Rubriik: Eesti

Eesti kartograafia ajalugu tutvustav näitus

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on kuni 5. septembrini avatud Eesti kartograafia arengulugu tutvustav näitus „Eesti oma kaarditeod”.

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuhi Liisi Toomi sõnul on näitusel esitatud Eesti oma kaarditeod alates esimestest eestikeelsetest kaartidest tänapäevani. Kartograafia arengu näitlikustamiseks on koostatud ajatelg koos sündmuste kirjeldusega, mis kajastab tähelepanuväärsemaid sündmusi maailma ja Eesti rahvusliku kaardikultuuri arengus. Tutvustatakse eri aegadel kasutatud kaardivalmistamise tehnoloogiaid.

Vaata lisa!

Eesti Maarahva IV Kongressi juhatuse liikmete avaldus

Maarahva Kongress oli unikaalne Eesti maarahva omaalgatusel põhinev institutsioon, mille kutsus ellu ja mida korraldas maarahvas ise. Kongressi delegaadid olid valitud maainimeste esindusorganisatsioonide ja vallavolikogude poolt ning nad esindasid läbilõikena kogu Eesti maarahvast. Maarahva Kongress tegutses parteideülesena, tema eesmärgiks oli kujundada ühiskondlikku arvamust, juhtida tähelepanu maaelu probleemidele ja pakkuda ka lahendusi. Nelja eelneva kongressiga kinnistusid kindlad tavad ja reeglid, kongress kujunes maarahva omaalgatuse kaubamärgiks.

Meie, Maarahva IV Kongressil valitud juhatuse liikmed ei saa kuidagi leppida sellega, et Maarahva Kongressi on hakatud rakendama parteipoliitiliste eesmärkide vankri ette. Maarahva V Kongressi ei saa kokku kutsuda Eesti Keskerakond ega ka ükski teine erakond. Vaid maarahvas ise saab ja tohib oma esindusorganisatsioonide ja omavalitsuste kaudu Maarahva V Kongressi korraldada. Loe edasi: Eesti Maarahva IV Kongressi juhatuse liikmete avaldus

Rahvaliidul jälle valed juhid

Sulev Valner,
ajakirjanik

Uskumatu, kui mitu korda järjest oskab mõni erakond ise endale jalga tulistada. Kõigepealt Villu Reiljani lõputud kohtusaagad, siis saamatuks osutunud poistebänd eesotsas Karel Rüütliga ja nüüd siis uus ja veelgi hullem juhtimiskriis.

Olin üks neist, kes ka veel pärast kevadist segadust ja pereheitmist arvas, et kõigest hoolimata on vara Rahvaliitu lõplikult maha kanda. Et kui nad end korralikult kokku võtavad ja suudavad kõigest hoolimata esitleda ennast kui ainsat traditsioonilist maainimeste parteid, kes nüüd saanud uuenenud ja senisest parema juhtkonna, siis võib ikkagi täitsa võimalik olla ka Riigikogu valimiskünnise ületamine. Sest paljud maainimesed tegelikult tahavad, et keegi Toompeal otseselt neid esindaks. Seda muljet luua vanad rahvaliitlased eesotsas Arnold Rüütli ja teistega kahtlemata oskasid.

Tänaseks on jäänud küll ainult imele loota, mis neid võiks eesolevatel valimistel veel päästa. Juhan Aarel parteijuhina võttis vaid paar kuud, et end täiesti auti mängida. Või siis osutus ta ise enda kätega lõksu tõmmatuks, aga väljastpoolt vaadates pole tulemusel suurt vahet. Loe edasi: Rahvaliidul jälle valed juhid

Kaugtöö — helesinine unistus või regionaalarengu võti?

Katrin Lumberg,
kaugtöötaja

Keset sooja suve kogunesid Eesti kaugtöökeskuste eestvedajad ja teised kaugtöö huvilised kaheks päikeseliseks ja äikeseliseks päevaks Võrumaale Sänna Kultuurimõisasse kaugtöö suvepäevadele, kus lahati kaugtöö ja kaugtöökeskustega seotud küsimusi, tutvuti mõisa tegevustega ning veedeti muidu mõnusalt aega. Sänna Kultuurimõis on omamoodi kaugtöö- ja loomemajanduskeskus, kus pakutakse mõnusat keskkonda loominguliseks tegevuseks, kuuludes ühte võrku Kultuuritehas Polymeri ja Tartu Noor Eesti Loomekeskusega.

Suvepäevade tutvumisringis selgus, et osavõtjaid on Eesti erinevatest paikadest ja erinevatelt elualadelt töötust mõisahärrani. Rõõmuga tõdeti, et ‘maakaid’ oli ringis linlastest rohkemgi ning ‘linnainimesedki’ määratlesid oma kodukohana pigem väiksemaid kogukondi nagu nt ‘Kalamaja’ mitte ‘Tallinn’. Samuti tõdeti, et teinekord vääriks eraldi äramärkimist, kui paljud ‘maakatest’ on maale ära läinud endised linlased. Viimaste hulka kuulub ka allakirjutanu. Nagu ka ‘juhet pidi tööl käijate’ hulka, keda samuti Sännas leidus mitmeid teisigi. Loe edasi: Kaugtöö — helesinine unistus või regionaalarengu võti?

Ligi pooled vanuritest ei tea tulekahju korral numbrit 112

Inimestest vanuses üle 65 aasta ainult 59% helistaks tulekahju korral numbrile 112, selgub Päästeameti tellimusel läbi viidud uuringust „Elanikkonna tuleohutusteadlikkuse seire 2009“.  Küsimusele „Millisele numbrile helistaksite tulekahju korral?“ vastas Eestis tervikuna 82% inimesi, et helistaks tulekahju korral numbrile 112.

Maakonniti on teadlikkus numbrist 112 kui tulekahjunumbrist küllalt erinev. Kui hiidlastest 90% teab, kuhu koheselt ja kiiresti helistada, siis Viljandimaa elanikest teadis õiget vastust kõigest 75%. Teistest maakondadest paremini on informeeritud ka Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa elanikud. Tulekahju korral võivad aga kiiresti abi kutsumisega kõige enam hätta jääda lisaks viljandlastele veel Valgamaa, Raplamaa, Tartumaa ja Võrumaa elanikud.

Mure inimeste teadlikkuse pärast ei ole sugugi asjatu. Alles käesoleval kevadel tuli ühest Lõuna-Eestis asetleidnud tulekahjust teatamise käigus ilmsiks, et vanainimene, kes tööstushoone põlengu algstaadiumis avastas, ei teadnud, kust abi kutsuda ja helistas info saamiseks oma tuttavale. Üsna palju väärtuslikke minuteid läks aga selle käigus kaotsi.

Möödunud aasta lõpus põles vanainimeste kodu maha, sest nad valisid  juba üle kümne aasta kasutuselt kadunud tuletõrjenumbrit. Need kaks näidet ei ole sugugi ainukesed juhused. Päästjatele tunnistatakse pärast tulekahju kustutamist ikka vahel, et koheselt ei tulnud õige number meelde ja seetõttu läks aega kaotsi.

Nimetatud uuringu tulemustest ei pea järeldama, et numbri 112 tuntus ongi nii madal. Lihtsalt inimestel on sagedamini vaja helistada tervise pärast ja nii seostataksegi seda numbrit rohkem kiirabi numbriga.  Kui 2009.a saatsid Häirekeskuse päästekorraldajad sündmuskohale abi kokku 260 877-l korral, siis 8% neist olid päästesündmused ja 92% tervisega seotud väljakutsed.

Eriti vähe teavad numbrit 112 tulekahju numbrina inimesed vanuses üle 65 aasta. Neist ainult 59% helistaks tulekahju korral sellele numbrile (2008. aastal 69%). Vanuses 41-64 inimesed teavad 112 tulekahju numbrina 79% (eelmisel aastal 81%). Seega unustavad kõige rohkem vanemad inimesed selle numbri seotuse tulekahjuga ja neile tuleb seda infot pidevalt meelde tuletada.

Häirekeskus palub rääkida 112st vanuritele

Häirekeskus palub inimestel teha üks väike heategu: minna külla üksi elavale tuttavale vanainimesele ja rääkida numbrist 112 kui hädaabinumbrist, kust saab abi igasuguse mure korral. Olgu selleks haigus, tulekahju või kahtlase eseme, mida võib pommiks pidada, leidmine. Või on mõni suur loom sattunud olukorda , kus ta ise end aidata ei suuda.  Veelgi parem, kui saab numbri kuhugi nähtavale kohale üles riputada ja seda koos korralikult läbi mõeldud teejuhatuse kirjeldusega.

Teejuhatus on juba seepärast vaja üles kirjutada, et kiiret abi vajavates olukordades mäletavad eriti vanainimesed ikka neid asju, mis juhtusid kunagi ammu, siis kui nemad veel noored olid. Nii võibki juhtuda, et teejuhatuses kasutavad vanad inimesed teetähistena selliseid hooneid, mis juba ammu maha lammutatud. Samuti võivad hooned aja jooksul saada hoopis uue tähenduse. Näiteks kunagine meierei võib olla juba muudetud kaupluseks või kauplusest saanud elumaja. Vanainimesed aga seda kriitilistes olukordades ei mäleta ja kaovadki eriti väärtuslikud sekundid teejuhatuse meeldetuletamisele.

Edvi Freiberg,
häirekeskuse kommunikatsioonijuht

Foto: Alexandr Kanykin

Eestikeelne Vikipeedia sai kaheksa-aastaseks

Eestikeelne vaba veebientsüklopeedia Vikipeedia sai eile kaheksa-aastaseks, vikipedistid tähistasid seda läinud nädalavahetusel Valgamaal Puka vallas Kuigatsi külas peetud suvepäevadel, teatas ERR.

Kuigatsi küla lähedal oli ajalooliselt Viki küla, mille territoorium kuulub nüüd Kuigatsi alla. Alles on Viki talu, üritus toimus aga Kuigatsi raamatukogus.

Vikipeedia enda andmetel sai eestikeelne versioon alguse 24. augustil 2002 ja selles on praegu 77 529 lehekülge, mida võib pidada artikliteks.

„Seda [Vikipeediat] iseloomustab väga stabiilne kasv, väike tegijate ring ning üsna kõrge artiklite hulk võrrelduna eesti keele kõnelejate arvuga. Näiteks 2010. aasta augusti seisuga on artiklite arv lätikeelses Vikipeedias 2,6 korda väiksem ja leedukeelses Vikipeedias ainult poolteist korda suurem,” on veebientsüklopeedias kirjas.

Loe täpsemalt ERRi koduleheküljelt!

Avalöök kogu Eestisse ülikiire internetivõrgu rajamisele

Järvamaal Amblas sai eile avalöögi EstWin projekt, millega ehitatakse 2015. aastaks välja kõikjale Eesti maapiirkondadesse ülikiire interneti viimist võimaldav internetivõrk, teatas ERR.

EstWini raames ehitab Eesti Lairiba Arenduse SA 2015. aastaks välja üle 6000 kilomeetri valguskaablivõrke. Võrkude väljaehitamise hinnanguline maksumus on 1,5 miljardit krooni.

„EstWin on kogu Eesti jaoks väga oluline infrastruktuuri projekt. Tänasest (eilsest) algavad ametlikult tööd 14 erineval objektil ning käimas on hange järgmisele 18 objektile projekteerija ja ehitaja leidmiseks,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Eesti Lairiba Arenduse SA juhatuse esimehe Olav Harjo sõnul on kiire internet linnades saanud tavaliseks teenuseks, ilma milleta ei osata elu ettegi kujutada, maapiirkondades on aga see enamikule kättesaamatu.

„EstWin projektiga likvideerime selle digitaalse lõhe maa ja linna vahel,” lausus Harjo. „Täna (eile) paigaldatud esimesed meetrid võrku on algus üle 6000-kilomeetrisele rännakule, mis meil tuleb järgnevate aastate jooksul läbida.”

28. augustil süüdatakse mere ääres taas muinastuled

Veebiportaal Mereblog.com koos Rannarahva kojaga kutsuvad 28. augustil kõiki taas mere äärde, lihtsalt randa või sadamasse, et süüdata lõke või küünal ja osa võtta traditsioonilisest muinastulede ööst.

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud mitu tuhat aastat, vajadusel andsid nad lõketega märku oma naabritele ja meresõitjatele. Selle meenutamiseks kogunevad tuhanded inimesed igal aastal augusti viimasel laupäeval kell pool kümme õhtul randadesse, et süüdata tuled ja tähistada muinastulede ööd.

Kogunemiskohtade ja tulede süütajate kohta oodatakse infot veebilehel Muinastuled.ee.

Eelmisel aastal teatas Eestis 285 seltskonda, et süütavad muinastulede ööl lõkke, tulesid süüdati üle tuhande ja mere ääres viibis üle 20 000 inimese.

Lisainfo

Põllumajandusloendusel loetakse maad ja loomad kokku

Septembris algav põllumajandusloendus annab maamajandusest põhjaliku ülevaate ja võimaldab Eesti põllumajandust teiste Euroopa Liidu riikidega võrrelda, teatas statistikaamet.
 
1. septembrist 15. novembrini toimuv põllumajandusloendus annab põllumajandusest põhjalikuma ülevaate kui teised uuringud. „Kaardistatakse ka harvaesinevad nähtused ja põllumajanduslik tegevus omavalitsuste tasandil,” ütes statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee.

Loenduse käigus uuritakse majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Valdvee sõnul on selliseid majapidamisi Eestis ligi 30 000. „Majapidamised, keda ootame loendusel andmeid esitama, peaksid nüüdseks kõik olema kätte saanud ka sellekohase teate koos juhistega, millal ja kuidas andmeid esitada,” lisas ta.

Valdvee selgitas, et kõik PRIAsse esitatud maakasutuse ja loomade andmed on põllumajandusloenduse küsimustikes juba eeltäidetuna olemas, ent vajadusel on majapidamistel võimalik neid täpsustada. „Loendusel küsitakse juurde vaid neid andmeid, mida PRIAs ega üheski teises registris ei ole,” ütles Valdvee. „Toetuste ja mahepõllumajanduse andmed kogub statistikaamet põllumajandusloenduse tarbeks otse vastavatest registritest ning neid valdajatelt üle ei küsita.”

Statistikaamet loodab olulise osa andmetest koguda e-loendusel statistikaameti elektroonilises andmete edastamise keskkonnas eSTAT. Füüsilised isikud, kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad 1.-10. septembrini andmeid esitada eSTATi isiku-uuringute kanali kaudu või kui nad seda võimalust ei kasuta, külastab neid 15. septembrist 15. novembrini statistikaameti küsitleja.

Põllumajandusloendus toimub Eestis kuuendat korda. Varem on põllumajandusloendusi korraldatud aastatel 1919, 1925, 1929, 1939 ja pärast taasiseseisvumist 2001. aastal.

Lisainfo

Põltsamaa Felix ostab rekordkoguse eestimaist kurki

Põltsamaa Felix ostab tänavusel saagirohkel kurgiaastal Eesti kasvatajatelt rekordkoguse ehk ligi 1000 tonni kurke.

„Tänavu on meile ses mõttes erakordne aasta, et suure soojalaine tõttu saame Eesti väikekasvatajatelt osta rekordkoguse kurke,“ ütles Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav.

12 Eesti väiketootjalt tarnitavad kurgid tuleb kiiresti purkidesse panna, mistõttu on lisaks põhitöötajatele käimasolevaks kurgihooajaks ettevõttesse appi võetud 150 inimest.

Saba liputab koera

Arved Breidaks,
ajakirjanik

Kooliaasta hakatuse puhul peetavates ilukõnedes mainitakse tihtipeale, et kool on küla alus ning kui esimene kaob, hukkub teinegi. Kool on tõesti paljude valdade eksisteerimise peamine põhjendus, isegi juhul kui kooli enese eksistentsile on raske põhjendust leida.

Haridusasutuste olulisus saab selgeks, kui avada ükspuha millise omavalitsuse eelarve. Üksikud erandid kõrvale jättes, vaatab sealt vastu tõdemus, et koolidele ja lasteaedadele kulutatavad summad moodustavad Eesti omavalitsuste iga-aastastest eelarvekulutustest umbes poole. Loe edasi: Saba liputab koera

Ärge reguleerige hansat euroviinaks!

Arved Breidaks,
ajakirjanik

Puskar on vastuoluline jook, mida sõltuvalt seltskonnast peetakse kultuurikandjaks, odavaks peatäieks või kuriteo asitõendiks. Mida hakata peale selle põrandaaluse joogiga, mis olemuselt on sama, mis Itaalia grappa või Briti saartel aetav viski?

Mu isa ajas puskarit suhkrupeedist. See oli paarkümmend aastat tagasi, mil teatud teenuste eest tasumisel oli pudel viina tugevam valuuta, kui rubla, aga rublade eest poest viina eriti ei saanud. Lõbuotsiva nolgina valasin verandas seisnud suurest klaaspudelist endale ja pinginaabrile koolipeo tarbeks paaril korral ühe õllepudelitäie, millest piisas, et kaks gümnasisti disko lõpuks enam kuigi hästi püsti ei seisnud.
 Loe edasi: Ärge reguleerige hansat euroviinaks!

Parimad talumetsamajandajad kohtuvad Hiiumaal

Eeloleval nädalavahetusel toimub Hiiumaal parimate talumetsamajandajate kokkutulek, mille võõrustajaks on mullu parima talumetsamajandaja tiitliga pärjatud Kalle Laid, teatas erametsaliit.

Järhekorras 11. kokkutuleku programm on tihe. Osalejad tutvuvad Hiiumaa metsaseltsi Leader projektiga „Ühistegevus ja selle arenguperspektiivis Hiiumaa erametsanduses” ning kuulavad ettekandeid metsandusliku ühistegevuse toetusmehhanismidest, metsaomanike organisatsioonide arenguvõimalustest ning metsatööstuse ootustest metsaomanike ühistööle. Seejärel tutvutakse võõrustaja Kalle Laidi maadega Kauste külas. Õhtune programm näeb ette meelelahutuslikku poolt, näiteks täpsussaagimist jms.

Tänavuseks parimaks talumetsamajandajaks valis erametsaliit Mähuste talu peremehe Vahur Eenmaa, kellele kuulub Harjumaal 550 hektarit maad, millest 413 on metsamaa. Teise kohe vääriliseks pidas komisjon Külassaare-Sillajõe talu peremeest Tiit Kosenkraniust, kel majandab Pärnumaal 136 hektarit metsa. Auväärse kolmanda koha tiitli sai Eiki Zernast Põlvamaalt, kel on majandamiseks ligi 50 hektarit metsa. Oma piirkonna parimatena on ära märgitud Merit Lilleleht Järvamaalt, Mihkel Pavelson Valgamaalt, Veljo Roosimaa Hiiumaalt ja Tarmo Tolm Võrumaalt.