Tallinnas Vabaduse väljakul peetud Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraadi võttis vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatas kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.
Ka tänavu lisasid paraadile värvi Eesti Lipu Seltsile kuuluvad sinimustvalged kandelipud, mida hoidsid gaidid, kodutütred, noorkotkad, skaudid. Eesti Lipu Seltsi liige Tarmo Kruusimäe on alates aastast 2012 toonud noored paraadidele kümnete lippude alla. Nii ka sellel korral.
Täna hommikul toimus Tallinna Kaarli kirikus Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud oikumeeniline jumalateenistus.
[pullquote]„Niisama nähtamatu ja kogetav kui hing, on ka armastus.”[/pullquote]Teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad.
EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ühendkoori juhatasid Piret Aidulo ja Pärtel Toompere. Orelit mängisid Marika Kahar ja Piret Aidulo. Trompetit mängisid Indrek Vau ja Samuel Jalakas, timpanid Kaspar Ernesaks.
Lippudega osalesid noorteorganisatsioonid: Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Kodutütred ja Noored Kotkad.
Iseseisvuspäeva kantslijutluse pidas peapiiskop Urmas Viilma, kes valis juhtmõtteks apostel Pauluse kirja roomlastele: „Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud.” (Rm 13:8) Allpool mõned katked tänasest jutlusest.
Loe edasi: Peapiiskop soovis tervisest pakatava hingamisega Eestile palju õnne
Tänavu Eesti Vabariigi aastapäeval möödub kolm aastakümmet Eesti kodanike komiteede liikumise algusest.
Eesti Kristliku Liidu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei sellekohase üleskutse luges 1989. aasta 24. veebruari keskpäeval Tallinna Raekoja platsile kogunenud suurele rahvahulgale ette EMSi esimees Trivimi Velliste. Kolme algataja organisatsiooni nimel kordas ta üleskutset samal õhtul Estonia kontserdisaalis, kus esmakordselt pärast Teist maailmasõda peeti vabariigi aastapäeva aktust.
Peagi asutati Illar Hallaste eestvõttel Kadrinas esimene kihelkondlik Eesti kodanike komitee. Komiteede võrgustik laienes kiiresti ja 24. veebruaril 1990 valiti 499-liikmeline Eesti Kongress, mille esinduskogu Eesti Komitee esimeheks valiti Tunne Kelam. Eesti Kongress tagas Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise õigusliku järjepidevuse alusel.
23. veebruaril möödus 145 aastat Eesti Vabariigi esimese valitsusjuhi ja esimese Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsi sünnist Tahkurannas. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum esitles aastapäeva eelõhtul Rahvusraamatukogus riigimehe kõnede, kirjade, artiklite, raamatute, aga ka tema kohta kirjutatu, lavastatu jm bibliograafiat. Kolmesajaleheküljeline teos on aastakümneid kestnud töö vili, mille algatas Elle Lees.
Kõvakaanelise illustreeritud raamatu „Konstantin Päts. Bibliograafia“ on koostanud Sirje Madison ja Rahvusraamatukogu töötajad eesotsas Kristiina Kajuga. Teose toimetaja on Kai Ellip. Koostöös Rahvusraamatukoguga valmis ühtlasi bibliograafia elektrooniline väljaanne, mis on kõigile vabalt kättesaadav.
Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste nimetas mahukat teost mälestusmärgiks meie mälumaastikul. Ta lisas, et nüüd, mil on otsustatud Konstantin Pätsi monumendi asukoht Tallinna avalikus ruumis – endisel Uuel turul Estonia teatri taga – on algamas ettevalmistustööd ideekavandi võistluse väljakuulutamiseks, et leida mälestusmärgile veenev kunstiline lahendus.
Raamatu “Konstantin Päts. Bibliograafia” esitlus Rahvusraamatukogus. Foto Peeter Talvar →
Samal teemal:
Trivimi Velliste: Konstantin Pätsi monumendi jaoks on asukoht ja 221 000 eurot olemas
Eesti Lipu Selts ja Riigikogu annetasid Tallinna Reaalkoolile piduliku sinimustvalge kandelipu.
Reedel 22. veebruaril kell 11.00, Vana-Lõuna 41 asuvast depoost sõitis liinile legendaarsete vabaduslaulude autori Alo Mattiiseni mälestuseks Aloks nimetatud tramm.
Tallinna linnatranspordi trammiteenistuse direktor Andres Vään ütles, et viiendale muusikatrammile nime valides arvestati Jõgeva vallavalitsuse ning valla elanike ettepanekuga. “Muusikatrammi Alo Mattiiseni mälestuseks nimetamise algatus tuli helilooja sünnipaiga rahvalt ning otsustasime, et Jõgeva elanike soov väärib ka meiepoolset toetust,” lausus ta.
17. veebruaril, enne admiral Johan Pitka nimelise rahvamatka starti Jalgsemal, õnnistati Kodutütardele kingitud piduliklu sinimustvalget lippu, mille annetas organisatsioonile Eesti Lipu Selts 2018. aasta 24. veebruaril.
Kodutütarde veebilehe teatel õnnistas lippu Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar. Traditsiooniliselt löödi lipu õnnistamise tseremoonial sisse lipunaelad. Naelalööjateks olid: Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei, Kaitseväe peakaplan kolonel-leitnant Gustav Kutsar, Kaitseliidu veebel staabiveebel Peeter Land, Kodutütarde peavanem Ave Proos, Kodutütarde Järva ringkonna vanem Gerly Leit ja Kodutütarde Järva ringkonna noorliige Annabell Anton.
Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei lööb naela Kodutütarde piduliku sinimustvalge lipu vardasse. Pressifoto →
Ööl vastu laupäeva ründas Tallinna südalinnas asuvas kohvikus 17-18aastaste poistekamp 31-aastast naist, keda löödi näo piirkonda. Kohviku klienditeenindaja vajutas paanikanuppu, kiirelt sündmuskohale jõudnud turvaettevõtte G4S turvatöötajad piirasid põgeneva noortekamba tänaval ümber ja pidasid kahtlusalused kinni.
[pullquote]sel ajal kui naise kallal füüsilist vägivalda kasutati, filmis keegi kambajõmmidest toimuvat oma nutitelefoniga[/pullquote]9. veebruaril kell 01.21 sai G4S juhtimiskeskus paanikahäire teate Tallinna südalinnas asuvast kohvikust. Sündmuskohale sõitnud G4S patrull jõudis kohale kahe minutiga. Turvatöötajale jooksis vastu klienditeenindaja, kes teatas, et kohvikus oli viieliikmeline poistekamp tunginud kallale ühele naisele. Teenindaja osutas mööda Tatari tänavat põgenevale noortekambale. Turvatöötaja otsustas neile kohe järgneda ja informeeris samal ajal teisi patrulle. Teine patrull sõitis põgenevatele noortele vastu ning koostöös piirati poisid Islandi väljaku juures ümber. Peksmises kahtlustatavad peeti kinni. Olukorda tuli julgestama veel kolm G4S patrulli.
Loe edasi: G4S turvatöötajad pidasid kinni kohvikus naist rünnanud noortekamba
Eelmisel neljapäeval, 7. veebruaril toimus Pääsküla koolis tunnustuskonkursi „Nõmme aasta õpilane 2019“ pidulik lõpuüritus, kus tunnustati Nõmme parimaid õpilasi ja õpetajaid.
[pullquote]Aasta õpilase tiitli sai Grete Maine Kivimäe põhikoolist[/pullquote]Üritust korraldas Nõmme Õpilasesinduste Liit koostöös Nõmme linnaosa valitsuse ja Pääsküla kooliga. Kokku esitati konkursile 24 kandidaati, kelle seast valis žürii viies kategoorias silmapaistvamad. Žüriisse kuulusid Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Kadi Veski, Nõmme Õpilasesinduste Liidu endine esimees Karl Sten Kõrgmaa, koorijuht ja muusikaõpetaja Janne Fridolin ja poliitik Rainer Vakra.
„Nõmme Õpilasesinduste Liidu korraldatud aasta õpilase konkurss on tänuväärne algatus noorte endi poolt, et tunnustada ja motiveerida neid, kes panustavad rohkem. Konkurss näitas, et andekaid inimesi on Nõmme koolides palju ja tunnustust väärivad kindlasti kõik kandidaadid. Aasta õpilase gala toimus teist korda, loodetavasti saab sellest Nõmmel traditsioon,“ sõnas Grete Šillis.
Aasta õpilase tiitli sai Grete Maine Kivimäe põhikoolist. Ta on kooli edukalt esindanud olümpiaadidel, kirjutanud artikleid ja lugusid, avanud oma maalinäituse, on osav etleja ja andekas laulja ning aitab tihti klassikaaslasi, kes on tema üle väga uhked. Grete Maine oli eelmise aasta juunis korraldatud Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva üks peojuhtidest.
Teisipäeval, 5. veebruaril kell 18 ootab Nõmme linnaosa valitsus kõiki Nõmme sotsiaalmaja hoovi (Pihlaka 12) tähistama Hiina uusaasta saabumist.
Hiina uusaasta saabumise peol esinevad Kelfiriuse tule-show ja rütmigrupp Macieira De Ouro, mida juhib Reigo Ahven.
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tähistatakse Nõmmel Hiina uusaasta saabumist esmakordselt. „Kui mujal Nõmmel toimub aasta jooksul mitmeid üritusi nii linnaosavalitsuse kui kodanikuühenduste eestvedamisel, siis Männiku piirkonnas on neid seni olnud vähem. Oleme linnaosa kultuurielu rikastamiseks algatanud mitmeid uusi ettevõtmisi. Näiteks eelmisel suvel kontserdisari Ravila pargis. Loodetavasti kujuneb Hiina uusaasta saabumise tähistamisest Männikul traditsioon,“ lausus Šillis.
Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus
Kelfiriuse tule-show Sindi seltsimajas 2015. a. Foto: Urmas Saard →
Eesti Rahvusraamatukogu, Riigi Kinnisvara AS ning Haridus- ja Teadusministeerium allkirjastasid lepingu, millega pandi alus Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise planeerimisele. Lepinguga pannakse paika hoone tehniliste vajaduste kirjeldamise ja neile järgnevate projekteerimistööde tellimise korraldus.
[pullquote]Rahvusraamatukogu on rahvuskultuuri sümbol[/pullquote]Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise alustamiseks on riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot. Rahvusraamatukogu vajab investeeringuid, kuna muidu võivad ohtu sattuda nii hoones töötavad inimesed, külastajad kui ka seal hoitav kirjalik kultuuripärand.
Hoonesse on planeeritud paigutada ka Rahvusarhiivi Tallinnas paiknevad üksused. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib võimalus pakkuda uusi teenuseid.
Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas, et Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine annab suurepärase võimaluse muuta linna südames paiknev hoone lisaks raamatukogule ka põnevaks kultuuritempliks, kus pidevalt toimub midagi ja külastajatel on huvitav aega veeta.
Loe edasi: Kavandatakse Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimist
Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval kogunetakse Pärnus Alevi kalmistule, Sindis koolimajja ja Seljamaa mälestusmärgi avamisele, Tallinnas Nõmme Rahu kirikusse.
Juba homme, 1. veebruaril kell 18 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoorid ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Dirigendid Evelin Mei ja Marika Pärk. Kuulajaid tervitab Pärnu abilinnapea Marko Šorin.
Loe edasi: Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt
Täna jagas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiaid. Kaheteistkümnes kategoorias kandideeris aastapreemiatele 75 nominenti.
Aasta dirigendiks valitud Toomas Voll on Pärnu muusikakooli neidudekoori Argentum Vox, üleriigilise neidudekoori Leelo vilistlaskoori Leelo vol 2, Pärnu muusikakooli koori Musala ja Tallinna ülikooli naiskoori dirigent, Eesti Kooriühingu mentor, hääleseadja Pärnu teatris Endla ja mitmekümne noore solisti juhendaja. 2018. aastal saavutas Leelo Vol 2 Eesti Naislaulu Seltsi nais- ja neidudekooride võistulaulmisel B-kategoorias II koha, neidudekoor Argentum Vox pälvis Veneetsia rahvusvahelisel koorikonkursil Musica in Venice oma kategooria võidu ja kulddiplomi ja osales Grand Prix’ voorus kolme parima koori hulgas.
Ta on juhatanud laste- ja neidudekoore mitmetel laulupidudel. 2016. a oli Voll Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäeva „Üle Maarjamaa“ kunstiline juht, kui Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti lipu seltsiga tähistas lipu päeva.
Voll on kirjutanud üle poolesaja laste- ja koorilaulu ning seitsmele Eesti koolile hümnid.
Tema muusikaga on ilmunud kassett, CD-d ja laulikuid. Varem on Vollile omistatud Aasta õpetaja tiitel, Pärnu linna kultuuri aastapreemia ja Pärnumaa vapimärk ning Valgetähe V kl. teenetemärk.
Urmas Saard
Sel pühapäeval, 27. jaanuaril algusega kell 11 toimub Nõmme uisupargis hooaja esimene lastehommik, kus lapsi lõbustab armastatud printsess Elsa. Lastehommikud toimuvad korra kuus kuni hooaja lõpuni.
[pullquote]Järgmine lastehommik toimub 17. veebruaril ja siis on peategelaseks Lotte.[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on nõmmekad detsembri keskel Nõmme gümnaasiumi hoovis avatud uisupargi hästi vastu võtnud. „Avamisest kuni tänaseni on uisutamas käinud 5100 inimest. Praeguste plaanide kohaselt on külmutusseadmetega Nõmme liuväli avatud kuni märtsi keskpaigani,“ lisas Šillis.
Pühapäeval toimuv lastehommik on selle hooaja esimene. Kõigile soovijatele tehakse näomaalinguid, kell 11.30 algab printsessi uisu-show. Peale showd ootab Elsa kõiki lapsi endaga koos uisutama ja pilte tegema. Lastehommikud on hea viis ühendada meeldiv kasulikuga, ehk lapsed saavad nii meelelahutust kui ka füüsiliselt aktiivsed olla ja värskes õhus liikuda.
Üritus on tasuta, jääleminekuks on vajalik osta pilet. Kohapeal on uisulaenutus, kuid jääle pääseb ka oma uiskudega. Järgmine lastehommik toimub 17. veebruaril ja siis on peategelaseks Lotte.
Nõmme uisupark asub Nõmme gümnaasiumi hoovis aadressil Raudtee 73. Uisupark on avatud iga päev kella 10-21. Täpsem info koduleheküljelt.
Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik
Eesti Tehnika ja Spordi Liidu (ETSL) mudelisportlased tõmbasid 2018 aastale joone alla 5. jaanuaril Tallinna botaanikaaias, kus tunnustati parimaid lennu-, laeva- ja automudeliste ning raadioamatööre.
Korraldajad saabusid ettevalmistusi tegema kell 17.00 Asjaosalised kogunesid kell 18.00. Kuna tegemist oli küllaltki eksootilise kohaga, siis korraldati huvilistele ekskursioon, mille käigus saadi nii mõndagi huvitavat teada.
Aasta parimatele jagati välja karikad ja Eesti Meistrivõistlustel medalid võitnutele nägusad meened.
Sindi juhtraja automudelismi klubist osalesid üritusel Karmen ja Karin Mets. Olgu siinjuures veelkord märgitud meie tublimate kohad:
Karin Mets:
1. koht PR-24 klassis noorte arvestuses
2. koht PR-24 klassis juunioride arvestuses
3. koht N-14 klassis
3. koht ES-32 klassis juunioride arvestuses
Kuni 9. märtsini saab Nõmme muuseumis vaadata Irmeli Vaher-Jaansoni temperamaalide näitust pealkirjaga „Värvid toas ja õues“.
[pullquote]Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest[/pullquote]Esindatud on valik natüürmorte ehk vaikelud tubasest poolest, kuid ei puudu ka kunstniku lemmiktemaatika: vesised maastikud ja salapärased metsasügavused. Vitriinides on samal ajal väljapanek kunstniku raamatukaante kujundustest mitmesugustel teemadel.
Aastail 1987–1990 õppis Irmeli Vaher-Jaanson Tallinna Kopli Kunstigümnaasiumis. 1995 kaitses ta Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnas köite erialal bakalaureusekraadi ja viis aastat hiljem samas osakonnas magistrikraadi. Irmeli Vaher-Jaanson on palju osa võtnud raamatukunstinäitustest, ometigi kujunes juba ülikooliajal kunstniku teiseks lemmikvaldkonnaks maalimine. Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest, sekka natüürmordid moodustavadki kunstniku loomingust kandva osa.
Koostöös Tallinna rahvaülikooliga korraldab Tartu Rahu Põlistamise Selts ajaloohuvilistele teabepäeva „100 aastat Tartu rahulepingut“. Sama kavaga on juba varem esinetud Tartus ja Viljandis.
Neljale tunnile kavandatud ajaloopäev leiab aset Tallinna rahvaülikooli ruumes (Vene tn. 6 teisel korrusel) laupäeval, 12. jaanuaril, algusega kell 12.00.
Avasõnad ütleb Rein Koch ja sellele järgnevalt mängib Vello Vart klarnetil Eesti hümni. Jüri Estam näitab slaidiprogrammi „Priius, kallis aare“. Petserimaalane kaeb Petserimaad sealt- ja siitpoolt kontrolljoont. Rein Koch teeb ettekande Tartu rahulepingust kui Eesti rahvusriigi garantiist ja selle õiguslikust vundamendist.
Vaadatakse katkendit Jaan Poska eluloo tähtsamatele perioodidele pühendatud dokumentaalfilmist, mille esilinastus toimus suurmehe 150. sünniaastapäeva eelõhtul Laiusel. Filmi stsenaristid on Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp, operaator Peeter Ülevain.
Uue piirilepingu loost teeb ülevaate Aldo Kals. Jüri Estam arutleb selle üle, millest tahetakse loobuda. Andres Inn tutvustab häbisamba mõtet. Päev lõpeb vaba mikrofoni kasutamise võimalustega.
Osavõtt on ajaloohuvilistele tasuta.
Urmas Saard
Eelmise sajandi algul kujunenud jõuluaegne kalmistute külastamise tava kestab tänini ja väga paljud inimesed läidavad küünlatule oma kallite lähedaste kalmudel.
Täna hommikul sattus pilk 1936. aasta 28. detsembri ajalehe Uus Eesti uudislõigule, millest võib lugeda, et alles mõni aasta tagasi hakkas meil juuri ajama uus ja kaunis komme põletada kalmistuil lahkunute haudadel jõuluküünlaid. „Ka äsjamöödunud jõululaupäewa õhtupoolikul kujunes Rahumäe kalmistu Tallinna külje all rahwaste rändamise kohaks. Sinna olid kogunenud külastajaid nii Nõmmelt kui ka Tallinnast, enamasti igal jõulukuuseke ja küünlad kaasas, et neid oma kallimate kalmuküngastel põlema süüdata.”
Urmas Saard
Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →
Raepressi teatel andis Tallinn täna Otepääle üle talvepealinna uhke tiitli. Tallinnat esindas Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.
Talvelaada, jõuluvanade istungi, piduliku kontserdi ja rõõmsa meluga võttis talvepealinna austava ülesande vastu Otepää vallavanem Kaido Tamberg.
„On hea kindel tunne anda Eesti talvepealinna tiitel taas Otepääle,“ ütles Mustamäe linnaosa vanem Laats. „Kus mujal oleks meie talvised tegemised, mõtted ja unistused paremini au sees kui mitte Kuutsemäel ja muudel Otepää lumistel nõlvadel? Kutsun omalt poolt kõiki tallinlasi Otepääle talvepealinna privileege nautima – ja otepäälasi omakorda Tallinna, eelkõige Raekoja platsile.” Kuni 7. jaanuarini on Tallinnas avatud jõuluturg, mis valiti Euroopa parimaks. „Kas pole mitte suurepärane – meil on maailma kauneim talvepealinn ja Euroopa parim jõuluturg – Eestil läheb hästi! Elagu Eesti!“ rõõmustas Laats.
Pidulikule päevale paneb meeleoluka punkti Otepää kultuurimajas kell 20 algav pidu koos ansambliga L’Dorado.
Urmas Saard
Lauri Laats,Mustamäe linnaosa vanem annab talvepealinna tiitli üle Kaido Tambergile,Otepää vallavanemale. Foto: Raepress →
Samal teemal:
Nõmme linnaosa valitsus ja Tantsupeomuuseum avasid eile, 17. detsembril tuntud rahvatantsujuhi Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva puhul tema Harku tänaval asunud kodumajal mälestustahvli.
[pullquote]Alfred Raadik oli noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht[/pullquote]„Nõmme on olnud koduks mitmetele tuntud ja tunnustatud rahvakultuuri edendajatele. Meie laulu- ja tantsupidude traditsioon on pikk, mis ühendab nii inimesi kui põlvkondi. Kui Tantsupeomuuseum linnaosaga ühendust võttis, ei olnud küsimustki, kas aidata Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva tähistamisele kaasa,“ lausus Nõmme linnaosa vanem.
Alfred Raadik oli noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht. Ta töötas tööõpetuse õpetajana Tallinna 46. keskkoolis (Pelgulinna gümnaasium), kus juhendas koos abikaasa Niina Raadikuga tantsurühmi. Põhitöö kõrvalt õpetas ta Tallinna Balletikoolis eesti tantsu ning oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi (tänane Tallinna Ülikool) tantsurühma looja (1953) ja juhendaja.
Loe edasi: Tantsujuht Alfred Raadiku kodumajale paigaldati mälestustahvel
Laupäeval, 15. detsembril kell 11 avab kabetreener Heinar Jahu Nõmme huvikooli (Vikerkaare 10) kolmandal korrusel mõttemängude klasside ees kabemuuseumi.
Kabemuuseumi eksponaadid pärinevad Heinar Jahu isiklikest kogudest. Kabemuuseum tutvustab kabemängu teket ja arengut maailmas, Eestis ja Nõmmel. Vanim eksponaat on prantsuskeelne kaberaamat aastast 1801.
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmme huvikool kabemuuseumi jaoks ainuõige koht, kus Heinar Jahu on noortele kabet õpetanud mitukümmend aastat. „Heinar Jahu õpilased on nii Eesti kui rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutanud kõrgeid kohti. Tema aastatepikkuse töö tulemusel omistati mõned aastad tagasi Nõmmele Eesti kabepealinna tiitel,“ lausus linnaosavanem.
Heinar Jahu rääkis, et tal on kabemuuseumi avamise mõtet haudunud üle 50 aasta. „Tänavu sügisel valmis Pääsküla kooli juurdeehitis, kuhu sai ruumid ka Nõmme huvikool, endise nimega Nõmme noortemaja. Uutes ruumides leidis huvikooli direktor ruumi ka kabemuuseumi jaoks,“ rääkis ta.
Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik
Toompeal Kuberneri aias tähistasid Riigikogu ja Eesti lipu selts koos isamaaliste ühenduste ning Tallinna koolidega saja aasta möödumist sinimustvalge lipu heiskamisest esimest korda riigilipuna.
„Täna, täpselt sada aastat tagasi, 12. detsembril, heisati sinimustvalge trikoloor esimest korda Pika Hermanni torni riigilipuna. Mälestusväärse tähtpäeva tähistamisel osalesid põhiseaduslike institutsioonide esindajad. Pidulikult rivistusid teiste hulgas üles Tallinna Westholmi gümnaasiumi, Tallinna ühisgümnaasiumi ja Tallinna 21. kooli esindused, kelle hoida olid Riigikogu poolt kingitud pidulikud sinimustvalged lipud. Samasuguse lipuga oli kohal ka Eesti lipu selts,” rääkis toimunust Jüri Trei, lipu seltsi esimees.
Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus üles sinimustvalget heiskama torni tippu uhkusega südames ja rõõmu tundes, sest meie riik on vaba ja demokraatlik. „Usume ja loodame, et see kestab aegade lõpuni. Sinine põhjamaise taeva värv annab usu helgesse tulevikku, must meenutab meie rahva minevikku ja mullapinda ning valge juhatab teed meie rahva vaimuvalguse poole,” kõneles Nestor.
Ajaloolane Küllo Arjakas tegi tagasivaate möödunud sajale aastale.
Loe edasi: Sada aastat Eesti riigilipu heiskamisest Pika Hermanni torni
Homme jõuab Vanasadamasse Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans tähistamaks täpselt saja aasta möödumist Briti sõjalaevade jõudmisest Tallinnasse, mis pakkusid Eestile Vabadussõjas tuge. Briti Kuningliku Mereväe laev jääb Tallinnasse 15. detsembrini ning on viimasel päeval avatud kõigile huvilistele.
[pullquote]Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis[/pullquote]Briti suursaadiku Theresa Bubbeari sõnul tunneb ta uhkust, et Ühendkuningriik sai ajaloolisel hetkel Eestile abi pakkuda. „Selle aasta jooksul mööda Eestit rännates ning Eesti inimestega suheldes olen veel rohkem mõistnud ja tunnetanud, kui oluline oli see hetk Eesti ajaloos ning kui tugev ja kestev on meie riikidevaheline sõprussuhe, mis aastal 1918 alguse sai. HMS St Albans jõudmine Tallinna on märgiks sellest, et nii nagu 100 aastat tagasi, on Ühendkuningriik endiselt Eestiga, ning ka järgmise 100 aasta pärast seisame õlg õla kõrval sama kindlalt,“ rääkis Bubbear.
„Vabadussõda oli Eestile pöördeline sündmus ning Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis,“ sõnas Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu. „Igas olukorras on julgem, kui su kõrval on sõber. Suurbritannia ulatas meile sada aastat tagasi abikäe ja on suur rõõm tänavu tähistada üheskoos nii Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kui ka pikka sõprust,“ lisas Kasterpalu.
Loe edasi: Briti sõjalaev jõuab Eestisse 100-aastase riikidevahelise sõpruse tähistamiseks
Tänavu 22. detsembril möödub 150 aastat Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni sünnist, 13. detsembril 78 aastat tema vahistamisest Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. Jaan Tõnissonil ei ole teadaolevat hauda.
Neljapäeval, 13. jõulukuu päeval 2018 algusega kell 13 mälestatakse riigimeest Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures. Mälestussõnu lausuvad Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane, EV 100 juhtrühma liige Margus Kasterpalu ja Eesti Mälu Instituudi esindaja Sergei Metlev. Muusikaliselt kaunistab talitust ansambel Meriko Merike Toro juhatusel.
Kell 15 järgneb ettekannetega mälestuskoosolek endises Patarei vanglas, Jaan Tõnissoni võimalikus mõrvamispaigas. Kõnelevad Riigikogu aseesimees Kalle Laanet, riigihalduse minister Janek Mäggi, Jaan Tõnissoni Seltsi esinaine Krista Aru ning ajaloolased Ago Pajur ja Meelis Saueauk. Osavõtt kutsetega.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum
President Kersti Kaljulaid Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →
Reedel, 7. detsembril kell 15 avatakse Nõmme Maja fuajees (Valdeku 13) siidimaalistuudio Siiditsunft näitus „Muhu tikand siidi peal“.
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on tal hea meel, et lõppeva aasta jooksul on Nõmme Maja fuajees väga eriilmelisi näitusi korraldatud. „Vaadata on saanud nii fotosid, maale kui lasteaialaste joonistusi. Nii mitmedki väljapanekud on olnud pühendatud Eesti juubeliaastale. See on nõmmelaste jaoks hea võimalus näha ja tutvuda, mida põnevat siinsamas kodu lähedal tehakse. Seekordne siidimaalinäitus on juba teine, mis Nõmme Majas toimub,“ lausus linnaosavanem.
Valdeku noortekeskuses tegutsev Siiditsunft tähistab tänavu oma 15. sünnipäeva. „Selle aasta teema „Muhu tikand siidi peal“ on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Näitusel saab näha patju, pannoosid, salle. Põnev on kindlasti kleit,“ tutvustas juhendaja Irina Kevel.
Siiditsunft on aastate jooksul osalenud rahvusvahelistel näitustel Peterburis, Stockholmis, Nice’is, Varnas, Riias. Tallinnas on olnud põnevad näitused botaanikaaias ja Kiek in de Kökis.
Siiditsunfti näitust saab Nõmme Maja fuajees vaadata kuni detsembrikuu lõpuni.
Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik
