Harjumaa

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis toimuval veepäeval õpitakse valmistama tervislikke veekokteile

Täna, 19. märtsil toimub Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis veepäev. Ökokratt MTÜ korraldatava veepäeva eesmärgiks on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengitele ning avalikkusele tutvustada, milline peab olema joogivee kvaliteet ja kuidas see tervist mõjutab.

Veepäeval õpetab kogenud mikrobioloog ning toidutehnoloog Galina Borissova erinevatest mineraalvetest ja mehudest tervislikke veekokteile valmistama.

Lisaks antakse ülevaade Eestimaa kaevude veekvaliteedist, ohtlike ainete sisaldusest pinnaveekogudes ning tutvustatakse bioloogiliselt omastatava vee omadusi. Veepäeval räägitakse ka joogivee ja mineraalvee tootmisest ning iga inimese rollist puhta joogivee kvaliteedi tagamisel.

Ülemaailmset veepäeva tähistatakse 22. märtsil, et pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas.

Ökokratt MTÜ arendatav Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust külastaja saab vastused küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda. Puhta vee teemapargi rajamisse ja arendamisse on alates 2010. aastast olnud kaasatud vabatahtlikud, äriühingud ning MTÜ Ökokratt.

Priit Adler

Pealinnas mõtiskleti Sindi kalevivabriku tööstuspärandi tuleviku üle

Sindi kalevivabriku varemed Pärnu jõe paremkaldalt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

13. märtsil kogunesid Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ning Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilased ühes juhendajatega Kunstiteaduse instituudi Suur-Kloostri tänava auditooriumisse, kus mõtiskleti interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”

Loe edasi:

Kolmapäeval kuulutatakse välja 2014. aasta parim betoonehitis

Kolmapäeval, 11. märtsil kuulutatakse Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimuval betoonipäeval välja konkursi „Aasta betoonehitis 2014” võitjad. Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 15. korda korraldatava võistluse peaauhind läheb betooni parimal moel esindava ehitise autorile.

„Tänavusel betoonehitiste võistlusel osaleb väga eriilmelisi ehitisi, näidates ilmekalt betooni kui ühe olulisima ehitusmaterjali erinevaid kasutamise võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. Lisaks uusehitistele on seekordsel konkursil võimalik näha betooni julget eksponeerimist arhitekti poolt mitmete vanade hoonete renoveerimisel.

Suitsleppa sõnul soovib Betooniühing võistluse abil kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui tugeva, hästi vormitava ja Eesti kliimas vastupidava ehitusmaterjali mainet.

„Aasta Betoonehitis 2014” konkursi žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu ning Eesti ja Soome ehitusajakirjanduse esindajad.

15. betoonipäeva peakõnelejaks on Sloveenia arhitekt Rok Oman, kes õppis arhitektuuri Ljubljanas ja Londonis. 1996. aastal asutas ta koos Špela Videčnik’uga arhitektuuribüroo OFIS, kus jätkab tööd siiani. Rok Oman õpetab praegu arhitektuuri ka Harvardi Ülikoolis Bostonis, USA-s. Loe edasi: Kolmapäeval kuulutatakse välja 2014. aasta parim betoonehitis

Algamas on vaimse kultuuripärandi kursus

Rahvakultuurikeskus kutsub vaimse kultuuripärandi kursusele.

Eesmärk: Koolituse tulemusel oskab õppija väärtustada vaimset pärandit kogukonna kestliku arengu osana ning rakendada saadud teadmisi muu hulgas vaimse kultuuripärandi nimistu sissekande koostamisel
Sisu:	I moodul Kirev, põnev ja elav vaimne kultuuripärand 31. märts – 1. aprill Tallinnas, Rahvakultuuri Keskuses
	Mis on vaimne kultuuripärand?; Kuidas innustada kogukonda nii linnas kui maal elavat pärandit hoidma?; vaimne pärand loomemajanduse ja piirkondade arengu teenistuses; Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
	II moodul Kuidas koostada vaimse kultuuripärandi nimistu sissekannet? 2 päeva septembris + 2.-3. detsember Rahvakultuuri Keskuses
	Töö etapid sissekande teema valikust valmis tekstideni; teabe kogumise meetodid ja nipid: arhiivid, andmebaasid ja välitööd, proovisissekande koostamine
Koolitusel osaleja võib läbida kas ühe või mõlemad moodulid. I moodul annab ülevaate vaimse pärandiga seonduvast, mis on vajalik igaühele, kes töötab kultuurivaldkonnas. II moodul ootab neid, kes soovivad süveneda vaimse kultuuripärandi nimistusse. Osalemiseks on soovituslik I mooduli läbimine.
Sihtgrupp:	kohalike omavalitsuste esindajad, kultuuri- ja haridusasutuste töötajad, kodu-uurijad, turismiasjalised, vabakondade esindajad
Õpetajad:	Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur, Helgi Põllo, Hiiumaa Muuseumi teadusdirektor, Külli Eichenbaum, Võru Instituudi projektijuht; Anu-Maaja Pallok – Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik jt
Kursuse tasu: I moodul (2 päeva) 20€, II moodul (4 päeva) 20€
	Registreerumine I moodul kuni 23. märts; II moodul kuni 5. september

Kursuse korraldamist toetab Kultuuriministeerium

Vanemuine toob täna lavale
Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid”

Täna, 28. veebruaril jõuab Vanemuise suures majas publiku ette uuslavastus “Kui tuvid kadusid”.

Sofi Oksaneni näidendi toob Eesti vaatajate ette Vanemuise draamajuht Tiit Palu, kunstnikutöö teeb Eugen Tamberg ning muusikalise kujunduse Toomas Lunge, videokunstniku töö Andres Keil ning näidendi on eesti keelde tõlkinud Maimu Berg. Mängivad Sten Karpov (Edgar), Linda Kolde (Juudit), Reimo Sagor (Roland), teistes osades on Marian Heinat, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Maria Kallaste ning Markus Dvinjaninov.

Vanemuise teatri jaoks on see juba teine lähem kokkupuude Sofi Oksaneni loominguga, aastal 2010 esietendus “Puhastus”, mille lavastas Liisa Smith. “Kui tuvid kadusid” tegevus toimub Eestis kolme okupatsiooniaastakümne jooksul ehk aastatel 1941-1965 ning teemadeks on armastus, petmine, sõda, võimuvahetused, kohandumine võõra võimuga, reetmine jne. Oksanen vaatleb kahe peategelase õnnetu abielu kaudu lähemalt ühe eestlaste põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest.

Lavastaja Tiit Palu sõnul on “Kui tuvid kadusid” antiikselt võimas lugu inimestest ja nende saatustest läbi aegade ja režiimide sõjast tänapäeva Eestini. Palu sõnul paelub teda selle materjali puhul kõige enam reetmise ja eri režiimidega kaasatöötamise teema.

Vanemuises toimuva esietendusega kõlab sel nädalavahetusel kokku veel üks Sofi Oksaneniga seotud üritus: kontserdisarja HELIjaKEEL raames toimub kontsert “Norilsk. Taevased nartsissid”, kus kõrvuti on Berliinis elava Eesti helilooja Jüri Reinvere ning Sofi Oksaneni looming. Esimene kontsert toimub 1. märtsil kell 18 Tartu Elleri muusikakooli uues Tubina saalis ning seejärel saab kava kuulata 2. märtsil kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis.

Täna toimub Nõmme mändide all III Tallinna talvine tantsupäev

Täna õhtul algusega kell 19.00 toimub juba kolmandat korda Tallinna talvine tantsupäev, mis sel korral toimub Nõmme turuplatsil von Glehni kuju juures.
Kui eelnevatel aastatel on talvisel tantsupäeval lustitud Tallinna Lauluväljakul ning tantsukingi on kulutatud Kolu kõrtsis, siis sel korral oodatakse tantsusõpru Nõmme mändide alla, kus leiab aset lõbus retrohõnguline tantsupidu.
Tantsupäeval esitavad osalevad rühmad nii mõnegi tuntud tantsu nagu “Kalamehe mõrsja” või “Kaera-Jaan”. Põnevat tegemist jagub kindlasti, sest lisaks ühistantsudele on kavas ka lustlikud mängud ja võistlused.
Õhtune programm algab tegelikult juba kell 18.30, kui osalejad kogunevad Nõmme raudteejaama, kust juba 18.45 alustada rongkäiku von Glehni kuju juurde Nõmme turuplatsil. Kell 19.00 algavad ühistantsud ja erinevad mängud ning kell 21 on kõik huvilised oodatud Nõmme Kultuurikeskusesse, kus pidu jätkub meeleoluka simmaniga.
III Tallinna talvise tantsupäeva korraldajad on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning tantsurühm Tantsusarvikud. Tantsupäeval osalemine on tasuta.

Robert Hein

Laupäeval toimub Nõmmel kalafestival

Sel laupäeval, 21. veebruaril on Nõmme spordikeskuses (Külmallika 15a) suur perepäev «Nõmme kala 2015», kus tegevust jagub kõigile, toimub kontserte ja põnevaid võistlusi. Sissepääs üritusele on tasuta.

Nagu ütleb ürituse nimigi «Nõmme kala 2015», on perepäeva keskmes kalad ja kõik selle teemaga seonduv. Kohale tuleb mitu põnevate kalaroogade valmistajat, nende seas ka Kaarel ja Vladislav Koržets oma eksklusiivse kalakõrtsiga.

Perepäeva keskmes on kell 12 algav suur kalagrillimise võistlus-show, kus võistlustulle astuvad kõigile tuntud näod – nende seas Silver Laas, Rosanna Lints, Allar Levandi, Marilyn Jurman jt. Korraldajate sõnul on tegemist tõsise, aga humoorika võistlusega. Kalad võetakse otse basseinist. Karmi, kuid õiglase žürii silma all peavad võistkonnad sellest kalast valmistama maitsva roa.

Lisaks toimub terve päev põnevaid mitmevõistlusi, kohal on saunabuss, keha saab jahutada jääaugus. Muusikalise poole eest kannavad hoolt ansambel Kukerpillid ja Hit FMi DJd. Ka lastele on erinevaid võistlusi. Mart Poomi eestvedamisel korraldab Nõmme United lastejalgpalli, samuti saab proovida hokit, taldrikugolfi ja muud põnevat.

„Nõmme kala 2015“ ajakava:

10.00 hommikukohv, maitsvad kalaroad, köetud saunad ja uksed avab Koržetsite kalakõrts
11.00 „Nõmme kala 2015“ ametlik avapauk
11.15 talisuplejad, mitmevõistluste start
11.25 Paf-i bingo
12.00 grillimise võistlus-show
14.00 „Vanad Kalad“ – Kukerpillid
14.30 mitmevõistlused – osaleda võivad kõik! Toimuvad erinevad teatevõistlused, kalaküpsetamine, augupuurimine jne
15.00 Kukerpillid
15.30 autasustamine
16.00 Hit Fm-i DJ mängib muusikat

Lisaks toimub lasteprogramm. Rohkem infot ürituse „Nõmme kala 2015“ Facebooki lehelt https://www.facebook.com/events/705985656185933/.

Allikas: Nõmme Linnaosa Valitsus

Keila vald alustas Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva meenutamist heakorrastustöödega helilooja nimelises pargis

Keila vald alustas täna laulupidude üldjuhi ja helilooja Konstantin Türnpu nimelises pargis talgutöödega, et korrastada Illurma külas asuvas park augustikuus toimuvaks kontserdiks, mil möödub 150. aastat tunnustatud helilooja ja koorijuhi sünnist.

“2015. aasta on Eestis kuulutatud muusika-aastaks eesmärgiga tõsta tähelepanu keskpunkti siinne muusikaelu, tutvustada muusika loojaid ja suurendada muusika rolli eestimaalaste elus. Ma väga tahan ja loodan, et Eesti muusika ja kultuuri suurmees nagu seda on Konstantin Türnpu pälvib tänavu rohkem avalikku tähelepanu kui ainult tänasel päeval ning tema sünniaastapäev leiab väärikat tähistamist. Tänan väga Keila valla inimesi, kellele on oluline Türnpu mälestuse jäädvustamine helilooja nimelise pargi korrastamisega,” ütles Riigikogu asespiiker, koorijuht Laine Randjärv .

Eelmise laulupeo üldjuht Hirvo Surva lausus, et Konstantin Türnpu tervituslaul “Ta elagu, elagu, elagu” on kustumatu ja seda kasutavad pidulikel hetkedel pea kõik koorid. Koolilaulikutes vaatab meile vastu Türnpu kaunis laul “Meil aiaäärne tänavas”, mida koolipõlves saavad laulda kõik õpilased ja mille meloodia jääb saatma meid elu lõpuni. Lauluisa Gustav Ernesaks on muuhulgas Türnpud nimetanud “üheks silmapaistvaks tõrvikukandjaks meie möödunud laulupidude pikas rongkäigus.” Türnpu monumendi saatus on olnud nii traagiline kui samas ka õnnelik. Arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et Eesti rahval on Türnpu ees praegu väike tänuvõlg, mis tuleks ära klaarida,” lisas Hirvo Surva.

Rohkem pilte!

Loe edasi: Keila vald alustas Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva meenutamist heakorrastustöödega helilooja nimelises pargis

Eesti Arhitektuurimuuseum avab uue hooaja tuntud hispaania arhitektide näitusega

Arhitektuurikonkursi võitnud Arvo Pärdi keskuse makett.

Sel reedel, 13. veebruaril, avab Eesti Arhitektuurimuuseum uue hooaja, mis toob huvilisteni esmakordseid ülevaateid nii rahvusvahelistelt arhitektidelt kui ka seni vähem käsitletud teemasid kohalikult arhitektuurimaastikult. Reedel muuseumi peasaalis avataval näitusel “Aken ja Peegel” on kõigil võimalus tutvuda lähemalt Eestis Arvo Pärdi Keskuse uue hoone konkursi võitnud hispaania arhitektide Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano loominguga.
Mõte tutvustada Eesti publikule Nieto Sobejano loomingut sündis hetkel, kui Fuensanta Nieto saabus möödud aasta juunis Tallinnasse juunis Arvo Pärdi Keskuse arhitektuurivõistluse peapreemiat vastu võtma. Tegu on maailmas väga tunnustatud hispaania arhitektuuribürooga, kes pärjati äsja ka maineka Alvar Aalto medaliga.
Arhitektuurimuuseumi näitusel „Aken ja peegel“ annavad Nieto Sobejano büroo arhitektid ülevaate nii oma olulisematest teostest kui ka avavad tihti keeruka ja aeganõudva loomeprotsessi tagamaid. Näitusel on kujutatud ka Nieto Sobejano büroo kõige olulisemad tööd, nende seas ka Cordoba kaasaegse kunsti muuseum, San Telmo muuseum, Madinat al-Zahra muuseum ja konverentsikeskus Zaragosas. Kõigi eksponeeritud projektidega saab põhjalikumalt tutvuda nii jooniste, video kui erinevate trükiste vahendusel, näitusel on võrdselt olulised nii meeleline elamuslikkus kui analüütiline vaatlejapilk. Reedesel avamisel osaleb ka Fuensanta Nieto.

Seminar “Mereloodusturism ja kalavarude seisukord Lahemaal”

Seminar teemal “Mereloodusturism ja kalavarude seisukord Lahemaal” toimub Viinistu kunstimuuseumis 13. veebruaril kell 12.

Päevakava:
11:45 Tervituskohv
12:00 Kalavarude uuringud Lahemaa vetes (Lauri Saks, TÜ Eesti Mereinstituut)
12:30 Räime ja lõhekvoodid ning püügivahendite piirarvud (Liivika Näks, Keskkonnaministeerium, kalavarude osakond)
12:50 Kutseline kalapüük ja väljapüük Soome lahes (Gunnar Lambing, Põllumajandusministeerium)
13:15 Kohvipaus
13:30 Harrastuspüügi ja turismi potentsiaal Lahemaal (Jarko Jaadla, Keskkonnaministeerium, kalavarude osakond)
13:50 Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas (Kaja Peterson, Säästva Eesti Instituut)
14:30 Vabatahtlik merepääste – kellele ja kuidas? (Haivo Laulik, Käsmu Vabatahtlik Merepääste)

Info ja üritusele registreerimine: Krista.Kingumets@keskkonnaamet.ee või tel 5562 4391.

Seminari korraldab Keskkonnaamet, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Naerata Ometi aitab kahte töövõimetuspensionäri

MTÜ Naerata Ometi aitab kahel töövõimetuspensionäril – 49-aastasel Pillel ja 69-aastasel abikaasal Peetril vannitoa korrastustööde tegemist.

Pille ja Peetri koduks on Tallinnas kesklinna piirkonnas asuv 35,2 m2 suurune 2-toaline korter. Nende kodu on ajahambast puretud ning erivajadustest tingitult ja oskamatuse tõttu väga halvas seisukorras.

Suurimaks mureks on vannituba. Hetkel ei ole nende korteris sooja vett, selle saamiseks keedetakse vett. Pesemine toimub köögis, erinevaid anumeid kasutades, sest vannitoas on äravooluga probleem. Pesu pesevad nad käsitsi, suuremate esemete pesemisel abistab neid peretuttav.

“Kuna proua Pille on 80% töövõimetu ning terviseprobleeme valmistab astma ning ebamugavust uriinipidamatus ja tema abikaasa Peeter on 69-aastane ning alates 1963. aastast 100% töövõimetu, siis otsustasime koostöös Mumm MTÜ-ga antud olukorras õla alla panna ning teostada vannitoas vajalikud remonditööd,” selgitab projektijuht Heiki Lutschan.

Kõikidel headel kodanikel on ka projektile võimalik omalt poolt õlg alla panna, toetades projekti rahaliselt või ehitusmaterjalide näol.
Vaata lähemalt!

Tudeng, tule Küberolümpiale!

14. veebruaril 2015 toimub Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tudengitele suunatud lahinguõppus virtuaalkeskkonnas – Küberolümpia. Võistlusele registreerimine on avatud kuni 7. veebruarini Küberolümpia kodulehel.

Küberolümpia on küberkaitse alane võistlus, mis on suunatud rakenduskõrghariduse, bakalaureuse ja magistritaseme tudengitele, mille käigus võistlejad panevad proovile oma oskused infosüsteemide kaitse valdkonnas. Võistluse töökeel on inglise keel. Võistluse eesmärk on suurendada küberkaitse oskuseid ja teadmisi tudengite hulgas ning suurendada huvi valdkonna vastu.

Selle aasta teema on e-teenuste turvalisus. Võistleja peab kaitsma oma süsteemi ja leidma turvaauke sama organisatsiooni teistest süsteemidest, esindatud on nii kaitse, kui ka turvatestimise elemendid.

Loe edasi: Tudeng, tule Küberolümpiale!

Tallinnas arutletakse biomajanduse kasvuvõimaluste üle

Eesti saaks oma bioressurssi praegusest oluliselt tulusamalt majandada, kui põllumajandusele, metsandusele, kalandusele, toidu-, kiu- ja paberitööstusele terviklikumalt läheneda. Täna toimub TTÜ energeetikamajas avaseminar Eesti biomajanduse strateegia ettevalmistamiseks.

“Tõhus biomajandus võiks olla üks Eesti uue majanduskasvu allikas. Praegu on põllumajandus, metsandus, kalandus, toidu-, kiu-, paberi-, keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstused suhteliselt eraldatud valdkonnad. Kui suudame need valdkonnad koos paremini toimima panna, saaksime keskenduda kõrgemat lisaväärtust andvatele toodangule. Praegu on see potentsiaal suuresti kasutamata,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Minister tõi näiteks Soome, kus biomajanduse valdkonna arendamise abil plaanitakse järgmise kümne aasta jooksul luua ligi 100 000 uut töökohta. “Biomajanduse võimalik panus ja mõju Eesti majandusele selgub strateegia koostamise eeltöö käigus,” lisas Padar.

Täna, 4. veebruaril toimub Tallinna Tehnikaülikooli energeetikamajas Eesti biomajanduse strateegia ettevalmistamiseks avaseminar, kus osaleb üle 150 eksperdi ja huvilise erinevatest biomajandust hõlmavatest valdkondadest. Seminaril täpsustatakse võimalikud biomajanduse strateegia valdkonnad ja luuakse vastavad töögrupid. Biomajanduse strateegia koostamist valmistab ette Põllumajandusministeerium koostöös Eesti Arengufondiga.

Avaseminari päevakava leiab http://www.agri.ee/et/biomajanduse-strateegia-avaseminar-4-veebruar-2015

Koreograafide debüütsari PREMIERE`15 tutvustab tantsumaastiku tulevikulootusi

Uute koreograafide sarja PREMIERE seitsmes aastakäik toob 18.veebruaril Sõltumatu Tantsu Laval publikuni Maarja Tõnissoni ja Arolin Raudva loomingu. PREMIERE on Sõltumatu Tantsu Ühenduse sari koreograafidebüüdiks, kuhu igal aastal valitakse laekunud taotluste põhjal välja kaks koreograafi, kes saavad toetuse oma esimese tantsulavastuse väljatoomiseks Sõltumatu Tantsu Laval. 2015. aastal etenduvad PREMIERE raames Maarja Tõnissoni lavastus “Body Shift Body” ja Arolin Raudva lavastus “Dying to Become”.

Arolin Raudva on tantsukunstnik, kes ütleb ise end armastavat pompöössust ja skulpturaalsust. “Viskun ühest äärmusest teise, tegelen vahutava enese petmise ja lihasse lõikava aususega. Kaunistuste alt loodan leida üles tõelisi essentse.” Arolin on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Islandi Kunstide Akadeemias kaasaegse tantsu erialal. Osaleb aktiivselt tantsijana erinevate koreograafide lavastustes.

Maarja Tõnisson on vabakutseline tantsukunstnik. Lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Berliini Kunstide Ülikoolis (HZT). Viimasel ajal on ta süvitsi tegelenud somaatiliste treeningute ning improvisatsiooniga. Teda huvitavad keha süsteemid, anatoomiline poeesia ja keha loomulik intelligentsus. Tants ja etenduskunstid on Maarja jaoks vahendiks meelte ja emotsioonide vabastamisel.

Varasemalt on PREMIERE püünele toonud tänaseks tunnustatud tantsukunstnikud Karl Saksa, Svetlana Grigorjeva, Üüve-Lydia Toompere ja Jaan Ulsti. PREMIERE koreograafid ja lavastused on kaasa rääkinud ka auhindande jagamisel. Karl Saksa PREMIERE-sarjas etendunud “Tšuud” nimetati 2010. aastal Eesti teatri aastaauhindade parimaks tantsulavastuseks. Svetlana Grigorjeva märgiti Eesti Sõltumatu Tantsu auhinna aasta tulijaks 2011. aastal PREMIERE raames etendunud “sõp rus est” lavastusega.

PREMIERE’15 lavastused esietenduvad 18. veebruaril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval, et siis tantsukunsti ärksamatele keskustele Eestis ring peale teha.

Etendused on Tallinnas 19, 25. ja 26. veebruaril, Rakvere Teatris 3.märtsil, Tartu Uues Teatris 4. märtsil ning Viljandis Tartu Ülikooli/Viljandi Kultuuriakadeemia black boxis 27. aprillil.

Eestis korraldatakse ainulaadne tudengite küberlahing

Eesti Kaitseministeerium, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja küberturbe ettevõte Vequrity korraldavad Euroopas esmakordselt IKT tudengitele suunatud lahinguõppuse virtuaalkeskkonnas – Küberolümpia. Küberolümpia toimub 14. veebruaril 2015 kell 9.00 Eesti Infotehnoloogia Kolledžis.

Küberolümpia on individuaalne küberkaitsevõistlus, mille raames pannakse 8 tunni jooksul proovile tudengite tehnilised teadmised ja praktilised oskused arvutisüsteemide kaitsmisel. Korraldajad kuulutasid täna välja registreerimise kogu Euroopas ainulaadsele küberõppusele, kuhu on oodatud rakenduskõrghariduse, bakalaureuse ja magistritaseme tudengid. Osalejad pannakse proovile Eesti Kaitseväe küberharjutusväljal.

“Eesmärgiks on Küberolümpia mõne aasta pärast rahvusvaheliseks võistluseks kasvatada, mis kinnistaks Eesti head positsiooni maailma kübermaastikul. Eestis asub ainulaadne Eesti Kaitseväe poolt opereeritav NATO küberharjutusväljak, mille kasutusvõimalusi on mõistlik laiendada ka tudengitele,” ütles Eesti Kaitseministeeriumi asekantsler Taimar Peterkop.

“Uus võistlus pakub tudengitele suurepärase võimaluse süveneda küberkaitse valdkonda ning omandada uusi teadmisi ja oskusi põneval ja elevust looval moel. Valdkond on Eesti jaoks oluline ning nõuab järelkasvu noorte ja motiveeritud tudengite näol,” tõstis esile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud Margus Ernits.

“Kübermaailm saab aina olulisemaks osaks nii meie eraelus, ettevõtluskeskkonnas kui avalikus sektoris. Seetõttu on väga oluline alustada selle maailma reeglite tutvustamise ja toimuvate protsesside harjutamisega juba varasel haridusteel. Eriti oluline on kasvatada kaitsevõimekust erinevate pahatahtlike tegijate suhtes – küberrünnakud on kahjuks saanud meie elu igapäevaseks osaks,” lisas Küberolümpia üks korraldajatest Taavi Must Vequritist.

Pealtvaatajad on oodatud alates 12.00st, kui avatakse Küberkohvik, toimuvad lühiettekanded kübermaailma uudistest, õppimis- ja karjäärivõimalustest. Esinevad küberkarjääri majakad: Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Tallinna Tehnikaülikool, Vequrity, Cisco, Bytelife, Kaitseväe Küberlabor. Külalistele on avatud robotite töötuba ja häkkimise võistlus.

Esimese Küberolümpia korraldavad Eesti Kaitseministeerium, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja Vequrity. Toetavad Bytelife, EMC, Cisco, HITSA ja Tallinna Tehnikaülikool.

Küberolümpia info ja registreerimine: kyberolympia.ee

Vanemuine annab seitse muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 9.-25. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis, Paides ja Tallinnas seitse traditsioonilist muusikalikontserti – seekord kannavad need alapealkirja “Tarmo Leinatamme mälestuskontsert”.

Vanemuine alustas selle väga menukas kujunenud kontsertsarjaga üksteist aastat tagasi. “Memory” ellukutsujaks, muusikajuhiks ning dirigent – konferansjeeks oli Tarmo Leinatamm, kes koostas igal aastal köitva programmi armastatud lauludest, mis pärinesid Vanemuise teatri kavas olnud, olevatest või alles tulevatest lavastustest.

“Memory 2015” muusikajuht ja dirigent on Martin Sildos, konferansjee Hannes Võrno. Solistidena esinevad lauljad-näitlejad, kes on osalenud Vanemuise muusikalilavastustes, mille muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm.

Mälestuskontserdil osalevad Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Lauri Liiv, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Pirjo Püvi, Reigo Tamm, Janika Sillamaa, Merle Jalakas, Priit Strandberg, Simo Breede, Linda Kolde, Hedi Maaroos ja Kalle Sepp.

Praeguseks on Tartu ja Viljandi kontserdid välja müüdud, veel on võimalik osta pileteid Paide, Jõhvi ning Tallinna kontsertidele.

Vaata toimumisaegu siit!

Peagi algab IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival

Uue aasta 1.-7. jaanuarini toimub IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival. Traditsioonilise ja suurejoonelise muusikafestivaliga võtab Tallinna linn vastu uut aastat juba neljandat korda järjest.

“See on suur rõõm ja õnn, et tohime alustada uut 2015. aastat niivõrd eriliselt,” sõnas professor, organist ning helilooja Andres Uibo. “1. jaanuaril algab Tallinna Bachi nimeline muusikafestival, mis on ühtlasi ka aasta esimene suur muusikaüritus. Aga tuleva festivali teeb eriliseks see, et avakontserdil esineb meie tunnustatud ooperi laulja Ain Anger. Tänapäeval on väga raske leida teist Eesti artisti, kes oleks nii edukas nagu tema.”

Ain Anger on esinenud mitmetel tähtsatel ooperifestivalidel (nt Bayreuthis, Helsingis, Bergenis, Lutzernis jm) ning suurtel kontsertlavadel kõikjal maailmas (USAs, Austrias, Saksamaal, Itaalias jt). 2013. aastal esines ta ühes tähtsamas ooperiteatris – Milano La Scalas. Ain Anger on teinud koostööd selliste mainekate dirigentidega nagu Lorin Maazel, Christian Thielemann, Seiji Ozawa, Zubin Mehta, Riccardo Muti jt. Ain Anger on Eesti teatri aastaauhinna laureaat ning Valgetähe III klassi ordeni kavaler. Täna on Ain Anger Viini Rahvusooperi solist.

BachFest Tallinn pakub ainulaadset võimalust nautida uue aasta esimesel päeval Ain Angeri võrratut häält. Kokku toimub festivali raames 16 kontserti, mis pakuvad unustamatu ja haruldase muusikalise elamuse kõikidele kuulajatele – kavades leidub Johann Sebastian Bachi oreli-, orkestri- ja koorimuusikat ning suurejoonelisi jõulu ja uusaasta kantaate. Loe edasi: Peagi algab IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival

700-aastane Risti kirik sai ainulaadsed elektrilised pingisoojenduskatted

Harjumaal Padise vallas asuvas Risti kirikus saavad kirikulised alates tänavustest jõuludest omal nahal kogeda, kuidas aitavad sooja saada ainulaadsed elektrilised pingisoojenduskatted.

Tegemist on innovaatilise lahendusega, mida pole seni kasutatud ei Eestis ega teadaolevalt ka naaberriikides. Saksamaal toodetud istmepingikatete soetamine ja paigaldamine sai teoks kohaliku koguduse initsiatiivil ja Pria Leader-meetme toel.

Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Silja Konsa sõnul on Risti kirik üks Eesti väärtuslikumaid maakirikuid. Seni pole selles ainulaadse arhitektuuriga 700-aastases hoones olnud ühtegi küttekeha ja talveperioodil on külastajal sealset madalat temperatuuri ja kõrget suhtelist õhuniiskust üsna raske taluda. Et seda leevendada, saigi Risti kirik endale mugavad pingisoojenduskatted. Matid on abiks eeskätt seetõttu, et keskaegseid kirikuid pole võimalik üksikute ürituste puhul soojaks kütta – temperatuuri ja niiskuse järsk kõikumine võib kahjustada nii inventari kui kirikut ennast. Pühakodade kütmisprobleemi lahendamisega tegeletakse selletõttu mitmel pool maailmas, sest keskaegne hoone vajab stabiilset temperatuuri ja niiskustaset.

Loe edasi: 700-aastane Risti kirik sai ainulaadsed elektrilised pingisoojenduskatted

Riigigümnaasiumid Raplamaal ja Viimsi vallas alustavad 2018. aastal

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnutsi võttis riik endale kohustuse avada aastaks 2020 riigigümnaasiumid kõikides maakonnakeskustes. Raplasse ja Viimsisse rajatavate koolidega suureneb maakondlike riigigümnaasiumide arv kolmeteistkümneni. Viimsis ehitatakse riigigümnaasiumi tarbeks Haabneeme alevikku Tammepõllu tee äärde uus hoone. Raplas hakkab riigigümnaasium tegutsema Kooli tänav 8 hetkel tühjalt seisvas koolimajas, millele lisandub juurdeehitus. Mõlema hoone ehitust korraldab Riigi Kinnisvara AS, rahastavad Eesti riik ning Euroopa Regionaalarengu Fond.

Raplas asutakse ajaloolises koolimajas. Rapla Ühisgümnaasiumi, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi baasil luuakse riigigümnaasium, mille juures saab haridust omandada ka mittestatsionaarses vormis. Käesoleval õppeaastal on Raplas 305 gümnasisti- ehk 10.–12. klassi õpilast, kellele lisanduvad 147 õpilast mittestatsionaarses õppes. Tulevasse riigigümnaasiumisse on planeeritud 360 õppekohta. Õpilaste arv Raplas väheneb, 2018. aastaks 10. klassi jõudvaid ehk täna veel 6. klassis õppivaid noori on Raplas praegu 109.

Haabneemes töötav Viimsi Gümnaasium jätkab pärast riigigümnaasiumi starti põhikoolina. Rajatavas riigigümnaasiumis on planeeritud õppekohad 540 õpilasele. Käesoleval õppeaastal on Viimsis 196 10-12. klassi õpilast, kuid õpilaste arv Viimsi vallas on viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud, näiteks on 2018. aastaks kümnendasse klassi jõudvaid lapsi ehk praeguseid 6. klassi õpilasi täna Viimsis 192 ehk pea sama palju kui praegu kõiki gümnasiste kokku.

Loodavate riigigümnaasiumide eesmärk on pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust mitte ainult Viimsi ja Rapla, vaid ka kogu Harju- ja Raplamaa noortele.

Rahvusraamatukogus toimub Eesti tarbekunsti jõulumüük

Tänasest 17. detsembrini leiab Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis aset traditsiooniline Eesti tarbekunsti näitus-müük, mis tutvustab ligi 40 kunstniku loomingut. Pakutakse moe- ja disainesemeid, keraamikat, klaasi, nahkesemeid, ehteid, tekstiili ja pisigraafikat.

Ehtekunstnikest osalevad Ülle Mesikäpp, Silvia Reinpuu, Harvi Varkki, Anne Roolaht ja Tiina Käesel. Keraamikutest on esindatud Õnne Õunap, Helle Videvik ja Marget Tafel. Kudumeid ja tekstiilikunsti pakuvad Tiia Orgna, Eha Sillaste ja Elna Kaasik. Nahkesemeid ja kotte esitlevad Ivi Tafel, Mall Mets, Ruuda Maarand jt. Kadi Kurema, Külli Grünbach-Sein ja Viive Noor pakuvad pisigraafikat ja jõulukaarte.

Uute tulijatena tervitame Asuurkeraamika kunstnikke ning Silva Moestuudiot, Lucky Laikat ja Namarie’d oma moe- ja disainiloominguga.

Näitus-müük on avatud Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis:
15. detsembril kella 12–19
16. detsembril kella 10–19
17. detsembril kella 10–19

Eesti professionaalseid tarbekunstikke tutvustava jõulumüügi traditsioonile Rahvusraamatukogus pandi alus 1990ndate alguses.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus oli taaskord Riigikogus

Võrumaa omavalitsuste delegatsioon Riigikogus.

1 – 3. detsembril toimus XIV Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogus. Näitusel eksponeeriti erinevaid kudumeid, puidust-ja metallist käsitöötooteid, kaltsuvaipu, jõululinasid, keraamikat ja palju muud. Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näituse avas Riigikogu esimees Eiki Nestor. Tervitussõnad lausus ka Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Mailis Koger. Avaüritusel osalesid Riigikogu liikmed ning Võrumaa omavalitsusjuhtide ja ametnike delegatsioon. Näituse avamisele järgnes Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.

Mailis Koger

Maanteemuuseumi räägib teedelugu Tallinnas

Reedel, 5. detsembril toimub Eesti Maanteemuuseumi traditsiooniline teedeajaloo päev, mis on tänavu esmakordselt Tallinnas.

“Iga-aastase teedeajaloo päeva eesmärk on populariseerida teede lugu, tuua kokku seda uurivad ja sellest huvituvad inimesed ning tähistada Maanteeameti sünnipäeva,” selgitas Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Selle aasta ettekannetes on kõrvuti ajalooliste teemadega leidnud käsitlust ka tänane teedelugu,” lisas ta.

Ettekanded käsitlevad teemasid nii teede-ehituse kaugest ajaloost kui tänasest päevast. Mõisa- ja teedeajaloo uurija Valdo Praust võtab jutuks ajaloolised taliteed. Justkui vastukaaluks avab Hannes Vaidla Maanteeametist kaasaegsete jääteede rajamise nõudeid ja põhimõtteid.

Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner sirvib Maanteemuuseumi vanu fotosid, mis iseloomustavad liiklusõnnetuste rohket autoajastu algust Eestis.

Tallinna Ülikooli doktorant Riho Paramonov räägib omaaegsest Tartu linna sümbolist sõiduvoorimehest, loodusfotograaf ja rännumees Ingmar Muusikus mõtiskleb, kas teed ühendavad või lõikavad maastikke.

Maanteeameti teedevõrgu valdkonna juht Kuna Männik vaatab tagasi 1. jaanuarist 2015 ajalooks saava nelja regiooni tekkeloole.

Maanteeameti eelkäija, Maanteede ja Sisemiste Veeteede Valitsus loodi 26. novembril 1918. Maanteeameti sünnipäevale pühendatud teedeajaloo päev algab 5. detsembril kell 12.30 Tallinnas Ülemiste City Victoria keskuses, Keevise 6.

Tulekul Heiki Ernitsa näitus-õpituba Rahvusraamatukogus

Neljapäeval, 27. novembril kell 16 avab Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo 6. korruse näitusesaalis Heiki Ernitsa raamatuillustratsioonide näituse „Pilte leiutades“. Kohal viibib autor. Näitus jääb avatuks 19. detsembrini.

Heiki Ernits pälvis Tallinna 4. rahvusvahelisel illustratsioonitriennaalil „Pildi jõud” Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna, milleks oli isikunäitus Rahvusraamatukogus. Nüüd ongi välja pandud ligi 50 raamatuillustratsiooni, mis on läbilõige Heiki Ernitsa loomingust.

13. detsembril kell 14 toimub Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis Heiki Ernitsa õpituba lastele alates 10. eluaastast. Osalemine on tasuta, kuid registreeruda tuleb tel. 630 7134 või aadressil Kylli.Ummer@nlib.ee.

Heiki Ernits (sünd. 1953) on üks tuntumaid eesti joonisfilmikunstnikke, karikaturiste ja raamatuillustraatoreid. Ta on töötanud „Tallinnfilmis” joonisfilmide kunstniku ja režissöörina, teinud reklaamfilme, plakateid ja postkaarte ning illustratsioone paljudele väljaannetele. Ernits on 1993. aastast Eesti Ekspressi karikaturist-illustraator ning osalenud karikatuurinäitustel. Ta on populaarsete lasteraamatute ja -filmide, näiteks „Leiutajateküla Lotte”, „Lepatriinude jõulud”, „Tom ja Fluffy” üks autoritest ning teda on tunnustatud nimekate auhindadega nii kodu- kui ka välismaal. Ernits on parima lasteraamatu illustraatori preemia NUKITS 5-kordne laureaat.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Veski Mati ja Toidupank sõlmisid hea tahte koostöölepingu

Septembrist oktoobrini väldanud ühiskampaania lõppakordina sõlmisid Veski Mati (Balti Veski AS) ja Toidupank koostöölepingu, mis markeerib ettevõtte ja heategevusorganisatsiooni püsiva koostöö algust.

Kampaania tulemusena annetas Veski Mati toidupankadele enam kui 2000 kg riisi, mis jagatakse laiali regulaarsete toiduabipakkide koostises. “Vaatamata sellele, et meie põhitöö on toidu päästmine ja ümberjagamine, on taolised koostöövõimalused ja lisakogused toidukaupa alati väga teretulnud,” ütleb Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson. Euroalustele mahutatud kampaaniatulemust Tallinna Toidupanka üle andma tulnud Balti Veski juhataja Ergo Neeme ja turundusdirektor Heikki Põhi (pildil) sõitsid kohale Veski Mati kaubikuga, kuhu oli mahutatud lisaks riisipakkidele veel muudki kaupa, mis kõlab Toidupanga igapäevase tööga veelgi paremini kokku. Toodi kuivaineid, mis oleks muidu ülejääkide hulka arvatud, sest kauba “parim enne” tähtaeg oli varsti saabumas. Nüüd jõutakse see regulaarse toiduabi koostises ära jagada. “Suuri koguseid toidukaupa käitleva ettevõttena juhtub mõnikord, et head kaupa jääb üle – alati ei lähe jaekettide ja meie soovid, prognoosid ning tegelikkus kokku,” sõnas Veski Mati juht Ergo Neeme.

Toidupanga missioon on kokku koguda, st ära viskamisest päästa võimalikult palju head kaupa, mis muidu läheks paremal juhul loomasöödaks või siis suisa hävitamisele. “Inimeste toidulaud peaks alati olema prioriteet,” on Toidupanga juht Piet Boerefijn veendunud.

Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis selleks, et aidata leevendada vaesusprobleemi ja võidelda toidu raiskamise vastu.