28. novembri keskpäeval korraldas Tartu Rahu Põlistamise Selts Tallinnas Rahumäe kalmistu Kaarli kiriku matmisalal Petserimaa vabadusvõitleja Reet Tobre (27. XI 1959 – 7. V 1997) haual mälestushetke, mida soosis soe ja kuiv sügisilm.
Kalmul süüdati küünlad. Kodu-uurija Mare Kask ja ajakirjanik Valve Raudnask andsid selgitusi Petserimaalt pärit Tobrede suguvõsa kohta. Seejärel pöördus kohalviibinute poole lühikese kõnega ajaloolane Aldo Kals.
Ajaloolane osundas, et vabadusvõitleja kalmule kogunemise päeval täpselt 101 aastat tagasi algas Eesti Vabadussõda ja juba paari kuu pärast, 2. veebruaril 2020 möödub sajand Tartu rahulepingu sõlmimisest. „Nende kahe aastaarvu järel jätkus Eesti Vabariigi rahuaegne elu, aga meile oli antud vaid kakskümmend aastat. Me ei osanud hoida ja kaitsta oma kallist riiki.” Kals meenutas 1943. aastat, kui riigil oli 25. sünnipäev. Samal aastal möödus ka kuus sajandit Jüriöö ülestõusust, aga need tähtpäevad jäid väärikalt tähistamata. „Meil polnud enam oma riiki, aga meil oli isamaaliselt kasvatatud noorus, keda esindasid soomepoisid, metsavennad ja koolinoored. 24. veebruaril 1948 oli Eesti Vabariigi 30. aastapäeval Võru linn sinimustvalges lipuehtes. Selle korraldasid Võru keskkooli poisid, nende hulgas Reet Tobre isa Väino. Karistuseks saadeti koolipoisid Siberisse,” rääkis Kals.
