Eesti

Võru ohutusmess “Armasta Elu” õpetab ohutult elama

Laupäeval, 7. septembril leiab Võru kesklinnas aset ohutusmess “Armasta Elu”, kus päeva jooksul on võimalik jälgida ja jäädvustada jõustruktuuride demonstratsioonesinemisi, simulaatoritel toimuvat, noorjuhtide vigursõitu ja teisi tegevusi.

Ohutusmessi sündmuspaigad on Kesklinna park, Vabaduse väljak ja Lembitu tänav. Päev avatakse kell 11 Kesklinna pargis, kuhu on koondatud lastele mõeldud tegevused.

“Põnevust pakkuvad demonstratsioonesinemised toimuvad Vabaduse väljakul, kus muuhulgas näidatakse avarii teinud autosse lõksu jäänud inimese päästmist, süttinud auto kustutamist, tehakse turvapadja ja mootorratturi turvavesti katseid ja palju muud,” rääkis linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe.

Lembitu tänavale on algajate juhtide sõiduoskuste testimiseks üles seatud vigurrada. Ohutusmessi täpsema ajakava leiab aadressilt http://www.voru.ee/ArmastaElu_kava.pdf Loe edasi: Võru ohutusmess “Armasta Elu” õpetab ohutult elama

Täna allkirjastatakse noorsportlaste huvide kaitseks Hea Tava dokument

Täna allkirjastatakse kokkulepe, millega noortespordiga seotud organisatsioonid nõustuvad järgima alaealiste huvide kaitse põhimõtteid spordis ja üleminekute head tava.

Hea Tava eesmärgiks on ühtlustada osaliste arusaamu ning vastastikuseid ootusi alaealistele suunatud sporditegevuses nii, et tulemused oleksid lastele, lastevanematele, korraldajatele ja ühiskonnale parimad.

“Erinevate kooli- ja noortespordiga seotud organisatsioonide kokkulepe on igati tervitatav, sest asjaosaliste vabal tahtel sõlmitud kokkulepped on mõnikord seadusestki tõhusamad,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe. “Noortespordi esmane ülesanne on laste füüsiline ja vaimne areng, täna sõlmitav kokkulepe ütleb selle selgelt välja. Kui tippspordis tahavad kõik võita, siis noortespordis on esikohal rõõm spordist.”

Hea Tava väärtustab valikuvabadust ning tunnustab alaealiste õigust klubide ja huvikoolide vahetamiseks. Alaealistel on põhimõtteline õigus treenida ja võistelda oma parima äranägemise järgi ning vastavuses üldiste reeglitega. Loe edasi: Täna allkirjastatakse noorsportlaste huvide kaitseks Hea Tava dokument

Varbusel valitakse “mIŽ maanteemuuseum 2013”

Eeloleval laupäeval, 7. septembril tähistab Eesti Maanteemuuseum vanavanemate päeva uhke mootorrattaparaadiga. Nõukogude mootorrattamargi IŽ 85. aastapäeva tähistamiseks on muuseumisse oodata palju nii vanemaid kui uuemaid mootoriga kaherattalisi.

“1928. aastal alustati legendaarse Nõukogude Liidu mootorrattamargi IŽ esimese mudeli IŽ-1 loomist,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin, kutsudes kõiki IŽi omanikke paraadil osalema.

Paraadil osalemiseks palutakse end eelnevalt registreerida tel 5635 9637 (Tuuli) või e-post tuuli.tubin@mnt.ee . IŽi ja teiste põrisevate kaherattalistega tulijad saavad üritusele tasuta.

Kell 13 algaval perepäeval leiavad tegevust nii suured kui väikesed külastajad. Lapsed saavad sügisandidest kokku panna vahva söödava mootorratta, lasta keerutada endale lahe tsikliõhupall ja teha palju muud toredat. Külastajatele ja tsikliomanikele toimuvad tasuta ekskursioonid muuseumi näitusekeskkonnas Teeaeg. Sepp Ingmar Noorlaid tutvustab välitöökoda, kus kohapeal valmivad minimootorrattad. Meeleolu hoiab üleval bensiinivaatidel musitseeriv rütmikas Tartu Tünnipunt. Loe edasi: Varbusel valitakse “mIŽ maanteemuuseum 2013”

Kohtumisõhtu Ööbikuoru villas

Populaarne blogija , Facebooki lehekülje “Julgus mõelda, julgus öelda” autor ja noorkirjanik Kadri Luik tuleb 14. septembril Ööbikuoru villasse külla.

Kadri on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja PR erialal. Blogi on ta pidanud aastast 2006 ja “Julgus öelda” lehega tegelenud poolteist aastat, mille jooksul on kasvanud välja n-ö suur perekond (pea 10 000 fänni!).

Tänavu kevadel ilmus Kadri esimene raamat “Must ja valge luik” ja juba oktoobris on oodata teist teost. Kadri on pärit Lõuna-Eestist, Põlvast. Ta on end täielikult pühendanud oma kutsumusele-kirjutamisele ning inimeste abistamisele nende rännakul. Lisaks sellele on tegelenud pikka aega muusika ja poliitikaga. Kadri põhimotoks on: “Sina lood oma reaalsuse!”

Üritus kell 19 ja soovitav on laud ette broneerida, sest kohtade arv on piiratud!

Lisainfo telefonil 5099666 või villa@villa.ee.

Tallinna lastehaigla toetusfond sai hiigelannetuse

Tallinna Lastehaigla Toetusfond sai Kanadast Inna ja Aadu Randpalult päranduse, mis on ligi 584 000 eurot ning sellega Eesti kõige aegade suurim eraannetus.

Juba oma eluajal toetas lasteta vanapaar Tallinna lastehaigla toetusfondi 83 000 euroga. Randpalud said presidendilt 2009. aastal Punase Risti III järgu teenetemärgid.

“Ükski töö ei kanna vilja kohe – selleks, et midagi suurt korda saata, on vaja järjepidevalt vaeva näha pikki aastaid,” rääkis Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves. “Tallinna lastehaigla on 20 aasta jooksul ühiskonnale ja annetajatele kinnitanud, kui hindamatu väärtus on toetada neid, kes ise ennast aidata ei saa. Perekond Randpalude pärandus on Eesti heategevuse ajaloo suurim eraisikute annetus. Tallinna lastehaigla toetusfondis oleme kogu aeg olnud veendunud, et me ei tee mitte tööd riigi asemel, vaid riigile lisaks ja koos riigiga. Sest riik, see olemegi meie.”

“Heategevus on tänuväärne täiendus maksumaksjate panusele ning tänu headele inimestele saame aidata rohkem ja kiiremini,” sõnas sotsiaalminister Taavi Rõivas. “Hiigelpärandus Kanadast näitab ka eestlaste ülemaailmse kogukonna hoolivust, et Eestis läheksid asjad ikka hästi ja isamaa on väliseestlastel endiselt südames. Päranduse jätmine lastele – homsele Eestile – on üllas.” Loe edasi: Tallinna lastehaigla toetusfond sai hiigelannetuse

Maaülikool kutsub huvilisi mahepärastlõunale

Eesti Maaülikool kutsub neljapäeval, 5. septembril algusega kell 15.00 kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepärastlõunale. Tutvustatakse Maaülikoolis läbiviidavaid katseid, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks. Kaasa saab noppida ka maheaia õunu! Ringkäiku viib läbi prof. Anne Luik.

Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal kohe pärast linnapiiri paremat kätt pargis. Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/

Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames. Lisainfo: www.beras.eu

Lisainformatsioon:
Elen Peetsmann, elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003

Pühapäeval algas Noortebänd 2013 demovoor

Noored muusikud saavad võimaluse end taas proovile panna – juba 1. septembril algas üle-Eestilise konkursi Noortebänd 2013 demovoor.

Demosid saab esitada septembri lõpuni, eelvoorud toimuvad oktoobris ning Noortebänd 2013 tiitli omanik selgub novembri lõpus.

Konkursist saavad osa võtta kõik kuni 26-aastastest noortest koosnevad ning omaloomingut viljelevad kollektiivid. Osalemiseks tuleb oma bänd registreerida www.noorteband.ee/web/et/page/Frontpage

Demovoorus osalenud bändide seast valib žürii välja 25 kollektiivi, kes võistlevad edasi Tartu ja Tallinna eelvoorudes.

2013. aasta esimeses pooles toimunud maakondlikel konkursitel valiti välja seitse kollektiivi, kes on juba endale koha eelvooru kindlustanud: A3 Pärnumaalt, Dethvipera Läänemaalt, Saphran Viljandimaalt, Wilhelm Tartumaalt, the Boondocks Saaremaalt, Ziggy Wild Harjumaalt ja Tuli Virumaalt.

Konkursi parimad bändid saavad ka väärikalt premeeritud – auhindadeks on muuhulgas salvestusajad ja esinemised mitmetele erinevatele muusikaüritustele.Noortebändi konkursilt on tuule tiibadesse saanud näiteks Animal Drama, Bedwetters, Sibyl Vane ja Tenfold Rabbit. Muusikalist tähelendu teeb ka eelmise aasta võitja Slippery Slope, kes lisaks arvukatele esinemistele esitles mõned päevad tagasi oma värskelt valminud muusikavideot.

Noortebänd toimub tänavu juba 13. korda ning on pikima traditsiooniga noorte bändide konkurss Eestis.

Täna esitleb Kristel Vilbaste oma allikaraamatut

Otepääl jagati lastele pannkooke

Täna, 2. septembril toimusid Otepääl enamikes haridusasutustes kooliaasta avaaktused.

Toimus traditsiooniline pannkoogipäev – Otepää vallavalitsuse töötajad jagasid vallamaja ees kooliõpilastele, lasteaialastele ja lapsevanematele pannkooke.

Koogitegemist lõid kaasa Otepää naiskodukaitsjad ja Otepää Naisselts.

Fotod: Monika Otrokova

Otepää noortekeskusel on uus logo

Tänavu suvel korraldas Otepää Avatud Noortekeskus konkursi uue logo leidmiseks.

Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Jana Rohumetsa sõnul tekkis vajadus uue logo järele seoses keskuse kolimisega. Noortel on kokkusaamiseks nüüdisaegsed ruumid Otepää vallavalitsuse majas.

Konkursile laekus kuus tööd, millest neli oli ühelt autorilt Pukast, kes saatis kavandid postiga, kaks tööd laekus Otepää noortelt. Kavandid olid noortekeskuses teadetetahvlil üleval seitse päeva. Selle aja jooksul valisid noortekeskust külastanud noored oma lemmiku. Noorte lemmikuks sai Liina Laaseri saadetud logo, arvutisse sisestas logo Paul Poderat.

Monika Otrokova

Võru Avatud Ateljees algavad kunstikursused

Avatud Ateljee Klubi (Võrus, Jüri 26) alustab VII hooaega kunstikursustega:

Esmaspäeviti toimub joonistamise-pastelli kursus (juhendab Ruti Jõgi). Esimene tund toimub 7. oktoobril.

Teisipäeviti toimub õlimaali kursus (juhendab Aivar Rumvolt). Esimene tund toimub 1. oktoobril.

Neljapäeviti toimub keraamika kursus (juhendab Aivar Rumvolt). Esimene tund toimub 26. septembril.

Kõik kursused algavad kell 17 ja kestavad kolm akadeemilist tundi (kuni kella 19.15-ni).

Kursuste kestus on 8 kuud, lõpetamine on mais. Kursuste hind on 55 eurot kuus.

Sargvere mõisakino alustab uut hooaega

Reedel, 13.septembril kell 19 algab Sargvere mõisas uus hooaeg kinoga.
All saalis saab näha Norra seiklusfilmi Kon-Tiki (2012), üleval saalis linastub J.Põldma-H.Ernitsa “Lotte ja Kuukivi saladus” (2011).
Parima võõrkeelse filmi Oscarile kandideerinud Norra seiklusfilmi Kon-Tiki aluseks on kuulsa maadeuurija Thor Heyerdahli legendaarne Kon-Tiki ekspeditsioon, mille eesmärk oli tõestada, et Polüneesia võisid asustada Lõuna-Ameerika indiaanlased. 1947. aastal jälgis kogu maailm põnevusega hulljulge norraka ettevõtmist, kes võttis koos väikse kaaskonnaga ette eepilise reisi üle Vaikse ookeani seilates õblukesel balsapuust parvel 101 päeva ja üle 8000 kilomeetri.
Vaata treilerit:
http://www.youtube.com/watch?v=e4DZ7svBw7I
Pärast kino on avatud kohvikunurk.
Vajadusel ja võimalusel aitame korraldada transporti 20 km ümbrusest Sargverre ja tagasi.
MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts

Pärimusring Kaval Käsi tegutseb taas teisipäeviti ERMis

7-12 aastasi lapsi oodatakse pärimusringi Kaval Käsi selle sügise esimesele kokkusaamisele teisipäeval, 10. septembril kell 15 Eesti Rahva Muuseumi käsitööklassi (Kuperjanovi 9, Tartu). Käsitöö- ja rahvamuusikaõpetajate juhendamisel tehakse igal teisipäeval kella 15-17 rahvuslikku käsitööd, õpitakse väikekannelt, regilaule ja ringmänge. Tutvutakse ERMi uute näitustega ja uuritakse muuseumi püsiaardeid. Õpitud pilli- ja lauluoskusi on võimalus näidata muuseumi üritustel. Kevadel korraldatakse näitus valminud käsitöödest.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Õnnehaldja Mängumaa ootab vestlusringi osalema õpetajaid ja lapsevanemaid

Õnnehaldja Mängumaa (asukoht Tartu tn 23, Võrus) kutsub õpetajaid ja lapsevanemaid osalema vestlusringide sarjas. 5. septembril on teemaks ”Koolikiusamine”, 19. septembril vesteldakse teemal ”Laps ja meedia”.
Vestlusringidega tahetakse pöörata tähelepanu sellele, et iga laps on oluline ja teda tuleb näha sellisena nagu ta on. Arutletakse teemadel, kuidas märgata kas lapsel on lasteaias või koolis probleeme eakaaslastega suhtlemisel, kuidas lapsevanem või õpetaja saaks last toetada ja talle nõu anda.
Vestlusringe aitavad läbi viia Võrumaa Õppenõustamiskeskuse psühholoogid.
Osalemine on tasuline.
Kerli Kallas

Matkasport annetas Kiviõli lastele mäesuusakiivrid

Heidi Uustalu ja Tarmo Mere uute mäesuusakiivritega.

Kiviõli 1. Keskkooli pere sai annetusena 15 uhiuut mäesuusakiivrit, mille andsid koolile üle Matkaspordi juhatuse liikmed Anneli ja Tarmo Mere. Kiivrid on üks osa Spordipealinn 2013 heategevuskampaaniast “Kiviõli lapsed mäele”.

Sügisest hakatakse Eestis esmakordselt Kiviõli põhikooli vanemas ja gümnaasiumiastmes lastele mäesuusatamist õpetama. Ettevõtlikku ja kirglikku mäesuusatajast kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks on Kiviõli 1. Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul käimas hetkel ka konkurss.

Pille Muni

Kuressaares kuulutati välja tänavune koolirahu

Koolirahu kuulutati välja Kuressaare keskväljakul, kus traditsioonilisel tseremoonial kirjutasid ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, lastekaitse liidu president Loone Ots ja Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastasid koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabusid keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.

Kuressaare keskväljak oli kaasaelajatest tulvil ja märg ilm koolirahu väljakuulutamist ei seganud.

Koolirahu väljakuulutamise tseremoonial Kuressaares astusid üles laulja Grete Paia, näha sai õpetajate teadusteatrit ning üheskoos lauldi Rein Rannapi laulu “Rahu”. Pärast ametlikku osa jätkus kontsert, kus esinesid tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased.

Sel aastal on koolirahu moto “Koos on kena!”, millega Kuressaare õpilased rõhutavad koolides positiivse õhkkonna olulisust ja usaldust õpilaste ja õpetajate, noorte ning täiskasvanute vahel, et hoida üksteist arvestavat ning toetavat koolikultuuri – et kõigil oleks koolis kena olla ning hommikul saaks rõõmsal meelel kooli tulla ja sealt rahuoluga lahkuda.

Koolirahu liikumise eesmärk on saavutada üheskoos turvaline ning sõbralik koolikeskkond. Koolirahu toetab kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel, propageerides rõõmsameelset ja turvalist keskkonda, kus kõigil on hea olla.

Varasematel aastatel on koolirahu linna tiitlit kandnud Tallinn, Tartu, Põltsamaa, Viljandi, Valga, Narva, Tartu, Pärnu, Põlva, Elva, Jõgeva ja Sillamäe. Kuressaares kuulutati välja koolirahu linn 2014, milleks on Viljandi. Esmakordselt toimus aktsioon 1999. aastal Tallinnas.

Valmar Voolaidi foto

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel saab rohkem haugi püüda

Kutselised kalurid saavad sellest sügisest püüda 10 tonni haugi enam. Mullu oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tänavuseks haugi püügivõimaluseks 155 tonni. Seda suurendati 10 tonni võrra, seega on uueks püügivõimaluseks 165 tonni.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin selgitas, et kutseliste kalurite jaoks pikenes sügisene püügihooaeg eeskätt nakkevõrkudega püügil, mis muidu tulnuks püügikvoodi täitumisel varem lõpetada. Püügivõimalust suurendati, kuna varu seis on väga hea ja ka paari aasta järelkasv on heal tasemel.

2013. aastal esimese seitsme kuu jooksul on püütud 92 tonni haugi.

Noorte- ja lastefilmide festivali Just Film videokonkurss keskendub maaelule

Reedel, 30. augustil algab koolinoortele suunatud maaelu teemaline videokonkurss “Ükskord meie külas…”, kuhu oodatakse noorte tehtud lühifilme elust Eesti maapiirkondades. Parimad tööd linastuvad novembris Just Filmi festivali raames suurel ekraanil.

“Soovime julgustada koolinoori läbi filmikunsti mõtlema oma kodukohast ja maaelust,” ütles Just Filmi tegevjuht Mikk Granström. “Ootame konkursile töid nii maapiirkondades kui linnas elavatelt noortelt, nii et see üldpilt, mis noorte nägemusest välja joonistub, on kindlasti väga mitmekesine ja põnev.”

Videokonkursi raames külastavad korraldajad vähemalt 40 kooli üle Eesti, kus noortele õpetatakse filmitegemist ja tutvustatakse konkursi tingimusi. Kuni 5-minutilisi lühifilme saab konkursile esitada kuni 10. novembrini 2013.

Konkursile laekunud filme hindab 5-liikmeline mainekas žürii, mille tööd juhib Just Filmi tegevjuht Mikk Granström.

Võidufilm kuulutatakse välja konkursi lõputseremoonial 23. novembril, kus lisaks esikohale kuulutatakse välja ka rahva lemmik. Kõiki võitjaid ootavad väärilised auhinnad.

Lühifilmikonkursi “Ükskord meie külas…” korraldab noorte- ja lastefilmide festival Just Film koostöös Põllumajandusministeeriumiga. Konkursi korraldamist rahastatakse maaelu arengukava 2007-2013 vahenditest.

Lisainfo ja konkursitingimused: www.justfilm.ee ja www.facebook.com/justfilm

Rein Sikk: Kas hiigelkraavitamine tõstab külarahva turvalisust?

Auväärt külauudiste lugejad, suurlinnadest väljapoolse elu hindajad!

Avaldasin Eesti Päevalehes 29. augustil artikli: “Uue aja maanteekraavid külvavad ääretut pahameelt ja suurt rahulolu“.

Tõin seal välja probleemi, et hoolimata kümnendi kestnud nn eurokraavitamisest pole maanteeamet senini suutnud avalikkusele veenvalt selgitada selle tegevuse kasulikkust meie liiklusohutusele. Öelda roolikeerajate seltskonnas “maanteekraav” on täna sama, mis minna tikkudega heinaküüni.

Paraku pole ei maanteeamet ega ka politsei põhjalikult analüüsinud, kas liiklusõnnetuste raskusaste, autode purunemine ja inimvigastused on seotud maanteekraavide sügavusega, piirete olemasolu või puudumisega, teepervede laiusega. Rääkimata sellest, kas järsuseinaliste kraavidega teedel sõitmine lisab liiklejaile turvatunnet või hoopis pärsib seda. Sellist analüüsi pidasid väga vajalikuks ka loos tsiteeritud kiirabi, kindlustusseltside ja roolikeerajate esindajad.

Eriti kurvaks muudab olukorra see, et teedeehituseks ja kraavitamiseks kulutatakse suurtes summades Eesti ja Euroopa maksumaksja raha, mis peaks ju elu ja olud paremaks tegema. Paraku näib, et avalikkus nii ei arva, tunnetades hiigelkraavitamist pigem raiskamisena.

Et teemaga edasi minna, ootan nüüd oma meiliaadressile: rein.sikk@epl.ee lugejate kirju, kus oleks konkreetselt välja toodud teie konkreetsed kogemused maanteekraavidega ja teepervedega. Hea kui kirja saaksid pandud nii tee täpne asukoht kui ka vahejuhtumite kirjeldus. Ja teie konkreetne arvamus, miks üks või teine kraav end õigustab või ei õigusta. Vajadusel garanteerin autorile anonüümsuse.

Rein Sikk, Eesti Päevaleht

Gruusia ettevõtjad õppisid Eestis toiduohutust

Kuusteist Gruusia ettevõtjat ja ametnikku tutvusid eile ja täna toiduohutusalase arengukoostöö projekti raames Eesti piimandusettevõtetes kasutatud lahendustega rahvusvaheliste toiduohutusnõuete täitmiseks.

“Vaid 6% Gruusia toiduettevõtjaid kasutas 2011. aastal tootmises rahvusvahelisi toiduohutuse standardeid, mis on suur probleem kaubavahetusele,” ütles põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank. “Eesti kogemus veenab, et toiduohutust saab kiiresti ja tõhusalt parandada, hea tase on võimalik ka väikeettevõtetes.”

Ruve Šanki sõnul oli huvi Eesti kogemuse vastu suur. “Kõigi eelduste kohaselt on oodata Gruusia ekspordi kasvu Euroopa Liitu, mis aga eeldab toiduohutusnõuete ja standardite täitmist. Gruusia ettevõtete huvi Eesti toiduainetööstustelt õppida oli väga suur,” sõnas Šank. “Juba leiti ka edasisi koostöökohti juustumeistrite koolitamiseks ja tõumaterjali parandamiseks koostöös Eesti tõuaretusühistuga.”

Projekti raames valiti välja pilootettevõtted Gruusias, keda 2013. aasta jooksul nõustatakse ohtude identifitseerimiseks mõeldud enesekontrollisüsteemi HACCP plaani koostamisel. Nõustamiste käigus koolitatakse välja kohalikud eksperdid, kes projekti lõppemise järel jätkab ettevõtjate toiduohutuse alast nõustamist Gruusias.
Koostööprojekt kestab 2013. aasta lõpuni ja see läheb maksma ligi 50 000 eurot. Gruusia on Eesti arengukoostööpoliitika üks prioriteetriike.

Vajalike reformide läbiviimiseks toetab Euroopa Liit Gruusiat mahuka “Comprehensive Institutional Building” (CIB) programmiga (eelarve 14 miljonit eurot), mille raames aidatakse 2015. aastaks üles ehitada Gruusia Toiduamet ja riiklik toiduohutussüsteem.

Mahepõllumajandus saab uue arengukava

Põllumajandusministeerium hakkab koostama mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014-2020. Uus arengukava keskendub mahepõllumajandussaaduste paremale kättesaadavusele. Uue arengukava koostamist alustab põllumajandusministeerium seoses kehtiva, 2007-2013 arengukava aegumisega.

“Mahepõllumajandus on viimastel aastatel hästi edasi arenenud ja mahetootmine oluliselt suurenenud. Nüüd peame keskenduma küsimusele, kuidas mahetoodang õigesti märgistatuna senisest enam tarbijate toidulauale jõuaks,” rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Praegu ei saa sellega rahul olla, sest suur osa mahetoodangust läheb tavatoodanguna müüki. Ka on pudelikaelaks mahetoodete mahedana töötlemine,” lisas Seeder.

Ministri sõnul on kehtiva arengukava jooksul huvi mahepõllumajandustootmise vastu järsult suurenenud. Mullu tegeles mahepõllumajandusega 1478 ettevõtet, mis on 26% võrra enam kui 2006. aastal. Samuti on kasvanud mahepõllumajandusmaa osakaal (2012. aastal 144 149 hektarit ehk 15,3% kogu põllumajandusmaast), maheettevõtted on laienenud – 2006. aastal oli keskmine mahepõllumajandusmaa pind ettevõtte kohta 67 hektarit, 2012. aastal juba 98 hektarit ning kaheksa suurima maheettevõtte pindala ulatus üle 1000 hektari.

Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet.

1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia toimub Saaremaal, Kuressaare keskväljakul 1. septembril algusega kell 12.00. Kuressaare võtab Eesti Koolirahu liikumise eestvedaja tiitli üle Sillamäe linnalt.

Traditsioonilisel tseremoonial kirjutavad ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots ja Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastavad Koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabuvad keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.

Tseremoonial astuvad üles laulja Grete Paia, poistekoor Laululõvid, iluvõimleja Brita Kuldsaar, näha saab õpetajate teadusteatrit, üheskoos lauldakse laulu „Rahu“. Pärast ametlikku osa jätkub kontsert, kus esinevad Tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare Muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased. Sündmusele lisavad särtsu üllatusesinejad.

„Koolirahu väljakuulutamine Kuressaares meie kodulinna juubeliaastal on kindlasti oluline sündmus kogu maakonnale,“ rõõmustab Kuressaare linnapea Mati Mäetalu ning usub, et ees ootavat 1. septembrit mäletavad nii õpetajad kui õpilased veel pikka aega, kuna esmakordselt alustavad linna munitsipaalkoolid tarkuseaastat üheskoos keskväljakult. Kohale tulevad ka maakoolide esindused. Loe edasi: 1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Maamajanduse kutseõppureid toetati 51 000 euroga

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksis tänavu esimesel poolaastal õppetoetusi 203 maamajandusega seotud eriala õpilasele. Kokku toetati kutseõppeasutuste õppureid 51 427 euroga.

„Õppetoetus on mõeldud nendele noortele, kes õpivad kutseõppeasutuses maamajandusega seotud erialal ja võtavad kohustuse pärast kooli lõpetamist asuda maapiirkonda elama,“ ütles MES juhatuse liige Andres Vinni. „Toetusega julgustame noori siduma oma tulevikku maapiirkondade ja maamajandusega.“

Tänavu esimese kuue kuu jooksul toetati kutseõppureid 51 427 euroga. Koolide lõikes maksti õppetoetust järgmiselt:
Järvamaa Kutsehariduskeskus – 39 õpilasele, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool – 15 õpilasele, Luua Metsanduskool – 13 õpilasele, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool – 67 õpilasele, Põltsamaa Ametikool – 21 õpilasele, Pärnumaa Kutsehariduskeskus – 17 õpilasele, Räpina Aianduskool – 16 õpilasele ja 15 Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilasele.

Õppetoetuse saamiseks sõlmib MES õpilasega lepingu, millega taotleja võtab kohustuse pärast kooli lõpetamist töötada maapiirkonnas tegutseva ettevõtja juures või tegeleda ise maapiirkonnas ettevõtlusega. Toetuse suurus sõltub õpilase keskmisest hindest.

Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab õppetoetusi Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Toetuste maksmist rahastatakse riigieelarvest ja sihtasutuse omavahenditest.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Sööme arvatust mahedamalt

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam.

Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda.

Nende kahe asjaolu tulemuseks on see, et mahetoormest tehtud toit jõuab toidulauale sageli tavatoiduna, näiteks töödeldakse mahedalt kasvatatut edasi tavatoodanguna. Uuringud näitavad, et Eestis müüdud toidust moodustab vaid alla protsendi mahetoit.

Oluliselt mahedam
Numbrite taha vaadates näeme aga nende petlikkust. Need räägivad nimelt mahedana märgistatud toidu müügist, mitte mahedana toodetud toidust. Näiteks mullu toodeti maheliha 1400 tonni, kuid mahedana müüdi kõigest 103 tonni. Mahepiima toodeti 12 000 tonni, mahedana müüdi aga 2800 tonni. Ka teiste toodete puhul avaneb sarnane pilt. Nii tarbime mahetoitu ilmselt sagedamini, kui ise arvame.

Tarbija poolt vaadatuna on see kindlasti positiivne (saab ta ju mahetoote tavatoote hinnaga), kuid mahetootja kaotab turueelise – mahetoote eelistaja oleks selle eest valmis kõrgemat hinda maksma.

Seega kui räägime mahetoidust, on tegelikult juttu mahedana märgitud toidust. See ongi üks kitsaskohti, et parema valiku puudumisel müüakse hinnalisem mahetoit tavatoiduna. Loe edasi: Sööme arvatust mahedamalt

Mahetoetused lähtugu avalikust huvist

Tiia Klein,
TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees

Toodetud mahetoodangu mahedana turulejõudmisel on mitu takistust, mida ei saa lahendada vaid tootjad ise. Ei saa eeldada, et mahetootjad ise rajavad ka kogu töötlemise, kirjutab tulundusühistu Eesti Mahe juht Tiia Klein.

Ka tavatootjad ei töötle valdavalt oma toodangut ise. Näiteks suurem osa liha ja piima müüakse mittemahedana selle tõttu, et pole ettevõtteid, kes toodangu mahedana ka töötleks ja turule viiks. Tööstusettevõtted pole mahetoodangust huvitatud väikeste koguste, kõrgendatud kontrolli, suurema töötlemiskulu ja paberimajanduse tõttu.

Mahetootjate saagikus on küll enamasti väiksem kui tavatootmises, kuid see ei tule ainult mahepõllumajanduse kui tootmistüübi omapärast. Pealegi asuvad mahemaad tihti väheviljakatel või põlluharimiseks vähem sobivatel maadel. Väide, et mahetoetust makstakse suures osas ettevõtetele, kes õieti midagi ei tooda, pole samuti õige: tavatootjatel on tunduvalt suuremad võimalused toetusõigust n-ö teeselda, sest kui nende puhul kontrollib PRIA olenevalt toetusliigist vaid 1-5% ettevõtetest, siis põllumajandusamet kontrollib igal aastal kõiki mahetootjaid. Mahetootjate organisatsioonid pole ka ise kindlasti huvitatud sellest, et mahetoetus läheks neile, kes midagi ei tooda.

Loe edasi: www.pollumajandus.ee
Allikas / Maheklubi.ee