonnale, karjäärinõustajatele, teadmussiirde keskusele, ülikooli kirjastusele ja akadeemilisele raamatukogule; samuti valmib mitu suuremahulist auditooriumit ning uus kohvik.

Ehitustööde tulemusena nüüdisajastatakse ja lisandub uut pinda teadus- ja arendustegevuseks üle 12 000 ruutmeetri. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 12 miljonit eurot, millest 6,4 miljonit eurot kaetakse Euroopa Liidu struktuurifondidest teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetmest ja ülejäänud ülikooli omavahenditest. Hoone arhitektuurilise lahenduse väljatöötaja on Arhitektuuribüroo Ignar Fjuk OÜ, ehitustöid teostab AS Oma Ehitaja.

Foto: Toomas Kongi

Maa ja ilma lood saavad alguse kevade saabumise päeval Tallinna lauluväljakul

pidu21. märtsil, kui suvise noorte laulu- ja tantsupeoni jääb napilt 100 päeva, kogunevad Eestimaa lapsed Tallinna Lauluväljakule, et koos veeta päev täis maa ja ilma lugusid, laule, tantse, mänge ning meisterdamist! Sajad laulu- ja tantsulapsed alustavad noorte laulu- ja tantsupidu «Maa ja ilm». Esmaspäeval jääb suvise peoni 100 päeva. Edelaraudtee toel saavad tasuta Tallinnasse sõita Viljandi- Tartu-, Järva-, Valga- ning Lääne-Virumaa lapsed. Lauluväljakule oodatakse üle 600 lapse. Rohkem lihtsalt ei ole ruumi, ehkki soovijaid oleks veelgi. Päev algab kell 10 laululava klaassaalis maa ja ilma lugudega ning lõpeb pärastlõunal laulukaare ees, kus selgub laulupeosupi tiitlivõistluse võitja. Lastele pakutakse tihedat programmi, nad saavad tutvuda platsiga, kus suvel lauldakse ja tantsitakse. Laulu- ja tantsupeo lugu aitavad teiste hulgas avada ja avastada peo programmijuht Raul Talmar, liigijuht Ando Kiviberg ning tantsupeo kunstiline juht Märt Agu.

Louis Kahni kontserdilaev väisab suvel Eestit

Saaremaa päritolu maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni konstrueeritud kontserdilavaga laev väisab käesoleva aasta suvel Kuressaaret ning laeva meeskonda kuuluvad muusikud annavad siin ja mitmel pool Eestis kokku 15 kontserti.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Robert Austin Boudreau valis mullu sügisel Roomassaare sadamas välja koha, kus laev võiks kontsertide ajal seista. Foto: Alver Kivi

Louis Kahni projekteeritud ainsa laeva Point Counterpoint II kapten ja American Wind Symphony Orchestra asutaja Robert Austin Boudreau (83) pakkus Kuressaare linnale neljaks kontserdiks välja juuli esimesed neli päeva.

Kontserdiajad täpsustamisel

“Linnapoolne palve on pakutud nädalalõpp ära vahetada, kuna siis on koolinoorte laulupidu,” ütles Kuressaare linnapea Urve Tiidus. Täna kohtub linnapea Tallinnas Eesti Arhitektide Liidus Robert Boudreau`ga uuesti ning siis on kavas kontsertide toimumise aega täpsustada. Ilmselt toimuksid kontserdid Roomassaare sadamas, kuhu 65 meetri pikkune alus ära mahuks. Möödunud sügisel käis Boudreau isiklikult Kuressaares ka Roomassaare sadamaga tutvumas. Toona kohtus Boudreau ka linnajuhtidega ja siis jäi kõlama mõte, et laev võiks rikastada Kuressaare merepäevade programmi. Nüüd Boudreau väljapakutud ajagraafik aga välistab selle.

Kuressaares toimuvad kontserdid oleksid üks osa Eestit ja teisi Läänemere riike hõlmavast kontsertturneest. Lisaks Kuressaarele antakse Eestis juuni lõpus–juuli alguses kontserte veel Tallinnas, Narvas ja Pärnus.

Kontsertturnee korraldamise peamine mõte on katta laeva USA-st Louisianast Eestisse toomise kulud, et siis tulevikus laev lõplikult Eestisse jätta. Laeva jäädavalt Eestisse tuua oli ka 1974. aastal manalateed läinud Louis Kahni ja tema sugulaste soov.

“See oleks Louisi mälestuseks hea ja mulle meeldiks laev Eestisse tuua, isegi kui selle müügist eriti raha ei saa,” ütles Boudreau Meie Maale möödunud sügisel. Loe edasi: Louis Kahni kontserdilaev väisab suvel Eestit

Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Õpiring, nagu sõnagi viitab, on seotud õppimise ja ringi kui ühe grupi inimestega, kes käivad ühise eesmärgi nimel koos. Õppimine ei seisne vaid koolipingis istumises, see on meie elu lahutamatu osa ja toimub iga päev. Tihti me ei teadvusta, et tegeleme päevast päeva õppimisega.

Palju õpime ka koos sõprade, töökaaslaste, perega jne. Näiteid on mitmeid: õppimine võib toimuda töö juures, kodus uut toiduretsepti proovides, raamatut lugedes, sõpradega vesteldes, Intertnetis surfates, ristsõna lahendades, mälumängu televiisorist vaadates jne. Õpiringis osalemine ühendab endas võimaluse vabalt otsustada, kuidas ja miks õppida, samas viib see meid kokku teiste inimesega, kes samuti toovad õppimisprotsessi kaasa enda mõtted.

Millal Sa viimati õppisid? Mida, kuidas ja kellega? Kas Sulle meeldis selliselt õppida?

Alates 2011. aastal juhib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“. Eesmärgiks on õpiringide käivitamise toetamisega üle Eesti tutvustada laiemale avalikkusele õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele, mis võimaldab selles osalejatel ise otsustada mida, kuidas ja kui kaua õppida.

Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD liige Ere Raag on võtnud õpiringide olemuse kokku järmiselt: õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu, selles osalejad seavad endale eesmärgi, koostavad tegevuskava ning määravad kindlaks kokkusaamiskorrad. Loe edasi: Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!