28. septembril kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) helikoosolek: tartu vol 17.
17. helikoosoleku külaliseks on visuaal- ja helikunstnik, elektronmuusik ning improvisaator William Bilwa Costa, kes viib läbi töötoa ”resonants”. ”Resonants” tugineb harjutustele, mis võimaldavad tekitada kõrgendatud taju seisundeid. Töötuba tutvustab meetodeid, kuidas nii paaris- kui ansambliimprovisatsiooni käigus üksteist tähelepanelikult peegeldada. Keskendume kuulamisele, tunnetusele ja helist lähtuvale tegevusele, liikumisele ja mäluimpulssidele. Uurime energia ja heli laienemist ja kokkutõmbumist kehades ja ruumis. Uurime jälgi, mida liikumine kui materjal võtab meie välimise ja sisemise olemise vahel. Teistele kehadele reageerimise asemel tekitame hoiaku, mis võimaldab meil jälgida, hinnata ja reageerida nii palju kui võimalik.
Osalejatel palutakse võtta kaasa märkmik ja kirjutusvahend. Selga on soovitav panna avarad ja mugavad riided.
Soovi korral julgustame osalejaid kaasa võtma ka instrumente ja helitehnikat. Tehnika peaks olema väike– nt kodukasutuseks või harjutamiseks mõeldud võimendid ja kõlarid.
William Bilwa Costa tööde kohta loe lähemalt: http://perpetualmvmtsnd.org/bilwa/
Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes.
Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval kell 18-20.
Helikoosoleku korraldaja on MOKS ja toetaja Eesti Rahva Muuseum
Reimo Rehkli
Rubriik: Eesti
Hakkame koos ehedaid Eesti asju otsima!
Head inimesed!
Kutsun teid üles leidma Eesti asja aastal 2011.
Eesti Päevaleht hakkab nüüd koos lugejatega otsima ehedamaid Eesti asju aastal 2011. Otsime seitset Eesti maa ja rahva tublimat tunnusmärki, vingemat visiitkaarti, ehedamat Eesti ehet.
Alustuseks aga vajame Teie häid ettepanekuid, mis võiks olla Eesti asi aastal 2011. Just Teie tarmukusest sõltub see, kas Eesti asi 2011 on ka Teie asi.
Seepärast, liituge fänniklubiga Facebookis. Lugege igal kolmapäeva ilmuvaid kirjatöid ja mis peamine – tehke ettepanekuid ning hääletage oma lemmikute poolt.
Usun, et Eesti asi 2011 on meie igaühe asi.
Rein Sikk,
Eesti asjade otsija.
Mereväe miinijahtija Ugandi kannab vööris Otepää vappi
Otepää naiskodukaitsjad tähistasid oma esimest aastapäeva sõpruslaeval Ugandi.
23. septembril tähistasid oma tegutsemise esimest aastapäeva Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskonna liikmed külaskäiguga Otepää sõpruslaevale – miinijahtija Ugandile.
Aastapäeva tähistamisel olid kaasas ka Naiskodukaitse Valga ringkonna Valga jaoskonna liikmed ja Otepää valla esindajana vallasekretär Neeme Sild. Naiskodukaitsjatele tutvustati miinijahtija Ugandi tööd ja tehti väljasõit Tallinna lahele.
19. septembril 2010.a alustas 70 aasta järel taas tegevust Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskond. Juhatuse esinaiseks valiti Helle Kuldmaa ja aseesinaiseks Inga Kotkamäe. Juhatusse kuuluvad veel Mari Mõttus, Kristel Daniel ja Nadezda Alliksaar.
Otepää sõprus miinijahtija Ugandiga on samuti pea aasta otsa kestnud – 28.oktoobril 2010 allkirjastasid mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede ja Otepää vallavanem Andres Visnapuu Tallinna Miinisadamas sõpruslepingu. Mereväe miinijahtija Ugandi kannab nüüd vööris Otepää vappi.
Fotod: Kersti Tamm
Kaks tundi puhumist: kuus roolijoodikut
Võru politsei korraldas esmaspäeval hommikul kella 7-9 reidi „Kõik puhuvad“, mille käigus kontrollitud 950 sõidukijuhist kuuel ei olnud asjad hingeõhuga korras.
Lisaks kuuele alkoholi tarvitanud juhile tuvastati kolmel veokil ülekaaluline palgikoorem, üks juht oli eksinud töö- ja puhkeaja nõuete vastu ning vahele jäi ka üks kiiruseületaja.
„Lähtusime eelkõige sellest, et politsei tegevuse eesmärgiks on liikluse rahustamine ja ohtlike liiklejate kõrvaldamine liiklusest,“ ütles Võru politseijuht Madis Soekarusk. „Tulemus teeb murelikuks: esmaspäeva hommikul, tipptunni ajal joobnuna või jääknähtudega rooli taha istunud juhtide suur arv kohustab meid samalaadseid operatsioone korraldama ka edaspidi.“
Eesti riik otsib silmapaistvaid vabatahtlikke ja vabatahtliku tegevuse soodustajaid
Veel 5. oktoobrini saab esitada kandidaate detsembris toimuvale Eesti vabatahtlike tunnustamisüritusele, kus neile avaldab austust Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Tänavusel Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal toimub kandidaatide esitamine kolmes kategoorias: vabaühenduste juures tegutsevad professionaalidest vabatahtlikud, silmapaistvad vabatahtlike juhid ning töötajate vabatahtlikku tegevust toetavad ettevõtted või avaliku sektori asutused.
Kandidaate võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Lisainfo ning kandidaadi esitamise vormi leiab veebilehelt www.vabatahtlikud.ee.
Laekunud ettepanekute seast teeb lõpliku valiku komisjon, kuhu kuuluvad lisaks Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse nõukojale ka aasta vabatahtlik 2010 Riina Varts ning ministeeriumite ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad.
Tunnustatute nimed kuulutatakse välja 4. detsembril riiklikul tunnustamisüritusel Tallinnas Presidendi Kantseleis. Ürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves tunnustab kokku kümmet vabatahtlikku, kaht vabatahtlike juhti ning üht ettevõtet või asutust.
Tänuüritust korraldav Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus on Eesti vabatahtlike tunnustamise traditsiooni ülal hoidnud alates 2005. aastast ning praeguseks on tunnustatud 247 vabatahtlikku.
Vabatahtlike tänamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital regionaalministri haldusalas.
Kaisa Ilves
Tunnustamisürituse projektijuht
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus
Tel: +372 568 33 444, 742 0341
tunnustamine@vabatahtlikud.ee
www.vabatahtlikud.ee
Koolitused Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses
29. septembrist – 2. oktoobrini toimub Pivarootsi õppe- ja puhkekesuses pudeliklaasist esemete valmistamise koolitus ja kaltsuvaiba kudumise algõpetus.
”Ehteaasta 2011 Pivarootsis – klaasile uus elu” koolitused:
29. septembril kella 15-19.
30. septembril kella 12-16.
1. oktoobril kella 12-16.
2. oktoobril kella 11-15.
Õpitakse klaasi lõikama, kujundeid valmistama – pildiraam, lill, aknakaunistus, ehted.
Koolituse juhendaja on Enna Tikas. Koolitus on tasuta.
Osavõtust teavitamine telefonil 507 6021 või pivarootsi@lastekaitseliit.ee
Kaltsuvaiba kudumise algõpetuse koolituse ajad:
30. septembril kella 15-19.
1. oktoobril kella 12-16.
2. oktoobril kella 11-15.
Juhendaja palub kaasa võtta paar väikest kera kaltsuvaiba materjali, umbes 1,5-2 cm laiuseid trikotaažiribasid, mille kohapeal ühisesse vaipa koome.
Õpime kanga rakendust lugema, kangast ette siduma, kuduma erinevaid mustreid ühe rakendusega, kangast teljelt maha võtma, kangast viimistlema.
Koolituse juhendaja on Aire Saluste. Koolitus on tasuta.
Osavõtust teavitamine telefonil 507 6021 või pivarootsi@lastekaitseliit.ee
Katrin Kadakas, Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuse juhataja
www.pivarootsi.eu
Rahvusooper Estonia kutsub Järvamaa noori lauljaid esimesele tuleproovile
29. septembril kell 12 oodatakse noori Paide Kultuurikeskusesse, kus valitakse välja need, kes tulevad lavale Paides 12. novembril toimuval Rahvusooper Estonia festivali „Ooper ja ballett südames” finaalkontserdil.
Rahvusooper Estonia festival toimub Paides 6.-12. novembril. Projektis osalevad ligi 200 Järvamaa noort nädal aega toimuvates töötubades, mille tulemusena jõuab 12. novembril Paide Kultuurikeskuses lavale kontsert-etendus. Lapsed saavad kogu kontserdi alates muusikalistest ja tantsulistest etteastetest kuni grimmi, dekoratsioonide ja kostüümideni estoonlaste abiga ise ette valmistada. Jagunetakse viide gruppi: lauljad, tantsijad, grimeerijad, kostüümimeistrid ja dekoratsioonide valmistajad. Iga osalev laps tegeleb projektis oma valdkonnaga. Õpitakse ooperilaulu ja balletti, grimeerimise põhitõdesid ja seda, kuidas tagasihoidlike vahenditega valmistada kauneid dekoratsioone ja kostüüme, tutvutakse lavataguse eluga enne „Silva“ etendust ja tehakse palju muud põnevat, mis aitab kaasa tõelise teatriime sünnile.
Lauljate esimene tuleproov toimub juba 29. septembril kell 12 Paide Kultuurikeskuse väikeses saalis, kus valime välja noored, kes tulevad lavale 12. novembri finaalkontserdil.
Lood, mille seast ettelaulmiseks pala valida: „Mats alati on tubli mees” (Ado Reinvald/eesti rahvaviis); „Ei saa mitte vaitki olla” (M. Härma/A. Haava); „Ketra Liisu” (E. Kapp/folkloor).
Ettelaulmine toimub a capella. Tulemused anname teada samal päeval, samuti saavad kõik valituks osutunud materjali, millega edasi töötada. Karta, et ehk on materjal liiga keeruline, ei ole vaja. Kõik lood on kohandatud lastele sobivale tasemele ja vormi.
Info ja registreerimine: Mailis Kuur, Rahvusooper Estonia noortetöö juht: mailis.kuur@opera.ee , tel 683 1323.
jarva.ee
Armastajad ja elupõletajad täna Toompea muusikasalongis
Iidse Tallinna südames, endises aadlipalees asuv hubane Toompea muusikasalong ühendab vana ja uue, ajaloohämarused ja säravad kaasaja loojad, armastajad ja elupõletajad, ning toob kuulajateni Tallinna vanalinna endiste aegade legende ja müstilisi kogemusi.
Helilooja Märt-Matis Lille ilmalik müsteerium „Armastajad ja elupõletajad” on Tallinna legendide aineline uudisteos, mis tuleb esiettekandele Toompea eksklusiivses muusikasalongis.
Esineb barokkansambel Corelli Consort (eri ajastute pillidel), jutustaja on Nero Urke (legendide tegelased, kummitused). Müsteeriumi libreto autor on Jan Kaus, lavastaja Taago Tubin, lunstnik Liisa Soolepp, valguskunstnik Revo Koplus.
Kontsert-etendused toimuvad ka 30. septembril, 2. oktoobril.
Märt-Matis Lill Foto: EHL / EestiFoto
Kogumikplaadi ”Toatuur 2” esitluskontsert toimub homme
Kogumikplaadi ”Toatuur 2” esitluskontsert toimub 29. septembril Viljandis Pärimusmuusika Aida väikeses saalis kell 20.
Plaadifirma Õunaviks annab sel sügisel välja uusi eesti autorilaulikuid ja ”magamistoamuusikuid” tutvustava kogumiku ”Toatuur 2”.
Esimene ”Toatuur” ilmus viis aastat tagasi ja andis mitmele noorele autorile tõuke muusikuna jätkata. Eredaimaks näiteks on siin ehk Mari Kalkun, kes just tänu sellele kogumikule tuule tiibadesse sai ning kellelt on tänaseks Õunaviksi vahendusel kuulajateni jõudnud kaks ülimenukat autoriplaati. Leida, tutvustada ja julgustada oma liini jätkama uusi muusikaloojaid – seda võibki pidada ”Toatuuri” kogumiku väljaandmise peamiseks eesmärgiks.
Plaadil astuvad üles Mari Pokinen, Silver Sepp, Eneli Siirman, Pastacas, Kago, Iduvigik ja Arles Kangus ning salapäraste nimede all tegutsevad sooloartistid Keegi Kusagilt ja Vares&Barbarus. Samuti leiab kogumikult Martin Ellermaa ja Riho Kalli loomingu. Noorimaks autoriks on Spice Mouse. Instrumentaalsete paladega pakuvad vaheldust muusikuna juba üsna tuntud Juhan Vihterpal, Magnus Morel, Erkki Hüva, tänaseks Kanadas resideeruv eestlasest sooloartist Epifolium ja vaikne eksperimentaator Martiini Teekann.
Koos kontserdikavaga plaadi autoritelt jõuab Viljandi Pärimusmuusika Aita ka mininäitus, mille tarbeks võtavad kõik autorid kodust kaasa ühe isikliku eseme. Muu hulgas valmib nendest kogumiku plaadiümbrise kujundus.
Mees kihutas end arestimajja
Kohus mõistis 211 kilomeetrit tunnis kihutanud mootorratturile kolm päeva aresti ja võttis temalt kuueks kuuks juhtimisõiguse.
Pühapäeva pärastlõunal mõõtis politsei Tartumaal Puhja vallas ühe mootorratturi sõidukiiruseks 211 km/h ehk 101 km/h enam kui tollel teelõigul lubatud.
Mootorrattur reageeris politsei peatumismärguandele kohe. 29-aastasele kihutajale koostati väärteoprotokoll
ning viidi arestimajja kohut ootama. Ühtegi kehtivat karistust mehel ei olnud.
Parim mahetoode on valitud
Eesti Vabaõhumuuseumis 18. septembril toimunud leivapäeval kuulutati aasta parimaks mahetooteks Katrin Seppa-Silmere šokolaadikreem kamaga, teatas Eesti Mahepõllunduse sihtasutus.
Parima tootja ja toote valis välja spetsialistidest koosnev žürii. Toodete hindamine toimus Eesti Kulinaaria Instituudis tippkokkade osavõtul.
Šokolaadikreem kamaga on toodetud „Karli ja Linda maiustuste” sarjas, millest on varasematel konkurssidel auhinnaga pärjatud ka pähklimüslid tumedas šokolaadis.
Tänavune võitja šokolaadikreem koosneb piimašokolaadist, päevalilleõlist ja kamast, tekstuurilt on see teraline ning maitselt meenutab kamatahvlit.
Toodete arvestuses sai teise koha Kaasiku Mahetalu oma õunamahlaga ning kolmanda koha vääriliseks tunnistati Edgar Kolts mustikakrõpsudega.
Samuti leidis tootekategoorias äramärkimist Taali Mesila taruvaiguga metsamesi.
Parimaks mahetootjaks kuulutati Jaan ja Anne Kiideri Riido talu Saaremaalt; teisele kohale tuli Raido Raba Uus-Vainu talu ning kolmandale kohale Kaire Vannas.
Aasta puitehitise konkurss on avatud
Puuinfo koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga avas tänavuse aasta
puitehitise konkursi, et premeerida silmapaistvate ehitiste autoreid. Tööde
esitamise tähtaeg on 16. oktoober.
Konkursile on oodatud ehitised (hooned või rajatised) või ehitiste grupid,
mis saavad valmis hiljemalt 31.10.2011. Konkursile ei saa osaleda varasematel puitarhitektuuri konkurssidel osalenud ehitised. Esitatud ehitise juures peab puit olema domineerivaks materjaliks.
Aasta puitehitise määramisel võetakse aluseks hoone või objekti arhitektuuriline lahendus, sotsiaalne kontekst, puitmaterjali kasutus ja ehitustehniline kvaliteet.
Töid võivad esitada nii era- kui juriidilised isikud. Esitamise ankeedi ja
vastava juhendi leiab Puuinfo kodulehelt
Konkursi tulemused kuulutatakse välja 17. novembril Kumu kunstimuuseumis
toimuval arhitektuurikonverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti”.
Peapreemia (2 000 €) antakse võitnud ehitise arhitektile.
Luuletused sahtlist netti!
Virtuaalne luulekonkurss “Sahtlist netti” sai oma nime 2005. aastal, kui Rauno Märks Uuno raadios projektist rääkides arvas, et selline konkurss peaks kindlasti ka oma nime omama. Luulekonkursi muudab eriliseks täielik virtuaalsus ning osaleja võimalus jääda lõpuni anonüümseks.
Konkursist võivad osa võtta kõik soovijad, kui täidetud on allpool toodud osalemistingimused.
Ajakava:
15.09.-16.10. – luuletuste edastamine korraldajaile
17.10.-06.11. – žürii valib välja finalistid, algab publiku lemmiku valimine
07.11.-27.11. – finaali pääsenud luuletajad edastavad korraldajaile lisaks kolm luuletust
28.11.-16.12. – žürii hindab finalistide loomingut
17.12. – lõppüritus, kus loetakse ette finalistide loomingut ning jagatakse auhindu finalistidele.
Osalemistingimused: Luulevõistlusel konkreetset teemat ei ole, luuletus ei tohi olla lühem kui 12 rida; luuletus ei tohi olla pikem kui 60 rida; luuletus peab olema eesti keeles; võõrkeelseid sõnu ega väljendeid ei tohi kasutada; esimeses voorus peab iga autor esitama kaks luuletust.
Luuletused peavad olema saadetud aadressil konkurss@teehead.ee hiljemalt 16.10.2011.
Võistlusest osavõtuks tuleb teatada oma kontaktandmed: kontakttelefon, mailiaadress, aadress, sugu, vanus, ees- ja perekonnanimi ning kirjanikunimi. Avalikustatakse vaid kirjanikunimi (selle puudumisel autori nimi). Heategevusühing MTÜ Hea Tegu omandab kõik konkursist osa võtvate teoste õigused tingimusel, et kõikjal märgitakse ära autori nimi. Avalikustatakse vaid finaali pääsenud luuletajate (kirjaniku)nimed.
Hindamine: 1. voorus hindab zhürii luuletusi kolme palli skaalal, žürii käest saadud punkte ei avalikustata, ka ei avalikustata tekkinud paremusjärjestust. Teise vooru ehk finaali pääsevad kahe luuletuse kokkuvõttes 30 enim punkte saanud luuletajat. Finalistid peavad saatma seejärel žüriile hindamiseks veel kolm luuletust, mis antakse seejärel luuletajate kaupa uuesti žüriile hindamiseks. Finaalis hindab žürii luuletajaid Eurovisiooni hindamissüsteemis.
Publiku lemmiku valimine toimub Facebookis Hea Tegu lehel kuni 15.12.2011.
Zhürii liikmed: proua Ingrid Rüütel (patroon), Pärnu Kuursaali esindaja, Birgit Varjun, Rauno Märks, Venno Loosaar, Juku-Kalle Raid, Contra, Sven Kivisildnik, Chalice, Margus Prangel, Liisi Koikson, Olavi Ruitlane, Jaan Elgula, Jaagup Kreem ja Liina Vahter.
Eesti keskkonnahoidu suunatakse järgmisel aastal
üle 400 miljoni euro
2012. aasta riigieelarves on väga olulisel kohal loodusressursside säästmisele ja saastamise vähendamisele suunatud investeeringud.
“Järgmisel aastal suuname üle 400 miljoni euro selleks, et Eestis oleks elukeskkond puhtam ja ressursse kokkuhoidvam,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus. “See on üheks kinnituseks, et võtame tõsiselt kava kujundada Eestis majandus selliseks, mis parandab inimeste elujärge, vähendades samal ajal keskkonnariske ja leevendades ressursinappust.”
Rohelised investeeringud on suunatud nüüdisegsetesse veesüsteemidesse, keskonnasõbralikumasse transporti, korralikesse katlamajadesse ja soojatorudesse, soojuse ja energia koostootmisesse ja tuuleenergiasse, energiasäästlikumatesse hoonetesse ja mitmesse teise valdkonda.
“Veeprojektidesse investeeritakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. See sisaldab joogivee kvaliteeti parandavaid investeeringuid, aga ka näiteks Läänemerre jõudva vee paremat puhastamist,” selgitas Keit Pentus. 2012. aastal on plaanis panustada ka jõgedel asuvate paisude kaladele läbipääsetavaks muutmisse, paisjärvede setetest puhastamisse ja kalade kudealade taastamisse.
Ka võetakse 2012. aastast teravama tähelepanu alla suuremate linnade õhu kvaliteet. “Eesti linnade õhk on üldiselt puhas, aga ometi tuleb periooditi elanikelt palju järelepärimisi, kas ja milline meie õhu kvaliteet on,” selgitas Keit Pentus. “Pidev ja täpsem mõõtmine annab võimaluse teha ka paremaid järeldusi õhu puhtuse kõikumise põhjuste kohta ja selle kohta, mida tuleb ette võtta, et see inimestele häiriv ei oleks.” Järgmisel aastal on Eesti keskkonnaseisundist ülevaate saamiseks ja seire teostamiseks suunatud 2,2 miljonit eurot.
“Kõige efektiivsem viis looduse hoidmist ja keskkonnateadlikku suhtumist suunata on muidugi hariduse kaudu. Järgmisel aastal investeerime keskkonnaharidusse üle 11 miljoni euro, et praegustel koolilastel oleks võimalik nüüdisaegset loodusharidust saada moodsates tingimustes.”
2012. aastal on suunatud 8 miljonit eurot toetamaks eesmärki, et erametsad oleksid hoitud ja hoolitsetud. Keskkonnarikkumiste paremaks tuvastamiseks uuendab värskelt uurimisasutuse staatuse saanud Keskkonnainspektsioon järelvalvetehnikat 2,6 miljoni euro eest.
Valitsus kiitis 2012. aasta riigieelarve eelnõu heaks neljapäeval, 22. septembril.
Allikas: Brita Merisalu, keskkonnaministeerium
Rahvaloenduseks vaja leida 90 andmetöötluse operaatorit
Eile avanes töökonkurss aasta lõpul algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele 90 andmetöötluse operaatori leidmiseks, teatab Statistikaamet.
“Andmetöötluse operaatorite ülesandeks on korrastada ja töödelda rahvaloendusel kogutud andmeid,” rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv. Andmetöötluse operaatoriks saab kandideerida kuni 23. oktoobrini ja operaatorid alustavad Tallinnas asuvas andmetöötluskeskuses tööd 15. detsembril.
Kandidaat peab oskama kasutada arvutit, oskama eesti keelt vähemalt kesktasemel, olema täisealine ja omama vähemalt keskharidust. Operaatoritel on paindlik tööaeg ajavahemikus 7.00-22.00. “See tähendab, et seda tööd on graafiku alusel võimalik teha ka muu töö kõrvalt,” lisas Lindjärv.
Kokku värbab Statistikaamet REL 2011 läbiviimiseks üle 2400 inimese: 15 ringkonnajuhti, 25 personalitöötajat, 132 piirkonnajuhti, 90 andmetöötluse operaatorit ja 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat).
Praeguseks on edukalt lõppenud ringkonnajuhtide ja personalitöötajate töökonkursid. Järgmine töökonkurss kuulutatakse välja 3. oktoobril, kui rahvaloenduse tarvis hakatakse otsima 2200 rahvaloendajat.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.
Allikas: Statistikaamet
Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi
Lodjaseltsi viikingilaev Turm asus eile teele Euroopa kultuurimetropolide poole, et koos purjevarjuteatri, ansambliga Svjata Vatra, Kinobussi ja Rändava Lodjakojaga vürtsitada Eesti, Belgia ja Prantsuse riigi koostöös sündivaid suurejoonelisi kultuuriüritusi – Eesti kultuuri päev “Bestonia” Antwerpenis ning kultuurifestivali “Estonie tonique” Pariisis.
2009. a valminud viikingilaev Turm viib Euroopasse kaasa ka sõnumi laevandusajaloo harukordsest leiust – Saaremaal hiljuti päevavalgele tulnud muinaslaevast, mis on tõenäoliselt Läänemere vanim leitud purjelaev. Muistsete viikingite kombel merele sügistorme trotsima siiski ei minda. Turm sõidab Paldiskist Antwerpenisse kaubalaeva pardal ja sealt edasi treileril, et Pariisis kõht lõpuks märjaks teha.
Esmaspäeval on Euroopa keeltepäev
Esmaspäeval tähistatakse Tallinnas Euroopa keeltepäeva, et seeläbi tähtsustada kõiki Euroopas kõneldavaid keeli: nii suure kõnelejaskonnaga keeli kui ka murdeid, nii põliskeeli kui ka uusi keelekujusid. Eestis korraldab keeltepäeva Euroopa Komisjoni tõlketeenistus ning sel aastal toimub see Tallinna Ülikoolis koostöös Tallinna Ülikooli kirjastusega.
Tallinna Ülikoolis toimub esmaspäeval keelte ja kultuuride päev, kus oma tegevust tutvustavad kultuuriinstituutide ja saatkondade esindajad. Kogu päeva vältel toimuvad ülikoolis ka tasuta keeletunnid algajaile, õppida saab kihnu, hispaania, prantsuse, taani, saksa, udmurdi, norra, poola, ersa, hiina, portugali, leedu, võru ja ungari keelt.
Samas toimub ka tõlkekonverents, kus ettekandeid peavad Eesti tipptõlkijad, kirjanikud, luuletajad ja kirjandusteadlased. Esinejad kõnelevad oma isiklikust suhtest tõlkimise protsessi, analüüsides, mis neid tõlketöös kõige enam huvitab, inspireerib ja intrigeerib.
Tartumaal hukkus jalgrattur
Tartu vallas hukkus täna liiklusõnnetuses jalgrattur, kelle isik oli politseil pärastlõunase seisuga tuvastamata.
Õnnetus juhtus kella 13.10 paiku Jõhvi-Tartu-Valga maantee 124. kilomeetril Aovere ristist veidi Tartu poole, kus rattur põrkas kokku veokiga Scania.
Hukkunud mees oli tumedate juustega, umbes 30-40 aastat vana. Rattur kandis sini-musta-valget värvi ratturi spordikostüümi ja punast T-särki. Kiiver oli beež, sini-mustade triipudega, jalas olid mehel Nike tossud ja valged sokid. Jalgratas oli hõbedavärvi Nishiki, musta värvi pakiraamiga.
Politsei ootab kõnesid hukkunu tuvastamiseks telefonides 730 8814 või 110.
Õnnetuse üksikasjad on selgitamisel.
Mõisamängude kontserdisari jätkub Hummuli, Rogosi ja Kõpu mõisas
Kontserdid toimuvad 27.septembril kell 10:20 Hummuli mõisas ja kell 14:00 Rogosi mõisas ning 28.09 kell 11:00 Kõpu mõisas. Esineb ansambel Una Corda koosseisus: Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene Nael (klavessiin).
Kavas: Peeter Süda, Raimo Kangro, Cyrillus Kreek, Mirjam Tally, Ester Mägi, Arvo Pärt – originaallooming ja seaded.
Ansambel Una Corda (itaalia keeles „ühel keelel“; nime võib mõista ka sõnademänguna kui „üks akord“) on üks omanäolisemaid ja kindlasti ainulaadne, väga erilise kõlavärviga pillikooslus. 2009ndal aastal kokkutulnud ansamblisse kuuluvad kolm erinevat näppepilli – klaveri eelkäija klavessiin (klavessiini keelte pihta ei löö mitte haamrikesed nagu klaveril, vaid keeli tõmbavad väikesed konksukesed), suursugune „jumalate pill“ harf ja eesti rahvamuusikast tuttav kannel. Kõigi nende pillide kõla on õrn ja läbipaistev, delikaatne ja helisev, ent ometi üsna erinev – nagu ka nende pillide ajalugu ja kasutusala. Ansambli liikmed, tuntud-tunnustatud muusikud, inspireerivad üksteist mitmeti. Ka heliloojana tunnustatud Liis Viira kaasaegset, improvisatsioonilisusesse kalduvat muusikatunnetust täiendab Ene Naela teadmistepagas varajase muusika maailmast ning rahvusliku värvingu lisab triole Kristi Mühlingu kandlekõla. Siiski pole tegemist rahvapilliansamblitest pärit lihtsa 5 või 7keelse kandlega, vaid Kristi tellimusel konstrueeritud erilise, tänapäevastele nõudmistele vastava kromaatilise kandlega. Ansambli repertuaaris kaalukaimal kohal on eesti muusika, mis hõlmab nii seadeid kui ka spetsiaalselt Una Cordale kirjutatud muusikat. Kavas on meie klassikute Peeter Süda ja Cyrillus Kreegi, aga ka uuema aja heliloojate nagu Raimo Kangro, Arvo Pärdi, Ester Mägi ja Mirjam Tally muusika.
Hoolimata vähesest tegutsemisajast on ansambli Una Corda kontserdikalender olnud väga tihe. Esinetud on nii erinevates kontserdisarjades kui ka festivalidel, mille korraldajateks on olnud Eesti Kontsert, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kandleliit ja Muusikasõprade Selts. Koostöös Klassikaraadioga on Eesti Raadio muusikafondi salvestatud rohkem kui plaadijagu eesti muusikat, mille hulka kuuluvad nii ansambliseaded (Peeter Süda, Heino Eller, Cyrillus Kreek, Ester Mägi, René Eespere), heliloojate seaded (Helena Tulve, Mirjam Tally) kui ka originaalteosed ansamblile (Elo Masing, Liis Jürgens, Märt-Matis Lill).
Sügis algab hanekurja ilmaga
Täna, kell 12.04 algab sügis. Sügisele eelnenud nädalall täheldati kogu Eestis hanekolmnurkade ilmumist taevasse. Haned lähevad – hallad maas, nii ütleb vanarahva tarkus. hanede uurija Aivar Leito seletab vanasõna: “Tõsi ta on sest hanede massränne vallandub külmade saabudes pesitsusaladele ja see külm jõuab sageli koos hanedega ka meile. Aga vahel ei jõua ja siis võib nende massilist minekut näha ka soojade ilmadega. Esimesed suur-laukhaned ja rabahaned saabuvad meile sügisel Põhja-Venemaalt enamasti septembri alguses, kusjuures rabahaned tulevad enamasti enne suur-laukhanesid. Arvukam sügisränne algab neil sõltuvalt sügise arengust ja ilmast (esimesed hallad ja soodne rändeilm seal) septembri keskpaigast alates.
Hanede massränne toimub Leito sõnul tavaliselt mitme lainena septembri lõpust oktoobri lõpuni. Mõnel aastal on paari päevaga nähtud sadu tuhandeid hanesid. Osa neist rändab meilt peatumata läbi osa aga jääb ka sügisel siia paariks nädalaks nuumatoidule.
Linnu-uurijad on märganud, et kui varem koondusid hanedest valgepõsk-lagled enam rannikualadele, siis viimastel aastatel on tuhandeid laglesid vaadeldud ka kaugel sisemaal. “Sel sügisel on nii hanede kui laglede ränne juba alanud, ehki massrännet pole seni veel täheldatud,” lisab Leito. “kuidas neil pesitsemine läks saab selgeks siis, kui rändeparvedes olevaid noorlinde on piisavalt kokku loetud, esialgu tundub, et aastal polnud viga.”
Käesolev aasta on hanede riikliku seire aasta ning nende vaatlusandmed on teretulnud. Andmed võib kanda elurikkuse andmebaasi http://elurikkus.ut.ee/index.php?lang=est või mailiga hanede seire koordinaator Aivar Leitole (aivar.leito@emu.ee)
Ettevõtlikud naised otsivad Aasta Naist 2011
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon kuulutas välja Aasta Naise 2011 valimised ja kutsub üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama Aasta Naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal.
Aasta Naine 2011 tehakse teatavaks 10. novembril Tallinna Raekojas. Samas antakse esmakordselt BPW Estonia Noorte poolt üle Noore Naisettevõtja auhind.
Esimene Aasta Naine valiti 1993. aastal ning selleks kuulutati turismifirma Tallintuur tegevdirektor, Eesti Turismifi rmade Liidu president
Daisy Järva. 17 Aasta Naise seas on näiteks kunagine Tallinna linnapea Ivi Eenmaa, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Liis Klaar, kultuuritegelased dirigent Tiia Loitme, tantsujuht Maie Orav, laulu- ja tantsupidude korraldaja Aet Maatee, ärinaised Kehra Tselluloosi ja Paberi Aktsiaseltsi Horizon juhaaja Žanna Botvinkina, AS Samelin juht Leida Kikka, teadlased Birute Klaas, Heidi-Ingrid Maaroos ja Marika Mikelsaar jne. Mullu pälvis aunimetuse suusataja Kristina Šmigun-Vähi.
Samuti on kolmel korral valitud Aastate Naise. Selle aunime on pälvinud näitleja Salme Reek ( 1993), professor Marju LAuristin (1997) ja näitleja Ita Ever (2007).
Kandidaate saab esitada kuni 14. oktoobrini kodulehel http://www.bpw-estonia.ee/
Täna tuleb Teadlaste Öö
Tänasel Teadlaste Ööl toimub enam kui kolmsada põnevat teadussündmust üle Eesti. Näiteks Paide vallitorni Wittensteini ajakeskuse üheksal korrusel on elamuslik ekspositsioon eesti ajaloo erinevatest perioodidest. Kukrusel vahetavad Tartu Ülikooli teadlane Erki Tammiksaar ja dokumentalist Riho Västrik vahetuid muljeid hiljutisest Herman Walteri põrmu ümbermatmisest Siberis, Kotelnõi saarel. Samuti esitletakse katkendeid seda teekonda kajastavast filmist. Viljandi Kultuuriakadeemias tegeldakse eksperimentaalarheoloogiaga, Pärnus tutvustatakse ettevõtlust internetis ja uusimaid trende turundusmaastikul.
Tallinna Ülikooli teadlased kergitavad Tallinnas Vabaduse väljakul tähistataval Teadlaste Ööl saladuseloori kaslaste nurrumiselt ning
selle ravivõimelt, samuti tutvustatakse politsei kiirusmõõturile sarnanevat georadarit, mis aitab näiteks arheoloogidel leida maapinnast vanu matmispaiku. Tallinna Ülikooli teadlased korraldavad Teadlaste Ööl teadustube ka Viimsi keskkoolis.
Huviliste meeli köidab ilmselt eriti helifenomen – nurrumine, madalsageduslike helivõngete genereerimine. Uurijad usuvad, et eneseravi võib olla see põhjus, miks nurrumine ei ole kadunud evolutsiooni minevikku. Missugustele tulemustele on teadlased aga uurimustes täpsemalt jõudnud, selgub töötoas. Osalejad saavad proovida vibroakustilise voodi lõdvestavat ja ravivat nurrumist, lisaks on võimalus õppida ise kassi moodi kaasa nurruma ning olla aktiivne osaleja enesetunde parandamisel.
Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju atraktiivses teadust populariseerivaid ettevõtmisi. Eesti tähistas Teadlaste Ööd esmakordselt 2006.
Teadlaste Öö kavaga saab lähemalt tutvuda http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2011
Saaremaal hukkus tulekahjus vanem mees
Täna ennelõunal hukkus Saaremaal Leisi vallas puhkenud tulekahjus vanem mees. Tulekahju sai ilmselt alguse hooletust suitsetamisest.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 10.32. Päästjate kohale jõudes oli ühekorruseline puidust maja seest suitsu täis ja põles üks tuba. Päästjad sisenesid kohe majja ning tõid välja vanema meesterahva. Tema elu päästa ei õnnestunud. Päästetöö juhi sõnul oli põlemine üpris intensiivne, tuli oli osaliselt levinud ka kööki.
Vastupanu pimedusele
Homme on pööripäev, kust alates kuni kevadise pööripäevani on meie ümber pimedust rohkem kui valgust. Me oleme valguse lapsed, igas elusolendis on killuke Kõiksuse alguse tähesärast. See sära püsib meis koos unistamisvõimega. Just sügistalvine pimenemine on läbi aegade olnud lugude vestmise, mõistatamise ja unistamise ajaks. Nii heidame oma unistuste kiired edasi läbi sajandite, toetades nendega meist sündivaid sugupõlvi. Just samuti, nagu meid toidavad meist eelnevate sugupõlvede unistused ja lood.
Täna on rahvusliku vastupanu päev, millega mälestame 1944. aasta sügisest omariikliku valitsuse moodustamist Otto Tiefi juhtimisel. Eile oli sügisene madisepäev, kui möödus 794 aastat madisepäeva lahingust. Madisepäeval on põnev mõelda võimalikule madisepäeva needusele, mis viis 1217. aasta madisepäeval toimunud lahingus kahe juhi – Kaupo ja Lembitu hukkumisele ja millest alates möödus 700 sügisest madisepäeva, ennekui 1918. aasta kevadisel madisepäeval (esimesel needusest vabal madisepäeval) end taas iseseisvaks kuulutada saime. Nagu oleks keegi sajatanud, et kui te mehed kokkuleppele ei jõua, siis hukkute mõlemad ja teie rahvad jäävad seitsmeks sajandiks teiste rahvaste juhtida.
Sarvesaare Rein ehk Leo Sepp avaldas 1937. aastal näidendi “Kaupo” 11 pildis, kus ta värvikalt kirjeldab Lembitu ja Kaupo kohtumist enne madisepäeva lahingut. Kaupo pakub näidendis Lembitule võimaluse saksa röövvallutusele vastu seista kristliku riigi rajamisega, milleks tal ka paavsti toetus oli. See oleks meile ehk võimaldanud teiste euroopa kristlike väikeriikide taolise arenguloo. Paraku ei jõua mehed näidendis ja ilmselt ka tegelikkuses kokkuleppele kummast saab tulevase riigi valitseja ja hukkuvad mõlemad 1217 madisepäeval…
Samas oli paavsti toel meie maile tekkiv kristlik ja rahvuslik omariik sakslastele äärmiselt vastumeelne. Palju kasulikum oli õigustada alistamist ja röövimist, rääkides endalt pidevalt ristimist mahapesevatest ohtlikest ja verejanulistest pärismaalastest. Kummaline on vaid see, et me sakslastele meelepärast lugu tänase päevani oma ajaloona edasi räägime. On sellel rahval alles vägi ja meediamõju, mida me endilt raputada ei suuda!
Sama vana plaat pandi täie hooga uuesti käima 1343, kui Rootsi kuningas Magnus Erikssonile alluvate Turu ja Viiburi foogtide laevad olid eestlaste ülestõusu turvamas Tallinna reidil. Kümmekond aastat varem ostis kuningas saksa võlavangist vabaks Lundi piiskopkonna Skoones. Tallinna ja Lundi vahel oli tihe side, Tallinna piiskop Olav, kes koos nelja eestlasest kuningaga Paides vangi võeti, käis poolteist aastakümmet varem Skoones Ystadis kirikut sisse õnnistamas, nagu raidkiri kiriku õuel tõendab.
Aga saksa kroonikud edastasid ajaloomeediasse sõnumi verejanulistest, süütuid kloostrivendi hukkavaist ning ilmselgelt haldussuutmatutest paganatest, kes hädasti vajavad Liivimaa ordu karmi kätt maa ja rahva ohjes hoidmiseks. Ja seda sõnumit edastame tänapäevani oma ajalooõpikuis…
Küllap on õige võtta ajalugu oma kätesse ja kõnelda sellest nõnda, et see meid edasi kannaks.
Pimenemise ajal on meie tegemiseks unistada meie rahvast läbi järgmise seitsmesaja aasta ning kõnelda lugusid, mis meid sinna kannavad.
Autor: Mikk Sarv
Vana mees pääses tulest eluga
Kolmapäeva õhtupoolikul Järvamaal Albu vallas puhkenud tulekahjus õnnestus päästjatel põlevast majast välja tuua 71-aastane mees.
Teade Albu vallas Järva-Madise külas asuva elumaja põlengust tuli häirekeskusele kell 16.38. Päästjate saabudes põles kahekordne kivimaja juba lahtise leegiga. Kustutustööde käigus toodi majast välja 71-aastane mees, kelle kiirabi toimetas haiglasse.
Põleng kustutati kella 21.07-ks. Süttimise põhjus on selgitamisel.