Eesti

Vooluveekogude seisundi parandamise õppepäevad

Algaval nädalal toimub neli õppepäeva, kus tutvustatakse ühtekuuluvusfondi meedet “Vooluveekogude seisundi parandamine”.

Peep Siim keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroost annab ülevaate strateegilistest dokumentidest, õigusraamist ja senistest meetmetest ning sellest, kuidas teostada eelprojekti. KIK projektikoordinaator Eduard Sizov selgitab, millega tuleb arvestada taotluse ettevalmistamisel ning mis on keskkonnamõju eelhinnang. Tema kolleeg Ööle Janson annab nõu, kuidas jõuda heast ideest eduka rahastustaotluseni ning räägib meetme taotlemisest ja hindamisest.

6. septembril on õppepäev keskkonnameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris (Aleksandri 14), 7. septembril Ida-Viru maavalitsuse suures saalis (Keskväljak 1, III korrus), 8. septembril Tallinnas keskkonnaministeeriumi suures saalis (Narva mnt. 7A) ja 9. septembril Pärnu maavalitsuse maja II korruse saalis (Akadeemia 2). Kõik õppepäevad algavad kell 11.

Õppepäev on osalejatele tasuta, kuid vajalik on registreeruda hiljemalt kaks tööpäeva enne koolitust. Registreerumine ja lisainfo 627 4191 või aadressil oole.janson@kik.ee.

Osale arvutijoonistuste võistlusel

EENet ja TTÜ Geoloogia Instituut kutsuvad kõiki osalema arvutijoonistuste võistlusel, mis on pühendatud rahvusvahelisele elurikkuse aastale.

Võistlus toimub neljas vanuserühmas: kuni 10-aastased, 11-13 aastased, 14-18 aastased ning vanemad kui 18-aastased. Iga osaleja võib esitada kuni kolm enda tehtud arvutijoonistust. Osaleda saavad pildid, mis on esitatud hiljemalt 15. novembril 2010.

Võistluse teemad on:

Elurikkus luubi all
Emakese Maa lapsed
Kliimamuutuste haardes
“Elu puu”
100 aastat looduse kaitsel
Öö loodusmuuseumis
Ürgmere elukas
Kadusid elupaigad, kadusid liigid
Oma liik ja võõras liik

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkus on elu alus – ükski organism ega liik ei tule toime üksinda, oleme kõik omavahel seotud. Ka inimese heaolu ja püsimajäämine Maal sõltub tohutust hulgast teistest liikidest, kes tagavad meile muuhulgas hapnikurikka õhu, puhta vee ja mitmekesise toidulaua.

Alates elu tekkest on bioloogiline mitmekesisus olnud pidevas muutumises. Liigid on tekkinud ja kadunud, kord kiiremini, kord aeglasemalt. Elurikkust on mõjutanud kliima, vulkaanid, asteroidide langemine ja maakoorelaamade liikumine.

Ometi ei ole ükski liik muutnud planeedi keskkonda ja kahandanud elurikkust sellisel määral nagu meie, inimesed. Inimese põhjustatud elurikkuse vähenemine on võrreldav Maa geoloogilises ajaloos toimunud katastroofidega, ületades tuhandekordselt keskmist väljasuremise kiirust. Oleme olukorras, kus kahanev elurikkus seab küsimärgi alla inimkonna tuleviku.

Et juhtida tähelepanu elurikkuse väärtustele ning vajadusele vähendada inimtegevuse mõju loodusele, on ÜRO kuulutanud 2010. aasta rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks.

Lisainfo http://joonistaja.eenet.ee/konkurss/

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid saavad toetust

Eestis elavad rahvusvähemused saavad taotleda riigilt toetust pühapäevakoolide töö korraldamiseks.

Taotlusvoor on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Taotlusi saab esitada algava õppeaasta tegevuste rahastamiseks ning taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini.

Eestis elab kokku üle 120 erineva rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides on ligi 6800. Möödunud aastal rahastati 18 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus ligi 1,2 miljonit krooni.

Eesti riik on aastaid toetanud vähemusrahvuste pühapäevakoole. Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist. Riiklikult on toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.

Täpsem info http://www.hm.ee/index.php?048442

Allikas: EMSL

Nord Stream seljatas Eesti ja Soome keskkonnakaitsjad

Vaasa halduskohus otsustas täna mitte rahuldada Eesti ja Soome keskkonnaorganisatsioonide vaiet Nord Streami ehituseks antud lubade kohta, mis annab nüüd Nord Streamile vabad käed gaasijuhtme ehituseks.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja teised kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsioonid tutvuvad hetkel kohtu otsusega,
misjärel otsustatakse, kas esitada uus kaebus ka Soome ülemkohtule. ELFi teatel hämmastab keskkonnaorganisatsioone Vaasa halduskohtu otsuse põhjendus, et gaasijuhe toob NordStream AG-le aastas majanduslikku tulu 500 miljonit eurot. Selline keskkonnariskide mittearvestamine majanduslike argumentide survel on ELFi hinnangul veider, arvestades Euroopa Liidu ja Helcomi (sh Eesti ja Soome) eesmärki saavutada kõigi merevete hea keskkonnaseisund 2020. aastaks ökosüsteemipõhise korraldamise abil.

Puudujääkidele Nord Streami keskkonnamõjude hindamise osas on juhtinud tähelepanu ka Eesti keskkonnaministeerium. Kahjuks jäid mitmed Eesti ettepanekud lisauuringute vajadusest Soome ametkondade poolt arvestamata.

Tekkinud olukord esitab väljakutse Eesti riigile – mere kasutuse ja kaitse korraldamisele Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Teatavasti on kavandamisel mitmed gaasitorud, elektrijuhtmed, tuulepargid, kaevandused ja kaitsealad. Merega on seotud aina rohkem inimtegevusi, üha enam satuvad erinevad huvid omavahel vastuollu ja lahendusi tuleb leida rikkumata seejuures mereökosüsteemi. Ühe näitena võib tuua Läänemere kalavarude olukorra, mis eelmiste kümnendite ülepüügi tõttu on olulisel määral vähenenud.

Vaasa halduskohtule vaide esitanud organisatsioonid: Soome Looduskaitse Seltsi Uusimaa osakond, Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Allikas: ELF, www.elfond.ee

Tagurpidi Lavka otsib head inimest

Tervisliku toidukraami vahendamisega tegelev MTÜ Tagurpidi Lavka otsib head inimest, asjalikku projektijuhti, kes väärtustab puhast ja eestimaist toitu ning sooviks aidata kohalikke väiketalunikke. Tagurpidi Lavka tegijad ütlevad, et projektijuhi ülesanne on iseenesest lihtne – heal inimesel avanab võimalus teha Eesti rahva toitumisharjumusi muutvat ja Eesti majandust elavdavat tööd, pannes kõik eestlased kohalikku toorainet eelistama… 🙂

Kümme noort, kes põhitöö kõrvalt MTÜ Tagurpidi Lavka asutasid, ajavad asja rõõmuga. Mis on aga nende tegevuse mõte? Ise seletavad nad seda nii: “Kui vanasti käisid kaubalavkad linnast kaugematesse maakohtadesse kaupa viimas, siis me otsime just väiketalunikke ja talupidajaid, kellel pole põllunduse kõrvalt jaksu ise müüki organiseerida. Ehk siis maalt linna tagasi, tõstes linnaelanike teadlikkust Eestimaise toidu päritolust ja tuua kodusem toit linnainimesele lähemale.”

Kel rohkem huvi Tagurpidi Lavka tegemiste ja tööpakkumise kohta, võtke ühendust e-posti aadressil lavka.tagurpidi@gmail.com

Koolirahu kuulutati sel aastal välja Elvas

Koolirahu lepingut on allkirjastatud alates 1999. aastast ning eeloleval aastal on lepingu hoidjaks Elva linn. Lepingu mõte on, et nii lastel, õpetajatel kui ka lapsevanematel oleks hea ja sõbralik koos tegutseda, nii koolis kui ka väljaspool seda, vahendas ERR.

„Soovides, et 2010. ja 2011. õppeaastal valitseks Eesti koolides töine ja sõbralik meeleolu ning õpilaste ja õpetajate koostöö tugineks teineteise mõistmisele ja usaldusele, lepime kokku järgnevas: Märkame, kuulame ja tunnustame üksteist, oleme sallivad, hoiame kokku ja aitame üksteist, hoidume vägivallast ja meelemürkidest. Kool peab olema turvaline ja mõnus paik. Teeme koostööd ja osaleme aktiivselt koolielus, armastame õppimist ja õpetamist,” luges koolirahu lepingu ette Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Elis Tootsman.

Valga lihatööstus mängib täna sigadele muusikat

Atria kontserni kuuluv Valga lihatööstus tähistab täna oma sajandat sünnipäeva ja laseb terve päeva oma farmides üle Eesti kümnetele tuhandele sigadele muusikat, teatas Atria Eesti.

„Siga on tark loom, kes peab lugu puhtast keskkonnast ja heast toidust. Välismaal tehtud sarnased eksperimendid farmides näitavad, et siga ei ütle ära ka maitsekast ja stressi vähendavast muusikast,” ütles Atria Eesti turundusdirektor Rene Kiis.

„Stiilide ja esinejate valik on meil lai, seega saame ülevaate ka sigade eelistustest ning pole välistatud, et näiteks stressivaba kasvatust edendavas Linnamäe Heaolu eksperimentaalfarmis [Läänemaal] jätkame muusika mängimist igapäevaselt,” ütles Kiis.

„Valga lihatööstuse juubeli raames oleme juba teinud või plaanime teha üritusi oma klientidele ja töötajatele ning põhjendamatu oleks unustada ka seafarme, millele lihatööstused tuginevad,” lausus Kiis.

Kontserti, mille playlist koosneb peamiselt klassikalisest muusikast, on võimalik täna,
1. septembril otseülekandena jälgida Läänemaal asuvast Linnamäe farmist aadressil http://www.maksjamoorits.ee

Liiklusrahu lepe kutsub liiklusreegleid järgima

Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastevanemate Liidu esindajad kirjutasid laste ning autojuhtide nimel alla liiklusrahu leppele, millega nii kooliõpilased kui autojuhid tõotavad oma korrektse liiklemisega teistele eeskujuks olla.

Esmakordselt sõlmitud Liiklusrahu lepe on osa kampaaniast, mille eesmärk seisneb selles, et laps jalakäijana ja lapsevanem sõidukijuhina lubavad teineteisele tingliku kokkuleppe sõlmimisega: mõlemad täidavad korralikult liiklusreegleid ning on tähelepanelikud kaasliiklejate suhtes.

Liiklusrahu lepe on tähtajatu ning seotud jalakäijate ning taas kooliteed alustavate laste ohutusele suunatud liiklusohutuskampaaniaga, mida korraldavad Maanteeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Kampaanias kasutatakse tele-, raadio- ja välireklaame ning internetilahendusi. Kuna kampaania on suunatud vähekaitstud liiklejate ohutusele, mille tagamiseks igaüks saab hooliva käitumisega oma panuse anda, on erilist tähelepanu pööratud internetile ning valmistatud selle tarvis spetsiaalne veebileht.

Kõik inimesed saavad liiklusrahu leppega lihtsal viisil liituda aadressil www.liiklusrahu.ee.

Vaata klippi!

[youtube d43cCI-9Gso 640 385]

Sibul, Tuksam ja Bonzo laulavad loodusest

puuolevus — **Puuolend Vällämäel.**
Foto: Erkki Peetsalu

Tuntud ja armastatud Eesti muusikud Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Bonzo esitavad loodusest ja metsast inspireeritud laule uuel CD-plaadil, mille andis Eesti looduskaitse 100. juubeli tähistamiseks välja RMK.

Plaadile “Mets on rohkem, kui mõistame mõõta” on jõudnud 14 loodusteemalist lugu, mille seas leiab nii uude seadesse pandud vanu ja tuntud palu kui ka värskelt sündinud muusikalisi mõtisklusi Vladislav Koržetsi, Heiti Talviku, Jaan Kaplinski jt sõnadele.

Plaadi ühe koostaja Aleksei Saksa sõnul kõlab Riho Sibul uuel plaadil talle omaselt mõtlikult, sügavalt ja pehmelt, Bonzo „ootab saatmata ununend kirju“ ning Jaak Tuksam rõõmustab kõiki tema loomingu helisalvestusi oodanud fänne – lõpuks ometi on eesti loodusluule pikkamisi küpsenud vahendaja looming taas plaadile püütud. Oma jooni lisab plaadile ka UMA (Robert Jürjendal ja Aleksei Saks) – koosseis, kes omaette võetuna viljeleb ambient stiilis vaba improvisatsiooni, sellele plaadile lisab aga helilist mitmekesisust ja sügavust.

Plaadil astuvad üles Riho Sibul (laul, kitarr), Jaak Tuksam (laul, kitarr), Bonzo (laul, kitarr), Robert Jürjendal (kitarr), Aleksei Saks (trompet, corno da caccia) ja Arvo Urb (löökpillid).

Riho Sibula ja tema sõprade musitseerimist saab kuulata ka järgmistel RMK matka- ja muusikaüritustel 18. septembril Lahemaa rahvuspargis ja 28. novembril Karula rahvuspargis. Mõlemal kontserdil esinevad Riho Sibul, Jaak Tuksam ja UMA, külalistena Lahemaal Bonzo ning Karulas Tõnis Mägi.

RMK poolt välja antud loodus- ja metsalaulude plaat on osa kampaaniast “Loodusega koos”, millega tähistatakse tänavu Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva. Sünnipäevapidustuste osa on ka matka- ja muusikaürituste sari viies Eesti rahvuspargis.

Uut ja unikaalset plaati saab esialgu soetada RMK teabepunktidest ja looduskeskustest üle Eesti, peagi lisandub selle tellimise võimalus RMK kodulehe kaudu. Plaat maksab 180 krooni.

Kuula plaadi lugu: „Nõmme pääl” Riho Sibul (sõnad E. Enno, viis R. Sibul)

[youtube YQdZcXeukLE]

Lisainfo: www.rmk.ee/loodusegakoos

Teadmistepäeval heiskame Eesti lipu

Täna on 1. september, Teadmistepäev, mil heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

1. septembril algab koolides õppetöö ja alates 2005. aastast on septembri esimene päev lipupäev. Teadmistepäev on pidulik ja tähtis lastele, kes lähevad esimest korda kooli, aga ka noortele, kes alustavad õpinguid gümnaasiumis, kutse- või kõrgkoolis. Kooli alguse päev on tähtis ka lapsevanematele, õpetajatele ning Eesti Vabariigile.

Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.

Küsimustega Eesti lipu kasutamise korra kohta võib pöörduda Riigikantselei sümboolikanõuniku Gert Uiboaia poole, tel 693 5683.

Rõõmsat kooliteed, lapsed ja vanemad!

Täna istub esimest korda koolipinki ligi 13 000 last – ootusärevalt ja sooja südamega. Tuhanded tüdrukud ja poisid Eestimaa erinevais paigus, kes alles eile kiikasid välja liivakastist, asuvad täna vallutama õhinal uute teadmiste ja kogemuste maailma.

Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel alustab tänavu üldharidussüsteemis kooliteed 141 800 õpilast, neist 27 300 vene õppekeelega. Kutseõppeasutustes jätkab õpinguid 28 400 õpilast ja kõrgkoolides 69 000 tudengit. Samas näitab statistika jätkuvalt suurt väljalangevust koolidest.

Täna, Teadmistepäeval, on igati kohane mõelda ka sellele, miks esimese klassi koolijütside õhin raugeb juba mõne aja möödudes. Miks kooliõhin muutub sageli kooliorjuseks ja tarkuste ammutamine tüütuks kohustuseks. Mida saaks kool teha rohkem, et hoida elus laste õpiõhinat. Ja mida saaksime teha meie, vanemad ja vanavanemad, et pakkuda oma lastele toetavat kasvukeskkonda. Just sellist, mis aitaks lapsel sirguda, toetaks tema tervist ja terviklikku arengut.

Siinkohal on paslik meenutada kevadel Põlva külje all Rosmal peetud II kogupere konverentsi “Head valikud hariduses. Terve laps” lõppteese. Järgnevalt avaldatud täisdokumendina, mis võeti vastu konverentsil osalenute poolt 22. mail 2010. Kevadist konverentsi toetas Europe Direct Põlvamaa infopunkt.

II kogupere konverentsi “Head valikud hariduses. Terve laps” lõppteesid

Vanemaks olemine on inimese kõige tähtsam elutöö. Ei leidu ühtki vanemat, kes kahetseks lapsega oldud aega. Küll aga on palju neid, kes kahetsevad tagantjärgi koos olemata aega. Laps vajab argielus raame, rütmi ja tasakaalu. See loob eeldused nii füüsiliselt, vaimselt kui hingeliselt terve lapse kasvamiseks.

Lapsel on vanematele lihtsad soovid:
• lase mul olla laps
• ma armastan ja usaldan sind
• ma vajan kasvamiseks sinu tuge
• ole mulle autoriteet ja eeskuju, see teeb minu olemise turvaliseks
• ma vajan otsustamisel sind, sest üksi ma ei suuda suurt vastutust kanda
• ma ei saa teada elu põhireegleid, kui sina mulle neid ei õpeta
• palun kasvata mind – luba mul olla sinu laps ja kasvada koos sinuga

Laps ootab, et vanem:
• teda ära kuulaks
• võtaks tema jaoks aega
• ei riidleks ega vihastaks
• aitaks kodutööde tegemisel
• loeks ja jutustaks lugusid
• valmistaks ise head kodust toitu
• annaks head-ööd-musi ja paneks teki peale
• seaks piire, aitaks ja toetaks
• looks ühiseid toredaid hetki
• kasvataks teda iseseisvaks
• võtaks teda sellisena nagu ta on

Terve laps vajab:
• armastavat perekonda: ema, isa ja vanavanemaid
• oma-kodu-tunnet
• parimat kasvukeskkonda ja tervislikku toitu
• igapäevast liikumist ja karastamist
• usaldusväärseid sõpru
• turvalist ühiskonda
• inimestega suhtlemise aega

Kõigil vanematel on piisavalt intuitsiooni ja oskusi lapse kasvamise toetamiseks. Selleks tuleb vaid võtta aega ja teha teadlikke valikuid, ületada mägesid ja orge, tundes rõõmu koos kasvamisest.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Fiatil vahetub esindaja Eestis

Teadmiseks külameestele maal ja linnas, et Fiati esindaja Eestis muutub. Vastavalt eelmisel nädalal sõlmitud müügi- ja teeninduslepingule hakkab Eestis esindama Fiati kaubamärki kandvaid sõiduautosid ja tarbesõidukeid United Motors.

Lepingu kohaselt alustatakse Fiati autode müüki United Motorsi Peetri keskuses, samuti Pärnus ja Kohtla-Järvel. Järelmüügi teenuseid hakatakse lisaks nimetatud keskustele pakkuma ka Tartu esinduses. United Motorsi Tallinna esindus keskendub BMW ja MINI sõidukite müügile ja teenindamisele. Samuti jätkatakse endiselt BMW ja MINI müüki ning teenindamist nii Peetri, Tartu, Pärnu kui Kohtla-Järve keskustes. Esimese sammuna alustatakse Fiati järelmüügi teenuste pakkumise ettevalmistamisega, järgneb uute autode müük.

Fiati näol on tegemist kvaliteetsete Itaalia autodega, mis on viimastel aastatel olnud Eestis vähese tähelepanu all, samas omab Fiat suurt potentsiaali. Eestis on praeguse seisuga arvel 3920 Fiati sõiduautot ja 1787 tarbesõidukit.

Fiati uus esindaja Eestis AS United Motors on juba 2000. aastast BMW ja MINI esindaja Eestis. Firmal on autokeskused Tallinnas, Peetris, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel. BMW ja MINI sõidukite müügi kõrval tegeleb United Motors 2006. aastast ka Kia edasimüügiga Eestis, omades Kia müügisalonge Pärnus ja Kohtla-Järvel. Ettevõte annab tööd ligi 100 inimesele.

Vallatud kurvid, ohtlikud sirged

Anti Allas,
Võrumaa arendusjuht

Viimastel aastakümnetel oleme märganud tee-ehituses tohutut arengut, ent uue tee ja liiklejate elude kaitsmise seostest ei ole palju räägitud. Järjekordset kurba liiklusuudist lugedes tundub pigem vastupidi.

Eestis osatakse ehitada juba päris siledaid teid ning mustkatte on saanud paljud needki teelõigud, mida ei oleks julgenud isegi loota. Tööpuudust tee-ehituses ei paista, jätkuks vaid raha, sest paljud inimesed peavad endiselt läbima oma kodust kümneid kilomeetreid tolmavaid ja aukus kruusateid, enne kui vähegi siledamale teele pääsevad.

Igapäevase autokasutajana jälgin ja võrdlen huviga, kas ja kuidas uued siledamad teed liiklejate elusid kaitsevad. Meedias ei kuule just sageli mõttevahetust teemal – vallatud kurvid, ohtlikud sirged. Loe edasi: Vallatud kurvid, ohtlikud sirged

Perearstide konverentsil Tartus pärjatakse parimaid

Eesti Perearstide Selts valis perearstipraksiste kvaliteedijuhise alusel välja 18 parimat perearstipraksist, kellele antakse auhinnad 2.-4. septembrini Tartus peetava Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsi raames.

Eesti Perearstide Selts (EPS) on kokku pannud perearstipraksiste kvaliteedijuhise, mille alusel arstikeskuseid hinnatakse. Parimate valimisel võetakse arvesse näiteks praksise töökorraldust, arstiabi kättesaadavust, ravi kvaliteeti, sealhulgas haiguste ennetamist, arstiabi järjepidevust ning koostööd patsientidega.

Seltsi juhatuse esimees ning Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnul soovitakse kvaliteediauhinnaga tunnustada perearstikeskuseid, mis võivad olla eeskujuks kõikidele perearstidele oma patsiendikesksuse, töö hea organiseerimise ja tegevuse läbimõeldusega.

Valik tehti nende perearstikeskuste hulgast, kes omal soovil enda andmed esitasid ja nende alusel kõrgeima punktisumma said. Kalda kinnitas, et valikut teha oli raske, kuna hästi töötavaid keskuseid on väga palju. „Selleks, et perearstikeskus saaks pakkuda parimat võimalikku abi oma patsientidele, on vaja investeerida palju ressurssi: raha, aega, pühendumust ja paljude osapoolte koostööd,“ ütleb Ruth Kalda. „Kõik perearstid soovivad oma patsientidele parimat, selle saavutamiseks napib vahel aga teadmisi, kogemusi ja süsteemset lähenemist. Kvaliteedistandardid on abivahend parima praktika saavutamiseks läbimõeldud viisil,“ lisas Kalda.

Parimate praksiste nimekiri:

1.Sõmeru Perearst OÜ (Lääne – Virumaa)

2.OÜ Perearstikeskus Ülle Kaasik (Tallinn)

3.Panakeia OÜ (s.o. Pirita Perearstikeskus) (Tallinn)

4.Kodudoktori PAK Sinu Arst OÜ (Tallinn)

5.OÜ Perearst Piret Tammist (Tallinn)

6.OÜ Ülikooli PAK (Tartu)

7.Elva Kesklinna Perearstikeskus OÜ (Elva)

8.OÜ Perearst Anne Kaldoja (Räpina)

9.Mähe Perearst OÜ (Tallinn)

10.Jürgenson PAK OÜ (Tallinn)

11.Perearst Sirje Saar OÜ (Tartu)

12.OÜ Perearstid Pullerits ja Peda (Tartu)

13.Linnamõisa Perearstikeskus OÜ (Tallinn)

14.OÜ Mai Perearstid ( Pärnu)

15.Ädala Perearstikeskus OÜ (Tallinn)

16.Perearst Hiie Karelsoni OÜ (Tartu)

17.OÜ Perearst Tiiu Kaju (Tallinn)

18.OÜ Perearstid Plaks ja Pilv (Tartu)

Allikas: Med24.ee

Koolipiim ja -puuvili jõuavad lasteni toetuse abil

Algaval õppeaastal jagatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendatud toetuse abil koolides taas piimatooteid ning puu- ja köögivilju. Koolipiimaprogrammis saavad osaleda ka lasteaiad.

nopri — **Piimatoodete pakendamine Võrumaal Nopri Talumeiereis.** Foto: Nopri Talumeierei

Koolipiima- ning puu- ja köögiviljaprogrammi eesmärk on harjutada lapsi tervislikult toituma ja pakkuda neile toetuse abil selliseid tooteid, mida nende igapäevamenüüs ei pruugi olla. Puu- ja köögivilju soovitatakse anda lastele 80-100 g portsjonitena ja neid võib jagada iga päev, toetust nende jagamiseks saab 5 kr lapse kohta koolinädalas. Koolipiimatooteid on lapsele ette nähtud 0,25 l päevas ning toetusemäär sõltub tootest.

Koolidele on reeglid ja hüvitised varasemast tuttavad. Koolipiimaprogrammi raames võib asjakohaseid tooteid pakkuda lasteaialastele, I-XII kl õpilastele ja põhihariduse baasil õppivaile kutsekoolide õppureile. Värsket puuvilja ja köögivilja võimaldab toetusskeem jagada vaid algklasside õpilastele.

Kes ja kuidas saab olla laste tervisliku toitumise toodete jagaja ning PRIAst vastava toetuse saaja, milliste toodete eest ja kuidas toetust taotletakse ja makstakse, palume lugeda PRIA kodulehelt www.pria.ee. Soovitame sealt kindlasti ka uurida, milliseid tooteid üldse toetuse abil lastele jagada saab. Näiteks ei sobi koolipuuviljaks troopilised viljad – nende kohta toetust ei maksta. Koolipiima-toodete hulgas ei saa olla maitsestatud jogurteid, küll aga maitsestamata jogurt, maitsestatud hapupiim või -piim. Uutel programmiga liitujatel tuleb selleks kõigepealt taotleda heakskiit ja kinnitus ka PRIA riiklike toetuste büroost.

Mõlemat toiduprogrammi Eestis rahastavad nii Euroopa Liit kui ka Eesti riik. Praeguseks on koolipiimaprogrammiga liitunud 985 õppeasutust ja lasteaeda, piimatooteid saab 206 231last. Koolipuuvilja programmis osales eelmise õppeaasta lõpuks 346 kooli ja 40 053 last.

Allikas: PRIA

Bioneer avas interaktiivse kalendri

Rohelise eluviisi portaal Bioneer.ee tuli lugejate soovile vastu ja taastas oma kalendri uuel kujul. Uus kalender teeb Bioneeri interaktiivsemaks, sest lugejad saavad ise sinna kuulutusi lisada.

„Uus kalender pakub väärt võimalust muuta oma tegemised teistele nähtavaks ja olla aktiivne kodanik,“ ütles Bioneeri toimetaja Katrin Lipp. „Ootame kalendrisse infot eelkõige looduse-, vaimsuse-, kogukonna- ja keskkonnateemaliste sündmuste ja koolituste kohta. Kalendrit täites saab iga eestimaalane olla Bioneeri vabatahtlik kaasautor.“

Kalendrisse info sisestamiseks tuleb minna Bioneeri esilehele ja täita ära uue sündmuse lisamise ankeet. Sündmus jõuab kalendrisse pärast administraatori poolset kinnitamist.

Rohelise eluviisi portaali Bioneer lõi 2008. aastal MTÜ Ökomeedia ning praegu valmib portaal tänu vabatahtlike kaasautorite panusele. Eelmisel aastal andis keskkonnaminister Bioneerile konkursi “Aasta Keskkonnategu 2009” tänukirja. Nädalas jõuab Bioneeri kalender 5000-8000 individuaalse IP-aadressiga lugejani.

Kalender valmis Bioneeri projekti „Vabatahtlikud bioneerid“ raames. Projekti toetas Vabaühenduste Fond, mis on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismis ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond.

Täpsem info e-posti aadressil katrin@bioneer.ee, telefon: 662 4605, Skype: katrin.lipp

Kulupõlengute vältimiseks korrasta maad juba sügisel

Kevadiste kulupõlengute vältimiseks kutsub päästeteenistus maaomanikke üles korrastama oma maad juba sügisel, et võimalikud kulupõlengud ei hakkaks hiljem kellegi vara ohustama.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Erki Remmelkoori sõnul hävib igal aastal kulutules elumaju ja kõrvalhooneid ning tekib kahju keskkonnale. Pole harv, kui vigastada saavad inimesed. Tuleb mõista, et niitmata ja kuivanud heinamaad mööda levib kahjutuli väga kiiresti. Tuulise ilmaga on kulupõlengu kustutamine keeruline ülesanne isegi kogenud ning spetsiaaltehnikaga varustatud päästjatetöötajatele. Kui maaomanik on oma maavaldused kenasti hooldanud, aitab see ära hoida juhuslikust suitsukonist või hoolimatusest põhjustatud ulatuslikke kulupõlenguid. Kasulik on ka naabrile meelde tuletada, et sügisene maade korrastamine on tähtis kõigile, sest tule levik ei tunne maavalduste piire.

Pressinõukogu uueks esimeheks valiti Sulev Valner

Pressinõukogu valis eelmisel nädalal peetud koosolekul ühehäälselt uueks esimeheks Sulev Valneri ja aseesimeheks David Vseviovi.

Pressinõukogu eelmise esimehe Merit Kopli ja aseesimehe Ivi Proosi volitused Pressinõukogus lõppesid juulis. Vastavalt Pressinõukogu
statuudile kehtivad Pressinõukogu liikme volitused kaks aastat ning volitusi saab pikendada ühe korra.

Pressinõukogu koosseis on järgmine: ajakirjanik Sulev Valner (esimees), Kunstiakadeemia professor David Vseviov (aseesimees), advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat Viive Kaur, Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Delovõje Vedomosti peatoimetaja Oksana Kabrits, Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Tanel Mätlik ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse vanemteadur, sotsioloog Juhan Kivirähk.

Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub ajakirjandusega vastuollu sattunud inimesele või asutusele võimaluse leida kohtuväline lahendus. Nõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad ajakirjanduses ilmunud materjalide peale. Kui Pressinõukogu liige on seotud arutlusel oleva kaebusega või kui liikmel on huvide konflikt, siis liige antud kaebuse arutlusel ei osale.

Lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele on Pressinõukoguga ühinenud Rahvusringhääling, Kanal 2, Delfi ja TV3.

Loe Pressinõukogu kohta lähemalt http://www.eall.ee/pressinoukogu/index.html. Kontakt e-posti aadressil pn@eall.ee ja telefonil 646 336.

Septembris algab kogu Eestit hõlmav põllumajandusloendus

1. septembrist kuni 15. novembrini korraldab Statistikaamet üle-eestilise põllumajanduseloenduse. Seaduse järgi on loenduse küsimustele kohustatud vastama kõik põllumajanduslikud majapidamised, kus on vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus on vähem kui hektar maad või puudub maa üldse, kuid kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks.

Septembrikuus saab teoks e-loendus. Kuni 1. oktoobrini saavad kõik kanaliga eSTAT liitunud füüsilised isikud esitada oma andmeid elektrooniliselt. Kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad samal ajavahemikul oma andmeid esitada eSTATi isiku-uuringute keskkonna kaudu.
Neid, kes interneti vahendusel oma andmeid ei edasta, tuleb 15. septembrist kuni 15. novembrini koju küsitlema Statistikaameti küsitleja.

Põllumajandusloenduse tulemused avaldatakse www.stat.ee statistika andmebaasis 2011. aasta lõpus ja trükisena 2012. aastal.

Põllumajandusloenduse eesmärgiks on varustada avalikkust, riigi- ja teadusasutusi, ettevõtjaid ja rahvusvahelisi organisatsioone põhjalike ja täpsete andmetega põllumajanduse kohta. Viimati toimus põllumajandusloendus 2001. aastal. Neli varasemat loendust korraldati enne II maailmasõda.

Küsimuste ja probleemide korra saab pöörduda Statistikaameti klienditoe poole telefonil 625 9100 või e-postiaadressil klienditugi@stat.ee. Loenduse küsimustega saab tutvuda veebilehel www.stat.ee/pl2010

Tulekul Vägilaste uue plaadi esitlusreis

Kümme aastat tegutsenud etnoansambel Vägilased sai rukkilõikuse ajal valmis uue kauamängiva laulumängude plaadi „Kes aias?” ja läheb seda kontsertidega tutvustama mööda Eestit — Kihnust Värskani. Esitlusreis algab 4. septembril Võru kultuurimajas Kannel.

Uuele plaadile on jõudnud Vägilaste soov anda uus elu unustatud laulumängudele ning tutvustada inimestele väikest valikut laulumängude erinevatest variantidest üle Eesti. Ansambli liidrid Cätlin Jaago ja Meelika Hainsoo on välja otsinud uusi variatsioone juba tuttavatele lauluviisidele, mida lasteaias mängitud („Kes aias?”, „Rukkilõikus”) ja tutvustavad ka vähem levinud traditsioonilisi laulumänge nagu „Ätsemäng”, „Nõelamäng” jne.

Tegemist on ühtlasi unikaalse õppematerjaliga, kuna CD-plaadiga tuleb kaasa raamat, kus on mängukirjeldused ning laulude sõnad nii eesti kui inglise keeles.

Ansambel Vägilased kuulub vaieldamatult Eesti kõige tuntumate ja tunnustatumate pärimusmuusika kollektiivide sekka. Vägilased alustasid tegevust 2000. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia kursuseansamblina. Kõik ansambli liikmed on noored Eesti moosekandid, kes mänginud nii pärimus- kui pop-jazz muusikat. Esinetud on Eestis ja piiri taga, näiteks Soomes, Rootsis, Portugalis ja Udmurtias.

Vägilaste koosseisu kuuluvad Meelika Hainsoo (laul ja viiul), Cätlin Jaago (torupill, vilepillid, parmupill, laul), Jan Viileberg (kitarrid), Tiit Kikas (elektriviiul, live-elektroonika), Marti Tärn (basskitarr) ja Reigo Ahven (löökpillid).

Vägilased.
Foto: Urmas Volmer

Loe lähemalt!

Muinastulede ööl süüdati üle tuhande lõkke

Muinastulede öö toimkonna hinnangul süüdati eile õhtul mere ääres tuhatkond lõket, lõkkelisi oli nende juures ligi 40 000.

Täna hommikuks kella 9ks laekus toimkonnale tagasisidet 289 seltskonnalt, kes teatasid 410 lõkke süütamisest. Lõkkelisi oli nende juurde kutsutud 15 339.

Praeguseks on toimkond saanud teateid ka sellest, et lõkete juurde saabus rohkem inimesi kui kutsuti ja suur hulk inimesi läks mere äärde lihtsalt küünlaid süütama või teiste tulesid vaatama.

„Mõistagi enamik inimesi toimkonnale oma lõkkest ei teatanud ja tagasisidet ei saatnud,” ütles ürituse eestvedaja Mairold Vaik veebiportaalist Mereblog. „Muud tagasisidet arvestades saab öelda, et lõkkesüütajaid oli kolm korda rohkem ja mere ääres oli vähemalt 40 000 inimest.”

Muinastulede öö Eesti veebikaarti on külastatud juba üle
115 000 korra. Sinna saabus teateid lõkete kohta ka naaberriikidest. Soomes, kus muinastulede traditsioon on meist tugevam ja osalisi kindlasti palju rohkem, saabus muinastulede veebilehele viis teadet.

Teateid saabus ka Lätist, Rootsist ja Norrast, Šotimaalt teatati, et kohalikud eestlased süütasid lõkke, mõeldes kodule.

Maavalla koda tunnustab hiite sõpru

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.

„Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva kõige sügavamaid juuri,” ütles Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja talve hakul Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

Lähem teave telefonil 5668 6892 või e-posti aadressil koda@maavald.ee.

Paluküla hiiemägi. Foto: Kehtna vald

Vaata lisa!

Algab konkurss „Aastad täis sära ja väärikust”

MTÜ Inkotuba kuulutab välja konkursi „Aastad täis sära ja väärikust”, et tunnustada neid, kes on panustanud eakate elu väärikamaks ja aktiivsemaks muutmisel. Kolm parimat tegu pärjatakse auhindadega.

Konkursile oodatakse osalema tegusid, mis on eakate elu ergutanud, säravamaks ning paremaks muutnud. Esitatavaks teoks võib olla ürituse korraldamine, sportimis- või suhtlemisvõimaluse loomine, kooskäimiskoha rajamine, traditsiooni algatamine, abivahendi valmistamine vms. Vahva eakatele suunatud teo või tegevuse võivad esitada konkursile nii tegijad ise kui nende tuttavad, naabrid, pereliikmed, ühendus, organisatsioon jt. Oluline on meeles pidada, et konkursil ei võistle mitte need inimesed, vaid nende tegu.

Konkurss on ühtlasi hea võimalus kohalikele omavalitsustele, organisatsioonidele ning ühendustele tõsta esile oma kodukanti ja silmapaistvaid inimesi, tunnustada parimaid ja tegusamaid. Konkursil osalemiseks tuleb saata huvitava teo või tegevuse kirjeldus e-mailile: eakad@festival.ee. Tähtaeg kirjelduse saatmiseks on 20. september 2010.

Võitjate väljakuulutamine leiab aset esmakordselt Eestis peetaval Eakate festivali avamisel 1. oktoobril Tallinnas.

Täna õhtul süttib Eesti randades sadu muinastulesid

Täna, augustikuu viimasel laupäeval, süttivad randades lõkked, millega tähistatakse Muinastulede ööd. Kõiki oodatakse randadesse, et süüdata oma lõke või küünal. Nii nagu muistsel ajal, kui lõkkeid kasutati sõnumite edastamiseks, püütakse ka seekord täita rand tuledega nii, et igast kohast oleks näha vähemalt ka kahte teist.

Eileõhtuse seisuga on muinastuled.ee lehel registreeritud 221 lõket, mille süütamisest võtab osa 12 300 inimest. Lõkketeateid on tulnud kõikidest mereäärsetest maakondadest. Huvi muinastulede öö ürituse vastu on sel aastal suurem kui aastal 2009, mida näitab ka veebikülastuste statistika. Teemaga seotud veebilehti on külastatud kümneid tuhandeid kordi.

Tihedamalt süttib muinastulesid Harjumaal ja Pärnu maakonnas, eriti tihedalt lõõmavad lõkked Treimani külas, Kolga-Aablas ja Vihterpalus. Saartest on teated tulnud näiteks Pringilt, Pranglilt, Aegnalt, Pedassaarest, Rammu saarelt, Naissaarelt ja Kerilt. Muinastuled süttivad ka sisemaal, näiteks Kallastel, Põlvas, Elvas ja Otepääl. Paljudes asulates organiseeritakse suuremaid üritusi ja külasimmaneid. Sel aastal on tagasisidet tulnud ka Soomest, Rootsist, Norrast ja isegi Šotimaalt.

„Muinastulede öö näol on tegemist hea traditsiooniga tulla augustikuu viimasel laupäeval mere äärde, süüdata tuli ja vaadata iseendasse. Tunnetada ühtsust kõikide teiste kaugete tulede ääres viibijatega ja mõelda koos häid ja positiivseid mõtteid,” ütles mere äärde kutsumise eestvedaja Mairold Vaik veebiportaalist Mereblog.

Muinastulede öö on lõkete süütamise üritus augustikuu viimase laupäeva õhtul, mis sai alguse 1992. aastal Soomest ning nüüd on kõigi Läänemere-äärsete riikide elanike poolt järgitud traditsioon.

Vaata Muinastulede öö / Night of Ancient Lights 2010 suuremat kaarti!

Tormikahjud riigimetsas osutusid esialgsest suuremaks

Riigimetsa räsinud tormikahjustuste maht on võrreldes 10. augustil antud esialgse hinnanguga osutunud ligi kolm korda suuremaks, teatas riigimetsa majandamise keskus (RMK). Seisundist tulenevat lageraiet vajab RMK hinnangul ligikaudu 670 hektarit metsa ning tugevaastmelist sanitaarraiet tuleb teha 1500 hektaril.

„Tormikahjustuste mahtu prognoositaksegi esialgselt üldjuhul ikka alla,” selgitas RMK juhatuse liige Tiit Timberg. „Pilt selgub järk-järgult ning ikka leitakse räsitud metsatukkasid, mis esialgu kohe silma ei hakka. Lisaks järgnes 8. augusti marutuulisele pühapäevale ka rajune 15. august, mis eelkõige Kagu-Eestis tormimahtu juurde tõi. Kahjustusi lisandus ka Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa piiril laiuvates metsades.”

RMK metsade kurba pingerida juhib kindlalt Lääne-Virumaa, kus lageraiet vajab 430 hektarit tormist väga tugevalt kahjustud metsa. Sama näitaja Võrumaal on 58, Jõgevamaal 57 ja Tartumaal 46 hektarit.

Korraline lageraie on nendes maakondades peatatud ja RMK töövõtjad suunatud tööle tormikahjustuse aladele. Lääne-Virumaal töötab praktiliselt ööpäev ringi 10-12 raiemasinat.