Sel nädalavahetusel (26.-28.07) toimub Viimsis traditsiooniline Rannarahva festival, mis keskendub sellel aastal rannarahva puhkamis- ja meelelahutustraditsioonidele. Laupäeval, 27. juulil, toimub ka põhjaranniku suurim kala- ja merekraamilaat koos erinevate võistlusmängude ja töötubadega. Pühapäeval toimub aga Tallinna lahel Paatide karneval.
Täpsemat infot leiab ka Rannarahva festivali facebooki lehel ja ka Rannarahva muuseumi kodulehel
Eesti Ökokogukondade Ühenduse VII kokkutulek toimub sel aastal 23.-25. augustil Lilleoru kogukonnas Harjumaal. Lilleoru tähistab sel aastal ka oma 20-aastast juubelit. Täpsem info programmi kohta ja registreerimisinfo tehakse teatavaks lähiajal.
Aga kalendrisse võib märke juba ära teha ning arvestada tasub kolmepäevase sündmusega. Juba reede pärastlõunal algavad huvitavad ettekanded ning kuulda saab nii Eesti kui rahvusvahelistest arengusuundadest ökokogukondade valdkonnas. Kokkutulek lõpeb pühapäeva pärastlõunal.
Loe lähemalt rahvusvahelise ökokogukondade ühenduse GEN tänavuse kokkutuleku kohta Eesti ühenduse liikme Toivo Aalja kirjutist siit.
Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus
Heategevusliku kontserdisarja „Eesti mõisad 2013” kontserdid toimuvad 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Selles omapärases kontserdisarjas ühinevad arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika ja kunstipärandi hoidmine, mis kõik seondub ka käesoleva kultuuripärandi aastaga. Sari on alates 1999. aasta suvest tutvustanud 58 mõisat üle Eesti ja toetanud igal aastal üht väikest mõisakooli, -hooldekodu või -lastekodu.
Sarja „Eesti mõisad“ peaesineja on algusest peale olnud barokkansambel Corelli Consort. Juulis 2013 saab nautida kava, mis on tõeline „Crème de la crème“ muusikagurmaanidele. Mõisate ballisaalides pakuvad imekaunist barokkmuusikat Hongkongis sündinud ja läbi USA Eestisse jõudnud kontratenor Ka Bo Chan ning barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab igas mõisas oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
„Eesti mõisad 2013″ publiku ja metseenide sihtannetused lähevad Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Lasila mõisakooli klaverifondi, et aidata kaasa Rakvere Vallavalitsuse, Lasila Põhikooli ja agentuuri Corelli Music ühisele soovile asendada mõisasaali vana ja väsinud klaver uuega veel sellel aastal! Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka edaspidi võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.
Lasila mõisakooli klaverifondi saab toetada sihtannetusega Rakvere Vallavalitsuse arveldusarvele nr 10502017536000 märgusõnaga KLAVER, “Eesti mõisad 2013” kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid ja toimuvad heategevusmüügid. Sarja lõppkontsert Lasila mõisas 28. juulil 2013 kell 18 on piletiteta, sissepääsuks on vaba suurusega annetus Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri ostmiseks vajaliku raha, u 10000.- € kokkusaamiseks kirjutasid Lasila Põhikooli, Rakvere Vallavalitsuse ja agentuuri Corelli Music esindajad 27. mail alla kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule.
KONTSERDISARI „EESTI MÕISAD 2013”
N, 25. juuli 2013 kell 18 Kõltsu mõis (Keila kihelkond, Harjumaa)
R, 26. juuli 2013 kell 18 Eivere mõis (Anna kihelkond, Järvamaa)
L, 27. juuli 2013 kell 18 Räpina mõis / Sillapää loss (Räpina kihelkond, Põlvamaa)
P, 28. juuli 2013 kell 18 Lasila mõis (Lasila Põhikool, Rakvere vald, Lääne-Virumaa)
ESINEJAD:
KA BO CHAN (kontratenor)
Barokkansambel CORELLI CONSORT ajastu pillidel
Haarav ajalooline taust JÜRI KUUSKEMAA
Elleri Muusikakoolil on rõõm teatada, et Tallinna rahvusvaheline kitarrikonkurss oli koolile edukas. Laureaatide hulka jõudsid Elleri Muusikakooli õpilased Priit Peterson (II koht 13-15-aastaste vanuserühmas) ja Saskia Kiting (III koht 16-19-aastaste vanuserühmas). Lisaks sai Priit Peterson eripreemia kohustusliku teose ettekandmise eest.
Konkursi grand prix´d ja esikohad läksid Soome, Lõuna-Korea, Venemaa ja Poola mängijatele.
Saskia ja Priidu õpetaja Peep Peterson nimetas tulemust suurepäraseks: „Konkursi tase oli korralik, konkureerisime paljude riikidega: Venemaa, Poola, Soome, Läti, Leedu, Korea.“
Bluusifestival Ugriblues leiab aset 18.-21.juuli Toompeal (Luscher&Matieseni veiniterrassil), Kalamajas (Port Noblessneris) ja Viimsis (rannarestoranis Paat). Ka tänavu saab autentse ja traditsioonilise bluusi kõrval kuulda moodsat ja avangardset kraami. Juba teist aastat toimuva ürituse peaesinejateks on seekord lahetagused legendid Honey B & Kuloniemi ning Tuomari Nurmio.
Veel astuvad üles 1966. aastal Soome esimese bluusibändi Harp asutanud suupillimängija Sonny Boy Magnusson ansambliga Famous Boogiemen, Ismo Haavisto & Andres Roots (Soome/Eesti) tribuudiga Muddy Watersile, Mary Ann & The Tri-Tones (Tallinn), Robbie Hill & The Blue 62’s (UK/USA/Soome), Jari Rättyä & Käärmekeitto (Soome), Olli Ontronen & Mighty Shitty (Soome), Three Leg Dog (Eesti/Austraalia), Cathouse Radio (Tartu) ning Pärnu Bluusiklubi väga noorte meeste duo Fredi & Siim.
Ugribluesi eesmärgiks on pakkuda head muusikat suvises Tallinnas ning tugevdada sidemeid Eesti ja Soome muusikute ning kontserdikorraldajate vahel.
Jookvalt saab infot lugeda Ugribluesi blogist
Juuni algul avatud Viimsi seikluspark ootab kõiki suuremaid ja väiksemaid huvilisi seiklema.
Park paikneb Viimsis Lubja klindiastangu reljeefsel maastikukaitse alal. Oodatud on igas vanuses külastad (lapsed pikkusega alates 115 cm). 2014.a. kevadeks on plaanis ehitada ka eraldi lasterada, mis mõeldud pisematele külastajatele, kel kasv alla 115 cm.
Seikluspargil on kolm rada, mis koosnevad erinevatest ronimismängudest. Kõikide radade läbimiseks kulub keskmiselt ligikaudu 1,5 tundi; park pakub seiklejatele nii füüsilisi kui vaimseid väljakutseid. Seikluspargis saab tähistada ka laste sünnipäevi.
Täpsemat informatsiooni saab lugeda ka Viimsi seikluspargi kodulehelt
Ranna noortekeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse korraldatud tegevusprogramm, mille eesmärgiks on pakkuda Tallinna 7-26 aastastele noortele vaba aja sisustamise võimalust noorte kogunemiskohtades, kasutades seejuures erinevaid noorsootöö meetodeid. Alates 15.–26. juulini asub Ranna noortekeskus Pirita rannas. Keskus on juulikuus avatud ilusa ilma korral esmaspäevast reedeni 12.00–16.30, vihmase ilma korral toimuvad aga tegevused noortekeskustes.
Kuna noorte jaoks on suviti kohtumispaigaks linnaruumi väliskeskkond, siis tavapäraselt ongi suvel Tallinna Noorsootöö Keskuse noorsootöötajatel sooviks olla noortele veel lähemal ja tegutseda mitmes Tallinna erinevas piirkonnas. Linnakodanikele pakutakse tegevusi kunstis, spordis ja muudes põnevates ning harivates töötubades. Päevad on täis selliseid tegevusi, mis tavaliselt leiavad aset noortekeskuste siseruumides. Nendeks on näiteks erinevad arendavad mängud, võistlused, noortegruppide esinemised, käelised tegevused, töötoad, näidistreeningud ja loengud harivatel teemadel ning palju muud.
Programmi toetab Harju Maavalitsus ning koostööpartneriteks on Põhja-Tallinna ja Pirita Linnaosa valitsused
Igapäevaselt saab keskuse kavaga tutvuda Ranna noortekeskuse kodulehel
Täna, 16 juulil, toimub ringkäik Saue linna kaunitesse koduaedadesse.
Huvilistel palume koguneda kell 11.00 Keskuse parki.
Lisainfot saab Saue linna keskkonna- ja halduse peaspetsialist Inger Urvalt, telefonil 6 790 185
19. juulil toimub Lilleorus põlisrahvale omasele kogukondlikule eluviisile pühendatud õhtu, kus jagab oma rahva kogemusi Rupert Encinas, indiaaninimega Lendav Kotkas.
Õhtu algab kell 18.30 Lilleoru suures välitelgis lugude rääkimisega ning jätkub kella 20 paiku higistamistelgi tseremooniaga, mis annab jutu täienduseks eheda isikliku kogemuse.
Kui soovid osa saada ka higistamistelgist, võta kaasa käterätik ja ujumispüksid/päevitusriided ning natuke midagi kehakinnituseks ühisele lauale pärast tseremooniat.
Lendav Kotkas on põlisrahva esindaja, oma rahva pärimuse kandja ja tseremooniameister. Igapäevaselt töötab ta USA-Mehhiko piiri lähedal elavate tohono o’odham indiaanlaste reservaadis, nõustades lapsi, noori ja täiskasvanuid ning õpetades oma rahva keelt ja kultuuri.
Vaata Pealtnägija saatele 2012 detsembris antud intervjuud (algus 34:40) ja kuula lauldud laulu.
“Ring kannab tervendavat väge. Ringis oleme me kõik võrdsed. Kui sa istud ringis, ei ole keegi sinu ees. Keegi ei ole ka sinu taga. Keegi ei ole sinu kohal ega sinu all. Püha Ring on määratud inimeste vahel ühtsust looma. Eluring on samuti ring. Selles ringis on koht igale elusolendile ja rassile, igale puule ja taimele. Elu terviklikkus on see, mida tuleb austada siin planeedil tervise loomiseks.”
Pealik Dave, oglaala-lakota
Oodatud on kõik, kes hoolivad oma kogukonnast ja tegutsevad selle heaks!
Sel suvel on taas Eestisse tulemas Rupert Encinas, indiaaninimega Lendav Kotkas, ja palusime tal jagada oma rahva kogukondliku eluviisi kogemust. Sellega seoses toimub kogukonnateemaline õhtu, kuhu on oodatud kõik oma kogukonna heaks tegutsevad head inimesed.
Õhtu algab kell 18.30 Lilleoru suures valges telgis lugude rääkimisega ning jätkub kella 20 paiku higistamistelgi tseremooniaga, mis annab jutu täienduseks eheda isikliku kogemuse. Loe lähemalt http://lilleoru.ee/et/content/kogukonnateemaline-ohtu-lendava-kotkaga-19-juulil-lilleorus
Lendav Kotkas on oma rahva pärimuse kandja ja tseremooniameister, kes elab oma hõimu keskel reservaadis. Igapäevaselt töötab ta USA-Mehhiko piiri lähedal tohono o’odham indiaanlaste heaks, nõustades lapsi, noori ja täiskasvanuid ning õpetades oma rahva keelt ja kultuuri.
Allikas: MTÜ Lilleoru, www.lilleoru.ee
MTÜ Saue küla soovib ennistada Kanama küla kohanime Saue külaks, et taastada küla ajalooline nimi.
„Saue külal on pikk ajalugu, küla on seda nime kandnud ja ajaloolistes dokumentides ka ära märgitud juba 1548. aastast. 1976. aastal tegi okupatsioonirežiim meelevaldse otsuse ja andis Saue külale Kanama küla nime,” kirjutab MTÜ oma Saku vallavalitsusele esitatud taotluses. Esimest korda pöörduti selle sooviga Saku valla poole 2006. aastal.
Saku vallavalitsus soovib nüüd välja selgitada küla elanike ja külas kinnistuid omavate isikute arvamuse küla nime muutmise osas – Kas soovite, et küla tänane nimi Kanama muudetakse ja küla hakkab kandma nime Saue? Vastuseid ootame hiljemalt 15. juuliks 2013 kas saku@sakuvald.ee või Saku vallavalitsusse. Vastus tuleks kindlasti ka allkirjastada, et vajadusel vastaja tuvastada.
Alates 26. juunist kuni 30. augustini on kõik huvilised oodatud osalema parlamendihoonet ning parlamendi tööd tutvustavatel ingliskeelsetel ekskursioonidel Riigikogus ja Toompea lossis. Tasuta ringkäigud Riigikogus toimuvad igal kolmapäeval ja reedel algusega kell 12.00 ning kestavad umbes 40-45 minutit. Tutvustus jaguneb kahte ossa, millest esimene hõlmab parlamendihoone külastust ning ülevaadet Toompea lossikompleksi ajaloost. Teises osas annavad giidid istungitesaalis põhjalikku teavet Riigikogu tööst.
Ekskursioonil osalemiseks saab registreeruda Toompea lossi valvelauas kohapeal kuni grupi (35 inimest) täitumiseni. Kolmapäevastele ja reedestele ekskursioonidele on võimalik eelnevalt registreerida ka e-posti teel ekskursioon@riigikogu.ee, telefonidel (+372) 6 316 345 või (+372) 6 316 357. Parlamendi külastamiseks on vajalik pildiga isikuttõendav dokument.
Täpsemalt saab lugeda ka Riigikogu kodulehelt
3.-7. juulini Eestis toimuvale Baltica folkloorifestivalile on oodata üle 2000 osaleja. Lisaks tantsijatele, lauljatele ja pillimeestele, kes kõikjalt Eestist kokku tulevad, on oodata külalisi Leedust, Venemaalt, Lätist, Itaaliast, Sloveeniast ja Bretoonimaalt.
Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu (toimub alates 1987.aastast), mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”. Festival algab 4.juulil Tartus, mille kesklinn täitub mitut sorti pesadega, kus saab osa erinevate maade muusikast, tantsudest, lauludest. Õhtul kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas avapidu: Eesti ja teiste rahvaste tantsud ja laulud.
Edasi liigub festival kahes suunas – Valgamaale ja Virumaale – maapäevad toimuvad 5. juulil Sangastes ja Iisakus. Sangastes on lisaks õhtusele pärimuspeole päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi, õpitube ja elu lööb kihama ka samas toimuv laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ja muul kohalikul toodangul. Iisakus keskendutakse kohaliku pärimuse vaatlemisele mitme eri nurga alt – õpitubades tutvustatakse Iisakumaa pulmalaule ja käsitööd, loengus saab kuulda poluvernikutest ja õhtu lõpetab pärimuspidu ja tants Iisaku laululaval.
Festivali kaks viimast päeva viivad peolised Tallinna, Kalamaja hoovidesse, Kultuurikatla aeda ja Salme kultuurikeskusesse, kus ootab samuti põnev, õppimist ja elamusi täis päevakava. Viimasel päeval, 7. juulil, on Baltica päralt kogu Vabaõhumuuseum, kus eri paikade pärimus lööb õitsele taluhoovides, aga lauludest kihavad ka mets ja merеrand. Festivali lõpetab ühine simman kiigeplatsil, kuhu on oodatud kõik huvilised.
Suurem osa sündmustest on tasuta, piletiga pääseb avapeole Vanemuise kontserdimajas ja Tallinna peole Salme kultuurikeskuses, Vabaõhumuuseumis kehtib muuseumipilet.
Info ja programm: www.folkloorinoukogu.ee
Baltica 2013 korraldaja on Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.
Tallinnas on avatud üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.
Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.
Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu.
Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.
23. juulini saab näitust külastada Tallinnas Eksperimentaalgaleriis (Vabaduse väljaku
tunnelis) ja galeriis Aatrium (Tallinna Ärikeskuse sisehoovis).
.
Eile tähistati koduõendusteenuse käivitumise algust SA Hiiu Ravikeskuses, mida pakub AS Medicumi tütarettevõte OÜ Koduõde.
OÜ Koduõde juht Teisi-Ilve Remmeli sõnul pakutakse teenust ravikeskuse klientidele, kuid eesmärgiks on lähiajal avada terviseõe iseseisev vastuvõtt ja pakkuda tervishoiuteenust kõikidele nõmmelastele.
Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on mõlemad teenused linnaosale tähtsad, sest ravijärjekorrad on pikad ja kiirest ligipääsust esmatasandi tervishoiuspetsialistidele – koduõdedele ja terviseõdedele – on suur puudus. “Seda tüüpi ettevõtlus on Nõmmele vajalik ja teretulnud, sest aitab edendada tervise- ja hooldusabi kvaliteeti tervikuna ja parandada nõmmelaste ligipääsu tervishoiuteenustele,” lisas linnaosavanem.
Koduõendustegevus toimub tihedas koostöös patsiendi perearstiga ja teenuse osutamise aluseks on pere- või eriarsti saatekiri. Terviseõe iseseisvale vastuvõtule saatekirja vaja ei ole. “Eakas nõmmelane ei peaks ootama pikkades ravijärjekordades, vaid esmase, terviseõe arvamuse, saab edaspidi siitsamast – Hiiu ravikeskusest. Vajadusel konsulteerib terviseõde perearstiga, kes võib määrata täiendavaid uuringuid või pikendada kroonilist haigust põdeva patsiendi retsepti. Täiendava näidustuse puhul suunab perearst inimese konsultatsiooniks Medicumi eriarsti juurde,” rääkis AS Medicumi juhatuse esimees Jaanus Vool.
SA Hiiu Ravikeskus asub aadressil Laste 1 endises lastehaigla hoonetekompleksis, mis veidi enam kui aasta tagasi eurotoetuste abil renoveeriti.
Neljapäeval, 20.juunil, kutsub Harjumaa Muuseum kõiki Vanade oskuste neljapäevale. Üritus leiab aset kell 12-15.
Seekord õpetatakse kasevihtade tegemist, töövahendiks tuleb kaasa võtta nuga. Õpetajaks on Madis Notton Kopli-Madise talust.
Osalemistasu 2 eurot.
Täpsem info ka SIIT
Kontsert „Sa näed minu südame taha” toimub Kumu auditooriumis täna, 16.juunil kell 17.
Lehti Kostabi on nimi, mis on tuntud Eesti flamenco- ja mustlastantsu ringkonnas. Tänu Lehtile on mustlas-ja flamencotants ning mustlaslaul jõudnud paljude eestimaalaste südametesse.
Mustlasi sageli peljatakse, vahel on raske seda rahvust mõista. Samas mustlaskultuur lummab paljusid. Mustlasmuusika ja –tants toob aga eestlastest, välja tule, mis meie sees peidus on. Lehti Kostabi on loonud palju mustlas- ja flamecotantse. Iganädalaselt õpetab Lehti flamenco- ja mustlastantsu Tallinnas Kodulinna Majas, kus koguneb tema juhendatav tantsurühm Airoso. Lisaks õpetab Lehti Peeteli kiriku juures sealseid raskustesse sattunud lapsi. Lehti tantsutunnid ja hooajalised kursused teevad eriliseks seal valitsev hingus – ehedus, mustlaslik kirg, muusika ja tantsu läbitunnetamine. Lehti ei anna edasi vaid tantsu koreograafiat, vaid ta õpetab seda muusikat ja tantsu mõistma, annab aimu ka mustlaskeelest ja -hingest.
Lehti Kostabi 60.juubelikontserdil esinevad tema sõbrad ja õpilased nii Eestist kui Soomest.
Tallinnas 18.-20. septembril 2013 toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile
Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on eelnevalt toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis.
Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja tänaseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.
Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.
Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.
Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu
Suvelavastus köök/keittiö lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse.
Raändteatrile omaselt hakkas lavastust tutvustav Rakvere teatri suveköök samuti reisima. Alates kolmapäevast saab väliköögi võimalusi kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini. Külastajatele on kasutamiseks neli pliiti ning külmik, koha peal peaks leiduma ka paar panni ja potti. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval, 15. juunil. Muul ajal on köök vabakasutuses.
Virumaal tegutseb köögitoimkond 11. juunil Käsmu Kaunitel Kontserditel.
Leia end Rakvere teatri köögist ning tule ja tee süüa!
Tallinnas 18.-20. septembril toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile.
Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on varem toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis. Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja praeguseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.
Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.
Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui ka merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.
Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu
Rahvusvaheline suvelavastus “köök/keittiö” lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse, et valmistuda 21. juunil toimuvaks esietenduseks.
Suvehooaja täisväärtusliku alguse puhul peeti Rakvere teatri suveköögis koostöös Ööjooksuga maha ka vägev pidu, mida külastas rohkem kui 1000 inimest.
Lisaks köögitrupi kolimisele etenduspaika saatsime reisima ka peol ristsed saanud lavastust tutvustava suveköögi. Väliköögi võimalusi saab kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini ja Käsmus, kus saab kööki põigata 11-13 juuni. Külastajatele on kasutamiseks pliidid ning külmik, nõud tuleb üldjuhul endal kaasa võtta. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval 15. juunil Telliskivi kirbuturul ja 11. juuni Käsmu Kaunitel Kontserditel. Muul ajal on köök vabakasutuses. Loe edasi: Rakvere teatri köögituur Tallinnas, Käsmus ja Võsul
Võitja puhul said määravaks pikaajaline keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamine ja tootmine suurel pinnal.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) selgitas sellel nädalal välja konkursi “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013” järjekordse Eesti vooru võitja. Seekord pälvis žürii hinnangul esikoha Harjumaal Nissi vallas tegutsev maheettevõte Saidafarm OÜ, mille asutaja ja omanik on Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava.
Konkurss on kaheosaline − esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja pääseb rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013”.
Heiki Raudla, Maaleht / Maheklubi.ee
Täna toimub Tallinnas iga-aastane tervisedenduse konverents, mille teemaks tänavu on tõenduspõhisus ning tervisealase info usaldusväärsus.
Ühtlasi tähistatakse konverentsiga tervisedenduse kahekümnendat tegevusaastat Eestis. Sel aastal möödub 20 aastat Sotsiaalministeeriumisse rahvatervise osakonna moodustamisest ning 10 aastat Tervise Arengu Instituudi loomisest kolme asutuse – Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi, Eesti Tervisekasvatuse Keskuse ning Rahvatervise- ja Sotsiaalkoolituse Keskuse, ühendamisel. Kahekümne aastaga on tervise edendamise valdkond Eestis oluliselt arenenud ja laienenud ning üha olulisem on tugineda teaduslike uurimuste andmetele ja oskus saadavat informatsiooni kriitiliselt hinnata.
Seetõttu keskenduvadki tänavuse tervisedenduse konverentsi „Toetades teadlikke valikuid“ ettekanded võimalustele kuidas erinevate erialade esindajad saavad inimesi kaasata ja aidata neil langetada oma tervise osas teadlikke otsuseid, tuginedes usaldusväärsetele, teaduslikel uurimustel põhinevatele allikatele. Näitame toitumise, sõltuvuste ennetamise ja vaimse tervise näidetel, kuidas eristada usaldusväärset infot mitteusaldusväärsest.
Tervisekirjaoskuse mõjust tervisele teeb ettekande professor Jürgen Pelikan Saksamaalt Ludwig Boltzmanni Instituudist. Ettekannetega esinevad lisaks Tervise Arengu Instituudi juhid, Haigekassa ning mitme ministeeriumi esindajad, samuti perearstid, teadlased ja psühholoogid.
Konverentsi korraldajad on Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Maailma Terviseorganisatsioon ja Eesti Tervisedenduse Ühing.
Konverents peetakse Tallinna Ülikooli Astra õppehoones (Narva mnt 29) ning see kestab kella 10.30–17.00. Täpse päevakava ja ülevaate esinejatest leiab Terviseinfo veebilehel.
Tallinna Laste Turvakeskuses saab igal aastal abi mitusada elu hammasrataste vahele jäänud last.
Nende heaoluks toimub heategevuslik ettevõtmine 10. juunil algusega kell 12.00 Tallinnas, Noblessneri kvartalis
Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus pakutakse abi, kaitset ning tuge hoolitsuseta või ohtu sattunud lastele ja ka pereliikmetele, kuni nende elu edasise korraldamiseni. „Turvakeskus on ajutine kodu abivajavale lapsele,“ selgitab keskuse juht Priit Siig pressiteates.
„Meie jaoks on tähtis nii laste kui nende perede toetamine ja nõustamine, sotsiaalse toimetulekuvõime taastamine.“
Igal aastal saab Nõmme tee ja Lilleküla keskusest kokku abi ligi kakssada 3-17 aastast vanemliku hoolitsuseta või muul moel abi vajavat last. „Iga laps on väärtuslik, tema mure ei oota, ta vajab abi kohe!“ on Siig veendunud ning lisab: “Selleks, et abivajajat märgata ja aidata, ei pea olema lastekaitsetöötaja või erialaspetsialist.”
Tallinna Laste Turvakeskuse asukatele pühendatud preemiapeo teoks saamises löövad kaasa Cafe Noblessner, Sailinvest, Bagjump Activity Center, Olde Hansa, Couleur Caramel, Dermoshop, Viljade Maailm ja
Jumestusjutud.
Tallinna Laste Turvakeskuse pidu toimub Noblessneri kvartalis (Tööstuse 48), mere ääres
Esmaspäeval, 10. juunil algusega kl 12.00
Heasoovlikud huvilised on teretulnud.
Palume turvakeskuse lastest nende privaatsuse hoidmiseks mitte pilte avaldada.
Esmaspäeval, 03. juunil kell 15:00 andsid Rotermanni Prooviveskis (US Art kunstigalerii, Roseni 8) sotsiaalminister Taavi Rõivas, Heategevusfondi Dharma juhatuse liige Malle Eenmaa ja MTÜ Lastekaitse Liit president Loone 
Ots üle klaasist tänumeened Heategija 2013 laureaatidele.
Heategija 2013 algatuse kutsusid ellu Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit. Aprilli lõpust mai alguseni sai üle Eesti teavitada neist inimestest, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neist, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neist, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt. Kahe nädala jooksul laekus 46 laureaati, kellest Heategevusfond Dharma, MTÜ Lastekaitse Liit ja Sotsiaalministeerium valisid välja kümme silmapaistvamat.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles tänumeeneid üle andes, et tal on väga hea meel nähes nii palju heategijaid. „Tänu nendele inimestele oleme me ühiskonnana tugevamad,“ rõhutas Rõivas.
Heategevusfond Dharma asutaja Urmas Sõõrumaa rääkkis tunnustuse vajalikkusest: “Majanduskriisis on kõige rohkem kannatanud lapsed ja sellepärast oleme oma heategevusfondis võtnud südameasjaks nende abistamise. Teeme seda koostöös inimestega, kes üle kogu Eesti märkavad ja aitavad lapsi, kuid keda kahjuks selle eest veel piisavalt ei tunnustata.”
Ka Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul on inimestes palju headust, mida teada ja märgata – on ju panus laste heaks panus tugevasse ja turvalisse tulevikku. “See on igaühele võimalus ja meie kõigi vaba valik, mida aga saab ja tuleb järjepidevalt ühiskonnas väärtusena kasvatada,” ütles Loone Ots.
Heategija 2013 laureaadid:
Inge Ojala-Pihlaja
Antti Lääts
Desiree Reva
Svetlana Podtsepajeva
Gert Tiivas
Merle Paat
Iivi Kallaste
Helga Kamõšnikova
Mare Kangur
Jane Snaith
Tänumeened kujundasid Laura Tärn ja Marko Pikkat.
