Harjumaa

Corelli Music – juubelihooaeg ja hingedeaeg isadega kaunimates mõisates

Kontserdiagentuur Corelli Music alustas äsja 10. juubeliaastat menukate kontsertidega Tartus ja Tallinnas muusikaliste tervitustega Viinist. Hooaeg jätkub arhitektuuripärlites, kontserdid „Hingedeaeg isadega” on 1. novembril Alatskivi lossis ja 2. novembril Kõltsu mõisas. Esineb tuntud vanamuusikaansambel Rondellus, mille ridades seekord astuvad koos lavale vanem ja noorem põlvkond muusikuid ehk siis peaaegu pereansambel.

Sarja „Mõisaromantika“ südamlik ja meeleolukas kava kaunimates mõisates ühendab hingedeaja ja peatselt saabuva isadepäeva. On ju suur osa hingedest, keda novembri alguse pimedal ajal austame ja meenutame, ju meie esiisad ning põlvkondade side ühendab mõlemad tähtpäevad. Kontserdid algavad hingestatud keskaja muusikaga, mis on pühendatud erinevatele pühakutele: Neitsi Maarjale, pühale Nikolausele, pühale Barbarale jt. Pühakute mõtteid ja tegemisi saadab mingi teine valgus, pühaduse helk. Erilise suuruse ja erakordsuse eest on nad arvatud taevaste hulka, kus nad saavad hoida kaitsvat kätt ja väge oma hoolealuste üle. Renessanssmuusikast tulevad ettekandele armastuslaulud, joogilaulud ja tantsud – tolleaegsed tõelised hitid ehk tänapäevases mõttes popmuusika tervituseks kõikidele praegustele isadele.

Corelli Music

Laupäev, 1. november kell 18 Alatskivi loss, Kodavere kihelkond, Tartumaa

Pühapäev, 2. november kell 18 Kõltsu mõis, Keila kihelkond, Harjumaa

Vanamuusikaansambel Rondellus: Maria Staak – laul, rataslüüra, Johanna-Maria Jaama – fiidel, Anna-Liisa Eller – psalteerium, plokkflöödid, torupill, löökpillid, Johannes Christopher Staak – laul, rataslüüra, Robert Staak – lauto, löökpillid

Keskkonnaõiguse Keskuse juristid korraldavad tasuta infopäevi

SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) juristid korraldavad 2014. a sügisest kuni 2015. a kevadeni tasuta infopäevi sellest huvitatud kogukondadele, kel soov kohaliku tasandi keskkonnaküsimuste otsustamise võimalustes selgust saada ning kaasa rääkida.

KÕK plaanib korraldada üle Eesti 15 tasuta infopäeva just kogukondadele ja seltsidele. Osalema on oodatud kogukonnad, kes on kokku puutunud mõne keskkonda mõjutava plaaniga (nt prügila, tehase, suurlauda, kaevanduse, maantee, tuulikupargi rajamine vmt) ja soovivad paremini mõista, kuidas otsustusprotsessid töötavad, kelle poole vajadusel pöörduda või kuidas organiseeruda. Kohapeal anname soovi korral õiguslikku nõu ka konkreetsetes küsimustes ja juhtumites.

Praeguseks on juba paika pandud Ida-Virumaa ja Harjumaa infopäevade kohad. Need toimuvad oktoobri lõpus Ida-Virumaal, Sondas ning novembri alguses Harjumaal, Murastes. Täpsemat infot leiab KÕKi kodulehelt.

Lisainfo: www.k6k.ee

Infopäevad korraldatakse KÕKi projekti “Keskkonnaasjades osalemise võimaluste tutvustamine kohalikele kogukondadele” raames. Tegevusi rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uuringu kohaselt tugevdavad looduslikud pühapaigad Eesti ühiskonda

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist. Allikas: looduskalender.ee

Värske uuringu kohaselt peab valdav enamik Eesti elanikke hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks ning ootab, et riik tagaks nende säilimise.
Täna esitleti Tallinnas Hiite Maja sihtasutuse tellitud avaliku arvamuse uuringut “Eesti elanike hoiakud hiite ja looduslike pühapaikade suhtes”. Uuringu aruandest selgub, et 84% vastanuist peab Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Sellist suhtumist jagavad sarnaselt erinevad vanuserühmad nii eesti- kui vene emakeelega elanikkonna seas. Uuringu kohaselt on pühapaigad nähtus, mis liidab erinevaid ühiskonnarühmi ning konsolideerib seeläbi tervikuna Eesti ühiskonda.
Valdav enamik uuringule vastanuist (86%) soovib, et riik tagaks pühapaikade säilimise ning 74% leiab, et riik ja omavalitsused peaksid pühapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.
Pühapaikade tähtsustamine pole pelgalt hoiak, enamus inimesi soovib looduslikke pühapaiku ka külastada ning osaleda nende kaitsmises. Kui pühapaiku puudutav teave oleks paremini kättesaadav, siis külastaks pühapaiku sagedamini kindlasti 16% ja arvatavasti 54% vastanuist, ehk 70% Eesti elanikest. Tähelepanuväärne on seegi, et pea igal viiendal vastajal (19%) on mõni looduslik pühapaik eriliselt tähtis.
Uuringu valmistas sisuliselt ette Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Ahto Kaasik

Lahemaa rahvuspargis toimuvad Muuksi linnamäe talgud

Keskkonnaamet, Soomepoiste Pärimusühing, Eesti Metsaühistu ja Muinsuskaitseamet korraldavad 18. oktoobril Lahemaal Muuksi linnamäel talgupäeva. Talgutel toimub võsa lõikamine ja koristus, pärastlõunal saab kuulata põnevaid lugusid ning head muusikat. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss.

Talgupäeval puhastatakse Muuksi linnamäe klindinõlvasid, vaateid ning linnuse lääneserva. Pärastlõunal saavad talgulised lõkke ääres kuulata põnevaid lugusid siinsete randade lähemast ja kaugemast ajaloost. Juttu vestavad Ott Sandrak, Edgar Sinisalu, Gurly Vedru, Robert Treufeldt ja Madis Arukask. Talguõhtu jätkub Näkiallika talus, kus Rein Maran räägib loodusest. Päeva täidavad hea muusikaga Margus Põldsepp ja Jaak Johanson.

Muuksi linnamägi Lahemaal on ajalooliselt tähtis paik, kus inimene on toimetanud juba alates kiviajast. Pronksiajal oli siin asulakoht ning viikingiaja lõpus linnus. Piirkonna rahva jaoks on Muuksi linnamägi olnud sajandeid tähtis kogunemiskoht. Siia püstitatud Põhjatähe mälestusmärgid on pühendatud Eesti ja Soome võitlejatele Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas.

Talgutega tähistatakse ka hõimupäeva, mille eesmärgiks on tutvustada hõimurahvaid ja nende kultuure. Hõimupäeva tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. Talgupäeval löövad kaasa ka soomepoisid ehk Teise maailmasõja ajal Soome relvajõududes teeninud eestlased.

Talgutele on väga oodatud pered koos lastega, kellele on planeeritud eraldi tegevused.

Talgupäev on kõikidele osalejatele tasuta. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss. Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 10 (täpsem info bussisõidu kohta). Toitlustamise korraldamiseks on vajalik osalejate eelnev registreerimine. Registreerimislingi, toimumiskoha kaardi ja täpse päevakava leiab SIIT.

Talgupäeva toetavad Kuusalu vald, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Erametsakeskus.

Muuksi talgupäev toimub Lahemaal laupäeval, 18. oktoobril algusega kell 11.

Annika Remmel

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp

Rahvusraamatukogu esitleb ajalehtede portaali

Kolmapäeval, 15. oktoobril kell 11 algaval infopäeval esitletakse Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis äsja avatud portaali DIGARi Eesti ajalehed (dea.digar.ee), mis on maailmas üks väheseid sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest riigi tasandil.

DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäeval „Ajalehtede päralt on ajalugu!“ räägivad Ragne Kõuts, Fred Puss, Krista Aru ja Aadu Must ajalehtedest kui info- ja uurimisallikast ning väärtuste kandjast, Krista Kiisa tutvustab üle-euroopalise Europeana Newspapers projekti tulemusi ning Kristel Veimann ja Maie Ristissaar esitlevad Rahvusraamatukogu uut portaali DIGARi Eesti ajalehed.

Uus ajalehtede portaal on loodud, pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile jt. huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka Rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.

Viited:
Portaal DIGARi Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee
Registreerumine DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäevale: http://www.nlib.ee/?id=23283

Allikas: Rahvusraamatukogu

Pühapäeval toimub Harku rabas Rabajooks

Rabajooksu algatajad ja korraldajad 2003 aasta kokkusaamisel. Fotol vasakult Ants Vikerpuur, Uno Martinson, Väino Ermel, Oskar Lindt, Enno Raag, Valeri Vesselov ja Ants Jakobson.

Pühapäeval, 12. oktoobril toimub Harku raba teedel 82. Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning üritusele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1600 lõpetanut saavad vimpli.

Rabajooksu korraldustoimkond juhib tähelepanu, et tegemist on eelkõige rahvaspordiüritusega, osalejatel tuleks võimalike vigastuste vältimiseks valida kindlasti sobiv jooksutempo. Samuti on palve kõigile koeraomanikele, et loomi rajale kaasa ei võetaks, sest see häirib teisi jooksjaid.

Üritust korraldavad Nõmme linnaosa valitsus ja Sweco Projekt AS. Toetajad on AS Jalajälg, Viking Line, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Fortuna Optika, Postimees, AS Ilves-Extra, Kaitseliidu Nõmme malevkond.

Rohkem infot leiab Rabajooksu koduleheküljelt www.rabajooks.ee.

Taskukoerad aitavad metsloomi

Chihuahua Sõprade Liit korraldab 12. oktoobril kell 14 väga erilist heategevuslikku moeshow’d Solaris Keskuse aatriumis, kus punasel vaibal on modellideks taskukoerad chihuahuad ja ka üks toekas mops.

Sel aastal kogub üritusel annetusi Imeloomade Selts, mille tegevuseks on traumajärgsete metsaloomade järelravi. Selts vajab raha eelkõige puuride ostmiseks, milles erineva suurusega loomad saaksid enne metsa tagasilaskmist rahulikult paraneda.

Laval annavad endast parima 9 üliarmast chihuahuat ja mops Jassu, kes kannavad Cedrelle ja Glamuursed Käpakesed toodangut ning Rootsis alustatud firma MERÏKH nahast kotte ja koertele mõeldud tarvikuid.

Õhtut juhib Miss Estonia Madli Vilsar.

Kõikide kohalviibijate vahel loosib ajakiri Mood vastutav väljaandja Tiiu Järviste välja ajakirja Mood tellimuse kuueks kuuks.

Kogupereüritusele on oodatud ka koerad ja kassid.

Kosel selguvad kiireimad murutraktoristid

Laupäeval, 11. oktoobril kell 13.00 toimub Kose vallas Alansi Offroad Pargis Eesti meistrivõistluste finaal murutraktorite kestvuskrossis. Kohal on nii Eesti kui ka Soome murutraktoristide paremik.

Habajal asuvas Alansi Offroad Pargis panevad oma võimed ja võistlusmasinaid proovile Eesti ja Soome parimad murutraktoristid. Võistlus toimub 500 meetri pikkusel väga tehnilisel rajal. Võisteldakse vaba- ja standardklassis ning toimub kolm 40-minutilist ühisstardist sõitu. Vabaklassis on tiitlit on kaitsmas Võtikmetsa tiim nr 18 (J. Kokkar, I. Schaffrik, A. Köönverk), kes on mitmekordsed Eesti ja Soome meistrid murutraktorite krossis. Standardklassis on tiitlit kaitsmas Põlvamaalt pärit tiim nimega Vennad (J. Raudsepp). Lisaks on võistlustules ka naiste tiim, kes on nii mõnelgi võistlusel meestele tõestanud, et neid ei tohi rajal alahinnata.

„Alansi rada on tehnika ja võimete proovikiviks igale võistlejale ning pakub häid elamusi ja põnevust nii sõitjatele kui ka pealtvaatajatele“ tutvustab rada ürituse korraldaja Ain Salupõld.

„Meie eesmärgiks on tutvustada spordiala rahvale ning tuua spordiala juurde just noori. Ootame võistlust vaatama nii tulevasi võistlejaid, motospordihuvilisi kui ka võistlusele kaasaelajaid“ kutsub võistlusele Võtimetsa tiimi eestvedaja Janek Kokkar.

Stella Netse

Rahvusraamatukogule kingitakse käsitsi valmistatud teos

“Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid”. Foto: Rahvusraamatukogu

Täna, 3. oktoobril kell 16 annab kultuuriminister Urve Tiidus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis raamatukogule üle hutsuuli kultuuri tutvustava käsitsi valmistatud teose ning avatakse näitus „Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid“.

Ukraina Kultuurikeskuse poeetilise punase raamatu projekti raames valminud teos ”Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid” tutvustab hutsuuli luule ja illustratsioonide kaudu nende kultuuri eripära ja iseloomu.

Raamatu tegemist toetasid Ukraina Ivano-Frankivski oblasti kuberner Mykhailo Vyshyvaniuk ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas: „Meil on au olla 30 maailma raamatukogu seas, kellele see väärtuslik kingitus tehakse ning unikaalse teose säilitamine usaldatakse“.

Raamatuesitlusel avatakse ka hutsuuli kultuuri tutvustav näitus, kus eksponeeritakse rahvarõivaid ja salle. Näitus jääb Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatuks 10. oktoobrini.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvis Kadi Voitka

Tänavuse Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvis noor koreograaf Kadi Voitka. Stipendium anti laureaadile üle 1. oktoobril Tallinna Ülikooli teatrisaalis, kus etendus ka Kadi Voitka tantsulavastus “Mina ja mina”.
Kadi Voitka mõjub innustavat ja julgustavalt igaühele, kel on tahet ja annet – nii on võimalik tõusta ja särada. Õpingutes ja loometöös saab kaugele jõuda ka siis, kui lapsepõlv pole möödunud mitmekesiste võimaluste keskel. Oma unustuste eriala saab õppima tulla ka Eestimaa äärealadelt ja saada sealjuures väga edukaks.
Kadi Voitka õppis koreograafiat Tallinna Ülikoolis ja lõpetas 2014. aastal.
Kadi tantsutee sai alguse Võru balletiringist, mille järel liitus ta võimlemisklubiga “Sirutus”, mis pakkus peale võimlemise veel teisigi tantsulisi väljendusviise. Kadile annab tants võimaluse rääkida lugusid, väljendada oma tundeid ja mõtteid ning viia inimesi jutskui teise maailma. Tähelepanu väärib ka Kadi väga positiivne ja aus suhtumine oma erialasse. Lisaks õpetab Kadi tantsimist erinevas vanuses tüdrukutele Tantsu- ja vabaajakeskuse dotE.
Mait Agu nimeline stipendium loodi Tallinna Ülikooli koreograafia osakonnas 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Krista Must

Rahvakultuuri Keskuse seminaril on luubi all rahvakultuuri tulevik

Neljapäeval, 2. oktoobril, kell 11 Tallinnas Hopneri majas toimuval seminaril arutletakse rahvakultuuri tulevikuväljavaadete üle, uuritakse, millised on riigi toetusmehhanismid ja tugistruktuurid rahvakultuurile Eestis, Lätis ja Leedus. Tutvustatakse kultuuripoliitika uuringust tulenevaid dilemmasid ja järeldusi rahvakultuuri valdkonnas. Seminariga märgib Rahvakultuuri Keskus oma kahekümnendat tegutsemisaastat.

Ettekannete plokile järgnevad mõttekojad, kus arutletakse koos, kuidas hoida meie kultuuri tugevust rohujuure tasandil; milline on erinevate riiklike ja maakondlike võrgustike roll rahvakultuuri hoidmisel ja arendamisel; milliste teadmiste ja oskustega kultuurikorraldajaid me täna vajame ja mida teha selleks, et rahvakultuur räägiks senisest enam kaasa loomemajanduse edendamisel.

Rahvakultuuri Keskuse direktori Aivi Lintnermanni sõnul tähendavad seminari pealkirjas toodud kolm vaadet eelkõige rahvakultuuriga seotud protsesside väljatoomist läbi kehtiva seadusandluse, finantseerimispõhimõtete ning avalikkuse kaasamise tavade. “Möödunud aastal toimus küll Laulu-ja tantsupeo konverents, kuid rahvakultuuri valdkonda tervikuna käsitlevat ühist foorumit ei ole toimunud aastaid,” rõhutas Lintnermann. “Rahvakultuuri Keskuse ülesanne on toetada rahvakultuuri alast tegevust igal tasandil toetusprogrammide, andmebaaside, spetsialistide võrgustiku ja koolitustega. Oleme valdkonna tugistruktuurina tegutsenud 20 aastat ja soovime edaspidi olla veelgi vajalikum koostööpartner kõigile rahvakultuuri valdkonnaga seotud isikutele ning ühendustele.”

Lisaks ministeeriumi ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning ekspertidele on seminarile tulemas rahvakultuuri keskseltside, valdkonna organisatsioonide ja erinevate kultuuriruumide esindajad, kõrgkoolide ja teadusasutuste töötajad ja paljud teised.

Vaata lisaks päevakava: http://www.rahvakultuur.ee/sisu/2438_16243SEMINARI_AJAKAVA.pdf

Riho Pätsi Koolimuusika Fond tunnustab koolimuusika edendajaid

Juba kolmeteistkümnendat korda annab Riho Pätsi Koolimuusika Fond üle laureaaditunnistused silmapaistvatele koolimuusika edendajatele. Sündmus toimub kolmapäeval, 24. septembril algusega kell 16 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (Vabaduse väljak 4).
Aastatel 2002–2013 on fondi laureaaditiitli pälvinud 58 silmapaistvat muusikahariduse edendajat muusikaõpetaja, instrumendiõpetaja, helilooja, muusikapedagoogika uurija ja koolimuusika edendaja kategoorias. Need on valdkonnad, millega Riho Päts oma eluajal seotud oli.
2014. aasta laureaadid on muusikaõpetaja LJUDMILA SJOMINA, klaveripedagoog ÜLLE SISA, helilooja RIINE PAJUSAAR, muusikapedagoogika uurija INGE RAUDSEPP, koolimuusika edendaja CELIA ROOSE.
Laureaaditunnistusega kaasneb ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning stipendium 800 eurot.
Riho Pätsi Koolimuusika Fond on üks Tallinna Ülikooli fondidest.
Fondi tegevust kajastab veebileht www.tlu.ee /pats.

Ansambel U: alustab hooaega

Ansambel U:, üks praeguseid Eesti aktiivsemaid nüüdismuusika ansambleid, alustab oma hooaega kahe tähelepanu vääriva kontserdiga 25. ja 30. septembril.

25. septembril kell 20 esitatakse Eesti teatri- ja muusikaakadeemia sügisestivalil EMTA kammersaalis koos EMTA tudengitega kava Jaapani tänapäeva olulisematest heliloojatest. Lisaks Eestis varemgi kõlanud meistri Toshio Hosokawa teostele tuleb ettekandele kahe noorema, kuid Lääne-Euroopas juba laialt tuntust kogunud autori Misato Mochizuki ja Malika Kishino muusika.

Ning vähem kui nädal hiljem, 30. septembril kell 19 annab U: järjekordse kontserdi sarjas URR – Ansambel U: Eesti Rahvusringhäälingus. Tegu on Eesti Raadio 1. stuudios toimuva otseülekandega. Seekordseks teemaks on HÄÄL, kaastegev metsosopran Iris Oja ning kavas on täht-teosed 20. sajandi olulisematelt autoritelt, nagu A. Schönberg, P. Boulez, L. Berio, J. Cage, H. Lachenmann ning 2006. a valminud Helena Tulve teos “In a nakht fun yeridah”.

www.uuu.ee

XIX Avatud Ühiskonna Foorum toob täna Eestisse maailmaklassi poliitikaanalüütikud

Tänavune Avatud Eesti Fondi aasta tippsündmus ehk arvult juba 19. Avatud Ühiskonna Foorum vaeb pehme ning kõva võimu omavahelisi suhteid.

Täna, 18. septembril kella 13-18 Tallinnas toimuv foorum toob Eestisse peaesinejana särava poliitikaanalüütiku, president Putini endise majandusnõuniku Andrei Illarionovi. Illarionovi ettekanne püüab leida vastust küsimusele, kuidas liberaaldemokraatlikud riigid suudavad hakkama saada infosõja tingimustes ning milline peaks olema vastus agressorile.

“Eesti kui väikeriigi peamine tugevus on väärtuspõhine pehme võim, mis põhineb avatusel, vabadusel ja vastutusel. Tänase infosõja tingimustes on eriti oluline küsida, kuidas saame neid väärtusi ning sellega end ja oma riiki kaitsta ja tugevdada,” märkis Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

Pärast avaettekannet kuulatakse Illarionovit mõtteid vahetamas Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja demokraatiauuringute organisatsiooni Freedom House juhi David J. Krameriga. Arutelu juhib inimõigusorganisatsioonide võrgustiku Ariadne juht Jo Andrews.

Loe edasi: XIX Avatud Ühiskonna Foorum toob täna Eestisse maailmaklassi poliitikaanalüütikud

Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 uueks teemaks on isejuhtiv linn

Kaader eelmise Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2013 Väike-Õismäe visioonivõistluse näituselt. Foto Reio Avaste.

Seoses Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 kuraatorite vahetumisega kinnitas suursündmuse ümarlaud järgmise biennaali uueks teemaks Marten Kaevatsi esitatud kontseptsiooni “Isejuhtiv linn”. Peaaegu täpselt aasta pärast algav kuupikkune arhitektuurifestival räägib sellest, millised muutused võivad meid ümbritsevas linnas aset leida, kui võtame kasutusele isejuhtivad autod.

TAB 2015 kuraatori Marten Kaevatsi sõnul saavad lähikümnendite suurimaks ruumi mõjutajaks just isejuhtivad autod. “See muudab liikuvuse tõhusamaks: tänavate läbilaskvus suureneb, sõidukite arv väheneb, kasutuks muutuvad hiiglaslikud liiklussõlmed, vähemaks jääb liiklusõnnetusi ning majade ees parkivaid autosid. Magistraaltänavatel ja majadevahelisel jääb väärtuslikku ruumi üle ning TABi ajal uurime, mida see linna, linnaelanike ja arhitektide jaoks tähendab,” selgitab Kaevats.

2015. aasta biennaal keskendub linlaste vabadusele, loovusele ja ruumitaju muutusele. Eesmärk on pakkuda nägemust tuleviku Tallinnast. Kasutades kolmanda tööstusrevolutsiooni, eriti isejuhtivate sõiduvahendite tehnoloogiat ja kogukondlikku mõtteraamistikku, pakub biennaal senise linnaplaneerimise mõttemudeli asemele uued mängureeglid. Muutuvas keskkonnas tegutseva kogukonna käitumisest otsitakse biennaalil uusi tüpoloogiaid linnaruumile ja arhitektuurile: alates linnakoe ümbermõtestamisest, planeerimisprotsesside kaasajastamisest kuni liikuvusrevolutsioonini.

Loe edasi: Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 uueks teemaks on isejuhtiv linn

Tallinna Lasteteater Lepatriinu tervitab kõiki oma väikeseid vaatajaid

Juba rohkem kui 8 aastat on Lepatriinu Lasteteater pakkunud lastele jõulurõõmu oma toredate etendustega. Nii saab see olema ka sel aastal! Taas valmib jõuludeks uus lavalugu, milles on laulu ja nalja – üht ikka rohkem kui teist! Etendus sobib nii tillukestele kui ka juba pisut suurematele vaatajatele. Võtame kaasa ka Jõuluvana.

Etenduse pikkus on ca 35 min.

Etendust on võimalik mängida nii suures saalis kui ka keskmises bürooruumis.

Kui soovite pakkuda lastele meeldivaid jõuluhetki, siis võtke kindlasti meiega ühendust, kiirematele parem kuupäevade valik!

Lisainfo!

Sõbra tänava kogukond peab sügislaata

Pühapäeval, 14. septembril toimub kella 10-16 Nõmmel Sõbra tänaval sügislaat. Avatud on kodukohvikud, osta, müüa ja vahetada saab nii müügiplatsidelt kui avatud hoovidest.

Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik ütles, et tal on hea meel, et kogukondlikud ettevõtmised on Nõmmel tõusuteel. “Sel aastal on toimunud mitu üritust, mille eesmärk on üks – omavahel tuttavaks saada, laadaformaadi raames põnevaid tegevusi korraldada ja kodukraami müügiks pakkuda. Mõned nädalad tagasi pidas koogipidu Liiva Külaselts, alles äsja tähistas laadaga oma 5. sünnipäeva Möldre Tee Selts. Mais toimus Nõmme Kevade raames Serva tänaval “Roheliste väravate tänav”, juunis korraldas tänavalaada Sireli tänava kogukond,” rääkis Terik.

Sõbra tänava sügislaada peakorraldaja Eve-Viktoria Lasbergi sõnul soovivad korraldajad ühistegevuse kaudu suurendada kogukonnatunnet, õppida paremini tundma naabreid ja pakkuda linnarahvale võimalust tulla nautima sügisest jalutuskäiku Nõmme kaunitel tänavatel.

Laadaala algab Sõbra tänava ja Taara tänava nurgalt, kulgedes mööda Sõbra tänavat, Rännaku puiesteed, Lemmiku tänavat ja Sõbra põiku. Sõbra spordihalli kõrvale püstitatakse ka väike lava, kus võib näha ja kuulda Nõmmel tegutsevaid muusikuid ja lauljaid. “Kauplejatena näeme põllumehi, käsitöölisi, kes pakkumas eestimaist kaupa. Kindlasti müüakse ka istikuid ja sügisande. Lisaks kaubeldakse avatud hoovides,” rääkis Lasberg.

Külastajatel paluvad korraldajad võimalusel tulla laadale jalgsi või rattaga. Autod saab jätta ka Nõmme ujula ja Pääsküla gümnaasiumi kõrval olevatesse parklatesse. Parklad on ka Hiiu haigla ja Jannseni poe juures.

Külasta raamatunäitust eestlaste päevikutest

17. detsembrini on Rahvusraamatukogu 7. korruse humanitaarteaduste saalis avatud raamatunäitus „Eestlaste päevikud“.

„Viimased paarkümmend aastat on toonud avaliku huvi keskmesse rohkesti mälestusi, elulugusid, reisikirju ja kirjavahetust ning täheldatav on lugejate huvi tõus omaeluloolise kirjanduse vastu. Nõnda on lugejate huviväljas ka päevikud,” ütles näituse koostaja Krõõt Liivak.

Väljapanek eksponeerib mitmesuguseid päevikute tüüpe: kirjanike päevikud (autoreiks Kristian Jaak Peterson, Oskar Luts, Aino Kallas, Karl Ristikivi jt.), päeviku vormis ilukirjandusteosed (nt. Tõnu Õnnepalu), pöördeliste ajaloosündmuste ajal peetud päevikud (Voldemar Kures, Jaan Roos, Kaarel Robert Pusta, uuemast ajast Andres Tarand, Leo Kunnas), reisi- ja matkapäevikud (Juhan Smuul, Lennart Meri), ekspeditsioonide ja kogumispäevikud, loomepäevikud (Voldemar Panso, Johannes Aavik), päevikud kutsetööst ja igapäevaelust (August Tamm, Karl Lukk, Sakarias Leppik) ja loodusvaatluste päevikud.

Näitust rikastab põhjalik valiknimestik, mille iga huviline võib kaasa võtta.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Filter Tallinna Rulluisumaraton pidi kolima ummikute eest ära Laagrisse

Tallinna Transpordiamet ei andnud luba korraldada 31. augustil toimuvat Filter Tallinna Rulluisumaratoni Filtri teel Tallinnas. Võistlus viiakse üle Tallinna külje alla Laagri Maksimarketi kõrvale.

“Seoses kooliaasta algamisega ja puhkuste lõppemisega on Tallinna linna liikluskoormus tugevalt kasvanud ning lisaks on käimas mitmed teetööd millest ümbersõidu üheks alternatiiviks on Tehnika tn ja Filtri tee,” oli Tallinna Transpordiameti seisukoht, miks võistlus Filtri teel toimuda ei saa.

EMT Rullituuri peakorraldaja Jaanus Ritsoni sõnul tuli tegutseda väga kiiresti, et pärast kõikide korralduslike toimingutega lõpusirgele jõudmist võistlusele uus asukoht leida.

“Õnneks ei pidanud kaugelt otsima ja EMT Rullituuri üks 2015. aasta potentsiaalne uus asukoht sai kiirelt väikesemas rajaformaadis kasutusele võetud,” sõnas Ritson ning lisas, “See kõik sai võimalikuks tänu Trev2, Warreni, Maanteeameti ja pajude teiste valdkonna inimeste tublile tööle, kellega koos sai uus rada ellu kutsutud.” Loe edasi: Filter Tallinna Rulluisumaraton pidi kolima ummikute eest ära Laagrisse

Friday Night Skate koolitab täna algajaid uisusõpru

Täna õhtul kell 20 on kõigil soovijatel võimalik osa võtta Friday Night Skate’i uisuringist, mis kulgeb seekord Pirita suunas.

Tegemist ei ole aga tavalise sõiduga, sest eraldi pööratakse tähelepanu neile, kes ei valda uiske veel nii hästi kui sooviksid. Seega toimuvad vahepeatustes koolitused, kus on võimalik oma ala professionaalide käe all uisutehnikat lihvida.

Friday Night Skate’i projektijuht Raido Jaan Rei paneb kõikidele osalejatele südamele, et uisutajad pimedal ajal end kindlasti võimalikult nähtavaks teeksid. “Kuna õhtud on juba hämarad, palume kõikidel uisutajatel kanda kindlasti helkureid või teha end muudmoodi silmapaistvaks,” sõnab Rei ning lisab, et turvalisuse tagamine on Friday Night Skate’i tiimi jaoks alati olulisel kohal.

Uisuring saab alguse Vabaduse väljakult, kuhu hakatakse kogunema kell 19.30 ning tagasi jõutakse orienteeruvalt kell 23.

Tänane algajate skate on Friday Night Skate’i selle hooaja viimane, kuid tavapärased uisuringid kestavad septembri lõpuni.

Facebooki on tehtud ka vastav üritus, mille leiab aadressilt https://www.facebook.com/events/555565404589076/

Viimsi teater pühendab muusikali Eestimaa kultuuritöötajatele

Septembris etendub Viimsi huvikeskuse saalis kuuel korral muusikal “Aken vastu päikest”, milles põimub nõukaaegne, pisut koomiline nostalgia inimsaatuse keerdkäikudega.

Lavastus põhineb Ardi Liivese samanimelisel romaanil, mille on dramatiseerinud Auri Jürna. Originaalmuusika on loonud Kalle Erm. Muusikali toob lavale Viimsi Harrastusteater.

“Aken vastu päikest” jutustab loo noorest kultuuritöötajast, kes pärast kooli lõpetamist suunatakse tööle Valivere kultuurimaja direktoriks. Külas, kus kultuurielu on soiku jäänud ja inimesed midagi teha ei taha, pole noorel kultuurijuhil just kerge. Siiski leidub

ka neid, kes ulatavad linnast tulnud tütarlapsele abikäe. Laval saab näha tõelist töölaupäevakut, uhket tantsuõhtut ning külakapelli ja naisansambli etteasteid. Nagu ühestki muusikalist, ei puudu ka sellest loost armastus. Kultuuridirektori ja küla “esimese poisi” armuõnn jääb aga üürikeseks, kuna vahele astub saatus. “Loojatest – muusikutest, kunstnikest ja teistest artistidest on lugusid kirjutatud ja

lavale toodud palju,” sõnas projekti- ja muusikajuht Kalle Erm, kes on ka lavastuse helilooja. “Neist, kes jäävad kulisside taha, kelle hästi tehtud töö jääb märkamatuks, räägitakse palju vähem. Seetõttu otsustasimegi pühendada lavaloo kõikidele Eestimaa kultuuritöötajatele.”

Muusikali lavastaja Krista Arbeti sõnul pakub lavastus äratundmisrõõmu kõigile, kes mäletavad 80ndaid. “Oleme püüdnud lavale tuua nõukogudeaegse absurdi ja grotesksuse ning näitame, et inimene on inimene sõltumata ajast või riigikorrast,” sõnas Arbet. Muusikali “Aken vastu päikest” mängitakse Viimsi Huvikeskuse saalis 6., 10., 14., 16., 21. ja 23. septembril. Piletid on müügil Piletilevis.

Viimsi Harrastusteater tegutseb 1999. aastast ja toob igal aastal välja vähemalt ühe muusikali. Aastate jooksul on muusikalides kaasa teinud lauljad Lenna Kuurmaa, Kaire Vilgats, Mikk Tammepõld ning näitlejad Lauri Lagle, Haide Männamäe ja Raivo Mets.

Elamusõhtu näitusel “Nikolai Triik. Modernismiaja klassikud” – maalikunst, kirjandusklassika ja head maitsed

Laupäeval, 23. augustil kell 16 on Kumus võimalik kohtuda kirjanik Urmas Vadiga Nikolai Triigi ühe tuntuima töö „Juhan Liivi portree” juures ning arutleda Juhan Liivi isiku üle eilses ja tänases Eesti kultuuris. Pärast näituse külastust jätkub arutelu õdusas atmosfääris Kumu kohvikus peakoka Martti Koppeli loominguliste suupistete ja nendega sobivate Baron von Maydelli veinide seltsis.

Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala valiknäitus aastaist 2004-2014

FERROMENAALNE, Tallinna Linnagaleriis 22. augustist – 14. septembrini

Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala pühitseb tänavu oma üheksakümnendat olemasoluaastat. Selle sündmuse auks korraldatav valiknäitus viimase 10 aasta üliõpilasloomingust kannab nime Ferromenaalne ja esitleb rohkem kui seitmekümne tegija rohkem kui kahte ja pooltsada tööd.

Näituse Ferromenaalne on kujundanud sepise magistriõppe 2013. aastal lõpetanud Nils Hint.

Näitusega üheaegselt ilmub kogumik Metall 3 (koostaja Kadri Mälk, kujundaja Jaanus Samma).

Tallinna Linnagalerii

Tallinna Tehnikakõrgkool alustab rongijuhtide koolitusega

Tallinna Tehnikakõrgkool alustab oktoobris Elroni tellimusel rongijuhtide koolitusega, kõik edukalt lõpetajad saavad töökoha.”Sellest sügisest hakkab meile rongijuhte koolitama Tallinna Tehnikakõrgkool, ainus kool, mis Eestis raudteega seotud koolitust pakub,” ütles Elroni personalijuht Liia Rentik. “Liialdamata võib väita, et see on tänapäeva Eestis üks väheseid erialasid, kus edukale lõpetajale on töö sisuliselt garanteeritud.” Hetkel töötab Elronis 79 rongijuhti ning 6 rongijuhi õpilast, kuid tööd oleks pakkuda veel 10 rongijuhile.

“Kui kellelgi nüüd silmad särama lõid, siis juba 27. augustil algusega kell 10.00 korraldame koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga infopäeva, kus osalevad nii tulevased õpetajad kui ka Elron kui tööandja,” ütles Liia Rentik. “Avaldusi koos elulookirjeldustega ootab kool 5. septembrini.”

Rentiku sõnul vaatavad Elroni esindajad koos kooliga seejärel üle kandidaatide sooviavaldused ja CVd ning valitakse välja 10 potentsiaalset rongijuhti, kes peavad läbima tervisekontrolli. “Tervisekontrolli edukalt läbinutega sõlmibki Elron töö- ja koolituslepingud,” kirjeldas Rentik protsessi. “Peale teooriaõpinguid (u 2,5 kuud, 368 tundi) toimub praktika Elronis (16 nädalat, 640 tundi), mille eest makstakse juba ka töötasu.” Praktikale järgneb veel 40 h õppetööd ja vedurijuhtimise teooriaeksami sooritamine Maanteeametis, millele järgnevad eraldi väljaõpe ja sertifitseerimised Elronis. Praktikale järgneb veel 40 h õppetööd ja vedurijuhiloa väljastamiseks teooriaeksami sooritamine maanteeametis. Seejärel eraldi väljaõpe infrastruktuuri tundmiseks ning enne liinisõitude alustamist veel sertifitseerimised Elronis.

Koolitus toimub täiendkoolitusena päevaõppe vormis, koolitusprotsess lõpeb eeldatavalt 2015. aasta mais.

Täpsem ülevaade rongijuhtide koolitusest on Tallinna Tehnikakõrgkooli koduleheküljel www.tktk.ee täienduskoolituste alt. Registreerimisvõimalus ja detailsem õppekava on samal koduleheküljel ülal alates 21. augustist 2014.