Harjumaa

Õhtune jalutuskäik Tallinna kaitseväe kalmistule

Sõjamuuseum pakub kahel juulikuu õhtul ainulaadset võimalust teha hilisõhtune jalutuskäik kaitseväe kalmistul. Jalutuskäiku juhib Trivimi Velliste, kes räägib kaitseväe kalmistu ajaloost ja kujunemisest, mälestusmärkidest ja kabelist ning sellest, keda on lubatud erinevatel aegadel kalmistule sängitada.

Kaitseväe kalmistul on väärikas ajalugu, mis ulatub 1887 aastasse ja see on oluline Eesit ajaloo kandja. Ekskursioon on Eesti ajalugu tutvustav ja silmaringi avardav. Oodatud on KÕIK huvilised, kes tahavad avastada enda jaoks uusi teadmisi.

Esimene jalutuskäik toimus 14. juuli hilisõhtul, teine 28. juulil kell 21.00. Osavõtt on tasuta, kuid palutakse registreeruda aadressil info@esm.ee. Lisainfot saab küsida telefonil 621 7410.

Hvilistel palutakse tulla 10 minutit varem Kaitseväe kalmistu peavärava juurde, mis asub Toonela tee lõpus. Kõige lihtsam tulek oleks bussidega 17, 17A, 23, 23A Tallinna bussijaama peatusesse ja sealt jala mööda Magasini tänavat kuni Toonela teeni, paremat kätt.

Kaitseväe kalmistul taastatud Vabadussõja mälestusehis on 1928. aastal avatud Edgar Johan Kuusiku projekti järgi rajatud monumendi täpne koopia. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Õhtune jalutuskäik Tallinna kaitseväe kalmistule

Viiendast Eestimaa võimlemispeost jäi järele meeldiv meenutus ka Sindi noortele

Tänavune Eestimaa võimlemispidu „Hingelind“ toimus 2. juulil Tallinna Kalevi staadionil, kus osales live muusika saatel ümmarguselt 5000 harrastajat. Nende hulgas Sindi Avatud Noortekeskuse võimlemisrühm Stella.

Sindi võimlemisrühm Stella hingelinnukleitides Foto Sigrid Absalon — Sindi võimlemisrühm Stella hingelinnukleitides. Foto: Sigrid Absalon

„Laseme kõik koos lendu Hingelinnu, kes nüüd üle Eestimaa tuisates jagab aktiivselt peosõnumit maakonnast maakonda, vallast valda, külast külasse,“ kuulutati enne pidu. „Laskem nüüd samal linnul jätkuvalt lennata ja jutustada kõigest, mis nähtud ja kuuldud,“ ütles täna Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent.

Sügaval, sügaval kehas elab hing.
Keegi pole teda veel näinud, aga kõik teavad,
et ta on olemas.
Hinge sees, tema keskel, seisab ühel jalal lind…

„Oleme võimlemispeolt tervetena tagasi, aga Hingelind hoiab meid endistviisi selle võimsa tunde all, mida 5000 esineja ja 25 000 pealtvaatajaga suursündmus pakkus. Meie rühm Stella esines Hingepuhtuse laekas koos 250 gümnasisti ja tudengiga. Kava autor ja lavastaja oli Marju Asarov, kellelt saime ka facebookis eraldi tänu tubliduse eest,“ rääkis Vent.

Loe edasi: Viiendast Eestimaa võimlemispeost jäi järele meeldiv meenutus ka Sindi noortele

Suvalisest laualipust Vabariigi Presidendi lipuni

Juhtus nii, et sihipäraselt ja täpse ajakavaga ettevalmistatud käik Tallinnasse vajas ootamatult mõningast ümberplaneerimist. Sindi ajalooklubi ja lipu seltsi kohaliku osakonna inimesed on korduvalt mõlgutanud mõtteid Lipuvabriku külastamisest, aga soovmõttest kaugemale pole jõutud. Nüüd pudenes võimalus ootamatult sülle ja kõhklematult olid kõik varmalt valmis seda ära kasutama.

Lipuvabrikus Foto Urmas Saard — Lipuvabrikus. Foto: Urmas Saard

Muidugi polnud mõeldav suvalisel hetkel paarikümnekesi ukse avamiseks kella anda. Mõistsime, et sellise hulgaga külastamine eeldab alati eelnevat kokkulepet, mida tehakse hea tava kohaselt mõõdukalt aegsasti. Õnneks oli mõistmine vastastikune, kui Lipuvabriku administraatorile Milla Asmule helistasin ja küsisin, kas suure erandina pääseb ka mõne tunnise ette teatamisega nende tegemisi uudistama. Jaatav vastus rõõmustas kõiki.

Milla oli küll ise muude pakiliste ülesannetega hõivatud, aga tegevjuht Karina Tõeleid võttis meid vastu lahkel naeratusel nagu oleksime ammu oodatud külalised.

Lipuvabrik OÜ on juba 22 aastat tuntust ja tunnustust kogunud. Marko kuulas tähelepanelikult Karina tutvustust ja siis tõstis suure valikuga lippude keskelt ühe laualipu välja. „Tunnen kõigi riikide lippe, aga seda lippu ma ei tea,“ uuris lippude tundja. „See on eritellimus ja kohe ei oska vastata, aga küllap on põhjust seegi välja selgitada,“ vastas Karina.

Loe edasi: Suvalisest laualipust Vabariigi Presidendi lipuni

Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“

Väljapaistva riigi- ja kirjamehe Julius Friedrich Seljamaa surmast möödus 17. juunil 80 aastat. Tähtpäeval külastasid Seljamaa rahulat Sindi linna esindus, diplomaadid ja suurmehe pojapoeg Jüri Seljamaa oma lähedastega.

Sintlased auvalves Julius Seljamaa hauamonumendi juures, Tallinna Rahumäe kalmistul Foto Urmas Saard — Sintlased auvalves Julius Seljamaa hauamonumendi juures, Tallinna Rahumäe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Delegatsioon Seljamaa sünnilinnast

Kuna Seljama on sündinud, õppinud ja mõnda aega töötanud Sindis, siis tuleb pidada endast mõistetavaks, et tema sünnipaigas pööratakse juba aastaid erilist tähelepanu Eesti teenekale poliitikule. Tallinna Rahumäe kalmistul puhkava Seljamaa kalmule rivistusid sinimustvalgete lippudega Sindi gümnaasiumi õpilased. Riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt kingitud kuldsete narmastega lippu hoidis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe. Sindit esindasid veel linnapea Marko Šorin, muuseum, ajalooklubi, lipu seltsi Sindi osakond.

Šorin rõhutas varjamatu uhkusega, et ka väike Sindi sünnitab väljapaistvaid isiksuseid, kelle pikas loetelus asub kahtlematult esimeste hulgas Seljamaa nimi. Vaatamata suurte riikide omavahelistele läbirääkimistele võivad ka lihtsas töölisperekonnas kasvanud inimesed etendada oma rahva ajaloo kujundamisel otsustavat tähtsust.

Loe edasi: Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“

Mälestusmärk Konstantin Pätsile

Käesoleva aasta 18. jaanuaril esitasid Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Poska Fond ning korp! Fraternitas Estica Riigikogu juhatusele Pöördumise, milles tegid ettepaneku rajada riigi sajandaks sünnipäevaks Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale ja esimesele valitsusjuhile Konstantin Pätsile.

Seppo Juhani Zetterberg on Soome Jyväskylä Ülikooli üldajaloo emeriitprofessor ja Soome Akadeemia liige, kelle esinemised on olnud oodatud kõigil president Pätsile püstitatava mälestusmärgi mõttetalgutel Foto Urmas — Seppo Juhani Zetterberg on Soome Jyväskylä Ülikooli üldajaloo emeriitprofessor ja Soome Akadeemia liige, kelle esinemised on olnud oodatud kõigil president Pätsile püstitatava mälestusmärgi mõttetalgutel. Foto: Urmas Saard

Möödunud viie kuu jooksul on ettepanekut arutatud nii meedias (Vikerraadio, Postimees, Eesti Ekspress jm) kui ka erinevates huvirühmades. 16. juunil leidis Tallinna Õpetajate Majas aset avalik arutelukoosolek, kus võtsid sõna ajaloolased Ago Pajur, Seppo Zetterberg, Heino Arumäe, Lauri Vahtre, Küllo Arjakas, samuti avaliku elu tegelased ja loomeliitude liikmed Mihkel Veiderma, Jüri Arrak, Mart Kalm, Rein Veidemann, Maarja Vaino, Heie Treier, Peep Pillak, Jüri Trei, Toomas Kiho jt.

Mõttevahetuse käigus tehti senistest aruteludest kokkuvõte. Rõhutati: Konstantin Päts sümboliseerib Eesti riikluse sündi – tarkust, tahtekindlust ning julgust, millega see riik loodi. Koosolekul väljendati heameelt otsuse üle korrastada riigi suurjuubeliks Kuberneri aed. Samuti tervitati Riigikogu Kantselei seisukohta, et aia rekonstrueerimise projektis nähakse ette koht võimalikule Konstantin Pätsi mälestusmärgile.

Arutelust osavõtnud tegid ettepaneku laiendada olemasolevat Kuberneri aia korrastamist juhtivat komisjoni pädevate liikmetega monumentaalkunsti alal, et käivitada ettevalmistav tegevus sobiva lahenduse leidmiseks. Kujurite Ühingu endine esimees Vergo Vernik juhtis tähelepanu vajadusele mitte venitada vastava konkursi väljakuulutamisega.

Loe edasi: Mälestusmärk Konstantin Pätsile

Parimaks priitahtluse edendajaks päästealal tunnistati Veikko Juusu

Täna Nõos toimunud Priitahtlike Pritsimeeste Foorumil anti üle rändauhind “Pritsimeeste pasun” aasta parimale päästeala vabatahtlikkuse edendajale Veikko Juusule Rae Tuletõrje- ja Päästeseltsist.

„Veikko panus vabatahtliku pääste arendamisse ja kogukonna turvalisuse parandamisse on olnud meeletult suur,“ rääkis Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi. Suurkivi sõnul on Juusu päästjaks sündinud ja omab kõiki päästjale iseloomulikke omadusi nagu entusiasm, abivalmidus ja pühendumus.

Veikko Juusu on aktiivselt ja tulemuslikult edendanud Rae vallas vabatahtlikku päästeseltsi, propageerinud üle Eestiliselt kogukondlikku ohutusalast turvalisust ja päästeala põhiväärtusi. Kokku pühendas Juusu enam kui 25 aastat päästealasele tegevusele ja selle eestvedamisele, olles lisaks vabatahtlikule tööle ka Assaku kutselise päästekomando pealik.

Ühtlasi on Veikko teinud aktiivselt ja järjepidevalt ennetustööd Rae valla lasteasutustes ning varsti on terve põlvkond noori saanud oma tule- ja veeohutusalased algteadmised just Veikko käest. Veikko tegutseb aktiivselt ka päästetöö valdkonnas, remontides ja arendades päästeautosid, olles uute ja innovaatiliste lahenduste katsetaja ning juurutaja selleski valdkonnas.

Priitahtluse edendamise eest Eesti päästealal antav rändauhind asutati ning selle juurde kuuluv statuut kinnitati Päästeameti peadirektori käskkirjaga 29. juunil 2005. aastal. Auhind loodi eesmärgiga tunnustada ja motiveerida päästealase vabatahtliku tegevuse eestvedajaid ning väärtustada ohutusalast kogukondlikku tegevust ja kodanikualgatust.

Rändauhind on “Pritsimeeste pasun”, millel on kiri “Parim päästeala priitahtlik edendaja”. Auhinnale graveeritakse igal aastal auhinna saaja nimi ja aastaarv. Ettepanekuid rändauhinna nominentide osas saavad komisjonile esitada nii Päästeamet kui ka mittetulundusühendused. Rändauhind antakse koos selle juurde kuuluva tunnistusega üks kord aastas mittetulundusühendusele, sihtasutusele, seltsingule või üksikisikule silmapaistvate saavutuste eest priitahtluse edendamisel päästealal.

Mullu pälvis rändauhinna Aasukalda päästekomando vabatahtlik päästja Marge Zaidullin.

Iveri Marukašvili

Tõsine Eesti mees kutsub üles toetama Eesti asja Vaba Rahva Laulu näol

Üks mees tahab teha suurt asja, aga ta vajab seejuures abi, sest nagu ütleb omal moel Eesti hümniks saanud laul “Koit”: “Ühisel jõul, suudame kõik!”

Selleks meheks on Vaba Rahva Laulu idee autor ja korraldaja Ülo Kannisto, kes korraldab 20. augustil Tallinna Lauluväljakul isamaalise laulupeo Vaba Rahva Laul, millega seekord tähistame Eesti 25. Taasiseseisvumispäeva. Kannisto on abistamiskeskkonnas “Hooandja” alustanud projekti “Vaba Rahva Laulu valgustus”, kogumaks raha suurürituse läbiviimiseks.

“Siit tuleb ka minu palve hooandjatele selle laulupeo ühe konkreetse osa toetamiseks, et ikka kõik läheks kõrgel tasemel ja jääksime selle isamaalise laulupeoga rahule,” selgitab Ülo Kannisto. “Tore, kui saaksite toetada isamaalise laulupeo Vaba Rahva Laul laululava ja lauluväljaku valgustust (üle poole kontserti toimub juba pimedas, muutudes öölaulupeoks), mida teeb suurte kogemustega firma Eventech, kellel on ka üldlaulupidude suured kogemused. See läheb maksma mulle kui korraldajale 7000 eurot.” Teadagi on Tallinna Lauluväljakul korraldatavad üritused väga suure eelarvega, aga samas on koht sellise laulupeo jaoks ideaalne.

Projekti toetatakse 4. juulil ainult juhul, kui ta kogub “Hooandja” kaudu terve eesmärgiks seatud summa. Kui see summa õnnestub heade inimeste abiga kokku saada, siis on veel palju suuri kulutusi (helitehnika rent ja videoekraanid), mida saaks lisaks toetada. Tasuda tuleb need kulutused juuli teises pooles.

Toetajatele lubab korraldaja omapoolseid kingitusi, millega saab tutvuda http://www.hooandja.ee/projekt/vaba-rahva-laulu-valgustus, kus on kirjas ka projekti tingimused ja kulg.

“Mulle meeldib meie väike Eesti Vabariik väga ja tahan kõigest hingest, et oleksime palju üksmeelsemad ja sõbralikumad siin, oma riigis,” ütleb Ülo Kannisto, kes korraldab seda üritust juba viiendat korda. “Meile ja meiega on laulmas koorid üle Eesti ja tuntud lauljad Ott Lepland, Koit Toome, Gerli Padar, Rene Soom, Mart Müürisepp, Boris Lehtlaan, Männiste Perebänd, Lisette Lemba, Oliver Leppik ja teised. Kõlavad nii isamaalised kui muidu head laulud ilusas eesti keeles.”

Piletid on müügil Piletilevis ja 30. juunini on hinnaks 8 eurot: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/mitmesugust/vaba-rahva-laul-182325/

Pilte lipu päeva pühitsemisest Haapsalust, Tallinnast, Põltsamaalt

Lisaks varem avaldatud sinimustvalge lipu sünnipäeva tähistamistele Sindis ja Pärnus on allpool tehtud tagasivaade 4. juuni sündmustele veel Haapsalus, Tallinnas ja Põltsamaal.

Lipu päev Haapsalus Foto Karin Luiga — Lipu päev Haapsalus. Foto: Karin Luiga

Täiendav ülevaade on koostatud Eesti lipu seltsi juhatuse esimehe Jüri Trei palvel, et toodud näidete abil anda rohkem mõtlemisainet sellest, milliseid erinevaid võimalusi jätkub sinimustvalge lipu tähtsustamiseks. Trei sõnul korraldasid Eesti lipu seltsi liikmed lipu päeva üritusi Tallinnas, Sindis, Pärnus, Haapsalus, Otepääl, Põlvas, Jõgeval, Põltsamaal, Toris jm.

Kaitseliidu Lääne maleva kodulehelt teade Haapsalu kohta

Eesti lipu päeval heisati Haapsalu linnavalitsuse ees pidulikult riigilipp, mille heiskasid kaitseliitlased Siim Jeeberg ja Jaan Stoletov. Haapsalu linna lipu heiskasid Naiskodukaitse liikmed Kai Silmer ja Malle Sepp. Euroopa Liidu lipu heiskasid kodutütar Marie Keldrima ja noorkotkas Roger Rohilaid.

Liputoimkonna esimees oli Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonna pealik leitnant Sulev Luiga. Lipurivis oli 15 lippurit oma organisatsioonide, ühenduste ja koolide lippudega.

Loe edasi: Pilte lipu päeva pühitsemisest Haapsalust, Tallinnast, Põltsamaalt

Stenbocki majas omistati Pärnu majandusõpetajale Kristi Suppile aasta ettevõtlusõpetaja aunimetus

Peaminister Taavi Rõivas võõrustas 3. juunil Stenbocki majas aasta parimaid õpilasfirmasid. Ühtlasi andis peaminister üle aukirjad aasta ettevõtlusõpetajale Kristi Suppile ja Junior Achievement Eesti aasta mentorile Janeli Virnasele.

Kristi Suppi Foto Urmas Saard — Kristi Suppi. Foto: Urmas Saard

Oma kandidaadi aasta ettevõtlusõpetaja tiitlile võisid esitada ühtviisi õpilased, õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad ja teised ettevõtlusõppe huvilised. Aasta Ettevõtlusõpetajat valivad kandidaatide hulgast JA Eesti nõukogu ja töötajad.

Aasta ettevõtlusõpetajaks võib saada õpetaja, kes õpetab jooksval õppeaastal ettevõtlust põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses; juhendab vähemalt üht tegutsevat õpilasfirmat (minifirmat); innustab õpilasi osalema õpilasüritustel ja programmides (töövarjupäev, õpilasfirmade laadad, õpilasvõistlused, majandusolümpiaad, Eesti õpilasfirmade või minifirmade võistlus jm); julgustab õpilasi ettevõtlikkusele ja aktiivsusele; organiseerib õppetööväliseid üritusi, kaasates teisigi koole; omab veel teisigi nimetamata jäänud suurepäraseid omadusi, oskusi või põnevaid tegemisi.

Külauudiste portaal on Kristi Suppi juhtimisel läbi viidud ettevõtmisi korduvalt kajastanud ja võib selle põhjal kinnitada, et tema teened kattuvad päris mitmete eelpool loetletud tingimustega.

Loe edasi: Stenbocki majas omistati Pärnu majandusõpetajale Kristi Suppile aasta ettevõtlusõpetaja aunimetus

Enam kui 6000 Pardiralli parti otsivad veel sponsorit

11. juunil Kadrioru pargis toimuv heategevuslik Pardiralli on oma eesmärgist – 10 000 rallivast vannipardist eel 6258 pardi kaugusel. Aita kaasa, et kõik pardninumbrid leiaksid omaniku ning raskelt haiged lapsed vajalikku toetust!

Pardiralli korraldusmeeskond on endale eesmärgiks seadnud lasta Kadrioru pargi kanalisse rallima 10 000 vanniparti. “Seda nii vaatemängulisuse kui võimalikult suure toetussumma kogumise nimel,” selgitab Pardiralli projektijuht Ragnar Põllukivi. “Just selle viimase põhjuse tõttu oleks vaja neile partidele ka sponsorid ehk raskelt haigeid lapsi annetusega toetavad head inimesed leida.”

Tänaseks on Pardiralli kodulehe vahendusel endale sponsori leidnud 3742 vanniparti. Peamiselt on pardinumbrite soetajateks eraisikud ning paljud saadavad enda nimel võistlustulle mitu parti. Kokku on tänaseks heade inimeste abiga kogutud 42 191 eurot.

“Möödunud aastal kogunes Pardiralliga veidi üle 110 000 euro – sinna on veel pikk tee minna,” toob Põllukivi võrdluseks. “Kutsumegi siinkohal kõiki üles endale pardinumbrit soetama ning sellega väikest heategu tegema. Väga ootame kaasa lööma ka erinevaid ettevõtteid, organisatsioone ja kõikvõimalikke rühmitusi!”

Nummerdatud pardi sponsoriks saamiseks tuleb külastada enne 10. juunit Pardiralli kodulehte www.pardiralli.ee, klikkida seal “Osale Pardirallil” ning määrata ja tasuda summa, millega vanniparti soovitakse sponsoreerida ning seeläbi raskelt haigeid lapsi ja nende peresid toetada. Seejärel kuvatakse annetajale tema pardi võistlusnumber ning jääb üle vaid see meelde jätta ja pöialt hoida.

Annetuste kogumise kampaania lõpeb meeleoluka perepäevaga 11. juunil Kadrioru pargis, kus leiab aset heategevuslik kontsert ning tuhandete kummipartide “ujumisvõistlus” ehk Pardiralli: kõik pardid lastakse korraga Kadrioru pargi kanalis vette, kus nad läbivad kindlaksmääratud distantsi. Kümme kiiremat ja kõige aeglaseim part saavad ka väärikalt auhinnatud, kõigi teiste vahel loositakse välja üle 100 kingituse Pardiralli sponsoritelt.

Kõik on oodatud ja kutsutud Eesti lipu sünnipäeval Kuberneri aeda

Sinimustvalge lipu pühitsemise 132. aastapäeva hommikul, 4. juunil kell 7.00, toimub Toompeal head tava järgides riigilipu pidulik heiskamine Pika Hermanni torni.

Tavapäraselt kutsuvad riigikogu juhatus ja Eesti lipu selts koos Eesti naislaulu seltsiga rahvast üles kogunema meie riigilipu pidulikule heiskamisele Pika Hermanni jalamile. Kuberneri aias toimuval kogunemisel osalevad koorid, Kaitseväe orkester, Kaitseliit liputoimkondadega, akadeemilised organisatsioonid, skaudid, gaidid, seltsid ja ühingud oma lippudega.

Hümni järel kõneleb riigikogu esimees Eiki Nestor. Õnnistussõnad ütleb EELK peapiiskop Urmas Viilma. Järgneb Eesti lipu seltsi esimehe Jüri Trei sõnavõtt ja autasustamine. Lauldakse „Hoia, Jumal, Eestit“, J. Aavik, A. Raudkepp ja „Eesti lippu“, E. Võrk, M. Lipp.

Tallinna koolinoored lipu seltsi lippudega 4 juuni hommikul Kuberneri aias. Foto: Urmas Saard →

Seenioride korvpallihooaja auhinnad jagatud

Tänavune meesseenioride korvpalli hooaja lõpetamine peeti neljapäeval, 26. mail TTÜ spordihoones koos juba traditsiooniks saanud vabavisete võistlusega. Samas peeti ka endiste korvpallilegendide Selma Multeri ja Tõnno Lepmetsa nimelised vabaviskevõistlused.

Selma Multeri karika võitis Kai Lass (pildil ka R Rausbergi ja R Laherand) — Selma Multeri karika võitis Kai Lass (pildil ka R. Rausbergi ja R. Laherand)

Esmalt toimus traditsiooniline vabaviskevõistlus, kus 16 mees- ja 5 naismängijal tuli sooritada 20 vabaviset. Esimese ringi parimad olid Jaan Malmberg ja Gunnar Dudkin 17 tabamusega, Gert Hendriksoni, Aivar Juuse ja Veiko Funki arvele jäi 16 tabamust. Naistest olid parimad Reet Rausberg 16 ja Kai Lass 15 tabamusega.

Vabavisete teise vooru pääses 11 parimat ja parim oli seal Mait Käbin 19 tabamusega, Hendrikson ja Juuse lisasid oma arvele 18 tabamust, Rausberg 18 ja Lass 17. Kokkuvõttes parima vabaviskaja tiitli pälvis ümbervisete tulemusena (sest 3 võistlejat said võrdse tulemuse 40-st 34 tabamust) Gert Hendrikson, järgnesid Aivar Juuse ja Gunnar Dudkin, edasised kohad – Mait Käbin ja Jaan Malmberg (33), Guido Lill (32), Siim Hinsberg ja Rait Ermann (29), Veiko Funk (27), Henn Koolmeister (25), Aulis Fischer (24). Kuus paremat pääsesid edasi võistlema Tõnno Lepmetsa karikale.

Loe edasi: Seenioride korvpallihooaja auhinnad jagatud

Tallinna loomaaed väärib sagedasemat külastamist

Täna külastas Sindi pensionäride toimekas seltskond Tallinna loomaaeda.

Tiiger Tallinna loomaaias Foto Urmas Saard — Tiiger Tallinna loomaaias. Foto: Urmas Saard

Märgatavad muutused

Kuigi minule veel pensionäride sooduspiletit ei müüda, olin väga rahul ka täispileti eest maksmisega ja eriti tänulik inimestele, kes ärgitasid kaasa minema. Kui mälu ei peta, siis viimati jalutasin loomaaias umbes kümmekond aastat tagasi. Mõned korrad ka varem ja päris väiksena viis esimest korda loomaaeda ema. Ainult siis asus loomaaed kusagil Kadrioru pargi serval Lasnamäe nõlva all. Esialgselt ajutisele maa-alale rajatud loomaaiast on mälestused väga hägusad. Selgemalt on meeles kaljukitsed kõrgel paekivijärsakul, miskipärast ka pruunid karud.

Kümmekond aastat on loomaaeda oluliselt muutnud. Esimest korda sisenesin Õismäe poolsest lääneväravast, mis avati Ehitajate teega külgnevas osas 2014. a kevadpühal. Samas asub ka veidi hiljem valminud Keskkonnahariduskeskus. Külastajad pääsevad loomaaeda läbi uue hoone avara fuajee, kus on hulk elekroonilise kontrolliga väravaid.

Loe edasi: Tallinna loomaaed väärib sagedasemat külastamist

Jagati välja auhinnad puugiteemalise
pildikonkursi võitjatele

15. mail auhinnati puugiteemalisele pildikonkursile laekunud töid. Puugipilte saatsid Eesti inimesed võistlusele neljas kategoorias, näitusel on väljas viis parimat tööd igast kategooriast.

Žürii, kuhu kuulusid Kuulo Kutsar, Liina Kersna, Renee Aua, Ardo Kaljuvee ning Marek Reinaas, kuulutas välja iga kategooria parima.

Konkursi parimateks töödeks valis žürii ning tahvelarvuti võitsid:

Kategoorias “Puuk vabas looduses” – Andrus Vainola (45-aastane), Andrus Vainola sai žürii kõigilt liikmetelt maksimumpunktid.

Kategoorias “Joonistatud puuk” – Susanna Veski (6-aastane)

Kategoorias “Puuk inimesel” – Ville Paltsep (30-aastane)

Kategoorias “Puuk loomal” – Eigo Reva (41-aastane)

Loe edasi: Jagati välja auhinnad puugiteemalise
pildikonkursi võitjatele

Harju ja Viru Mohni

Aldo Kals külastas matkaseltskonnaga, kelle nimeks võiks olla tema arvates “Väikesaarte sõbrad Tallinnast ja Tartust”, Mohni saart ning kirjutas seejärel matkarajast huvitavate võrdluspildikestega reisikirja.

A001 Väikesaarte sõbrad Tallinnast ja Tartust Mohni saart külastamas Valge kepiga härra on Aldo Kals Foto erakogust — Väikesaarte sõbrad Tallinnast ja Tartust Mohni saart külastamas. Valge kepiga härra on Aldo Kals. Foto: erakogust

Vilu ja külm aprillikuu keeras lõpusirgel matkajate soovil suvesse. Ilm ongi matkajate tellida, kõige muu eest hoolitseb Lahemaa Looduskool. Niisuguse lausega võtab selle juhataja Maie oma külalisi jutule Mohni reisi teemal. Kas kõik Maied ongi supergiidid nagu seda oli tema ja Viru-Nigula Munasaare giid Maie? Meie tosinajagu matkajat Tartust ja Tallinnast tuuritavad juba 30 Suve mööda Eestit ja lähivälismaad, kusjuures viimased kümme aastat oleme pühendanud end Eesti väikesaartele. Kõik senikülastatud saared ja saarekesed on igaüks oma nägu, aga miski seob neid kõiki omavahel ja tõmbab ligi.

Meie matkaja tegi endale selgeks, et Harju- ja Lääne-Virumaalt sirutavad viie lahe vahel merre Lahemaa Rahvuspargi neli harali sõrme meenutavat poolsaart, mis kannavad läänest itta nimesid Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi. Meie eesmärk oli jõuda Tallinna kaudu emadepäeva eelõhtul, 7. mail Pärispeal asuvasse Viinistusse, kust paadimees meid poole tunniga üle Eru lahe Mohni saarele toimetas. Saar ise on loode-kagusuunaline lainemurdja suurusega pisut rohkem kui Püha Tooli kirikuriik Vatikani künkal. Sõiduriist ja tema juht sarnanesid Virtsust Kesselaiule teinud reisi omale – muhe jutt saarest ja elust seal ning paat ei hüple lainetel ega põruta sabakonti. Minek, olek ja tulek saarelt laabus minutilise täpsusega just nii nagu Kihnus – ei mingit kiirustamist ega rabistamist, jõudsime igale poole õigeaegselt. Mitme paatkonna puhul kaasneb tavaliselt sisustamata ooteaeg, aga Mohnil seda polnud – meiega tegeldi pidevalt.

Saarele nime andnud mungad olid meile tuttavad Pakrilt, aga seal oli tegemist omadega Padiselt, siin aga Ojamaa pühade meestega. Kunagi saarel mühanud Tammikut-pärnikut on järele jäänud üks poole tuhande aastane jässakas niinepuu. Kes tahab teada, mida tundis Ata poeg Alar ööl vastu sõjakäiku Sigtunasse, seisatagu siin või mingu Abrukale Lippmaa pärna alla – istujat haarab harras püha hiie tunne.

Loe edasi: Harju ja Viru Mohni

Suveperioodil sõidavad reisirongid kolm korda päevas Pärnusse

Alates 28. maist suurendab reisirongiliiklust korraldav Elron suveperioodiks Pärnusse sõitvate rongide arvu.

Tööpäevadel väljuvad Tallinnast Pärnusse rongid kell 7:43, 11:37 ja 17:32, nädalavahetustel on osade reiside ajad mõnevõrra erinevad.

Suvepealinnast Tallinna suunas väljuvad reisid kell 7:31, 11:31 ja 19:02.

Elroni rongid sõidavad kolm korda päevas Pärnusse kuni suve lõpuni.

Pärnu rong Papiniidu peatuses. Foto: Urmas Saard →

Mälestades Julius Friedrich Seljamaad

Julius Friedrich Seljamaa surmast möödub 17. juunil 80 aastat. Samal päeval meenutavad diplomaati mälestuskogunemisega Rahumäe kalmistul Sindi gümnaasiumi õpilased, Sindi ajalooklubi liikmed ja teised, kes hindavad oma kodukandist võrsunud mehe teeneid Eesti riigi ees.

Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs Foto Urmas Saard — Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul. Avatud 1938. a 17. juunil. Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs. Foto: Urmas Saard

Seljamaa suri vähki enne saadikuna Rooma ametisse asumist, kuhu ta oli määratud 1936. a juunis. Nii katkes 53-aastase mehe elulõng pärast viljakalt töötatud aastaid. 20. juunil kandsid EÜS Põhjala liikmed, kelle ridadesse ta kuulus, sarga Toomkirikust Lossiplatsile. Seljamaaga tuli hüvasti jätma väga arvukas saatjaskond. Seljamaa sängitati mulda Tallinna Rahumäe kalmistule. Tema perekonna rahula asub peaväravast sisenemisel suure tee teisel kolmandikul vasakut kätt jääval hauaplatsil.

1938. a 16. juuni Postimehe esilehel oli tükitud uudis, et välisministri teatel toimub järgmise päeva (17. 06) õhtul kell 20.00 Rahumäe Pauluse koguduse kalmistul endise välisministri ja välisdelegaadi Julius Seljamaa hauasamba avamine. Kalmu kaunistaval pronksbareljeefiga graniitsambal on tekst: Julius Seljamaa 1883 – 1936. Hauasamba autorid on arhitekt Karl Lüüs ja kujur Ferdi Sannamees. Sealsamas puhkab ka tema abikaasa Anna-Maria Seljamaa. Hauaplats kanti kultuurimälestiste riiklikusse registrisse 2009. a juunis. Õnnelikul kombel pole olnud vajadust seda hauatähist taastada. Kuigi ka Rahumäe kalmistul hävitati kommunistide käsul palju haudasid, jäi Seljamaa kalm ja graniitsammas puutumata. Tiina Tojaki sõnul puhastati sammast 2001. a Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu eestvõtmisel.

Loe edasi: Mälestades Julius Friedrich Seljamaad

Koguperefestival “Puude taga on inimene” juhib tähelepanu Eesti ühiskonna probleemidele

Puudega inimesed tulevad juba teist korda riigile appi, korraldades 11. juunil Tallinna Stroomi rannas tasuta koguperefestivali “Puude taga on inimene”, mille eesmärk on vähendada suhtluslõhet Eesti ühiskonnas. Festivali saavad nautida lapsed ja eakad, pimedad ja kurdid, ettevõtjad ja töötud – kõik inimesed suudavad olla iseseisvad, kui nende vajadustega on arvestatud.

“Soovin pöörata tähelepanu sellele, et tegemist ei ole puudega inimestele suunatud üritusega,” rääkis festivali korraldaja Tiia Sihver. “Meie soov on sellega pöörata ühiskonna tähelepanu inimestele üldiselt, märgates esmalt nende oskusi ja võimeid, mitte puudusi ja erinevusi. Üldjuhul märgatakse puudega ning lihtsalt teistsuguste inimeste puhul kõigepealt just erinevust ning alles seejärel märgatakse tema iseloomu, oskusi jne. Kohanemine võtab aega. Alles siis, kui esmasest kohmetusest on üle saadud, suudetakse näha, et puudega inimesed tegelevad samade asjadega, millega tavalised inimesed, ja on samasugused täisväärtuslikud inimesed nagu kõik teised koos oma isikupärade ja veidrustega.”

Eesti ühiskonna jaoks ei ole festivali korraldajate sõnul selline mõtteviis veel tava- ega harjumuspärane.

Loe edasi: Koguperefestival “Puude taga on inimene” juhib tähelepanu Eesti ühiskonna probleemidele

Arnold Tikmanni hauatähise taasavamine Tallinna Rahumäe kalmistul

Eile õhtupoolikul toimus Tallinna Rahumäe kalmistul Vabadussõjas langenud Tallinna kaitsepataljoni reamees Arnold Tikmanni (1899-1919) hauatähise taasavamine, millele järgnenud talgutel korrastati Vabadussõjas langenute kalmusid.

Arnold Tikmann puhkab Tallinna Rahumäe kalmistul Foto Urmas Saard — Arnold Tikmann puhkab Tallinna Rahumäe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Auvahtkonnas seisid Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonna mehed. Rahulat kaunistasid Pätsi muuseumi sinimustvalge, Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi ja Tallinna memento lipp.

Avasõna ütles Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik, kes ei pea eestlaseid sõjakaks rahvaks. „Aga vajadusel haaratakse vabaduse saavutamiseks ja kaitsmiseks kõhklematult samuti relvad,“ ütles Terik. Ta tänas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu, Nõmme Heakorra Seltsi ja aktiivseid kodanikke, kelle eestvedamisel asetati kunagi kõrvale heidetud kivi uuesti oma õigele kohale tagasi. „Sellist mälestuse säilimist vajavad täisealistest veelgi rohkem tänased viie-aastased, järgmise põlvkonna jätkajad,“ selgitas Terik.

Nõmme Heakorra Seltsi juhatuse liige Leho Lõhmus rääkis sellest, et Rahumäe kalmistu on üks suuremaid nekropole, kus on leidnud viimse puhkepaiga paljud Vabadussõjas langenud.

Loe edasi: Arnold Tikmanni hauatähise taasavamine Tallinna Rahumäe kalmistul

Dokumentaalfilm „Patarei ärkab ellu“ ärgitab taas arutelule

Muinsuskaitsekuu raames linastub10. mail kell 18.00 Tallinna kinomajas (Uus tn 3) dokumentaalfilm „Patarei ärkab ellu“, mille vaatamisele järgneb arutelu väljapaistva mälestise – ajaloolise mere-kindluse ja vangla tulevikust.

Trivimi Velliste, dokumentaalfilmi Patarei ärkab ellu idee ja käsikirja autor Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste, dokumentaalfilmi “Patarei ärkab ellu” idee ja käsikirja autor. Foto: Urmas Saard

Esimest korda näidati Patareist valminud ca 25 minuti pikkust filmi tänavu 19. jaanuaril. Ka siis järgnes sellele elav mõttevahetus. Filmi idee ja käsikirja autor on Trivimi Velliste. Režii ja kaamera töö tegi ära Jaan Kolberg.

Filmis saavad sõna Tartu Ülikooli professor Juhan Maiste, ajaloolane ja Patarei uurija Robert Treufeldt, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov, Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias, Patarei tutvustaja Andrus Villem, Muinsuskaitseameti ehitusmälestiste peainspektor Triin Talk, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti inspektor Artur Ümar, vabadusvõitleja, endine Patarei vang ja siseminister Lagle Parek, vabadusvõitleja ning endine Patarei vang Heiki Ahonen, vabadusvõitleja, muinsuskaitsja ning endine Patarei vang Valdur Raudvassar, Meremuuseumi juhataja Urmas Dresen, Okupatsioonide Muuseumi juhataja Merilin Piipuu, Eesti Sõjamuuseumi-Kindral Laidoneri Muuseumi juhataja Hellar Lill. Filmis lauluab perekond Ausmaa koor.

Linastusele järgneval arutelul osalevad filmi autorid, muinsuskaitsjad, linnaplaneerijad jt.
Valitsusväline üle-euroopaline muinsuskaitseühendus Europa Nostra on arvanud Patarei maailmajao seitsme enimohustatud olulise mälestise hulka. Filmi linastus on pühendatud ühtlasi merekultuuri aastale.

Superbus viib soovijad pühapäeval tasuta Maanteemuuseumi avamisele

SuperBus.com võimaldab alustada oma tänavust kultuurisuve Tallinnast väljaspool viies 1. mail huvilised nii Tallinnast kui ka Tartust Varbusele, kus Eesti Maanteemuuseum avab oma uue püsinäituse „Head teed!“. Pühapäeval on bussisõit ja muuseumi külastus kõigile tasuta. Tule kogu perega!

SuperBus.com stardib Tallinnast D-Terminalist pühapäeval, 1. mail, kell 08:15, buss jõuab Tartusse AHHAA keskuse juurde kell 10:45 ning stardib seejärel Varbuse suunal kell 11:00. Muuseumisse jõuab buss kell 11:45. Tagasisõit muuseumist algab kell 15:15.

SuperBus.com piirkonnajuht Jaan Mürk ootab juba huviga, kuidas 74-kohaline VanHool Altano buss ajaloolisele looklevale Varbuse Postiteele sobib. „SuperBus.com võib küll olla kõige uuem bussifirma Eesti bussitransporditurul, aga me väga väärtustame Eesti teid ja meie transpordi arengulugu. Põnev on näha Maanteemuuseumis kogu seda pikka ajalugu, mis on eelnenud sellele, et tänasel päeval saame meie oma moodsate bussidega teenindada kliente Eesti suurimate linnade vahel. Muuseumi uue püsinäituse avapäeval teeb erisõidu buss, mis hakkab 23. maist sõitma Tallinn ja Riia vahel,“ sõnas Mürk.

Maanteemuuseumis avatakse 1. mail külastajatele uues kuues Varbuse postijaama peahoone. Maja esimesel korrusel on seadnud end sisse püsinäitus “Head teed!”, mis kõneleb Eesti teede ja kommunikatsiooni ajaloost, otsides vastust küsimustele, kas teede rajamise ja kiiruste kasvamisega on maailm muutunud väiksemaks või suuremaks?

Selleks, et reis kulgeks kõigi jaoks ladusalt ja rõõmsalt, palume huvilistel oma sõidusoovist teada anda SuperBus.com Facebookis https://www.facebook.com/SuperBuscom-383892365134839/ või helistades tööajal numbril +372 6311620.

Algab Teeme Ära talgupäeval osalejate kirjapanek, ilmus mere- ja talgulugude kogumik

Teeme Ära talgupäeva meeskond kuulutab täna Viimsi vabaõhumuuseumis avatuks talguliste kirjapaneku 7. mail peetavale üle-eestilisele talgupäevale. Tänaseks on talguveebis registreeritud juba rohkem kui 1400 talgut, mille seast leiab iga eestimaalane endale osalemiseks sobiva talgu. Koos Merekultuuriaasta 2016 korraldajatega esitletakse sel puhul täna Viimsi vabaõhumuuseumis ahjusooja CD-plaati “Mere- ja talgulugude kogumik 2016”, tutvustatakse tänavust talguhundi passi ja sellega kaasnevaid soodustusi talgulistele ning räägitakse muid talgupäeva uudiseid.

Merekultuuriaasta 2016 projektijuhi Karen Jagodini sõnul on värske CD-plaadi näol tegemist talgukorras valminud jutukogumikuga, mis vaatab tagasi meie talgutraditsioonidele nii lähemas kui kaugemas minevikus. CD-plaadile “Mere- ja talgulugude kogumik 2016” mahtus kokku 26 lugu, neist 18 juttu ja kaheksa muusikapala. Jutud luges sisse näitleja Piret Simson. Muusikavaliku aitas plaadi jaoks kokku panna Eesti Pärimusmuusika Keskus. Rohkem ja vähem tuntud lugudega astuvad üles Vägilased, Meisterjaan, Silver Sepp, Anu Taul ja Tarmo Noormaa jt.

Värske talguplaat jõuab igasse talgupaika üle Eesti, sest see on lisatud kõikidesse talgute stardipakettidesse. Talguplaat on kuulatav ka veebis www.teemeara.ee/talgulood/helilood.

Loe edasi: Algab Teeme Ära talgupäeval osalejate kirjapanek, ilmus mere- ja talgulugude kogumik

Arstitudengid korraldavad Tallinnas ja Tartus tervisepäeva

23. aprillil korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) koostöös teiste tervist edendavate organisatsioonidega Tallinna Ülemiste keskuses ja Tartu Lõunakeskuses tervisepäeva. Vahemikus kella 12 -16 on igaühel võimalik lasta spetsiaalses tervisepunktis oma tervisenäitajaid mõõta.
Mõõtma saab tulla vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli taset ning keha rasvaprotsenti. Tervisepäeva raames jagatakse informatsiooni selle kohta, mis nimetatud tervisenäitajate väärtusi mõjutab ning mida saab teha teisiti, juhul kui väärtused ei ole normis.

Klassikaliste tervisenäitajate mõõtmine ei ole aeganõudev, kuid tavainimese jaoks jääb see tihti üsna kättesaamatuks. Tervisepäev annab inimestele võimaluse saada asjakohast infot oma tervise kohta arsti juurde minemata. Mõõtmistele on oodatud igas vanuses inimesed.
Tervisepäev on osa EAÜSi teemakuude programmist, mille raames on aprill kuulutatud Eesti tervise kuuks.
Liis Kibuspuu
Eesti tervise kuu peakorraldaja

“Linn lilleliseks” 2016 toimub tänavu meeleoluka kümnenda juubeli vaimus

Sel kevadel leiab Tallinnas taas aset heategevuslik noorteprojekt “Linn lilleliseks”, mis ühtlasi tähistab oma suurejoonelist kümnendat juubelit.

Laupäeval, 7. mail kogunevad vabatahtlikud tava- ja erivajadustega noored Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumis, et veeta üheskoos üks tore päev. Projekti raames tehakse muuseumi aladel heakorrastustöid, mängitakse tutvumismänge ning palju muud põnevat. Lisaks on juubeli puhul korraldajatel varuks mitmeid üllatusi ning esinejaid.

Projekti “Linn lilleliseks” iga-aastane eesmärk on lähendada üksteisele tava- ja erivajadustega noori ning juhtida tähelepanu keskkonnale ja selle korrashoidmisele. Tegemist on grupijuhtide juhendamisel noorte poolt teostatavate heakorratöödega, millega antakse pealinnale puhtam ja lillelisem väljanägemine. Kõik toimub lõbusas ja vabas õhkkonnas, et soodustada ühtekuuluvustunnet.

Projekt valmis 2006. aastal MTÜ Tegusad Eesti Noored (TEN) regionaalsessioonil ning seda rahastab Tallinna spordi- ja noorsooamet .

“Linn lilleliseks” teeb sel aasta koostööd Tallinna ja Harjumaa autismiühinguga ning talgupäeva Teeme Ära talgulistega. Kutsume projektis kaasa lööma kõiki, kes soovivad veeta toredalt aega, tehes midagi keskkonnahüvanguks üheskoos vabatahtlikega, et muuta meie linnapilti rõõmsamaks.

Projekti korraldavad üle-eestilise noorteorganisatsiooni MTÜ Tegusad Eesti Noored liikmed. TEN tõstab erinevate ürituste kaudu apoliitilisel viisil noorte ühiskonnateadlikkust, arendab esinemis- ning meeskonnas töötamise oskust.

Rohkem informatsiooni meie Facebooki lehel https://www.facebook.com/linnlilleliseks/

Kõige õigem hetk kiusamise ennetamiseks on siis,
kui midagi pole veel juhtunud

Täna toimub Tallinnas Swissoteli konverentsikeskuses lastekaitse liidu suurprojekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” rahvusvaheline konverents “Kiusamisvaba elutee algab meist!”, kus muuhulgas avalikustatakse Eesti suurima tõenduspõhise kiusamist ennetava metoodika “Kiusamisest vabaks!” uuringutulemused.

Konverentsiga tähistatakse projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” ühe etapi lõppu ning seatakse sihid eesseisvateks aastateks. Oma kogemustest ja tulevikunägemustest seoses kiusamist ennetava metoodikaga “Kiusamisest vabaks!” kõnelevad partnerid, väliskülalised ja teised metoodika erksad sädeinimesed.

Üheks konverentsi tipphetkeks on 2015. aasta veebruarist 2016. aasta veebruarini läbi viidud efektiivsusuuringute tulemuste avalikustamine.

“Meil on rõõm näha, et uuringutulemused kinnitavad “Kiusamisest vabaks!” metoodika tõhusust ning on oluliseks lähtepunktiks edasiste tegevuste kavandamisel,” sõnas “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” projektijuht Liivia Tuvike.

Loe edasi: Kõige õigem hetk kiusamise ennetamiseks on siis,
kui midagi pole veel juhtunud