Rubriik: Eesti

Lõuna-Eesti korteriühistud arutlesid uue seaduse üle

Nädalavahetusel Tartus peetud Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil oli mitme ettekande läbivaks teemaks justiitsministeeriumis ettevalmistamisel olev korteriomandi ja –ühistu seaduseelnõu, seisab pressiteates. Tartu korteriühistu Ropka 24a juht Valve Praks hindas foorumit kordaläinuks. “Ühistujuhtidel on seaduseelnõuga seoses palju küsimusi ning vajalik oli kuulda ülevaadet seaduse ettevalmistusprotsessist,” tõdes Praks. Vastavasisulise ülevaate tegi foorumil Eesti Korteriühistute Liit, teemat puudutas ka Riigikogu
korteriühistute toetusrühma juhi Margus Hansoni ettekanne.

Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul vajab ettevalmistusel olev korteriomandi ja –ühistu seaduseelnõu kindlasti täiendusi, et ühistute
huvid oleksid kaitstud. “Tegemist on seadusega, mis puudutab miljonit eestimaalast, mistap peab see olema kõigile arusaadav ja üheselt
mõistetav,” vahendas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ning õigusosakonna juhataja Urmas Mardi, kelle hinnangul jääb suur hulk
seaduseelnõu punkte praegu segaseks ning seetõttu nõuab eelnõu täiendavat redigeerimist. “Meie hinnangul võiks seaduseelnõu loomisel lähtuda
ennekõike juba olemasolevatest seadusandlikest aktidest ja korteriühistute senisest praktikast,” rääkis Mardi. “Praegu leidub seal mitmeid punkte, mis korteriühistute elu mitte ei kergenda, vaid hoopis keerulisemaks muudavad.”
Ühistujuht Valve Praks avaldas samuti lootust, et ühistute muudatusettepanekud seadusse sisse viiakse.

Veel kõneldi Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil küttehindadest ning avanevast elektriturust, samuti parimatest renoveerimislahendustest.
“Ühistud tundsid foorumil kõneldu vastu elavat huvi, nii et üritust võib pidada õnnestunuks,” võttis räägitu kokku Eesti Korteriühistute Liidu
juhatuse liige Dagmar Mattiisen.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve
riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Tartu maratoni võitsid rootslased

41. Tartu maratoni võidufiniš. Foto: MTÜ Klubi Tartu Maraton / Scanpix
19. veebruaril toimunud 41. Tartu Maratoni võitis ajaga 2:43:21 Joergen Brink (SWE). Teise koha sai Daniel Richardsson (SWE) ajaga 2:43:22 ning kolmanda auhinnalise koha saavutas Jimmie Johnsson 2:43:23 (SWE). Parima eestlasena oli ajaga 2:45:57 finišis Algo Kärp ning parimaks naiseks oli Susanne Nystroem (SWE) ajaga 3:06:27.

Esikohale suusatanud Joergen Brink ütles, et ta oli heas vormis, kuid võitjaks pidas ta ennast alles siis, kui ületas finišijoone: „Kuigi finišikoridoris tundsin ennast tugevana, sain alles finišis aru, et võitsin! Tartu Maraton andis mulle palju enesekindlust oma vormis suhtes ning see oli minu jaoks igati hea elamus!”

Napilt teiseks tulnud Daniel Richardsson tunnistab, et tal oli täna veidi raske: „Tundsin, et olen väsinud ja seetõttu oli algus minu jaoks veidi raske, kuid viimased 10 km olid juba paremad! Tartu Maraton andis mulle igati positiivseid emotsioone,“ lisas Richardsson.

Jimmie Johnsson hindas sõitu üsna heaks: „Ma arvan, et see läks üsna hästi! Kuna veidi tuiskas, siis oli keeruline esimesena sõita, kuigi ma pingutasin kõvasti, et vahet kasvatada. Viimastel kilomeetritel aga pingutasid teised kaks veel kõvemini, et seda vahet tappa.“ Sellegipoolest on Johnsson rahul: „Tulin täna kolmandaks ja ma olen sellega väga rahul!“

Parima naisena finišisse jõudnud Susanne Nystroem, kes osales Tartu Maratonil esimest korda, pidas tänast päeva raskeks: „Algus oli minu jaoks raske, kuid lõpupoole läks juba kergemaks. Kuna oli veidi tuuline, siis oli raske esimesena sõita,“ lisas Nystroem.

Esimese eestlasena finišijoone ületanud Algo Kärp hindas enesetunnet heaks: „Enesetunne oli hea, kuid pärast Palut hakkasid energiavarud otsa saama. Ise lootsin lõpuni olla liidergrupis, aga täna siis ei läinud nii.“ Loe edasi: Tartu maratoni võitsid rootslased

Rahvaloendajad alustavad tänasest kodukülastusi

Rahvaloendaja tunneb ära pildiga Statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi. Foto: Statistikaamet
Täna, 20. veebruaril alustavad rahvaloendajad nende inimeste külastamist, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis. Rahvaloendajad külastavad e-loendusel mitteosalenud leibkondi märtsi lõpuni.

„Rahvaloendaja ülesandeks on küsitleda neid inimesi, kelle kohta ei ole täidetud e-rahvaloendusel ankeeti või on selle täitmine pooleli jäänud,“ rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Rahvaloendajad külastavad kõiki leibkondi, kus mõni ankeetidest e-rahvaloendusel täitmata või pooleli jäi. „Rahvaloendaja peab hoolitsema, et kõik tema tööpiirkonna inimesed ja eluruumid saaksid loendatud. See tähendab, et loendaja peab leidma ka need elupaigad, mis registrite järgi pole eluruumid, kuid kus inimesed elavad.“

Rahvaloendajad külastavad leibkondi ajavahemikus 20. veebruar kuni 31. märts. Rahvaloendaja tööaeg on iga päev kell 9-21, kuid kokkuleppel inimesega ka varem või hiljem. „Kui inimest pole parasjagu kodus, jätab rahvaloendaja postkasti teatise koos oma kontaktandmetega. Palume siis kindlasti loendajaga ühendust võtta, et saaks kohtumise sobivaks ajaks kokku leppida,“ rääkis Potisepp.

Rahvaloendaja tunneb ära pildiga Statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi.

Eestis toimub rahva ja eluruumide loendus 31. detsembrist 31.märtsini. Lisainfo rahvaloenduse kohta www.REL2011.ee.

Allikas: Statistikaamet

Ruhnus on võimalik jäält kalu noppida

Vesi murrab jääkihi alt pinnale.

Kummalisel kombel pressib vesi tugeva merejää kihi alt välja pinnale. Pikki mõrasid asetsevad tumedad augud, millest väljapurskuv vesi tekitab miniatuurseid järvesid jää peale. Pisikesed kalad, ei saa midagi parata, et vee surve nende uimedest tugevam on, niisiis surub vesi nad teisele poole turvalist jääkihti.
Seal on kalakesed kergeks saagiks röövlindudele ja rebastele ning muidugi ka meile! 

Tänu säärasele kummalisele fenomenile on ühtäkki kalapüük sama lihtne ja seaduslik kui metsast marjade noppimine. Kõik teie, kellel pole võrku või püügiluba või paati või üldse mitte midagi, siin on teie võimalus saada endale või kassile üks soolane suutäis! Kott kaasa ja kalu korjama!

Allikas: Ruhnu blogi, Marten

Saaremaa-Hiiumaa jäätee avatakse tuleval nädalal

Foto: ilmajaam.ee

Selle nädala jääuuringud näitasid, et Saaremaa-Hiiumaa vahele on võimalik sõiduautode jaoks jäätee rajada, annab teada saarlaste ajaleht Meie Maa. Esmaspäeval alustavad hiidlased trassi rajamise ettevalmistustöödega.

Maanteeamet korraldab järgmiste jääteede rajamist:

1. Haapsalu – Noarootsi (Haapsalu Suur-Mere tn ja Noarootsi Österby sadama vahel). Pikkus 3,7 km. (avatud)
2. Rohuküla – Sviby (mandri ja Vormsi vahel). Pikkus 10,2 km. (avatud)
3. Rohuküla – Heltermaa (mandri ja Hiiumaa vahel). Pikkus 26,5 km. (avamata)
4. Lao – Kihnu (mandri ja Kihnu vahel). Pikkus 13,0 km. (avamata)
5. Virtsu – Kuivastu (mandri ja Saaremaa vahel). Pikkus 9,0 km (avamata).
6. Tärkma – Triigi (Hiiumaa ja Saaremaa vahel). Pikkus 18 km (avamata).

Seoses Tartu suusamaratoniga on liikluses ümberkorraldusi

Maanteeameti teade:
Täna on mitmetel Otepää-Kääriku-Puka-Palupera-Elva piirkonna teedel ajutine liikluse sulgemine alates kella 6st hommikul kuni kella 18ni seoses Tartu Suusamaratoniga. Täpsem info teede sulgemisest on Maanteeameti kodulehel www.mnt.ee.

Kiili vanamuusikaansambel esineb täna õhtul Laupa mõisas

Kiili vanamuusikaansambel.

18. veebruaril kell 19 saab Laupa mõisas nautida sajanditetagust muusikat elavas nooruslikus esituses. Tunni pikkuses kavas “Vaga ja vallatu” kõlavad keskaja ja renessansi laulud ja pillilood, tutvustades värvikalt nende aegade muusika erinevaid tahke. Esineb Kiili vanamuusikaansambel Heili Meibaumi juhendamisel. Kaastegev on Maria Staak (laul, rataslüüra).

Kiili vanamuusikaansambel on esinenud aastate jooksul paljudes väärikates kontserdipaikades, kirikutes, mõisates, muuseumides, raadios, televisioonis. Menukad on olnud kontsertreisid Rootsis, Soomes, USAs, Kanadas ja Iirimaal. Ansambli viimane reis viis möödunud aasta oktoobris Hispaaniasse, kus esineti Barcelonas ja selle ümbruses. Välja antud on kaks CD plaati. Ansamblis mängivad enamasti noored muusikud vanuses 13-19. Esinetakse ajastule sobilikes kostüümides.

 

41. Tartu Maratoni lastesõitudel osales 1646 last

Täna, 18. veebruaril peeti Tartus Tähtvere Spordipargis 41. Tartu Maratoni lastesõidud, kus osales kokku 1646 noort suusasõpra.
TILLUsõitudest, mis on mõeldud kõige pisematele, võttis osa 1067 väikest suusatajat. MINImaratoni sõitudel osales 579 noort suusasõpra.
Päev enne 41. Tartu Maratoni põhidistantse toimuval traditsioonilisel laste suusaüritusel olid kohal väiksemad ja suuremad lapsed koos perede ja sõpradega ning rajal lustiti koos vahvate maskottidega. Lõbusad maskotid võtsid Maratonijänkudega suusarajal mõõtu ning näitasid lastele suusatehnikat.
Kõigile lõpetajatele kingiti finišis lasteürituse medal ja diplom ning lisaks kuldne Kalevi šokolaadimedal. Kõikide osavõtjate vahel loositi välja auhinnad 41. Tartu Maratoni koostööpartneritelt.
41. Tartu Maratoni lastesõidud on Tartu MINI Neliküritus 2012 avasõitudeks. Neliküritus on ideaalne andmaks lastele spordipisikut!
Terve nädalavahetuse jooksul, 18.-19. veebruaril, toimuvad Tartus lastele mitmed põnevad üritused, et kinkida peredele üks tore nädalavahetus! Lõunakeskuse uisuväli ootab kõiki lapsi medali alusel uisutama, Aura veekeskus kutsub lapsi ujuma, AHHAA Teaduskeskuses saab iga tubli väike medaliomanik soodushinnaga ringi vaadata, lisaks saavad tublid suusasõbrad minna kinno, kus Cinamoni poolt antakse igale medaliomanikust kinokülastajale tasuta popkorn ning Mänguasjamuuseumis on väikestel suusasõpradel nädalavahetusel medali ettenäitamisel võimalik tasuta osa võtta muuseumi meisterdamisringist.
Juba homme, 19. veebruaril sõidetakse 41. Tartu Maraton!
Greete Kempel
MTÜ Klubi Tartu Maraton

Fotod: Kaimo Puniste

Eesti-Läti tõlkeauhinna pälvis Kalev Kalkun

Tänavuse Eesti-Läti ning Läti-Eesti tõlkeauhinna pälvis Kalev Kalkun Nora Ikstena romaani “Neitsi õpetus” tõlkimise eest eesti keelde.

Võitja kuulutati välja Riias. Kolmandat korda tunnustati tõlkijaid, kes vahendavad Eesti ning Läti lugejateni naaberriigi kirjandust. Kahel eelmisel aastal pälvisid auhinna Läti tõlkijad, sellel aastal tunnustati Kalev Kalkunit läti kirjanduse eesti keelde vahendamise eest. 
Võimalus naaberriigi kirjandust oma emakeeles lugeda aitab kaasa eestlaste ja lätlaste paremale teineteise mõistmisele ning inimestevahelise emotsionaalsema sideme tekkimisele.

Allikas: err.ee

Otepääle kerkib jääst kontserdilava

Veebruari lõpus ehitatakse Otepääle jääst kontserdilava koos pinkidega ning seal toimub esimene Leigo Jäämuusika. Leigo Jäämuusika kontserdisaaliks on Otepää kesklinna paigaldatav ca 150 inimest mahutav telk, mille sisse ehitatakse jääst kontserdilava ning jääst pingid. Samuti on kõik dekoratsioonid ja rekvisiidid teemakohased. Jäises „kontserdisaalis“ saab olema ka jääst ehitatud baar, kus pakutakse teemakohaseid, soojendavaid jooke. Kontserdi korraldamisel ning saali sisustamisel on arvestatud, et soojalt riietunud publikul ei peaks külm hakkama.
23. – 26. veebruarini toimuvad igal õhtul ajutises jää-kontserdisaalis kontserdid, mille vaheajal viiakse läbi tule ja jääga seotud rituaale. Kontserdi pikkuse ja kontserdisaali sisustuse juures on arvestatud sellega, et publik ei peaks külmetama.
23. veebruaril saab tunda vene talve hõngu, sest vene romansse esitavad sopran Olga Zaitseva ja metsosopran Maria Kondratjeva. Eesti Vabariigi aastapäeva õhtul saab kuulda Birgit Varjuni ning 25.veebruaril esineb Luisa Värk. Kontserdid algavad kell 19 ja kestavad orienteeruvalt tund aega.
Pühapäeval, 26. veebruaril toimub jääfestivali Perepäev, kuhu on oodatud pisem publik. Perepäevale ootame külalisi kas kella 12ks või kella 13ks, et veeta tund aega Jääprintsessi seltsis ning vaadata tantsuesitusi tulegrupilt Flameo.

Ootame huvilisi Leigo Jääfestivalile! Osta pilet Piletilevist www.piletilevi.ee, Otepää Külastuskeskusest või telli maili teel leigo@leigo.ee. Kohtade arv on piiratud, kontserdisaal mahutab vaid kuni 150 külalist.

Allikas: leigo.ee

Vanemuine valmistub presidendi vastuvõtuks

Nüüd juba vähem kui nädala pärast on vabariigi aastapäev ning pidupäeva puhul korraldab president Toomas Hendrik Ilves vastuvõtu Tartus. Vanemuise teatri maalisaalis käivad ettevalmistused. Presidendi kantselei kinnitusel meisterdavad Vanemuise teatri dekoratsioonitöökoja inimesed kunstnik Riina Degtjarenko kujundust, mis 24. veebruaril muudab tundmatuseni teatri- ja kontserdimaja. Kuidas täpselt, selgub järgmisel reedel.

Foto: Paavo Nõgene

Otsitakse ettevõtlikku naist

Mittetulundusühing Ettevõtlikud Naised (ETNA) Eestimaal ootab kandidaate võistlusele «Ettevõtlik naine 2011», et tunnustada neid julgeid ja tegusaid naisi, kes on teistele eeskujuks.

Mittetulundusühingu juhatuse esinaise Gina Kilumetsa sõnul tahetakse Eesti maapiirkondades toetada naiste ettevõtlikkust ja suurendada nende rolli piirkonna arendamises. Ettevõtliku naise tiitliga tunnustatakse naist, kes töötab maapiirkonna elukvaliteedi tõstmise nimel. Auhinna kandidaat peab elama ja tegutsema Eestis ning ta peab olema maakonna, piirkonna ja koduriigi elu edendamisel midagi saavutanud. Kasuks tulevad loovus ja edukus ning uuenduslikkus oma tegevusalal.

Ankeedis peab olema lühike ülevaade kandidaadi saavutustest 2011. aastal. Samuti palutakse seal ära märkida kandidaadi nimi, kontaktandmed, tegevusala ja tiitlid.

Lisada tuleb info esitaja kohta.

Kirjalikud ettepanekud «Ettevõtlik naine 2011» kandidaatide kohta palutakse saata 1. märtsini e-postiga aadressil fem@fem.ee või paberil aadressil Humala tänav 17, 10617 Tallinn.

Üle poolesaja loomakasvatusettevõtte saavad PRIAst investeeringutoetust

15. veebruaril tegi põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) otsused loomakasvatusehitise investeeringutoetuse määramise kohta 49 ettevõtjale. Toetuste määramine aga jätkub.

Mullu septembris toimunud maaelu arengukava meetme 1.4.2 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetus“ viienda taotlusvooru esialgne eelarve oli 12,46 mln eurot. Taotlusi laekus 123 summas 30,7 mln eurot. Arvestades toetussoovide rohkust ja ettevõtjate vajadusi suurendas põllumajandusminister 13. veebruaril taotlusvooru eelarvet veel 4 mln euro võrra.

„Lisaeelarve võimaldab toetusi määrata veel kuni paarikümnele abikõlblikule projektile. Täpne arv sõltub küsitud summade suurusest,“ ütles PRIA arengutoetuste menetlusbüroo juhataja Lauri Kolberg. „Teeme lisamääramised planeeritud tööde kõrvalt võimalikult kiiresti. Viimaste määramiste tähtaega pikendati maikuu keskpaigani, aga tahame otsused valmis saada tunduvalt varem.“
Loe edasi: Üle poolesaja loomakasvatusettevõtte saavad PRIAst investeeringutoetust

Otepääl saab vedada kahurit ja kuulata jäämuusikat

Leigo järvemuusika sünnipaik. Foto: leigo.ee
24.veebruaril, Eesti Vabariigi 94.aastapäeval, saab Otepääl vedada kahurit ja õhtul nautida Leigo Jäämuusika kontserti. Eesti Vabariigi 94. aastapäeva tähistamisest võtavad osa ka Otepää sõpruslaeva Ugandi meeskonna esindajad.

24.veebruaril kell 11.00 toimub EELK Otepää Maarja kirikus Vabariigi aastapäeva pidulik jumalateenistus, mille viib läbi EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa. Seejärel asetatakse Otepää Vabadussamba jalamile Vabadussõjas võidelnute mälestuseks pärjad.

Kell 12.00 algab Neljakasemäel perepäev, kus tegevust jätkub kõigile. Toimub juba traditsiooniks saanud kahurivedamise võistlus ja jõustruktuuride tehnikanäitus. Kavas on mitmesugused teatevõistlused kogu perele. Politsei sõidutab lapsi saanidega. Naiskodukaitse Otepää jaoskond pakub sõdurisuppi ja teed.

Külla tulevad sõpruslaeva miinijahtija Ugandi meeskonna esindajad, kes võtavad kõikidest päeva üritustest osa. Perepäeva veab KL Valgamaa maleva kaplan Marko Tiirmaa. Loe edasi: Otepääl saab vedada kahurit ja kuulata jäämuusikat

Politsei manitseb veebist oste sooritades tähelepanelikkusele

Politseisse pöördus neli Eesti eri paikades elavat kannatanut, kes teatasid, et on soovinud neti teel osta esemeid, kuid pärast raha ülekandmist ei saanud kannatanud ostetud kaupa kätte ning müüja enam kõnedele ei vastanud. Kannatanutele on tekitatud kahju kokku peaaegu 600 eurot.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Meelis Juursoo ütles, et politseinikel ei olnud mainitud kuritegude toimepanemises raske kahtlustatavat välja selgitada, kuna kõik kannatanud nimetasid sama nime, kellele nad on raha üle kandnud. „Tegemist on 19aastase Võrus elava noormehega, kelle uurijad kuulasid kahtlustatavana üle,“ lisas prokurör.

Prokurörid ja politseinikud tunnistavad, et viimasel ajal üritatakse petuskeemi hästi läbi mõelda, näiteks kasutatakse võõraid identiteete ja pangakon­tosid. Taoliste kuritegude avastamise taga on suur ja põhjalik töö. Ühte sellist kriminaalasja arutati täna, 16. veebruaril Tartu maakohtus. Loe edasi: Politsei manitseb veebist oste sooritades tähelepanelikkusele

Setod tutvustavad uut turismimarsruuti Seto Külävüü

Foto: MTÜ Setomaa Turism
Sel nädalavahetusel toimuval turismimessil Tourest tutvustavad setod uut turismimarsruuti Seto Külävüü. Marsruudi tõmbenumbriteks on ehedad tooted ja teenused, näiteks piirkonna toidukultuuri parimad esitajad, kuid ka kolm seto muuseumi Värskas, Saatses ja Obinitsas ning Seto Ateljee-Galerii kui kohaliku kultuuri hoidja ja näituste-õpitubade korraldaja.

MTÜ Setomaa Turism juhataja Ülle Pärnoja sõnul on Seto Külävüü loomine teeninud mitut eesmärki. „Esiteks teeb see külastajale lihtsamaks heade valikute tegemise piirkonnas. Setomaa turismitegijatele tähendab marsruut ühte turismitoodet, mis hõlmab enda alla ehedamaid teenused, mida me üheskoos Seto Külävüüna turundame ja seeläbi suurema mõjujõu saavutame. Nii tegutseme rohkem ühe asja nimel,“ lausus Pärnoja.

Seto Külävüü peegeldab seto kultuuri omapära ja selle erinevaid kihte – seto keelest seto toidukultuurini. Nii saab ka messikülastaja kogeda Seto Külävüüd mitmest küljest – messi degusteerimislaua on seekord katnud Külävüül ehedat seto kööki pakkuvad ettevõtted, kontserte annavad seto leelokoorid, sõnamängus saab külastaja katsetada oma osavust seto keelest arusaamisel ja marsruudigi võib mõttes esimest korda messil läbi sõita. Setomaa juhendaja ja kaardi abil mõistagi.

Sõnamängu auhinnad on kõik Setomaa päritolu ja kutsuvad piirkonda külastama. Auhinnafondi on panustanud Setomaa Turismitalo, Helena Puhkemaja, Taarka Tarõ, Obinitsa Seto Muuseumitarõ, Seto Talumuuseum, Saatse Seto Muuseum, Seto Käsitüü Kogo Kagureis ning Hirvemäe Puhkekeskus. Sõnamängu auhindade loosimine toimub messil reedel ja laupäeval kell 17.00 ning pühapäeval kell 15.00. Loe edasi: Setod tutvustavad uut turismimarsruuti Seto Külävüü

Valmis kolmas osa Jänku-Jussi seiklustest internetimaailmas

Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvedamisel ja projekti Targalt internetis toel on valminud kolm õpetlikku multifilmi kõige noorematele arvutikasutajatele. Multifilme soovitatakse näidata lasteaias ja algklassides, et lastele sobival moel internetiturvalisusest rääkida.

Esimeses osas saab jänkude pere endale uue sülearvuti ja isa selgitab lastele, mis on internet. See osa sai valmis 1. veebruaril ja seda on tänaseks vaadatud rohkem kui 50000 korda. Teises osas tuleb jänkudele külla arvutiasjatundja Tiiger, kes õpetab lihtsaid reegleid, mida järgides on digimaailma avastamine turvalisem.  Kolmandas osas tehakse ühiselt paroole, mida on raske võõrastel ära arvata.  Multikaid saab vaadata nii www.lastekas.ee lehelt kui Youtube`ist.

Multikad on olemas ka vene ja inglise keeles. Multifilmi ideede autor on Kärt Käeselit Pelgulinna gümnaasiumist, Tiigrile andis hääle Marek Siinvert projekti Targalt internetis noortepaneelist.

Jänku-Jussi internetimaailm, I osa , Jänku-Juss internetimaailm, II osa , Jänku-Jussi internetimaailm, III osa:

Rahvaloendajate külastused lükkuvad nelja päeva võrra edasi


Statistikaamet lükkab nelja päeva võrra edasi rahvaloenduse küsitlusloendust, mille käigus külastavad rahvaloendajad neid elanikke, kes e-rahvaloendusel ei osalenud. Loendajad alustavad kodukülastusi järgmisel esmaspäeval, 20. veebruaril.

„E-rahvaloendus ületas meie ootusi peaaegu kolmekordselt ja seepärast vajame mõnda lisapäeva eluruumide nimekirja moodustamiseks, kuhu rahvaloendajatel tuleb veel minna,” rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze. 31. detsembrist 1. veebruarini toimunud e-rahvaloendusel täideti ankeedid kahe kolmandiku Eesti elanike kohta.

Alates esmaspäevast, 20. veebruarist kuni 31. märtsini külastavad rahvaloendajad neid Eesti elanikke, kes rahvaloendusel interneti teel ei osalenud.

Otepää Gümnaasiumi noored alustasid Eestisisese õpilasvahetusprogrammiga

Neli Otepää Gümnaasiumi 11. klassi noort on algatanud Eestisisese õpilasvahetusprogrammi, et korraldada ühe- ning kahenädalasi õpilasvahetusi
erinevate Eesti koolide vahel.

Õpilasvahetusprogrammis saavad osaleda kõik Eesti koolide noored, kes käivad 7.-12. klassis. Vahetused on planeeritud toimuma kahel moel – ühepoole vahetus, kus õpilane läheb enda poolt soovitud kooli ning samal ajal tema kooli kedagi vastu ei tule, või siis kahepoolne vahetus, kus õpilane vahetub teise kooli õpilasega.

Projektijuhi Teele Jakobsoni sõnul on projekti eesmärgiks aidata noortel tutvuda Eesti erinevate piirkondadega, leida uusi sõpru, sisendada
ühtekuuluvustunnet, anda julgust ning muutuda iseseisvamaks. „Majutamine toimub peredes,“ selgitas meeskonnaliige Gerle Trifanov.
„Majutatavateks peredeks võivad olla nii osaleja õpilase perekond, mõne tulevase vahetusse mineva õpilase pere või keegi vabatahtlik, kes lihtsalt
soovib kogemust.“

Programmiga on tänaseks liitunud juba 15 kooli erinevaist Eesti paigust – saartelt kuni Ida-Virumaani. Vahetusse minevate õpilaste arv tõuseb
päev-päevalt. Esimene vahetus on plaanis teha selle aasta märtsi alguses pilootprojektina. Kõik seni toimetatu on kirjas ka noorte endi poolt
peetavas blogis aadressil http://venividiviciii.blogspot.com/.

Õpilasvahetusprogramm on algatatud ettevõtlusprogrammi Entrum raames, mis kutsub kokku ettevõtlikke noori ärgitades neid tegema midagi ise, andes selleks enda poolt kõikvõimalikke juhtnööre.

Kui tunned, et soovid „VeniVidiVici“ õpilasvahetusprogrammist osa võtta, siis võid täpsema informatsiooni saamiseks külastada VVV Facebooki
lehekülge, sisestades otsingusse VeniVidiVici Õpilasvahetus.

Võrumaa turismi Facebookimäng

Võrumaa turismiettevõtjad tutvustavad Võrumaa puhkamisvõimalusi 17.-19.veebruaril Tallinnas toimuval Tourest turismimessil üheskoos naabermaakonnaValgamaaga.

2012. aasta on Eestis loodusturismi aasta ja ka Võrumaa tutvustab erinevaid looduses puhkamise võimalusi. Võrumaal on kombeks peale aktiivseid tegevusi looduses taastada oma energia saunas ja nautida head kohalikku toitu.

Võrumaa ja Valgamaa ühisel messiesitlusel „Saun ja loodus käsikäes“, tutvustame erinevaid saunasid, saunatavasid, looduse ühisosa saunaga ja
pakume maitseelamusi. Messiesitlused toimuvad reedel kell 15, laupäeval kell 13 ja pühapäeval kell 13. Laupäeval saab näha ja kuulda juulikuise Võru Folkloorifestivali esinejaid.

Külastades Võrumaa messiboksi on messikülalisel ainulaadne võimalus saada Võrumaa turismiteenuste ja Suure Munamäe vaatetorni sooduspakkumiste flaieri, mille alusel saab aasta lõpuni teenuseid kuni 40% soodsamalt.

Veebruari lõpuni on Facebook´is auhinnamäng „Võrumaa võlub ja vallutab!“. Auhindadeks on meeleolukad puhkusevõimalused Võrumaal. Liitu ja jaga http://www.facebook.com/pages/V%C3%B5rumaa-Turism/291324567587119?sk=wall

Tourest 2012 toimub Eesti Näituste messikeskuses, Pirita tee 28 Tallinn.

Täna toimub võistlus “Märka punktikirja!”

Eesti Pimedate Raamatukogu kuulutab sõbrapäeval välja võistluse “Märka punktkirja!”.

Kindlasti olete märganud ravimikarpidel väikseid reljeefseid täpikesi. Karpidele on punktkirjas kirjutatud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Pärnus Rüütli platsil asuval mälestusmärgil on ka tahvel iseseisvusmanifesti punktkirjas tekstiga. Filatelistid on kohanud punktkirja mõne riigi postmarkidel ja numismaatikud müntidel. Punktkirjas tähistusi on aga mujalgi.

Võistluse “Märka punktkirja!” eesmärk on leida Eestis kohti või tooteid peale ravimite, millel on punktkirjas tähistus.

Palume panna kirja, millistes kohtades või millistel toodetel (nimetus ja müügikoht) olete leidnud punktkirjas tähistusi ning saata oma tähelepanekud e-posti aadressile priit@epr.ee või postiaadressile Eesti Pimedate Raamatukogu, Suur-Sõjamäe 44a, 11415 Tallinn. Võistlus kestab kuni 12. märtsini.

Kokkuvõte tehakse emakeelepäeval. Auhinnad parimatele antakse üle Eesti Pimedate Raamatukogus, kus tutvustatakse ka punktkirjas raamatute valmistamist.

Eesti Pimedate Raamatukogust on nägemispuude või mõne teise tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimestel võimalik laenata heliraamatuid, punktkirjas, elektroonilisi ja puuteraamatuid ning kirjeldustõlkega filme. Punktkirjas raamatuid on laenutuses üle 750 nimetuse.

Teeme Eesti sünnipäeval taas tiiru maakerale

Eesti Terviserajad kutsuvad kõiki eestimaalasi vabariigi sünnipäeva tähistama aktiivse liikumisega, osalema kõikidel Eesti terviseradadel samaaegselt toimuval sportlikul rekordiüritusel  suusatades , sörkides või kõndides.

24. veebruari ürituse „Eesti Terviseradadel … ümber maailma” eesmärk on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimlusi. Kutsuda kõiki tervislikult aega veetma ja tervisekilomeetreid koguma.  Sel päeval antatoimub suur ühismatk, mille stardilähe antakse üle Eesti täpselt kell 12. Nimekiri matka läbiviivatest terviseradadest ilmub 20. veebruariks Eesti Terviserajad kodulehele.
SA Eesti Terviserajad juhataja Jaak Teppani teatel pärineb senine rekord 2010. aasta talvest, kus ühiselt läbitud vahemaaks saadi kokku 98 268,2 kilomeetrit ehk tublisti üle kahe ringi ümber maakera. “Loodetavasti on sel talvel just maratonijärgsel nädalal kõige rohkem terviseliikujaid, kuna talv on siiani olnud üsna heitlik ja suusasõitudest väsimust ei tohiks veel tunda olla” ütles Teppan. „Tervisesportlasi ootavad 24. veebruaril enam kui 80 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud. Osalejate vaevaks jääb vaid kohale tulla ning tund või paar oma päevast tervislikule liikumisele loovutada.

Omapoolse panuse andmiseks rekordi püstitamisse tuleb osalejatel sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee. Suuremates keskustes saab läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal. Kogutud tervisekilomeetrid summeeritakse ning tulemuse teeb SA Eesti Terviserajad teatavaks vabariigi aastapäeva õhtul.  Kogutud tervisekilomeetrid summeeritakse ning tulemuse teeb Sihtasutus Eesti Terviserajad teatavaks vabariigi aastapäeva õhtul.