Rubriik: Eesti

Suur jaht Metsatöllu fännidele

Metsatöll on Eesti tuntuim metal bänd, kellel tänaseks välja antud neli albumit ning seljataga üle 300 kontserdi Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning müüdud on rohkem kui 50 000 plaati. Metsatöllu on neljal korral pärjatud auhindadega Eesti Muusikaauhindade jagamisel. Metsatöllu viimane neljas album Äio ilmus Universali sõsarfirma Spinefarm Records alt. Eestikeelne album jõudis lettidele Ühendriikides, Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ja teistel suurematel turgudel, ning tänaseks on “Äiot” müüdud üle 20 000 eksemplari.

www.metsatoll.ee

20. ja 21. augustil leiavad aset Metsatöllu uue muusikavideo võtted. Kui oled tulihingeline ning tõeline Metsatöllu fänn, tule ja näita ennast Eesti tuntuima metal bändi uues muusikavideos! Kõiki kuulsusejanulisi ja pööraseid vabatahtlikke ootame registreeruma 16. augustini muusikavideos osalemiseks SIIN.

Alates sellest nädalast otsitakse Metsatöllu uue muusikavideo salvestusele entusiastlikke, igas vanuses, pikkuses ja mõõdus fänne videos loodava muinasmaailma osalisteks. Muusikavideo filmitakse üles maalilise järve ääres Lõuna-Eestis. Kõikidele osalejatele kingib Metsatöll eksklusiivse meene.

Muusikavideos osalemiseks täida ankeet ja hakka ka Facebookis dokumentaalfilmi Hundi süda sees fänniks.

Muusikavideo režissöör on Liina Paakspuu ning video valmib osana põhjamaiste metal-vägilaste Metsatöllu, Finntrolli ja Tyri vallutusi vaatlevast dokumentaalfilmist „Hundi süda sees“. Dokumentaalfilmi režissöör on Liina Paakspuu ja produtsent on Karin Reinberg-Shestakov ning tootja OÜ Revolver Film. Dokumentaalfilmi rahastavad teiste hulgas Eesti Filmi Sihtasutus ja Kultuurkapital.

Lisainfo:
Gretlyn Palberg
Tel +372 5566 6603
E-post gretlyn@revolver.ee

Rõuge golfiklubi kutsub golfiõhtule

Rõuge Golfiklubi kutsub kõiki golfimängust huvitatuid neljapäeval 11. augustil kell 18.00 Rõuges Jaanipeebu surnuaia kõrval asuvale väljakule golfiõhtule.

Golfiõhtul tutvustatakse mängu olemust, varustust, löögitehnikat, reegleid ja muud seonduvat. Lisaks tutvustamisele ka harjutatakse ja mängitakse golfi.

Golfiõhtu saab teoks Kohaliku Omaalgatuse Programmi toetusel.

Täpsemat infot saab Karel Saarnalt (tel: 5560 3989 või e-mail: karel.saarna@gmail.com)

Otepää käsitöölaat läks igati korda

7.augustil toimus Otepääl Kultuurikeskuse pargis traditsiooniline rahvamuusikapäev ja käsitöölaat. Käsitöölaada avas vallavanem Andres Visnapuu.

Laada peakorraldaja Otepää Naisseltsi esinaise Riita Aaderi kinnitusel läks laat igati korda – palju oli nii laadalisi kui ka müüjaid. “Tänan kõiki laadamüüjaid osavõtu eest, tänan kõiki esinejaid, eriliselt tänan Otepää Noortekeskuse noori, kes võtsid oma etteastet väga tõsiselt ja valmistasid ette väga toreda moeshow,” rääkis Aader. Aader tänas ka neid, kes aitasid laata korraldada (Eesti Kultuurkapital, Kohaliku Omaalgatuse Programm, Otepää Naisselts ja Otepää Kultuurikeskus) ja Otepää vallavalitsust vastutulelikkuse ja heatahtliku suhtumise ning osutatud abi eest.

15. korda toimunud Otepää rahvamuusikapäeval ja käsitöölaadal esinesid mitmed Otepää kollektiivid – rahvatantsu segarühm Nuustaku, naisrühm Nuustaku ja Nuustau noored, naisrühm Vesiroos, ansambel Relami, eakate rühmad Tantsurõõm ja Laulurõõm, rahvamuusikud Merle Soonbergi ja Margit Tali ja rahvamuusikaorkester Lille Tali juhendamisel, Otepää Noortekeskus ja Pühajärve Puhkpilliorkester. Päeva juhtis Alar Haak. Külalisena esines Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester Fööniks solistidega. Loe edasi: Otepää käsitöölaat läks igati korda

Naiskodukaitsjad võitsid kauaoodatud laskekarika

Terhi Anttila Uniküla lasketiirus kõmmutamas

Nädalavahetusel külastasid Naiskodukaitse Tartu ja Viru ringkonda Vantaa reservväelased. Traditsioonisel augustikuisel külaskäigul tutvuti Eesti riigikaitsesüsteemiga ja korraldati traditsioonilised laskveõistlused naiskodukaitsjate ja Vantaa reservväelaste liidu liikmete vahel, mille võit tuli viimaks naiskodukaitsjatele.

Oma külaskäiku Eestisse alustasid soomlased Tartu malevast, kus Janar Saarniit andis külalistele loengu “Ülevaade täpsuslaskuri ja snaipri väljaõppest ja relvastusest”, peale mida suunduti KVÜÕA simulastioonikeskusesse. Pärastlõunal toimusid Unikülas traditsioonilised laskevõistlused Vantaa reservväelaste liidu liikmete ja naiskodukaitsjate vahel, mille võit sedakorda tuli eestlastele.

Võistlus toimus automaadist AK4. Võistkonna moodustasid kolm naiskodukaitsjat ja kolm kaitseliitlast. Soome esinduse moodustasid Vantaa reservväelaste liidu kolm mees- ja naisliiget. Naiskodukaitsjaid esindasid Eva Nessler, Ulvi Karu ja Kristel Kitsing. Kaitseliitlastest läks arvestusse Ain Ehari, Aivo Näki ja Kalev Koppeli tulemused.

Individuaalarvestuses oli naistest parim Eva Nessler, teiseks tuli Terhi Anttila ja kolmanda koha võiltes välja Ulvi Karu. Meestest oli parim Ain Ehari, teise koha saavutas Aivo Näkk ja kolmandaks tuli Juha Ylinen. Loe edasi: Naiskodukaitsjad võitsid kauaoodatud laskekarika

Algas registreerimine Rulluisumaratoni lastesõitudele

Tänasest on www.tartumaraton.ee leheküljel avatud registreerimine laupäeval toimuvatele Tartu Rulluisumaratoni lastesõitudele. Internetis saab end kirja panna reede õhtul kella 17ni. Üritusele saab registreeruda ka vahetult enne TILLUsõitu ja MINImaratoni rulluisumaratoni võistluskeskuses.

SEB 5. Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud toimuvad laupäeval, 13.augustil. Koolieelikuid oodatakse 500 m pikkuse TILLUsõidu starti kell 16 ning kooliealisi lapsi 3,4 km pika MINImaratoni rajale kell 16.30. Lasteüritustel võitjaid ei selgitata, lõpetajaid ootavad finišis diplom ja medal. Lisaks saavad kõik lõpetajad toreda võimaluse südasuvel ka jääle uisutama minna – lastesõitude medali omanikku ootavad tasuta jääpilet ja uisud liuglemiseks Lõunakeskuse liuväljal 13. või 14. augustil!

Vahetult enne lastesõite toimub maratoni võistluskeskuses ka Hawaii Expressi rulluisukool. Uisutamisalaseid näpunäiteid jagab treener Tõnis Tali. Koolitus on tasuta, registreerimiseks tuleb saata e-meil koos osaleja nime ja vanusega aadressile tartumaraton@tartumaraton.ee. Möödunud nädalavahetusel käis maratonieelses rulluisukoolis Tartus ja Tallinnas ligi poolsada last. Uisukoole läbi viinud Tali sõnul oli suur rõõm taaskord näha väikeseid entusiastlikke spordisõpru rullidel veeremas. “Aktiivset huvi rulluisutamise vastu ei näidanud üles vaid lapsed – ka mitmed kaasas olnud vanemad osalesid koolitunnis vägagi pühendunult,“ rõhutas Tali. Loe edasi: Algas registreerimine Rulluisumaratoni lastesõitudele

Tulemas on Põltsamaa Jõe Suvemängud

13. augustil toimuvad Põltsamaa linnas Põltsamaa Jõe 37. Suvemängud, mille eesmärgiks on hoogustada sporditegevust Põltsamaa piirkonnas.

Suvemängudele kutsutakse kõiki, kes elavad või töötavad Põltsamaa-, Puurmani-,
Pajusi-, Imavere-, Kolga-Jaani-, Kõo vallas ja Põltsamaa ja Võhma linnas ning
õpilased, üliõpilased, kelle vanemad on seotud eelpool toodud tingimustel linnade
ja valdadega.

Võistlusaladeks on rannavõrkpall, jalgpall, korvpall, rahvastepall, võistkondlik petank, paigalt kaugushüpe, kuulijänn ja topispallijänn, soome kurn, tennis, jalgrattakross, sõudmine ja ujumine. Lisaks peetakse juhtide mitmevõistlus.

Parimatele on välja pandud autasud. Osavõtumaks on Põltsamaa linnal ja vallal 200 eurot ja teised omavalitsustel 130 eurot. Lähetuskulud ja toitlustamiskulud kannavad osavõtjad ise.

Põltsamaa Jõe 37. Suvemänge korraldab SA Põltsamaa Sport koos Põltsamaa linnavalitsuse ja Põltsamaa Spordiliiduga. Täpsema info leiab siit.

Narva kutsub noormehi nekrutiks

12.-14. augustil toimub Narva linnuses ajaloofestival „Narva lahing“, mille raames leiab esimest korda aset nekrutite laager.

Laagris tutvuvad nekrutid Narva Põhjasõja perioodi ajalooga, õpivad vana tehnika järgi padrunipaberit valmistama, proovivad jõudu kahurist ja musketist tulistamises, näevad Rootsi armeed ja võib-olla võtavad osa ka lahingust.

Osalejaks võib saada iga noormees vanuses 16-25 aastat. Kui laagrist tahab osa võtta alla kuueteistkümne aasta vanune poiss, peab ta kaasa võtma täiskasvanu. Laagris osalemine on tasuta, kohtade arv on piiratud.

Nagu igaaastase ajaloofestivaligi puhul, on ka nekrutite laagri eesmärk ajaloo populariseerimine ja noorte kaasamine aktiivsesse ja kasulikku vaba aja veetmisse.

Täpsema info leiab siit.

Haapsalus algab sel nädavahetusel Valge Daami aeg

Sel nädalavahetusel algab Haapsalus Valge Daami aeg, mis on pühendatud piiskopilinnuse vahel elavale kuulsale legendile – Valgele Daamile. Valge Daami aega peetakse augustikuus täiskuu ajal.

Reedel võib Karja tänaval osa saada käsitöölaadast ja erinevatest töötubadest. Loomekeskuses on avatud näitused ja õhtul näidatakse kaunis-lõbusaid-nukraid filme. Galeriis Central saab terve nädalavahetuse jooksul lasta ennast jäädvustada ajaloolises Haapsalus. Iloni imedemaal näidatakse etendust “Pettson ja Findus rebasejahil” ning Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis peab vestlusringi lugejatega Tallinna Sünagoogi ülem Rafail Beltšikov. Lisaks võib nautida muusikat, kuulata Haapsalu linna muinsuskaitse spetsialisti ja “helisevat näitlejat” Kristjan Üksküla. Piiskopilinnuses etendatakse hilisõhtul vabaõhulavastust “Valge Daam”.

Laupäeval peetakse Valge Daami regatt. Lisaks käsitöölaadale avatakse ka kaks raamatulaata, üks Karja tänaval ja teine (tasuta raamatute laat) lasteraamatukogu hoovis. Rannarootsi muuseumis õnnistatakse ja lastakse vette renoveeritud Naissaare paat. Kultuurikeskuse ees toimub Björn Koobi teibimaali töötuba, kus publiku silme ees valmib teibirulle kasutades maal. Lisaks saab taas kuulata muusikat, näha etendust ja tantsu ning ka ise tantsida.

Pühapäeval on jätkuvalt avatud käsitöötänav ja Rootsituru lava. Rootsiturul peetakse ka Haapsalu salli päeva, kus saab osaleda nii õpitubades kui ka kudumisvõistlusel. Toimuvad näitusmüük, käsitööloterii ja moedemonstratsioon. Viive Marleen, naiskoor Netty ja tantsurühm Black Coffee etendavad Haapsalu salli lugu. Lisaks on võimalik kuulata erinevat muusikat, vaadata Aita Vaheri sõnadeta etendust “Südamelähedased asjad” ning lihtsalt lesida Limonaadimaja lesilas.

Täpsemat infot Valge Daami aja kohta leiab siit.

 

Valgamaa mehi oodatakse Tõrvasse jooksma

„Mehed Liikuma“ projekt kutsub  Valgamaa mehi 12. augustil Tõrvasse osalema neljandal Tõrva sildade jooksul. Üritust toetavad Valga Maavalitsus, Valgamaa Spordiliit, Tõrva Spordiselts ja Tõrva Linnavalitsus.

Võistlusele registreerimine toimub samal päeval kell 17.00-17.45 Tõrva kesklinnas asuvas Sõpruse pargis ja jooksuvõistlused saavad alguse kell 18.oo Tõrva Tarbijate Ühistu kesklinna Konsumi parkla kõrvalt Õhne jõe ääres.

Valgamaa Spordiliidu tegevjuhi ja „Mehed Liikuma“ Valgamaa meeste aktiivgrupi liikme Rein Leppiku sõnul on üritusele oodatud kõik jooksmisest lugupidavad Valgamaa mehed. „Lisaks meestele on üritusele oodatud ka naised ja lapsed, kes samuti saavad oma vanusegruppides jooksuvõistlusest osa võtta,“ selgitas Leppik. Võistluse põhidistantsiks on 6 kilomeetrit.

„Mehed Liikuma Valgamaal“ on Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud projekt, mille eestvedajaks on Valga Maavalitsus koostöös Valgamaa Spordiliidu ja mittetulundusühinguga ABC Arendus („Mehed Liikuma“ eestvedaja). Projekti eesmärgiks on tõsta Valgamaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning muuta meeste tervisega seotud hoiakuid. Projekti eesmärkide saavutamiseks on välja antud meeste terviseleht, moodustatud on 20-liikmeline „Mehed Liikuma“ Valgamaa meeste aktiivgrupp ja planeeritud on korraldada Valgamaa meestele ja noormeestele suunatud tervisefoorumeid ja liikumisüritusi. Üritust toetab ka MediTA meestekliinik.

„Mehed Liikuma“ projekti kohta leiab lisainfot siit.

Eestlased osalevad Lätis peetaval rohelisel nädalal

8.-12. augustini toimub Lätis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, milles osaleb 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu” on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel. Nädala töötoad jagunevad viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life‘. Loe lähemalt siit.

Allikas: Green Life, Bioneer.ee

Tartus algab armastusfilmide festival tARTuFF

Festivali avab L. von Trieri "Melanhoolia".
Esmaspäeval, 8. augustil algab Tartus armastusfilmide festival tARTuFF, mille süda asub taas Tartu Raekoja platsil, kus kuuel õhtul ja ööl näidatakse kokku 12 mängu- ja dokumentaalfilmi.

1600 istekohaga Eesti suurimasse vabaõhukinno on paigaldatud kinoekraan suuruses 20 x 15 meetrit, kust saab näha nii värskeid filme, aga ka kinoklassikaks kujunenud teoseid kogu maailmast.

Festival avatakse kuulsa taani filmimehe Lars von Trieri Cannes’i festivalil režissööri sõnavõttude tõttu skandaali tekitanud katastroof-armastusfilmiga „Melanhoolia”, mille peaosaline Kirsten Dunst pälvis samas parima naispeaosalise preemia.

Festivali Raekoja platsi põhiprogrammis näeb publik teiste hulgas ka tunnustatud hiina filmirežissööri Zhang Yimou tänapäevastatud Romeo ja Julia lugu „Viirpuu all”, kanada wunderkindi Xavier Dolani stiilset retrofilmi „Kujuteldav armastus”, legendaarse saksa lavastaja Werner Herzogi poeetilist dokk Antarktikast „Ootamatud kohtumised maailma lõpus” jt.

Filmiklassikast tuuakse tartlaste ette 1971. aastal valminud Luchino Visconti suursugune „Surm Veneetsias” ja festivali lõpetav 1966. a Eesti film „Ühe suve akvarellid” restaureeritud variant Aarne Ükskülaga peaosas. Filmikülalistest väisab seekord tARTuFFi tõsielusündmustel põhinev sõjadraama ja tugeva naise lugu „Nagu mind polekski” iirlannast režissöör Juanita Wilson. Loe edasi: Tartus algab armastusfilmide festival tARTuFF

Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Kiviranna Urmas. Foto: Uma Leht
Koorastõ mõisa nimmamisõ 500. aastapäävä kõrraldaja Kiviranna Urmas (42) om Koorastõ küläelo käümä tõmmanu.A et maaelo alalõ jäänü, pidänü riik timä meelest iks pääliinast kavvõmbalõ küündümä.

Olõt eloaig Koorastõn elänü?
Iks eloaig elänü, tansaman mõisamajan sündünü. Seo om mõisavalitsõja maja. Õigõ mõisa oll’ sääl takanpuul, kon puu omma. Seo oll’ kar’amõisa: ütel puul jõkõ olli kar’alauda, tõsõl puul kanalaut ja tsigala.

Olõt saanu seo kandi küläelo vidäjäs. Midä tuu tähendäs?
Mõistaki-i üteldä… (Naanõ Kristel avitas: kohustuisi!) Jah, kohustuisi, tüüd, kats nädälit om puhkust är, a umma tüüd ei olõ saanu tetäki!

Midä miildüs kõgõ inämb tetä?
Tassakõistõ nokitsõda. Ku es pidänü riigitüüd (Urmas om Kanepi gümnaasiumi majandusjuhataja – UL) tegemä, sis nokitsõs koton, kütäs õdagu sanna ja es tennügi midägi muud.

Kon tuu kirän om, ku vana Koorastõ mõis om?
Tuud om kõnõldu joba latsõst saadik. Professor Ahasõ Rein, kes siin suvitas, võtsõ arhiivist vällä, et seo om iks õigõ aastaarv – innegi om juhtunu, et nakatas pito pidämä ja lõpus tulõ vällä, et tulõ 700 hoobis!

Kas Koorastõ külä eläs?
Mu meelest külh eläs. Tan oll’ hulga tühje maiu, nüüt omma suurõmbaltjaolt suvila.
Ku rahvast hõikat, tulõva iks kõik kokko. Talguki – «Teemi är!» – olli meil seokõrd Põlva maakunna kõgõ suurõmba. Kaibsõmi mõisaaigsõ kivitii vällä. Tull’ vällä, et all oll’ viil tõnõ kivitii – 20 cm sügävämbäl. Puhastimi parki ja järveviirt. Loe edasi: Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Tallinnas jätkub tsirkusefestival “Tsirkusepuu”

Tallinnas jätkub uue tsirkuse festival “Tsirkusepuu”, mille raames astuvad üles noored tsirkusetrupid paljudest riikidest üle Euroopa. Teiste seas esitleb oma värskeimat loomingut kodumaine noortetsirkus.

„Tsirkusepuu“ tutvustab Euroopa noorte tsirkuse hetkeseisu ja toob kokku üle 100 tsirkuseartisti Belgiast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Soomest, Hollandist, Venemaalt ja Eestist. Tsirkus on tänapäeval kogu maailmas arenenud meelelahutuslikust trikkide näitamise paigast äärmiselt innovaatiliseks uudseks kunstivormiks. Festivali programmi saab jälgid telgis ja Kumus, toimuvad ka mitmed vabaõhuüritused.

Pühapäeval kell 14 alustatakse Tsirkuse alleel töötoaga Tsirkusepeenar, kus igaühel on võimalus külvata oma tsirkuseseeme. Piknikuplatsil toimetavad ehk suunavad ja juhendavad aednikud Piip ja Tuut ning nende abilised.

Toimuvad ka monorattaralli ning trummiorkestrite „Dynamo“ (Belgia) ja TRUMM-IT etteasted.

Vaata programmi siit.

Läänemaal lõpeb täna Eesti Külade IX Maapäev

Täna lõpeb Läänemaal Roostal Eesti Külade IX Maapäev „Tagasi koju!“, mille avasid reedel Liikumise Kodukant juhatuse esimees Liina Saar ja Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Maapäev on Liikumise Kodukant suursündmus, mida peetakse iga kahe aasta järel erinevas Eesti maakonnas alates 1996. aastast. Sel aastal on koos Liikumisega Kodukant korraldaja ja vastuvõtja Kodukant Läänemaa

Maapäeva ettevõtmised said hoo sisse juba 1. augustil, mil algasid Kodukandi Koolituskeskuse õppepäevad Läti ja Ukraina külalistele. Nädala sees tutvusid 33 väliskülalist 17 riigist Harju-, Rapla- ja Järvamaa küladega, samuti toimus õppereis Pärnu- ja Läänemaale. Reede algas Avatud ustega Läänemaa valdades, kes võõrusatasid 15 maakonna delegatsioone.

Roostal said kokku 440 osalejat, korraldajat, külalist ja vabatahtlikku, kes kolme päeva jooksul seadsid sihte kaheks järgmiseks Kodukandi tegevusaastaks. Maapäeva avamisel kuulutas Riigikogu esimees Ene Ergma (ühtlasi hindamiskomisjoni esimees) välja Liikumise Kodukant üle-Eestilise konkursi Aasta Küla 2011 võitja. Loe edasi: Läänemaal lõpeb täna Eesti Külade IX Maapäev

Noori põllumehi oodatakse toetust taotlema

9. augustil alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) toetustaotluste vastuvõttu põllumajandusliku ettevõtlusega alustavatelt noortelt, kes võivad saada kuni 40 000 eurot ühekordset toetust. See on ka esimene investeeringutoetus, mille taotlusi saab esitada elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA.

Põllumajandusettevõtjate keskmine vanus on Eestis aasta-aastalt tõusnud, noorte osakaal vähenenud. “Et elu maal jätkuks ning maanoortel oleks huvi ja paremaid võimalusi põllumajandustootmisega tegelda ning ka vanemate majapidamist üle võtta, selleks pakubki abi maaelu arengukava toetus põllumajandusega alustavatele noortele ettevõtjatele,” selgitas PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu.

Vähemalt pool soovitud toetusest tuleb investeerida ettevõtte põhivarasse (seadmed, masinad, ehitised jmt), muus osas on raha kasutamise võimalused avarad. Põllumajanduslikuks tootmiseks võib valida põllukultuuride kasvatamise ja loomapidamise, mesinduse, puuvilja- ja marjaistanduste rajamise, aianduse, omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemise jmt. Noortaluniku toetuse abil on aga edendatud ka näiteks jaanalinnufarmi, seenekasvatust, lilli ja dekoratiivtaimi tootvat aiandit.

Toetuse soovija peab olema kuni 40 aastane, põllumajandusliku eriharidusega (või omandab selle 36 kuu jooksul), kaheaastase põllumajandusliku töökogemusega. Samas ei tohi ta olla ise põllumajandusettevõtjana tegutsenud kauem kui 18 kuud.

9.-29. augustini 2011 kestev taotlusperiood on maaelu arengukava sellel programmperioodil juba viies. Varasemad neli taotlusvooru näitavad, et see toetusmeede on väga populaarne: kokku esitati 817 taotlust, 301 noortalunikule on välja makstud kokku 11,45 miljonit eurot toetust. Loe edasi: Noori põllumehi oodatakse toetust taotlema

Rõuge valla elanikud saavad juba esmaspäevast oma kodukohas tankida

Veel viimased jõupingutused reede pärastlõunal, sest juba sel esmaspäeval, 8. augustil on meie uhiuus Rõuge automaattankla valmis tankijad tervitama.

Suve alguses hoo sisse saanud Favora automaattankla ehitus on jõudnud lõpusirgele. Juba esmaspäeva, 8. augusti õhtupoolikust alates on võimalus kõigil vastvalminud jaamast mootorikütust osta. Tagamaks soodsat ja mõnusat tankimist, jagab Favora kõigile soovijatele, kes elavad Võrumaal, tasuta Favora sooduskaardi, mille kujundus on peaaegu sama värske kui vastvalminud Rõuge automaatjaam. Sooduskaart tagab tankijale igakordse soodustuse 2,6 senti mehitatud jaamas ning 1 sendi automaatjaamas iga ostetud kütuseliitri kohta.

Favora automaatjaam avatakse 8. augustil kell 16. Esimestele soovijatele jagatakse ning registreeritakse sooduskaart koha peal. Hiljem on kõikidel Võrumaa elanikel võimalus saada endale sooduskaart posti teel.

Tiit Toots

Kuressaare merepäevad tipnesid Raiekivi säärel merepeoga

Lätlaste purjelaev Libava Saaremaa merepäevadel.

Eelmise nädala lõpus avatud ja terve nädala vältav Saaremaa merenädal tipneb 5.-6. augustil Kuressaares Raiekivi säärel toimuvate merepäevadega. Saaremaa suurim merepidu toimub juba 15. korda!
Seekord Eesti ja eelkõige Saare maakonna tuletornidele pühendatud juubelipidustused pakusid külalistele meeldejäävaid elamusi ning sündmusterohket programmi. Näiteks korraldasid kirglik kalamees ning tuntud loodushoiu, kalapüügi ja kalatoitude populariseerija Vladislav Koržets ning kirjanik Jüri Tuulik merepäevadel räimeroogade koolituse. Paaritunnise šõuga võeti ette parimad kalaretseptid ja hõrgutisi pakuti ka publikule.
Ka muusikagurmaanidele pakutakse tänavu eriilmelisi elamusi.
Loomulikult ei puudu Kuressaare merepäevadelt selgi korral käsitöölaat, haakriku laat, rannavolle turniir ja noorte purjetajate regatt. Kuressaare kultuurikeskuses on avatud tuletornidele pühendatud näitus “Igal majakal oma tuli…”, piiskopilinnuses näeb aga näitust Soome tuletornidest. Kuressaare linnateater koostöös VAT teatriga toob sadamaaidas publiku ette suvelavastuse “Morten lollide laeval”, toimuvad mitmed konverentsid ja merelaulude konkurss. Näha saab erinevaid saare meistrite valmistatud paate ja merealuseid.
Merepäevadeks saabus Roomassaare sadamasse ka Kuressaare vapilaev EML Admiral Cowan. Kohal on Lääne prefektuuri piirivalvebüroo Kuressaare merevalvekeskuse laev PVL-112 Valve.Vahest ehk väärikaimat pilti pakub aga merepäevadele saabuv lätlaste purjelaev Libava, ligi 20-meetrine karavell, mille sarnastega künti merd juba 17. sajandil.
Silver Saluri

Maanteemuuseum pakub Põlva ökofestivali ajal eriprogramme

16.-20. augustil toimuvad maanteemuuseumis ökofestivali eriprogrammid ”Roheline tee”.

Ökofestivali eriprogrammi eesmärk on heita pilk erinevatele liikumisviisidele minevikust ning tutvustada rohelisi alternatiive tänases liikluses.
Mida pakume:
•Ringkäik Teeajas – arutleme ja vaatame, milliseid liikumisviise ja liikumisvahendeid on inimene läbi aja kasutanud. Milliseid materjale kasutati teedeehituses ja liiklusmärkide valmistamiseks? Miks ja kuidas asendus keskonnasäästlik hobune raudruuna ja autoga? Millal võidutsesid jalgrattad? Kõike seda näeb ja kuuleb liikudes koos giidiga mööda unikaalset ajaloolist teeruumi, mis kulgeb muinasajast tänapäeva.
•Elektriauto tutvustus. Vaatamiseks on väljas Eestis toodetud elektrikabriolett ZEV Seven. Kuuleme, millised on elektriauto eelised sisepõlemismootori ees ning kuidas aitab elektriauto kasutamine keskkonda säästa.
•Keskkonnateemaline viktoriin.
Viktoriini võitja saab preemiasõidu elektriautoga ZEV Seven (autojuhi kõrval).
Programmis saab osaleda muuseumipiletiga
Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Algasid Eesti Rahva Muuseumi välitööd Jõhvi kihelkonnas Toila vallas

Suvi on Eesti Rahva Muuseumile kiire ja põnev välitööde aeg, mil muuseumitöötajad liiguvad mitmes Eestis vallas, kogudes esemeid, intervjueerides, filmides ja pildistades kaasaega. Saja aasta jooksul on materjalidest kujunenud muuseumi rikkalikud kogud, kust igaüks võib leida midagi oma suguvõsa, kodukandi või kodutalu kohta. Jäädvustatud on erinevad ajad, inimesed ja aset leidnud muutused.

3.–10. augustini toimuvad Eesti Rahva Muuseumi välitööd Toila vallas. Seal kogutakse materjale kaasaja argielust, salvestatakse inimeste arvamusi, mõtteid ja tähelepanekuid, filmitakse ja pildistatakse kõige igapäevasemaid tegemisi.
ERMi jaoks on oluline kaasata inimesi tänapäevaelu jäädvustamisse ja anda neile sel moel võimalus otsustada, milliseks kujuneb muuseumikogudes säilitatav 21. sajandi alguse elu kajastav materjal.

Lisaks kaasaja dokumenteerimisele kogutakse täiendavaid selgitusi ja legende varasematel aegadel ERMi kogusse üle antud fotoseeriatele.

Välitööd saavad teoks koostöös ülikoolide ning teadusinstituutidega. Välitööde toetajaks on Eesti Kultuurkapital ja Toila vallavalitsus ning paljud ettevõtted: Regio AS, Toila SPA hotell, OÜ Luha AV Näpsid, Karja Pagariäri OÜ, Grüne Fee Eesti AS, Budget OÜ mysli.ee, PÜ E-piim, AS Viru Rand.

Välitööde juht on Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär Agnes Aljas.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Neli kohta + neli aega + kaks kuntnikku = neli näitust

1.-14. augustini resideerivad Evald Okase Muuseumis kunstnikud Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet Prantsusmaalt, et Haapsalu miljööst inspireerituna loominguga tegeleda.  Kunstnike Haapsalus veedetud aeg koosneb residentuurist, workshopist ja näitusest.

Haapsalus, Evald Okase Muuseumis, seisavad Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet vastamisi uue väljakutsega – luua teistsuguses aegruumilises situatsioonis. Väljapanek koostatakse sel korral üheskoos ja samaaegselt, lühikese perioodi jooksul kohapeal. Tulemusi esitletakse 14.-31. augustini samas muuseumis toimuval näitusel.
Tegu on küll kahe koos töötava, kuid samas kahe täiesti erineva kunstnikuga. Koos tegutsevad kaks täiesti erineva mõttemaalimaga isiksust, kes jälgivad teineteise loomingut, arutavad, vahetavad mõtteid ning jõuavad seeläbi ühisosani. Nende ühine looming on justkui maastik, mida nad läbivad rännates läbi aja ja ruumi, lastes end voolust kanda.
Kunstnike meelisväljendusvahendid on valgus, vesi, helid. Nende teosed on kui osad maastikust, mida nad on kas vaadelnud või siis ise välja mõelnud ning joonistamine on sealjuures mõlemale olulisim väljendusvahend.

Neljal küll järjestikku toimuval, kuid üksteisega mittesarnaneval näitusel mängivad kunstnikud meisterlikult aja ja ruumiga.Vaatajani tuuakse ühisel maastikul läbitu: kujutluspildid ja objektid, mis kõik jutustavad oma loo.

Näitus „Ükskord me kõnnime Marsil” avatakse Evald Okase muuseumis 13. augustil kell 18. Väljapanek jääb avatuks  31. augustini.

Lisaks näitusele korraldavad kunstnikud muuseumis joonistamise töötoa, millest võtavad osa 12 Eesti kunstnikku-kultuuritegelast: Mall Nukke, Elis Saareväli, Inga Heamägi, Rauno Thomas Moss, Maria-Kristiina Ulas, Lembe Ruben, Henri Hütt, Kaie Olmre-Hütt, Andres Väiko, Olivia Osik, Pille Laub, Katti Pärkson-Kull.
Workshopi käigus läbitakse erinevad etapid, mille tulemusena valmib osalejate ühine teos.
Töötoa algul töötavad kõik osalejad samas formaadis paberiga. Joonistused valmivad limiteeritud aja jooksul, mida võib kutsuda ”pingeseisundis joonistamiseks”.
 Seejärel viiakse valminud joonistused oma algsest dimensioonist välja. Töid vähendatakse ja suurendatakse, kasutades selleks video, foto, interneti ja teiste meediavahendite võimalusi.

Lõpetuseks segatakse kõik esimes etapis loodud joonistused omavahel kokku üheks suureks dimensiooninihkega näituseobjektiks, mida ekspneeritakse 13. augustil avataval näitusel „Ükskord me kõnnime Marsil“.

1.-14. augustini Nicolas Schneider´i ja Antoine Lejolivet´i residentuur Evald Okase Muuseumis.
10.-12. augustini joonistamise töötuba “Ükskord me kõnnime Marsil”.

13. augustil kell 18 avatakse näitus “Ükskord me kõnnime Marsil”. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Evald Okase Muuseum

Doonoritelgid jõuavad Haapsallu

Viiendat aastat toimuv doonoritelkide ringreis jõuab 8.-9. augustil Haapsallu, kus telgid ootavad doonoreid lossi esisel väljakul.

„Haapsalus doonoritelkides käis aasta tagasi kahe päeva jooksul verd andmas 277 inimest, kellest esmaseid doonoreid oli 30. Tänu nendele heatahtlikele ja lahketele Haapsalu inimestele kogusime 105 liitrit verd, mis on abivajajate jaoks hindamatu väärtusega,“ ütles Regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste. „Kõige rõõmustavam on see, et lisaks tuhandetele püsidoonoritele tuleb doonoritelkidesse igal aastal ka sadu esmaseid vereloovutajaid. Nii tegid möödunud suvel oma esimese vereloovutuse 470 inimest just doonoritelkides.” „Doonoritelkide projekt, mis kannab üldnimetust „Ka doonor on riigikaitsja“, on saanud alguse ideest, et riigi olemasolu sõltub eelkõige selle inimestest. Doonorid osalevad iga päev meie riigi ja inimeste kaitsmisel. Doonorlus on omamoodi lakmuspaber, mis näitab meie kodanikuühiskonna tugevust, aga ka hoolivust, abivajajate märkamist ning vabatahtlikku abistamist,” ütles doonoritelkide projekti eestvedaja, verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp, kelle sõnul on doonoritelkide eesmärk vere kogumise kõrval tutvustada veredoonorlust laiemalt.

Lisainfo www.verekeskus.ee

Laugu metsavahimajas kõneldakse looduses leiduvast toidust ja ravimtaimede kasutusest

Võtame endale aega kuulata ja vaadata, mida põnevat loodus meile pakub. Kutsume kõiki huvilisi pühapäeval, 7. augustil kell 14 Saaremaale Laugu metsavahimajja.
Räägime meie ümber kasvavate taimede omadustest ja kasutamise võimalustest. Jagame nõuandeid ravimtaimede õige korjamise, kuivatamise ja säilitamise kohta.
Oma teadmisi jagab põllumajandusteaduste doktor Aleksander Heintalu (Vigala Sass).
Üritus on tasuta – tule ise ja võta sõbrad kaasa! Sõita Kuressaare- Leisi maanteed, üle Leisi jõe silla vasakule 7 km. (2 km ja 6 km ristmikul viidad ,,RMK metsamaja”) Peederga külatee ääres.

Allikas: RMK

Matsi ja Kabli rannas vormitakse täna liivast loomaaeda

RMK Varbla ja Kabli looduskeskused kutsuvad peresid ja sõpruskondi  täna, 6. augustil kell 13 Pärnumaale Matsi ja Kabli randa valmistama liivakujusid teemal „Liivast loomaaed“.
Võta kaasa labidas, ämber ja muu vajalik inventar. Liivakujude valmistamiseks tuleb moodustada kuni viieliikmeline võistkond. Parimatele auhinnad!

Süvahavval saab näha ja õppida lõnga taimedega värvimist

Pühapäeval, 7. augustil toimub Süvahavva külas Põlvamaal järjekordne käsitööpäev. Algus kell 11 ning kohale juhatavad viidad. Osalemine on prii (annetuspõhine), kuid soojalt soovitav on eelregistreerimine ning kaasa hea tuju ning töötahe.
Nagu alati, on augusti käsitööpäeva põhiteemaks lõng ja lõnga seonduv. Lõnga värvimine erinevate taimedega, lõngadest vööde ja paelte punumine ja palju muud. Lisaks villale on taluõuel toimetamas veel sepp ja vanade padade taastaja.
Süvahavva külas tegutsev Süvahavva Loodustalu kasvatab maheviljeluses maitse-ja ravimtaimi ning edendab ökoturismi ja käsitööd. Talu eestvedamisel ja kogukonna abiga korraldatakse igal aastal neli avalikku sündmust:
* mai keskel Süvahavva töötava villavabriku-muuseumi suvehooaja avamispäev (piletivaba päev ehk muuseumiöö)
* juuni esimesel pühapäeval maitse- ja ravimtaimede kasvatamise ning kasutamise teabepäev + rohevahetus
* juuli teisel pühapäeval suve esimene käsitööpäev peateemaga VILL
* augusti esimesel pühapäeval suve teine käsitööpäev peateemaga LÕNG (lõnga värvimine taimedega).

Tänavu lisandub küla tegemistesse veel külapäev ja muinastulede öö 21.augustil.
Allikas: Peep Tobreluts
www.syvahavva.ee