Rubriik: Eesti

Võrumaa aasta õppija on naiskodukaitsja

Võrumaa aasta õppija tiitli pälvinud naiskodukaitsja.Võrumaa Naiskodukaitse ringkonna liige Anu Jõgeva (40) on hea näide inimesest, kelle kohta käib vanasõna, kes palju teeb, see palju jõuab. Nelja lapse ema, aktiivne Naiskodukaitse liige ja Vastseliina Naiskodukaitse jaoskonna juht on tegus naine, kes on auga välja teeninud tänavuse Võrumaa aasta õppija tiitli.

Anu Jõgeva õppis Räpina aianduskoolis keskkonnakaitset. Kevadel lõpetas ta aianduskooli kiituskirjaga. Tulevikus loodab ta oma tegevuses ühendada kaks peamist huviala – keskkonnakaitse ja Kaitseliidu.

Naiskodukaitsja läbis keskkonnakaitse õpingute kõrval ka sõdurioskuste ja naiskodukaitse staabiassistendi baaskursuse. Lisaks läbis ta ka seikluskasvatuse juhendaja koolituse.

8.-15. oktoobrini peetakse Eestis täiskasvanud õppija nädalat. Võrumaa aasta õppija, aasta koolitaja ning koolitussõbralikuma organisatsiooni tunnustamine on 20. oktoobril kell 15 Võrumaa raamatukogus.

Tanel Rütman

Riigikogus algas Harjumaa kuu

Riigikogu esimees Ene Ergma avas eile Toompea lossi Valges saalis Harjumaa kuu Riigikogus. „Iga maakond on ennast tutvustades toonud Riigikogu hoonesse alati tükikese endast. Harjumaa on kaasa võtnud päris suure tüki, mille kilde saab siin näha igal korrusel,” ütles Ergma. Harju maavanem Ülle Rajasalu lisas, et Harjumaa pakub huvilistele terve kuu jooksul palju huvitavaid üritusi nii Riigikogus kui Harjumaal.

Avaüritusel esinesid viiuliansambel Pillipiigad, Viimsi kooliteatri noored näitlejad ning Jõelähtme noortetrupp. Riigikogu hoone sisehoovis jutustas skulptor Aivar Simson samas eksponeeritud isikunäitusel näha olevate taieste loomislugusid.

Kuu jooksul saab Toompea lossis vaadata digifoto installatsioone „Harjumaa inimesed eri ajastutel”. Riigikogu hoone II korrusel eksponeeritakse Harjumaa Muuseumi näitust „Eramaa?“, SA Rannarahva Muuseumi näitust „Salapiirituse vedu“ ning nukunäitust „Kehra Nukk”. Raamatukogus on väljapanek Harjumaa autorite teostest ning koduloolistest uurimustest. Riigikogu hoone vestibüülis saab näha Harjumaa rahvamajade ja valdade näitust ning konverentsisaalis Harjumaa muuseumi näitust „Üllatavad avastused“.

22. oktoobril on kavas Riigikogu teabepäev Lääne-Harjumaal. Kuu jooksul toimuvad kohtumised Riigikogu komisjonides ning Harjumaa kuu lõpeb 26. oktoobril Harjumaa konverentsiga.

Margit Liivoja, Riigikogu pressisekretär

Rahvusraamatukogus avatakse näitus „Andrei D. Sahharov: hoiatus ja lootus”

Kolmapäeval, 13. oktoobril kell 16 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näitus „Andrei D. Sahharov: hoiatus ja lootus”. Näituse avab välisminister Urmas Paet. Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Thomas Hammarbergi algatusel korraldatav näitus on osa Sahharovi kui suurmehe rahu- ja edumeelse, inimõigustel põhineva ühiskonna visiooni meeldetuletamisest. Lisaks Andrei D. Sahharovi elutööle soovitakse näitusega juhtida tähelepanu ka Euroopa Nõukogu tegevusele inimõiguste kaitsel ja edendamisel. Euroopa Nõukogu tähistas eelmisel aastal 60. aastapäeva ning sel aastal täitub Euroopa inimõiguste konventsiooni vastuvõtmise 60. aastapäev.

Lisainformatsioon näituse kohta:  http://www.coe.int/t/commissioner/activities/sakharov_EN.asp

Järlepal anti kultuurikeskuse ehitusele roheline tee

Rapla maakonnaleht Nädaline annab teada, et Juuru valda Järlepale hakatakse ehitama aastaid kavandatud ja ootatud haridus- ja kultuurikeskust.

Rahvas on haridus- ja kultuurikeskust sõnade esisilpide järgi hellitavalt HAKUKEseks kutsuma hakanud, ehitus saab teoks tänu KOIT-kavale. Eeltaotlus oli vallal sisse antud juba aastaid tagasi, kuid siiani oli see reservprojektide nimekirjas.

Pärnumaa mõisas tulid ilmsiks uhked seinamaalingud

Pärnumaal Voltveti mõisas tulid siseviimistluse uuringute käigus ilmsiks arvatavalt Eesti mõisakultuuri ühed lopsakamad seinamaalingud, kirjutab Eesti Päevalehe onlineväljaanne. Uuringute põhjal valmib novembri lõpuks restaureerimiskava.
1830. aastal valminud Voltveti mõisahoone kuulus kuni selle võõrandamiseni von Stryckide suguvõsale, pärast seda on kuldsete lõvide valvatud majas maa ja metsaga seotud kutseõpet jagatud.

Jänku-Juss tutvustab lastele euro kasutuselevõttu

Eesti Panga ja lastele veebivärava Lastekas.ee koostööna on valminud joonisfilm, mis tutvustab lastele eurole üleminekut.

Eurole üleminek puudutab iga inimest ja on oluline, et ka lapsed mõistaksid, millised muutused leiavad aset igapäevaelus pärast euro kasutuselevõttu. Kolmeosalise joonisfilmiga antakse lastele edasi olulisim info uue raha kasutuselevõtu kohta. Joonisfilmide sarja peamine eesmärk on selgitada, et vaatamata raha vääringu muutumisele läheb igapäevaelu endist viisi edasi.

Oktoobri alguses valminud esimene osa keskendub raha mõiste ja tema väärtuse tutvustamisele, samuti selgitatakse rahavahetuse toimumist. Joonisfilmi lõpus on võimalik lahendada ülesandeid, õppides kasutama seda kurssi, millega kroonid vahetatakse eurodeks – 1 euro = 15,6466 krooni.  

Joonisfilmi kolm järgmist osa tutvustavad lastele euroraha ja euroala riike, uue raha turvaelemente ja selle kasutuselevõtu praktilist kasu. Järgmised osad avaldatakse Lastekas.ee keskkonnas 13. oktoobril, 17. novembril ning 15. detsembril.

[youtube IZ3vkR0jR6k]

Õpilased alustavad taas võistlust suitsuprii klassi tiitlile

Täna, 11. oktoobril algab üheksandat korda võistlus „Suitsuprii klass“, millele on oodatud osalema kõik põhi- ja keskkooliõpilased üle Eesti.

„Suitsuprii klass” on Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatav suitsetamisvastane ennetusprogramm koolinoortele, mille eesmärgiks on ennetada suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi.

Võistlusel osalevad klassid koos klassijuhatajaga otsustavad olla tubakavabad vähemalt kuus kuud. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu. Klass kinnitab soovi olla suitsuprii lepinguga, mis ühiselt allkirjastatakse. Lepingu täitmist kontrollivad õpilased ja õpetaja ise.

Konkurss kestab kuni 11. aprillini 2011. Kõigi suitsupriiks jäänud klasside vahel loositakse välja 15 rahalist preemiat suurusega 5000 krooni, mis on mõeldud matka, ekskursiooni või muu toreda klassiürituse korraldamiseks.

Suitsuprii klassi võistluse idee pärineb Soomest.

Veebimänguga uimastite vastu

Täna algab 7.–8. klasside õpilastele mõeldud veebipõhine uimastiennetuslik mängu I.S.E., mille korraldavad Eesti karskusliit AVE ning Tervise Arengu Instituut.
 
Mäng kestab kaheksa nädalat. Mänguline võistlus peaks panema uimastitemaatika üle arutlema ning tegutsema neljaliikmeliste võistkondade kõrval ka nende sõbrad, õpetajad ja vanemad.

Kõigi mängu lõpetanute seast loositakse välja kuus võistkonda, kes saavad koos kuue kõige enam punkte saanud võistkonnaga osaleda I.S.E talvelaagris. Võistlusel enim punkte kogunud meeskond saab lisaks laagris osalemisele auhinnaks omal valikul kas lumelaua- või mäesuusatamiskoolituse, veekeskuse külastuse või spordipoe kinkekaardid. Lisaks antakse igal nädalal välja eriauhind nädala originaalseimale ülesande lahendajale.

Mängu info ja reeglid

Laste- ja noortenäidendite võistluse tähtaeg läheneb

Viimaseid päevi, kuni 15. oktoobrini, saab esitada võistlustöid laste- ja noortenäidendite võistlusele, mille on välja kuulutanud Eesti Teatri Agentuur koostöös Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti teatritega.

Viieliikmeline žürii eesotsas Doris Karevaga ootab näitekirjanikelt, dramaturgidelt, kirjanikelt, teatripraktikutelt ja harrastajatelt algupäraseid ning kaasaegseid lastele ja noortele mõeldud tekste väikelavadele ja väiketruppidele kõikvõimalikes draamažanrites ja teatrilaadides, välja arvatud jõulunäidendid ja muinasjuttude dramatiseeringud.

Võistluse auhinnafond on 36 000 Eesti krooni, lisaks jõuab üks võidutöödest 2011. aastal Ugala lavale.

Lisainfo

RAM koolis jätkub Gaia Hariduse kursus

Eesti Ökokogukondade Ühenduse 17 liiget ja lähemat sõpra viisid kevadel üheskoos läbi Eesti esimese Gaia Hariduse kursuse Rocca al Mare koolis (RAM). Sel sügisel kursus jätkub ning kuuenädalase kursuse raames annavad tunde ka eelmisel kevadel osalenud Gaia Hariduse koolitajad, keda on kümne ringis.

Kursuse raames tutvuvad õpilased kõigi Gaia Hariduse aspektidega (ökoloogiline, maailmavaateline, sotsiaalne ja majanduslik), õpivad, kuidas kogukonnad toimivad ja kuidas neid luua (kasvõi enda vahetus sotsiaalses keskkonnas).

Tegevusse on planeeritud palju liikumist, mänge, filme ja osalevat õppimist. Külastati nii Uue Maailma Seltsi kui ka Lilleoru kogukonda, kuhu toimus ka kahepäevane väljasõit.

Hetk Gaia Hariduse suviselt infopäeval. Foto: Katrin Lipp, Bioneer.ee
Gaia Hariduse programm on alguse saanud maailmas populaarseks saanud ökokülade liikumisest. Eesti Ökokogukondade Ühenduse aktiivsed vabatahtlikud tundsid, et jätkusuutliku elu haridust oleks väga vaja ka Eesti koolides.

Seetõttu lõid umbes 17 vabatahtlikku 2009/2010. aasta talvel Gaia Hariduse Eestile kohandatud mudeli, mis on pidevas täienemises. Rahvusvaheliselt on tegemist kuu ajalise kursusega täiskasvanutele.

Eesti koolides rakendatav programm on Euroopa esimene. Euroopas on üle 300 ökoküla. Eesti ökokogukondade sellesuvisel kokkutulekul toimus ka Gaia Hariduse infopäev. Tulevikus on kindlasti plaanis pikemaid kursusi korraldada ka täiskasvanutele.

Sel suvel korraldas Gaia Haridus, mis on Eesti Ökokogukondade Ühenduse projekt, ka koostöös Vabaharidusliiduga kolm kahepäevast koolitust täiskasvanutele, kes nõudsid kursuse lõppedes lisa.

Allikas: Bioneer.ee

Soolise võrdõiguslikkuse projektid saavad tuge

Ettevõtjad üle Eesti saavad taotleda Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“ tuge oma vastavatele projektidele.

Toetuse andmise eesmärgiks on tööelu kvaliteedi parandamine läbi soolist võrdõiguslikkust edendavate tegevuste. Toetatakse töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmist soolise võrdõiguslikkuse teemadel ning naiste ja meeste võrdse kohtlemise alaste normide rakendamist.

Nii on meetme vahendusel võimalik taotleda rahastust organisatsiooni soolise võrdõiguslikkuse olukorra väljaselgitamiseks ning parendamiseks. Programmi raames saab teostada analüüsi, konsultatsiooni, koolitusi ja nõustamist ning viia ellu olukorra parendamiseks vajalikke tegevusi.

Ettevõtete projektidele on meetme raames eraldatud 2,8 miljonit Eesti krooni. Ühekordne toetus projektidele on vahemikus 50 000 kuni 1 000 000 Eesti krooni. Projektide kestus võib olla kuni 24 kuud ning nõutav omafinantseering on 5% projekti abikõlbulikest kuludest.

Ettevõtetel, kes toetust taotlevad, on analüüsi, konsultatsioonide, nõustamise ning koolituste läbiviimiseks soovitav kaasata soolise võrdõiguslikkuse ekspert. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid mitte hiljem kui 30.06.2012.

Taotlusdokumentatsioon ning info taotlusvooru kohta on leitav siit.

Lisainformatsiooni Euroopa Sotsiaalfondi ja meetme kohta leiate veebist.

Saaremaal peeti sügisest rallipidu

Neljapäevast laupävani kestnud 43. Saaremaa Ralli purustas praamirekordid ja jäi meelde eriliselt ilusa ja sooja ilma poolest. Puudu ei olnud ka sportlikust põnevusest: tõsist konkurentsi klass kiirematele WRC autodele pakkus saaremaa oma rallimees Ott Tänak, jäädes lõpuks napilt kolmandaks.

Laupäeval lõppenud Saaremaa rallil teenis esikoha Subaru WRC masinaga kihutanud Mads Östberg. Teisele kohale tuli Ford Focus WRC autoga stardis olnud Georg Gross, kes kaotas võitjale 1.26,4. Grossist jäi omakorda ainult kümne sekundiga maha Ott Tänak Ford Fiesta S2000 masinaga.

Tänak tõusis viimase võistluspäeva alguses  teiseks, kuid pidi 11. kiiruskatse järel siiski Grossi endast mööda laskma. Eesti meistrivõistluste üldarvestuses tuli võitjaks Margus Remmak, N-rühmas krooniti parimaks Egon Kaur.

Kes endale paremat vaatekohta tahtis, pidi kõvasti vaeva nägema.

Tekst ja fotod: Mart Keerutaja

Esmaspäeval algavad iga-aastased hõimupäevad

Esmaspäeval algavad Eestimaa eri paigus soome-ugri ja samojeedi rahvaste kultuure tutvustavad iga-aastased hõimupäevad.

Marimaalt, Mordvast, Udmurtiast, Komimaalt, Handi-Mansimaalt, Karjalast, Ida-Soomest ja Ungarist kohale saabunud pärimusmuusikud esinevad kontsertidel, toimuvad kirjandusüritused ning avatud on mitmed näitused. Sugulasrahvastele pühendatud ettevõtmised toimuvad üle kogu Eestimaa koolides, rahvamajades ja raamatukogudes.

Hõimupäevad avatakse esmaspäeval, 11. oktoobril kell 17.30 Eesti Rahvusraamatukogus Eesti Kunstiakadeemia viimaste aastate soome-ugri uurimisreiside materjalidel põhinevate näitustega “Komiromantika”  ja “Ungarit otsima”. Samal päeval kell 16.00 avatakse Eesti Kunstiakadeemia vahendusel Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu fuajees näitus Setumaa tsässonatest ja kirikutest 17.-21. sajandil.

Hõimupäevade peaüritusteks on järgmisel nädalalõpul ühiskontserdid 14. oktoobril kell 18 Tartu Ülikooli aulas ja 15. oktoobril kell 19  Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Laupäeval, 16. oktoobril kell 15 algab Tallinnas Pirita Lillepaviljonis kõikide külaliste osavõtul suur hõimupäev, kus on võimalik lisaks muusika nautimisele õppida tantsusamme, tutvuda Eestis tegutsevate soome-ugri seltside tegevusega, osta soome-ugri teemalisi plaate ja trükiseid, suhelda sõpradega  ja maitsta soome-ugri rahvaste roogi.

Pärimusmuusika- ja teatrisõprade rõõmuks on kohal kolm lauljat Soome rahvamuusikaansamblist MeNaiset muusikalise etendusega Laulukaupmees, mis räägib Soome rahvaluuleuurija Armas Otto Väisäneni kogumisretkedest Soome, Mordvasse ja Setumaale.  Väisänen, kelle sünnist täitub tänavu 120 aastat, oli muuhulgas setu lauliku Hilana Taarka lauluvaramu avastajaks ja talletajaks. Mia Pätsi lavastust võib näha 14. oktoobril kell 18 Tallinnas Eesti Draamateatri maalisaalis ja 15. oktoobril kell 18 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas.

Millises seisus on emakeelne raamat ja lugemine soome-ugri kultuurides, seda arutatakse 11. ja 12. oktoobril Rahvusraamatukogu korraldatud rahvusvahelisel konverentsil.

Soome-ugri rahvaid tutvustavaid ja nende omavahelisi sidemeid tugevdavaid hõimupäevi tähistatakse Eestis juba alates 1929. aastast. Hõimupäevade traditsioon katkes küll nõukogude okupatsiooni ajal, kuid jätkus taasiseseisvumisel 1988. aastal.

Eestimaal on hõimupäevade peakorraldajaks Fenno-Ugria Asutus.

Erametsaliit ootab tulumaksuseaduse muudatusest metsaomanikele kasu

Metsandusinimesed on pikka aega kaevanud, et metsatulu on Eestis liiga karmilt maksustatud, kui arvestada metsa kasvatamise väga pikka protsessi.

Rahandusministeeriumi kooskõlastusringile saadetud tulumaksuseaduse muudatus pakub nüüd väikemetsaomanikele edaspidiseks soodsamaid metsatulu maksustamise võimalusi. “Eelnõu jõustumisel 1. jaanuarist saaksime metsaomanikele anda julgustava sõnumi juba sel talvel teha raieid, millest seni on hoidutud ülemäärast maksustamist kartes,” kommenteeris Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Ants Varblane.

Muudatuse tulemusel saab metsa majandamisega seotud kulusid metsatuludest maha arvata kuni kolme aasta jooksul. Seega saavad väikemetsaomanikud sarnaselt ettevõtjatest metsaomanikega oma kulusid optimeerida.

Eelnõuga saab lähemalt tutvuda siin.

Meeldejääv maagiline päev 10.10.10

Täna on hea päev teha midagi suurt ja meeldejäävat – pärast pole raske meenutada, millal see algus oligi! Pulmade korraldajad on alles ärgates ilmselt pisut hiljaks jäänud, aga näiteks suitsetamise mahajätmiseks või metsajooksuga alustamiseks sobib ju selline päev kenasti. Eriti kui teha seda 10.10.2010 kell 10.10.

Näiteks Haanja kogukond otsustas tänasest alustada ühist traditsiooni ja hakata korraldama perematkasid, mille käigus tekiks võimalus omavahel perekonniti vahetumalt suhelda ning ka oma kodukandiga lähemalt tuttavaks saada. Esimene jalgsimatk korraldatakse Vällämäele, mida rahvasuu kutsub ka pühaks mäeks. Retk algab mäe jalamilt kell 10.

10.10.10 tööpidu üle maailma

Täna toimuvad ka paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on registreeritud tuhandeid talguid.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Vaata täna Indigolaste Moosikontserti live’is internetis

Indigolapsed. Foto: www.arkademy.com

Etno-folki harrastav elurõõmus noorte muusikute ansambel Indigolapsed annab täna oma kolmanda sügisese Moosikontserdi, mis läheb kuulajate rõõmuks ka live’is internetti.

Moosikontserdi mõte on selles, et bändiliikmed täiendavad publiku abiga oma talvevarusid ja igaüks, kes tuleb kontserdile moosi või meepurgiga, saab bändi demoplaadi. Bändi demoplaadil on uued lood, mis lindistati septembri koolialguse konstesdil: indiaanilaul KUATE, …emamaa, soovilaul, tiibadega viiul, kõrilaulja Cosmo soolopala ja võib-olla veel mõned juba kuuldud laulud veidi uuemas esituses.

Indigolaste eestvedaja Tom Valsberg ütleb siiski, et kuna pannkooke läbi interneti süüa ei saa ja samuti ei saa internetile anda moosipurki ja …vastu saada demoplaati, soovitab ta igal perel vähemalt ühe liikme ka kontserdile kohale saata. Ülejäänud aga võivad koju jääda.

Tom on live’ esitusest ka ise hoos: “Tõstke kõik vanaemad ja vanaisad, koerad ja kassid, naabrimehed ja papsid 20.00-23.00 arvuti ette.” Ja vajutage siis sellele lingile siin.

Tänane kontsert algab Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kl 20.00.

Allikas: Indigolapsed.ee

Süttinud Leedu reisilaeval oli ka eestlasi, kellega on kõik korras

Välisministeeriumi kinnitusel oli täna Läänemerel süttinud Leedu reisilaeval M/S Lisco Gloria kuus eestlast, kellega on kõik korras.
“Meile on kinnitatud kuue inimese olemasolu Leedu reisilaeval,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha ERR-i uudisteportaalile. Luha lisas, et kõik kuus eestlast on Saksamaal. “Nad on Kielis hotellis ning täna õhtul sõidavad nad laevaga Leetu.”

Eesti-Serbia 3:1!

Eesti jalgpallimeeskonna eilset üllatusvõitu tänavu MM-finaalturniiril osalenud Serbia vastu kommenteerib siin Rahvusringhäälingule meeskonna kapten Raio Piiroja:
http://www.err.ee/ext/rpop.aspx?i=3142866&mode=7

Paku oma kandidaat konkursile “Aasta Naine 2010”

BPW Estonia (varem EENA) kuulutas välja konkursi “Aasta Naine 2010”. BPW Estonia kutsub üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama Aasta Naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal.

Kirjalikke ettepanekuid konkursi “Aasta Naine 2010” kandidaatide lähema tutvustusega ning lühikese selgitusega ootab BPW Estonia juhatus kuni 15. oktoobrini aadressil info@bpw-estonia.ee. Aasta Naine 2010 tehakse teatavaks 11. novembril Tallinna Raekojas.

BPW Estonia kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste organisatsiooni BPW International (Business and Professional Women International), millel tänavu täitus 80 tegutsemisaastat.

Senised Aasta Naised:
1993 Daisy Järva – turismifirma Tallintuur tegevdirektor, Eesti Turismifirmade Liidu president
1994 Heidi-Ingrid Maaroos – Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor
1995 Aino Valgma – koduloolane ja kodukoha elu edendaja
1996 Annely Ojastu – invasportlane
1997 Ivi Eenmaa – Tallinna linnapea
1998 Liis Klaar – Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja
1999 Tiia Loitme – tütarlastekoori Ellerhein dirigent
2000 Žanna Botvinkina – Kehra Tselluloosi ja Paberi Aktsiaseltsi Horizon juhatuse liige, Kehra linna volikogu esinaine
2001 Leida Kikka – AS Samelin tegevjuht
2002 Merike Martinson – Tallinna Lastehaigla SA juhatuse esinaine, praegune Tallinna abilinnapea
2003 Birute Klaas – Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan
2004 Marika Mikelsaar – Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor
2005 Signe Ratso – Euroopa Komisjoni väliskaubanduse peadirektoraadi direktor
2006 Maie Orav – tunnustatud tantsupedagoog, esimese meeste tantsupeo korraldaja, Tarvanpää juht
2007 Anna Levandi – iluuisutamistreener
2008 Kauksi Ülle – kirjanik ja lavastaja
2009 Aet Maatee – 2009. a üldlaulu- ja tantsupeo korraldaja

Aastate Naised:
1993 Salme Reek – näitleja
1997 Marju Lauristin – Tartu Ülikooli professor
2007 Ita Ever – näitleja

Lisainfo: Yvelin Karu-Veskioja, Aasta Naise ürituse peakorraldaja, tel 5109896

Kolmapäev on täis loodusfilme

Tartu sügispäevade raames kutsub Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering kolmapäeval, 13. oktoobril Tartu botaanikaaeda vaatama loodusfilme. Filmiõhtul  “Need uued loodusfilmid” näidatakse kolme filmi. “Teekond Leena lättele” räägib Baikali järvest nirena alguse saanud ja peagi 30 kilomeetri laiuseks paisuva jõe elust. Kohal on ka filmi produtsent Riho Västrik.

Rein Marani “Üheksavägised” keskendub väega taimedele, mida inimesed on iidsetest aegadest oma ihu- ja hingehädade ravis kasutanud. Režissöör Joosep Matjuse paariminutiline film-haiku “Uuestisünd” viib vaataja vaid paariks minutiks ühe väikese varakevadise ojakese äärde – vee vulin ja linnulaul loovad tundeküllase ja autentse pildi loodusest, kus talvest on saamas kevad.

Lisaks on loodusfilmiõhtul võimalik näha loodusfotokonkursi “Sügise varju(n)d” parimaid töid.

Filmiõhtu algab botaanikaaias kell 17.00.

Saaremaale ihkajad püstitasid rekordi

Eile õhtul ihkas mandrilt Saaremaale sõita rekordarv autosid. Väinamere Liinide teatel oli juba kella 17 seisuga pileti mandrilt Kuivastusse ostnud 1715 sõidukit, mis ületab liini ajaloo senise suvevälise reisiperioodi päevarekordi juba enne õhtu saabumist.

Sõitjaid peibutas nädalavahetusel Saaremaal toimuv ralli. Väinamere Liinide juhataja Urmas Treieli sõnul töötasid suured parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa Kuivastu-Virtsu liinil täiel võimsusel ja mõlemast sadamast väljus laev iga 35 minuti järel.

„Sellist võimsust suudame pakkuda esmakordselt liini ajaloos. Saaremaa Ralli on saare kohalikus elus aasta üks tippsündmusi ning reisijaid on sel ajal tavaliselt olnud suviste tippaegadega võrreldavas suurusjärgus, nii et võtame seda nädalavahetust kui väljakutset ja proovikivi eelolevatele uutele hooaegadele vaadates,“ lisas ta.

Eelmine suvehooajaväline rekord pärineb 4. maist 2008, mil Virtsust Kuivastusse reisis 1696 sõidukit.

Märjamaale lisandus kaks naabrivalvepiirkonda

Märjamaa valla elanikud on pidanud oluliseks ise midagi teha, et elupaik oleks turvaline. Senistele Teenuse, Põlli, Laukna ja Ohukotsu küla naabrivalve piirkondadele lisandus sel nädalal veel kaks. Käed lõid valla äärealal Harjumaa piiril paiknev Soosalu küla ja Märjamaa külje all olevad Naistevalla, Sõmeru ja Aruküla. Kolme küla ühendavat naabrivalvesektorit hakkab vedama Priit Ainsaar Naistevallast.

Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe tõdes, et senine naabrivalve tegevus Eestimaa erinevates paikades on olnud tõhus. Ühingu tellitud küsitlusele vastates märkis 17% vastanutest, et on ära hoidnud kuriteo.

Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus kinnitas, et tõhusaks abivahendiks on elanike patrullid ja koostöö nii kaitseliidu, turvafirmade, külaliikumise juhtide ja vallavalitsustega. 

 „Headel aegadel on huvi naabrivalve vastu väiksem, kuid viimastel aastatel on see suurenenud ja Eestis on praegu ligi 500 naabrivalvepiirkonda. Oluline on, et ei sõlmitaks ainult lepingut, vaid toimuks aktiivne tegevus.” lisas Ristmäe. “Meie kogemust on tutvustatud ka Kõrgõstanis ja järgmisel nädalal tuleb nende esindus siia täpsemalt asja uurima. Soomegi tahab Eesti mudelit juurutada“ ütles Eesti Naabrivalve tegevjuht.