Rubriik: Harjumaa

Tondi rahvas kutsub täikale

Nüüd on viimane aeg oma kapis korralik inventuur teha! Kõik need riided, mis on kappi seisma jäänud, mida ehk kunagi ei olegi kantud, mis on suureks/väikseks jäänud või mis lihtsalt pole päris “Sinu oma” võid nüüd julgelt kokku pakkida ja enda sammud laupäeval, 27. oktoobril Tondi täikale seada!

Tegemist on ühe laheda ettevõtmisega, kus Tondi ärimaja ruumides saab lisaks ostu-müügi-vahetuse tehingutele ka muljetada ja niisama toredalt sügiselist laupäeva sõbrannade seltsis veeta. Vahet pole, kas kappi on seisma jäänud mõned saapad või kingad, riided või ehted, kallima ägedad triiksärgid või hoopis maailmatuma nunnud lasteriided – KÕIK LÄHEB MÜÜGIKS!

Täpsem info:

Aeg: 27.10.2012
Koht: Pärnu mnt 142, Tondi Ärikeskuse 1 korrusel kell 10:30-14:30

REGISTREERIMINE: kui on müümise soovi, anna ennast julgelt üles ja kirjuta meiliaadressile krismaria01@hotmail.com!
PS: Müügikohti ei ole päris lõputult, niiet kehtib reegel “kes ees, see mees”!
Müügiplatsi tasu: 1 euro (maksta võib kohapeal sulas).

Kohapeal on olemas lauad-toolid, soovi korral võib kaasa võtta stange (annab ka riietest parema ülevaate), korve, kaste vms. Lisaks on ka peeglid teretulnud!

Võta sõbrannad kaasa ning tule veeda laupäev mõnusalt lõbusas seltskonnas ja sõbralikult kaubeldes!

Hoia silma peal ka sündmuse Facebooki lehel!

Theatrum Hospitalis kutsub üles Reformierakonda toetama

TEADAANNE! Theatrum Hospitalis on sügavalt nördinud Eesti Vabariigi erakondi tabanud alusetu süüdistamise lainest. Viimati langes sellise inetu käitumise ohvriks Reformierakond. Selleks, et korvata katteta kriminaalasjast põhjustatud kannatusi, läheb Theatrum Hospitalise esindus teisipäeval, 23. oktoobril kell 16.00 Reformierakonna peakontorisse üle andma omapoolset süütut kilekotti erakonna heaolu suurendamiseks.

Annetusega kaasneb teatri garantii, et tegemist on piisavalt puhta rahaga. Äärmisel juhul võib see olla siit-sealt hallikas ja natuke mudane, nagu võib leida paljudest kodudest näiteks voodi tagant. Vajadusel ei tohiks säärase raha pesemine olla eriti keeruline – iga ämm saab sellega hakkama. Pealegi oleks ju piinlik meie väljakujunenud hallis argipäevas prokuratuurile liiga musta rahaga silma paista.
Inimesed, kes tunnevad soovi Reformierakonda sel raskel ajal toetada, võivad meiega liituda, aga ka iseseisvalt Tallinna või mõne muu linna parteikontoritesse minna. Kui päris raha pole, kõlbavad ka koopiad rahatähtedest (ühepoolsed – kahepoolsed võivad tekitada mõnedes ametnikes valearusaamu). Siiski palub Theatrum Hospitalis jälgida head tava ja vältida parteidele viidavates annetustes Eesti kroone ja sente, samuti Eesti marku ja penne. Muu sobib kõik – eurod, Iiri ja Inglise naelad, Soome margad ja pennid, kuldnad, zlotid, fillerid, kopikad, drahmid, rublad, dinaarid jne.

Green Phoenix 2012 konverentsil on esindatud ka Eesti ökokogukonnad.

Lilleoru MTÜ on kutsutud esindama oma kogukonda ja Eesti ökokogukondade liikumist 24.-28. oktoobril Green Phoenix 2012 konverentsil Šveitsis.

Green Phoenix liikumine on sündinud viie rahvusvahelise rahuorganisatsiooni algatusest. Konverentsi fookuses on sel aastal kogukonnad ning eesmärgiks edendada ja ühendada linna- ja maapiirkonna kogukondade strateegiaid ja toimimismudeleid ning aidata seeläbi kaasa meie planeedi elukeskkonna paranemisele ning rahumeelse kultuuri ja eluviisi levikule.
Loe edasi: Green Phoenix 2012 konverentsil on esindatud ka Eesti ökokogukonnad.

Reedel toimuvad vabaühenduste kärajad riigipoolsest rahastamisest

Sadakond vabaühenduste esindajat kogunevad 19. oktoobril Tallinnas III kärajatele arutama, millised reeglid peaksid tulevikus kehtima maksumaksja raha jagamisel vabaühendustele.

Möödunud aasta lõpust on Siseministeeriumi juures tegutsenud töörühm avaliku sektori ja vabaühenduste esindajatest loonud juhendi, millest peaksid hakkama rahastamisel hakkama lähtuma nii riik kui omavalitsused. Uudsena defineeritakse kolme levinuma rahastusliigi – tegevustoetuse, projektitoetuse ja avaliku teenuse üleandmise – eesmärgid ja erinevused, samuti nähakse ette üldised tingimused, miks, kellele ja kuidas anda kestlikkust tagamise nimel tegevustoetust. Kärajatel arutavadki vabaühendused juhendmaterjalide mustandeid ning teevad neisse omapoolseid ettepanekuid.

Avaliku sektori toetused on mõeldud avalikes huvides tegutsevatele vabaühendustele, kelle tööst on kasu mitte ainult nende liikmetele, vaid kogukonnale või ühiskonnale laiemalt.

Täpset ülevaadet, kui suurte summade ja milliste tulemustega riik vabaühenduste tegevusi rahastab, ei ole praegu kellelgi. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2011. aastal riigieelarves otsetoetustena erinevatele mittetulundusühendustele plaanitud 7 miljonit eurot, kuid selle summa sees on ka riigi mõju all olevatele ühingutele mõeldud raha. Lisaks on vabaühendustel võimalik toetust taotleda mitmesugustel projektikonkurssidel, millest osa on mõeldud ainult neile ja osal tuleb konkureerida avaliku ja ärisektori organisatsioonidega.

Lisaks maksumaksjate rahale kasutavad vabaühendused oma töös annetustest, erafondidelt, liikmemaksudest ja majandustegevusest saadavaid vahendeid.

Kärajad algavad EBS-i aulas (Lauteri 3, Tallinn) kell 11 ülevaate ja aruteluga rahvusvahelise vabaühenduste elujõulisuse indeksi Eesti raportist. Rahastamise teemat arutatakse kella 13-16.30. Täpne ajakava ja materjalid on saadaval www.ngo.ee/kärajad.

Kärajaid korraldab vabaühenduste liit EMSL koostöös poliitikauuringute keskusega Praxis, Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Laanetaguse suvi

Kolmapäeval, 17. oktoobril, kell 18.00 saab Loodusmuuseumis vaadata Rein Marani filmi “Laanetaguse suvi”,kusjuures filmi juhatab sisse autor isiklikult.

Filmi pääseb vaatama muuseumipiletiga (täiskasvanu 3 €; õpilane või pensionär 2 €; koolieelik 1 €).

Kõik, kes on samal päeval muuseumis käinud, ei pea pileti ettenäitamisel filmivaatamise eest eraldi maksma. Muuseumi ekspositsiooniga saab tutvuda ka pärast filmi vaatamist.

Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid

MTÜ Eesti Naabrivalve alustab uudse, vabatahtlike kaasabil toimiva häirenupu teenuse pakkumist, mis aitab suurendada üksi elavate eakate turvalisust ja tõsta õnnetuste avastamise kiirust. Koostööle oodatakse kõiki Eesti omavalitsusi.

MTÜ Eesti Naabrivalve häirenupp on lahendus üksi elavatele või suure osa päevast omaette kodus veetvatele inimestele, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega.

Eesti inimene on loomult tagasihoidlik, eriti on seda eakad inimesed, kes sageli ei taha oma probleemidega teisi tülitada. Samal ajal on üsna tõsiseks kujunenud olukord, kus üksi elavad eakad ei saa õnnetuste korral õigel ajal abi, eriti suur risk on see hajaasustusega aladel. Õnnetus ei hüüa tulles – ootamatu kukkumine või kõrbev toit pliidil võivad eakate puhul tähendada seda, et abi saamata võib ka esialgu kergena näiv õnnetus lõppeda traagiliselt. Häirenupu süsteemi abil avastatakse õnnetus võimalikult vara ja ka sellele reageerimine toimub kiiresti.

Teenuse saaja koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-keskusest, mille kaudu teade õnnetusest naabruskonna vabatahtlikeni jõuab. Lisaks õnnetusteadetele annab süsteem teada pikematest elektrikatkestustest ning suitsuanduri häire jõuab reageerijateni ka juhul, kui inimene ise ei ole võimeline nupule vajutama. Abivajaja koju paigaldatakse ka tulekustuti ning koostöös päästeameti spetsialistiga kontrollitakse kodu tuleohutust. Loe edasi: Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid

Nõmme kultuurikeskus tähistab 67. sünnipäeva

Eeloleval nädalavahetusel tähistab Nõmme kultuurikeskus oma 67. sünnipäeva. Sel puhul toimub reedest pühapäevani mitmeid tasuta kontserte ja etendusi nii kultuurikeskuse suures saalis kui ka mujal linnaosas. Nõmme kultuurikeskus tegutseb 1924. aastal kinoks ehitatud majas. Tallinna Kultuurimaja (asukohaga Nõmmel) loodi 1945. aastal. 1990. aastal nimetati kultuurimaja ümber rahvamajaks ning 1994. aasta sügisel muudeti asutus Nõmme kultuurikeskuseks. Sellest ajast alates tegutsetakse Nõmme linnaosa valitsuse allasutusena.

Lisaks meelelahutuse pakkumisele tegutseb kultuurikeskuses praegu üle 30 huviringi, samuti pakuvad veel 12 organisatsiooni seal tegevust erinevatele vanuserühmadele: alates beebidest lõpetades eakatega. Nõmme kultuurikeskuse direktori Maie Tarma-Kibina sõnul toimub sünnipäeva puhul seitse tasuta kontserti ja etendust üle Nõmme kingituseks kõigile nõmmelastele ja nende sõpradele.

Loe edasi: Nõmme kultuurikeskus tähistab 67. sünnipäeva

Toidupank otsib järgmiseks nädalvahetuseks vabatahtlikke

20.-21. oktoobril toimuvad Toidupanga toidukogumispäevad. Tallinna, Tartu, Narva, Viljandi, Haapsalu ja Järvamaa toidupangad kutsuvad vabatahtlikke end registreerima http://osale.toidupank.ee/. Kõige rohkem abilisi vajatakse seegi kord Tallinna Prisma peremarketitesse.

Üheks vahetuseks on vaja üldjuhul kuni kaheksa inimest.
Siin ülevaade, kuidas registeerimine on läinud, kus vahetused juba täis, kuhu ava veel väga ootame Sind, hea vabatahtlik! Loe edasi: Toidupank otsib järgmiseks nädalvahetuseks vabatahtlikke

„Kuidas müüa setot?“ jõuab Tallinnas lavale

Stseen etendusest “Kuidas müüa setot?” Foto: err.ee

Setomaal kõneainet tekitanud ning Tartus hea vastuvõtu osaliseks saanud Taarka Pärimusteatri noortestuudio etendus „Kuidas müüa setot?“ mängitakse Tallinnas NO99 teatris 17. oktoobril kell 21.

„Noored seto juurtega tüdrukud muretsevad, mis Setomaal toimub. Nad rääkisid väga ausat ja väga valusat juttu. Neil oli valus
rääkida ja ilmselt oli ka valus kuulata. Aga arvan, et see oli üks esimesi kordi üldse, kui nii tõsiselt nendest asjadest räägiti ja kus keegi seda niivõrd palavalt ja otse südamest välja ütles,“ arutles noorte juhendaja Anne Türnpu.

„Nuuristuudio etendüsel tull sääne tunnõh pääle, õt olõgi NO tiatri etendüsel, a õnnõ pall´o parebal ja valu säntsel, mia minnu
ja mu rahvast isiklikult pututas. Piat tunnistamma, õt üllätüs oll Obinitsa seto seltsimaja kuurih toimunu’ etendüse aigu veiga suur, ma olõ-õs valmis nii korgõ kvaliteediga’ etendüse jaost,“ kirjeldas kodukohta tagasipöördunud seto Rein Järvelill oma teatrielamust.

Lavastus käsitleb Setomaa probleeme noorte silme läbi nähtuna: ühelt poolt peetakse julma jahti ideaalautentsusele ja teisalt on
jälje üles võtnud turundajad, mõistnuna, et ei ole asja, mida seto temaatika abil müüa ei saaks. Omavahelises kisklemises on aga ära unustatud noored, kes hoiavad oma suu järjest kindlamalt kinni, teades, et igast nende sammust jääb maha vaid kriitika jalajälg.

Juhendaja oli Anne Türnpu. Tekstidega oli toeks Marion Jõepera. Mängivad Taarka Pärimusteatri noortestuudio noored Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.

17. oktoobri Tallinna etenduse pileteid (hind 5 eurot, sooduspilet 4 eurot) on võimalik osta lisaks Teater NO99-le ka Piletimaailma müügikohtadest ning www.piletimaailm.com lehelt.

2007. aastal asutatud Taarka Pärimusteatri eesmärgiks on seto kultuuri hoidmine ja arendamine teatri vahendite ja võimaluste kaudu. Taarka Pärimusteatri noortestuudio noorte põhituumik on saanud teatriõpet Tanel Jonase, Merle Jäägeri ning Ain Mäeotsa käe all.

Lasnamäe noortekeskus kutsub noori osalema linnalaagris

Tuleval koolivaheajal 22.–26. oktoobrini korraldab Lasnamäe noortekeskus linnalaagrit „Sügisene retropositiiv“. Laagrisse on oodatud 7–13aastased
noored.

Linnalaagri raames saavad noored osa paljudest lõbusatest ja harivatest tegevustest nii noortekeskuses kui ka keskusest väljas. Toimuvad mitmed töötoad ning võistlused, külastatakse Sky Parki, Vene teatrit ning Kopli noortekeskust.

Osavõtutasu Tallinna noortekeskuse kaardiga on 39 eurot, kaardita 45 eurot. Hind sisaldab korralikku lõunat ja kõiki tegevusi. Laagris osalemiseks on noorel vajalik ühistranspordi kuukaardi või talongide olemasolu.

Lisainfot laagrikavast ja registreerimisest leiab Lasnamäe noortekeskuse kodulehelt www.taninfo.ee/lasnamae.

Kultuurihuvilisi kutsutakse arutlema rahvakultuuri tugevuse üle

Rahvakultuuri Keskus tutvustab 25. oktoobril toimuval avatud seminaril  dokumendi ”Eesti kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020” rahvakultuuri valdkonna ettepanekuid.

 Avatud seminaril toimub vestlusvoor kultuuripoliitika arengusuundade koostamise juhtrühma esimehe, kultuuriministeeriumi asekantsleri Ragnar Siiliga. Ülevaate töögruppide tõstatatud probleemidest ja nende võimalikest lahendusteedest annab kultuuriministeeriumi nõunik Eino Pedanik. Talle sekundeerivad/oponeerivad töögruppide liikmed ning avatud on vaba mikrofon. Seminaril jagab semiootikadoktor Valdur Mikita oma mõtteid rahvakultuurist tänapäeva Eestis. Kultuuriasjatundja Ditte Winqvist Soome omavalitsusliidust räägib kultuuripoliitikast eelkõige kohaliku omavalitsuse tasandil.

 Rahvakultuuri valdkonnas moodustati kultuuripoliitika üle arutlemiseks kaheksa töögruppi, kuhu kaasati Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Vaimse Kultuuripärandi Nõukogu, Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda, Eesti Rahvamajade Ühing, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit ning erinevate kultuuriruumide esindajad. Valdkondliku arutelu korraldaja oli Rahvakultuuri Keskus.

Tänaseks on rahvakultuuri valdkonna esinduskogud oma ettepanekud riigi kultuuripoliitika arengusuundade dokumenti üle andnud kultuuriministeeriumi juures tegutsevale juhtgrupile.

Seminar toimub Tallinnas Mustpeade Majas.

 



NUKU teatri uue noortemuusikaliga „Kevadine ärkamine“ kaasneb õppematerjal koolidele

NUKU teatri, Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Seksuaaltervise Liidu koostöös on valminud juhend muusikali „Kevadine ärkamine” teemade käsitlemiseks koolitundides.

Õppematerjali eesmärk on ärgitada nii õpilasi kui ka õpetajaid mõttevahetusele ning olla abiks enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste õppimisel inimese- ja ühiskonnaõpetuse-, aga ajaloo- ja kirjandustundides – seda nii põhikoolis kui gümnaasiumis.

7. oktoobril esietendunud „Kevadine ärkamine” on rokkmuusikal, mille tegevus leiab aset 1891. aasta Saksamaal. Lugu räägib noortest, kes meeleheitlikul ning kirglikul moel iseend ja oma seksuaalsust avastavad, samas kui neid ümbritseb ühiskond, mis rajaneb tabudel ja taunib kõike elavat ning tundelist.

Õppematerjali levitatakse tasuta. Juhend on virtuaalsena kättesaadav NUKU teatri kodulehelt. Õpetajad, kes soovivad saada juhendit trükiversioonina, palume sellest teada anda aadressil myyk@nuku.ee ning materjal saadetakse Teile postiga.

Lisainfo:

Tallinna Botaanikaaias on kaktusenäitus

Kaktusenäitustel 13. – 21. oktoobrini saab teada, millised näevad välja erinevatesse perekondadesse kuuluvad kaktused ja kuidas neid meie kodustes tingimustes kasvatada. Näitus valmib koostöös Eesti Kaktusekasvatajate Klubiga. Eksponaadid pärinevad kogenud kaktusekasvataja Harri Poomi erakollektsioonist.

13. ja 14. oktoobril ning 20. ja 21. oktoobril on Harri Poom valmis huvilistele jagama oma kogemusi ja asjatundlikku nõu kaktuste kasvatamise osas. Pühapäeval, 14.oktoobril, kell 13.00 räägib Harri Poom kaktuste pookimisest ja pookimisalustest.

Nädalavahetustel toimub taimede ja pookealuste müük ning osta saab ka kodumaised õunu. Näha saab mõningaid hiliseid Eestimaal kasvatatud viinamarja- ja arbuusisorte.

Kaktuste kodumaa on Ameerikas. Neid kasvab Kanadast Patagooniani väga erinevates looduslikes tingimustes nii savannides, kõrbetes, mägedes kui ka vihmametsades. Kaktuseid kasvatatakse mitmel pool maailmas dekoratiivsete taimedena aedades ja parkides. Kaktused on populaarsed ka siseruumide kujunduses. Paljude kaktuste mahlaseid varsi ja maitsvaid marju on tarvitatud söögiks. Kaktuseid on kasutatud ehitusmaterjalina, muusikariistade, värvainete ja ravimite toorainena.

Teatejooks nälga kannatavate laste toetuseks

Miks ja millal seda jooksu korraldatakse?
Igal aastal, 16. oktoobril, maailma toidupäeval toimub teatejooks koolidele üle maailma. Lisaks võimalusele võistelda teiste samavanade lastega üle maailma pöörab jooks tähelepanu miljonitele lastele, kes surevad nälga, sest neile ei jätku toitu. Seda saaks vältida, kui probleemile pöörataks rohkem tähelepanu.
Maailma toidupäeval võistlevad omavahel koolid nii Kanadast Keeniani kui Norrast Uus-Meremaani, kõigi eesmärgiks on oma võistkonnaga ületada maailma maratonirekordit. Joostakse ka selleks, et toetada maailma vaesemate riikide näljahädas olevaid lapsi.
Organisatsioon Save the Children tahab selle jooksuga panna maailma liiderriikide juhte probleemi märkama ja survestada neid, et nad teeksid 2013. aastal midagi konkreetset ära selleks, et neid lapsi, kes surevad või saavad pöördumatult viga seetõttu, et neil pole piisavalt toitu, oleks vähem. Maailmas jätkub tegelikult toitu kõigi jaoks, kuid sellest hoolimata sureb iga päev igas tunnis 300 last, sest toit ei jõua nendeni. Ka paljud need lapsed, kellel õnnestub ellu jääda, kannatavad kogu elu esimestel eluaastatel alatoitumise tagajärjel saadud kahjustuste tõttu. Mida rohkem lapsi maailma toidupäeval jookseb, seda tõenäolisem on, maailma liidrid seda märkavad.
Teatejooks sai alguse 2008. aastal ning on nüüdseks nii populaarne, et 2012. aastal oli see omasuguste võistluste seas suurim, mis eales korraldatud..

Et saada ettekujutust sellest, milline see teatejooks olema hakkab, vaadake lühifilmi eelmise aasta jooksu kõrghetkedest:

www.savethechildren.org.uk/wmc

 

Hõimupäevade avalöögina avatakse soome-ugri näitused

Kolmapäeval, 10. oktoobril kell 17 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis soome-ugri teemalised näitused „Saami trummid kunstiteostena“ ja „Karjala koolivaheaeg?”, mis juhatavad sisse MTÜ Fenno-Ugria Asutuse juhtimisel korraldatavad iga-aastased hõimupäevad.

Saami trummide näituse autor on Norra teenekas saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen ehk Elle-Hansa, nagu saamid teda kutsuvad. Temalt on näitusel 30 graafilist lehte, millel puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“, kus on kirjeldatud ja kujutatud 71 eri muuseumides säilitatavat saami nõiatrummi. Kunstnik valis neist välja 28 ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt ära viidud vaimuvara.

Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisreisi näitus „Карельские каникулы? Karjala koolivaheaeg?“ põhineb mullu juulis toimunud etnograafilistel välitöödel jäädvustatud materjalidel. EKA üliõpilased ja õppejõud Kristin Raup, Mari-Lii Hirsik, Kätlin Kaganovitš, Helen Unt, Liis Serk, Jean-Loup Rousselot ja Kadri Viires jäädvustasid esemelist rahvakunsti ja tänapäeva olmet joonistuste, fotode ning videosalvestistena lüüdikarjalaste juures Vuohtjärvi (Vohtozero) külas Karjalas. Loe edasi: Hõimupäevade avalöögina avatakse soome-ugri näitused

Pühapäeval toimub sügisene Rabajooks

Pühapäeval, 14. oktoobril toimub Harku raba teedel 78. Rabajooks. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta. Üritusele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni.

Osavõtjaid teenindavad riietumistelgid ja asjade hoiubuss koos abistajatega. Jalgrattaga tulnute jaoks on stardipaiga juures valvega jalgrattaparkla. Autod oleks aga soovitav panna Kalda tänava lähedal olevasse parklasse. Kohalesõiduks sobivad ka bussid 10, 20 ja 27 või elektrirong (Pääsküla peatus).

Lisainfo Rabajooksu koduleheküljel www.rabajooks.ee.

Vabakondlasi oodatakse kärajatele

Kõik vabakondlased on oodatud kaasa rääkima vabaühenduste rahastamise tingimuste kujundamises. Seda saab teha igaüks oma kodus materjale lugedes ja internetis arvamust avaldades, veel paremini aga 19. oktoobril Tallinnas toimuvatel vabaühenduste kärajatel, kus needsamad materjalid koos läbi arutatakse.

Tegu on juhendmaterjalidega, mis saavad pärast valitsuses kinnitamist aluseks vabaühenduste avaliku võimu poolseks rahastamiseks, on siis tegu kohalike omavalitsuste või ministeeriumite, nende haldusalas tegutsevate fondide või teiste riigiasutustega. Juhendmaterjalid puudutavad nii projekti- kui ka tegevustoetusi, nii taotlemise kui ka aruandluse tingimusi. Ühesõnaga – kõike.

Alates eelmisest sügisest Siseministeeriumi juures koos käinud töörühm on välja töötanud juhendmaterjalide mustandid ja püstitanud ka rea küsimusi, millele vastuseid oodatakse. Kõik need on kättesaadavad internetis aadressil www.ngo.ee/kärajad. Samas saab ka end kärajatele osalemiseks kirja panna ja vaadata täpsemat ajakava. Loe edasi: Vabakondlasi oodatakse kärajatele

Corelli Music avab hooaja uue kontserdisarjaga „Teletorni muusikasalong“

Agentuur Corelli Music avab kontserdihooaja uue kontserdisarjaga „Teletorni muusikasalong“. Esimesena astub sarjas üles äsja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia saanud klarnetist Meelis Vind india temaatikaga vürtsitatud kavaga Vind Project 2. Temaga koos on laval Liis Viira (harf), Peeter Salmela (sitar), Arno Kalbus (tablad), india müstikute tekste loeb näitleja Garmen Tabor. Avakontsert toimub teisipäeval, 16. oktoobril kell 20 Tallinna Teletorni 21. korrusel. Kontserdipiletiga saab külastada restorani teletorni 22. korrusel juba alates kella 18-st, pärast kontserti tutvuda ka 21. korruse vaateplatvormi interaktiivse ekspositsiooniga.

„Kontserdisarja „Teletorni muusikasalong“ ajendas meid korraldama festivali „Tallinna tornid“ avakontsert, mis toimus augustikuus samuti Teletorni 21. korrusel,“ ütles agentuuri Corelli Music kunstiline juht Mail Sildos. „Leidsime, et on lausa oivaline niiviisi pilve piiril head muusikat mängida ja kuulata, samas nautida ka kõrgelt avanevat fantastilist vaadet linnale ja merele! Augustis astus meie Teletorni kontserdil üles jazzkorüfee Tõnu Naissoo oma Hammond Trioga, nüüd püüame oma kavadega teletorni viia veelgi põnevamat muusikat. Meelis Vind ja Vind Project 2 alustavad veel jazzumaitseliselt, aga indiapäraselt. Isadepäevakontsert noorte neidude puhkpillikvintetiga Estica on aga hoopis midagi muud,“ lubas Sildos.

Agentuuri Corelli Music sari „Teletorni muusikasalong“ jätkub isadepäevakontserdiga 13. novembril Tallinna Teletornis. Esineb noortest neidudest koosnev puhkpillikvintett Estica. 4. detsembril on Tallinna Teletornis ka advendikontsert kavaga „Jõuluakordion kui väike orel“, kus astuvad üles Jaak Lutsoja (akordion), Meelis Vind (bassklarnet), Virgo Sillamaa (kitarr) ja Taavo Remmel (kontrabass).

Juba kolmandat aastat on oodata ka Corelli Musicu jõulumuusika festivali „Kirikupühad Maarjamaal“: 1.–29. detsembril ehk 1. advendist pea aasta lõpuni kõlavad kaunid kontserdid kirikutes, mõisates ja muusikasalongides. Põnevad sündmused ootavad ees muuhulgas müstilistest arvudest koosnevatel kuupäevadel: 12.12.12 ja 21.12.12.

Vind Project 2 on mõnes mõttes 2006. aastal välja tulnud CD-albumi „Vind Project – Twilight Patterns’’ jätk – seda küll vaid harfi ja klarneti tämbrite kooskõla silmas pidades. Muusika ise on veelgi intiimsema kõlaga, sest puuduvad jazzmuusikas tavaliselt esinev trummikomplekt ja bass. Samas toob india rütmipillide kuninga tabla kasutamine sellesse muusikasse siiski küllalt rütmilisust. Teine india instrument sitar aitab kõlasid ja rütme veelgi paindlikumalt kokku sulatada. Kava koosneb enamjaolt Meelis Vindi originaalloomingust. 1. oktoobril 2012 toimunud rahvusvahelise muusikapäeva auhinnatseremoonial anti klarnetist Meelis Vindile, kes tunneb end koduselt nii klassikalises ja nüüdismuusikas kui ka jazziss ja improvisatsioonilises muusikas, üle Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia suurepärase heliplaadi „VindPower“ ja aktiivse kontserttegevuse eest.

Sarja „Teletorni muusikasalong“ kontserdid leiavad aset Tallinna Teletorni 21. korrusel, mis asub 170 meetri kõrgusel maapinnast. Põhja-Euroopa piirkonna kõrgeima torni, Eesti taasiseseisvumise sündmustes olulist rolli mänginud teletorni, ehitust alustati 1975. aastal ja see valmis Tallinna lahel peetud 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjespordiregati ajaks. Tänavu aprillis avati teletorn pärast mõni aasta kestnud ümberehitustöid taas külastajatele – nüüd juba kaasaegse interaktiivse ekspositsiooniga. Agentuur Corelli Music tänab meeldiva koostöö eest Tallinna Teletorni
.

Korteriühistud kogunevad aastakonverentsile – põhiteemadeks avanev elektriturg ja energiasääst

Korteriühistud üle Eesti kogunevad aastakonverentsile järgmisel kolmapäeval, 10.oktoobril kell 10 Tallinnas, Radisson Blu Hotel Olümpia  Konverentsikeskuses (Liivalaia 33). Eesti Korteriühistute XV foorumi ”Korteriühistute areng – kas suurenevad võimalused või kasvavad kohustused?” põhiteemaks on peatselt avanev elektriturg. Foorumi avavad Riigikogu esimees Ene Ergma, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Tallinna abilinnapea Eha Võrk.
Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimees Marit Otsing: Tänavusel foorumil keskendume ühistute jaoks kõige olulisematele küsimustele – mis saab 1.jaanuaril 2013, kui Eestis avaneb elektriturg, samuti kuidas hinnatõusude juures energiat võimalikult palju kokku hoida.
Konverentsi täpne kava ja esinejate loetelu on ära toodud Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) kodulehel: www.ekyl.ee
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Aapo Pukk maalib ja imestab inimese üle

Tuntud portreekunstnik Aapo Pukk avas 3. oktoobril kell 17 Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis ühe oma 50. sünnipäevale pühendatud näitustest „Ennäe inimest”. Samas näitusel maalib Valli Lember-Bogatkina Aapo Puki portree avatud seansil 10. oktoobril kell 15.

Näitus „Ennäe inimest” hõlmab Aapo Puki viimase kümnendi portreeloomingut.

„Esitlen modelle, kellele olen teinud ettepaneku poseerida, lihtsalt seetõttu, et olen tundnud erilist tõmmet need isiksused ajast välja tuua. Olen saanud maalida hulkuri värvikat elukogemust ja ühiskonna tipus seisjate viljakat vitaalsust. Olen kätkenud neisse maalidesse oma aukartuse elu ees – ecce homo!” on öelnud kunstnik.

Näitus on avatud 24. oktoobrini.

Pühapäeval toimub heategevuslik koertenäitus

Foto: uniteddogs.com

Juba kaheksandat aastat toimub Tallinnas Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus BIG Match Show, mille raames kuulutatakse välja konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitja, keda tunnustatakse märkimisväärse panuse eest Eesti koerapidamiskultuuri ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse. Võitjat premeerib diplomi ja meenega BIG Match Show patroon Marju Länik. Koertenäitus leiab aset pühapäeval, 7. oktoobril kell 12.00 Tallinnas, Kristiine Spordihallis.

Üritusel saab näha nii segaverelisi kui ka tõukoeri, keda hindab kolmeliikmeline žürii. Lisaks toimuvad kohapeal mitmed demonstratsioonesinemised ja võistlused: koerad esitlevad sügistalvist riidemoodi ning näitavad oma võimeid ja oskusi üllatusterohkel triki-show’l. Lisaks leiab aset võistlus “Laps ja koer”. Üritust viib läbi Marko Reikop.

Loe edasi: Pühapäeval toimub heategevuslik koertenäitus

Täna esitleb Rahvusraamatukogu Eesti üldlaulupidude nootide digitaalkogu

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR vahendusel saab üldsusele kättesaadavaks uus kollektsioon Eesti üldlaulupidude nootidest. Digitaalkogu esitlus toimub täna, 4. oktoobril kell 13 Rahvusraamatukogu 8. korrusel muusikasaalis.

Kollektsioon sisaldab ajavahemikus 1869-2009 toimunud 25 üldlaulupeo koorinoote. Digiteeritud on 168 Rahvusraamatukogu noodikogus hoitavat laulupeonooti, mille hulgas on üldlaulupidudel osalenud kõigi kooriliikide lauluvihikud alates meeskooridest kuni mudilas- ja valikkoorideni, samuti laulikud Nõukogude Eesti vene kooridele.

Nootide digiteerimise tellisid ja rahastasid Laine Randjärv ja Vello Salo, kelle soov oli võimaldada avalikkusele paremat juurdepääsu meie vaimse kultuuripärandi ühe olulisema traditsiooni peegeldajale – laulupidude repertuaarile.

Nõmmel alustas mahetoidu tarbijaring

Nõmmel on värskelt käima lükatud üks hea algatus – alustas mahetoidu tarbijaring OTT (otse tootjalt tarbijale).

Nõmmele hakkavad tootjad tooma mahetoitu kord nädalas neljapäeviti. Osta saab mahejuurvilja, -teraviljatooteid ja -mett, lähiajal lisanduvad kaubavalikusse mahepiim ja -lihatooted. Kohtumise koht on Paiste tn 10 seltsimaja ja järgmine kord sel neljapäeval 4. oktoobril kell 17.30 – 18.30.

Värskelt on üles saanud ka lihtne koduleht ja kogu süsteemi samm-sammult täiustatakse. Kodulehel (http://nommeott.blogspot.com/) on näha kaupade hinnakirjad, tootjate e-postiaadressid ning osadel juba pangakonto numbridki. Samuti näidisleping tootja ja tarbija vahel.

Allikas: Ave Oit, www.lilleoru.ee

„Kuidas müüa setot?“ jõuab Tartu ja Tallinna lavadele

Setomaal kõneainet tekitanud Taarka Pärimusteatri Noortestuudio lavastuse „Kuidas müüa setot?“ etendused toimuvad oktoobrikuus ka Tartus ja Tallinnas.

„Noored seto juurtega tüdrukud muretsevad, mis Setomaal toimub. Nad rääkisid väga ausat ja väga valusat juttu. Neil oli valus rääkida ja ilmselt oli ka valus kuulata. Aga arvan, et see oli üks esimesi kordi üldse, kui nii tõsiselt nendest asjadest räägiti ja kus keegi seda niivõrd palavalt ja otse südamest välja ütles“, arutles noorte juhendaja Anne Türnpu ajaleht Põlva Koidule antud intervjuus.

„Nuuristuudio etendüsel tull sääne tunnõh pääle, õt olõgi NO tiatri etendüsel, a õnnõ pall´o parebal ja valu säntsel, mia minnu ja mu rahvast isiklikult pututas. Piat tunnistamma, õt üllätüs oll Obinitsa seto seltsimaja kuurih toimunu’ etendüse aigu veiga suur, ma olõ-õs valmis nii korgõ kvaliteediga’ etendüse jaost.“ kirjeldas kodukohta tagasipöördunud seto Rein Järvelill oma teatrielamust.

Lavastus käsitleb Setomaa probleeme noorte silme läbi nähtuna: Ühelt poolt peetakse julma jahti ideaalautsentsusele ja teisalt on jälje üles võtnud turundajad, mõistnuna, et ei ole asja, mida seto temaatika abil müüa ei saaks. Omavahelises kisklemises on aga ära unustatud noored, kes hoiavad oma suu järjest kindlamalt kini, teades, et igast nende sammust jääb maha vaid kriitika jalajälg.
Loe edasi: „Kuidas müüa setot?“ jõuab Tartu ja Tallinna lavadele