Harjumaa

Kirtanimeistrite kursus Lilleorus ja kontsert Tallinnas

6.-7. augustil toimub Lilleoru keskuses Harjumaal põnev kursus, kus käsitletakse bhakti jooga ja kirtani laulmise olemust, lauldavate mantrate tähendust ning nende seost tšakrate ehk inimese energiakeskustega. Kirtani laulmise kaudu toimub selle üksikasjalikum tundmaõppimine.

Kursuse viivad läbi maailmamainega kirtani lauljad ja muusikud David Newman, Mira ja Philippo Franchini, kes esinevad Tallinnas ka kontserdiga „Love Peace Chant”, 12. ja 14. augustil Rotermanni kvartali Nisu-Rukkijahu Veskis. Loe lähemalt siit. Eestis on varem vaid korra toimunud kirtani kontsert ja kursus 2006. aastal.

Kirtan, üks vanimaid pühasid muusikatraditsioone maailmas, pärineb tuhandete aastate tagusest Indiast. Iidsete mantrate abil aitab kirtan kutsuda esile võnkeid, mis teenivad vaikust mõtetest, kõrvaldavad takistusi ja toovad tähelepanu tagasi meie olemuse keskmesse. Ja kui see juhtub – hakkavad imelised asjad ilmnema: rahu, rõõm, inspiratsioon, ühendatuse tunne kõiksusega…

Kursuse lisainfo ja registreerumine siin.

Allikas: MTÜ Lilleoru

Täna toimub uhke paatide karneval

paadikarneval-300x182 — Idee on saata aluseid mineviku stiilis linnast maale. Selle teekonna jooksul saadavad aluseid sadamast ära käilakujud, et sõitjatele tagada õnnelik maabumine.

Viimsis toimuva Rannarahva festivali raames toimub täna uhke paatide karneval, kuhu oodatakse osalema meresõitjaid-paadiomanikke ja pealtvaatajaid, kes saavad ennast laevadele registreerudes või ka kaldal olles põnevat vaatemängu jälgida.
31. juuli on Rannarahva festivali viimane päev, mida alustati Viimsi Püha Jaakobi kirikus jumalateenistusega, kus süüdatakse küünlad merel hukkunute mälestuseks.
Paatide karnevali esimene vaatus algab kell 11 Tallinna Vanasadama Jahisadamas, Admiraliteedi basseinis, kuhu kogunevad karnevalis osalevad laevad. Toimub laevade teelesaatmise pidulik tseremoonia. Idee on saata alused mineviku stiilis linnast maale.
Kell 13 oodatakse publikut Pirita TOPi vastaskalda tribüünile jälgimaks sürrealistlikku veesõidukite paraadi. Dekoreeritud veesõidukid, tantsijad ning sportlased liiguvad mööda jõge allavoolu tribüünide eest läbi.
Karnevali teekonna jooksul toimub ka tantsuetendus Miiduranna kail, mis on jälgitav ainult merelt. Etendus on inspireeritud kultuuripealinna-aasta teemast „Mereäärsed lood“.
Aluste saabumine Viimsi Vabaõhumuuseumi randa on planeeritud umbes kell 14.40. Maal ootab merelttulijaid rannaküla rahvas ja koos peetakse maha lõbus simman Audru Jõelaevanduse Pundi saatel, mis ühtlasi lõpetab selleaastase Rannarahva Festivali.

Paatide karneval on jälgitav Admiraliteedi basseini juures, Pirita teel, Pirita Jahisadama juures, Pirita rannas Meriväljal, Miidurannas, Haabneeme rannas ja Viimsi Vabaõhumuuseumi juures.

Rehielamused Harjumaa muuseumis

Kuni septembri keskpaigani saab Harjumaa muuseumis tutvuda näitusega „Rehielamused”.

Väljapanekus vaadeldakse rehemaja mitme nurga alt. Koostajate peamine eesmärk on tutvustada erinevaid vaateid rehemaja olemusele, aga ehk saab mõni majaomanik ka praktilist kasu.

Rehemaja kajastatakse kui erinevate distsipliinide uurimisobjekti. Antakse ülevaade rehemajade kujunemisloost. Samas on üks osa uurijad püüdnud rehemajade olemuseni jõuda, arvutades rehetubade keskmist pindala ja hoonetüüpide esinemissagedust – nii võib rääkida ka rehemajade statistikast.

Hoone soojuspidavust ja külmasildu analüüsivad termopildid lisavad rehemajale füüsiku perspektiivi. Ehk ergutavad termopildid inimesi mõtlema sellele, et kindlasti leidub ka nende kodus mõni nurk või seinapragu, millest soojus mühinal välja pääseb.

Tuletatakse meelde, et inimesed pole majade ainsad elanikud ning nii nagu inimesed mõjutavad oma keskkonda, jätab ka putukate, näriliste ja seente elutegevus jälje. Nähes, kui hävitavalt putukad puidule mõjuda võivad, kontrollitakse ehk ka oma maja üle.

Rehemaja kui sümboli muutumist ajas aitavad hästi markeerida mitme kunstniku teosed. On tähelepanuväärne, et kuigi juba ammu puudub praktiline põhjus rehemaju ehitada, püstitatakse veel 21. sajandilgi hooneid, mis ühel või teisel moel meenutavad traditsioonilist taluarhitektuuri.

Näituse on koostanud Liisi Taimre ja kujundanud Malle Valli ja Marili Toome.

Lennusadamas hakatakse paberlennukeid lennutama

28. juulil kell 18.00 on kõigil huvilistel võimalik kaasa lüüa Lennusadama muuseumi esimese atraktsiooni loomisel. Neljapäeval toimuva teemaõhtu keskmes on vesilennundus ja paberlennukite meisterdamise mäng.

Huvilised saavad voltida oma unikaalse paberlennuki või teha lennuki juhendite järgi ning iga lennuk osaleb täpsusviske võistlusel. Uue muuseumi mängunurka pääseb paberlennukite täpsusviskes selgunud “võitja-lennuk”, mis kõikidele külastajatele tulevases meremuuseumis eeskujuks saab.

Lennukimeisterdamise kõrvale saab kuulata lõbusaid ja märkimisväärseid lugusid vesilennukite angaaridest, Eestis maandunud kuulsatest pilootidest ning Eesti vesilennunduse ajaloost.

Tulevase meremuuseumi jaoks on oluline märksõna unikaalse ja silmapaistva ekspositsiooni kõrval ka interaktiivsus. Selle tarbeks on meremuuseumisse planeeritud erinevaid muuseumikülastust rikastavaid atraktsioone ja mänge.

„Teeme koos muuseumi!“ on Lennusadama kuuest teemaõhtust koosnev suveürituste sari, mis tutvustab unikaalse meremuuseumi eksposisiooni ning annab võimaluse muuseumi loomisel kaasa lüüa.

Teemaõhtu on tasuta. Vaata lisa siit.

Lennusadamas saab näha senileitutest vanimat laeva

21. juulil kell 18.00 kutsub Lennusadam kõiki Noblessneri sadamasse, et oma silmaga näha Eesti üht vanimat puulaeva. Maasilinna laev on 16. sajandist pärit unikaalne leid ning üks vanimatest senileitud Eesti laevadest, mis renoveeritud kuues Lennusadama muuseumis oma koha leiab.

Puulaevadest räägivad Herkki Haldre Eesti Ajalooliste Laevade seltsist ning merenduse edendaja Jaanus Tamme. Oma silmaga saab näha ajaloolise Maasilinna puulaeva restaureerimisprotsessi ning saab ka ise käed restaureerimisprotsessi külge lüüa! Lisaks Maasilinna laevale saab näha hulgaliselt muid ajaloolisi ja tänapäevaseid puusõidukeid.

Üritus on tasuta!

Noblessneri sadam asub aadressil Tööstuse tn 48. Noblessneri sadamale saab läheneda Tallinna kesklinnast bussiga nr 3. Bussist välja astuda “Kungla” peatuses (ja kõndida natukene edasi) või “Volta” peatuses (ja kõndida natukene tagasi). Tõkkepuudest pääsevad läbi ürituse külalised. Jalgsi tulijail on võimalik koguneda Lennusadama piletikassa ees (Küti 15a/17) 15 minutit enne ürituse algust, kust mööda ranna äärt jalutatakse ürituse toimumispaika.

“Teeme koos muuseumi!” on Lennusadama ürituste sari, mis toob suvetäie põnevust varsti avatava meremuuseumi ajaloolisele õuele. Üritustest saab osa 21. juulist 1. septembrini kuuel korral neljapäeviti. Vaata lisa siin.

Otsitakse inimest, kes pole käinud Tallinnas

MStudio otsib inimest, kes pole kordagi käinud Tallinnas ja oleks üle 20 aasta vana. Koostöös telekanaliga Kanal 2 tahetakse valmis teha telesaade, mis viib inimese, kes pole pealinna sattunud, sinna kohale. Telesaate idee sündis faktist, et Tallinn on 2011. aasta kultuuripealinn.

Inimestel, kes pole Tallinnas käinud, palutakse ühendust võtta aadressil siim@mstudio.ee

Lahemaal õpetatakse kiviaedade ladumist

Keskkonnaamet ja Eesti Vabaõhumuuseum korraldavad ühiselt „Kiviaia ladumise meistrikursuse“ 30.-31. juulil 2011 Muuksi ja Uuri külas Lahemaal. Kursust juhendab Marike Laht, Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator. Kursus on mõeldud kuni 20-le inimesele ning vajalik on eelnev registreerimine. Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

: Gustav Vilbaste. Uuri küla. ERM fotokogu

Koolituse eesmärgiks on anda väike ajalooline ülevaade erinevat tüüpi kiviaedadest kui paikkondlikust eripärast: rääkida aia parandamise võimalustest ja materjali valikust; õpetada töövõtteid neile, kes soovivad taastada esivanemate kodu ajaloolist ilmet või loovad oma perele maakodusid ning väärtustavad seejuures vanu traditsioonilisi ja Eesti külamiljöösse sobilikke arhitektuurseid lahendusi.

Koolituse käigus õpitakse selgeks paikkonnale traditsiooniline „suurte paeplaatidega“ või „pikendustega“ paekiviaia ladumine. Paestel aladel on iseloomulikeks piireteks paekiviaiad. Kahala järve ümbruses on neid kümneid kilomeetreid. Siin on olnud kasutuses nii segaaedu kui paekiviaedu kui paeplaatidega paekiviaedu. Koolituse käigus taastatakse Muuksi külas riigimaal ühte kaunimat ja keerukamat aiatüüpi – paeplaatidega paekiviaeda Gustav Vilbaste poolt sellest kandist tehtud ajalooliste fotode põhjal.

Tutvu koolituse ajakavaga täpsemalt siin!

Lisainfo ja registreerimine kuni 29.07.2011:
Ave Paulus, +372 5332 7893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee

Heinakuul Eesti Vabaõhumuuseumis
saab vaadata ja kaasa teha, õppida ja puhata

* Nuki talus saab iga päev kella 10-18 näha ja õppida käsitööd:

10. juuli: Taimi Puus valmistab aksessuaare (heegelkraed, tikitud vööd);
11.- 17. juuli: Ülle Murula valmistab nukke ja punub paelu;
18.- 24. juuli: Taimi Puus valmistab brügge pitsiga linikuid;
25.- 31. juuli: Ülle Murula valmistab nukke ja punub paelu.

* Sassi-Jaani talus esineb igal laupäeval ja pühapäeval kell 11 Rahvakunstiselts Leigarid.

17. juulil meisterdatakse paelu ja vöösid. Iga päev on avatud Eesti maa-arhitektuuri püsinäitus ja vanade aia- ja põllukultuuride näidisaed.

* Köstriaseme talus näeb laupäeviti ja pühapäeviti kella 10-18 kangakudumist.

9. ja 23. juulil värvitakse taimedega lõnga.

* Härjapea-Kutsari talus jätkuvad laupäeviti kella 10-18 käsitööpäevad, mille raames näeb erinevaid käsitöötehnikaid ning saab nõu rahvariiete osas. Pühapäeviti kella 11-15 toimuvad toidupäevad, kus valmistatakse toite 1920.-1930. aastate retseptide järgi.

* 9. ja 30. juulil näeb Kuie koolis raamatuköitmist. Kolga talus kootakse neljapäeviti ja laupäeviti võrku. Sepatööd tehakse Sepa talus nädalavahetustel kella 11-18. Pulga talus tehakse kolmapäeviti ja pühapäeviti villatöid, kuu viimasel neljapäeval köetakse aga sauna.

* Koduloomad muuseumis: Köstriaseme talus toimetab omasoodu kanapere, Pulga talus seapõrsad ja Sepa talus utt koos lambatallega. Hobused Ulaan ja Virge teevad sõitu kõigile soovijatele, kohtumispaik kõrtsi ees! Kohata võib kass Hannot. Muuseumi territooriumil liigub ka põtru, metskitsi, metssiga, rebaseid, jäneseid, kährikuid jt metsaelukaid, kuid neile lähedale ei tasu minna.

* Näitused: Pulga talu rehealuses on juulis Mari Kariste käsitööringi näitus „Me ise ilutegijad“, Kolu kõrtsi tallis kestab septembrini lillevaipade näitus „Need lilled sulle pühendan“. Muuseumi territooriumil näeb näitust „Leib keelel“.

* Suvehooajal saab muuseumis mängida toredat orienteerumismängu peredele, mis aitab Eesti külaelu tundma õppida! Mängu reeglid ning ülesanded saab kätte muuseumi kassast, kõige kindlam viis ülesaannete lahendamiseks on muuseumitalude külastamine. Täidetud mänguleht tuleb jätta muuseumi kassamajas olevasse loosikasti, iga kuu esimesel esmaspäeval loositakse õigesti vastanute vahel toredaid auhindu.

* Avatud on looduse õpperada, mida saab läbida nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Kui omal ratast kaasa võtta ei ole, siis muuseumist saab seda laenata!

* Koduste roogadega kostitab Kolu kõrts. Ehedat Eesti käsitööd ja toredaid temaatilisi kingitusi leiab muuseumi käsitööpoest.

Suvekool hakkab hirmu tähendusvälja analüüsima

Kuuendat korda toimuva Tallinna Ülikooli rahvusvahelise suvekooli selleaastaseks teemaks on hirmu tähendusväli. Hirmu tähendusväljaga on seotud nii suvekooli peakursus „Fear: Poeticks and practises“, kui ka mitmed teised selleaastased kursused.

Peakursuse esinejateks on Kenti Ülikooli sotsioloogiaprofessor Frank Furedi, Sheffieldi Ülikooli inimgeograafia professor Danny Dorling ja Yale’i ülikooli sotsioloogiaprofessor Jeffrey C. Alexander. Kursus tunneb huvi hirmu ja ohutunde kanaliseerimise praktikate vastu ning uurib, kuidas modernses ühiskonnas on omavahel seotud hirm, usaldus ja abitus. Vaatluse alla võetakse ka hirmu ja naudingu vahekord, mida analüüsitakse eelkõige filmi ja riskiturismi näitel. Kursuse ning selle läbiviijate kohta saab pikemalt lugeda siit.

Lisaks peakursusele saab selleaastases suvekoolis osaleda kursusel, kus uuritakse, kuidas on turundusvõtteid kasutades võimalik ühiskonnas õhutada või leevendada hirmu võõra ees ning kohtuda mitmeid auhindu võitnud kriminaaljuttude autori kanadalase Peter Robinsoniga.

Esimest korda õpetatakse suvekoolis algajatele hiina keelt. Õppida on võimalik ka fotograafia põhitõdesid ning ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalistele kursustele.

Rahvusvaheline suvekool stardib 11. juulil ja kestab 29. juulini. Täpsemat infot suvekooli kohta võib leida siin.

Lilli külas tutvustatakse uut Eesti mängu – jalggolfi

Eestis leiutatud mängu – JALGGOLFI uusima variandi esmaesitlus toimub Lilli külas Anija vallas 16. Juulil algusega kell 16.00 Lilli külapäeva raames www.lillikyla.ee . Jalggolf on loodusesse või tehismaastikule paigaldatud spetsiaalsetest pesadest rada, mis läbitakse nendesse võimalikult väheste löökidega palli jalaga lüües. Lüüakse kordamööda, üks löök korraga. Igal mängijal on teistest erinev pall. Tabamuseks on palli maandumine ja jäämine pessa. Tabatud pesast tehakse järgmine korraline või preemialöök uue pesa suunas maksimaalselt ühe meetri kauguselt. Võitjaks on kogu raja läbinud ja esimesena palli üle lõpujoone toimetanud mängija. Jalggolf on mängitav kõikjal – rannas, staadionil, aasal, saalis, asfaldil, lumes. Pesad asetatakse üksteisest sobivale kaugusele rea, ringi või kujundina, vastavalt võimalustele, soovidele ja pinnasele. Rada on olematute kuludega kiirelt paigaldatav. Osalejate arv sõltub vaid seltskonna suurusest, kuid korraga ühel ringil on siiski parim 3-5 mängijat. Jalggolf ei nõua erilisi oskusi ega füüsilist jõudu, tempo valib iga mängija ise. Veetke vaid aega lõbusa ja vigastustevaba sportliku liikumisega ning nautige loodust ja kaaslasi. Mängu kaasakiskuvus ja selle emotsionaalsed momendid (kaasmängija palli pesa lähedalt eemalelöömine, võidulöögi eufooriast möödapõrutamine, preemialöögid jne.) panevad unustama mured ja aja.

Loe lisaks: http://www.footgolf.eu/eesti.htm

Lugupidamisega,Kätlin Jäger
Lilli Küla Arendamise Selts
MTÜToominga talu, Lilli küla,
Anija vald 74414, Harjumaa,
ESTONIATel: +372 520 6817
E-mail: info@lillikyla.ee
http://www.lillikyla.ee

Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!

Roosisõprade päevad Kirivalla külas Imuti talus

9.-10. juulil 2011 toimuvad Harjumaal Kõue vallas Kirivalla külas Imuti talus Rosmakori Roosiaias juba IX roosisõprade päevad. Roosiaed on avatud mõlemal päeval kell 10-19. Tegemist on TASUTA sissepääsuga üritusega, kus tutvustatakse roosikasvatust ja roosikultuuri. Roosipäevad on kogu pere üritus kõigile roosisõpradele ja loodushuvilistele.

Roosipäevade programm:

Laupäeval, 9. juulil

Kell 12 toimub sündmuse ametlik avamine.
Kell 12.30 kontsert roosisõpradele. Kultuurilist külakosti toovad:

Noor viiuldaja Lisanna Kadarik Juurust
Rahvusooper Estonia mezzosopran Triin Ella esitab oma õpilaste Ingrit Malleuse ja Susanna Paabumetsaga roosilaulude programmi, mille muusika autoriteks on heliloojad B.Kõrver, B.Britten, R. Franz, F. Spielmann, C. Millöcker ja A. Piazzolla. Elektriklaveril saadab Katrin Peitre Tallinna muusikakeskkoolist.

Roosiaias on avatud näitus huvitavatest roosidest.

Kell 14-19 toimub rooside vaatlemine, hindamine ja konsultatsioonid kõigis roosikasvatuse küsimustes.

Pühapäeval, 10.juulil

Roosiaed on avatud alates kell 10. Toimuvad lühiekskursioonid, konsultatsioonid ja rooside hindamine. Avatud on näitus. Personaalsed konsultatsioonid roosiaia kujunduse ja roosihaiguste teemadel. Pikniku võimalus. Uute rooside tutvustus.

Mõlemal roosipäeval on võimalus osta garantiiga roosiistikuid ja Eesti uudisaretisi. Roosiaed asub Ülemiste lennujaamast 25 min autosõidu kaugusel ja sõidulegendi leiate Rosmakori kodulehelt.

Eelregistreerimine tel +372 5647 0163 või info@rosmakor.eu.

Oodatud on kogu pere!

Ansambli Jäääär kaunite kohtade kontserdid

Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:

Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut

E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu

Algused 20.00

Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.

Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!

Vaata ka ansambli Jäääär kodulehte!

Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu

Täna kl 19 algab Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm. Väravad avatakse publikule kell 18. Kuna sel aastal toimub laulu- ja tantsupidu ühel territooriumil ning tantsijad liiguvad ka publiku sektorite vahekäikudes, siis paluvad korraldajad publikul etenduse ajal oma kohalt mitte lahkuda.

Avamisel osalevad ühendkoorid (v a mudilaskoorid ja poistekoorid) ning tantsijad. Lauljate esituses kõlab viis laulu. Avatseremoonia kestab ligi pool tundi, tuletornis süüdatakse laulu- ja tantsupeo tuli ning EV president Toomas Hendrik Ilves peab peo avakõne. Avamisele järgneb kohe tantsupeo esimene etendus.

Pileteid jätkub

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA annab teada, et huvilised saavad veel rahulikult ka pileteid osta ehkki paremad kohad tantsupeole müüdi jua ammu. Peo avamisürituse ning esimese tantsupeo pileteid saab osta Piletimaailma, Piletilevi ning Ticketpro müügipunktidest ning e- poodidest. Mere sektori ning Oru C sektori pileteid ning laulupeo A, B, C sektori pileteid müüb ainult Piletilevi.

Pileteid müüakse ka koha peal Mere, Oru ning Lasnamäe sissepääsude juures olevates kassades, kuid seda ainult sularahas ning kassadest saab osta ainult sama päeva etenduse/kontserdi pileteid.
Lauluväljaku kassad on avatud:
Reede, 1. juuli – al kella 14.00st
Laupäev, 2. juuli – al kella 16.00st
Pühapäev, 3. juuli – al kella 10.00st
Piletihinnad ja muu lisainfo leiab siit. Loe edasi: Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu

Järgmisel nädalal on Kosel ELFi reostustõrje väljaõppus

8.–9. juulil korraldab Eestimaa Looduse Fond vabatahtlikele kahepäevase õppuse Harjumaal Kosel.

8. juuli:

11.00 Õppuse avamine Kose logistikakeskuses, sissejuhatus, koolitusplaani tutvustus

Päästeamet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon tutvustavad oma rolle naftareostuse likvideerimisel.

Kose logistikakeskuse lao funktsioonide üldtutvustus.

12.30 Lõuna

13.00 Jagunetakse kahte gruppi, valitakse grupijuhid ja vaatlejad

1. grupp. Isikukaitsevahendite ladu: lahti pakkimine, tutvustamine, riietumine, varustuse jagamine, töölõiku suundumine. Registreerimise ankeet, instruktaaž, ohutusjuhend.

2. grupp. Olmetelgi püstitamine (elekter, voodid, valgustus jne) ja uuesti kokku pakkimine.

Gruppide vahetus ja sama tegevus uuesti. Loe edasi: Järgmisel nädalal on Kosel ELFi reostustõrje väljaõppus

Täna algab XI noorte laulu- ja tantsupeo nädal

Täna algab Tallinnas noortepeo nädal. Esimesed peolised tulevad täna ja viimased peolised saabuvad Tallinnasse laupäeval.
27. juunist kuni 3. juulini toimub Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja ilm, mis toob Tallinnasse tantsupeole ligikaudu 820 võimlejat ning 6730 rahvatantsijat.

Laulupeole on saabumas ligikaudu 22 200 lauljat, 21 rokkansambli noort pillimeest, 320 rahvamuusikut, 710 noorte sümfooniaorkestri – ning 1190 puhkpilliorkestri muusikut.

Täna saabuvad Tallinnasse kõik tantsijad ja võimlejad välja arvatud esimeste klasside rühmad. Teisipäeval liituvad rahvatantsijatega ka esimeste klasside tantsurühmad. Kolmapäeval algavad rahvamuusikute ja peol osalevate rokkansamblite proovid ning neljapäeval puhkpilliorkestrite ja noorte sümfooniaorkestrite eelproovid. Reedel saabuvad kõik vanemad lauljad ning laupäeval mudilaskooride lauljad. Kõik kaugemalt tulnud peolised majutatakse nädala jooksul 52 Tallinna koolimajas.

Nädala alguses harjutavad tantsupeolised mitmel pool Tallinnas. Esmaspäeval ja teisipäeval toimuvad rahvatantsijate eelproovid kaheksal harjutusväljakul: Wismari staadionil, Pae tn staadionil, Maarjamäe staadionil, Rannavärava staadionil, Kadrioru staadioni abiväljakul, Hipodroomi AS Norfolki väljakul, Kalevi staadioni varuväljakul ning selle peo põhiväljakul Lauluväljaku tantsuplatsil.

Nii lauluväljakul, harjutusväljakutel kui ka kõigis ööbimispaikades abistab osalejaid vajadusel peo meditsiiniteenistus ning turvalisust tagab turvateenistus.

Alates kolmapäevast toimuvad kõik proovid juba Tallinna Lauluväljakul, samas on osalejate päralt ka Eesti Näituste territoorium, kuhu paigutatakse peol osalejate bussid. Sealsamas on suurimas-hallis avatud osalejate välisöökla, mis korraga suudab vastu võtta ligikaudu 2000 peolist. Hommiku- ja õhtusöögi saavad osalejad ööbimiskohtades. Teises suuremas näituste hallis toimuvad nädala jooksul mitmed erinevad liigiproovid ning seal on ka tantsijate pesapaik.

Nädal lõpeb laulu- ja tantsupeoga:
1. juulil kl 19 toimub Tallinna LauluväljakulXI noorte laulu- ja tantsupeo ühine avamine, mis jätkub tantsupeo 1. etendusega.
2. juulil kl 20 on tantsupeo 2. etendus.
3. juulil kl 9 algab laulu- ja tantsupeo rongkäik marsruudil Vabaduse väljak-Pärnu mnt-Narva mnt-Pirita tee-lauluväljaku Merevärav.
3. juulil orienteeruvalt kl 13 algab siis, kui rongkäik lõpeb, laulupidu.

Laulupeo kunstiline juht on Veronika Portsmuth, tantsupeo kunstiline juht on Märt Agu ning XI noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht on Raul Talmar.
Tänavune laulu- ja tantsupidu on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi üks selle suve suursündmusi.

Aadu-Peetril tuleb perelaager suurtele ja väikestele

8.-12. augustini toimub Harjumaal Kuusalu vallas Turbuneemes Aadu-Peetri Perelaager suurtele ja väikestele, kuhu on oodatud ni ivanad olijad kui uued tulijad.

Elame mõnusat laagrielu: lisaks ühissöömistele ja lõkkeõhtutele käime metsas, teeme korrastustöid, mängime palli, jutustame muinasjutte ja etendame ühe neist, teeme muusikat, maalime, ehitame onni, käime ujumas, tutvume taimedega ja valmistame neist midagi sissevõtmiseks või pealemäärimiseks ja naudime lihtsalt suve. Laagri läbiviimisel on ametis Illinor Siebold, Jane Tiidelepp, Kati Kolk, Maret Meigo, Eve Soosalu ja Siiri Veensalu.

Laagrisse on oodatud kogu pere – väikesed ja suured, ka need, kes lihtsalt talvisest väsimusest puhata soovivad. Lastel vanusega alates 10 eluaastast on võimalik tulla laagrisse üksi, st ilma vanemateta. Kui laps tuleb laagrisse üksi, palume lapsevanematel ühendust võtta ühe laagri läbiviijaga, kelle hoolde laps ka laagri ajaks jääb. Läbiviijate kontaktandmed saab registreerumisel Maret Meigo käest. Loe lähemalt siit.

Tulekust anna palun teada hiljemalt neljapäevaks, 30. juuniks tel 5291778 või maret.meigo@gmail.com

Lilli küla korraldab mälestustepäeva

16. juulil toimub Harjumaal Anija vallas Lilli küla mälestustepäev ja seltsimaja-spordihoone nurgakivi paigaldamise pidu.

Kõiki, kellel on mälestusi Lilli külast, oodatakse neid teistega jagama. Hiljem on kogutud materjali põhjal kavas kokku panna raamat tulevastele põlvedele. Sama ürituse raames pannakse ka nurgakivi seltsimaja-spordihoonele, mis valmib külarahva suurel soovil piirkonna arengule kaasa aidata. Ehitust toetab PRIA meede 3.2.

Kuna omaosalussumma ehituse juures on üsna suur, otsib külaselts ka täiendavalt toetajaid. Kõik toetajad kantakse hiljem küla raamatusse ja garanteeritud on ka muud hüved. Loe edasi: Lilli küla korraldab mälestustepäeva

Räimepüük ning kastmõrraga kalapüük on peatatud

Alates 16. juunist on kalapüügiluba omavatele kaluritele räimepüük kvoodi täitumise tõttu peatatud. Samuti on peatatud kastmõrraga kalapüük.

Ida-Viru, Saare, Hiiu, Lääne, Harju ja Lääne-Viru maakonna ühine räimekvoot aastaks 2011 on 1126 tonni räime. Kui sellest kogusest on välja püütud 826 tonni, saab iga maakond enne kvoodi täitumist püüda veel 50 tonni. Kui ühine räimesaak on välja püütud, selgub, kuidas on ühine saak jaotunud maakondade vahel ehk mitu tonni räime nimetatud 826 tonnist püüti ühes või teises maakonnas.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on peamine räimepüügi vahend kastmõrd, millega püütakse 95-98 protsenti räimesaagist. Kastmõrd on püügivahend, millega püüdmise korral ei saa vältida räime sattumist püünisesse. Kui räime massilise rände ajal püütakse kastmõrraga jätkuvalt kala, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, sest ei ole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda sattunud räime ei ole võimalik ka elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes saab räim vigastusi, kaotades suure osa oma soomuskattest, mille tulemusel kaotab räim ka eluvõime. Seetõttu on tarvilik peatada Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel kastmõrraga kalapüük.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Jaanilaupäev vabaõhumuuseumis kestab südaööni

Jaanitulede süütamise rongkäik algab kell 19 muuseumi peaväravast. Tuleloitsude ja pidukõnede saatel süttivad jaanituled Kiigeplatsil, Külaväljakul ja Kerase platsil.

Kiigeplatsi tantsulaval alustatakse kell 19 rahvapillimuusikaga.
20.15 antakse auhind oma kätega tehtud kiikede piltide ja lugude kogumise kampaanias “Oma Kiik” osalenutele.
Tantsupõrandal annavad alates 20.30 põhitooni Untsakad.
22.20 Tallinna Ülikooli tantsuteater Tee Kuubis esitab eesti rahvatantsul põhineva autoritantsude kava ja kutsub julgemaid jalga keerutama.
23.30 Õhtu tipphetk on kaldapealsel lahti rulluv vaatemäng “Koit ja Hämarik”.
Kiigeplatsil on avatud suupiste- ja joogilett.
Külaväljaku külajaanipidu toimub koos Leigaritega kella 19.30 – 23.30
Jaaniõhtul jätkus jooki-sööki, tralli ja hõiskamist hommikuni. Nii nagu vanasti, on tänapäevalgi sumedas jaaniöös hulk rahvast liikvel. Muidu kinnisevõitu eestlased avanevad ning on rõõmsamad ja seltsivamad kui muul ajal aastas, justkui püüdes võtta sellest ilusast suveööst kõik, mis võtta annab.
Mängitakse ringmänge, õpitakse ja tantsitakse vanu tantse, lauldakse jaanilaule, proovitakse osavust ning julgust.
Külaväljakult saab osta kehakinnitust ja keelekastet.
Kerase platsi folgilava juurde on oodatud kõik, kel soov kuulda pärimusmuusikat. Õhtu avab kell 19 ansambel Zurba ukraina rahvalauludega.
Jaanitule süütamist 19.40 saadavad ansambel Sõsarõ elurõõmsad leelotused. Tantsujalgu soojendab ansambel Armasaeg simmanimuusikaga.
20.50 tervitus Tšuvaši kultuuriseltsi ansamblilt Palan.
22.30 viib ansambel Oort kuulajad regilaulu ürgse väe lätetele.
Kerase platsilt saab osta jooki ja suupisteid.
Õued Eesti Vabaõhumuuseumis on jaanilaupäeval avatud kuni keskööni.
Vabaõhumuuseumi jaanilaupäev kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi
Rohkem infot: www.evm.ee.

Keri saarel heisati külaliste auks lipp

Eile viimast päeva Keri saarel toimunud Valgete Ööde Festivali (VÖF 2011) raames Keri saarele saabunud külaliste auks heisati saarel lipp, külalisi tervitas Viimsi vallavanem Haldo Oravas. Tutvuti saare enda ja ajaloolise tuletorniga ning vaadati Alari Kivisaare fotonäitust “Islandi lummuses”. Päeva tippsündmuseks kujunes tuletornis toimunud romantiline kontsert endise tippkorvpalluri Rauno Pehka ja bänd esituses.

Turbuneemes tulekul taimelaager kogu perele

30. juunist kuni 2. juulini saavad huvilised osa võtta taimelaagrist, mis toimub Kuusalu vallas Aadu-Peetril. Taimemaailmale avanemine algab iseendast, puhastumisest ning häälestumisest. Laagrisse on oodatud huvilised koos perega. Ööbimine telkides või katse alla, toidu valmistamine väliköögis ühiste jõududega. Kaasa võtta toidunõud (tass-taldrik-lusikas). Registreerimine hiljemalt kolmapäevaks, 22. juuniks tel 5225088 või adopeetri@gmail.com. Lisainfo: www.avatudmaailm.ee

Arukülas toimub käsitöökoolitus õpetajatele

Aruküla Vabakooli Selts korraldab käsitöökoda 28.-30. juunini käsitöökursuse, kuhu on oodatud osalema käsitöö- ja klassiõpetajad koolidest ning teistest lasteasutustest, samuti teised käsitööhuvilised.

Koolituse eesmärgiks on leida sügavam lähenemine tehtavale käsitööle, saada uusi ideid, jagada kogemusi, mõista mida ja miks on lasteaia ja koolilaste jaoks käsitöös hea teha. Tulemusena võiksime olla valmis käsitöö tegemisel leidma sügavamat ideed, olema vabam esemete kujundamises ja mõtestama oma tööd.

Kursust juhendab Tiiu Bläsi-Käo, pikaaegne waldorfkoolide käsitööõpetaja Saksamaal, Stuttgardi waldorfseminari õpetaja ja Eesti waldorfkoolide nõuandja ja toetaja. Osalemiseks on vajalik registreerumine.

28. juuni – vorm, värv, temperament
1. vorm, värv, kujunduspõhimõtted, funktsionaalsus, materjalid;
2. kuidas kasutada ornamente, lisandeid (näiteks rahvuslikud käsitööd);
3. käsitöö võimalikud seosed temperamendiõpetusega;
4. käsitöö kui teraapia.
Õpime kujundama vahakriitide ja joonistamise abil, analüüsime. Loe edasi: Arukülas toimub käsitöökoolitus õpetajatele

Tallinnas avatakse Soodevahe küla tutvustav projekt

Pühapäeval, 19. juunil algusega kl 17.00 avatakse Euroopa kultuuripealinna linnainstallatsioonide festivali LIFT11 raames Timo Tootsi projekt „Soodevahe linnak“. Linnainstallatsioonide festivalil projekt teadvustab Soodevahe küla kui üht Tallinn omapärasemat linnaosa – isetekkelist ja illegaalset suvila- ning aiamaapiirkonda Tallinna lennujaama külje all.

Suvel 2011 kantakse piirkond nö kaardile nii teiste linnaosade elanike kui ka Soodevahe „kohalike“ jaoks, lähenedes sellele kui päris linnaosale, millel on oma infrastruktuur ja toimimisloogika. Festivali raames luuakse Soodevahesse uusi avalikke institutsioone, mis kutsuvad linnarahvast avastama seda Tallinna vähetuntumat piirkonda ning püüavad esile tuua ka kohalike kogukonnatunnet.

Soodevahe on miljööväärtuslik piirkond, kus levinud ehitusstiiliks on pilpaarhitektuur. Ka suve jooksul sündivates projektides on kavas kohalikest tavadest kinni pidada. Rajatakse Soodevahe muuseum SoMu, millest saab Soodevahe linnaku süda. Soodevahe ajalugu ja olustikku tutvustavale ekspositsioonile lisaks saab muuseumist nii infopunkt kui ka kohtumispaik.

Siiani kitsamale ringile mõeldud „Linnujaam“ avab uksed ka teisele lennukivaatlushuvilisetele. Suurenenud turistide hulga tarbeks rajatakse kahekohaline omavastutushotell „Baldahhiin“. Kohalikele aednikele toimub läbi suve kestev ning sügisel kulmineeruv „Soodevahe põnevaima aia konkurss 2011“. Lisaks toimub terve suve jooksul linnakus jooksvalt sündmusi ja üritusi, mis püüavad kohalikke põlluharijaid nende toimetustes mitte segada, küll aga pakkuda oma tegevusega nii neile kui teistele Tallinna elanikele uusi vaatenurki Soodevahe piirkonnale. Vaata jooksvalt infot siit. Loe edasi: Tallinnas avatakse Soodevahe küla tutvustav projekt

Voose rahvamajas toimub fotokoolitus

30.juunil, 5. ja 12. juulil ning 5. augustil kell 18 toimub Voose rahvamajas koolitus fotograafiahuvilistele. Koolitaja on Toomas Tuul.

Õppepäevadel käsitletavad teemad: • Säriaja-, ava- ja manuaalprogrammi tundmaõppimine • Teravusalaga mängimine. Teravussügavus • Staatiliste ja liikuvate objektide pildistamine • Erinevate objektiivide ja fookuskauguste kasutamine • Võttenurk ja kompositsiooni põhitõed • Ruumiline foto • Valgetasakaal. Pildistamine keerulistes valgusoludes • Loomuliku valguse kasutamine, välklambi kasutamine • Pildistamine erinevatel kella- ja aastaaegadel • Sündmusfoto, portreefoto, loodusfoto ja spordifoto • Koduste ülesannete analüüs • Fotonäituse korraldamine.

Koolitusel osalejal peaks kaasas olema fotoaparaat, sest kogu õpitu pannakse kohe ka praktikasse!

Koolitust toetab Kohaliku Omaalgatuse programm. Osalustasu on 10 EURi. Lisainfot saab telefonil 523 4627.

Anna Nilisk,
Voose rahvamaja juhataja