Korteriühistutele pakub parkimine muret

Enamike korteriühistute suureks mureks on parkimiskohtade nappus ja kõigile osapooltele sobivaid lahendusi selle leevendamiseks on raske
leida, tõdes Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Viisime läbi küsitluse oma liikmete eas ning enamiku meelest
on parkimiskohti elamute juures liiga vähe,” vahendas ta.  “Oma äranägemise järgi saab korteriühistu parkimist korraldada ainult oma kinnistul ja juhul, kui parklat saab piirata aiaga. Aga väga sageli mahub kahe maja vahele vaid kitsas mururiba, kõnnitee ja üldkasutatav sõidutee – nii pargitaksegi seal, kus on parasjagu vaba koht,” rääkis Mardi, kelle sõnul ei tule kalliste maa-aluste parkimiskorruste rajamine ühistu nappide rahaliste võimaluste juures kõne allagi.

“Head lahendust siin paraku pakkuda pole võimalik – kolmkümmend aastat tagasi planeeritud kortermajade juures ei osatud ju aimatagi, et autostumine Eestis taolised mõõtmed võib võtta,” kõneles Mardi.
“Probleeme on ka neil ühistutel, kes elanike tarvis kunagi maa-alused garaažid ehitasid – kohti jääb lihtsalt väheks.”
Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks
hilisemaid vaidlusi. “Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi.

Suureks probleemiks on need pealinna kinnistud, kus maad parkimiskohtadeks ette nähtud polegi – nii otsivad taolise probleemiga hädas olevad korteriühistud abi nii riigilt kui linnalt. “Selge on see, et lähiaastatel parkimisprobleemid süvenevad. Iseäranis Tallinnas on ühistud seetõttu väga keerulises olukorras – oluline on, et linn siin ühistutele abikäe ulataks, mitte ei laiendaks niigi nappide parkimiskohade arvelt tasulist parkimisala,” rõhutas Urmas Mardi.

Tallinn on aga korteriühistute muredele püüdnud võimaluse piires ka lahendust otsida – linnavalitsus on seadnud elanike parkimisprobleemide lahendamiseks linnamaale isikliku kasutusõiguse 22 korteriühistu kasuks, neist 15 asuvad Mustamäel.  „Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe aastakümnete tagune planeering ei vasta tänapäeva parkimisvajadusele,“ on nentinud ka abilinnapea Eha Võrk. „Oleme seda suurte elamukvartalite üht põhiprobleemi koostöös korteriühistutega üsnagi edukalt lahendanud,” ütles ta.

Jõelähtme rahvamaja teatrikool kutsub osalema

Eelmisel pühapäeval tuli  esimest korda kokku Jõelähtme Teatrikool, mis edaspidi hakkab toimuma kaks korda kuus. Koolitust hakkavad vedama Andres Ots, Aleksander Eelmaa ja Maie Ramjalg, vastavalt vajadusele võib koolitajatele tulla ka lisa.

Stuudiotöös osalejatest on kavas moodustada kaks rühma – üks õpilastele ja teine täiskasvanutele.
Rühmad tegelevad hääle, lavakõne, liikumise, kehalise ja suulise eneseväljenduse, avatuse, julguse ja koostööga. Seda kõike õpitakse harjutuste, ülesannete, etüüdide ja omas isikliku repertuaari kaudu. Järgmine kokkusaamine on juba 29. aprillil kell 12 ja sealt edasi veel
13. mail kell 14 ja 27. mail kell 12. Veel on vabu kohti.

Lisainfot jagab Maie Ramjalg (tel +372 5397 8896).

Kaasa soovitatav võtta hea tuju, julgus suhelda ja kindel soov tegeleda teatrikunstiga.

Täna kuulutatakse välja ITL-i aastaauhinnad

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutab juba 14. korda välja oma aastaauhindade saajad.

ITL on igal aastal selgitanud olulisi tegusid ja tegijaid Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas, juhtimaks esile tõstmisega laiema avalikkuse tähelepanu valdkonna olulisematele protsessidele ja suundumustele.

Täna, 26. aprillil algusega kell 16 Hotellis Swissotel Tallinn (Tornimäe 3), Ballisaalis 3 toimuval ITL aastakoosolekul kuulutatakse välja:
1. Aasta Idee 2011
2. Aasta Tegu 2011 ja
3. Aasta Tegija 2011.
Aasta-auhindade üleandmine algab ITL-i koori esinemisega. Samuti antakse üle Ustus Aguri nimeline stipendium infotehnoloogia-ala
doktorandile.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on 2000. aastal asutatud vabatahtlik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on ühendada Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmasid, arendada nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda, esindada ja kaitsta liikmesfirmade huvisid ning väljendada nende ühiseid seisukohti. ITL-i põhilised tegevussuunad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna populariseerimine, erialase hariduse ja seadusandluse edendamine. ITL-i kuulub 70 liiget.

Lisainfo ITL-i kodulehelt!

Tänavusel Seeniorlaulul võidutsesid mehed

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimus kuuendat korda harrastussolistide võistulaulmine Seeniorlaul.
Nooremas vanuserühmas (50-65 aastased) saavutas esikoha Allan Laur Tapalt, II koha Viktor Norman Valgast ning III koha Endel Kumm Sõrvest.Vanemas grupis (66 ja vanemad) sai esikoha Rudolf Ernesaks Tallinnast, II koha Vello Mäeots Tallinnast ning III koha Vello Raagmets Tapa vallast.

Parimaks saatjaks tunnistati Heino Riibak Tapa vallast, artistlikumaks kontsertmeistriks nimetati Benno Margus Tallinnast. Vanim osavõtja oli 83-aastane Aleksandra Järve Tallinnast.

 Žürii esimees Toomas Kuter: „See oli läbi aastate osavõturohkeim konkurss. Lauldi nii ooperiaariaid, vanu romansse, rahvalaule, estraadimuusika klassikat, aga ka rohkesti omaloomingut. Tase on aasta aastalt tõusnud ning konkursilt on oma ettevõtmistesse hoogu saanud paljud värvikad harrastuslauljad.

Tublid ja erilised olid kõik, tähtsaim oli aga Seeniorlaulu positiivne aura. Lisaks solistidele pakkus see emotsionaalset ja hingelist rahuldust ka žüriile.”

Žüriisse kuulusid dirigent Erki Pehk, Eesti muusikaakadeemia professor, pianist-kontsertmeister Helin Kapten, laulja ja vokaalpedagoog Malle Raid, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, žürii tööd juhtis  Pärnu 2011.a. muusikapreemia laureaat Toomas Kuter.

 Seeniorlaulu võistulaulmine toimus kuuendat korda. Konkursi läbiviimist toetasid Pärnu linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital. Auhinnad panid välja AS Balti Kell, Oriflame ja tervisekeskus Apelsin. Seeniorlaulu korraldas MTÜ Rand.
Merike Viilup

Sulgpalliturniir Kevadsuled VIII ootab osalema ka harrastajaid

Turniiri eesmärk on suurendada sulgpalli kui võistlusspordi kandepinda Eestis. Eriti oodatud on sulgpalliharrastajaid, kes seni pole turniiridel käinud või ei ole sattunud jõukohasele turniirile! Samuti on oodatud väliskülalised.

Võisteldakse meespaarismängus, naispaarismängus ja segapaarismängus C, D ja E liigas. Mängitakse võistlejate pallidega (suled). Autasustakse mänguliikide finaliste.

Võistlused toimuvad 12. mail 2012 Spordiklubis SPARTA (Pärnu mnt 139c; Tallinn), algusega kell 10:00. Võistlustele nimeline registreerimine mänguliikide kaupa kuni 8. maini 2012 e-mailiga aadressile: henn@sarv.ee.

Esialgne ajakava avaldatakse Eesti Sulgpalliliidu kodulehel 11. mail 2012. Täpne ajakava kinnitatakse kohapeal.

Täpsemat infot leiad SIIT!

Korraldaja:
Spordiklubi „MTÜ Sarv“
Henn Sarv (henn@sarv.ee), +372 513 8100
Maris Sarv (maris@sarv.ee)

Peakohtunik : Priit Rajamägi

Toetajad: Võistlust toetab Spordiklubi SPARTA

Ene Valteri ehetenäitus “Minu Rand” avatakse homme A-Galeriis

Ka sellel näitusel näha olevate tööde puhul kasutab Ene Valter tehnikana talle omast emaili ja kohrutust, materjalina hõbedat. Teisalt viitab näituse teema ehk mõnevõrra uudselt, romantiliseltki, kunstniku soovile leida tasakaal hinge varjatuma poole ja argise “siin ja praegu” vahel.  Ene on öelnud, et me kõik otsime “oma randa” ja soov seda leida kasvab aastatega.  See rand laseb meil nautida vaikust, leida rahu ja vabaduse olla iseendaga, unustada kohustused ja mured.  Oma ranna kui lapikese maad on kunstnik juba leidnud, hinge “sinisesse, tüünesse randa” jõudmine on aga ehk alles ees.

Pärast ERKI lõpetamist 1977.aastal metallehistöö erialal võttis kunstnik osa A-galerii asutamisest, oli selle tegevjuht ja on praeguseni veel ühe ettevõtte, OÜ Ars Vasetööd, juhatuse esinaine ja tegevdirektor.  Eestis, Ungaris, Soomes ja Saksamaal toimunud isikunäitustele lisaks on Kunstnike Liidu liige Ene Valter osalenud näitustel Lätis, Tšehhoslovakkias, Leedus, Rootsis ja Inglismaal.  Kunstniku jaoks oluline töö oli Eesti Panga 75. juubeliks emiteeritud viie-kroonine münt Jaan Koorti armastatud Metskitse kujutisega.  Selle kõrval on ühed tähtsamad tellimused alates 1980-ndate aastate lõpust Ene ja tema juhitud firma jaoks olnud mitmed ametiketid.  Eesti Vabariigi presidendi omale (valmis kolme firma ühistööna 2008) lisaks on valmistatud erinevaid ametikette ja ehiskinniseid muuhulgas Eesti ja Soome kõrgkoolide rektoritele ja audoktoritele ning mitmele Eesti linnapeale.

Ene Valterit inspireerivad ehete puhul looduse kujundatud puhtad ideaalvormid.  Sillerdavad, justkui inimkäega lihvitud  rannakivid nagu kohtuksid kunstniku hõbeprossidega vaikse tuulega loksuvas rannavees ja hetkeks ühinevad kaks randa.

Lisainfo Facebookis ja A-Galerii kodulehel.

 

Tulekul seminar Eesti külamaastikest

Keskkonnaamet ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad neljapäeval, 3. mail kell 11-16 Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis
toimuvale seminarile EESTI KÜLAMAASTIKUD JA LAHEMAA ARHITEKTUUR – arhitektuurivõistluse “21. SAJANDI KODU LAHEMAAL” väljakuulutamine.

Kõnelevad:
Fredi Tomps – Lahemaa Rahvuspargi rajamisest ja arhitektuurist eelmise sajandi viimasel veerandil.
Leele Välja – Lahemaa rannaküla väärtused ja võimalused.
Juhan Maiste – Pilt ja raam. Vabaduse piiridest.
Lilian Hansar – Lahemaa küla vana ja uus maja.
Jaan Tiidemann – Arhitektuurivõistluse “21. sajandi kodu Lahemaal” tingimuste avalikustamine ja tutvustamine.
Vestlusring Eesti maa-arhitektuuri väljavaateist. Päeva modereerib Riin Alatalu.

Täpsem infoja registreerimine: www.lahemaa.ee, ave.paulus@keskkonnaamet.ee, Ave Paulus 53327893
Seminari ja arhitektuurikonkurssi rahastavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Kultuurkapital

Allikas: Keskkonnaamet

Rapla-, Järva- ja Harjumaa alustavaid ettevõtjaid oodatakse mentorklubisse

Alates 23. aprillist saavad ambitsioonikamad Harju-, Rapla- ja Järvamaa ettevõtjad võimaluse kooskäimiseks mentorklubis Arsenal, kus neid eri teemadel hakkavad nõustama mitmed Eestis edukaid väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid loonud inimesed.

Kuigi Arsenali nime kandvasse mentorklubisse saavad kandideerida aastast 2009 äri alustanud väikeettevõtjad, valitakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt finantseeritud programmi 16. aprilliks laekunud avalduste alusel välja vaid viisteist kõige enam kasvule ja arengule panustavat ettevõtjat, kes hakkavad koos käima keskmiselt korra kuus.

„Meie mentorklubi ei ole mitte koolituse, vaid pigem teadmiste ja kogemuse vahetamise koht, kus kõik osalejad jagavad oma kogemusi, mentoriteks valitud inimesed on aga piisavalt suure kogemustepagasiga, et parimat nõu anda,“ rääkis Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits, kes osaleb Arsenalis ka ise mentorina.

Ühe erinevusena muudest mentorklubidest on Arsenal võtnud suurema luubi alla ka klubiliikmete tegeliku arengu. Nii peab iga klubiga liituja püstitama oma arengueesmärgid eelseisvaks mentorklubi aastaks, mille poole klubikohtumistelt saadud inspiratsiooni, ideede ja praktiliste soovituste abil liigutakse. „Me ootame kandideerima kõiki neid ettevõtjaid, kellele firma loomine pole olnud juhuslik ja kes tõepoolest tahavad kiiresti ja targalt kasvada,“ toonitas Naarits. Tema sõnul valitakse 15 klubisse pääsejat välja nii ambitsioonide kui ka sobivuse alusel teiste klubiliikmetega, et tekiks homogeenne grupp. „Oma sõna on valikutes öelda mentoritel, kuid kindlasti jälgime, et klubisse pääseks nii Harju-, Järva- kui Raplamaa ettevõtjaid.“

Mentoritena alustavad Arsenalis lisaks Anu-Mall Naaritsale nõustamist Monika Järg, Timm Rannu, Baldur Kubo, Mart Mustkivi, Timo Raimla ja Karin Kiviste. „Näiteks Timo Raimla on tõeline rahvusvaheliselt edukas müügiproff, kes on juhtinud muuhulgas Ortot ja kes nõustab tänasel päeval oma põhitööde kõrvalt paralleelselt ka mitmeid Eestist väljapoole suunduvaid ekspordile keskendunud ettevõtteid,“ tõi Naarits näite vaid ühe mentori taustast.

Esimene kord kogunes Arsenal 23. aprillil Tallinnas, järgmised kuus kohtumist toimuvad erinevates põnevates kohtades Harju-, Rapla- ja Järvamaal, kusjuures igas kohtumispaigas saadakse ülevaade ka võõrustaja ettevõttest.

Kõigile Harju-, Rapla- ja Järvamaa ettevõtjatele, kes soovivad Arsenaliga liituda, palutakse oma sooviavaldus saata Marketingi Instituuti. Lisainfo on saadaval aadressil: http://mi.ee/mentorklubi.

Allikas: Raul Kalev

Doonoripäevad maikuus Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.

Doonoreid kutsutakse:

reedel, 4. mail kell 10.00-14.00 Audentese Spordikeskuses (Tondi 84, Tallinn);
kolmapäeval, 9. mail kell 12.00-15.30 Ülemiste City Zappi majas (Lõõtsa 6, Tallinn);
teisipäeval, 22. mail kell 10.00-13.00 Anija Valla Kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2, Kehra);
neljapäeval, 24. mail kell 10.00-15.00 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila);
esmaspäeval, 28. mail kell 14.30-18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu);
teisipäeval, 29. mail kell 12.00-16.00 Põllumajandusministeeriumis (Lai 39/41, Tallinn).

Tule doonoriks, kui oled:

* terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid
* puhanud ja söönud
* kehakaaluga üle 50 kg
* 18-60 aastane
Loe edasi: Doonoripäevad maikuus Tallinnas ja Harjumaal

Karu seikles Pirital

Päästeamet sai täna hommikul mitu teadet, et Tallinnas Pirita linnaosas on nähtud karu. Pärastlõunaks karu otsingud Pirital lõpetati, kuid inimestel palutakse endiselt olla ettevaatlik. Karu nähti viimati enne kella 12 Pirital Mäe tänava lõpus põõsastikku jooksmas. Peale seda otsingud tulemusi ei andnud, samuti ei ole tulnud rohkem teateid hädaabinumbrile.

Siiski palub Päästeamet inimestel olla tähelepanelik. Karu märgates tagage esiteks enda ohutus ja seejärel teatage looma täpne asukoht ja liikumissuund hädaabinumbrile 112. Karu otsimisega tegelenud päästjad, politseinikud ja jahimehed jäävad reageerimisvalmidusse.


	

Tallinnas toimub heakorrakuu

2012. aasta heakorrakuu toimub Tallinnas 14. aprillist kuni 12. maini 2012.

Selle aasta heakorrakuu lööklauseks on „Lööme linna läikima!“. Eesmärgiks on teha pealinna puhtamaks ja ilusamaks Tallinna päevaks ehk 15.maiks.

Linnaosade heakorrakuu sihid:

Haabersti − „Kergliiklusteed ja nende ääred kord

Kesklinn − „Hoovid roheliseks!”
Kristiine − „Aed linna südamesse!”
Lasnamäe −„Tühermaad puhtaks!”
Mustamäe − „Juubeliks lilleliseks!”

Nõmme − „Rohealad puhtaks!”
Pirita − „Piirdeaiad korda!”
Põhja-Tallinn − „Mereääred ja rannad puhtaks!”

Heakorrakuu eesmärk on linna koristamine talvisest prahist koostöös erinevate ametite, linnaosavalitsustega, töötute ning sotsiaalsetel töökohtadel töötavate inimestega, linlaste kaasamine oma koduümbruse heakorrastamisse, linlaste keskkonnateadlikkuse arendamine läbi linnaosavalitsustes toimuvate infotundide, “Heakorra ABC” infovoldiku, erinevate ürituste jms kaudu.

Lisainfo ja üritused Tallinna koduleheküljel.

Ukraina nüüdiskunsti näitus jõudis Rahvusraamatukokku

Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatakse 24. aprillil kell 16 näitus “Ukraina nüüdiskunst”. Näitusel on eksponeeritud Valentõna Kozjari, Natalia Makejeva, Igor Prokofjevi ja Marina Skarupa maalid ning Volodõmõr Zuraveli skulptuurid. Kõik kunstnikud on osalenud mitmetel rahvusvahelistel näitustel üle maailma.

  • Valentõna Kozjar juhib meid projekti “Linn N” töödega elegantselt isikute ja esemete maailma, mis küll veel säilitab materiaalse kuju, kuid on juba muutumas abstraktseks.
  • Natalia Makejeva ütleb oma pildiseeria “Linna kaleidoskoop 2012” kohta: “Linn on avalike suhete areen, kus peegeldub elanike meeleolu ja kust ammutatakse jõudu. Igal linnal on oma struktuur ja kordumatu iseloom.”
  • Igor Prokofjev on osalenud rahvusvahelistel näitustel Kiievis, Moskvas, Berliinis, Atlantas, New Yorgis, Edinburghis.
  • Marina Skarupa “Ära karda / ära nuta” seeria visuaalseks aluseks sai laste kritselduste ning “täiskasvanute maalikunsti” ärritav segu.
  • Skulptor Volodõmõr Zuravel on ukrainlastele väga olulise skulptuuri “Vennad Klitskod”(2011) autor. Skulptuur oli autori kingitus poksimeistritele Vitali ja Vladimir Klitskole nende auhindade eest maailmameistrivõistlustel. Näitusel on aga tema kujudeseeria tingliku nimetusega “Inimpuud”.

Näituse vahendas Ukraina Suursaatkond Eestis koostöös Ukraina firmaga ART-prospekt.ua LTD.
Näitus jääb avatuks 16. maini.

Olete oodatud!

Tervisekõnd läbi vanalinna

Tule osale tervisekõnnil ja ole eeskujuks, juhtides tähelepanu tervislikele eluviisidele!

Kõnnime koos Euroopa päeva puhul läbi vanalinna uuenenud mereääreni Lennusadama juures ning tagasi (umbes 6 kilomeetrit) ja tõestame, et ka linnas saab teha mõnusa ja tervisliku jalutuskäigu.

Tänavune Euroopa päev on pühendatud tegusale vananemisele. Kutsume oma eeskujuga näitama, et hea tervis tagab hea elu nii noores kui kõrges eas. Tervisekõnni patroon on armastatud ja särav Katrin Karisma-Krumm, kes on ühtlase tänavuse aktiivsena vananemise aasta saadik. Kõnnil osalevad ka teised tuntud inimesed, kes praegu jäägu veel üllatuseks.
Kuidas osaleda?
Registreeru kõnnile Käi Jala! koduleheküljel. Hilinejaid registreerime ka Vabaduse väljaku tervisetelgis samal päeval alates kell 10 hommikul.

Eriti ootame tervisekõnnile paarikaupa, osalejaid koos vanemate või vanavanematega või siis vastupidi – laste või lastelastega. Ent registreeruda saab ühekaupa ning kaaslasega osalemine pole sugugi kohustuslik.

Ühisstart toimub Vabadusel väljakul, 12. mail kell 12.00.

Kõnd on osalejatele tasuta ning ajavõtuta.

Rada viib läbi vanalinna, teekonnale jäävad mitmed saatkonnad ning kultuuriesindused. Teekonna pöördekoht on värskelt külastajatele avatud Lennusadama vesilennukite angaaride juures.

Kõnnil osalejate vahel loositakse välja auhinnad!
Nõuandeid kõnnile tulijale: riietu mugavalt ja ilmale vastavalt – kevadine ilm võib olla salakaval. Palava ilma korral võta kaasa veepudel. Rajal on ka põnevaid peatusi, nii et võta aega selleks, et rahulikult kõik läbi proovida.
Kohtumiseni!
Käi Jala! Tervisekõnni meeskond

Tallinna ja Harjumaa lasterikkad pered veetsid vahva nädalavahetuse

 

Lapsed värvisid külmkapimagneteid.

Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidus on saanud traditsiooniks korraldada käsitööpäevi. Seni on käsitööpäevad toimunud Tallinnas, arvult 21. käsitööpäev toimus aga 14. aprillil Raasikul.

Lapsed keetsid väsimatult seepi. Kes seebiteost vaheldust vajas, sai värvida külmkapimagneteid. Silvi Nugis oli selleks juba eeltöö teinud ja kipsist miniatuursed kujukesed valanud. Pintslite all sai iga kujuke kordumatu näo.

Päeva vürtsitas piknik. Pühapäeval, 15. aprillil, rändasid valmis ning pakitud seebid ja külmkapimagnetid Telliskivi kirbuturu käsitöö- ja kunstilaada heategevusmüügile. Müügi tulu läks Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidule.

Katerina Puusepp

Fotod: Aigi Juhansoo ja Silvi Nugis

Lilleoru kutsub taimsele nädalavahetusele

Lilleoru linnulennult. Foto: babajiskriyayoga.net
Harjumaal Rae vallas Aruvalla külas tegutsev Lilleoru ökokogukond kutsub huvilisi osalema taimsel nädalavahetusel.

Laupäeval kl. 11-16.30 õpetab taimeterapeut TIIU VÄINSAAR kuidas ennast taimede abil ravida – iga haiguse jaoks on oma taimed.

Pühapäeval kl. 10-19.00 juhendab hobi-kokk ja aednik LIINA JÄRVISTE, mida head ja värsket süüa varakevadel.

Uuri lähemalt siit:
21. aprillil Terve keha ja terve vaim taimravi abiga I
http://www.lilleoru.ee/?module=news&id=5448&set_design=2

22. aprillil Hooajaline ja kohalik taimetoit: mida head ja värsket süüa varakevadel?
http://www.lilleoru.ee/?module=news&id=5447&set_design=2

Allikas: MTÜ Lilleoru

Pühapäeval toimub Rabajooks

Sel pühapäeval, 22. aprillil peetakse Harku raba teedel traditsiooniline rahvaspordiüritus – 77. korda toimuv Rabajooks. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning sellele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni.

Osavõtjaid teenindavad riietumistelgid ja asjade hoiubuss koos abistajatega. Jalgrattaga tulnute jaoks on stardipaiga juures jalgrattaparkla. Autod oleks aga soovitav panna Kalda tänava lähedal olevasse parklasse. Kohalesõiduks sobivad ka bussid 10, 20 ja 27 või elektrirong (Pääsküla peatus).

Kaks korda aastas toimuvat üritust korraldavad Sweco Projekt AS ja Nõmme linnaosa valitsus.

Lisainfo rabajooksu koduleheküljel www.rabajooks.ee.

Tallinnas algab neljapäeval Invamess 2012

Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab 19.- 20. aprillil messi „Invamess 2012″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

Kolmandat korda toimuval messil on võimalik tutvuda õppimisvõimaluste, puuetega inimeste ühingute tegevuste, abivahendi- ja meditsiinifirmade toodete, rehabilitatsiooniasutuste teenustega jpm.

Messi käigus toimuvad mitmed infotunnid, mille teemadeks on sotsiaalteenuste kvaliteet, eestkoste korraldus, riigi õigusabi võimalused, rehabilitatsiooniteenus ja puuetega laste alus- ja põhihariduse võimalused Tallinnas.

Mõlemal päeval on külastajatel võimalik saada sotsiaaltöötaja käest teavet puuetega inimestele suunatud toetustest ja teenustest Tallinnas, toimetulekutoetuse alast ja õigusalast nõu, võlanõustamist ning teavet abivahendite soetamiseks. Lastevanematel saavad soovi korral jätta oma lapsed lastehoidu. Filmihuvilistel on võimalik messi viimase päeva lõpus kogeda nägemispuudega inimestele suunatud kirjeldustõlkega filmi „vaatamist“. Hoovimajas tegutseb energeetilise tervendamise keskus Reiki Kliinik, mis pakub võimalust konsulteerida reiki praktikutega ning kuulata erinevaid loenguid nii reikist, hiina traditsioonilise meditsiini võimalustest ning enesetervenduse põhimõtetest. Loe edasi: Tallinnas algab neljapäeval Invamess 2012

Nõmme kultuurikeskuses tuleb tore kontsert

Sel pühapäeval, 22. aprillil kell 19 algab Nõmme kultuurikeskuses kammerkontsertide sarjas «Valguses ja varjus» Laura Põldvere, Raivo Tafenau ja Jürmo Eespere kontsert pealkirjaga «Lihtsad asjad».

Laura Põldvere on eesti raadiotes enimmängitud artist ning ka hinnatud džässlaulja. Koos muusikute Raivo Tafenau (saksofon) ja Jürmo Eesperega (klaver) liigutakse pop- ja džässmuusika piirimail, kus esitlusele tulevad nii Laura lauldud hitid uues kevadises džässikuues kui ka säravamad killukesed eesti vanemast laululoomingust.

Piletid on müügil Piletilevis ja kultuurikeskuse valvelauas. Eelmüügist 8 eurot / soodus 6 eurot; samal päeval kõigile 8 eurot.

Allikas: Nõmme kultuurikeskus

Loomade hoiupaigas saab kampaania korras soodsalt loomi kiibistada

Kuni juuni lõpuni korraldab Tallinna kodutute loomade hoiupaiga veterinaarkliinik juba traditsiooniks muutunud koduloomade kevad-suvist kiibistamise, steriliseerimise, kastreerimise ja vaktsineerimise kampaaniat. Ka seekord tehakse märkimisväärseid allahindlusi, et need operatsioonid oleksid igaühele taskukohased. Samuti puudub kampaania ajal visiiditasu, tehakse tasuta marutaudivastast vaktsineerimist, küünte lõikust ning kõik kiibistatud loomad saavad kaasa ka kaelarihmale kinnitatava medali “Mul on kiip!”

Soodushinnad kehtivad kõikidele loomaomanikele üle Eesti.

Hoiupaiga kliinikut külastades aitad kaasa ka hoiupaiga asukate elutingimuste parandamisele.

Täpsemalt saab pakutavate teenuste ja hinnakirjaga tutvuda Hoiupaiga kodulehel

 

Nõmme keraamik Kadri Kaerma avas Helsingis personaalnäituse

Nõmmel elav keraamik Kadri Kaerma avas eile Helsingis Eesti Majas Tuglase Seltsi galeriis (Sörnäisten rantatie 22c) oma personaalnäituse

«Total Catwalk», seisab linnaosavalitsuse pressiteates. Helsingi kunstipublik saab näha sadu meeleolukaid keraamikast, klaasist, nahast, tekstiilist ja puidust kasse. Näitus jääb avatuks 19. maini.
Kadri Kaerma on lõpetanud 1985. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika erialal. Ta oli pikalt ka Tallinna Keraamikatehase peakunstnik.
Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on oluline toetada ettevõtlust. «Kadri Kaerma on omanäoline kunstnik, kes läbi personaalnäituse saab juurde rahvusvahelisi kontakte, mis omakorda aitavad tal keraamikatoodetele leida uusi ostjaid ja turge,» selgitas linnaosavanem.
Korpi hinnangul on Tuglase Seltsi galerii Kadri Kaerma näituse toimumiskohana sümboolse tähendusega, sest ka Friedebert Tuglas on olnud Nõmmega väga tihedalt seotud.

Glehni loss saab maikuus kotka tagasi

Glehni lossi vana kotkas

Nõmme Koduloohuviliste Koja algatusel saab Nõmmel asuv Glehni loss tänavu mais oma torni tagasi kotka, mis seal kunagi oli. Nõmme linnaosa valitsus eraldas reservfondist kotka taastamiseks 5000 eurot, sama suure summa paneb välja ka Tallinna Tehnikaülikool, kellele Glehni loss kuulub.

Glehni loss valmis 1886. aastal. «Pärast Glehnide lahkumist Saksa okupatsiooni ajal 1918 jäi hoone aga sisuliselt peremeheta. Igaüks võttis, mida tahtis. Mööbel tassiti laiali, peagi järgnesid aknad-uksed ja uhke kotkas tornitipust,» selgitas ajaloolane Leho Lõhmus.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on Nõmme rajaja Nikolai von Glehni pärand ja selle hoidmine linnaosavalitsuse jaoks olulised, seetõttu peeti vajalikuks ettevõtmist reservfondist toetada. «Taastatud kotkas õnnistatakse sisse 26. mail kell 15 Nõmme linnaosa kevadpäevade raames toimuval Glehni pargi päeval,» lisas Korp.

Glehni lossi uus kotkas

«Ka Nõmme Koduloohuviliste Koja eesmärgiks on väärtustada Nõmme ajalugu ning nende senised ettevõtmised on ka laiemat kõlapinda ja tähelepanu pälvinud. 2006. aastal avati koja eestvõttel Nõmme rajaja Nikolai von Glehni sünnikodus Jälgimäe mõisas mälestustahvel. Neli aastat tagasi taastati Glehni rahulas marmorist. 2010. aastal kingiti Nõmme tuletõrje 100. aastapäevaks pritsimajale tuulelipp ning kaevati välja Glehni krokodilli esialgne pea. Koos Nõmme Heakorra Seltsiga olid nad ka Nikolai von Glehni ausamba rajamise idee algatajad,» rääkis linnaosavanem.

Uue kotka modelleeris vanade fotode põhjal Lembit Onton. Sel nädalal jõudsid lõpule modelleerimistööd, järgmisel nädalal alustatakse vormide võtmisega pronksivaluks.

Läti Nukumuuseum tuli kohvris kohale

Rahvusraamatukogu fuajees saab alates 12. aprillist imetleda Läti Nukumuuseumi rändnäitust “Nukumaja kohvris”.

Läti kunstnik Inara Liepa asutas Nukumuuseumi 2008. aastal. Kahjuks läks muuseumi kasutada olnud maja eelmisel aastal müüki ning otsustati jätkata rändnäitustega. Nukud said põnevad kohverkodud ning Läti nukukunsti tutvustatakse maailmas laiemalt.

Näitusel eksponeeritakse nii ajaloolisi mänguasju kui ka nüüdisaegseid autorinukke. Vanim eksponaat on 1890. aastal valmistatud portselannäo, ehtsate juuste ja klaasist silmadega kitsenahast nukk. Üks kohver on läti rahvariides nukkude päralt. Kahest kohvrist vaatavad vastu mängukarud, vanim neist saja-aastane. Eksponeeritud on ka muid mänguasju, kolmedimensioonilisi lasteraamatuid ja olmeesemeid. Näituse tausta moodustavad suured plakatid vanaaegsetest postkaartidest.

Näitus toimub Läti Vabariigi suursaadiku abikaasa pr Inara Eihenbauma vastalgatatud projekti grow BALTIC raames, mille eesmärgiks on toetada perekondi, kes kasvatavad autistlikke lapsi.

Näitus jääb avatuks 31. maini.

Kunstnik Inara Liepa on lõpetanud Läti Kunstiakadeemia, kuulub Läti Disainerite Liitu ning tema loominguline panus on seotud nukkude ja nukukunstiga. Tema isikunäitused on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu Jaapanis, Kuubas, Süürias, Saksamaal, Poolas, Soomes, Eestis, Leedus, Venemaal, Aserbaidzaanis. Tema töid on paljudes erakogudes. 2011. aastal sai autor Moskvas rahvusvahelisel näitusel ajakirja “Nukumeister” konkursil “Aasta nuku” preemia lambikujulise Pierrot’ eest.

Tallinna noortekeskused valivad Minimissi

Reedel, 13.aprillil algusega kell 16 valitakse Kopli noortekeskuses (Kopli 98) minimissi. Kandidaate hindab žürii ning publikul on võimalus valida oma lemmikut.

Minimissi valimise traditsioon sai alguse soovist kaasata noortekeskuse tegevustesse rohkem tüdrukuid ning pakkuda neile poistest erinevaid eneseteostuse võimalusi.

Seitsmendat korda toimuval üritusel asuvad üksteisega võistlema andekad tütarlapsed vanuses 9-12 aastat.

Kõige säravam ja tegusam neiu valitakse välja läbi põnevate tutvustus-, talendi- ja õhtukleidivoorude. Etteasteid hindab žürii koosseisus Silja Vurma, Stina Remmer, Maarit Niinepuu ja Madli Vilsar. Õhtule lisavad vürtsi üllatusesinejad.

Võistlus on kõigile külastajatele tasuta.

Kopli noortekeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse allasutus, mis pakub noortele võimalusi arendavateks tegevusteks mitteformaalses keskkonnas. Sihtgrupi moodustavad eelkõige Tallinna 7-26.aastased noored.

Üritust toetavad Kuulsaal, Nukuteater, ilusalong Scarleit.

Lisainfot: Tallinna Noorte Infokeskus

Tallinnas avatakse rattasõiduhooaeg pidulikult

Kõik kibelevad oma ratastega õue – sel laupäeval ongi õige aeg!
Toimub Tallinna rattasõidu hooaja pidulik-perekondlik avatseremoonia.

Velomeeleolu: ühine pidulik rattasõit ümber vanalinna
Muusikaline meeleolu: dj Robin Juhkentali ja OÜ LAIK

Kaubanduslik meeleolu: Electrabike jalgrattasalongi avamine
Tervislik meeleolu: porgandimahl ja puuviljad

Tuleb üks kena päikeseline kevadoleng.
Kaasa lapsed ja pruudid/peigmehed ja piknikukorv.

Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!