SEB Kuressaare kontoris on alates 01. detsembrist võimalik tutvuda näitusega Eestis viimase saja aasta jooksul käibel olnud rahadest, mida ilmestavad nende kõrval kasvanud ja elanud 100-aastase Vassili Seema kommentaarid.
“See pole mitte lihtsalt ühe raha lõpp ja teise algus, vaid pigem ühe ajastu lõpp ja teise algus nii raha kui majanduse mõttes,” selgitas SEB Kuressaare kontori juhataja Aivar Sõrm näituse saamislugu. Mõttest näidata viimase saja aasta rahatähti võttis Saaremaa muuseum õhinal kinni ja pakkus omalt poolt välja idee näidata kõike sama vana inimese kaasabil. Näitus ongi kokku pandud muuseumi varadest, pank lisas eile hommikul näitusevitriini ka eurokupüürid ja -mündid. SEBi kontoris on näitus üleval kuu aega, edaspidi on muuseumil plaanis seda eksponeerida ka mujal.
Allikas: Meie Maa
Foto: Irina Mägi
Rubriik: Eesti
Eesti Rahva Muuseum korraldas kooliõpilastele joonistamisvõistluse
Reedel toimus ERMi näitusemajas 15. koolidevaheline joonistusvõistlus. Kolmes vanuserühmas oli esindatud kokku 25 kooli ja 119 õpilast.
Eelnevatel kordadel on joonistusvõistlus olnud nii populaarne, et esmakordselt tuli ERMil hakata joonistajate arvu piirama. Sellegi poolest saabus joonistusvõistlusele osavõtjaid väga erinevatest Eestimaa nurkadest. Tartu koolidele lisaks saabus väikesi kunstnike Tallinnast, Põlvast, Türilt, Jõgevalt, Holstrest, Võhmast, Häädemeestelt, Roelast, Paluperast, Tõrvast, Otepäält, Mõnistest ja Lümnadast.
Joonistusi hindas žürii koosseisus Hando Tamm Tartu Lastekunstikoolist, eelmise aasta vanema vanuserühma võitja ja Tartu Ülikooli maaliosakonna tudeng Diana Lõhmus, sponsori Skizze kaupluse esindaja Pille Kattel ning Eesti Rahva Muuseumi kunstnikud Jane Liiv ja Merike Tamm.
2010. aasta koolidevahelise võistujoonistamise tulemused:
Noorem aste (1.–4. klass)
1. Carolyna Puiste (Võhma Gümnaasium)
2. Hanna-Liisa Koit (Tallinna Lasnamäe Üldgümnaasium)
3. Vahur Aasaküla (Võhma Gümnaasium)
Loe edasi: Eesti Rahva Muuseum korraldas kooliõpilastele joonistamisvõistluse
Spordiliit Jõud nimetas aasta tegijaks Kalmer Mustingu
Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid viies kategoorias. Aasta tegija tiitli pälvis Põlva Käsipalliklubi „Serviti“ ning Eesti meeste käsipallikoondise peatreener Kalmer Musting.
Aasta tegija kategoorias järgnesid Kalmer Mustingule Tartumaa spordileksikoni koostaja ja eestvedaja Johannes Miller ning Euroopa Noorte korvpalliliigas edukalt esinenud Korvpalliklubi Hito U16 noormeeste võistkond.
Kohaliku omavalitsuse sporditöötaja kategoorias tunnistati parimaks Ülenurme vallavolikogu esimees ning sporditöö hing Heiki Sarapuu. Teise koha vääriline oli Kohtla-Nõmme abivallavanem Jaak Rooden, kellele järgnes Rakke spordiklubi eestvedaja Enno Eilo.
Aasta noortetreeneri tiitli pälvis Väino Treiman, kes tegutseb kiiruisutamise ja jalgpalli treenerina Jõgevamaal. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid vastavalt suusatreener Anu Taveter ning korvpallitreener Priit Sternhof.
Aasta üleriigiliseks spordisündmuseks valiti Eesti valdade XVIII talimängud Väike-Maarjas. Teise koha pälvisid EMSL Jõud meistrivõitlused kergejõustikus, mille raames toimus kolmikhüppevõistlus, mis oli pühendatud 30 aasta möödumisele Jaak Uudmäe olümpiavõidust. Kolmandaks tulid Eesti valdade XVIII suvemängud Türil.
Aasta piirkondlikuks spordisündmuseks valiti Võrumaa spordiliidu korraldatav tervise- ja harrastusspordiürituste sari „Võrumaa mängud”. Teiseks tulnud Saaremaa kolme päeva jooks edestas kolmandaks tulnud Ida-Virumaa võistlussarju vaid ühe punktiga.
Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Tänavuste aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 11. detsembril Pärnus toimuval EMSL Jõud pidulikul aastalõpuüritusel.
Allikas: Eestimaa Spordiliit Jõud
Noore loodustaluniku auhind läks Siiksaarde
Eestimaa Looduse Fondi noore loodustaluniku auhinna pälvisid 2010. aastal Annika Reino ja Kalev Au Saaremaalt Siiksaarest.
Noored talunikud on tegelenud Laidevahe looduskaitsealal veiste, lammaste ja eesti tõugu hobuste karjatamisega selle sajandi algusest ning nende jõupingutuste tulemusena on sealsete rannaniitude seisund oluliselt paranemas. Viimastel aastatel on põhirõhk lihaveiste kasvatamisel, keda peetakse mahedalt.
Annika Reino ja Kalev Au osalesid MTÜ Laidevahe Loodus asutamisel, mis tegeleb põhiliselt külastusinfrastruktuuri arendamise ja loodusharidusega.
Alates 2002. aastast on Annika ja Kalev võõrustanud igasuviselt Eestimaa Looduse Fondi talgulisi, kes on aidanud Laidevahe kaitsealal aedu ehitada ja kadastikke harvendada.
Alates 2005. aastast peab pere ka külalistemaja, mis on hea näide säästvast turismist ning mitmekesistab kaitsealal tegutseva talu tuluallikaid. Lisaks viljeleb talupere traditsioonilist käsitööd. Talus valitseb külalislahke, soe ja rahulik õhkkond.
Annika ja Kalevi majandamine Siiksaares on hea näide looduskaitsealal tegutsevatest talunikest, kes talupojamõistust ja loodusearmastust kombineerides elatuvad loodussõbralikust põllumajandusest ja turismist.
Allikas: ELF
Ruhnus algas ametlikult talvehooaeg
Eile hommikul algas Ruhnu saarel talvine hooaeg. Ruhnu saare blogis on selle kohta järgnev märge: “Täna hommikul päiksetõusuajal noppis Veeteede Ameti praamlaev Eva-317 merest välja Ringsu sadama pöörupoi. Sellega on nüüd ametlik navigatsioonihooaeg Ruhnu sadamas lõppenud. Sadamavaht on samuti puhkusel. Kohtume kevadel.”
Sel aastal külastas Ruhnu sadamaid 2179 jahti. Kõige enam jahte külastas Ruhnu saarel asuvat Ringsu sadamat. Aasta esimese kolme kvartali jooksul käis seal 531 jahti. Sama perioodi jooksul külastas Roomassaare sadamat 385 jahti, Kihnu sadamat 367 jahti, Virtsu sadamat 313 jahti, Heltermaa sadamat Hiiumaal 170 jahti, Abruka sadamat 162 jahti ning Rohuküla sadamat 136 jahti.
Allikas ruhnlane.blogspot.com
Eesti keel sai uued sõnad – taristu, penipaun ja tundetaip
593 inimest 2123 sõnaettepanekuga osales president Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlusel, mille riigipea täna Kadriorus pidulikult lõpetas.
23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles. Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus.
Lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele. Sõnavõistluse tulemused ja pikem selgitus on kättesaadavad koduleheküljel www.sonavoistlus.ee, samuti aadressil www.president.ee ja www.eki.ee ning Toomas Hendrik Ilvese Facebook’i lehel.
Sõnavõistluse võitjad:
1. AE-koostöö, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera – PPP ehk public-private partnership’i asemel.
2. avaõiguslik – kohmakama avalik-õigusliku asemel.
3. juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrval.
4. kestlik – inglise sõna sustainable tõlkevastena.
5. peavoolustamine – inglise sõna mainstreaming tõlkena.
6. taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale.
7. teisestamine – inglise termini othering vastena.
8. toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
9. toimija – rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkena.
10. vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemel.
Lisamõistete hulgast otsustas töörühm soovitada kasutusse sõna “kärgpere” – tähenduses ’pere, kus on sinu-minu-meie lapsed’. Samuti sovitati kasutusele võtta “tundetaip” – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Sõnause üldvõitjaks tunnistati „taristu“ – esitaja Andres Valdre.
Laupäeval tantsitakse kaerajaani 15 erineval moel
Laupäeval kell 15 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses suur kaerajaanikontsert, kus tuleb esitlusele 15 erinevat kaerajaani. Kontserdil esinevad Eesti Rahvatantsuansamblite Liitu kuuluvad Eestimaa parimad rahvatantsuansamblid: Kajakas, Kuljus, TÜRKA, Tarvanpää, Sõprus, Leigarid ja Kullaketrajad. Esitlusele tulevad nii vanad kui ka täiesti uudsed kaerajaaniseaded. Rahvalike kaerajaanide kõrval näeb ka ratastooli ja kõhutantsu kaerajaani. Viimased valiti välja tänavu 29. aprillil rahvusvahelisel tantsupäeval üle Eesti tantsitud erinevate kaerajaanide seast.bKontserdi lavastab Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli (TÜ RKA) kunstiline juht Aveli Asber.
2009. aasta 4. detsembril alustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts eesti tuntuma tantsu, kaerajaani, Euroopasse viimise aktsiooni. Idee käisid aasta tagasi välja kirjanik Hans Luik ja ajakirjanik Rein Sikk. Aastaga on ERRS koondanud andmeid 266st esinemiskorrast enam kui 35000 tantsija poolt. Suurimad kaerajanaimised toimusid rahvusvahelisel tantsupäeval 29. aprillil ja suurel ÜhteLaulmisel 20. augustil. Kaugemad paigad, kus seda tantsu tantsitud on Uus-Meremaa, India, USA ja Kanada. Kaerajaani aktsioon jätkub ka järgmisel aastal.
Sillaotsa talumuuseum kogub mälestusi ravitsejate ja ravimtaimede kohta
Raplamaal asuv Sillaotsa talumuuseum korraldab juba kolmandat aastat kirjutiste konkurssi eesmärgiga koguda erinevaid mälestusi. 2008. aasta teemaks oli „Liikumine lumel ja jääl“ ning 2009. aastal „Kuidas me vanasti tähtpäevi tähistaime“.
Selle aasta teemaks on „Ravimtaimede korjamine ja maarohtudega ravimine“, samuti ootab muuseum jutte kohalike ravitsejate, külatarkade kohta. Mälestusi jäädvustama kutsutakse kõiki Raplamaa elanikke. Eriti oodatud on need lood, kus kirjeldatakse mõnd sündmust või tegevust ja ka seda, kuidas mõni ravimtaim näiteks on maitsenud või kuidas seda korjati, töödeldi, kasutati või millised olid kõik korjamisega seotud kombed, isiklikud tunded.
Samuti ootab muuseum lugusid selle kohta, kuidas on ravitsetud loomi, millise tõve puhul pöörduti vanasti külaravitseja poole jne. Kõik kirjutised on oodatud Sillaotsa Talumuuseumisse (Veski küla 78261 või e-postiga sillaotsa@velise.ee) 28. jaanuariks 2011. Kokkuvõtteid konkursist tehakse teeme küünlapäeval, 2. veebruaril.
Osale kodanikuühenduste juhtimise jututoas
EMSL on käima lükanud koolitussarja ”Juhtimise jututoad”, millest on kutsutud osa võtma kodanikuühenduste juhid ja eestvedajad.
Jututuppa on oodatud rohkem või vähem kogenud praktikud, et koos jututoa külalisega ja omavahel arutada erinevaid organisatsiooni juhtimisega seotud küsimusi, rääkida oma ja kuulda teiste kogemustest, uutest ideedest ja toimivatest lahendustest, saada nõu oma töö paremaks korraldamiseks ja anda seda ise teistele.
Sel hooajal on plaan jututubade fookust muuta – EMSL on üles otsinud silmapaistvad tippjuhid Eestis, kes nõus oma kogemusi jagama. Püüame astuda sammu selle poole, et vabaühenduste liidritel oleks võimalik ärisektoris levinud parimaid praktikaid hõlpsasti üle võtta. Esimene jututuba tuleb 14. detsembril, loe lähemalt siit.
Allikas: EMSL
Õigõ külänime ammõtlikus!
Evar Saar,
kotussõnimmi uurja
18. märdikuu pääväl Valgan peetül kotussõnimepääväl oll’ üts moment, miä pandsõ minnu tsipa häbendämä esihindä ripakil tüü peräst.
Taheva valla inneskine maakõrraldaja Sirmaisõ Viivi saistas’ üles ja küsse, et kost naa parhilladsõ küläpiiri omma võetu? Et Taheva vallan es olõ Eesti aigu üttegi küllä, olli talusõ ja elu käve talunimmi perrä.
Ku ammõtnigu midägi es mõista vastada, vastas’ tä esi: «Taheva külänõukogust minnu kutsuti kah tuukõrd rajooni ja üteldi, et nüüt teemi siiä säändse ja säändse külä. Rahvaloendusõ kaart anti ette, et kaegõ, kostkottast olõssi hää piiri tõmmada.» Nii taa sõs 33 aasta iist (1977) saadi ja nii ähvärdäs jäiäki.
Sääl, kon 13 aastat tagasi vana külänime tagasi tetti, tuud hätä olõ-i. A Õdagu-Võrumaal Vinne aigu kokku liidetüid külli tagasi es tetä.
Üts põhjus, et valla tuudaigu taad asja väega es toe, om arvada tuu, et Õdagu-Võrumaal om elu käünü tõtõst talunimmi perrä, mis tuust, et sama nimega tallõ om kõrvuisi vähämbält kats, vahel ka rohkõmb. Ku mõni talu väega jõudsalõ om jagunu, om naatu tuud talurühmä ka küläs kutsma. A külä aoluku sääl takan ei olõ. Loe edasi: Õigõ külänime ammõtlikus!
Keda sooviksid tunnustada kodanikuühiskonna edendajana?
Igal aastal tunnustatakse EMSLis kodanikuühiskonna parimaid liikmeid, valides aasta kodanikuühenduse, avaliku võimu asutuse, ettevõtte, missiooniinimese ja teo, kes ja mis kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud. Kandidaate saavad üles seada kõik, valiku nende vahel teeb EMSLi nõukogu.
Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Esita ka oma ettepanek 2010. aasta parimate väljaselgitamiseks, kandidaate saab eesitada siin.
EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Läbi aegade on parimaid selgitatud kategooriates nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu.
Allikas: EMSL
Põllupidajad ootavad tänasest pindalatoetuste laekumist
Alates 1. detsembrist laekub PRIA põllumeestest klientide kontodele ühtne pindalatoetus. Koos tänavuse põllumajanduskultuuride ja heinaseemne täiendava otsetoetusega ulatub pindalatoetuste summa 1,34 miljardi kroonini.
Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud nii toetusesaajate arv, kõigi toetuste ühikumäärad kui ka põllumaa pindala. Toetusesaajaid on üle 200 mullusest rohkem, põllumajanduslikus kasutuses oleva maa pindala ligi 16 000 ha suurem ning toetuste üldsumma 0,2 miljardi võrra tõusnud.
Pindalapõhiseid otsetoetusi makstakse põllumeestele selleks, et toetada põllumajandustootmise jätkamist ning osaliselt hüvitada kulutusi, mis tehtud maa harimiseks ja heas põllumajanduslikus korras pidamiseks.
Allikas: PRIA
Eesti Koostöö Kogu korraldab täna Tallinnas foorumi
Eesti Koostöö Kogu korraldab täna Tallinnas foorumi „Uue kümnendi väljakutsed – inimvara, haridus ja regionaalareng. Eesti ja Euroopa vaade“.
Eesti Koostöö Kogu sihiks on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühenduste seisukohtade teadvustamine, läbirääkimine ja kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine Eesti ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes. Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg ajalt vastu Harta. Tänaseks on Hartaga ühinenud 74 organisatsiooni. Koostöö Kogu tegevuse olulisemateks väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne.
Allikas: Eesti Koostöö Kogu
Toidupank laieneb veel kolme linna
Laupäeval ja pühapäeval saab toidupanga toel puudust kannatavatele peredele toitu annetada neljas linnas: Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus asuvates Rimides.
„Meil on hea meel teada anda, et nädalavahetusel toimuv aktsioon on ühtlasi Rakveres ja Pärnus tegutsevate toidupankade tegevuse algus – mõlemas linnas annetatud toit läheb oma linna inimeste toetuseks,“ ütles toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.
Selle aasta 28. augustil Tallinna Prismades toimunud toiduannetusaktsiooni käigus annetasid inimesed hädasolijatele kokku üle 5000 ühiku toiduaineid. Seekord toimub aktsioon Rimi kauplustes.
Toidupanga tegemistes on oluline roll vabatahtlikel. Eelmisel toiduannetuspäeval lõi neljas annetuskohas kaasa kokku120 vabatahtlikku, seekord oodatakse appi kohapeal infot levitama ja annetusi vastu võtma 160 abivalmis inimest. Huvi korral saab ennast vabatahtlikuks registreerida Toidupanga kodulehel www.toidupank.eu.
Aktsioonid toimumisajad ja kohad:
4. detsembril: kella 12-18 Norde Centrumi Rimi, Ülemiste Rimi ja Lasnamäe Centrumi Rimi hüpermarketis Tallinnas ning Tartu Lõunakeskuse Rimi hüpermarketis.
4 ja 5. detsembril: kella 11-17 Rakvere Rimi hüpermarketis; kella 12-18 Pärnu Rimi hüpermarketis.
Annetus toidupangale.
Foto: Eesti Toidupank
Pahklas tuleb sotsiaalse talupidamise ümarlaud
Sotsiaalne talupidamine on uuenduslik lähenemine, mis kätkeb endas kahte peamist mõistet: põllumajanduse mitmekesistamine ja kogukonnapõhine sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalne talupidamine võib hõlmata kõiki põllumajanduslikke tegevusi, nii taime- kui ka loomakasvatustegevusi koos sotsiaalteenustega näiteks taastusravi, sotsiaalne kaasamine, puuetega inimeste tööhõive jms.
Sotsiaalse talupidamise sihtrühm võib olla nii füüsilise kui ka vaimse puudega inimesed, narko- ja alkoholi taastusravi saajad, hüperaktiivsed lapsed, pikaajalised töötud (heitunud) jt. Peamiseks sotsiaalse talupidamise eeliseks eelnimetatud tegevustes on nende kaasamine põllumajanduslikku tegevusse, st töö taimede ja loomadega.
Pahkla Camphilli Küla rajati 1992.aastal intellektipuuetega noorte elu korraldamiseks. See on osa ülemaailmsest Camphilli liikumisest, mis sai alguse 1939.aastal Šotimaal Karl Königi (1902 – 1966) juhtimisel. Camphilli liikumise eesmärk on luua kogukondi, kus erivajadustega inimesed saavad elada, õppida ja töötada üheskoos teistega sotsiaalselt tervetes, vastastikusel lugupidamisel põhinevates suhetes.
Tänaseks on üle kogu maailma sadakond Camphilli keskust, kõik pühendunud tervisliku sotsiaalse elu korraldamisele kogukondades, mis hõlmavad lapsi, noorukeid, täiskasvanuid ja vanureid. Camphill on inspireeritud austria filosoofi ja haridustegelase Rudolf Steineri (1861-1925) kristlikest ideaalidest ja põhineb iga inimese vaimse ainukordsuse tunnustamisel, sõltumata tema puudest, usust, rahvusest või rassist.
Ümarlaua ajakava vaata siit ja Pahkla Camphilli küla kohta loe lähemalt siit.
Allikas: maainfo.ee, pahklack.org
Eesti parimad e-teenused saavad veebikleebise
Eesti parima e-teenuse konkursi võitjad saavad esimest korda koduleheküljele veebikleebise, mille järgi tunneb internetikasutaja ära tiitlivõidu noppinud e-lahendused.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Margus Püüa sõnul on tegu digitaalse kvaliteedimärgiga, mis suurendab inimeste teadlikkust Eesti parimate e-teenuste kohta. „Kui hea teeninduse kuu raames enim kiita saanud ettevõtted saavad oma uksele panna tunnustava kleebise, siis parimate e-teenuste pakkujad saavad nüüd kasutada spetsiaalset tunnusmärki oma koduleheküljel,” lisas Püüa.
Veebikleebise „Parim e-teenus 2011” saavad konkreetsed e-teenused, mis on pälvinud ekspertidest koosneva žürii tunnustuse ning läkitatakse võistlustulle maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award (WSA) 2011.
Konkursil saab kandideerida kuni järgmise aasta 16. jaanuarini, võitjad valib žürii välja veebruaris.
Rohkem infot: www.e-konkurss.net.
Alates tänasest saab arutleda visoonipäevade ideede üle
Tänasest kuni viienda detsembrini on kõigil võimalus arutleda ja toetada Eesti maakondade visioonipäevade ideid. Visioonipäevadel mõtles üle Eesti ligi 300 inimest, milline on maailmas edukas ja koduselt armas Eesti.
Maakondade arutelude aluseks olid ekspertide poolt pakutud võtmeteemad majanduse ja ühiskonna arendamiseks. Iga teema raames töötasid osalejad välja oma ettepanekuid, mis on avaldatud veebikeskkonnas http://ideeturg.arengufond.ee
Veebikeskkonnas enim toetust kogunud ettepanekud esitatakse aruteluks Kasvuvisiooni kokkuvõtvale Eesti tuleviku foorumile, mis toimub 7. detsembril Tallinnas.
Visioonipäev on osa Arengufondi eestvedamisel toimuvast Kasvuvisioon 2018 koostamisest.
Allikas: Cathy Reiljan
Saabunud on aeg taotleda võrgupüügiluba
Peipsi ja Lämmijärve kalastuskaardi taotlusi nakkevõrguga püügiks 2011. aastal saab esitada alates 1. detsembrist 2010. Järgmisel aastal on võimalik nakkevõrguga püüda 15. märtsist kuni 5. maini. Loa hind nimetatud perioodiks on 6.39 eurot ehk 100 krooni.
Taotluste vastuvõtt algab kell 9.00 Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14, 3. korrus) ja ka Jõgeva kontoris (Aia tn 2). Ühele isikule saab väljastada vaid ühe kalastuskaardi. Internetis saab taotlusi esitama hakata samuti alates kella 9st. Vaata täpsemat infot siit.
Allikas: Tartumaa.ee
Puuetega inimeste päeva konverents Tartus
Tartu Linnavalitsus ja Tartu Puuetega Inimeste Koda kutsuvad kõiki puuetega inimesi täna kell 14 Dorpati konverentsikeskusesse (Turu 2 IV korrusel) tähistama rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Üritusel esinevad Tartu linnapea Urmas Kruuse, Tartu maavanem Esta Tamm, abilinnapea Vladimir Šokman, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helju Pikhof, oma tegevusest annavad ülevaate Lõuna-Eesti Pimedate Ühing ja Tartu Autismiühing. Üritusel tänatakse selle aasta jooksul puuetega inimeste jaoks häid ja olulisi tegusid teinud inimesi. Väikese kontserdiga astuvad üles Vanemuise lauljad Siiri Koodres ja Eve Kivisaar, keda saadab Maiu Ellisaar. Päeva lõpul oodatakse osalejaid kohvilauda. Rahvusvahelist puuetega inimeste päeva peetakse Tartus kaheksandat korda.
Rahvatantsijaid oodatakse tuntud õpetaja Maie Orava töötuppa
Kose Noorterühm ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kutsuvad tantsujuhte ja teisi huvilisi Maie Orava tantsude õpituppa, et lahti rääkida ning tantsida meie rahvatantsumaastiku ühe kõige isiku-pärasema tantsuautori loomingut. Ja seda kõike pakume otseallikast ehk autorilt Maie Oravalt endalt. Õpituba toimub 5. detsembril kell 11-15 Tallinnas, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolitsuskeskuses.
Õpitoas räägitakse meeste tantsupeo idee autori ja kunstilise juhi Maie Orava tantsude omapärasest käekirjast ja õpitakse ka tema tantse, millega valmistutakse kevadiseks Maie Orava tantsude võistutantsimiseks.
Homne maailmakohvik muretseb vaesuse pärast
Homme õhtul Tartus toimuvas järjekordses maailmakohvikus kutsutakse huvilisi arutlema vaesuse üle Eestis. Maailmakohviku pealkiri on “Vaesuse nägu tänases Eestis – kes, miks ja kuidas edasi?”
Täna räägitakse töötutest, toimetulekutoetuse saajatest ning sellest, et euro tulekuga tõusevad ka hinnad. Eestis on praegu ligi 100 000 inimest, nende hulgas 20 000 last, kellel on tõsised toimetulekuraskused. See on väga suur osa meie hulgast. Kuid kus nad on ja kes nad on? Ning kõige tähtsam küsimus – miks? Millised on need mustrid ja teed, kuidas üks inimene jõuab selleni, et tal pole enam kuhugi külma eest peitu minna, või peab ütlema oma lastele, et täna süüa ei saa? Kas sina võiksid ühel hetkel ennast sellisest olukorrast leida?
Kohvikusse tuleb külla Tartu Toidupanga eestvedaja Merili Mänd, kes räägib oma igapäevatöös kohatud inimestest ja lugudest meie kõrval.
Maailmakohvik toimub Tartu Loomemajanduskeskuse kohvikus (Kalevi 13) algusega kell 19.
Põlva advendituled süütab eksperimentaalteater
Täna kell 16 võtavad Põlva kesklinna pargis oma koha sisse Põlva Eksperimentaalteatri noored, kelle lavastada on seekordne kuusetulede süütamise avatseremoonia. Tänavusel tseremoonial püüavad noored esivanemate hingi ning koguvad linnarahvalt jõuluande Lasteaed Mesimummi ja Roosi kooli toetuseks.
Puna-valge kuue, päkapikkude ja jõuluvana asemel kõnetavad noored esivanemaid ja Eesti talurahvast. Oma teekonnal erinevatest kesklinna punktidest sihiga parki toovad noored näitlejad kaasa jõuluande. Kõigil linlastel on võimalus anda oma panus ning teha peagi kättejõudva jõuluaja esimene heategu, sest just selles kogu jõulude olemus peitubki! Esimese advendi jõulutulede süütamisega tuuakse tuled kuusele aegade hämarusest ning meenutades minevikku ollakse sel korral heategevuslikud, et luua jõuluaja saabumisest soe tunne nii abivajajaile kui heategijale.
Võrumaalased sooviksid saada 100 protsenti
rohelist pilootpiirkonda
Üle 20 võrumaalase kogunes täna Haanja rahvamajja, et välja käia oma mõtteid Eesti kasvuvisioon 2018 kokkupanekuks. Töögruppides arutati põhjalikumalt väärtuste ja rohelise majanduse teemal ning jõuti allpool toodud tulemusteni.
Väärtused
Visiooni täpsustus: Kaasav, isikut toetav, koostööaldis ning eestlaste väärtusi kaitsev
ühiskond, mis on valmis aruteluks.
Visiooni täitumiseks tuleks astuda järgmised sammud:
- Paremini sõnastada eestlaste väärtused
- Maailmas edukas Eesti on endaks jäänud, mitte lahustunud Eesti – maakondlik prioriteet
- Suunata raha väärtuste kaitsmisse
- Paremini sõnastada kohalikud väärtused
- Valimisdebatid eestlaste väärtuste teemal
Roheline majandus
Visiooni täpsustus: Eesti on aastaks 2018 roheline riik, e-riigiga paralleelselt areneme ö-riigiks ehk ökoriigiks.
- Tavainimeste rohelise teadlikkuse tõstmine – miks öko on parem
- Kõik otsustustasandid alates üksikindiviidist ja kogukonnast kuni riigini langetavad igapäevaseid otsuseid lähtudes ökoloogilisest aspektist
- Roheliseks riigiks muutmise jõuline kommunikeerimine Eestist väljapoole
- Rohelise ehk jätkusuutliku teadmussiirde eelisarendamine
- Hajaasustuse ja lokaalsete majandusmudelite edendamine
- Regionaalsete “100% roheliste” pilootprojektide alustamine – maakondlik
prioriteet - Taastuvenergial tugineva transpordi- ja logistikasüsteemide arendamine
- Rahvuslikel väärtustel põhineva loomemajanduse prioriteetne toetamine
- Müügikanalite leidmine Eestis toodetavale rohelisele energiale ja ökoloogiliselt puhtale toidule
- Puhta toidu programm, st kogu riigi põllumajanduse muutmine täies mahus mahedaks
- Taastuvenergia programm, sh targa energiavõrgu loomise ja tavamajapidamiste muutumine energiatootjateks taastuvenergia kasutamise üleminekutariifide abil
- Ökoloogilise ja energiatõhusa ehituse programm
Aastaks 2018 tahaksid võrumaalased säilitada:
- Kohalik, rahvuslik omapära; keele, kultuur ja ugrimugrilik olemus, iseendaks jäämine
- Hajaasustus ja kogukondlik ühiskonnamudel
- Energeetiline sõltumatus innovaatilisel moel
- Algatusvõime
- Haritus
Aastaks 2018 soovivad võrumaalased lahti saada järgmistest nähtustest ühiskonnas:
- Partokraatia, bürokraatlik ülereglemeteeritus
- Röövkapitalism
- Mürkidel ja kemikaalidel põhinev majandus ja tööstus
- Ajupesu (kollane media)
- Liigne orienteeritus edule (majandus)
- Projektipõhisus
Sammud 2018. aastani:
- Kogukonnapõhine tegutsemine; kogukondade tugevdamine ja mõistlikum haldussüsteem
- Öko-Eesti realiseerumine koos mõjudega
- Eduühiskonna mudelist väljakasvamine ja keskendumine iseendale nii isiksuse kui ka riigi tasandil
- Eneseteostuse võimalus kodukohas
- Väärtuskesksem haridus ja vabaharidus
Tapal avatakse kiriku mängu- ja palvetuba
Tapa Jakobi kirik avab pühapäeval laste mängu- ja palvetoa. Need pühitsetakse sisse homme, esimese advendi jumalateenistusel kell 10. Palvetoa uksed jäävad avatuks kõikidele soovijatele. Pärast jumalateenistust on kell 12 tasuta kontsert, kus esineb vanamuusikaansambel Rondellus. Kell 15.15 toimub protsessioon ning kell 15.30 süüdatakse esimene advendiküünal Tapa linna keskväljakul.
Projekti kogumaksumus oli 55 000 krooni, finantseerimist toetas Tapa sõpruslinna Preetzi kiriku kogudus.
Täna selguvad parimad uued tantsud
Täna toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses avaliku kontserdina uute tantsude konkurss, mille eesmärk on saada uut, eesti rahvatantsust lähtuvat repertuaari kogu Eesti tantsuperele. Konkurss kuulutati välja sügisel ja sinna saabus videole salvestatuna 81 uut tantsu. Neist valis žürii välja 47 huvitavamat.
“Konkurssi iseloomustabki rekordiline uute tantsude arv ja tantsuõpetajate suur soov ise tantse luua,” rääkis Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskuse tantsu peaspetsialist Ülle Feršel. Edasipääsenute seas on tantse nii laste- nais- kui segarühmadele ja ka soolopaaridele.
Täna kella 18ks otsustab kümneliikmeline žürii, millised neist on parimad.
Konkursi korraldavad Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Sellega tähistatakse Tuljaku looja ja rahvatantsude koguja Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäeva. Uute tantsude konkursid toimuvad iga kahe aasta tagant, et leida uusi tantse tantsupidudele ning rikastada tantsurühmade repertuaarivalikut.