Rubriik: Eesti

Presidendi avvomärk lõõtspilli vahtsõ elo iist

Heino Tartes.

Põlva lõõtspillikooli hing, lõõdsapäivi kõrraldaja ja pillimeistri, Savõrna lõõdsamiis Tartese Heino saa lõõtspillimängo vahtsõst avvo sisse nõstmisõ iist presidendi käest Valgõtähe V klassi teenetemärgi.

Teno Tartese Heino vidämisele ja härgütämisele om lõõtspillimängohuviliisi nii pall’o saanu, et Põlva muusigakooli ruumi tüküse näile ahtakõsõs jäämä.

Tartese Heino herät’ vahtsõlõ elolõ ka Teppo-tüüpi lõõtspille meisterdämise.

«Tä tege lõõtspille umbõ häste ja tõistmuudu varatsõmbist lõõdsameistrist om nõun ummi tiidmiisi ka lahkõlõ jagama,» kitt Tartese Heinot Haanist peri lõõdsamiis Noormaa Tarmo. «Heino man käü kuun ka lõõdsameistride klubi, kon sis ütstõsõ tiidmiisi tävvendedäs. Heino om hää, lahkõ inemine ja tä mõist hindä ümbre luvva väega hää õhkkunna. Tuuga om tä käümä touganu tävveste lõõtspillirevolutsiooni. Või üteldä, et tä om lõõtspilli vaim vai hing. Sändsit sädeinemiisi tulõ hoita.»

Harju Ülle

ylle@umaleht.ee

Sindi aastainimene on Helle Artel

Sindi Linnvolikogu otsustas neljapäeval, 9. veebruaril, määrata Sindi aastainimese aunimetus kauaaegsele Sindi spordielu aktiivsele eestvedajale Helle Artelile. Aastainimese tiitlile esitas Helle Arteli Sindi Naisliit. Sindi Linnavolikogule esitatud taotluses märgitakse, et Helle Artel on teinud tublit tööd Sindi Spordiklubi Kalju pikaaegse juhi ja liikmena. Ta on olnud tegev paljude linna spordiürituste korraldajana ja eestvedajana. Samuti oli Helle Artel algatajaks kepikõndimise ürituste organiseerimisel ja tema juhendamisel tegutseb ning käib iganädalaselt koos täiskasvanute võimlemisring. Aunimetus ja sellega kaasnev rahaline preemia antakse traditsiooniliselt üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontserdil, mis toimub 22.veebruaril Sindi Seltsimajas.
Viktor Kaarneem
Foto: parnupostimees.ee

Tartu tantsuklubis õpitakse seekord prantsuse tantse

Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard.

Tartu tantsuklubi tuleb taas kokku 15. veebruaril Tiigi seltsimajas.
Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse. Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG.
http://www.myspace.com/video/philippe-plard/scottisch-d-accord-pas-d-accord-compo-p-plard/24076925
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateavet saab e-postiaadressil triinu.nutt@gmail.com

Algab rahvusvaheline metsandusviktoriin
“Noored Euroopa metsades”

Tänasest avatakse registreerimine metsanduslikule viktoriinile “Noored Euroopa metsades”, mille eesmärgiks on suurendada õpilaste teadmisi Euroopa metsadest, metsandusest ja looduskaitsest.

Teist aastat toimuv kahest voorust koosnev võistlus viiakse ka sel aastal läbi 11s Euroopa riigis. Kui 2010. ja 2011. aastal oli osalejaid üle 9000, siis sel aastal loodetakse 10 000 piir ületada. Osalema oodatakse 13-19aastaseid õpilasi kahe- või kolmeliikmelistes võistkondades. Õppematerjalid tutvustavad noortele 19 Euroopa riigi metsakorraldust, ökosüsteeme, peamisi liike, jahindust ja looduskaitse olemust.

Võistlus toimub kahes voorus. Eesti voorus saavad osaleda kõik koolid, kes registreerivad võistkonnad hiljemalt 23. märtsiks metsainfo.ee kodulehel. Võistkondade arv kooli kohta ei ole piiratud. 50 küsimusest koosnev viktoriin toimub 4. aprillil. Eesti voorus parima tulemuse saanud võistkond pääseb “Noored Euroopa metsades” finaali, kus osalevad kokku 11 riigi noored. Võistluse võitja selgitatakse välja viktoriini ja oma riigi metsandust tutvustava ettekande alusel. Rahvusvaheline finaal toimub 26. – 27. septembrini Sagadis.

Info, õppematerjalid, registreerimislehe ja täpsemad reeglid leiate siit<http://www.metsainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1304&Itemid=232>.

Lisainfo: Kristi Teppo, Eesti Metsaseltsi “Noored Euroopa metsades” projektijuht, e-post: kristi.teppo@metsaselts.ee

Põllumajandusmuuseum uurib maakinokülastajaid

Eesti põllumajandusmuuseum kutsub Nõukogude ajal maakinosid külastanud inimesi kirja panema oma mälestusi maakinovõrgu tegevuse kohta.

Küsimused on mõeldud kirjutamisel pidepunktideks, oodatud on ka vabas vormis kirjutised. Võimalikud on ka intervjuud.

  • Kus näidati filme ja kui kaugel asus see koht Teie kodust?
  • Kui tihti seal filme näidati ja kui sageli vaatasite Teie?
  • Milliseid üritusi toimus enne või pärast kinoseansse (tantsuõhtud, loengud, pallimängud jne)? Kui olulised need inimestele kinoga võrreldes olid?
  • Milliseid teisi võimalusi kokkusaamiseks leidus ümbruskonnas?
  • Kust saite informatsiooni filmide näitamise kohta?
  • Kas rahvas sai filmide valikul ise osaleda?
  • Millised mängufilmid inimestele kõige rohkem meeldisid? Nimetage kõige enam meeldejäänud filmid.
  • Mida mäletate kinomehhaanikutest, kinovõrgu ühiskondlikest organisaatoritest?
  • Millistel kellaaegadel toimusid seansid? Kas neid toimus ka hommikuti?
  • Kas korraldati temaatilisi linastusi või festivale? Milliseid?
  • Milliseid populaarteaduslikke ja harivaid filme näidati? Kas neid näidati ainult enne mängufilme või oli neist ka eraldi programme?
  • Mida mäletate põllumajandusteemaliste filmide kohta? Kas majandid tellisid neid eraldi esitusteks? Kas neist oli kasu?
  • Kas Teie piirkonnas tegutses valgusleht (käsitsi filmilindile kirjutatud teateleht, mida esitati enne filmiseanssi ekraanil)? Millist informatsiooni see vahendas?
  • Kuidas kinovõrk ja kinoskäimine aja jooksul muutusid? Mis muutus, kui hakkas levima televisioon?

Oodatud on ka fotod, kinopiletid, plakatid jne.
Vastused palutakse saata hiljemalt 1. septembriks 2012. a. aadressil Eesti Põllumajandusmuuseum, Pargi 4, Ülenurme vald, 61714 Tartumaa või kaarel.vissel@epm.ee .

Kogumise tulemused tehakse teatavaks 22. novembril, kui Eesti põllumajandusmuuseumis toimub maakinoõhtu, kuhu
kõik on oodatud. Esitatakse filmiprogramm Nõukogude põllumajandusteemalistest filmidest ja avatakse näitus. Linastub film „Ideaalmaastik” (1981).

Eesti-Vene põllumajandusalane koostöö
saab hoogu juurde

Eesti-Vene põllumajandusalane konsultatiivrühm on sel nädalal visiidil Moskvas, et seada sihte koostööks kaubanduse ja teaduse-arenduse alal.

“Kootöögrupi kohtumise peamine eesmärk on asjalike töiste sidemete tugevdamine mõlemale poolele huvi pakkuvates valdkondades,” ütles Eesti delegatsiooni juht Ruve Šank.

Šanki sõnul lepiti kohtumistel Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega kokku jätkata head koostööd veterinaar-, fütosanitaar- ja toidukontrolli valdkonnas. Arutluse all oli ka koostöö arendamine taimekasvatuse, tõuaretuse ja piima tootearenduse vallas. „Muuhulgas lubas Venemaa toetada Eesti initsiatiivi kogu Euroopat hõlmava rukkiprojekti arendamisel. Eesti pool tegi omakorda ettepaneku korraldada kahepoolne ühistegevust käsitlev seminar Eestis,” selgitas Šank.

Lisaks kohtumistele Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega külastatakse tõuaretuse ja loomakasvatuse näitust AgroFerma 2012.

Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid allkirjastasid eelmisel aastal ühisavalduse, mille tulemusena moodustati riikide vahel konsultatiivrühm, kes koordineerib vastastikku kasulikku koostööd ja aitab kaasa majandus-, kaubandus- ja teaduslik-tehniliste sidemete aktiviseerimisele põllumajanduse ja toiduainetetööstuse vallas. Antud visiidi puhul on tegemist esimese pooltevahelise töökohtumisega.

Eesti konsultatiivrühma kuuluvad lisaks Ruve Šankile põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja Ene Maadvere, välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna peaspetsialist Galina Jevgrafova, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel ning Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse liige Peeter Padrik.

Järgmine konsultatiivrühma kohtumine toimub oktoobris Eestis ja sinna on plaanis kaasata ka tootjaorganisatsioonide esindajaid.

Võrokesed, setod, kihnlased ja mulgid tunnustavad ühiselt oma keele ja meele hoidjaid

Võrukeelne aabits

Alates käesolevast aastast annavad Võru Instituut, Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut ja Kihnu Kultuuriruum koos Võru, Põlva, Valga, Viljandi ja Pärnu maavalitsustega omakultuuri hoidmise auhinda. Sellega tunnustatakse oma piirkonna haridus- ja kultuuriasutusi ning -seltse, kes hoiavad paigapealset põlist keelt ja kultuuri au sees.

Võromaal, Setomaal ja Kihnus kuulutatakse auhinna saajad välja ja auhinnad antakse üle emakeelepäeval, 14. märtsil paikkondlikel pidulikel ettevõtmistel. Mulgid teevad konkursi tingimused teatavaks märtsis ja auhind antakse üle 09. juunil Tõrvas, teisel mulkide laulu- ja tantsupeol.
Auhinnaks on tänukiri ja meene, mida iseloomustavad vastava kultuuriruumi ilu ja omapära. Vanal Võromaal kannab see auhind nime Hindätiidmise Avvuhind, Setomaal Kimmäs Seto, Mulgimaal ”Mulgimaa uhkus” ja Kihnus on see Theodor Saare nimeline pärimuspreemia.
Auhinna väljaandmisel vaetakse nii kirjalike esildiste kui paigapealse külastuse käigus, kuidas ühe või teise kultuurikillu identiteeti ja enesest lugupidamist välja näidatakse; kuidas identiteedi ja enesest lugupidamisega väljaspool kodu silma jäädakse ja kuidas identiteeti ja enesest lugupidamist noortele edasi antakse.
Auhinna kandidaate võivad esitada nii eraisikud kui asutused-organisatsioonid. Auhinna soovija võib ka ise ennast välja pakkuda. Vormikohane kirjalik ettepanek tuleb saata vastava kultuuriinstitustiooni (Võru, Seto ja Kihnu Kultuuriruum) aadressile 20. veebruariks. Mulgi Kultuuri Instituut ootab kandidaatide ettepanekuid 30. aprillini.

Teadus- ja arendusasutus Võru Instituut loodi 1995. aastal, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 1996. aastal,  SA Kihnu Kultuuriruum alustas tööd 2002. aastal ja SA Seto Instituut 2009. aastal. Kõigi nende asutuste eesmärk on oma põlise ja ainulaadse keele ning kultuuri hoidmine ning arendamine tulevaste põlvede heaks.

MTÜ Inkotuba andis välja põhjalikult uuendatud „Omastehooldaja käsiraamatu“

Jaanuari lõpus ilmus põhjalikult uuendatud “Omastehooldaja käsiraamatu”  kordustrükk. Raamat on tasuta praktiline abivahend mitte ainult lähedase  kodus hooldajale, vaid ka kõigile meditsiini- või sotsiaaltöö  spetsialistidele, kes oma igapäevatöös omastehooldajatega kokku
puutuvad. Raamatu andis koostöös Eesti Haigekassaga välja MTÜ Inkotuba.

Omastehooldajad hoolitsevad kodus oma lähedaste eest, kes raskema või  kergema haiguse tõttu enam ise endaga hakkama ei saa. “Omastehooldajaid  motiveerivad armastus ning kohuse­- ja kaastunne – kes veel, kui mitte  oma pere ei peaks kandma hoolt nende eest, kes üksi toime ei tule,”  ütles MTÜ Inkotuba tegevjuht Eha Topolev. “Sageli ei oska või ei jõua  omastehooldajad otsida oma probleemidele abi väljastpoolt ning kahjuks  ei ole harvad ka juhtumid, kus sotsiaalabisüsteem neile oma abikäe ulatamata jätab.”

“Omastehooldaja käsiraamat” aitab neid vajakajäämisi leevendada. Raamat jagab praktilisi teadmisi ja näpunäiteid sellest, kuidas hooldamisega
paremini hakkama saada: kuidas mõista hooldatavat, saada aru tema seisundist ja vajadustest, osata teda aidata. Lisaks leiab raamatust
pisut nõu ka hooldaja iseendale, kuna ka tema vajab väga tuge, et mitte väsida või läbi põleda. Käsiraamatu täiendatud kordustrükki lisandusid
raamatu sihtgrupi ettepanekul ka mitmed uued teemad.

Esimese „Omastehooldaja käsiraamatu“ andis Inkotuba välja juba aastal 2003, järgmisel aastal ilmus kordustrükk ning aastal 2008 venekeelne
omastehooldaja käsiraamat.

Uuendatud käsiraamatu tiraaž on 15 000 eksemplari, millest 10 000 saadetakse välja tervishoiuasutusele ja kohalike omavalitsuste
sotsiaalosakondadele üle Eesti. Lisaks jagatakse raamatuid Inkotoa piirkondlikes osakondades Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Narvas,
Kohtla-Järvel, Rakveres, Kuressaares, Paides, Haapsalus ja Võrus. “Omastehooldaja käsiraamat” on tasuta väljaanne. Veebis lehitsetava ja
allalaetava versiooni käsiraamatust leiab Inkotoa kodulehelt:
http://www.kuivaks.ee/index.php?page=161&

2011. aasta novembris jagati eelinfot raamatu täiendatud trüki kohta Inkotoa 10. tegevusaasta juubeli puhul Tallinnas toimunud perearstide ja
-õdede konverentsil. 28. veebruaril toimub Tartus omastehooldajatele ja sotsiaaltöötajatele suunatud infopäev, kus raamatut tutvustatakse.

Lähem info “Omastehooldaja käsiraamatu” kohta: MTÜ Inkotuba projektijuht Pirjo Vaarmaa, pirjo@inkotuba.ee

Täna on turvalise interneti päev

Turvalise interneti päeva tähistatakse 2012. aastal 7. veebruaril. Päeva juhtmõtteks on ”Avastame digimaailma üheskoos- turvaliselt”, mis rõhutab eri põlvkondade kogemuste ja oskuste ühendamise olulisust interneti turvalisemaks kasutamiseks.

Turvalise interneti päeva tähistamise traditsioon sai alguse 2004. aastal ning kokkuleppeliselt on selleks päevaks veebruari teise nädala teisipäev. Euroopas kavandab ja koordineerib Turvalise interneti päeva tähistamist INSAFE võrgustik, kuhu kuuluvad Euroopa 30 riigi Turvalise interneti keskust. Eesti liitus INSAFE võrgustikuga 2010. aasta septembris, kui käivitus Eesti turvalise interneti keskuse projekt „Targalt internetis“. Projekti viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Lisainfo siin ja siin.

Pärandkultuuri õpi- ja töötoad Haanimaal

* KOHALIK KÖÖK – 19. veebruaril kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel. Valmistame koos leiba. Juhendavad kohalikud naesed.

* KÄSITÖÖTUBA – 19. veebruaril kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel. Õpituba juhendab Olev Russ. Teeme ise endale puust ehte.

* LõõTSPILLITUBA – 11. ja 18. veebruaril kl 10 Haanja rahvamajas. Jätkame sealt kus jaanuaris pooleli jäi. Võta võimalusel pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa

* VÄIKEKANDLETUBA – 7. ja 21. veebruaril kl 18:30 Haanja rahvamajas. Jätkame sealt kus jaanuaris pooleli jäi. Võta pill kaasa! Juhendab Ivi Rausi.

* LAULUTUBA – 28. veebruaril kl 18.30 Suhka talus Mäe-Suhka külas. Laulame vanu laule ja räägime juttu. Laule võtavad eest Ivi ja Taisto Haanjast.

Õpitoad toimuvad alates 2012 jaanuarikuust igakuiselt. Õpitoad on TASUTA (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave, ajakavad ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com, telefon 528 7044, ivirausi@gmail.com

Sünni tervendamise seminar Sännas

9.-11. märtsil toimub sünni tervendamise seminar. Juhendab Tõnu Talimaa. Seminari põhiteemad: suhted ema ja isaga – nendest suhetest tulenevad seosed tervisele, harjumustele, elamise strateegiatele ja iseloomu avaldumisele; surematuse filosoofia; viljastusmomendi, looteaja kogemuste ja sünniprotsessi mõju meie elukäigu ja elusündmuste kujunemisele – alateadvuse süvamaatriksid; sünnitraumad ja nende mõjud meie tervisele, elamise strateegiatele, võimetele, annetele.
Sänna Kultuurimõis

Alutaguse Maratonil stardivad Eveli Saue ja Vahur Teppan

Mullune maratonivõitja Vahur Teppan. Erakogu

Laupäeval Alutagusel peetaval Estoloppeti sarja järjekordsel etapil stardivad nii mullune tiitlikaitsja Vahur Teppan kui laskesuusataja Eveli Saue. Lähe 40 km rajale antakse kell 11. Eraldi sõidud on ka kõige pisematele. 14. Alutaguse suusamaraton sõidetakse klassikalises tehnikas.
Mullu tippspordiga lõpparve teinud suusasprinter Vahur Teppan teeb tänavu kaasa kõikidel Estoloppeti sarjas olevatel maratonidel. Sellel hooajal on erinevatel Eestimaa terviseradadel tema kontole kogunenud juba üle pooletuhande suusakilomeetri.
Maratoni peakorraldaja Robert Peetsi sõnul lubatakse nädalavahetuseks ilusat talveilma. Suusaradade põhjad on saanud korraliku ettevalmistuse, kuid oodatakse veel veidi lumelisa. Kui seda ei tule, siis peetakse võistlus 20 kilomeetrise ringi peal, mis läbitakse kaks korda. Hetkel on end võistlusele kirja pannud juba üle 730 osaleja.
Eelregistreerimine www.sportinfo.ee veebilehel kestab veel käesoleva nädala kolmapäevani.
Tänavaused maratonid Estoloppeti sarjas:
28.01.2012 – 28. Viru Maraton
11.02.2012 – 14. Alutaguse Maraton
19.02.2011 – 41. Tartu Maraton
25.02.2012 – 40. Haanja Maraton
04.03.2012 – 14. Tallinna Suusamaraton
11.03.2012 – 15.Tamsalu-Neeruti Maraton

Võru Kandle teatriauhind ootab kandidaate

Võru teatritegevuse toetamise hea traditsioonina annavad Võru Linnavalitsus ja Võru Kultuurimaja Kannel alates 2002. aastast välja Võru Kandle teatriauhinda.
Auhind antakse märkimisväärse panuse eest Võru linna teatritegevuse arendamisel. Ettepanekuid 2012. aasta teatriauhinna saaja kohta võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Ettepanekusse tuleb märkida ettepaneku tegija nimi, isikukood ja elukoht ning põhjendatud ettepanek (kandidaadi nimi ja saavutused).
Võru Kandle teatriauhinna on varasemalt pälvinud:
2002.a. – RUDOLF ADELMANN (1918 – 2001)
2003.a. – MEINHARD UIGA
2004.a. – VÕRU DRAAMASTUUDIO
2005.a. – GLEN KELP ja AGU TROLLA
2006.a. – TARMO TAGAMETS
2007.a. – PEETER PAI
2008.a. – KALJU LIIVER
2009.a. – TAAGO TUBIN
2010.a. – ANDRES JUKK
2011.a. – MIHKEL EHALA (1978 – 2010)
Võru Kandle teatriauhind antakse üle teatrikuul märtsis. Ettepanekud märgusõnaga ,,Teatriauhind” palume esitada hiljemalt 10. veebruariks kirjalikult aadressil: Liiva 13, 65609 Võru või e-post: info@vorukannel.ee  
Kätlin Hoop

Rahvaloendajatel algab koolitusnädal

Täna, 6. veebruaril koguneb 2200 rahvaloendajat koolituskeskustesse üle Eesti, kus neil tuleb ühe nädala jooksul omandada loendaja tööks vajalikud oskused ja teadmised.
„Rahvaloendajatel seisab ees väga tähtis nädal, mille jooksul neil tuleb selgeks saada kõik loendaja tööks vajalikud oskused,“ ütles rahva ja eluruumide loenduse välitööde juht Maris Post. „Koolitus hõlmab suhtlusnõudeid, andmekaitset ja turvanõudeid, rahvaloenduse metoodikat, aga ka arvuti ja selle programmide kasutamist.“
Viie päeva jooksul kuulavad loendajad teooriat, lahendavad praktilisi ülesandeid ning reedel, 10. veebruaril peavad nad kõige õpitu kohta sooritama testi. „Kõige tähtsamad on praktilised ülesanded – loendajad intervjueerivad harjutamise ajal üksteist ja kindlasti jääb neile mitmeid ülesandeid veel ka kodus lahendamiseks,“ rääkis Post.
Rahvaloendajate koolitusnädal algab esmaspäeva, 6 veebruari hommikul 15 koolituskeskuses üle Eesti.
Eestis kestab rahvaloendus 31. märtsini. Rahvaloendajad külastavad ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 kõiki neid, kes e-loendusel ei osalenud või jäi ankeedi täitmine poolikuks.
Statistikaamet

Läänemaa vapi kinnitamisest möödus 75 aastat

Läänemaa vapp kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937.

Vapil on punasel kilbil ülestõstetud tiibade, vasakule pööratud pea ning kuldsete jalgade ja avatud nokaga hõbedane kull.  Kulli pea ümber on kuldne võru. Läänemaa vapp põhineb Saare-Lääne piiskopkonna vapil. Läänemaa vapi on kujundanud Günther Reindorff.

Riigiarhiivi näituse „Eesti maakondade lipud ja vapid” tutvustuses on kirutatud, et Läänemaa vapile soovitati 1925. aastal kalu, maavalitsus esitas algul kavandina tuletorni, hiljem asendus see kotkaga.
Pildil Läänemaa vapi kinnitamine.
Näituse galerii: http://riigi.arhiiv.ee/est/galerii-2/

Kristi Erkmann
www.laanemaa.ee

Sänna kirjandusklubi kutsub õpituppa ja muinasjutuõhtule

Laupäeval, 11. veebruaril kell 14-18 toimub Sänna raamatukogus loova kirjutamise õpituba “Hunt uksel”. Juhendavad kogenud kirjutamisõpetajad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Maarika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 2-3 eurot; kooliõpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.

Sänna raamatukogus tuleb muinasjutuõhtu
Pühapäeval, 19. veebruaril kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu. Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat. Tasuta. Kirjandusõhtuid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Sänna Kultuurimõis

Maakilb tõi Paidesse üle saja mälumängija

4. veebruaril peeti Paide Gümnaasiumis Eesti Maakilva Rahvaliiga A-finaal, mille parimatel on võimalus jõudu proovida Superliiga finaalis 10.märtsil. Ka see võistlus leiab aset Järvamaal, sedakorda Säreveres.

Parima tulemuse sai veenva 74 punktiga 100-st võimalikust võistkond Hiiu Plokk, teine koht 70 punktiga Tallinnale ja kolmas 69 punktiga Keila Kruvile.
Väljaspool arvestust tegi võistlusel kaasa ka Kuma võistkond. Võetud eesmärk – vältida kogenud mälumängijate seltskonnas viimaseks jäämist – tädeti edukalt. Ka teine osalenud kohalik võistkond Paide Hummel jättis kaks põhivõistkonda seljataha.
Allikas: jarva.ee

Rakvere Reaalgümnaasium avas oma telekanali: ReaaliTV

Alates möödunud nädalast töötab Rakvere Reaalgümnaasiumis oma telekanal: ReaaliTV, mis hakkab edastama saateid kord nädalas reedeti.
„Kanali eesmärk ongi tutvustada ennekõike Reaalgümnaasiumis toimuvat-toimunut ning sekka ka uudiseid ja lugusid kaugemaltki,“ ütles Reaalgümnaasiumi infojuht Jaanus Lekk, kes on ka ReaaliTV juhendaja. Jaanus Leki sõnul teevad saadet peamiselt gümnaasiumiastme teatriklasside õpilased. „Kuid kindlasti see nii ei jää, sest saateid saavad ja tahavad teha õpilased ka teistest klassidest.“
Reedel eetris olnud esimeses telesaates tutvustati 10.veebruaril Rakvere Gümnaasiumis aset leidvat Rakvere Gümnaasiumi filmifestivali ja võis näha-kuulda intervjuud ühe festivalil osalejaga.
Telekanal on nähtav siit: http://www.youtube.com/reaalitv
Hilje Pakkanen
www.rakvere.ee

E-rahvaloenduse esmased tulemused on selgunud

E-rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel üle 62% Eesti arvestuslikust elanikkonnast. E-loenduse lõplik osakaal selgub pärast rahvaloenduse tulemuste avaldamist maikuus, kui on teada Eesti tegelik rahvaarv.
E-rahvaloendus lõppes 1. veebruari südaööl (23.59) ja arvesse läksid kõigi inimeste ankeedid, kes olid selle hetkeni loenduskeskkonda sisenenud ja lõpetanud täitmise hiljemalt 2. veebruaril kell 2.00.
Isikuankeete, mille puhul olid loendatud ka inimese leibkond ja eluruum, oli kokku 815 467 ehk 62% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. “Kui arvestame ka inimestega, kelle leibkonnaliikmetest oli osa loendamata või eluruumiankeet täitamata, on täidetud püsielanike isikuankeete 880 455, mis moodustab arvestuslikust rahvaarvust 66,7%,” rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Esitatud arvud sisaldavad ka topeltloendatuid. “Kuigi praeguseks pole veel andmetöötluse käigus kõiki topeltloendatuid välja selgitatud, jääb meie hinnangul nende hulk 4-5% piiresse,” ütles Diana Beltadze. Seega e-loendatute osatähtsus eeldatavalt ei vähene. E-loendusel täideti isikuankeet 410 787 mehe ja 469 668 naise kohta (püsielanikud), enamikes vanuserühmades oli e-loendatud naiste osakaal veidi kõrgem kui meestel. E-loendatute vanuseline jaotus oli rahvaloenduse metoodikajuht prof Ene-Margit Tiidu sõnul ootuspärane. “Nooremate tööealiste (vanuses 20-35 aastat) puhul oli e-loendatute osakaal vastavas vanuses isikutest üle 75%, koguni üle 77% oli see ka laste puhul, kelle eest täitsid isikuankeedid nende vanemad. Kõrgemas eas e-loendatute osakaal langes, jäädes vähemalt 60-aastaste puhul 40-45% piiridesse,” rääkis rahvaloenduse metoodikajuht prof Ene-Margit Tiit.
Eestis kestab rahvaloendus 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-01.02.2012) said Eesti alalised elanikud vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osalenud, külastavad ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
Kristo Mäe

Unistamise laager

9.-11. märtsil 2012 toimub unistamise laager.

“Hiljuti ise laagris unistamas käinuna sain laagritega pihta hakkamise soovile indu ja jõudu juurde,” kirjutab Ingrid Vooglaid oma blogis Kodutee. “Otsustasin, et kaua võib midagi edasi lükata ja oodata, vaja on ette võtta ja ära teha. Laagrite korraldamine on üks osa minu suurest unistusest. Seeläbi aitan kaasa ka Sinu unistuste täitumisele. Unistamise laagris anname koos oma unistuste täitumisele hoogsa tõuke. Laager toimub talus, tõenäoliselt Võrumaal.”

Lähemalt loe laagrist ja selle päevakavast siit.

Keskkonnarikkumiste arv vähenes 2011. aastal

Keskkonnainspektsiooni 2011. aasta kokkuvõte näitab, et keskkonnarikkumiste arv on aastaga vähenenud. Kui 2010. aastal registreeriti üle Eesti 2607 keskkonnaalast õigusrikkumist, siis  2011. aastal tuli rikkumisi kokku 2326, teatab keskkonnainspektsioon pressiteates.

“Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on rikkumiste arv vähenenud 1500 võrra, mis on hea trend. Loodusest hoolitakse järjest rohkem, seda tahetakse hoida. Pahategude vähendamisele on kaasa aidanud nii üldine ühiskondlik hukkamõist, parem teadlikkus kui ka inspektsiooni hea töö. Need ajad on Eestis õnneks läbi, kui looduses laamendamine või lihtsalt hoolimatu käitumine oli normiks,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus. Loe edasi: Keskkonnarikkumiste arv vähenes 2011. aastal

Eesti noorte ehtekunstnike näitus Leedus

Noorte kunstnike rühmitus OTSE!  näitus “Personal Devil” avamine on juba 9. veebruaril Vilniuse (AV17) galeriis.

Lisainfo näituse kohta siit.

OTSE! – see on kolm veel väga noort, kuid väga ambitsioonikat, andekat ja paljulubavat kunstnikku, kes on juba pälvinud tuntust Eesti kunstimaastikul. Nils Hint, Annika Kedelauk ja Rainer Kaasik-Aaslav lõid OTSE!  poolteist aastat tagasi. Selle lühikese aja jooksul on üles pandud kaks isikunäitust Eestis ning nüüd liigutakse edasi piiri taha. Heili Sõrmus on Sirbis OTSE! kohta kirjutanud, et “Ehte kommertslik väärtus ei näi Otse! kunstnikele olevat oluline. Tähtis on sõnum. ”

Lisainfo OTSE! kohta siin.

 

Keskkonnaminister tahab KIKilt toetust tondilosside lammutamiseks

Keskkonnaminister Keit Pentus saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis võimaldab maastikku reostavate lagunenud hoonete lammutamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust küsida., kirjutab Bioneer.ee.

“Sisuliseks eesmärgiks on puhtama maastikuga Eesti. Meil on Eestimaal küll näiteid, kus ilusa looduse keskel reostavad siiani maastikku nõukogude ajast maha jäänud, lagunevad suured lobudikud. Olgu siis tegu kunagiste tööstus- või militaarjäänustega või kolhoosiaegsete praeguseks varisemisohtlikuks muutunud hoonetega,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. “Loome nüüd võimaluse selline risustamine lõpetada.”

Toetust saab küsida kasutusest välja langenud ja lagunenud  põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise või -rajatise likvideerimiseks. Toetuse taotlejateks võivad olla juriidlised isikud. Kui taotleja ei ole rajatise omanik, siis tuleb taotlejal esitada Keskkonnainvesteeringute Keskusele omaniku nõusolek. Lisaks on vajalik ka kohaliku omavalitsuse hinnang selle kohta, kas tegu on maastikupilti kahjustava ja kasutusest välja langenud ehitisega. Loe edasi: Keskkonnaminister tahab KIKilt toetust tondilosside lammutamiseks

Kiisler:Investeerimisotsuseid tuleb vaadata omas ajas

Viimases Riigikontrolli auditis toodi välja järeldused kohalike omavalitsuste eurotoetuste kasutamise kohta. Regionaalministri hinnangul on senised investeeringud olnud vajalikud, kuid järgmiste toetusprogrammide puhul tuleb investeeringute vajalikkust hinnata suuremas piirkonnas ning toetuste sisu peab keskenduma töökohtade loomisele, teatab Siseministeerium.

„Investeerimisotsuseid tuleb vaadata omas ajas – kümme aastat tagasi oli suur hulk koolimaju ja lasteaedasid sõna otseses mõttes räämas. Riigi kohus oli see sotsiaalne taristu korda teha. Aga täna me näeme selgelt, et peamiseks probleemiks on töökohtade vähesus. Just töökohtade loomisele ja ka töölkäimise võimaluste parandamisele peavad keskenduma järgmise perioodi struktuuritoetused,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Kiisleri sõnul on tänases olukorras kohalike juhtide otsused mõistetavad. „Aga me peame vaatama, mis toimub ka 10 ja 20 aasta pärast ja on selge, et edaspidi peab selliste investeeringute puhul vaatama oluliselt suuremat pilti, kui on üks tänane omavalitsus. Osa tänaseid omavalitsusi on liiga väikesed ja nõrgad, otsused tehakse väikest piirkonda silmas pidades ning seetõttu toimub ka palju arutut konkurentsi,“ selgitas ta.

Regionaalministri valitsemisalas jagatavate toetuste puhul on järgmise perioodi struktuuritoetuste programmide väljatöötamisel plaanis aluseks võtta inimeste reaalsed toimepiirkonnad. „Täna käib kolm neljandikku maainimesi tööl väljaspool elukohajärgset omavalitsust. Inimeste toimepiirkond kattub pigem maakondade kui tänaste valdade piiridega ning selles mõõtkavas tuleb edaspidi ka otsuseid teha,“ ütles Kiisler.