Rubriik: Harjumaa

“Öös on kino” rannarahva muuseumis ainult lastele

Kui kõik suured külalised on majast lahkunud, algab alles tõeline kino! 19. mail alates kella 20 vaadatakse rannarahva muuseumi kummalisimas ja põnevaimas paigas öökino, süüakse pannkooke, räägitakse kalamehejutte, mängitakse lauamänge ja tehakse palju muud põnevat.

Kaasa võtta magamisvarustus, sest võib-olla jõuab isegi natuke magada. Kummitusekartus koju jätta, kõik kohal olevad kummitused on äärmiselt heatahtlikud! Suure soovi korral võivad liituda ka kõik lapsemeelsed ja lapseohtu lapsevanemad. Ööbimissoovi korral kindlasti eelregistreerimine aadressil: ilona@rannarahvamuuseum.ee, lisainfo telefonil 5622 5061.

Eva Jänese maalidel segunevad tänapäevane ja müütiline Kreeka

Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis on avatud Eva Jänese maalinäitus ”Ilus Hellas. Teema variatsioonidega.” Eksponeeritud on 45 Kreeka valgusest ja müütidest inspireeritud õlimaali.

Kultuurihällile Kreekale on osaks saanud Euroopa murelik ja negatiivne tähelepanu. Kreeka elu on põhjamaalastele raskesti mõistetav: sealne suhtumine igapäevaellu on nii teatraalne ja abstraktne kui ka müütidele toetuv ja religioosne. Kreekas on ilu ja valgust, looduse salapära ja ülevust. See on maailm, kus müüdid on segunenud reaalse eluga. Eva Jänese töödel on jooni ja ilmeid minoilistelt freskodelt ja Kreeka vaasimaalidelt ning need on sümbioosis tänapäeva elu ja inimestega.

Näitus jääb avatuks 2. juunini.

Rahvusraamatukogu näituste osakond

Homme algavad Lool Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises

Sel pühapäeval toimub Loo kevadlaadaga koostöös esimene võistlus sarjas Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest. Kokku korraldab Eesti grilliliit rahvalike meistrivõistluste sarjas kuus regionaalset ja suured lõppvõistlused Pärnus 9. juunil. Võistlema ja pealtvaatajateks on oodatud igaüks, osalemine ja sissepääs on kõikjal tasuta.
Jõelähtme vallavalitsuse ja grilliliidu koostöös läbiviidavad Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest algavad pühapäeval, Loo Kevadlaadal kell 10. Seitsmetunnisel võistlusel süütavad võistlustule 15 võistkonda. Võistluse võitja pääseb 9. juunil Pärnus, Vallikääru aasal toimuvale lõppvõistlusele, kus osaleb 38 võistkonda Eestist ja välisriikidest nii grillimise kui rahvabarbecue kategooriates.

Sel aastal võisteldakse meistrivõistluste sarjas kolmes voorus – Rakvere searibi, Talleggi kanaliha- ja Kaupmehe fantaasiavoorus. Rahvalikus koolitunnis “Eesti rahwa grillikool” tutvustatakse hooaja uusi grillitooteid, avatud on meisterküpsetajate Grillisemude grillirestoran ja kõikjal esinevad head artistid.

“Eesti grilliliit korraldab regionaalseid grillivõistluseid neljandat aastat ja nüüd võime uhkusega öelda, et grillimine on tõeliselt massidesse läinud. Sel aastal on ettevõtete ja sõpruskondade huvi rahvalikel võistlustel osalemiseks sedavõrd suur, et näiteks kahel esimesel, Põhja ja Kesk-Eesti võistlusel, oli lisaks 15 osalevale võistkonnale veel ka ootelehel võistkondi, kahjuks kõik võistlema ei mahugi”, rääkis Eesti grilliliidu juhatuse liige ja peakohtunik Enn Tobreluts.

Võistlussarja “Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest 2012” toimumiskohad: Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises: 6. mai, Jõelähtme vald, Loo kevadlaadal, Kesk-Eesti meistrivõistlused grillimises: 12. mai, Rapla, (M)Elumessil, Lõuna-Eesti meistrivõistlused grillimises: 19. mai, Valga, Keskraamatukogu platsil, Ida-Eesti Meistrivõistlused Grillimises: 27. mai, Jõhvi, Kontserdimaja platsil, Lääne-Eesti meistrivõistlused grillimises: 2. juuni, Haapsalu, Lossiplatsil, Eesti Saarte Meistrivõistlused Grillimises: 7. juuli, Hiiumaa, Hellamaa rannas. Aasta lõppvõistlus toimub 9. juunil Pärnus, Vallikääru aasal, koostöös toidukultuuri festivaliga hea toidu festival “Grillfest”. 8. juunil peetakse samas paigas rahvusvahelised koolidevahelised meistrivõistlused grillimises – Grillium.

Grilliliidu korraldatavate võistluste eesmärgiks on propageerida isetegevuslikku toiduvalmistamist ja vabas õhus ning heas seltskonnas maitsva ja tervisliku toidu nautimist ning pärjata riigi parimad grillimeistrid.

Rahvusraamatukogus etendub Kivirähki “Kaheksa varbaga kuningas”

Elukunstnik Valdeku unistuseks on mängida kuningas Leari. Paraku näib, et kaks amputeeritud varvast ning liiga kirevalt elatud elu on sellele plaanile kriipsu peale tõmbamas. Kuid Valdek ei vannu alla ning nii saab teatrilavaks haiglakoridor ning partneriks lihtne sanitar, kelle täita on kõik ülejäänud rollid peale kuninga. Miks ka mitte, Leari võib tegelikult mängida kõikjal. On öö, on teater ja on inimesed, kes on suuremad, kui nende saatus.
– Andrus Kivirähk

Esietendus 10. mail 2012
Rahvusraamatukogu Konverentsikeskuse suures saalis

Autor          Andrus Kivirähk
Näitejuht   Kalju Orro
Sanitar        Piret Kalda
Valdek         Arvo Kukumägi

Info etenduste ja piletite kohta Piletilevist!

Muuseumiööl avatakse Rahvusraamatukogus hoidlad ja vaadatakse filmi

Laupäeval, 19. mail leiab aset juba kaheksandat korda üleeuroopaline Muuseumiöö, mis sellel aastal pühendatud Eesti filmi 100. aastapäevale ja kannab pealkirja “Öös on kino” Rahvusraamatukogu on valinud muuseumiöö programmi filmi “Tallinn pimeduses”, mis filmitud osaliselt Rahvusraamatukogu ees vahetult pärast uue maja valmimist 1992-1993. aastal. Lisaks on muuseumiööl hea võimalus giidi juhendamisel tutvuda raamatukogu hoidlate- ja lugemissaalidega ning leida end köitemärgiste maailmast.

MUUSEUMIÖÖ KAVA

  • 19.15-21.15 linastub suures konverentsisaalis nostalgiahõnguline musta huumoriga vürtsitatud põnevik “Tallinn pimeduses” (1993), mis viib vaataja 1991. aastasse, kui taasiseseisvunud Eestile tagastatakse kullavarud (triljon krooni), mille vene maffia otsustab röövida. Plaani teostamiseks kasutatakse naiivse elektriku Toivo (Ivo Uukkivi) abi, kelle ülesandeks on kogu linn kesköötunnil pimendada. Lisaks Ivo Uukkivile, kellele see oli esimene filmiroll, löövad kaasa vene maffiategelasi kehastavad Peeter Oja, Tõnu Kark, Jüri Järvet ja Enn Klooren. Filmi lavastas 1993. aastal Soome lavastaja Ilkka Järvilaturi, stsenarist on Paul Kolsby ja operaator Rein Kotov. Filmi on saatnud edu „Sundance’il” ja Thessaloníki rahvusvahelisel filmifestivalil. Filmile eelneb kohtumine tegijatega, kus võimalus näha “ehtsat” kullakangi.

EKSKURSIOONID

  • 18.00 ja 21.30 toimuvad eestikeelsed ekskursioonid lugemissaalides. Giidi juhendamisel saab teha ringkäigu raamatukogu lugemisalas ning tutvuda lugemissaalide ja neis peituvate aaretega. Põhjalik ja pikem tutvustus tehakse 8. korruse muusika- ja filmisaalis.
  • 19.00, 20.00 ja 21.00 toimuvad eestikeelsed ekskursioonid hoidlates. Igal eespool nimetatud täistunnil algavad ekskursioonid raamatukogu kulissidetagusesse maailma, mis lugejale jääb tavaliselt suletuks.

Kuna kohtade arv ekskursioonidele on piiratud, siis palume hoidlate ja lugemisala külastamiseks eelnevalt registreeruda e-posti aadressil Mari.Orro@nlib.ee või tel: 630 7524 hiljemalt 17. maiks.
Ekskursiooni osalejatel palume koguneda enne algust infoleti juurde.
Lugemisalasse juurdepääs giidi saatel.

NÄITUSED

  • 19.30, 20.30, 22.00 toimub harulduste kogu näitusesaalis näituse “Eesti köitemärgised 1840-1940” tutvustus, kus tutvustusele lisaks saab vaadata filme raamatute köitmisest ja restaureerimisest ning välja on pandud raamatuköitjate töövahendid, mis kasutusel tänapäevalgi.
  • 18.00-23.00 fuajees on avatud näitus “Esimest korda Londonis”, kus lastel võimalus joonistada olümpiateemalisi pilte ja osaleda Eesti Spordimuuseumi korraldatud joonistusvõistlusel.

Muuseumiööl on avatud kohvik ja raamatupoed. Raamatukogu on avatud külastajatele kuni kell 23.00.

Täna hakatakse sotsiaaltöötajatele elektriautosid jagama

foto: err.ee

Esimesed autod on küll juba Tallinnas ja Tartus laiali jagatud, kuid tänasest hakkavad elektriautod jõudma ka teistesse kohalikesse omavalitsustesse.

Kohalike omavalitsuste esindajad saavad oma autod kätte lähimast Silberauto esindusest. Esimestena antakse need üle Tallinna Silberauto esindusest Anijale, Aegviidule, Keila linnale ja Keila vallale, Kohilale, Kosele, Kullamaale, Nõvale, Harkule ja Kärule. Tallinnas annab esimesed autod üle Mitsubishi Corporation Automotive Europe B.V. asepresident Yoshitomo Fukunaga.  

Täna antakse ka Pärnus autod üle Arele ja Sindile. Seejärel hakatakse autosid jagama teistest Silberauto esindustest üle Eesti.

Plaani kohaselt soovitakse sotsiaaltöötajatele anda ca 150 autot kuus või rohkem.

Kõik autod peaksid olema jagatud juunikuu lõpuks. 

Allikas: sotsiaalministeerium

Tulekul heategevuslik kunstioksjon

J.Arrak, "Võitlus lohega"
Juba teist aastat järjest korraldab Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond heategevuslikku kunstioksjonit „Aita alustada elu“. Oksjon toimub 17. mail algusega kell 19:00 hotellis Swissôtel Tallinn.

Seekord kogume toetust, et soetada Pelgulinna Sünnitusmajja SiPAP- aparaat, mis aitab enneaegseid vastsündinuid, kellel avaldub hingamispuudulikkuse sündroom. Oksjonil on esindatud Jüri Arraku, Olav Marani, Toomas Vindi, Laurentsiuse, Tiit Pääsukese, Andres Toltsi, Ivi Arraku, Mall Nukke, Maarit Murka, Jaan Toomiku, Kaido Ole, Alice Kase, August Künnapu ja Mart Sanderi tööd.

Osalemissoovist palume teada anda e-maili teel aadressil toetusfond@synnitusmaja.ee või telefonil +372 555 28323 (Eeva Kauba). Esimeste kunstioksjonile tulevate töödega saab tutvuda siit.

Allikas: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond

Esimene Sabatants ootab järge

Äsja lõppes Tallinnas teatris NO99 esimest korda toimunud traditsioonilise tantsu festival Sabatants. Neli päeva pakkusid võimalusi nii aruteludeks, õppimiseks kui koostantsimiseks.

Hommikused jututoad otsisid vastuseid mitmetele küsimustele ja olukordadele, mis kerkinud esile seoses traditsioonilise tantsu eluga kaasajal. Üheskoos tantsijate, pillimeeste, uurijate ja teiste huvilistega arutlenud pärimusmuusik Siim Sarv võttis jutuks tulnu lühidalt kokku: “Meil on kogukond tantsijaid ja pillimehi, erinevalt mesilastest ja lilledest ei ole neid siiamaani aga kokku lastud. On aeg need kaks erinevatel viisidel teineteisega ühendada. Selle järgi on olemas selge vajadus, kuid kuidas ja millal seda teha, näitab aeg.“

Päevastes õpitubades tutvustati ja tantsiti nii Eesti kui kaugemate maade tantse: Lätist, Leedust, Poolast ja Baskimaalt. Teiste hulgas olid kohal ühed viimastest Pakri traditsiooni kandjatest, Endel Enggrön ja Manfred Strickman. Oma paikkonna tantsude õpetamise kaudu loodavad nad leida Eestis muusikuid ja tantsijaid, kes kannaksid edasi hääbuvaid teadmisi ja oskusi. Loe edasi: Esimene Sabatants ootab järge

Nahkhiiretalgud alustavad kodanikuühiskonna nädalat

Kadrioru Selts ja Teeme Ära talgupäeva meeskond korraldavad koos sihtasutusega Domus Dorpatensis ja Kadrioru Pargiga täna Kadriorus nahkhiirte varjekastide meisterdamise ja ülespaneku talgud. Ühtlasi on tegemist avalöögiga Eesti Kodanikuühiskonna Nädalale, mis kulmineerub 5. mail ühise üle-eestilise talgupäevaga.

Pühapäevahommikuse seisuga oli talguveebis valida juba rohkem kui 1000 talgu seast ning talgulisena oli end kirja pannud üle 7000 inimese. Teeme Ära talgupäeval osalemiseks saab end registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee kuni järgmise nädala reede õhtuni.

 Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänaseks hakkab Eestimaa talgukaart paika saama. „Hea meel on näha, et valgeid laike Eestimaal sisuliselt enam pole. Üle tuhande ettevõtliku eestimaalase on oma talgud üles pannud. Need on nagu tuhat ettepanekut mingi väärt asi koos ära teha, korda seada või välja mõelda. Nüüd on kõigil laupäevani aega valida, millise ettepaneku juurde süda kutsub. Ja laupäeval teeme ära!“ sõnas Tüür. Loe edasi: Nahkhiiretalgud alustavad kodanikuühiskonna nädalat

Tantsupäeval Sabatähe tantsufestivalile

29. aprillil kogu maailmas tähistatav tantsupäev on alguse saanud 1982.aastal UNESCO ja rahvusvahelise tantsukomitee CID algatusena, et tuua
tantsukunst lähemale igale inimesele ning anda võimalus kõigile huvilistele tantsimiseks või tantsusündmustest osa saamiseks. Rahvatantsuhuvilised saavad tantsupäeva tähistada teatris NO99 toimuval traditsioonilise tantsu festivalil Sabatants, mis pakub tantsurõõmu lausa nelja päeva jagu,27.-30.aprillini!

Esimest korda toimuv Sabatants annab tantsijatele ja pillimeestele võimaluse ka Tallinna linnaruumis koosarutlemiseks ning –tegemiseks. Päevased ajad on sisustatud harivate loengute, õpitubade ja aruteluringidega, mis toimuvad paralleelselt kahes ruumis. Osavõtjad saavad lisaks Eesti ja muu Euroopa tantsude õppimisele ise kaasa mõelda ja rääkida ka erinevate tantsu ja tantsumuusikat puudutavate ilmingute ning
suundumuste üle.

Õhtuti tasub päeval õpitut kinnistada aga tantsuklubides. Tantsuks mängivad paljud omad: Maarja Nuut, Krista ja Raivo Sildoja, Siim Sarv, Tarmo
Noormaa, Kadri Lepasson, Johanna-Adele Jüssi, aga ka kaugema kandi rahvas: ByTikzyz ja Jurģis Ukrinsi kapell Leedust, Oskars Patjanko kapell Lätist ja Niwiński kapell Poolast, ning paljud teised. Samal ajal korraliselt toimuvate tantsuklubidega on avatud ka vabalava, kus kõigi meeleheaks
saavad mängida pillidega kohaletulnud.

Kui kogu festivali programm on ühtiv rahvusvahelise tantsupäeva eesmärgiga, siis konkreetselt sel päeval saavad kõik soovijad Sabatantsul osa võtta ka üle-eestilisest ühistantsimisest. 29.aprillil kell 15.05 tantsitakse  jazziklubis Vikerraadio saatel koos reinlendrit, pärast mida, kell 16.00 on kõigil võimalik nimetatud tantsu lähemalt õppida ka reinlendri õpitoas!

Sabatantsu festivalile on oodatud nii aastaid tantsinud kui ka need, kes alles soovivad esimesi samme õppima hakata!

Korteriühistutele pakub parkimine muret

Enamike korteriühistute suureks mureks on parkimiskohtade nappus ja kõigile osapooltele sobivaid lahendusi selle leevendamiseks on raske
leida, tõdes Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Viisime läbi küsitluse oma liikmete eas ning enamiku meelest
on parkimiskohti elamute juures liiga vähe,” vahendas ta.  “Oma äranägemise järgi saab korteriühistu parkimist korraldada ainult oma kinnistul ja juhul, kui parklat saab piirata aiaga. Aga väga sageli mahub kahe maja vahele vaid kitsas mururiba, kõnnitee ja üldkasutatav sõidutee – nii pargitaksegi seal, kus on parasjagu vaba koht,” rääkis Mardi, kelle sõnul ei tule kalliste maa-aluste parkimiskorruste rajamine ühistu nappide rahaliste võimaluste juures kõne allagi.

“Head lahendust siin paraku pakkuda pole võimalik – kolmkümmend aastat tagasi planeeritud kortermajade juures ei osatud ju aimatagi, et autostumine Eestis taolised mõõtmed võib võtta,” kõneles Mardi.
“Probleeme on ka neil ühistutel, kes elanike tarvis kunagi maa-alused garaažid ehitasid – kohti jääb lihtsalt väheks.”
Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks
hilisemaid vaidlusi. “Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi.

Suureks probleemiks on need pealinna kinnistud, kus maad parkimiskohtadeks ette nähtud polegi – nii otsivad taolise probleemiga hädas olevad korteriühistud abi nii riigilt kui linnalt. “Selge on see, et lähiaastatel parkimisprobleemid süvenevad. Iseäranis Tallinnas on ühistud seetõttu väga keerulises olukorras – oluline on, et linn siin ühistutele abikäe ulataks, mitte ei laiendaks niigi nappide parkimiskohade arvelt tasulist parkimisala,” rõhutas Urmas Mardi.

Tallinn on aga korteriühistute muredele püüdnud võimaluse piires ka lahendust otsida – linnavalitsus on seadnud elanike parkimisprobleemide lahendamiseks linnamaale isikliku kasutusõiguse 22 korteriühistu kasuks, neist 15 asuvad Mustamäel.  „Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe aastakümnete tagune planeering ei vasta tänapäeva parkimisvajadusele,“ on nentinud ka abilinnapea Eha Võrk. „Oleme seda suurte elamukvartalite üht põhiprobleemi koostöös korteriühistutega üsnagi edukalt lahendanud,” ütles ta.

Jõelähtme rahvamaja teatrikool kutsub osalema

Eelmisel pühapäeval tuli  esimest korda kokku Jõelähtme Teatrikool, mis edaspidi hakkab toimuma kaks korda kuus. Koolitust hakkavad vedama Andres Ots, Aleksander Eelmaa ja Maie Ramjalg, vastavalt vajadusele võib koolitajatele tulla ka lisa.

Stuudiotöös osalejatest on kavas moodustada kaks rühma – üks õpilastele ja teine täiskasvanutele.
Rühmad tegelevad hääle, lavakõne, liikumise, kehalise ja suulise eneseväljenduse, avatuse, julguse ja koostööga. Seda kõike õpitakse harjutuste, ülesannete, etüüdide ja omas isikliku repertuaari kaudu. Järgmine kokkusaamine on juba 29. aprillil kell 12 ja sealt edasi veel
13. mail kell 14 ja 27. mail kell 12. Veel on vabu kohti.

Lisainfot jagab Maie Ramjalg (tel +372 5397 8896).

Kaasa soovitatav võtta hea tuju, julgus suhelda ja kindel soov tegeleda teatrikunstiga.

Täna kuulutatakse välja ITL-i aastaauhinnad

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutab juba 14. korda välja oma aastaauhindade saajad.

ITL on igal aastal selgitanud olulisi tegusid ja tegijaid Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas, juhtimaks esile tõstmisega laiema avalikkuse tähelepanu valdkonna olulisematele protsessidele ja suundumustele.

Täna, 26. aprillil algusega kell 16 Hotellis Swissotel Tallinn (Tornimäe 3), Ballisaalis 3 toimuval ITL aastakoosolekul kuulutatakse välja:
1. Aasta Idee 2011
2. Aasta Tegu 2011 ja
3. Aasta Tegija 2011.
Aasta-auhindade üleandmine algab ITL-i koori esinemisega. Samuti antakse üle Ustus Aguri nimeline stipendium infotehnoloogia-ala
doktorandile.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on 2000. aastal asutatud vabatahtlik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on ühendada Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmasid, arendada nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda, esindada ja kaitsta liikmesfirmade huvisid ning väljendada nende ühiseid seisukohti. ITL-i põhilised tegevussuunad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna populariseerimine, erialase hariduse ja seadusandluse edendamine. ITL-i kuulub 70 liiget.

Lisainfo ITL-i kodulehelt!

Tänavusel Seeniorlaulul võidutsesid mehed

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimus kuuendat korda harrastussolistide võistulaulmine Seeniorlaul.
Nooremas vanuserühmas (50-65 aastased) saavutas esikoha Allan Laur Tapalt, II koha Viktor Norman Valgast ning III koha Endel Kumm Sõrvest.Vanemas grupis (66 ja vanemad) sai esikoha Rudolf Ernesaks Tallinnast, II koha Vello Mäeots Tallinnast ning III koha Vello Raagmets Tapa vallast.

Parimaks saatjaks tunnistati Heino Riibak Tapa vallast, artistlikumaks kontsertmeistriks nimetati Benno Margus Tallinnast. Vanim osavõtja oli 83-aastane Aleksandra Järve Tallinnast.

 Žürii esimees Toomas Kuter: „See oli läbi aastate osavõturohkeim konkurss. Lauldi nii ooperiaariaid, vanu romansse, rahvalaule, estraadimuusika klassikat, aga ka rohkesti omaloomingut. Tase on aasta aastalt tõusnud ning konkursilt on oma ettevõtmistesse hoogu saanud paljud värvikad harrastuslauljad.

Tublid ja erilised olid kõik, tähtsaim oli aga Seeniorlaulu positiivne aura. Lisaks solistidele pakkus see emotsionaalset ja hingelist rahuldust ka žüriile.”

Žüriisse kuulusid dirigent Erki Pehk, Eesti muusikaakadeemia professor, pianist-kontsertmeister Helin Kapten, laulja ja vokaalpedagoog Malle Raid, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, žürii tööd juhtis  Pärnu 2011.a. muusikapreemia laureaat Toomas Kuter.

 Seeniorlaulu võistulaulmine toimus kuuendat korda. Konkursi läbiviimist toetasid Pärnu linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital. Auhinnad panid välja AS Balti Kell, Oriflame ja tervisekeskus Apelsin. Seeniorlaulu korraldas MTÜ Rand.
Merike Viilup

Sulgpalliturniir Kevadsuled VIII ootab osalema ka harrastajaid

Turniiri eesmärk on suurendada sulgpalli kui võistlusspordi kandepinda Eestis. Eriti oodatud on sulgpalliharrastajaid, kes seni pole turniiridel käinud või ei ole sattunud jõukohasele turniirile! Samuti on oodatud väliskülalised.

Võisteldakse meespaarismängus, naispaarismängus ja segapaarismängus C, D ja E liigas. Mängitakse võistlejate pallidega (suled). Autasustakse mänguliikide finaliste.

Võistlused toimuvad 12. mail 2012 Spordiklubis SPARTA (Pärnu mnt 139c; Tallinn), algusega kell 10:00. Võistlustele nimeline registreerimine mänguliikide kaupa kuni 8. maini 2012 e-mailiga aadressile: henn@sarv.ee.

Esialgne ajakava avaldatakse Eesti Sulgpalliliidu kodulehel 11. mail 2012. Täpne ajakava kinnitatakse kohapeal.

Täpsemat infot leiad SIIT!

Korraldaja:
Spordiklubi „MTÜ Sarv“
Henn Sarv (henn@sarv.ee), +372 513 8100
Maris Sarv (maris@sarv.ee)

Peakohtunik : Priit Rajamägi

Toetajad: Võistlust toetab Spordiklubi SPARTA

Ene Valteri ehetenäitus “Minu Rand” avatakse homme A-Galeriis

Ka sellel näitusel näha olevate tööde puhul kasutab Ene Valter tehnikana talle omast emaili ja kohrutust, materjalina hõbedat. Teisalt viitab näituse teema ehk mõnevõrra uudselt, romantiliseltki, kunstniku soovile leida tasakaal hinge varjatuma poole ja argise “siin ja praegu” vahel.  Ene on öelnud, et me kõik otsime “oma randa” ja soov seda leida kasvab aastatega.  See rand laseb meil nautida vaikust, leida rahu ja vabaduse olla iseendaga, unustada kohustused ja mured.  Oma ranna kui lapikese maad on kunstnik juba leidnud, hinge “sinisesse, tüünesse randa” jõudmine on aga ehk alles ees.

Pärast ERKI lõpetamist 1977.aastal metallehistöö erialal võttis kunstnik osa A-galerii asutamisest, oli selle tegevjuht ja on praeguseni veel ühe ettevõtte, OÜ Ars Vasetööd, juhatuse esinaine ja tegevdirektor.  Eestis, Ungaris, Soomes ja Saksamaal toimunud isikunäitustele lisaks on Kunstnike Liidu liige Ene Valter osalenud näitustel Lätis, Tšehhoslovakkias, Leedus, Rootsis ja Inglismaal.  Kunstniku jaoks oluline töö oli Eesti Panga 75. juubeliks emiteeritud viie-kroonine münt Jaan Koorti armastatud Metskitse kujutisega.  Selle kõrval on ühed tähtsamad tellimused alates 1980-ndate aastate lõpust Ene ja tema juhitud firma jaoks olnud mitmed ametiketid.  Eesti Vabariigi presidendi omale (valmis kolme firma ühistööna 2008) lisaks on valmistatud erinevaid ametikette ja ehiskinniseid muuhulgas Eesti ja Soome kõrgkoolide rektoritele ja audoktoritele ning mitmele Eesti linnapeale.

Ene Valterit inspireerivad ehete puhul looduse kujundatud puhtad ideaalvormid.  Sillerdavad, justkui inimkäega lihvitud  rannakivid nagu kohtuksid kunstniku hõbeprossidega vaikse tuulega loksuvas rannavees ja hetkeks ühinevad kaks randa.

Lisainfo Facebookis ja A-Galerii kodulehel.

 

Tulekul seminar Eesti külamaastikest

Keskkonnaamet ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad neljapäeval, 3. mail kell 11-16 Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis
toimuvale seminarile EESTI KÜLAMAASTIKUD JA LAHEMAA ARHITEKTUUR – arhitektuurivõistluse “21. SAJANDI KODU LAHEMAAL” väljakuulutamine.

Kõnelevad:
Fredi Tomps – Lahemaa Rahvuspargi rajamisest ja arhitektuurist eelmise sajandi viimasel veerandil.
Leele Välja – Lahemaa rannaküla väärtused ja võimalused.
Juhan Maiste – Pilt ja raam. Vabaduse piiridest.
Lilian Hansar – Lahemaa küla vana ja uus maja.
Jaan Tiidemann – Arhitektuurivõistluse “21. sajandi kodu Lahemaal” tingimuste avalikustamine ja tutvustamine.
Vestlusring Eesti maa-arhitektuuri väljavaateist. Päeva modereerib Riin Alatalu.

Täpsem infoja registreerimine: www.lahemaa.ee, ave.paulus@keskkonnaamet.ee, Ave Paulus 53327893
Seminari ja arhitektuurikonkurssi rahastavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Kultuurkapital

Allikas: Keskkonnaamet

Rapla-, Järva- ja Harjumaa alustavaid ettevõtjaid oodatakse mentorklubisse

Alates 23. aprillist saavad ambitsioonikamad Harju-, Rapla- ja Järvamaa ettevõtjad võimaluse kooskäimiseks mentorklubis Arsenal, kus neid eri teemadel hakkavad nõustama mitmed Eestis edukaid väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid loonud inimesed.

Kuigi Arsenali nime kandvasse mentorklubisse saavad kandideerida aastast 2009 äri alustanud väikeettevõtjad, valitakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt finantseeritud programmi 16. aprilliks laekunud avalduste alusel välja vaid viisteist kõige enam kasvule ja arengule panustavat ettevõtjat, kes hakkavad koos käima keskmiselt korra kuus.

„Meie mentorklubi ei ole mitte koolituse, vaid pigem teadmiste ja kogemuse vahetamise koht, kus kõik osalejad jagavad oma kogemusi, mentoriteks valitud inimesed on aga piisavalt suure kogemustepagasiga, et parimat nõu anda,“ rääkis Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits, kes osaleb Arsenalis ka ise mentorina.

Ühe erinevusena muudest mentorklubidest on Arsenal võtnud suurema luubi alla ka klubiliikmete tegeliku arengu. Nii peab iga klubiga liituja püstitama oma arengueesmärgid eelseisvaks mentorklubi aastaks, mille poole klubikohtumistelt saadud inspiratsiooni, ideede ja praktiliste soovituste abil liigutakse. „Me ootame kandideerima kõiki neid ettevõtjaid, kellele firma loomine pole olnud juhuslik ja kes tõepoolest tahavad kiiresti ja targalt kasvada,“ toonitas Naarits. Tema sõnul valitakse 15 klubisse pääsejat välja nii ambitsioonide kui ka sobivuse alusel teiste klubiliikmetega, et tekiks homogeenne grupp. „Oma sõna on valikutes öelda mentoritel, kuid kindlasti jälgime, et klubisse pääseks nii Harju-, Järva- kui Raplamaa ettevõtjaid.“

Mentoritena alustavad Arsenalis lisaks Anu-Mall Naaritsale nõustamist Monika Järg, Timm Rannu, Baldur Kubo, Mart Mustkivi, Timo Raimla ja Karin Kiviste. „Näiteks Timo Raimla on tõeline rahvusvaheliselt edukas müügiproff, kes on juhtinud muuhulgas Ortot ja kes nõustab tänasel päeval oma põhitööde kõrvalt paralleelselt ka mitmeid Eestist väljapoole suunduvaid ekspordile keskendunud ettevõtteid,“ tõi Naarits näite vaid ühe mentori taustast.

Esimene kord kogunes Arsenal 23. aprillil Tallinnas, järgmised kuus kohtumist toimuvad erinevates põnevates kohtades Harju-, Rapla- ja Järvamaal, kusjuures igas kohtumispaigas saadakse ülevaade ka võõrustaja ettevõttest.

Kõigile Harju-, Rapla- ja Järvamaa ettevõtjatele, kes soovivad Arsenaliga liituda, palutakse oma sooviavaldus saata Marketingi Instituuti. Lisainfo on saadaval aadressil: http://mi.ee/mentorklubi.

Allikas: Raul Kalev

Doonoripäevad maikuus Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.

Doonoreid kutsutakse:
reedel, 4. mail kell 10.00-14.00 Audentese Spordikeskuses (Tondi 84, Tallinn);
kolmapäeval, 9. mail kell 12.00-15.30 Ülemiste City Zappi majas (Lõõtsa 6, Tallinn);
teisipäeval, 22. mail kell 10.00-13.00 Anija Valla Kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2, Kehra);
neljapäeval, 24. mail kell 10.00-15.00 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila);
esmaspäeval, 28. mail kell 14.30-18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu);
teisipäeval, 29. mail kell 12.00-16.00 Põllumajandusministeeriumis (Lai 39/41, Tallinn).

Tule doonoriks, kui oled:
* terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid
* puhanud ja söönud
* kehakaaluga üle 50 kg
* 18-60 aastane
Loe edasi: Doonoripäevad maikuus Tallinnas ja Harjumaal

Karu seikles Pirital

Päästeamet sai täna hommikul mitu teadet, et Tallinnas Pirita linnaosas on nähtud karu. Pärastlõunaks karu otsingud Pirital lõpetati, kuid inimestel palutakse endiselt olla ettevaatlik. Karu nähti viimati enne kella 12 Pirital Mäe tänava lõpus põõsastikku jooksmas. Peale seda otsingud tulemusi ei andnud, samuti ei ole tulnud rohkem teateid hädaabinumbrile.

Siiski palub Päästeamet inimestel olla tähelepanelik. Karu märgates tagage esiteks enda ohutus ja seejärel teatage looma täpne asukoht ja liikumissuund hädaabinumbrile 112. Karu otsimisega tegelenud päästjad, politseinikud ja jahimehed jäävad reageerimisvalmidusse.


	


	
	






	
	

		
Tallinnas toimub heakorrakuu
	


	

		
2012. aasta heakorrakuu toimub Tallinnas 14. aprillist kuni 12. maini 2012.


Selle aasta heakorrakuu lööklauseks on „Lööme linna läikima!“. Eesmärgiks on teha pealinna puhtamaks ja ilusamaks Tallinna päevaks ehk 15.maiks.


Linnaosade heakorrakuu sihid:


Haabersti − „Kergliiklusteed ja nende ääred kord


Kesklinn − „Hoovid roheliseks!”

Kristiine − „Aed linna südamesse!”

Lasnamäe −„Tühermaad puhtaks!”

Mustamäe − „Juubeliks lilleliseks!”


Nõmme − „Rohealad puhtaks!”

Pirita − „Piirdeaiad korda!”

Põhja-Tallinn − „Mereääred ja rannad puhtaks!”


Heakorrakuu eesmärk on linna koristamine talvisest prahist koostöös erinevate ametite, linnaosavalitsustega, töötute ning sotsiaalsetel töökohtadel töötavate inimestega, linlaste kaasamine oma koduümbruse heakorrastamisse, linlaste keskkonnateadlikkuse arendamine läbi linnaosavalitsustes toimuvate infotundide, “Heakorra ABC” infovoldiku, erinevate ürituste jms kaudu.


Lisainfo ja üritused Tallinna koduleheküljel.

	


	
	








	
	

		
Ukraina nüüdiskunsti näitus jõudis Rahvusraamatukokku
	


	

		
Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatakse 24. aprillil kell 16 näitus “Ukraina nüüdiskunst”. Näitusel on eksponeeritud Valentõna Kozjari, Natalia Makejeva, Igor Prokofjevi ja Marina Skarupa maalid ning Volodõmõr Zuraveli skulptuurid. Kõik kunstnikud on osalenud mitmetel rahvusvahelistel näitustel üle maailma.


    

  • Valentõna Kozjar juhib meid projekti “Linn N” töödega elegantselt isikute ja esemete maailma, mis küll veel säilitab materiaalse kuju, kuid on juba muutumas abstraktseks.
    • 

  • Natalia Makejeva ütleb oma pildiseeria “Linna kaleidoskoop 2012” kohta: “Linn on avalike suhete areen, kus peegeldub elanike meeleolu ja kust ammutatakse jõudu. Igal linnal on oma struktuur ja kordumatu iseloom.”
    • 

  • Igor Prokofjev on osalenud rahvusvahelistel näitustel Kiievis, Moskvas, Berliinis, Atlantas, New Yorgis, Edinburghis.
    • 

  • Marina Skarupa “Ära karda / ära nuta” seeria visuaalseks aluseks sai laste kritselduste ning “täiskasvanute maalikunsti” ärritav segu.
    • 

  • Skulptor Volodõmõr Zuravel on ukrainlastele väga olulise skulptuuri “Vennad Klitskod”(2011) autor. Skulptuur oli autori kingitus poksimeistritele Vitali ja Vladimir Klitskole nende auhindade eest maailmameistrivõistlustel. Näitusel on aga tema kujudeseeria tingliku nimetusega “Inimpuud”.
    • 



Näituse vahendas Ukraina Suursaatkond Eestis koostöös Ukraina firmaga ART-prospekt.ua LTD.

Näitus jääb avatuks 16. maini.


Olete oodatud!