Harjumaa

Sakus peetakse taas mandoliinifestival

27. ja 28. juunil toimub Sakus juba teine mandoliinifestival, mis on unikaalne kogu Eestis ning on pühendatud mandoliinile, aasta-aastalt taas aina populaarsemaks muutuvale pillile.

Kahe päeva jooksul toimub Saku Valla Majas ja Saku Pruulikojas rida kontserte, kus astuvad üles barokkmandoliini mängiv Alina Sakalouskaja, bluegrass-ansambel Robirohi, oma uut mandoliinialbumit esitlev Ants Õnnis koos oma ansambliga ning ligi sajaliikmeline Üle-Eestiline Mandoliiniorkester. Toimub ka maailma esimene mandoliinirongkäik, ühislaulmine Eesti Ühendatud Ukuleleorkestri saatel ning loeng mandoliini ajaloost. Kõik kontserdid on tasuta.

Eestis on käimas mandoliinimuusika renessanss, mille tunnistajaks on neli aina kasvava liikmeskonnaga mandoliiniorkestrit, kes kõik on ka festivalil kohal. Orkestri Saku Mandoliinid ja Saku Huvikeskuse poolt korraldatav Saku Mandoliinifestival on seadnud oma eesmärgiks mandoliini veelgi populariseerida ning tutvustada arvukale publikule sellele pillile loodud mitmekülgset muusikat.

Trivimi Velliste: Patarei arendamine on võimalik ainult Euroopa Liidu panuse ja erainvestorite kaasamise abil

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum korraldas eile Tallinna Patareis rahvusvahelised mõttetalgud klassitsistlikult stiilipuhta kaitserajatise hoonestuse säilimise kindlustamiseks Euroopa ehituspärandis.

Patarei merekindlus Foto Urmas Saard — Patarei merekindlus. Foto: Urmas Saard

Merekindlus valmis 1840. aastal, aga kiiresti areneva sõjapidamise viisi muutuste tõttu Patarei militaarset rakendust ei leidnud. Kindlust kasutati kaitsekasarmuna. 1920. aastal ehitati Patarei vanglaks, kus tegutseti 82 aastat.

Eesti Muinsuskaitse Selts taotleb, et Patarei merekindlus saaks kantud Euroopa Nostra poolt välja valitava seitsme Vana Maailma enimohustatud mälestise nimekirja ja on teinud selle kohta ka vastavasisulise avalduse.

Mõttetalguid juhtinud Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste esitas ajaloolise rajatise säilitamiseks ja sellele mõistlike rakenduste leidmiseks omapoolse nägemuse, kusjuures rõhutades hoonestuse võimsat sümboolset tähendust Eesti Vabariigi märtrite vastupanu ja kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgina. Patareis hoiti erinevatel aegadel vangistuses kõrvuti kriminaalidega ka poliitilisi vange. Võikaid tundeid tekitas hukkamisruumi külastamine. Nüüdseks on leidnud kinnitust, et veretööd lubanud nõukogude tsinovnikute otsusel hukati suure tõenäosusega ka riigivanem Jaan Tõnisson just Patareis.

Loe edasi: Trivimi Velliste: Patarei arendamine on võimalik ainult Euroopa Liidu panuse ja erainvestorite kaasamise abil

Belgia karikatuurikunst jõuab ülehomme Huumoriliidu vahendusel Tallinna

Laupäeval, 30. mail 2015 kell 15.00 avatakse Rahvarinde Muuseumis, Vabaduse väljaku aluses klaasgaleriis, Belgia karikaturistide näitus „10 x10“.

Kui meie karikaturistide looming on paljudele tuttav, siis välismaine karikatuurikunst jõuab Eestisse harva, viimati sai seda näha 2013 ja 2014 Eesti Huumoriliidu poolt korraldatud Tallinna rahvusvahelistel karikatuurivõistlustel „Linlane naerab“ ja „Elavad tänavad“. Sedapuhku toob Eesti Huumoriliit kohale Euroopa Karikatuurikeskuse (Belgia, Kruishoutem) poolt koostatud Belgia karikaturistide paremiku näituse. Kümme karikaturisti, kes kõik on võitnud rahvusvahelistel karikatuurivõistlustel auhindu, on saatnud oma tööd Tallinnasse, et ka meie inimesed saaksid osa sellest unikaalsest näitusest.

„Karikatuur pole ühepäevaliblikas, mis naljatab vaid päevasündmuse üle,“ arvab Andrus Tamm, Eesti Huumoriliidu esimees. „Õige karikatuur teeb tuju heaks ja säilitab oma aktuaalsuse ka aastakümnete möödudes. Karikatuur võib olla ka ühiskonnakriitiline või siis narrust naeruvääristav pilapilt, kuid oluline on, et karikatuur oleks lisaks naerutamisele ka mõtlemapanev.“

Näitusel on väljas 100 eripalgelist karikatuuri ning näituse avamisele on kohale tulnud Euroopa Karikatuurikeskuse esindajad ja ka kaks karikaturisti Belgiast. Näitus jääb avatuks 30. augustini 2015 ja on tasuta sissepääsuga.

"Beste Belgische inzending" ("Parim Belgia eksponaat") — “Beste Belgische inzending” (“Parim Belgia eksponaat”)

Mõttetalgud Patarei rakendamiseks tuleviku teenistusse

Tallinna Patarei kuulub stiilipuhtalt säilinud klassitsistliku kaitserajatisena Euroopa ehituspärandisse. Samas on tegemist Eesti Vabariigi märtrite vastupanu võimsa sümboli ja kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgiga, mistõttu oodatakse mõttetalgutel osalemise huvilisi 28. mail eilse ja homse Patarei müüride vahele.

Patarei vangla Foto Urmas Saard — Patarei vangla. Foto: Urmas Saard

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum on ettevalmistanud väga esindusliku konverentsi, kus esinevd paljud oma ala valdkonda hästi teadvad asjatundjad. Ettevõtmist toetab Europe for Citizens (Euroopa kodanikualgatus). Kella kümnest viieni kestvat mõttetalgut veab Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees. Mõttetalgud peetakse inglise keeles. Avasõnad ütleb Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Kavas on järgnevad teemad ja ettekandjad: „Euroopa merekindlus Patarei“ – Juhan Maiste, Tartu Ülikooli professor; „Piinakamber Euroopas“ – Julius Kits, ajaloolane; „Külma sõja mälu“ – Johannes Bach Rasmussen, Läänemere Algatuse ja Võrgustiku sekretär; „Patarei kaksikvend“ – Tiina Koskenniemi, Suomenlinna arhitekt; „Vabaduse muuseum“ – Merilin Piipuu, Okupatsioonide Muuseumi tegevjuht; „Võimatu saab võimalikuks“ – Urmas Dresen, Meremuuseumi juhataja; „Eesmärgistatud ringkäik Patareis“ – Andrus Villem, museoloog ja Roode Liias, Tehnikaülikooli professor.

Algselt ehitati Patarei, ametliku nimetusega „Kaitsekasarm“, Venemaa keisririigi sõjaväe kindlusehitiseks, mis valmis 1840. aastal. 1920. aastal ehitati kaitsekasarm ümber vanglaks, mis tegutses sellisena 82 aastat. Patarei vangla lõpetas ametlikult oma tegevuse 2002. aasta 27. detsembril. Põhiosa kompleksist on võetud alates 13. maist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestiste nimistusse.

Urmas Saard

Pühapäeval peetakse Nõmmel tänavalaata “Roheliste väravate tänav”

Pühapäeval, 24. mail toimub Nõmme Kevade raames Nõmme linnaosas Piiri tänava piirkonnas taas kogukonnaüritus «Roheliste väravate tänav». Ühenduse Loov Nõmme eestvedamisel peetaval tänavalaadal on avatud kodukohvikud, toimuvad kontserdid, võrkpallivõistlused, vanade mootorrataste näitus, töötoad, ajaloo- ja loodusloengud, avatud on lasteala ja rohevahetus.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul paneb juba kuuendat korda toimuv “Roheliste väravate tänav” Nõmme linnaosa kevadpäevadele väärika punkti. Mitmekesine on ka tänavalaada muusikaprogramm. Laval esinevad Nõmme folgiringi lapsed, erinevad Nõmme noortemaja ringid, kõhutantsijad, näha saab aga ka lõõtsakuningas Juhan Uppinit, Siim Rikkerit ja Enrik Vislat ansamblist Tuulelõõtsutajad, ansambleid Vanaviisi, Zorbas ja Köömes.

Eelnevalt on “Roheliste väravate tänav” toimunud kahel korral Õie pargis, Vabaduse parkmetsas, Vana-Mustamäe tänaval ja Serva tänaval. Igal korral on sündmusesse kaasatud ka toimumiskoha lähedusse jäävate tänavate elanikud.

Ürituse info: www.facebook.com/events/155

Nõmme Kevade programm: www.tallinn.ee/nommekevad2015

Pühapäeval toimub Nõmmel 83. Rabajooks

Pühapäeval, 26. aprillil toimub Harku raba teedel 83. Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning üritusele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 2000 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Rabajooksu korraldustoimkond juhib tähelepanu, et tegemist on eelkõige rahvaspordiüritusega, osalejatel tuleks võimalike vigastuste vältimiseks valida kindlasti sobiv jooksutempo. Samuti on palve kõigile koeraomanikele, et loomi rajale kaasa ei võetaks, sest see häirib teisi jooksjaid.

Üritust korraldavad Nõmme linnaosa valitsus ja Sweco Projekt AS. Toetajad on AS Jalajälg, Viking Line, Fortuna Optika, Postimees, AS Ilves-Extra, Oriflame, SelectaDNA, AS Sebe, Diner ja Kaitseliidu Nõmme malevkond.

Rohkem infot leiab koduleheküljelt www.tallinn.ee/rabajooks.

Skype’i ja HITSA esimesel hackathon’il osaleb 70 noort

24.-26. aprillil osaleb 70 Eesti IT-tudengit esimesel Skype’i ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) korraldatud arendusnädalavahetusel “Skype University Hackathon 2015”, kus tudengeid juhendavad Skype’i ja Microsoft’i töötajad. Tulemuste esitlemisele 26. aprillil on oodatud kaasa elama kõik huvilised.

“Skype’i majasiseste hackathon’ide traditsioon on pikaajaline ja neilt pärinevad nii mõnedki head ideed, mis on lõpuks leidnud tee Skype’i tarkvarasse. Tähtis osa on ka lihtsalt õppimisel ja mõtte vabaks laskmisel. Tudengite jaoks võib hackathon’il osalemine aga tähendada esimest korda tõelist meeskonnatööd katsetada, ja see on miski, mida neil tulevases tööelus kindlasti vaja läheb,” ütles Skype’i Eesti üksuse juht Andrus Järg.

“Skype University Hackathon 2015” arendusnädalavahetusel osaleb 70 IT-tudengit ja IT-erialade töötajat neljast Eesti kõrgkoolist, pooled osavõtjatest on välistudengid. “Osalejad valiti ennekõike lähtuvalt nende motivatsioonist, projektiidee olemasolust ja eelnevast hackathon ’i kogemusest,” selgitas HITSA IT Akadeemia programmijuht Marily Hendrikson. “Kuna HITSA IT Akadeemia programmi eesmärk on panustada väga heade oskustega IT-spetsialistide tööjõuturule jõudmisesse, siis oli valiku juures oluline tudengite proportsionaalne kaasamine kõikidest IKT kõrgharidust pakkuvatest kõrgkoolidest.”

Loe edasi: Skype’i ja HITSA esimesel hackathon’il osaleb 70 noort

Teatejooks „Toompea 18.45“ toimub 15. mail

15. mail 1990. aastal kell 18:45 kostus „Eesti Raadio“ vahendusel toonase peaministri Edgar Savisaare appikutse: „Ülemnõukogu ja EV Valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Interrinde ja Töökollektiivide Ühendnõukogu jõugud on Toompea lossi sisse piiranud ja seda rünnatakse. Kordan: Toompead rünnatakse. Toimub riigipööre, riigipöördekatse nii Tallinnas kui ka paralleelselt Riias seaduslikult valitud võimu kukutamiseks. Me kutsume üles Rahvarinnet, me kutsume üles Töökollektiivide Liitu, kutsume üles Kodanike Komiteesid, kõiki uuendusmeelseid jõude Toompeale. Kordan: EV Ülemnõukogu ja EV Valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Meid rünnatakse!”

Üleskutset kuulnud inimesed jätsid oma tegemised ja kiirustasid Toompeale. Kiiresti täitus lossiesine väljak eestimeelsetega ning interliikumise aktivistid olid sunnitud häbiga Toompealt lahkuma.

Selle ajaloolise sündmuse meenutamiseks korraldas „Eesti Kodukaitse“ aastatel 1993 – 1996 teatejooksu „Toompea 18:45“. Selle organisatsiooni tegevuse lõpetamisega katkesid ka jooksuvõistlused. 2012. a. taaselustas Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts teatejooksu traditsiooni ja järjekordne „Toompea 18:45“ toimub 15. mail 2015.

Võistlusjuhend ja täiendav informatsioon on kättesaadav Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi veebilehel www.kodukaitse.ee.

Aadu Jõgiaas,

korralduskomitee liige

Nõmmele istutatakse kevadlilli

Nõmme linnaosa valitsus istutas 5000 lille, et muuta linnaosa kevadiselt värvikirevaks. Lillesibulatele ja -taimedele kulus ligi 2000 eurot.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul algasid ettevalmistused selleks kevadeks juba mullu sügisel, kui mulda pandi 3000 tulbisibulat. “Täna jõuavad lõpule kevadlillede istutustööd. 60 lilleanumasse istutatakse ligi 2000 aed- ja sarvkannikest ning nartsissi,” selgitas Terik. Lisaks kevadlillede istutamisele rajatakse peatselt koostöös keskkonnaametiga Nõmme keskusesse Glehni kuju lähedusse roosipeenrad, kuhu istutatakse 35 Kanada roosi istikut.

Kevadlilledega anumad kaunistavad Nõmme keskuse piirkonda, kuid neid paigaldati ka mujale. Tulbisibulaid istutati eelmisel sügisel Vabaduse puiestee ja Männiku tee ristmiku haljasribale, Rohula, Kadaka pst ja Pärnu mnt ringile ning Glehni kuju juurde.

Jukko Nooni

Algab Tallinna raamatumess: suur raamatumüük ja kohtumised tuntud autoritega

Rahvusraamatukogus toimub 9.-11. aprillini Tallinna raamatumess, kust saab soetada soodsa hinnaga raamatuid ja osa võtta ligi 30 üritusest.

“Tallinna raamatumessist on mõne aastaga kujunenud kindel kevadine kirjandusüritus, kuhu on põhjust tulla igal raamatusõbral,” märgib Eesti Kirjastuste Liidu juht Kaidi Urmet.

Rahvusraamatukogu fuajees pakuvad hea hinnaga raamatuid üle 30 Eesti kirjastuse. Lisaks raamatumüügile toimub messil kaks rahvusvahelist seminari, esitletakse uusi raamatuid, kohtutakse autoritega ja korraldatakse töötubasid.
Messi avab Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum, mis kannab tänavu alapealkirja “Nordic Noir”. Luubi alla võetakse Põhjamaade kvaliteetne kriminaalkirjandus. Peale sealsete kirjanike astuvad Eestist üles Indrek Hargla, Ott Sandrak, Mika Keränen ning Jaan Martinson. Päeva lõpetab Rootsi dokumentaalfilm, milles meiegi teleekraanilt tuntud näitlejad (Sofia Helin ja Kim Bodnia – “Sild” ja Steven Van Zandt – “Lilyhammer”) räägivad oma tegelaskujudest ning avatakse Skandinaavia roimalugude võidukäigu tagamaid. Loe edasi: Algab Tallinna raamatumess: suur raamatumüük ja kohtumised tuntud autoritega

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis toimuval veepäeval õpitakse valmistama tervislikke veekokteile

Täna, 19. märtsil toimub Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis veepäev. Ökokratt MTÜ korraldatava veepäeva eesmärgiks on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengitele ning avalikkusele tutvustada, milline peab olema joogivee kvaliteet ja kuidas see tervist mõjutab.

Veepäeval õpetab kogenud mikrobioloog ning toidutehnoloog Galina Borissova erinevatest mineraalvetest ja mehudest tervislikke veekokteile valmistama.

Lisaks antakse ülevaade Eestimaa kaevude veekvaliteedist, ohtlike ainete sisaldusest pinnaveekogudes ning tutvustatakse bioloogiliselt omastatava vee omadusi. Veepäeval räägitakse ka joogivee ja mineraalvee tootmisest ning iga inimese rollist puhta joogivee kvaliteedi tagamisel.

Ülemaailmset veepäeva tähistatakse 22. märtsil, et pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas.

Ökokratt MTÜ arendatav Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust külastaja saab vastused küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda. Puhta vee teemapargi rajamisse ja arendamisse on alates 2010. aastast olnud kaasatud vabatahtlikud, äriühingud ning MTÜ Ökokratt.

Priit Adler

Pealinnas mõtiskleti Sindi kalevivabriku tööstuspärandi tuleviku üle

Sindi kalevivabriku varemed Pärnu jõe paremkaldalt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

13. märtsil kogunesid Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ning Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilased ühes juhendajatega Kunstiteaduse instituudi Suur-Kloostri tänava auditooriumisse, kus mõtiskleti interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”

Loe edasi:

Kolmapäeval kuulutatakse välja 2014. aasta parim betoonehitis

Kolmapäeval, 11. märtsil kuulutatakse Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimuval betoonipäeval välja konkursi „Aasta betoonehitis 2014” võitjad. Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 15. korda korraldatava võistluse peaauhind läheb betooni parimal moel esindava ehitise autorile.

„Tänavusel betoonehitiste võistlusel osaleb väga eriilmelisi ehitisi, näidates ilmekalt betooni kui ühe olulisima ehitusmaterjali erinevaid kasutamise võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. Lisaks uusehitistele on seekordsel konkursil võimalik näha betooni julget eksponeerimist arhitekti poolt mitmete vanade hoonete renoveerimisel.

Suitsleppa sõnul soovib Betooniühing võistluse abil kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui tugeva, hästi vormitava ja Eesti kliimas vastupidava ehitusmaterjali mainet.

„Aasta Betoonehitis 2014” konkursi žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu ning Eesti ja Soome ehitusajakirjanduse esindajad.

15. betoonipäeva peakõnelejaks on Sloveenia arhitekt Rok Oman, kes õppis arhitektuuri Ljubljanas ja Londonis. 1996. aastal asutas ta koos Špela Videčnik’uga arhitektuuribüroo OFIS, kus jätkab tööd siiani. Rok Oman õpetab praegu arhitektuuri ka Harvardi Ülikoolis Bostonis, USA-s. Loe edasi: Kolmapäeval kuulutatakse välja 2014. aasta parim betoonehitis

Algamas on vaimse kultuuripärandi kursus

Rahvakultuurikeskus kutsub vaimse kultuuripärandi kursusele.

Eesmärk: Koolituse tulemusel oskab õppija väärtustada vaimset pärandit kogukonna kestliku arengu osana ning rakendada saadud teadmisi muu hulgas vaimse kultuuripärandi nimistu sissekande koostamisel
Sisu:	I moodul Kirev, põnev ja elav vaimne kultuuripärand 31. märts – 1. aprill Tallinnas, Rahvakultuuri Keskuses
	Mis on vaimne kultuuripärand?; Kuidas innustada kogukonda nii linnas kui maal elavat pärandit hoidma?; vaimne pärand loomemajanduse ja piirkondade arengu teenistuses; Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
	II moodul Kuidas koostada vaimse kultuuripärandi nimistu sissekannet? 2 päeva septembris + 2.-3. detsember Rahvakultuuri Keskuses
	Töö etapid sissekande teema valikust valmis tekstideni; teabe kogumise meetodid ja nipid: arhiivid, andmebaasid ja välitööd, proovisissekande koostamine
Koolitusel osaleja võib läbida kas ühe või mõlemad moodulid. I moodul annab ülevaate vaimse pärandiga seonduvast, mis on vajalik igaühele, kes töötab kultuurivaldkonnas. II moodul ootab neid, kes soovivad süveneda vaimse kultuuripärandi nimistusse. Osalemiseks on soovituslik I mooduli läbimine.
Sihtgrupp:	kohalike omavalitsuste esindajad, kultuuri- ja haridusasutuste töötajad, kodu-uurijad, turismiasjalised, vabakondade esindajad
Õpetajad:	Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur, Helgi Põllo, Hiiumaa Muuseumi teadusdirektor, Külli Eichenbaum, Võru Instituudi projektijuht; Anu-Maaja Pallok – Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik jt
Kursuse tasu: I moodul (2 päeva) 20€, II moodul (4 päeva) 20€
	Registreerumine I moodul kuni 23. märts; II moodul kuni 5. september

Kursuse korraldamist toetab Kultuuriministeerium

Vanemuine toob täna lavale
Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid”

Täna, 28. veebruaril jõuab Vanemuise suures majas publiku ette uuslavastus “Kui tuvid kadusid”.

Sofi Oksaneni näidendi toob Eesti vaatajate ette Vanemuise draamajuht Tiit Palu, kunstnikutöö teeb Eugen Tamberg ning muusikalise kujunduse Toomas Lunge, videokunstniku töö Andres Keil ning näidendi on eesti keelde tõlkinud Maimu Berg. Mängivad Sten Karpov (Edgar), Linda Kolde (Juudit), Reimo Sagor (Roland), teistes osades on Marian Heinat, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Maria Kallaste ning Markus Dvinjaninov.

Vanemuise teatri jaoks on see juba teine lähem kokkupuude Sofi Oksaneni loominguga, aastal 2010 esietendus “Puhastus”, mille lavastas Liisa Smith. “Kui tuvid kadusid” tegevus toimub Eestis kolme okupatsiooniaastakümne jooksul ehk aastatel 1941-1965 ning teemadeks on armastus, petmine, sõda, võimuvahetused, kohandumine võõra võimuga, reetmine jne. Oksanen vaatleb kahe peategelase õnnetu abielu kaudu lähemalt ühe eestlaste põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest.

Lavastaja Tiit Palu sõnul on “Kui tuvid kadusid” antiikselt võimas lugu inimestest ja nende saatustest läbi aegade ja režiimide sõjast tänapäeva Eestini. Palu sõnul paelub teda selle materjali puhul kõige enam reetmise ja eri režiimidega kaasatöötamise teema.

Vanemuises toimuva esietendusega kõlab sel nädalavahetusel kokku veel üks Sofi Oksaneniga seotud üritus: kontserdisarja HELIjaKEEL raames toimub kontsert “Norilsk. Taevased nartsissid”, kus kõrvuti on Berliinis elava Eesti helilooja Jüri Reinvere ning Sofi Oksaneni looming. Esimene kontsert toimub 1. märtsil kell 18 Tartu Elleri muusikakooli uues Tubina saalis ning seejärel saab kava kuulata 2. märtsil kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis.

Täna toimub Nõmme mändide all III Tallinna talvine tantsupäev

Täna õhtul algusega kell 19.00 toimub juba kolmandat korda Tallinna talvine tantsupäev, mis sel korral toimub Nõmme turuplatsil von Glehni kuju juures.
Kui eelnevatel aastatel on talvisel tantsupäeval lustitud Tallinna Lauluväljakul ning tantsukingi on kulutatud Kolu kõrtsis, siis sel korral oodatakse tantsusõpru Nõmme mändide alla, kus leiab aset lõbus retrohõnguline tantsupidu.
Tantsupäeval esitavad osalevad rühmad nii mõnegi tuntud tantsu nagu “Kalamehe mõrsja” või “Kaera-Jaan”. Põnevat tegemist jagub kindlasti, sest lisaks ühistantsudele on kavas ka lustlikud mängud ja võistlused.
Õhtune programm algab tegelikult juba kell 18.30, kui osalejad kogunevad Nõmme raudteejaama, kust juba 18.45 alustada rongkäiku von Glehni kuju juurde Nõmme turuplatsil. Kell 19.00 algavad ühistantsud ja erinevad mängud ning kell 21 on kõik huvilised oodatud Nõmme Kultuurikeskusesse, kus pidu jätkub meeleoluka simmaniga.
III Tallinna talvise tantsupäeva korraldajad on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning tantsurühm Tantsusarvikud. Tantsupäeval osalemine on tasuta.

Robert Hein

Laupäeval toimub Nõmmel kalafestival

Sel laupäeval, 21. veebruaril on Nõmme spordikeskuses (Külmallika 15a) suur perepäev «Nõmme kala 2015», kus tegevust jagub kõigile, toimub kontserte ja põnevaid võistlusi. Sissepääs üritusele on tasuta.

Nagu ütleb ürituse nimigi «Nõmme kala 2015», on perepäeva keskmes kalad ja kõik selle teemaga seonduv. Kohale tuleb mitu põnevate kalaroogade valmistajat, nende seas ka Kaarel ja Vladislav Koržets oma eksklusiivse kalakõrtsiga.

Perepäeva keskmes on kell 12 algav suur kalagrillimise võistlus-show, kus võistlustulle astuvad kõigile tuntud näod – nende seas Silver Laas, Rosanna Lints, Allar Levandi, Marilyn Jurman jt. Korraldajate sõnul on tegemist tõsise, aga humoorika võistlusega. Kalad võetakse otse basseinist. Karmi, kuid õiglase žürii silma all peavad võistkonnad sellest kalast valmistama maitsva roa.

Lisaks toimub terve päev põnevaid mitmevõistlusi, kohal on saunabuss, keha saab jahutada jääaugus. Muusikalise poole eest kannavad hoolt ansambel Kukerpillid ja Hit FMi DJd. Ka lastele on erinevaid võistlusi. Mart Poomi eestvedamisel korraldab Nõmme United lastejalgpalli, samuti saab proovida hokit, taldrikugolfi ja muud põnevat.

„Nõmme kala 2015“ ajakava:

10.00 hommikukohv, maitsvad kalaroad, köetud saunad ja uksed avab Koržetsite kalakõrts
11.00 „Nõmme kala 2015“ ametlik avapauk
11.15 talisuplejad, mitmevõistluste start
11.25 Paf-i bingo
12.00 grillimise võistlus-show
14.00 „Vanad Kalad“ – Kukerpillid
14.30 mitmevõistlused – osaleda võivad kõik! Toimuvad erinevad teatevõistlused, kalaküpsetamine, augupuurimine jne
15.00 Kukerpillid
15.30 autasustamine
16.00 Hit Fm-i DJ mängib muusikat

Lisaks toimub lasteprogramm. Rohkem infot ürituse „Nõmme kala 2015“ Facebooki lehelt https://www.facebook.com/events/705985656185933/.

Allikas: Nõmme Linnaosa Valitsus

Keila vald alustas Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva meenutamist heakorrastustöödega helilooja nimelises pargis

Keila vald alustas täna laulupidude üldjuhi ja helilooja Konstantin Türnpu nimelises pargis talgutöödega, et korrastada Illurma külas asuvas park augustikuus toimuvaks kontserdiks, mil möödub 150. aastat tunnustatud helilooja ja koorijuhi sünnist.

“2015. aasta on Eestis kuulutatud muusika-aastaks eesmärgiga tõsta tähelepanu keskpunkti siinne muusikaelu, tutvustada muusika loojaid ja suurendada muusika rolli eestimaalaste elus. Ma väga tahan ja loodan, et Eesti muusika ja kultuuri suurmees nagu seda on Konstantin Türnpu pälvib tänavu rohkem avalikku tähelepanu kui ainult tänasel päeval ning tema sünniaastapäev leiab väärikat tähistamist. Tänan väga Keila valla inimesi, kellele on oluline Türnpu mälestuse jäädvustamine helilooja nimelise pargi korrastamisega,” ütles Riigikogu asespiiker, koorijuht Laine Randjärv .

Eelmise laulupeo üldjuht Hirvo Surva lausus, et Konstantin Türnpu tervituslaul “Ta elagu, elagu, elagu” on kustumatu ja seda kasutavad pidulikel hetkedel pea kõik koorid. Koolilaulikutes vaatab meile vastu Türnpu kaunis laul “Meil aiaäärne tänavas”, mida koolipõlves saavad laulda kõik õpilased ja mille meloodia jääb saatma meid elu lõpuni. Lauluisa Gustav Ernesaks on muuhulgas Türnpud nimetanud “üheks silmapaistvaks tõrvikukandjaks meie möödunud laulupidude pikas rongkäigus.” Türnpu monumendi saatus on olnud nii traagiline kui samas ka õnnelik. Arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et Eesti rahval on Türnpu ees praegu väike tänuvõlg, mis tuleks ära klaarida,” lisas Hirvo Surva.

Rohkem pilte!

Loe edasi: Keila vald alustas Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva meenutamist heakorrastustöödega helilooja nimelises pargis

Eesti Arhitektuurimuuseum avab uue hooaja tuntud hispaania arhitektide näitusega

Arhitektuurikonkursi võitnud Arvo Pärdi keskuse makett.

Sel reedel, 13. veebruaril, avab Eesti Arhitektuurimuuseum uue hooaja, mis toob huvilisteni esmakordseid ülevaateid nii rahvusvahelistelt arhitektidelt kui ka seni vähem käsitletud teemasid kohalikult arhitektuurimaastikult. Reedel muuseumi peasaalis avataval näitusel “Aken ja Peegel” on kõigil võimalus tutvuda lähemalt Eestis Arvo Pärdi Keskuse uue hoone konkursi võitnud hispaania arhitektide Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano loominguga.
Mõte tutvustada Eesti publikule Nieto Sobejano loomingut sündis hetkel, kui Fuensanta Nieto saabus möödud aasta juunis Tallinnasse juunis Arvo Pärdi Keskuse arhitektuurivõistluse peapreemiat vastu võtma. Tegu on maailmas väga tunnustatud hispaania arhitektuuribürooga, kes pärjati äsja ka maineka Alvar Aalto medaliga.
Arhitektuurimuuseumi näitusel „Aken ja peegel“ annavad Nieto Sobejano büroo arhitektid ülevaate nii oma olulisematest teostest kui ka avavad tihti keeruka ja aeganõudva loomeprotsessi tagamaid. Näitusel on kujutatud ka Nieto Sobejano büroo kõige olulisemad tööd, nende seas ka Cordoba kaasaegse kunsti muuseum, San Telmo muuseum, Madinat al-Zahra muuseum ja konverentsikeskus Zaragosas. Kõigi eksponeeritud projektidega saab põhjalikumalt tutvuda nii jooniste, video kui erinevate trükiste vahendusel, näitusel on võrdselt olulised nii meeleline elamuslikkus kui analüütiline vaatlejapilk. Reedesel avamisel osaleb ka Fuensanta Nieto.

Seminar “Mereloodusturism ja kalavarude seisukord Lahemaal”

Seminar teemal “Mereloodusturism ja kalavarude seisukord Lahemaal” toimub Viinistu kunstimuuseumis 13. veebruaril kell 12.

Päevakava:
11:45 Tervituskohv
12:00 Kalavarude uuringud Lahemaa vetes (Lauri Saks, TÜ Eesti Mereinstituut)
12:30 Räime ja lõhekvoodid ning püügivahendite piirarvud (Liivika Näks, Keskkonnaministeerium, kalavarude osakond)
12:50 Kutseline kalapüük ja väljapüük Soome lahes (Gunnar Lambing, Põllumajandusministeerium)
13:15 Kohvipaus
13:30 Harrastuspüügi ja turismi potentsiaal Lahemaal (Jarko Jaadla, Keskkonnaministeerium, kalavarude osakond)
13:50 Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas (Kaja Peterson, Säästva Eesti Instituut)
14:30 Vabatahtlik merepääste – kellele ja kuidas? (Haivo Laulik, Käsmu Vabatahtlik Merepääste)

Info ja üritusele registreerimine: Krista.Kingumets@keskkonnaamet.ee või tel 5562 4391.

Seminari korraldab Keskkonnaamet, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Naerata Ometi aitab kahte töövõimetuspensionäri

MTÜ Naerata Ometi aitab kahel töövõimetuspensionäril – 49-aastasel Pillel ja 69-aastasel abikaasal Peetril vannitoa korrastustööde tegemist.

Pille ja Peetri koduks on Tallinnas kesklinna piirkonnas asuv 35,2 m2 suurune 2-toaline korter. Nende kodu on ajahambast puretud ning erivajadustest tingitult ja oskamatuse tõttu väga halvas seisukorras.

Suurimaks mureks on vannituba. Hetkel ei ole nende korteris sooja vett, selle saamiseks keedetakse vett. Pesemine toimub köögis, erinevaid anumeid kasutades, sest vannitoas on äravooluga probleem. Pesu pesevad nad käsitsi, suuremate esemete pesemisel abistab neid peretuttav.

“Kuna proua Pille on 80% töövõimetu ning terviseprobleeme valmistab astma ning ebamugavust uriinipidamatus ja tema abikaasa Peeter on 69-aastane ning alates 1963. aastast 100% töövõimetu, siis otsustasime koostöös Mumm MTÜ-ga antud olukorras õla alla panna ning teostada vannitoas vajalikud remonditööd,” selgitab projektijuht Heiki Lutschan.

Kõikidel headel kodanikel on ka projektile võimalik omalt poolt õlg alla panna, toetades projekti rahaliselt või ehitusmaterjalide näol.
Vaata lähemalt!

Tudeng, tule Küberolümpiale!

14. veebruaril 2015 toimub Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tudengitele suunatud lahinguõppus virtuaalkeskkonnas – Küberolümpia. Võistlusele registreerimine on avatud kuni 7. veebruarini Küberolümpia kodulehel.

Küberolümpia on küberkaitse alane võistlus, mis on suunatud rakenduskõrghariduse, bakalaureuse ja magistritaseme tudengitele, mille käigus võistlejad panevad proovile oma oskused infosüsteemide kaitse valdkonnas. Võistluse töökeel on inglise keel. Võistluse eesmärk on suurendada küberkaitse oskuseid ja teadmisi tudengite hulgas ning suurendada huvi valdkonna vastu.

Selle aasta teema on e-teenuste turvalisus. Võistleja peab kaitsma oma süsteemi ja leidma turvaauke sama organisatsiooni teistest süsteemidest, esindatud on nii kaitse, kui ka turvatestimise elemendid.

Loe edasi: Tudeng, tule Küberolümpiale!

Tallinnas arutletakse biomajanduse kasvuvõimaluste üle

Eesti saaks oma bioressurssi praegusest oluliselt tulusamalt majandada, kui põllumajandusele, metsandusele, kalandusele, toidu-, kiu- ja paberitööstusele terviklikumalt läheneda. Täna toimub TTÜ energeetikamajas avaseminar Eesti biomajanduse strateegia ettevalmistamiseks.

“Tõhus biomajandus võiks olla üks Eesti uue majanduskasvu allikas. Praegu on põllumajandus, metsandus, kalandus, toidu-, kiu-, paberi-, keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstused suhteliselt eraldatud valdkonnad. Kui suudame need valdkonnad koos paremini toimima panna, saaksime keskenduda kõrgemat lisaväärtust andvatele toodangule. Praegu on see potentsiaal suuresti kasutamata,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Minister tõi näiteks Soome, kus biomajanduse valdkonna arendamise abil plaanitakse järgmise kümne aasta jooksul luua ligi 100 000 uut töökohta. “Biomajanduse võimalik panus ja mõju Eesti majandusele selgub strateegia koostamise eeltöö käigus,” lisas Padar.

Täna, 4. veebruaril toimub Tallinna Tehnikaülikooli energeetikamajas Eesti biomajanduse strateegia ettevalmistamiseks avaseminar, kus osaleb üle 150 eksperdi ja huvilise erinevatest biomajandust hõlmavatest valdkondadest. Seminaril täpsustatakse võimalikud biomajanduse strateegia valdkonnad ja luuakse vastavad töögrupid. Biomajanduse strateegia koostamist valmistab ette Põllumajandusministeerium koostöös Eesti Arengufondiga.

Avaseminari päevakava leiab http://www.agri.ee/et/biomajanduse-strateegia-avaseminar-4-veebruar-2015

Koreograafide debüütsari PREMIERE`15 tutvustab tantsumaastiku tulevikulootusi

Uute koreograafide sarja PREMIERE seitsmes aastakäik toob 18.veebruaril Sõltumatu Tantsu Laval publikuni Maarja Tõnissoni ja Arolin Raudva loomingu. PREMIERE on Sõltumatu Tantsu Ühenduse sari koreograafidebüüdiks, kuhu igal aastal valitakse laekunud taotluste põhjal välja kaks koreograafi, kes saavad toetuse oma esimese tantsulavastuse väljatoomiseks Sõltumatu Tantsu Laval. 2015. aastal etenduvad PREMIERE raames Maarja Tõnissoni lavastus “Body Shift Body” ja Arolin Raudva lavastus “Dying to Become”.

Arolin Raudva on tantsukunstnik, kes ütleb ise end armastavat pompöössust ja skulpturaalsust. “Viskun ühest äärmusest teise, tegelen vahutava enese petmise ja lihasse lõikava aususega. Kaunistuste alt loodan leida üles tõelisi essentse.” Arolin on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Islandi Kunstide Akadeemias kaasaegse tantsu erialal. Osaleb aktiivselt tantsijana erinevate koreograafide lavastustes.

Maarja Tõnisson on vabakutseline tantsukunstnik. Lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Berliini Kunstide Ülikoolis (HZT). Viimasel ajal on ta süvitsi tegelenud somaatiliste treeningute ning improvisatsiooniga. Teda huvitavad keha süsteemid, anatoomiline poeesia ja keha loomulik intelligentsus. Tants ja etenduskunstid on Maarja jaoks vahendiks meelte ja emotsioonide vabastamisel.

Varasemalt on PREMIERE püünele toonud tänaseks tunnustatud tantsukunstnikud Karl Saksa, Svetlana Grigorjeva, Üüve-Lydia Toompere ja Jaan Ulsti. PREMIERE koreograafid ja lavastused on kaasa rääkinud ka auhindande jagamisel. Karl Saksa PREMIERE-sarjas etendunud “Tšuud” nimetati 2010. aastal Eesti teatri aastaauhindade parimaks tantsulavastuseks. Svetlana Grigorjeva märgiti Eesti Sõltumatu Tantsu auhinna aasta tulijaks 2011. aastal PREMIERE raames etendunud “sõp rus est” lavastusega.

PREMIERE’15 lavastused esietenduvad 18. veebruaril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval, et siis tantsukunsti ärksamatele keskustele Eestis ring peale teha.

Etendused on Tallinnas 19, 25. ja 26. veebruaril, Rakvere Teatris 3.märtsil, Tartu Uues Teatris 4. märtsil ning Viljandis Tartu Ülikooli/Viljandi Kultuuriakadeemia black boxis 27. aprillil.