Rubriik: Eesti

Selgusid võistluse “Märka punktkirja” tulemused

Eesti Pimedate Raamatukogu tegi emakeelepäeval kokkuvõtte võistlusest “Märka punktkirja!”. Võistluse eesmärk oli leida Eestis kohti ja tooteid millel on punktkirjas tähistused.

Punktkirjas numbreid leiti Tallinnas Erika 13a asuva munitsipaalelamu, Stockmanni kaubamaja, Shnelli hotelli ja Värska sanatooriumi liftikabiinide korrusenuppude juures, selgitusi Sisekaitseakadeemia jõusaali jooksutee juhtnuppude all, silte Tallinna ja Tartu moodsate tualettide seintel. Lennufirma Estonian Air lennukis Canadair Regional Jet 900 on punktkirjas märgitud istmeridade ja kohtade numbrid. Punktkirjas tähistusi on nägemispuudega inimeste organisatsioonide hoonetes ja pimedate tehnilistel abivahenditel. Tartumaal Kavastu kunagisel meiereihoonel asuval pimeda rahvajutustaja Kaarel Jürjensoni mälestustahvlil on tema nimi lisaks tavakirjale ka stiliseeritud punktkirjas.

Kauplustest võib leida Vipise loodustooteid ning Rootsis toodetud toidulisandit ja Poolas valmistatud küpsiseid, mille pakenditel on lisaks tavakirjale punktkiri. Mõnd marki veini pudelil on nimetus ka punktkirjas. Müügil on olnud Hiina päritoluga õiekujulisi mündihoidjaid, mille põhja all punktkirjas tähed e ja c ning numbrid. Soomest on ostetud seal tehtud küpsetuspaberit ja Rootsis küpsetatud piparkooke, mille pakenditel samuti punktkiri. Loe edasi: Selgusid võistluse “Märka punktkirja” tulemused

Liikumine Kodukant otsib kogukonna pärli

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl“, mille eesmärgiks on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks saab täita veebiankeedi 15. aprillini.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ raames on eesmärk esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse tema sõnul peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

„Kõikjal Eestis elab palju toredaid peresid, tänu kellele on kohalik elu saanud uue hoo ja hingamise, ent nende perede märkamine ja tunnustamine pole ühiskonnas seni laiema tähelepanu all olnud,“ selgitas Toobal. „Usume, et Kodukandi algatus aitab meil kõigil korraks järele mõelda, kus ja milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus elamisväärsema kodupaiga loomisel Eestimaa eri paigus,“ lisas külaliikumise juht.

Head emakeelepäeva!

Täna peetakse Eesti Rahvusraamatukogus konverentsi, kus keeleasjatundjad ja kirjanikud arutlevad emakeele uuenemise üle. Sel korral on emakeelepäeva moto “Keele pidev uuenemine on meie kõigi asi…” (T. H. Ilves).

Konverentsi avavad tervitussõnadega Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ja Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Sellest, kuidas Kreutzwald meie keelt parandas, kõneleb  Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja Aimi Hollo. Keelejäljest ja keele jäljest räägib luuletaja Kaur Riismaa. Lisaks tuleb juttu grammatikast (keeletoimetaja Egle Pullerits), blogikirjandusest (kirjanik Margus Tamm), keeleuuendusest (Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse liige Heikki Vallaste) ja näitusest “Eesti sõnaloome allikad” (RR-i humanitaarteaduste saali juhataja Krõõt Liivak). Täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

 

Raju on olla doonor

Kolmapäeval, 14. märtsil läheb Tallinnas, Tartus ja Pärnus verd andma ligi 150 võitlusspordifänni.

Kampaania “Raju doonoriks!” toimub 14. märtsil paralleelselt Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlas, Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi
Verekeskuses ja Pärnus Pärnu Haigla Veretalituses. Ürituse raames on võimalik end doonoriks registreerida aadressil http://mma.ee/doonor.
Kõikide eelregistreerunute vahel loositakse välja KUUS Raju 9 lähikoha piletit.

Eesti sportliku vabavõitluse liiga Raju, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse, Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskuse ja Pärnu Haigla Veretalituse heategevusprojekt “Raju doonoriks!” eesmärgiks on teadvustada avalikkusele veredoonorluse ja tervislike eluviiside tähtsust, kutsuda inimesi üles verd andma ja arendada võitlussportide tuntust Eestis.

“Doonorlus näitab hoolivust meid ümbritsevate abivajajate vastu ja mul on hea meel, et keegi on võtnud korraga ette kahe tähtsa teema – spordi ja tervise – meelelahutusliku teadvustamise käimasoleva projekti kaudu,” rääkis üritusest Eesti räppar, kampaanias osalev Henry Kõrvits ehk Genka.
“Eestlaste hoiakud võitlusspordi suhtes on sageli ekslikud, tegelikult on võitlusspordiga tegelejad täiesti normaalsed inimesed nagu kõik teisedki,” lisas Kõrvits.

“Doonorlus on lihtne, võtab vähe aega ja ei nõua rahalisi väljaminekuid. Samas on see üks reaalne tegu, millega inimene saab teisi aidata,” rääkis
Raju peakorraldaja Ott Tõnissaar. “Korraldame kampaaniat juba kolmandat korda – eelmine kord oli sügisel, kui tõime verd annetama 85 inimest.
Sel korral liitus meie ettevõtmisega ka Pärnu Haigla Veretalitus.” lisas Tõnissaar.

Heategevuskampaania kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

Sportlik vabavõitlus on võitlussport, mis ühendab endas kolm olümpiaala – poksi, maadluse ja judo – ning teised kahevõitlusalad.
MMA Raju on Eesti sportliku vabavõitluse liiga, mille matšid toimuvad Eestis ainulaadses, võrkaiaga piiratud puuris.

Märtsis jõuab koolidesse alkoholiennetuslik mäng ISE

Täna algab registreerimine koolipõhisele alkoholiennetuslikule mängule ISE, mida organiseerivad Eesti Karskusliit, Lastekaitse Liit ja noorteorganisatsioon Juvente koostöös Tervise Arengu Instituudiga.

Esimest korda 2005. aastal Tartumaal läbi viidud mäng ISE on võistluslik ja meeskondlik mäng, mille raames 7. ja 8. klassi noored lahendavad 4-liikmelistes meeskondades kahe kuu jooksul iganädalasi ülesandeid. Nii eesti kui ka vene keeles toimuvale mängule järgneb eestikeelne
suvelaager, kuhu pääsevad 12 meeskonda. Lisaks läheb üks meeskond Lastekaitse Liidu korraldatavale „Filmiakadeemia“ koolituslaagrisse.

„Uurimused on näidanud, et mida enam saavad noored aktiivselt osaleda, seda suurem on tõenäosus, et info nendeni ka tõesti kohale jõuab,“ ütles Lauri Beekmann, Eesti Karskusliidu esimees ja üks mängu projektijuhtidest. „ISE mäng viib alkoholiennetuse ühekordsete loengute tasemelt
pikemaajalise protsessi ja noorte aktiivse osaluseni info otsimisel ja läbitöötamisel.“

Läbi erinevate ülesannete lahendamise käsitlevad noored alkoholi tarvitamisega seotud kahju teemat, tutvuvad ja avastavad tervislike eluviiside ja vaba aja veetmise võimalusi. Mängu eesmärgiks on suurendada noorte teadlikkust alkoholi kahjulikkusest ja samas suunata neid tervislike ja
positiivsete alternatiivide poole.

ISE projekti teostatakse erinevate organisatsioonide koostöös, kes ka omalt poolt pakuvad noortele aktiivseid võimalusi sõltuvusainetest vabaks tegevuseks.

“Lastekaitse Liit peab laste alkoholitarvitamist suureks probleemiks. Uuringud on näidanud, et mida nooremalt alkoholi proovitakse, seda suurema tõenäosusega hakatakse ka alkoholi tulevikus kuritarvitama. Usun, et see mäng on hea ja interaktiivne võimalus kaasata lapsi alkoholiennetuse
kampaaniasse,” ütles Nikolai Kunitsõn, Lastekaitse Liidu Noortekogu liige ja ISE mäng projektijuht.

Mängule registreerumine kestab 16. märtsini. Noored peavad hiljemalt selleks kuupäevaks saatma ISE meeskonnale aadressil ise@ave.ee oma 4-liikmelise meeskonna liikmete nimed ja mailiaadressid ning kooli nime. Lisainfot leiab projekti kodulehelt www.ave.ee/ise

ISE projekti toetab ka Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo:
Projektijuhid:
Lauri Beekmann, Eesti Karskusliidu esimees
5261884; lauri@ave.ee
Nikolai Kunitsõn, Lastekaitse Liidu Noortekogu
5531340; nikitheone@gmail.com

Plaani karjamõis kutsub sugupuude uurimise kursusele

MTÜ Plaani Mõis korraldab sugupuu uurimise kursuse. Kursus toimub Haanja vallas Plaani külas, Plaani kiriku vastas Plaani Lodges kahel järjestikusel laupäeval: 24. ja 31.märtsil kell 11. Kursus on tasuta.
Kursusel antakse juhiseid kuidas uurida oma perekonnalugu, sugupuud. Tehakse selgeks sugupuude uurimise põhitõed, meetodid, tutvustatakse uurimise võimalusi ja antakse lihtsaid näpunäiteid, et huvilised saaks iseseisvalt esimesi samme astuda.
Kursust viib läbi koduloouurija Uuno Ojala.
Info ja registreerimine tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com
Plaani karjamõis

Külad avavad väravad

Kassari.

Käesoleva aasta suvel, täpsemalt 21. ja 28. juulil toimub Eesti külaliikumise Kodukant eestvõttel avatud külaväravate päev. Käina valla veebileht annab teada, et kokku avatakse külaväravad 30s paigas üle riigi, ehk iga maakonna kahes piirkonnas.
Hiiumaal avavad oma väravad 21. juulil Kõpu külad ja Kassari saar nelja külaga: Orjaku, Kassari, Esiküla ja Taguküla.
„Avatud külaväravad” on külaliikumist tutvustav projekt, mille eesmärk on muuta külad ja neis tegutsevad inimesed, ettevõtjad, seltsid nähtavamaks.
Allikas: hiiumaa.ee

Omakultuuriakadeemias kõneldakse linnaühiskonna lemmikloomakultuurist

Viljandi pärimusmuusika aida väikeses saalis toimub teisipäeval, 13. märtsil kell 18 järjekordne omakultuuriakadeemia loeng.

Omakultuuriakadeemia tutvustab ja arendab eesti kultuurimõtet. Loengute fookuses on kultuurikandja ja teda ümbritsev keskkond. Läbi terve hooaja Pärimusmuusika Aidas aset leidvad kohtumised toovad huviliste ette tähelepanuväärseid inimesi, kes on ühel või teisel moel seotud pärimuskultuuriga.

13. märtsil on külaliseks teadlane ja folklorist Marju Kõivupuu (pildil). PhD Marju Kõivupuu on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse kultuuriuuringute vanemteadur. Tema peamisteks uurimissuundadeks võrdlev rahvausund (etnomeditsiin, surmakultuuri suundumused) rituaalsed maastikud ning lokaalkultuurid (Lõuna-Eesti ning Eesti vene vanausuliste folkloor ja kultuur).

Seekordseks teemaks on linnaühiskonna lemmikloomakultuur, sealhulgas lemmikloomade matused ja kalmistukultuur, kui suhteliselt uus nähtus meie nüüdisaegses kultuuripildis.
Ürituse korraldajad on Eesti Pärimusmuusika Keskus ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Allikas: folk.ee

Tamsalu-Neeruti maratoni võitsid Timo Simonlaster ja Laura Rohtla

Tamsalu-Neeruti maratoni start. Foto: Tarmo Haud

Täna peeti Lääne-Virumaal 15. Tamsalu-Neeruti suusamaraton, mille võitis ülekaalukalt kohalik suusataja Tamsalu AO suusaklubi all sõitev Timo Simonlaster ajaga 2:05:24,3. Teine mees finišis, Madis Vaikmaa Sparta spordiklubist, jäi võitjale alla 15 sekundit. Pjedestaali kolmanda koha hõivas suusasprinter Anti Saarepuu, kaotades Simonlasterile ühe minuti ja nelja sekundiga. Kiireim naine, Laura Rohtla Lääne-Virumaa Alpi suusaklubist, lõpetas 46 kilomeetrise distantsi ajaga 2:20:47,8 ning üldjärjestuses 25. kohal. Pikale rajale registreerus esialgsetel andmetel 690 suusasportlast.

Maratonivõitja Timo Simonlaster. Foto: Tarmo Haud

Lühemale, 25 kilomeetri pikkusele distantsile registreerunud 196 suusataja hulgast ületas finišijoone esimesena Aleksandr Hlobõstin Sillamäe suusaklubist, mehe lõpuajaks fikseeriti 1:24:50,2. M-15 klassi kiireim, Lääne-Virumaa suusataja Taavi Luik Tamsalu AO suusaklubist, lõpetas üldjärjestuses kolmandal kohal ning läbis raja ajaga 1:27:04,7. N-15 klassi parimaks tunnistati kaheksandana finišeerinud Lääne-Virumaa neiu Merili Sirvel ajaga 1:32:32,4.
Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab
www.tartumaraton.ee/estoloppet.
Estoloppeti maratornidesarja pilte saab vaadata aadressilt: www.tarmohaud.ee
.

 

Iida suvekooli kursused ootavad huvilisi end kirja panema

Alates veebruarist 2012 toimetab MTÜ IIDA Kursused Velise endises kihelkonnakooli hoones, mis on tuntud rohkem Velise Seltsimajana. Seltsimaja asub preestrimaja kõrval ning suvekooli korralduses kolimisega seoses midagi eriliselt ei muutu. Hoone saadi pikaajaliselt kasutusse Märjamaa vallalt, ning plaan on see lähiaastate jooksul renoveerida.

Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas tegutseb MTÜ IIDA Kursused, kes juba kolmandat aastata korraldab Velisel koolitusi. Esimesel kahel aastal toimusid kangakudumise kursused, milles on osalenud kokku 150 naist. Sellel aastal oleme teemaderingi laiendanud ning õppida saab aiakujundamist, vokiga ketramist, pehme mööbli taastamist ja kangakudumist. Võimalik, et lisandub ka õlimaalimise algkursus.
IIDA Suvekooli kava 2012 aastal:
21. aprillil aiakujunduse algkursus, 2. ja 16. juunil uued kuued mööblile, 28.juuni – 1.juuli kangakudumise algõpetus, 5.-8. juuli kangakudumise algõpetus, 12.-15. juuli “Suurräti ja sõba kudumine” 21. juulil ketramise töötuba, 26.-29. juuli sisustuskangaste kudumine, 2.-5. august sisustuskangaste kudumine, 23.-26. august fileekangaste kudumine.
Kõik kursused toimuvad Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas. 
Info ja registreerimine http://suvekool.iidadesign.eu
tel 5346 7366 eva@iidadesign.eu
Eva-Liisa Kriis
MTÜ IIDA Kursused

Seminaril arutletakse Otepää arengu üle

Reedel, 16. märtsil algusega kell 14 toimub Bernhard Spaa hotellis Otepääl (Kolga tee 22A) kaasava planeerimise seminar. Üritus on osa Eesti Rohelise Liikumise ja Otepää vallavalitsuse planeeringute alase koostöö arendamine projektist Otepää piirkonnas.
Projekti eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste pädevust kodanikeühenduste kaasamisel ning tõsta kodanike kaasa löömise valmidust ja võimekust. Sellega seotud mõtted on nüüdseks koondatud Otepää piirkonna kaasava planeerimise hea tava juhendisse, mida seminaril tutvustatakse. Samuti on kavas tutvustada koostamisel olevat Otepää valla üldplaneeringut ning arutleda üheskoos selle üle, kuidas selle avalikustamist kõige otstarbekamalt korraldada. Seminar on osalejatele tasuta. Kel huvi kaasa mõelda, siis palun andke sellest hiljemalt 14. märtsiks teada e-posti aadressil triinu@roheline.ee või telefonil 5625 3986.
Triinu Vaab

Talvine aialinnuvaatlus pakkus üllatusi nii loendajate kui loendatavate osas

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 28. ja 29. jaanuaril läbiviidud talvine aialinnuvaatlus ”Talv 2012” pakkus mitmeid üllatusi nii osalejate kui lindude poolt. Oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kuigi keskmine lindude arv ühes vaatluskohas (32) oli väga lähedane mullusele tulemusele (33), pärssis paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt lindude arvukust ja liigilist mitmekesisust vaatluse ajal valitsenud käre pakane, mille tõttu oli linde näha tavapärasest vähem. Kindlasti on lindude vähesusel oma roll ka eelnevate aastate külmadel ja lumerohketel talvedel, mis kahandasid paljude liikide arvukust.
Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril – nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).
Tänavuse aialinnuvaatluse teemaküsitluseks olid haigusilmingute ja hälvetega linnud. Taolisi linde oli tänavuse või eelmiste talvede jooksul märganud 9,9% vastajatest, levinuimaks ilminguks oli uimasus ja loidus, mida märgati paljudel liikidel, kuid peamiselt rohevindil ja rasvatihasel.

Talvise aialinnuvaatluse statistika nii üldkokkuvõttes kui maakondade lõikes leiate TALV 2012 kodulehelt www.eoy.ee/talv.
Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid. Järgmine talvine aialinnuvaatlus toimub 26.-27. jaanuaril 2013.
Aarne Tuule

Eesti Ornitoloogiaühing

Eerik Kumari looduskaitsepreemia ootab omanikku

Keskkonnaministeerium kutsub üles esitama kandidaate Eerik Kumari nimelisele looduskaitsepreemiale. Professor Eerik Kumari looduskaitse arendamisse tehtud panuse tunnustamiseks on Keskkonnaministeerium alates 1989. aastast välja andnud Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat. Selle preemiaga tunnustatakse neid isikuid, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia antakse traditsiooniliselt üle iga-aastase looduskaitsekuu avaüritusel. Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid, keda autasustada Kumari looduskaitsepreemiaga, 15. aprilliks. Samuti ootab Keskkonnaministeerium kandidaate autasustamiseks Eesti looduskaitse märgiga. Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

 

Tallinna Keskraamatukogu korraldab luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad”

Tallinna Keskraamatukogu kuulutas rahvusvahelise luulepäeva tähistamiseks välja luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad“, võistlus on suunatud algajatele autoritele ning kestab märtsi lõpuni .

Luulekonkurss julgustab kirjutama luulet, mis on keskendunud tänapäevale ehk elule Eestis siin ja praegu. Iga autor otsustab ise, mis on seejuures tema jaoks oluline. Kirjutada võib näiteks  Eestimaa looduse ilust või mõnest ühiskonnaarengust, kirjeldada teatud miljööd või jutustada lugu, rääkida sündmustest maal või linnas jne.

Luulekonkurss on mõeldud algajatele autoritele, kes pole varem oma loomingut avaldanud ning soovivad oma võimed luule alal proovile panna. Luuletaja vanus pole oluline. Iga autor võib konkursile esitada kuni kolm luuletust, mis on kirjutatud enne konkursi väljakuulutamist või spetsiaalselt konkursi tarbeks. Luuletusi saab konkursile esitada paberkandjal, saata Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt või elektronpostiga. Konkursile laekunud tööde hulgast valib žürii välja kolm parimat tööd. Esikoha pälvinud luuletus avaldatakse kultuurilehes Sirp. Tulemused tehakse teatavaks 4. aprillil Tallinna Keskraamatukogus, kus võitjad saavad luuleteemalisi auhindu ja kingitusi, mis inspireerivad luuletusi kirjutama ka edaspidi.
Luulekonkursi reglemendi leiab aadressilt www.keskraamatukogu.ee

Ivika Türkson

Noori kutsutakse liituma projektiga „Üksinda kodus”

MTÜ Ohutõrje Ühing koostöös Lääne prefektuuriga kutsub taas osalema noori vanuses 14–16 koos oma vanematega projektis „Üksinda kodus”.

Käesolev “Üksinda kodus” projekt on jätkuprojekt 2011. aastal kevadel läbiviidud samanimelisele projektile. Projektis kogutud tagasiside põhjal leidsid lapsevanemad, et sellist projekti on väga vaja, juba selleks, et tunda, et nende pere ei ole ainus, kus on teismelise ja vanema vahel lahkarvamused. Tagasiside põhjal leidsid osalenud noored endas senisest enam julgust öelda „ei” oma sõpradele, kes meelitavad pahandustesse ja kasutama sõltuvusaineid.

Koolituspäevadel osalevad noored vanuses 14-16 lastevanematega. Päeva esimeses pooles kuulavad ja arutlevad vanemad sotsiaaltöötajaga probleemide üle, mis teismelise lapsega suhtlemisel ette võivad tulla. Lapsed lavastavad samal ajal MTÜ Foorumteatri koolitaja juhtimisel etenduse reaalsetest situatsioonidest nende elus.

Päeva teises pooles jätkatakse üheskoos. Foorumteatri metoodikat kasutades saavad vanemad ja lapsed vahetada rollid. Näiteks Raplas oli lapsevanem lapse rollis „moosides” last: „kas täna õhtul sõpradega peole võib minna? Seal ei ole alkoholi, ausalt!”. Pikas vaidluses lapse ja vanema vahel pidi ema kehastanud laps siiski alla vanduma, kuid tema reaktsioon oli ehe: „Nüüd ma tean, mis tunne emal on!”

Projekti käigus on lapsevanematel koos oma lastega võimalus osa võtta erinäolisest koolitusest, mis annab võimaluse tekitada osavõtjates diskussiooni tänasel päeval levinumate trendide üle Eestis. Arutletakse teemade üle, mis puudutavad kas lähemalt või kaugemalt kõiki Eesti peresid, kus kasvavad teismelised noored. Loe edasi: Noori kutsutakse liituma projektiga „Üksinda kodus”

Võimalus osaleda sotsiaalse ettevõtluse koolitusel

Huvilised saavad osaleda sotsiaalse ettevõtuluse koolitusel “Tuunime sotsiaalset ärimudelit”, mis toimub 23. märtsil kell 12.30-17.00 Tartus (Ülikooli 7) ja 26. märtsil kell 13.00- 17.00 Tallinnas (Raekoja plats 16).

Koos otsime vastust küsimustele: Kas sotsiaalse ettevõttena kasutame parimat võimalikku viisi oma eesmärgile jõudmiseks?
Millised ettevõtlustulu teenimise võimalused on veel kasutamata? Kuidas vähendada riski, et oma tegevusega ei saavutata soovitud ühiskondlikku mõju? Koolitajad on Aune Lillemets ja Toomas Roolaid.

Allikas: Margarita Sokolova, Heateo Sihtasutus

Osale mälestusüritusel Suure Lennu kaarel

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõunaosas kutsub kõiki hea tahtega kaaskodanikke – nii suuri kui väikseid, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega toetama-jätkama neljapäeval, 29. märtsil Lennart Meri mälestusüritust.

Algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest, Väike-Maarja Vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma Vallavalitsus Saaremaalt. Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled /lapiküünlad/oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide. Loe edasi: Osale mälestusüritusel Suure Lennu kaarel

Talvine linnuvaatlus võeti kokku

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 28. ja 29. jaanuaril läbiviidud talvine aialinnuvaatlus TALV 2012 pakkus mitmeid üllatusi nii osalejate kui lindude
poolt. Oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kuigi keskmine lindude arv ühes vaatluskohas (32) oli väga lähedane mullusele tulemustele (33), pärssis paljude vaatlejate
tähelepanekute kohaselt lindude arvukust ja liigilist mitmekesisust vaatluse ajal valitsenud käre pakane, mille tõttu oli linde näha
tavapärasest vähem. Kindlasti on lindude vähesusel oma roll ka eelnevate aastate külmadel ja lumerohketel talvedel, mis kahandasid paljude liikide arvukust.

Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).

Tänavuse aialinnuvaatluse teemaküsitluseks olid haigusilmingute ja hälvetega linnud. Taolisi linde oli tänavuse või eelmiste talvede jooksul
märganud 9,9% vastajatest, levinuimaks ilminguks oli uimasus ja loidus, mida märgati paljudel liikidel, kuid peamiselt rohevindil ja rasvatihasel.

Talvise aialinnuvaatluse statistika nii üldkokkuvõttes kui maakondade lõikes leiate TALV 2012 kodulehelt www.eoy.ee/talv.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid ning ajakirjanikke, kes aitasid üritusest teavitada. Järgmine talvine
aialinnuvaatlus toimub 26.-27. jaanuaril 2013.

Akadeemik Mart Kalm räägib Kapa stuudiumis Eesti ehituskeskkonnast

Sel pühapäeval kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Vaba Eesti ühiskonna areng arhitektuuris“ esineb kunstiteadlane ja akadeemik, professor Mart Kalm.

Millised on meie kaasaegse Eesti ühiskonna väärtused, millele tuginedes oleme viimase 20ne aasta jooksul ehitanud oma elukeskkonda? Kas ja kui kaugele tänane arhitektuur võimaldab (väärtuste)keskkonnamuutusi prognoosida? Need ja mitmed muud teemad tulevad jutuks stuudiumi järjekordsel loengul eeloleval pühapäeval Tohisoo mõisas.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud Marju Lauristin, Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere, Jaan
Ross, Kalev Katus, Toivo Maimets, Hardo Aasmäe, Tiit Hennoste,Raul Rebane, Varro Vooglaid, Urmas Kõiv, Karl-Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Toomas Trapido,  Alar Tamming, Märten Ross,  Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, Raivo Vilu,  Talis Bachmann,  Ülo Vooglaid, Andero Uusberg,  Fred Jüssi,  Jaan Ross,
Heie Treier,  Valdus Mikita, Arnold Rüütel,  Andrus Saar, Heido Vitsur, Vello Salo, David Vseviov, Enn Tõugu jt.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia ootab omanikku

Tähistades tuntud Eesti ornitoloogi ja looduskaitsja, professor Eerik Kumari 100. sünniaastapäeva, kutsub Keskkonnaministeerium üles esitama kandidaate Eerik Kumari nimelisele looduskaitsepreemiale.

Eerik Kumarit (7.03.1912 – 8.01.1984) tuntakse kui silmapaistvat teadlast ja õppejõudu ning looduskaitse organisaatorit. Ta oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees. Tema eestvõttel koostati pärast Teist maailmasõda looduskaitseseaduse eelnõu, mis jõustus 1957. aastal. Selle seaduse alusel loodud kaitsealad kuuluvad ka praegu kaitstavate loodusobjektide hulka. Kumari algatas ka Eesti punase raamatu pidamise, mille esimene nimestik ilmus 1979. aastal. Samuti koostas ta Eesti punase raamatu (1982) rahvaväljaande.
Professor Eerik Kumari looduskaitse arendamisse tehtud panuse tunnustamiseks on Keskkonnaministeerium alates 1989. aastast välja andnud Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat. Selle preemiaga tunnustatakse neid isikuid, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia antakse traditsiooniliselt üle iga-aastase looduskaitsekuu avaüritusel.
Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid, keda autasustada Kumari looduskaitsepreemiaga, 15. aprilliks. Samuti ootab Keskkonnaministeerium kandidaate autasustamiseks Eesti looduskaitse märgiga. Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

Raadio 4 kuulajad toetavad Sillamäe lapsi

Homme keskpäeval 12 annab Raadio 4 toimetus Sillamäe Vanalinna Kooli erivajadustega laste klassile üle heategevusprogrammi “Jõulurõõmu kuulutus” kuulajate annetuse, 9 949.45 eurot.

Kooli toimetulekuklassides õpivad puudega lapsed, teiste seas on ka raske puudega õpilasi, kes vajavad õppeprotsessis vahendeid füüsilise vastupidavuse toetuseks. “Jõulurõõmu kuulutuse” abiga soovitakse osta meditsiinilisi abivahendeid rehabilitatsioonitoa sisustamiseks. Esmakordselt oli saade Raadio 4 eetris 1993. aastal, mil toetati verevähki põdevaid lapsi.

Aastate jooksul on raha kogutud meditsiinitehnika soetamiseks Tallinna kliinilisele lastehaiglale, samuti Tartu, Nõmme ja Narva lastehaiglatele. “Jõulurõõmu Kuulutus” on toetanud ka Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Karula, Pärnu, Imastu, Haapsalu, Narva-Jõesuu, Taheva, Kohtla-Nõmme, Tapa ja Tallinna lastekodude kasvandikke. Raadio 4 programm on Eestis üks vanemaid heategevussaateid ja oli sel aastavahetusel vahendajaks abi vajavate laste ja heade inimeste vahel juba 19. korda.

Targa Töö Ühing ühines Euroopa kaugtöökeskustega

 

Tark töö metsas. Foto Targa Töö Ühingu kodulehelt

Targa Töö Ühing (endine Eesti Kaugtöö Ühing)  astus erinevates Euroopa riikides avatud internetipunkte ja kaugtöökeskusi ühendava organisatsiooni Telecentre Europe liikmeks.

26.-30. märtsil korraldab Telecentre Europe üle-euroopalise kampaania Get online week, mille keskmes on oskuslik arvuti ja interneti kasutamine. Eraldi tähelepanu all on noored ja nende e-oskused. Noored on küll julged ja aktiivsed Interneti kasutajad, kuid peamiselt kasutatakse seda mängimiseks, suhtlemiseks ja meelelahutuseks, vähem enese arendamiseks ja ettevalmistavateks tegevusteks.tööturul hakkama saamiseks.

Eesti poolseks Get Online Week kampaania partneriks on Targa Töö Ühing. Nädala eesmärk on uurida noorte teadmisi internetis leiduvate õppimis- ja enesearendamise võimaluste vastu ning teadvustada laiemate ja rohkem tööga seotud e-oskuste olulisust. Samuti soovitakse avada arutelu lastevanemate seas, et tõsta teadlikkust arvuti- ja interneti kasutamise positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest laste ja noorte arengule.

Teiseks oluliseks sõnumiks on, et kvaliteetse interneti levik on oluline võimalus maapiirkondade ja väiksemate linnade jaoks – läbi selle on võimalik tuua head haridust ja kõrgema lisandväärtusega töid piirkonda ning läbi e-oskuste arendamise parandada ka teenuste kättesaadavust.

Täpsema kampaania ürituste ja tegevuste kava avaldameKampaania avaüritus toimub 8. märtsil ja seda saab jälgida Internetis Telecentre-Europe TV lehel, aga ka Targa Töö Ühingu lehel.

Targa Töö Ühing koondab targalt töötamise entusiaste ja maapiirkondades ning väiksemates linnades tegutsevaid tööhõivele, hariduse kättesaadavusele, kogukonna kaasamisele suunatud keskusi Eestis.

Metsade inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust saab taotleda 4. aprillini

SA Erametsakeskus nõukogu otsustas 5. märtsil 2012 jätta samaks taotlemise tingimused erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse osas vastavalt erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korrale 2011. aastaks. Seoses sellega saavad metsaomanikud esitada kuni 4. aprillini metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse taotlusi samadel tingimustel ja vormidel nagu möödunud aastal. Taotlusvooru eelarve on 270 000 eurot.

“Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise eesmärk on anda erametsaomanikule andmeid tema metsa seisundi ja varude suuruse kohta,” selgitas Erametsakeskuse siseriiklike toetuste üksuse juht Arpo Kullerkupp. “Toetuse andmisega soodustame erametsade jätkusuutlikku ja heaperemehelikku hooldamist ning majandamist. Kuna metsade majandamise eelduseks on inventeerimisandmete olemasolu, aitab toetus võtta kasutusele seni seisvat metsaressurssi.”

NB! Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse taotlusi on võimalik esitada läbi e-PRIA portaali.

Keskkonnaministri määruse muudatuste vastuvõtmise ja Erametsakeskuse toetuste korra kinnitamise kohta leiate edaspidi infot erametsanduse portaalist www.eramets.ee, samuti saab infot Erametsakeskusest telefonil 683 6067 ja e-posti siseriiklik@eramets.ee teel.

SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.

Lisainfo:
Arpo Kullerkupp, Erametsakeskuse siseriiklike toetuste üksuse juht, tel 683 6053, e-post arpo.kullerkupp@eramets.ee

Pärimuskultuuri eheduses on jõud ja vägi

Laupäeval, 10. märtsil 2012 toimub Estonia Talveaias Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu (ERFN) 20. aastapäeva, CIOFF(R) Eesti Noortekoja 10. aastapäeva ja rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA 25. aastapäeva tähistamine.

ERFNi senist teekonda iseloomustab kõige paremini üle-Eestiline võrgustik, mille toel on loodud CIOFF(R) Eesti Noortekoda ja pärimuskultuuri alast täiendõpet pakkuv koolituskeskus ning käivitatud rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA. Jätkusuutlikkuse võti peitub koostöös teadusasutusest üksikpillimeheni.

“Et meie tegevuse eesmärgiks on kõik need aastad olnud pärimuskultuuri väärtustamine ning paikkondliku kultuuri eripära ja järjepidevuse hoidmine, siis on ka oluline iga uue algatusega seda teadmist edasi anda,” ütleb Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu vastutav sekretär Anne Ojalo.

Lisaväärtust tulevikuks annab pärimuskultuuri spetsialisti kutse, mille kümme kõige esimest omanikku Lääne-Virumaalt Setomaani saavad tunnistused kätte aastapäevade tähistamisel.

Uut ajajärku ERFNi teekonnal tähistab ka 2012. aasta teema “Loomine”. See annab võimaluse uudsete lahenduste ja improvisatsiooni teel mitmekesistada tänapäevakultuuri ning samas teadvustada ja hoida alal algupärast. Laupäeval esilinastub Estonia Talveaias ka lühijoonisfilm “Loomine”, mis värske vormi ent iidse müütilise sisuga kannab endas sama ideed.

Aigapidi käimine om kõege õigemb tii! (Otepää vanasõna)
Rohkem infot: www.folkloorinoukogu.ee

Märtsiga algas hea teeninduse kuu

Märtsikuuga algas „Hea teeninduse kuu 2012” koos kampaaniaga „Kiida teenindajat!” kampaaniaga. Teenindajad saavad oma oskused proovile panna alates  5. märtsist: Kiituse edastamiseks on mitu võimalust:
1. Öelda heale teenindajale kiitvad ja tunnustavad sõnad otse teeninduskohas.
2. Helistada või saata SMS lühinumbrile 1182 ja teatada kiidetava teenindusettevõtte nimi ja asukoht.
3. Kirjutada heast teeninduskogemusest aadressil www.heateenindus.ee  
4. Märgates kampaanias osalevates ettevõtetes temaatilisi postkaste, jätta kiiduteade sinna. Paljud organisatsioonid paigaldanud oma teeninduskohtadesse kampaania sümboolikaga materjale – riiulirääkijaid, plakateid ja tagasiside postkaste ning teenindajad kannavad kampaania rinnamärke jms. 
Kampaania lõppeb parimate tunnustamisega: märtsi lõpuks moodustub veebi, telefoni ja SMS kiitustest Hea Teeninduse Kuul enimkiidetud ettevõtete edetabel. Teeninduskohad, mida kliendid kõige enam on kiitnud, saavad aprillikuus tunnistuse ja uksekleebise „Kliendid kiidavad 2012”.