Pärnakad avasid täna mälestuskivi Eesti kroonile

Eesti krooni mälestuskivi avavad Pärnus aadressil Kanali 2F Avo-Jaak Kaust ja Evelin Mei. Foto: Urmas Saard
Pensionipõlve pidav Avo-Jaak Kaust avas täna keskpäeval Pärnus Kanali tänaval oma elamu krundi nurgal Eesti kroonile pühendatud mälestuskivi.

„Eile lõppes Eesti krooni aeg, mille iga kestis 18 aastat kuus kuud ja 11 päeva,“ ütles pensionipõlve pidav Avo-Jaak Kaust, kelle idee kroonile mälestusmärk püstitada sündis kohe pärast seda, kui sai teatavaks oma rahast loobumise otsus. „Kuna see enam käibevahend ei ole, siis paneme ta kivi sisse puhkama, sest midagi rohkem pole meil võimalik enam tema heaks teha.“

Nende sõnadega näitas ta krooni mündi suurust musta ketast, mille asetas kõigepealt mulla sümbolina betoonist valatud mälestuskivi aluse sisse tekitatud augu põhja. Seejärel võttis ta taskust hõbedaläikelise krooni, mis pärineb 1992. aastast ja paigutas kadunukese „maamulla“ peale. Mündi kattis valge kettakesega, mis jääb sümboliseerima vabaduse vaipa ja kõige peale asetas ta sinise kettakese, et üle Eesti Vabariigi laotuv sinetav taevas püsiks lootuse sädemena ka Eesti krooni kohal. Loe edasi: Pärnakad avasid täna mälestuskivi Eesti kroonile

Anna kuusepuule uus elu!

Et jõuluajal rohket rõõmu pakkunud kuused kurvalt konutama ei jääks, kutsub Elistvere looduskeskus 8. jaanuaril kõiki oma kuusepuuga Elistverre.

Üritus algab kell 11 Elistvere loomapargis asuva aida ees. Seal tehakse ettevalmistustööd (lõigatakse oksi, saetakse need parajaks jne). Looduskeskuses kooritakse puud ja antakse lõplik lihv esemetele, mida keegi iganes oma kuusepuust teha tahab. Lõpuks on kavas ka kõik jõuludest järele jäänud piparkoogid ära süüa.

Spordiklubi Presidendirada kutsub kõiki huvilisi matkale

presidendimatkKaheksas Presidendimatk toimub 26. veebruaril.  Taas on võimalus matkata Aegviidust läbi Nelijärve Jänedale, kus kõiki matkajaid ootab Musta Täku Talli lahke pere sooja supiga. Kellel päevasest matkast rammu üle jääb, siis samal õhtul kell 20 algab Musta Täku Tallis simman-tantsuõhtu, mille kulminatsiooniks on ansambli Meie Mees esinemine.

MTÜ Spordiklubi Presidendirada asutati 2004. aasta novembris eesmärgiga piirkonna liikumisradade arendamiseks ja nendel ürituste korraldamiseks.  Hoidke end kursis Presidendimatk 2011 tegemistega, teavet saate veebilehelt www.presidendirada.ee, telefonil 51982723 ja e-maililt: kadritoomingas@gmail.com

Ringhäälingumuuseumi näitus kandideerib aastaauhinnale

tootearendusEesti Ringhäälingumuuseumi tegevusnäitus “Meie uudised” valiti Eesti muuseumide aastaauhinna nominendiks aasta tootearendaja kategoorias.

Nominendid tutvustavad oma projekte 6. jaanuaril kell 12  Kumu kunstimuuseumis toimuval ülevaateseminaril. Võitjad selguvad samas õhtul toimuval pidulikul auhinnatseremoonial.
Eesti Ringhäälingumuuseum

Täna antakse välja postmark euro kasutuselevõtu auks

Täna, 1. jaanuaril annab Eesti Post euro kasutuselevõtu tähistamiseks välja postmargi. Tegu on esimese eurovääringus emiteeritud postmargiga, nominaal on sümboolselt 1 euro.

2002. aasta 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha euro. Eesti postmargil oli eurovääring esimest korda kasutusel 1999. aastal, kui ilmus postmark „Euroopa Nõukogu 50”.

Kahe nominaalväärtusega margid ilmusid 4. jaanuarist 2006 kuni 25. novembrini 2010.

Kroonivääringus postmargid kehtivad kuni 31. detsembrini 2013, kahes vääringus (kroon, euro) postmargid kehtivad tähtajatult.

Postmark nominaalväärtusega 1 euro (15,65 krooni) on trükitud trükikojas Vaba Maa. Margi tiraaž on 1 000 000, postmargi kujundas Indrek Ilves.

Allikas: Eesti Post

HÄÄD UUT, KÜLAUUDISTE SÕBER!

Vulkaanitulevärk (Havai 2010). Foto: Mari Peetsalu

Andku alanud 2011. aasta Sulle:

ARMASTUST JA AVASTUSI
ENESEKINDLUST JA ELAMUSI
ISESEISVUST JA IMESID
KOHTUMISI JA KALLISTUSI
PUHKUST JA PÕNEVUSI
REISIMIST JA RAHU
SÕPRUST JA SIIRUST
TÖID JA TEGEMISI
USKU JA UNISTUSI
VÄGE JA VAIKUST
ÕNNE JA ÕIGLUST
ÜMINAID JA ÜLLATUSI

Soovivad Sinu külauudiste tegijad!
MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts

Uut aastat saab vastu võtta ka Eestimaa kõrgeimas tipus

Suur Munamägi
Traditsiooniliselt saab uut aastat vastu võtta Baltimaade kõrgeimas tipus – Suurel Munamäel. Aastaid on Munamäe torni perenaine Ene Aedmaa koos pere ja sõpradega kutsunud uut aastat vastu võtma just siia. Mullu tuli uus aasta enam kui sajale pidulisele kearajaani tantsides. Sel aastal saadetakse ühiselt teele Eesti kroon.

Pidu Munamäe tipus algab juba kell 23 õlest “Metsiku” põletamisega ja Eesti rahale lehvitamisega. Südaööl toimub Eesti kõrgeim ilutulestik ja kell 1 öösel algab pidu Haanja rahvamajas, kus astub üles Säde bänd.

Täna öösel võib kõikjal Eestis vaadelda tähesadu

Foto: darksky.org
Uusaastaööl algab kvadrantiidide meteoorivool, mida on võimalik jälgida kuni 5. jaanuarini ka Eestis. Tähesaju aktiivsuse tippaeg on 4. jaanuaril kell 3.10 Eesti aja järgi, vahendab ERR välisagentuuride uudist.

Karjase (Boötes) tähtkujust lähtuvate kvadrantiitide vool oli tuntud juba XIX sajandi alguses. Meteoorid on aga nõrgavõitu ja nende nägemiseks peab taevas olema võimalikult pime. Ideaalselt pimeda taeva korral võib sel aastal näha kuni 120 meteoori tunnis.

4. jaanuaril on aga uue aasta esimene osaline päikesevarjutus, mis on nähtav ka Eestis.

Allikas: ERR

Kõpu tuletorn on uusaastaööl avatud

Kes soovib vahelduseks kogeda erilist elamust, võiks uue aasta vastu võtta Kõpu tuletornis. Selge ilmaga on sealt näha ilutulestikud Kõrgessaareni välja. Tuletorni rentnik Jaan Puusepp ütles, et torn on avatud kella 23.30st kuni 00.30ni. Puusepp rääkis, et eelmisel aastavahetusel oli torn suletud, kuid inimesed, kes on harjunud uusaastaööl selle juures kokku saama, tulid sellele vaatamata kohale šampust jooma ja rakette laskma. Just seepärast otsustas ta tuletorni seekord tunnikeseks avada.

Allikas: hiiuleht.ee

Pihtla vald sai kirikult kingituseks kalmistu

Pihtla vallavolikogu otsustas võtta vastu Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) kingitusena Reo surnuaia.
Pihtla vallavanem Jüri Saare sõnul kalmistu vastuvõtmine vallale mingeid täiendavaid kohustusi ei too, kuna omavalitsus hoiab seda kalmistut korras ka praegu. Saare sõnul tuli initsiatiiv kalmistu vallale üle anda kiriku poolt. Kirik plaanib oma maadele nunnakloostri rajada ja sellega seoses korrastab maa-asju.

Allikas: meiemaa.ee

Väljasurnuks peetav euroopa naarits käis Järva-Jaanis kanavargil

Oktoobris Järva-Jaani alevikus kanavargil käinud loom, kelle koer maha murdis, osutus euroopa naaritsa isasloomaks, kirjutab Järva Teataja.

 Kust üliharuldane loom Kesk-Eestisse sattus, jääb saladuseks. Euroopa naaritsa kaitsega tegeleva sihtasutuse Lutreola juhataja Tiit Maran lausus, et euroopa naarits on üle Euroopa kriitiliselt ohustatud poolveeline kiskja ning viimased kindlad andmed tema esinemisest Mandri-Eestis pärinevad 1996. aastast. «Seetõttu peetakse teda Eesti looduses väljasurnud liigiks,» sõnas ta.

Fastum geelist saab varsti retseptiravim

7. jaanuarist 2011 on ketoprofeeni sisaldavad paiksed ravimid, millest tuntuim on rahva seas väga populaarne Fastum geel, retseptiravimid, kirjutas Tarbija 24 ravimiametile viidates. 

Piirangud kehtestatakse ketoprofeeni paiksel kasutamisel tekkivate ohtlike valgustundlikkusreaktsioonide ja oktokrüleeniga koostoime (UV-filter) tõttu. Euroopa Komisjon otsustas 29. novembril 2010, et vastavalt Euroopa ravimiameti inimravimite komitee (CHMP) soovitusele tuleb ketoprofeeni edaspidi kasutada üksnes arsti ettekirjutusel, st retsepti alusel.

Mustjalas selgusid tugevamad käesurumises

võistlus
Saaremaa kuus paremat käesurujat: Fred Pokk (paremalt), Marko Siinvert, Elari Kovaljov, Siim Vaga, Kaarel Humal ja Karl Kolter. Foto: Kalle Kolter

Mustjala spordisaalis peeti Saaremaa esivõistlused käesurumises. Võistlus peeti spetsiaalsel laual klassikaliste reeglite järgi ja absoluutarvestuses. Kuna kohale oli tulnud kuus kanget meest, andis kohtunikekogu õiguse võistlus läbi viia turniirisüsteemis, kus kõik osavõtjad said omavahel kätt suruda. Kaotust said tunda kõik, see näitab käesurujate tugevat, ühtlast taset. Turniiri võitis ja saavutas käesurumise meistri tiitli Laimjala valla mees Fred Pokk 4 punktiga. Tema saab nüüd aasta aega uhkusega kõvema käe särki kanda. Sama punktisumma juures sai hõbemedali Mustjala valla Küdema külavanem Marko Siinvert.
Kolmanda ja neljanda koha võtsid Leisi valla mehed Elari Kovaljov ja Kaarel Humal. Viienda koha saavutas Karl Kolter Mustjalast ja kuues Saaremaa kõva käsi on Siim Vaga Leisi vallast.

Kes võiks olla Eesti rahvusloom?

Panime kylauudis.ee paremasse veergu üles küsitluse, kuhu oleme ritta sättinud hulga kodumaiseid loomi. Kutsume kõiki oma lugejaid küsitlusele vastama, et välja selgitada, millisele loomale on poolehoid kõige suurem.

Valik maailma rahvaste rahvusloomi:

  • Soome ja Venemaa – karu
  • Rumeenia – ilves
  • Somaalia  – leopard
  • Hispaania – härg
  • Rootsi – lõvi, põder
  • Brasiilia – jaaguar
  • Belgia, Bulgaaria – lõvi
  • Austraalia – känguru, koaala

Palume teil kirjutada selle postituse kommentaaridesse, miks peaks just teie soositud loom Eesti rahvusloomaks saama. Samuti palume panna siia kirja see potsentsiaalne tulevane rahvusloom, keda te meie küsitluse loetelust ei leidnud.

Filmitalgulised vallutavad kogu Eestimaa

Valmistumaks väärikalt Eesti filmi 100. juubeliaastaks, toimuvad Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel järgmisel aastal üleriigilised filmitalgud. Kinokunsti ning osaluskultuuri kokkupuutepunkte kompava eksperimendi eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema.

“Filmitalgute käigus tahame pakkuda koostegemise rõõmu kodanikuühiskonnale ning jagada massiivset filmi- ja meediaõpet,” sõnas Kinobussi juht Mikk Rand. “Talgute tulemusel valmib täispikk mängufilm, mis võtab kokku eestluse elujõu ning on kenaks kingituseks Eesti filmile, mis tähistab 2012. aastal oma 100. juubelit.”

Kodanikuühiskonna aktiviseerimiseks viivad filmiprofid kõigis Eesti maakondades jaanuarist aprillini läbi filmikoolitusi. Koolitustel ning veebikeskkonna www.filmitalgud.ee vahendusel saavad kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem ka sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel. Loe edasi: Filmitalgulised vallutavad kogu Eestimaa

Siil Eesti rahvusloomaks?

Rahvuslooma kandidaat Lääne-Virumaal Salla külas. Foto: Elina Kononenko

Eestlastel on olemas rahvuslill, rahvuslind, rahvuskivi, rahvuskala, ent veel ei ole rahvuslooma. Miks mitte valida siil, väike ja tubli nohiseja, meie rahvusloomaks? Nii arvavad aktivistid, kes kutsuvad üles valima siili Eesti rahvusloomaks.

“Siil Eesti rahvusloomaks!” kõlab nende üleskutse. Siil on ajast aega olnud meie nägu – väike, rahulik ja nohistab omaette, ent kui teda torkida, kukub turtsuma ja torkab valusalt.

Üle kõige maailmas meeldib siilile anda nõu suurtele, ent veidi ohmudele selle kohta, kuidas paremini sortsidele säru teha!

Facebooki lehekülg: http://www.facebook.com/rahvusloom

Tartus ja Tallinnas on tudengite dokiõhtu

Täna ja homme on Tartus ja Tallinnas tudengite filmiõhtud, kus esilinastuvad neli tudengite maailma eri paigus tehtud lühidokumentaalfilmi.

Filmiprogrammi kuuluvad järgmised filmid:

“Telegrammid Burjaatiast”
(Režissöör Mirjam Matiisen/ 30 min/ 2010). Dokumentaalfilmi peategelane on laama Karam Dorzh, ilmaliku nimega Igor Nikolajevitsh Ardujev, kes teenib oma igapäevast leiba Burjaatia vabariigi väikese külakese Kõreni budismitemplis.

“Rahu ja armastust otsimas” (Režissöör Kätlin Palm/ 15 min/2010). Lugu Londonis elavast kodutust mehest, kes püüab teenida elatist oma luuletuste müümisega.

“Üles, alla” ( Režissöör  Toomas Järvet/ 26 min / 2008). Dokumentaalfilm kolmest barselonalasest, kes püüavad leida oma elus kuldset keskteed ja tasakaalu soovide ja kohustuste vahel

“Särav Unistus”
(Režissöör  Brett Orloff/ 27 min/2010). Film jutustab loo kahest noorest naisest, kes jagavad unistust saada Itaalia burlesquelavade uuteks staarideks.

Filme saab vaadata täna Tartus Genialistide klubis algusega kell 20 ja homme Tallinna Kinomajas kell 19.

Pärimusmuusika Ait aastavahetusel otse-eetris

Foto: Eesti Pärimusmuusika Keskus
ETV teeb eeloleval aastavahetusel mitu otselülitust Viljandi Pärimusmuusika Aita, kus peetakse pidu ansambli Untsakad muusika ja laulude saatel.

Aida peost kujuneb maakonnas üks suuremaid ja esinduslikumaid, mis toob kokku rahvast nii lähedalt kui kaugelt. “Pole just palju hetki, mida saame ajalooliseks tituleerida juba enne nende saabumist. Seekordne aastavahetus on kahtlemata üks nendest, sest koos 2010. aastaga vaob minevikku eesti kroon. Niisiis on meil küllaldaselt põhjust väärikaks tähistamiseks,” lausus Rannar Raba Eesti Pärimusmuusika Keskusest.

Märkimaks euroalaga liitumist ja kultuuripealinna tiitli saabumist Tallinnasse läheb suur osa ETV aastavahetusprogrammist eetrisse Estonia teatri juures peetavalt rahvapeolt, mida korraldavad sihtasutus Tallinn 2011, Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusringhääling koostöös riigikantselei, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Pangaga.

Pealinnast vahendavad televaatajatele toimuvat õhtujuhid Anu Välba ja Marko Kaljuveer aga ka näiteks Anatoli Tafitšuk ja mitmed teised tuntud teletegijad.

Lisaks püütakse aastavahetusmeeleolusid mitmes teises Eestimaa paigas, seal hulgas Viljandis. Pärimusmuusika Aidast teeb reportaaže ja intervjuusid rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk.

Suurt aastavahetuspidu peetakse Pärimusmuusika Aidas teist korda. Eelmisel uusaastaööl tantsitas enam kui 300 peolist ansambel Apelsin.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Mulgimaal jagatakse tunnustust kultuuri- ja spordirahvale

parl
Kultuuripärl läheb Aivar Trallmannile. Elmo Riigi foto (Sakala)

Kolmapäeval pärimusmuusika aidas peetaval ”Pärlipeol” jagatakse tunnustust Viljandimaa tegusale kultuurirahvale ja tublidele sportlastele.

Lõppeva aasta Viljandimaa Kultuuripärl läheb Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastajale Aivar Trallmannile.

Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia saavad:

• Maire Sala — kalmistukultuuri tutvustaja, väärtustaja ja talletaja, näituse ”Eesti matus” koostaja, raamatute ”Igaviku teele” ning ”Viljandimaa kalmistute lugu” autor.
• Viljandimaa Kammerkoor — tänavu kümneaastaseks saanud Viljandimaa koorimuusika edendaja, kellel ilmus esimene heliplaat ”Mõni asi on ilmas püha”, Bratislava rahvusvahelise koorikonkursi hõbe- ja kuld-diplomi laureaat. Koori dirigendid on Toomas Voll, Kadi Ritsing ja Jüri Liiva.
• Mulgipidu 2010 — Karksi ordulinnuses peetud esimesel Mulgi laulu- ja tantsupeol osales 61 kollektiivi 1000 laulja ja tantsijaga kogu ajalooliselt Mulgimaalt. Peo eestvedajad olid Alli Laande ja Kristel Habakukk.
• Malle Saarelaid — kauaaegne kunstiõpetaja, erivajadustega noorte kunstistuudio Keldristuudio juhendaja ja invateatri Karlanda dekoraator-kostümeerija.
• Evi Eilonen — kauaaegne Saarepeedi põhikooli ajalooõpetaja, kohaliku kodu-, kooli- ja kultuuriloo uurija ja talletaja.
• Priit Noorhani — Viljandi džässiklubi eestvedaja.
• Märt Tomp — Kärstna piirkonna noorte spordielu eestvedaja.
• Toomas Aavasalu — Tääksi spordielu koordineerija ja suusamaja ehituse eestvedaja.
• Valdeko Kalma — maadlusklubi Tulevik eestvedaja.
• Margus Keerutaja — Viljandi Metalli võrkpallinaiskonna mänedžer.

Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaadid:

• Valeri Velbaum — katuselaastumeister, meeste käsitöö traditsioonide hoidja ja edendaja.
• Kersti Vunder — Tarvastu valla tantsukultuuri hoidja ja edendaja.
• Tiiu Siim — mitmekülgne ja energiline kultuurielu eestvedaja.
• Riina Mankin — segakoori Ilmatar koorijuht ja laulutraditsiooni edendaja.
• Alli Laande— mulgi keele ja kultuuri arendaja ning edendaja.
• Leida Mägi — Viljandimaa rahvakunstiühingu asutaja ja kauaaegne eestvedaja.
Pärlipeol annab Viljandimaa spordiliit karikad aasta parimatele sportlastele ja maavalitsus tunnuskirja liikumise ”Vallarahvas liikuma” laureaatidele.
Viljandimaa parim meessportlane on sõudja, Euroopa meistrivõistlustel paarisaerulises kahepaadis hõbemedali võitnud Kaspar Taimsoo. Naissportlastest pälvib parima tunnustuse võrkpallur Anu Ennok, kes on Viljandimaa aasta võistkonnaks nimetatud naiskonna Viljandi Metall liige. Parimad noorsportlased valiti kergejõustiklaste seast: need on Kätlin Tõllasson ja Martin Männik. Aasta tegija tiitel määrati Viljandi rattaklubile ning aasta ürituseks valiti esimene Mulgi uisumaraton.

Allikas: Sakala.ajaleht.ee

Heategevuslik galakontsert toetab erivajadustega lapsi

kontsertPille Lille Muusikute Toetusfond (PLMF) lõpetab oma viienda Tallinna talvefestivali ”Tõsta pilk ja ava süda” suurejoonelise galakontserdiga, mille raames tehtud annetustest toetatakse erivajadustega individuaalõppijaid ja päevakeskuses (MTÜ Nirk) õppivaid hariduslike erivajadustega lapsi.

Keskuses õpib 16 Tallinna ja Harjumaa põhikooli õpilast, kellel ei ole tervisliku seisundi tõttu võimalik oma kodukoolis ja tavaklassis õppida. Lapsi transporditakse minibussiga ning kõige suurem mure on koolibussi finantseerimine, mis maksab päevas 900 krooni.

Heategevuslik galakontsert toimub teisipäeval, 28. detsembril kell 17.30 Tallinnas Kaarli kirikus. Esinevad: Pille Lill (sopran), Maria Veretenina (sopran), Piia Paemurru (klaver), Erika Jefimova (orel), EMTA Kammerorkester, Credo-Allika kammerkoor, Kehra Kunstidekooli plaatpilli ansambel Xilofono, juhendaja Ülle Raud, dirigent Eivin Toodo. Õhtut juhivad Meelis Kompus ja Pille Lill.

Loomisel on sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule

Foto: garavasara.com

Enne jõule toimus Vikerkaaresilla eestvedamisel koosolek, kus arutati lõunanaabrite lätlastega koostöövõimalusi luua ühine veebiväljund “Sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule”, kaasates lisaks Eestile ja Lätile ka Leedu, Ukraina kogukonnad ning inglise ja vene keelt kõnelevate inimeste kogukonnad. Ühises ringis tutvustati oma seniseid tegevusi ning tulevikuvisioone.

Lätlased – Gara Vasara meeskond (GaraVasara.com), Juris (endine teleprodutsent), Vadim (ettevõtete ja veebilehtede platvormi ehitajate konsultant), Eriks (endine teleuudiste reporter) rääkisid oma projekti sünnist ning visioonist luua suurem, kogu Baltikumi ja teisi naaberriike kaasav sotsiaalne võrgustik. Gara Vasara on sõnade mäng ning tähendab tõlkes “pikk suvi”, aga ka “suur vaimsus”. Loe edasi: Loomisel on sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule

Hiiumaa haigla kogus toetusena ligi 1,4 miljonit

ETV heategevusprogrammi “Jõulutunnel” toetustelefonid sulgusid pühapäeva õhtul ning annetuskõnesid tehti üle 24 tuhande, kogudes hiidlaste haiglale 1 miljon 383 tuhat krooni.

“Hiidlaste soov, et nende meretaguses haiglas oleks kompuutertomograaf, leidis paljude televaatajate mõistmist ja toetust. Me soovisime ka laiemalt käsitleda ääremaade võimalusi, seal elamise riske ja suhteid suuremate keskustega ning suur tänu kõigile, kes elukorraldusele Eestis kaasa mõtlesid,” ütles Jõulutunneli produtsent Margus Saar.

Esimese jõulupüha 4,5-tunnise programmi partner oli Hiidlaste Koostöökogu, kes ühendab kohaliku kogukonna algatust osta Hiiumaa Haiglasse kompuutertomograaf, mis võimaldab hea diagnostika kohapeal ja seeläbi kiire ning õige meditsiiniabi.

Allikas: ERR

Kihnu sai ühenduse mandriga tagasi

ilmastik
Kihnu lennuk. Ants Liiguse foto

Pärnu Postimees annab teada, et Kihnu saar pääses täna kolm päeva kestnud ilmavangistusest.

Täna tegi Pärnu ja Kihnu vahet reise kaks lennukit. Peale Kihnu liinilennuki oli abiks Ruhnu lennuk. Kihnu lennuvälja andmete kohaselt oli tänaseks planeeritud seitse lendu.
Tagantjärele veetakse saarele toidukaupa, mis pidanuks sinna jõudma enne pühi.

Noortekeskus tuleb Paide tänavatele

paide
Noortele pakutakse vaheajaks õues tegevust. Andrus Eesmaa foto

Tänasest, 27. detsembrist kolib Paide avatud noortekeskus kolmeks tunniks päevas oma tegevustega keskväljakul asuvasse lumelinna, kus noortele pakutakse õues tegutsemise võimalusi. Üritusega soovitakse meelitada noori koolivaheajal väljas liikuma, nõnda et vaheaeg ei mööduks ainult toas ja noored saaksid nautida lumerohket talve. Noortekeskuse töötajad on mõelnud korraldada erinevaid mänge ja võistlusi, millest oodatakse osa võtma kõiki noori, kel hea tuju ning seljas soojad riided.

Allikas: Järva Teataja