Eesti

Tehnoloogiline Päike, ENSO, Vox Populi ja dirigent Jüri-Ruut Kangur ootavad kõiki kolmapäeval Kosmoses

Eesti Kontsert ootab teid 21. detsembril kell 21 kontserdile kinos Kosmos, kus astuvad lavale ansambel Tehnoloogiline Päike, üle-eestiline noorte sümfooniaorkester ja koor Vox Populi kontserdiga ”Kõige pikem öö”.
Kontsert on unikaalne mitmel põhjusel: ansambel Tehnoloogiline Päike esineb harva, varem pole koos koori ning orkestriga esinetud ning Tallinna suurimas kinoteatris Kosmos pole varem sellelaadset kontserti toimunud.
Kontserdil tuleb ettekandele tunnipikkune kava peamiselt Tehnoloogilise Päikese teise albumi ”Kõige pikem päev” lugudest. Uksed avatakse kell 20, kontsert algab kell 21.
Tehnoloogiline Päike on kahe noore helilooja, Evar Anvelti ja Mihkel Kõrvitsa looming, millel on väga tugev side eesti nüüdismuusikaga ja uue suunaga noortemuusika kultuuris. Peamisteks Tehnoloogilise Päikese loomingu mõjutajateks on olnud Sven Grünberg, Arvo Pärt, Kenji Kawai, Sigur Ros ja Björk ning tumedamast poolest 90ndate industriaalmuusika, techno. Samuti on mõju avaldanud popmuusika – ühesõnaga kõik, mis muusikaspektris huvitav ja ilus.
Kristo Matson on spetsiaalselt selle kontserdi tarvis kirjutanud muusikalised seaded koos orkestri ja kooriga esitamiseks. Lisaks Tehnoloogilise Päikese põhikoosseisule on laval ka kuueliikmeline bänd, mis koosneb peaasjalikult elektronmuusika põhiinstrumentidest: süntesaatoritest ning kõikvõimalike naturaalpillide elektroonilistest moonutustest. Lisaks toetavad kärisevaid ja elektrit täis maskuliinseid pille õrn sümfooniaorkestri kammerkoosseis ning koor Jüri-Ruut Kanguri juhatamisel. Omanäolist lisaväärtust pakub visuaalne vaatemäng, mille koosmõjul muusikaga jõuab publikuni suurejooneline ja unenäoline kontsertetendus.

Lahemaa rahvuspargi 40. juubeli pidustused lõpetas vaimu- ja vanavarapäev

Eile, 17. detsembril olid huvilised oodatud Palmsesse Lahemaa looduskeskusesse vaimu- ja vanavara päevale. Viivi Voorand sõpradega tutvustas ja mängis Lahemaa rahvamuusikat. Aarne Vaik jutustas Lahemaa vanavarast ning tema juhendamisel võis uurida näitusele pandud Lahemaa tarbeesemeid ja käsitööriistu. Ave Paulus ning Villu Jahilo kõnelesid kultuurist, mälust ja Lahemaast.

Käsmu meremuuseumi hing Aarne Vaik on koostanud näituse Lahemaa vanavarast: kaasajale kadunud igapäevased asjad, milles on peidus meie endi pärand, oskused, lood. Näitus jääb avatuks jaanuari lõpuni.

Juubeliaastal on Lahemaal korraldatud koostöös partneritega üle 30 ettevõtmise, sealhulgas Lahemaa sünnipäevapidu, looduskaitse visioonikonverents, foto- ja maalikonkurss, filmipäevad, plenäär kunstnikele.

http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/lahemaa-40/uritused/.

Üritusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tänavune Piparkoogimaania viib ajamasinasse ja enneolematule kunstinäitusele

Sel aastal muutus Disaini-ja Arhitektuurigalerii piparkoogist ajamasinaks, kuhu sisse hüpates leiad end keset seiklust, kus tulevik, minevik ja olevik eksisteerivad üheaegselt. 140 loovinimest võluvad 400 kg piparkoogitaignast enneolematu kunstinäituse, millist pole kusagil mujal maailmas.

Esindatud on erinevate alade tipptegijad – Meelis Pressi Arhitektuuribüroo arhitektid, Loovala kunstnikud, tekstiilikunstnikud Emma Leppermannist, Asuurkeraamika keraamikud jpt. Näitusele on loonud originaalmuusika Pastacas ja Tanel Paliale.

Näitus on avatud 17. detsembrist 8. jaanuarini kella 11-18.

24. ja 31. detsembril kella 11-15. Suletud 25. detsembril ja 1. jaanuaril.

Piparkooginäitus on suurepärane võimalus tutvustada noortele kunsti ja disaini. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 toel oleme teinud koolidele kättesaadavaks PiparkoogiMaania kunstitunni, kus tutvustakse piparkoogi ajalugu, piparkoogikunsti ning innustatakse lapsi loovalt piparkooke küpsetama.

PiparkoogiMaania eesmärgiks on väärtustada ja edasi arendada sajandeid vana piparkoogikunsti ja innustada inimesi olema loovad kõiges mida nad teevad.

Kõiki kutsutakse osa võtma PiparkoogiMaania Fotovõistlusest Facebookis, jäädvustage põnevaid piparkoogitöid, mis on inspireeritud ajamasina teemast!

Pildil Helen Tago-Mullaste & Janno Mullaste “Võlusõnade generaator”

Foto: Pelle Kalmo

Ringhäälingumuuseum tähistab ringhäälingu 85. aastapäeva

Täna, 18. detsembril, on Eesti ringhäälingumuuseum auväärse tähtpäeva puhul avatud kella 10-17. Saab osaleda giidituuril, kuulata vanu helisalvestisi ja salvestada kuuldemängu.

Lisaks näitustega tutvumisele saab kell 12 osaleda giidituuril, kell 14 kuulata 1930. aastate helisalvestisi, kell 15 salvestada lühikuuldemänge ja kell 16 kuulata valimikku kuuldepilte, mis külalised on muuseumis 2011. aastal salvestanud.

Muuseumi tavapärane hinnakiri 18. detsembril ei kehti, igal külalisel on võimalus endal otsustada, milline on muuseumi külastamise tasu.

Ringhääling tekkis 1924. aastal eraettevõttena. Raadiojaama loomise algatajad olid Nõmme kooliõpetaja Aleksander Tamm ja raamatupidaja Hans Oll-Reinson. Mehed sõitsid hommikuti tihti koos Pääsküla elektrirongiga tööle ja seal oligi raadiojaama asutamise mõte tekkinud.

Avasaateni, mida peetakse regulaarsete saadete alguseks Eestis, jõudis OÜ Raadio Ringhääling 18. detsembril 1926.

Vabaühenduste juhte oodatakse koolitusele

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Juhatuse Kompetentsikeskus OÜ koostöös Tartu Ärinõuandlaga ootavad mittetulundusühenduste juhatuse liikmeid või tegevjuhte, kellel on vähemalt aastane praktiline mittetulundusühenduse juhtimise kogemus, kandideerima

MITTETULUNDUSÜHENDUSTE JUHTIDE ARENGUPROGRAMMI

Arenguprogramm koosneb kolmest kahepäevasest moodulist. Ühe mooduli maht 2×8 akadeemilist tundi = 16 akadeemilist tundi.

Moodulite sisu:
I moodul – Mittetulundusühenduse strateegiline juhtimine 3. ja 4. jaanuar 2012
– Mittetulundusühenduse tegevuse õiguslikud alused
– Hea valitsemine ja meeskonnatöö
– Praktiline enesehindamine ja edasiste tegevuste planeerimine

II moodul – Projektijuhtimine 17. ja 18. jaanuar 2012
– Projektitsükli juhtimine: planeerimine, teostamine ja tulemuse hindamine
– Projektide strateegiline planeerimine
– Projektitaotluse koostamise levinumad vead

III moodul – Mittetulundusühenduse finantsjuhtimine 31. jaanuar ja 1. veebruar 2012
– Eelarvestamine, rahavoogude planeerimine, tulude-kulude arvestamine
– Lühiülevaade maksudest, finantsaruannete analüüs
– Projektide tasuvusanalüüs, finantsjuhtimine ja aruandlus

Osaleda on võimalik nii üksikus moodulis kui ka terves arenguprogrammis. Suurema huvi korral eelistame terves
arenguprogrammis (3 moodulit) osaleda soovijaid.

Koolitus toimub kõikidel päevadel 10.00 – 17.15, Domus Dorpatensise seminarisaalis (Raekoja plats 1, Ülikooli 7).

Koolitust viivad läbi kogenud praktikud Kaidi Holm, Siiri Einaste ja Saima Mänd. Koolitusel osalemine on tasuta, kuid eeldab registreerumist ja motivatsiooniavalduse esitamist.

Registreerumine lõppeb 21. detsembril kogu arenguprogrammis osalemiseks. Vabade kohtade olemasolul on võimalik II mooduli
osavõtuks kandideerida kuni 6. jaanuarini ja III mooduli osavõtuks kuni 20. jaanuarini. Lisainfot saab Tartu Ärinõuandlast tel. 7428 491
e-post: kadri@tartu.bas.ee

Vabatahtlike poolt valmis Terve Elu Kalender

Vabatahtlike abiga ilmus järjekordne terviklikku ja keskkonnasäästlikku eluviisi tutvustav Terve Elu Kalender, mis algaval 2012. aastal toob lugejateni üheskoos tegutsemise võlu ja väärtused
Ideid koostegemise võimalusteks leiab äsjavalminud kalendrist mitmeid. Näiteks saab lugeja teada, mis imeloom on couchsurfing või miks mängida geopeitust, aga ka sellest, et üks korralik põhumaja saab valmis vaid ühise jõupingutuse ehk talgutöö tulemusena ning et üheskoos jutuvestmisel on täita oluline roll kogukonna elus.
„Eestlaste hulgas valitseb arvamus, et oleme suured individualistid, kes naljalt kogukonnana või grupina midagi koos tegema ei kipu,“ kommenteerib seekordset teemavalikut kalendri toimetaja ja portaali Bioneer üks eestvedajatest Katrin Lipp. „Mõtlesime kalendritiimiga, et uurime siis järgi, kuidas meil lood ühistegevusega on ja kas see müüt peab paika. Lood kalendrisse valisimegi kui head näited koostegemise võimalustest, millest võiksid ehk innustust saada nii organisatsioonide eestvedajad kui ka lihtsalt pereinimesed ja koostegemisest huvitatud lugejad.“

Kokku on kalendris tutvustatud 57 koostegemise võimalust. Teemalugude kõrval on kalendris koht iga päeva planeerimiseks, samuti keskkonnasäästlikku elustiiliga seotud ettevõtete ja organisatsioonide kontaktid.
Kalender on valminud MTÜ Terve Elu Kirjastus eestvedamisel, kõik lood on kirjutatud õhinapõhiselt ehk vabatahtlike kaasautorite poolt. Kalendri autorite ringi kuuluvad näiteks Eva Ladva, Agnes Männiste, Ekke Sööt, Rutt Sööt, Katrin Lipp ja mitmed teised toredad vabatahtlikud. Kalendri toimetaja on Katrin Lipp, projektijuht on Rutt Sööt. Kalendri kujunduse ja trüki teostas Ecoprint.

Täiskasvanuhariduse programm on õppima meelitanud kümneid tuhandeid inimesi

Eesti Vabaharidusliidu poolt elluviidav täiskasvanuhariduse programm on õppima meelitanud kümneid tuhandeid inimesi. Juba kolmandat aastat järjest on ligi 46 vabahariduslikus koolituskeskuses üle Eesti olnud võimalik osaleda Euroopa Liidu programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ raames õppijatele tasuta kursustel, mille eesmärgiks on arendada inimeste võtmepädevusi ja aidata neil paremini elus erinevaid rolle täita. Kolme aasta jooksul on uusi teadmisi omandanud ligi 30 000 kodanikku.

„Programm on Eesti inimese jaoks ideaalne võimalus üle pika aja tegeleda jälle õppimisega, ligi ¼ programmi raames koolitustel käinud inimestest ei ole viimase kümne aasta jooksul koolipinki sattunud. Samuti on projekti elluviimine aidanud populariseerida vabaharidust ja suurendanud inimeste hulka, kes planeerivad õppida ka edaspidi,“ ütles Vabaharidusliidu programmijuht Tiina Jääger. „Täiskasvanuharidus vabahariduslikes koolituskeskustes“ raames on alates 2008 aastast toimunud 1782 kursust ligi 30 000 õppijaga. Koolituste nimekirjas on olnud väga erinevaid kursuseid, alates käelistest tegevustest lõpetades võõrkeelte ja tööalase väljaõppega.

2010. a õppis programmi raames 8926 inimest, 15% õppinuist olid mehed. 73% õppinuist olid töötavad inimesed, sh FIE-d, 24% olid tööturul mitteaktiivsed inimesed. Töötuid (töötukassas registreeritud töötuid) oli 3% õppinuist. Koolitust on korraldatud vähemalt 46 koolituskeskuses üle Eesti. Ainult 6% õppinuist katkestas õpingud erinevatel põhjustel.

Kursused on seotud põhiliselt tööeluks vajalike võtmepädevuste arendamisega nagu emakeeleoskus, infotehnoloogiline kompetents, võõrkeelteoskus, õppimisoskus algatusvõime ja ettevõtlikkus, infotehnoloogiline-, matemaatika-, sotsiaalne- ja kodanikukompetentsus ja kultuuriteadlikkus.

Elluviidava programmi raames on kaasnevaks eesmärgks ka vabahariduslike koolituskeskuste võrgustiku muutumine jätkusuutlikumaks. Programm “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” nr 1.1.0603.08-0002 on loodud “Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest lähtuva “Inimressursside arendamise rakenduskava” alusel prioriteetse suuna “Elukestev õpe” meetme “Täiskasvanuhariduse arendamine” rakendamiseks.

Programmi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Programmi elluviijaks on Eesti Vabaharidusliit (EVHL), mis on üleriigiline valitsusväline haridusele suunatud mittetulundusühinguid, kodanikeühendusi ja vabahariduslikke koolitusasutusi ühendav katusorganisatsioon. EVHL-i eesmärgiks on suunata inimesi läbi õppimise õnnelikuma elu poole.

Pakutavatest kursustest ja programmist täpsemalt saab ülevaate www.vabaharidus.ee.

Jahirahu Eesti metsades

Jahirahu Eesti metsades kehtib traditsiooniliselt 24.–26. detsembril. Jahirahu kuulutab Eesti Jahimeeste Selts välja pidulikul tseremoonial metsapealinnaks (2012) kandideerivas Rakveres, Teatrimäel.

Linnapea Andres Jaadla sõnul on see sümboolne, et jahirahu kuulutatakse välja just Rakveres. Andres Jaadla kinnitusel loodavad Rakvere linn ja Eesti Jahimeeste Selts tulevikus Rakvere metsapealinna perioodil teha tihedat koostööd väärtustamaks jahipidamist ja loomade kaitset metsas.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhti Tõnis Kortsu sõnul on jahimeestel suur au kuulutada sellaastane jahirahu välja linnas, kes kandideerib metsapealinnaks, sest mets ja jaht on alati ühte kuulunud.

Traditsioon sai Eestis alguse 1993. aastal. Jahirahu ajal jahimehed loomi ei küti, vaid käivad peredega metsas ja viivad loomadele süüa.

Rahvakultuuri koolituskeskuses alustavad õpinguid tulevased tantsujuhid

Jaanuaris alustab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses õppust 24 tulevast rahvatantsujuhti. Need on inimesed, kellel ei ole tantsualast eriharidust, kuid tegelevad rahvatantsuga oma põhitöö kõrvalt. Rahvatantsujuhtide koolis õppida soovijad oli sel korral rekordiliselt 34 inimest üle Eesti.

Kanditaatidel tuli läbi teha katsumine kogenud tantsujuhtide silma all – osaleda treeningtunnis, valida muusika ja õpetada kodus ettevalmistatud etüüd kaaslastele. Valiku tegemine oli raske, kodutöö oli hästi tehtud ja tantsuoskus soovijatel olemas.

Juba 1953. aastal alguse saanud rahvatantsujuhtide õpetamise täiendkoolituse eesmärgiks on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal. Korraldajate suur soov on, et ei katkeks järjepidevus eesti rahvatantsumaastikul ja et iga koolitus kujuneks osalejale töiseks ja meeldivaks kokkusaamiseks meie suurepäraste õpetajatega- praktikutega.

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses on 25 aasta jooksul koolitatud erinevatel kursusel enam kui 30 000 huvilist. Siit on välja kasvanud mitmeid liikumisi ja organisatsioone – Eesti Vabaharidusliit, Eesti Genealoogia Selts, Eesti Näitejuhtide Teatritrupp, Muinasjutukool, Eesti Rahvamajade Ühing jne.

Tagamõtsa Elo ETVn

26. jõulukuu pääväl kell 21.25 näütäs ETV üte Võromaa taloperre tegemiisi. Tuu om plaanin olõva edimädse võrokeelidse teleseriaali «Tagamõtsa» näüdüs-osa.

Hindäette hengäs külä,
iin om mõts ja takan mõts.
Mõnõst korsnast tossu tulõ,
mõni satas maaha – müts…

Võromaal Tagamõtsa külän Tagamõtsa talon eläs perekund Tagamõts. Pereesä Tarmo om põllumiis, a päält tuu ka küläelo vidäjä. Ku koskil om määnegi hädä vai õnnõtus juhtunu, om Tarmo tuu, kiä kõrraga telefonikõnnõ saa ja appi kihutas.

Pereimä Maive ammõtis om vanno inemiisi avitaminõ. Tä om, ku piinü nimega üteldä, avahooldaja. Tuud ammõtit pidä Maive pernaasõammõdi ja latsi hoitmisõ kõrvalt. Kats-kolm kõrda nädälin sõit tä uma vahtsõ eelektriautoga api uutva vanainemise läbi, avitas kraami, tuu poodist süvvä ja ahokütmises puid tarrõ.

Viil omma perren neli last ja vanavanõmba, egälütel uma viguri ja tegemise. Ja muidogi omma Tagamõtsa ilman tähtsä külälise. Egäpääväne küläline om talon näütüses postimiis Contra, a inämbüs küläliisi tulõ iks uutmalda.

Mi ei tiiä tuud,
kiä tulõ,
ammuki viil tuud,
kiä lätt. Mõnõ as’a Tagamõtsa
targu hindä teedä jätt.

Tagamõtsa. Tõnõ joulupühä

ETVn 26.12.2011 kell 21.25
(õkva pääle «Aktuaalset kaamerat»)
Režissöör-lavastaja:
Kordemetsa Gerda
Stsenaarium: Rahmani Jan, Contra
Muusika: Ilvesse Aapo

Tugõja: ERR, «Vana Võromaa kultuuriprogramm»

Uma Leht

Noortele kultuurikriitikutele jagatakse preemiaid

Esmaspäeval, 19. detsembril teeb kultuurikajastamise foorum Luubi all teatavaks 2011. aasta noorte kriitikakonkursi võitjad.

Konkursi ideeks oli julgustada noori kirjutajaid jälgima, väärtustama ja talletama meid ümbritsevat kultuuri ja 2011. aasta sündmusi. Samas pakkus see võimaluse saada avaldatud professionaalses kultuuriperioodikas, jääda silma toimetajatele ja rajada väljavaateid tulevikuks. Konkursil oli tänavu erilise tähelepanu all erinevad multimeedia- ja žanriülesed ilmingud nagu näitusinstallatsioonid, tegevuskunst, audiogalerii, tantsuteater, portreelood, intervjuud, festivalide ülevaated jmt.

Auhindamine toimub 19. detsembril algusega kell 16 Tallinna keskraamatukogu saalis (Estonia pst 8), selle käigus tunnustatakse konkursi esimese ja teise etapi võitjaid ning konkursi üldvõitjaid.

Konkurss toimus Eesti Muusikaarvustaja, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäeviku ja Koreo-blogi initsiatiivil ning seda viidi läbi koostöös kultuuriväljaannetega Muusika, Teater.Muusika.Kino, Sirp ja Müürileht. Konkurssi toetavad Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi muusika osakond, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakond, Tallinna Noorte Infokeskus (Taninfo) ning Eesti Tantsukunstnike Liit. Konkursi sponsor on Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Täpsem informatsioon konkursi kodulehelt www.luubiall.ee ja Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäevikust aadressil www.keskraamatukogu.ee/muusika/blog
Loe edasi: Noortele kultuurikriitikutele jagatakse preemiaid

Laupäeval võtavad Tartus mõõtu halupuumeistrid

puuteotriatlon_2010 — Hetk mulluselt puuteotriatlonilt Tartus. Foto: Henry Timusk

Halupuumeistritel on võimalus saabuval laupäeval taas üksteisest mõõtu võtta – Tartus toimuvad juba kolmandat korda Eesti Meistrivõistlused Puuteotriatlonis.

Neljaliikmelised võistkonnad asuvad võistlustulle keskpäeval Raekoja platsil. Võidab see, kes etteantud aja jooksul jõuab saagida, lõhkuda ja laduda kõige rohkem halupuid.

Osalema võivad tulla kõik huvilised. Võistkonnas on neli liiget, nende seas vähemalt üks naine.
Korraga võistleb kaks võistkonda. Võistkondade paarid loositakse. Kes sama ajaga rohkem puid teeb, pääseb järgmisesse vooru. Saed-kirved on korraldajate poolt. Lubatud on ka oma varustuse kasutamine.

Võistluse ajakava:
11.30 võistkondade registreerimine-instrueerimine,
12.00 Eesti III Meistrivõistlused Puuteotriatlonis
15.00 autasustamine
Loe edasi: Laupäeval võtavad Tartus mõõtu halupuumeistrid

100 päeva pärast algab Teeme Ära Maailmakoristus 2012

Tänaseks juba rohkem kui 80 erineva riigi ühisaktsiooniks kujunenud Teeme Ära Maailmakoristus 2012, algab täpselt 100 päeva pärast – 24. Märtsil 2012. Algava aasta jaanuaris antakse ettevalmistustele avapauk riikide eestvedajate kogunemisega ühiskonverentsil Tallinnas.

Täpselt saja päeva pärast algav Maailmakoristus koosneb Teeme Ära prügikoristustalgute eeskujul korraldatavatest ühepäevastest koristusaktsioonidest, mis toimuvad erinevates riikides kohalike tiimide eestvedamisel 24. märtsist kuni 25. septembrini 2012. aastal.

Hetkel on ettevõtmisega kaasa tulnud eestvedajad 83-st erinevast riigist, kes kõik on oma riigi koristustalgute ettevalmistustega erinevas faasis. Riigid, kes on algatusega liitunud leiab siit.

Omavahel kogemuste jagamiseks ning edasiste plaanide täpsemaks paika panemiseks tullakse kokku Maailmakoristuse konverentsi raames, mis toimub 12.-15. Jaanuarini Tallinnas. “Niivõrd kirjut ja põnevat seltskonda ei ole Tallinnas varem nähtud – tegemist on tõeliste tegijatega väga erinevatest riikidest ja kultuuridest, keda ühendab soov puhtama kodu ja maailma heaks midagi konkreetset ära teha,” sõnas Teeme Ära partnersuhete juht Eva Truuverk. Loe edasi: 100 päeva pärast algab Teeme Ära Maailmakoristus 2012

Hoolimata majanduslangusest kasvab mahetoidu tarbimine

Täna Tallinnas varsti avatava restorani „Kukeke“ ruumides toimunud mahetoitu ja -tootmist tutvustaval seminaril tõdeti, et tänu teadlikkuse kasvule on mahetoit üha nõutum nii Eestis kui ka maailmas. Inimesed väärtustavad järjest rohkem oma tervist ja elukeskkonda: looduslike vahenditega ja loodusega kooskõlas majandamine on märksa keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus.

„Kaasaegne tööstuslik toidutootmine ja intensiivne põllumajandus on keskkonnale suureks koormaks: näiteks kasutatakse igal aastal Euroopas umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid, kokku umbes 1200 erinevat toimeainet, lisaks miljonite tonnide viisi sünteetilisi mineraalväetisi, mille tootmine põhineb taastumatutel ressurssidel,“ ütles Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Sirli Pehme. „Kõik see mõjutab elukeskkonda ja inimeste tervist. On väga tähtis, et toitu toodetaks keskkonda säästvalt – selleks tuleb edendada mahepõllumajanduslikku tootmist ja töötlemist, kus sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi ei kasutata. Mahepõllumajanduse eeliseks on see, et tootmine põhineb kohalikel ressurssidel, see aitab säilitada ökoloogilist tasakaalu,“ lisas Sirli Pehme. Loe edasi: Hoolimata majanduslangusest kasvab mahetoidu tarbimine

Aasta Betoonehitis 2011 konkursil osaleb 11 ehitist

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2011“ esitati 11 nominenti.

2011. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad:
1. Eesti Lennuakadeemia õppehoone – Reola, Ülenurme vald, Tartumaa;
2. Eramu Tabasalus, Lehe 7 – Harku vald, Harjumaa;
3. Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse hoone – Tartu;
4. Heliskulptuur Cromatico, Tallinna Lauluväljakul – Tallinn;
5. Korruselamu, Helme 14 (Kodukolde elamurajoon) – Tallinn;
6. Lasnamäe linnaosavalitsuse hoone – Tallinn;
7. Maardu viadukt, Tallinn-Narva maantee E20, Loo-Maardu teelõigu ehitus –
Jõelähtme vald, Harjumaa;
8. Sõmeru keskusehoone – Sõmeru, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa;
9. Tallinna reoveepuhastusjaama biofiltri hoone – Tallinn;
10. Tamme staadioni tribüün – Tartu;
11. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone – Tartu. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2011 konkursil osaleb 11 ehitist

Rein Raua juubelit tähistatakse sümpoosioniga

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut ja Eesti Semiootikavaramu eestvedamisel toimub laupäeval, 17. detsembril professor Rein Raua 50. sünnipäevale pühendatud sümpoosion „Rein Raud 50: kriitilised lugemised”, mis on avatud kõigile tema loomingust huvitatuile. Sümpoosion algab laupäeval kell 11.30, toimumiskohaks on Tallinna Ülikool (Mare hoone, Uus-Sadama 5, ruum M-225).

Ettekannetega esinevad Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Igor Pilshchikov, Aleksi Järvela ja Alari Allik ning austust avaldab ka Eesti Semiootikavaramu. Teemadering keskendub nii Rein Raua enese töödele kui ka tema erinevatele tegevus- ja huvivaldkondadele. Kohaletulnutel on võimalus osa võtta sõbralikust arutelust ja loomulikult õnnitleda juubilari. Ettekandeid on nii inglise kui eesti keeles.

Seminari lõppemisel suundutakse kell 14.30 teatri NO99 kohvikusse (Sakala 3), kuhu on oodatud kõik Rein Raua sõbrad, tuttavad, kolleegid, õpilased ja austajad temaga klaase kokku kõlistama. Loe edasi: Rein Raua juubelit tähistatakse sümpoosioniga

Helsingi plaanib hakata lasteaedades mahetoitu pakkuma

Eile Tallinnas lasteasutustele korraldatud seminaril esinenud Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen ütles, et Helsingi linn on võtnud eesmärgiks suurendada lasteaedade toitlustuses mahetoidu regulaarset tarbimist. Mahetoidule üleminek toimub järk-järgult. Sel aastal alustati maheteraviljasaaduste pakkumisega, järgmisel aastal mahepiimatoodete pakkumisega.

„Iga kolmas eine süüakse väljaspool kodu ning toidutootmisahel moodustab kuni 1/3 kogu tarbimisega seotud keskkonnamõjudest,“ ütles Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen. „Soomes on kõikidele põhi- ja keskkoolilastele koolitoit tasuta, see tähendab, et ligi miljon last sööb Soomes iga päev tasuta sooja toitu. On väga tähtis, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. Seepärast on vastu võetud otsus, et avalik sektor peab käituma pioneerina ja näitama head eeskuju mahe-, kohaliku ja hooajalise toidu kasutamisel. Mahetoidu projekti kaasatakse lapsed, lapsevanemad ja õpetajad, aga ka talunikud ja väiksemad tarnijad, et oleks võimalikult kiiresti võimalik kohaneda tarbijate vajadustega. See projekt annab ka mahetootjatele suurepärase võimaluse oma toodangu müümiseks ja tootearendusega tegelemiseks,” rääkis Irma Kärkkäinen.

„Mahetoidule üleminekul on kaks võimalikku strateegiat. Esimene neist, kus tavakoostisosad lihtsalt asendatakse mahekoostisosadega, muutmata seejuures toitude retsepte ja toiduvalmistamise viise, toob tavaliselt kaasa kulude kasvu 20-30%. Teine strateegia on järk-järguline üleminek, kus toitumisharjumusi muudetakse nii toiduvalmistamise, retseptide kui ka toidu tooraine osas – selle võttega võib saavutada suuremas osas mahetoidule ülemineku lisakulutusteta. Muidugi nõuab see strateegia üleminekusse investeerimist, nt töötajate koolituse osas. Ning alustada tuleb riiklikest strateegiatest, poliitikast,“ sõnas Kärkkäinen. Loe edasi: Helsingi plaanib hakata lasteaedades mahetoitu pakkuma

Parim e-raamat jutustab teest kunstimaailmas

Õpilastele mõeldud Koolielu e-raamatu/e-õpiku konkursi võitis üldkokkuvõttes Tartu Mart Reiniku kooli 6. klassi õpilane Linda Janter (juhendaja Merle Randla), kes koostas e-raamatu oma teest kunstimaailmas.

„See raamat on üks asi, mis minu elus on salaja mind saatnud ja lõpuks välja tulnud, nagu see ise tahtis. See raamat räägibki sellest, kuidas mina kunstiande endas avastasin. Kuidas see lihtsalt tahtis, ja tuli,“ kirjutab Linda e-raamatu „Minu tee kunstimaailmas“ sisekaanel tutvustuseks.

Žüriile avaldas muljet Linda originaalne idee ja omaloomingu kasutamine.

Teise koha pälvis Kohtla-Järve kesklinna gümnaasiumi 3. klassi õpilase Jegor Grigorjevi (juhendaja Jelena Gerstman) esitatud töö „Meie koos isaga“, kuhu olid talletatud 3. klassi laste joonistused. Žüriile meeldis, et raamatus on esitatud laste omaloomingut nii sõnas kui pildis. Loe edasi: Parim e-raamat jutustab teest kunstimaailmas

DASAde-teemaline pöördumine Riigikogu poole

Urmo Kübar, EMSL:

Paar viimast päeva on palju juttu olnud plaanitavast erakonnaseaduse muutmisest, millega neli parlamendiparteid saaksid õiguse asutada enda juurde demokraatia arendamise sihtasutusi (DASA-d), keda rahastataks otse riigieelarvest. Praeguse plaani järgi jõustuks eelnõu selle vastuvõtmise puhul järgmise aasta 1. juulist ning DASA-de toetamiseks on 2012. aastaks ette nähtud 0,9 miljonit eurot. Oleme püüdnud kõik selleteemalised materjalid koondada http://www.ngo.ee/DASA.

Oleme EMSL-i nõukogu ja abilistega ette valmistanud pöördumise mustandi Riigikogu põhiseaduskomisjonile ja parlamendierakondadele, mille leiate kirja lõpust. Kui teil on ettepanekuid selle pöördumisega seoses (või ka ettepanekuid, kuidas võiks selle teemaga veel tegeleda), palun andke tänase, neljapäeva jooksul meile teada, minu e-posti aadressil urmo@ngo.ee. Vajadusel täiendaksime pöördumist ja saadaksime selle homme. Siis kutsume ka teisi vabaühendusi üles kas sama pöördumist Riigikogule saatma või seda vastavalt oma organisatsiooni soovidele-mõtetele täiendama, kohendama, muutma ning siis saatma.

——–

Lugupeetavad põhiseaduskomisjon ja parlamendierakonnad! Loe edasi:

Virumaa noortele tuuakse uuest aastast rahvusvahelised keeletestid koju kätte

Tallinna Ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder ja Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik allkirjastasid kolmapäeval, 14. detsembril Narvas koostöölepingu, mille kohaselt hakkavad uuest aastast Narva kolledžis toimuma Tallinna Ülikooli korraldatavad rahvusvaheliste keeletestide väljasõidueksamid.

Esialgu on Narvas võimalik sooritada IELTS (International English Language Testing System) eksamit, mis on eelduseks õppima asumisel 135 riigi 6000 ülikoolis. Samuti korraldatakse koostöös kahe kõrgkooli vahel nende Narva kolledži üliõpilaste nõustamist, kes kolledži inglise keele eriala lõpetamiseks sooritavad CAE (Certificate in Advanced English) rahvusvahelise keeleeksami. Nimetatud sertifikaat võimaldab erinevates riikides töötada inglise keele kui võõrkeele õpetajana. Loe edasi: Virumaa noortele tuuakse uuest aastast rahvusvahelised keeletestid koju kätte

Tööotsijad saavad tasuta e-kursusel õppida

Tänasest on kõigile tööotsijatele avatud tasuta e-kursus karjäärinõu.ee. See on Euroopa Sotsiaalfondi toetusel loodud karjäärinõustamise ja tööotsingu e-kursus, mis on loodud selleks, et parandada elanike tööhõivet ja teadlikkust erinevatest karjäärivõimalustest.

E-kursus annab tööotsijatele nõu, kuidas hinnata oma oskusi ja võimeid, suurendada väljavaateid tööturul ja leida rahuldustpakkuv töö. Kursus sisaldab praktilisi nõuandeid CV koostamiseks ja kandideerimisoskuste lihvimiseks ning aitab valmistuda tööintervjuuks. Samuti leiab sealt juhiseid karjääriplaneerimiseks ja tuge eneseteostusel.

Kursuse lektoriks on ERR Tööotsija saatest tuntud karjäärinõustaja Tiina Saar. Õpetajateks on mitmed oma ala spetsialistid – psühholoogiaprofessor Voldemar Kolga, terviseteaduste dotsent Kristjan Port, tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu jt. Kursuse käigus saab küsida nõu karjääriekspertidelt, teha harjutusi ja talletada tulemused oma portfoolios. Kursus on eesti ja vene keeles.

Setod asutasid Tallinnasse kooli

Noored seto juurtega emad asutasid Tallinna seto laste kooli, et nii omadele kui teistele lastele seto laulu, tantsu ja pillimängu õpetada, vahendab portaal setomaa.ee.

Ettevõtmise eestvedajate Annela Laaneotsa ja Ülle Paltseri sõnul hakatakse esialgu kokku saama üks kord nädalas. Koolitundides lauldakse, mängitakse ringmänge ning seejuures pööratakse tähelepanu ka tekstidest arusaamisele. “Kindlasti on meil vaja paljude asjade kohta uurida: kuidas maal talutöid tehti ning looduse järgi elati, et üldse mõista, millest lauludes jutt käib,” rõhutas Ülle Paltser.

“Tantsime, räägime rahvariiete kandmisest. Tutvustame seto kannelt ja mängutraditsiooni. Tulevikus on võimalik ka kandleõpetus väikestes gruppides või eratundides. Jutustame muinasjutte ja muistendeid, samuti on tähtsal kohal muu suulise pärimuse jutustamine ja kuulamine. Tutvustame kombeid ja rahvakalendri tähtpäevi. Meisterdame ja joonistame muinasjutu või rahvakalendri ainetel. Oluline on ka lihtsalt omavaheline suhtlemine seto keeles,” loetles Paltser. “Eriti vahva oleks kui mõni seto keelt kõnelev vanavanem tuleks oma lapselapsega kaasa!”

Kooli õppetasu on sümboolne – viis eurot kuus ühe lapse kohta. “Eks natuke kulusid selle kooli korraldamisega ikka kaasneb ka, materjalid meisterdamisteks näiteks,” selgitas Annela Laaneots. “Tallinnas elavad lapsevanemad teavad, et tavapärane huviringi kuutasu jääb 30 euro kanti kuus. Me oleme kulud viinud miinimumini. Loodame hakkama saada,” lisas Laaneots.

Esimene koolitund on plaanis 10. jaanuaril kell 18.00 Tallinnas Kristiine Noortekeskuses. Järgmistel kordadel saadakse kokku 17., 24. ja 31. jaanuaril samal kellaajal ja samas kohas.

Loe lähemalt: setomaa.ee

Mahlapaki kogumismängu võitis Laagna lasteaed-põhikool

Tetra Paki mahlapakkide kogumismäng www.parismahl.ee on lõppenud ning kaks kuud kestnud kampaania jooksul kogus rohkem kui 5900 koolilast üle kogu Eesti 51 424 tühja mahlapakki taaskasutuse eesmärgil.

Tühjadest mahlapakkidest ehitas kõrgeima virtuaalse torni – 753,17 m – Tallinna Laagna lasteaed-põhikool. Nendele kuulub kampaania peaauhind, milleks on popstaar Getter Jaani eksklusiivkontsert.

Üle kogu Eesti võttis kogumismängust osa üle 200 võistkonna (klassi) ning kogutud tühjadest mahlapakkidest saadava virtuaalse “pakitorni” kõrguseks on ligi 11 kilomeetrit. Kogumismäng toimus koolilaste hulgas samal ajal üle Baltikumi. Kampaaniast võttis osa 19 140 koolilast Eestist, Lätist ja Leedust. Iga riigi võistkonnad konkureerisid omavahel eesmärgil koguda võimalikult palju Tetra Pak tühje mahla-, nektari- ning mahlajoogipakke, et ehitada neist kõrgeim virtuaalne “pakitorn”.

Oktoobri alguses aktiivselt käivitunud ning eelkõige hariva sotsiaalse kampaania ja interaktiivse mängu jooksul koguti üle kogu Baltimaade kokku 201 602 tühja mahlapakki, mille kõrguseks on 42, 505 meetrit ehk üle 42 kilomeetri.

Getter Jaani kontserdile on kutsutud ka paremuselt järgmised neli võistkonda: Jõgeva gümnaasiumi 7.A klass, Kuressaare gümnaasiumi 7.A klass, Padise põhikooli 5. klass ning Pärnu Vanalinna põhikooli 4.A klass.

Getter Jaani, laulja: “Mul on suurim au anda eksklusiivne kontsert, mis on peaauhinnaks äärmiselt positiivse, kuid samal ajal nii huvitava ja vajaliku kampaania võidumeeskonnale. Ma olen ausalt väga õnnelik, et niivõrd palju Eesti koolilapsi võttis osa Tetra Paki mahlapakikogumismängust, mis päris kindlasti andis kõigile osalejatele väga väärtuslikku teavet ja kogemust prügisorteerimisest ning selle tähtsusest. Ma siiralt loodan, et see kampaania julgustas noori tegelema prügisorteerimisega iga päev, mitte ainult kampaania jooksul.”

Kampaania korraldajad tahavad loota, et koolilapsed jäävad ka pärast Tetra Paki mahlapakikogumismängu prügi sorteerima.

Liga Martinsone, Tetra Paki Baltikumi keskkonnateadlikkuse valdkonna juht: “Me oleme siiralt rõõmsad kampaania tulemuste üle. Meie suurim tänu kuulub nii õpetajatele kui ka loomulikult õpilastele, kes mängust osa võtsid. Tetra Pak mahlapaki kogumismängu raames kasutasid koolid ära palju erinevaid viise mahlapakkide kogumiseks, kaasa arvatud koostöö kohalike ettevõtetega, nagu näiteks kohvikud, restoranid, hotellid jne. Loodetavasti see entusiasm lastel pärast võistlust ei kao ning jäädakse edasi sotsiaalselt vastutustundlikuks ning sorteeritakse prügi taaskasutuse eesmärgil edasi ka tulevikus.”

Tetra Paki mahlapakkide kogumismängu käigus kogutud tühjad mahlapakid korjab kokku ning taaskasutab Ligatne paberivabrik.

Georgia mõttekojad tulid Eestisse õppima reformide tegemist

Sel nädalal esmaspäevast reedeni viibivad Avatud Eesti Fondi kutsel Tallinnas ja Tartus õppereisil kolme erineva Georgia mõttekeskuse esindajad. Oma eksperdid on saatnud Eesti reformide läbiviimise kogemusest õppima Transparency International Georgia, South Caucasus Institute for Business and Economics Research ning Liberal Academy of Tbilisi.

“Valmisolek majanduslike ja sotsiaalsete reformide läbiviimiseks on Georgias olemas ning Euroopa suunas pürgimisel on ka kindel rahva enamuse seljatagune. Eesti on tuntud oma edulugude poolest, kuid kõik reformid ei ole kulgenud valutult ning Georgial on võimalus meie vigu mitte korrata,” märkis Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

“Valik langes Eesti kasuks lihtsalt põhjusel – teie kogemust on meie riigis väga palju kajastatud ja eeskujuks toodud. Lisaks Eestile viime samalaadsed õppereisid läbi ka Singapuris ning Šveitsis, kuna potentsiaalselt võiks – vähemalt osaliselt – Georgial olla õppida ka nende riikide mudelitest, ” ütles Tbilisi Liberal Academy juht Ketevan Tshikhelashvili. Õppereisi toetab USA Rahvusvahelise Abi Agentuur USAID.
Mari Kodres

Eesti Loomakaitse Seltsi pühadeaegne üleskutse

Soovime, et meie kodu oleks koht, kus tunneme end turvaliselt ja privaatselt. Päevatööst väsinuna naastes töölt koju, pakub kodu võimalust tunda end vabalt ja mugavalt, et järgmiseks päevaks olla igati vormis ja väljapuhanud. Taimed puhkavad looduses, et ilmade soojenedes taas elule ärgata. Tundub, et ka kõik metsaelanikud on talveunne suikunud, sest metsas on kõik nii vaikseks ja rahulikuks muutunud.

Väljas puhuvad külmad tuuled ja vahelgi tuisud, maapind hakkab külmuma. Sisemuses tiksub vaikne tõdemus, et tuleb sobivad riided selga panna. Ja seda teeb inimene, kellel on lähedase (pereliikmed) ja võimalused.

Mida aga teeb kass või koer või mõni muu lemmikuna peetav loom, kes on kunagi, kas hüljatud hoolimatu inimese poolt või kes on sündinud tänaval?

Kindlasti mitte ei ole neil sooja ja mugavat pesa või ulualust, kindlasti ei lähe nad puhkereziimile ega suiku talveunne. Vastupidiselt inimesele, hakkavad nad veelgi aktiivsemalt otsima toidupalukesi, mis annaks neile energiat elada üle külm ja tuuline talv. Vähestel koertel ja kassidel on helgem tulevik, kes leiavad läbi varjupaikade ja hoiukodude endale uue ja hoolitseva pere. Eesti Loomakaitse Selts kutsub Sind: „Kingime loomadele paremad jõulud“. Teeme KOOS jõulukingituse abivajavatele loomadele. ELS soovib, et inimesed märkaksid ka jõulude aegu enda ümber abivajavaid loomi ja linde. Toeta seltsi tegevust annetusega, mida kasutatakse abivajavate loomade ravimiseks, nende toitmiseks ja nende eest hoolitsemiseks.

2010 aasta jooksul abistas Eesti Loomakaitse Selts 1300 looma ligi 56 000 euro väärtuses. Nõustas vähemalt 6011 eraisikut ning tegi loomade abistamiseks kokku 390 pöördumist VTA-le, politseile, keskkonnainspektsioonile ja kohalikule omavalitsusele.

Toetuse avaldamiseks helista telefonidele 900 7225 annetades 2 eurot ja 900 7200 annetades 5 eurot.

ELS-i tegevust saad toetada, kandes sobiva rahasumma ELS-i kontole SEB pangas numbrile 10002019856000 või Swedbanki numbrile 221041248998 märksõnaga “Jõulukingitus loomadele“.

Leitud abivajavast lemmikloomast teavita kindlasti lähimat loomade varjupaika või kohalikku omavalitsust, et loom saaks võimalikult kiiresti abi. Leides vigastatud metslooma või linnu, teata sellest keskkonnaameti lühinumbril 1313 või päästeametile numbril 112.