Eesti

Märka ja jäädvusta heategu enda ümber

MTÜ Aarete Laegas kutsub kõiki üles osalema fotokonkursil “Hea tegu”, mille eesmärgiks on tähelepanu pöörata headusele, heategudele ning positiivsetele emotsioonidele. Kuna headus on kõikjal meie ümber, saab oma ilusa hetke teele panna igaüks.

Osaleda saab 24. juulist 24. augustini laadides oma pildi(d) Aarete Laeka kodulehele selleks ettenähtud kohta www.aaretelaegas.ee/fotokonkurss. Sealt leiab ka osalemistingimused.

31. augustiks valib žürii esitatud fotode seast välja kolm parimat pilti, mis visualiseerivad kõige paremini sõnumit “Hea tegu”. Žüriisse kuuluvad MTÜ Aarete Laegas asutaja ja juhatuse liige Kadri Britt Põldre, pulma- ja portreefotograaf Elika Hunt ning noored ja andekad fotograafid kaksikõed Teevi ja Teesi Zeemann. Lisaks toimub 25.-31. augustini rahvahääletus, kus antakse välja rahva lemmiku auhind.

Parima sõnumiga piltidest tehakse Uue-Maailma tänavafestivalile 6.-7.septembril fotonäitus. Pärast seda hakkavad pildid kaunistama Aarete Laeka keskuse seina.

MTÜ Aarete Laegas on heategevuslik organisatsioon, mille eesmärgiks on raskustesse sattunud perede abistamine vajaminevate riideesemetega.

Elva rattamaratoni võitis Aksel Nõmmela

Estonian Cup rattamaratonide sarja V etapi, metsapealinnas Elvas stardi saanud Elva Rattamaratoni võitis tugeva lõpusprindiga Aksel Nõmmela Ivo Suure ees.

Kolmandana ületas finišijoone Helmet Tamkõrv. Kokku osales Elva Rattamaratonil 1339 ratturit, neist 802 põhisõidul, 394 Probar poolmaratonil ning 143 noort ratturit Herkuless lastesõitudel.Elva Rattamaraton sai alguse Arbi järve lähistelt ning distantsi alguses läbisid ratturid ka Kulbilohu autoralli raja. Elva maratonirada on tuntud oma kiire profiili poolest seega võimaldas see ratturitel teha valikuid siledama rehvi kasuks, mis võimaldab tavalisest kiiremat tempot.

Stardist sai kõige kiiremini minema sarja üldliider elvalane Caspar Austa. Pea paariminutilise edumaaga viie liikmelise grupi ees juhtis maratoni distantsi nii vahefinišis kui ka Hansgrohe kiirenduskilomeetril duo Ivo Suur ja Aksel Nõmmela. Elvale omaselt ülikuumal rajal püsis paar ees kuni lõpuni ja kinni neid püüda ei suudetudki. Pea 74-kilomeetrise maratondistantsi lõpplahendus selgus finišisirgel, kus Aksel Nõmmela kasutas ära oma paremat kiirendust ja ületas nii võitjana Elva rattamaratoni finišijoone.Esimese maastikumaratoni võidu teeninud Aksel Nõmmela sooviski lahenduse just lõpu peale jätta. “Selline maanteesõidu moodi sõit mulle sobis, mõned vahepealsed singlid ja metsakohad oli vaja üle elada. Õnneks saime Ivo Suurega eest ära ja temaga sujus koostöö väga hästi. Jätsin meelega lõpu peale, sest jäin enne lõppu pisut jooginälga ja hakkasid krambid tekkima. Aga teadsin, et maanteel olen teda lõpuga võitnud, nüüd ka hoidsin tema tuules ja sain lõpusirgel temast mööda,” sõnas Nõmmela pärast finišit. Loe edasi: Elva rattamaratoni võitis Aksel Nõmmela

Galerii: Teine päev Viljandi pärimusmuusika festivalil

Tere jagas tasuta keefirit ja jogurteid.

Tere jagab tasuta keefirit ja jogurteid.

Rahvas Feten Feten (Hispaania) esinemist nautimas.

Rahvas Feten Feten (Hispaania) esinemise algust ootamas.

Feten Feten (Hispaania) muusikud tulid rahva sekka pilli mängima.

Feten Feten (Hispania) muusikud tulid rahva sekka pilli mängima.

Festivalil on avatud ka Mehhiko köök, kus peakokk on otse Mehhikost.

Ööklubis esines Aparaat+DJ San Antonio, Uku Loco

Pildistas Rauno Põld.

Homme toimub Elva rattamaraton

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup V etapp, 73 kilomeetrine Elva Rattamaraton, on tuntud oma kiire raja poolest. Homme, 26. juulil toimuva Elva Rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.

Tihe rebimine sarja liidrite vahel jätkub ning vürtsi lisavad välisklubides sõitvad Eesti ratturid. Rakke etapi järel jäi liidrisärk sarja neljakordse võitja Caspar Austa selga, kuid hooaja edukalt avanud Silver Schultz on vaid kolme punkti kaugusel. Punktiarvestuses kolmandal kohal on Peeter Tarvis, kes jääb liidrist maha vaid 9 punktiga. Eelnevatel etappidel tehniliste probleemidega maadelnud Alges Maasikmets on kahtlemata heas vormis ning püüab jätkuvalt etapi võitu. Elva Rattamaratonil pakub põnevat konkurentsi kodumaistele ratturitele Lätist pärit Rietumu-Delfin võistkonna rattur Dimitri Sorokin, kes võitis hooaja alguses toimunud Tallinna Rattamaratoni. Spordiennustusportaal Paf hindab Elvas kõige tõenäolisemaks kodulinnas sõitva Caspar Austa võiduvõimalusi. Tiimide arvestuses ennustab Paf edu A&T Sport Team-ile.

Põhisõidu start antakse Arbi järve lähistel täpselt keskpäeval. Metsapealinna Elva maratoni rada on juba mõnusalt tuttav ning üldjoontes sama, mis eelmistel aastatel. Maratonil on kilomeetreid kokku 73,6 ja poolmaratonil 38,6. Väike muudatus on vaid 26. kilomeetril pärast Kavilda orgu, mis pakub ratturitele põnevat avastamisrõõmu. Kokku pikendab muutunud lõik pikka rada kilomeetri võrra. Hansgrohe kiirenduskilomeeter, kus ühekilomeetrisel distantsil fikseeritakse ratturite läbimise aeg, algab raja 29. kilomeetril. Kuna iga mäe otsast tuleb ka alla tulla, siis on Elva Hansgrohe kilomeeter kiiruse peale vahefiniši poole kihutamine. Sõitjatel on võimalik oma laskumisoskus proovile panna ning Hansgrohe kilomeeter on täie hooga mäest alla, Premium 7 vahefiniši suunas kihutamine. Herkuless lastesõidud algavad kell 12:10 ning PROBAR poolmaraton (38,6 km) saab stardi kell 13:15. Loe edasi: Homme toimub Elva rattamaraton

Sänna kultuurimõisas toimub ökokokkutulek

22.-24. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondade 8. kokkutulek teemal “Kogukondlik haridus”.

Teemad, mida käsitletakse on kogukondlike koolide loomine, õuelasteaiad, koostööharidus, EHE ja ehedus, koduõppe head ja vead. Lähemalt Leiutajate Külakoolist ja loodavast Gaia Koolist , mis on välja kasvanud eesti ökokogukondlikust liikumis est.

Peaesinejad tulevad seekord Tamera ökoküla koolist Portugalis, kus on loomisel rahvusvaheline kool nimega “Escola da Esperanca” ehk “Lootuse kool”. Lähemalt sellest koolist siin: http:// www.escola-da-esperanca.org /
Lisaks jagavad värskeid muljeid Euroopa ökokülade ühenduse GEN-Europe suviselt konverentsilt “Zegg” ökokülast Saksamaalt pea kõik meie 14 delegaati.

Lisaks räägitakse, kuidas suhelda loomade ja taimedega.

Hommikuti on kavas jooga, õhtul tants ja muusika.

Lähem info peatselt: http:// kokkutulek.kogukonnad.ee/ ja www.facebook.com/ kogukonnad
Registreerumine: info@kogukonnad.ee

Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Sellel pühapäeval, 27. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 14. sünnipäeva liiklusteemalise perepäevaga, mis tänavu räägib ühistranspordi kujunemisest ja käekäigust Eestis.

“Perepäeva teema on just kui meeldetuletus meile kõigile, kuidas on ühistranspordi areng toimunud, muutudes järjest mugavamaks. Kui algselt polnud vankris ja ka veoautos sõites isegi katust pea kohal, siis võrreldes tänapäevaga, saab bussis sõites vaadata televiisorist lemmikfilmi või surfata internetis,” selgitas maateemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

Sünnipäev on ikka see aeg, kus kutsutakse külalisi, ollakse koos sõprade ja tuttavatega ning tehakse midagi põnevat. Nii ka seekord – muuseum on endale külla kutsunud head koostööpartnerid, kelle kaasabil külastajatele nii mõndagi toredat pakkuda. “Sünnipäeval näitame külalistele rohkem bussiliikluse kui ühe ühistranspordi osa arengut. “Vanemate busside valik on muuseumil endal piisav, kuid luks – variantidega aitab hea sõber bussifirma Sebe, mis tutvustab tänapäeva bussisõidu kõiki mugavusi.” lisas Õispuu. “Lisaks räägib enda tegemistest ka aina enam populaarsust koguv elektritaksofirma Ermo.” Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Noortepuudus põllumajanduses saab leevendust

Tulevast aastast kavandab põllumajandusministeerium kuni 40aastastele alustavatele põllumajandustootjatele 25protsendilist lisatoetust esimese 39 hektari eest. Suurendatud otsetoetust saab esimesel viiel tegutsemisaastal.

“Eesti põllumajanduses töötajatest vaid seitse protsenti on alla 35-aastased, ligi kolmandik on aga 65-aastased ja vanemad. Et põllumajanduses säiliks järjepidevus ja toidutootmine Eestis ei katkeks, peame vähendama noortepuudust põllumajanduses,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Järgmisest aastast saavad alustavad tootjad suuremat pindalatoetust ja jätkame noortele suunatud toetusmeetmeid ka uues maaelu arengukavas.”

Põllumajandusministri sõnul aitab noorte lisandumine põllumajandusse hoida Eesti maapiirkondi asustatuna. “Laiemalt on noorte toomine põllumajanduse juurde Eesti riigile strateegiliselt oluline nii toidujulgeoleku kui elujõuliste maapiirkondade võtmes,” sõnas minister Padar.

Alustavatele noorte põllumajandustootjatele on ette nähtud 25 protsenti kõrgem hektarimakse esimese 39 hektari eest. Arvestuslikult on 2015. aastal kuni 4200 potentsiaalset tootjat, kes võiksid saada noore alustava põllumajandustootja toetust ca 32 897 hektari eest. Noorte alustavate põllumajandustootjate skeemi rakendamine tuleb otsustada igal aastal järgneva aasta kohta.

Perioodil 2014-2020 makstakse Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest.

Koolipiima ja -puuvilja kavad saavad mitu muudatust

Koolipuuvilja ja -köögivilja kava raames toetatakse uuest õppeaastast lisaks viljade pakkumisele ka nende kasvatamist, tervislikke toitumisharjumusi ja seotud keskkonnaküsimusi tutvustavaid ettevõtmisi. Mitu muudatust saab ka koolipiima kava.

“Uuest õppeaastast on koolidel lisavõimalused degusteerimiste, erinevate aiandusürituste ja põllumajandusettevõtete külastustega, millega tutvustatakse lastele toidu kasvatamist,” ütles põllumajandusturu korraldamise osakonna taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller. “Lastele räägitakse nende tegevuste juures tervislikust toitumisest, põllumajandusest ja nendega seotud keskkonnaküsimustest.”

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetusel ning koolipiimatoetusel mõlemal muutuvad 1. augustist taotlemisperioodid, mis hakkavad olema: 1. august-30. september; 1. oktoober-30. november; 1. detsember-31. jaanuar; 1. veebruar-31. märts; 1. aprill-31. mai; 1. juuni-31. juuli.

Seoses taotlusperioodide muudatusega lõpeb koolipiimatoetuse taotlejate jaoks senine taotlusperiood 1. juuli-31. august sel aastal 31. juulil. Selle perioodi eest saab taotluseid esitada alates 1. augustist 2014. Koolipuuvilja- ja köögivilja toetuses lisandub suvine taotlusperiood, mida varem ei olnud.

Uutel taotlejatel tuleb alates 1. augustist heakskiitu taotlema tulles mõlemas kavas esitada PRIAle koos heakskiidutaotlusega ka kirjalik kokkulepe haridusasutusega juhul, kui taotlejaks ei ole haridusasutus ise.

Koolipiima ning koolipuuvilja ja -köögivilja toetuste maksmist korraldab PRIA.

Põllumajandusminister: Karusloomakasvatused peavad täitma loomade heaolu nõudeid

Põllumajandusminister Ivari Padar kohtus eile karusloomakasvatajate ja loomakaitsjate esindajatega, kellega jõuti kokkuleppele karusloomade pidamistingimuste täpsustamises.

Minister Ivari Padari sõnul toimus kohtumine lahendusi otsivas atmosfääris.

“Meil on võimalik valmistada ette määrus, mis võtaks arvesse karusloomakasvatuse eripära ning mida mõlemad osapooled aktsepteeriks,” ütles Padar. “Kuigi loomakaitse organisatsioonid taotlevad pikemas perspektiivis karusloomakasvatuste keelustamist, nõustuti, et ka nõuete täpsustamine on samm õiges suunas. Kindlasti on riigil plaanis veelgi tõhustada järelevalvet loomade heaolu nõuete täitmise üle karusloomakasvatustes.”

Põllumajandusministeeriumis valmistatakse ette karusloomade pidamisele esitatavate nõuete määruse muutmist eesmärgiga parandada karusloomakasvatustes peetavate rebaste varjumistingimusi. Eelnõu on plaanis saata kooskõlastamisele suve lõpus.

Kohtumisel osalesid Eesti Loomakaitse Seltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, loomade eestkoste organisatsiooni Loomus, AS Balti Karusnahk ja Nyckö Farm OÜ, põllumajandusministeeriumi ning veterinaar- ja toiduameti esindajad.

Alanud on hääletamisvõistlus “Kas tunned maad XIV”

Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi poolt neljateistkümnendat aastat korraldatava hääletamisvõistlusega “Kas tunned maad XIV” soovib ring tõmmata tähelepanu hääletamisele kui loodussõbralikule liikumisviisile ning selle võludele ja ohtudele.

Sellel aastal on võistlemas 10 segapaari, kellel tuleb nelja päeva jooksul mööda Eestimaad seigelda, et jõuda võimalikult paljudesse kultuuri- ja looduslooliselt põnevatesse kontrollpunktidesse.

Kontrollpunkte on kokku 51, millele lisaks on veel kolm liikuvat punkti. Võistlus lõpeb neljapäeval, 24. juuli õhtul kell 19.00 Viljandi Folgi Rohelise lava juures. Võitjaks kuulutatakse paar, kes on läbinud kõige rohkem ette määratud punkte. Neile antakse üle rändkarikas ja Viljandi Folgi passid, auhindu jagub rohkemgi kui esikolmikule. Võistusest osavõtjate autasustamine toimub neljapäeval kell 20.00 Rohelisel laval.

Koostöös Positium LBS-i ning Super kõnekaardiga saab iga hääletajapaari mobiiltelefoni pideva positsioneerimise abil reaalajas jälgida ning võistlejatega ühendust võtta ning võistlusele kaasa elada. Informatsiooni reeglite, kontrollpunktide, võistlejate ja kõige muu kohta leiab looduskaitseringi blogist.

Hääletajatele saab kaasa elada siin.

Korraldada aitavad: Viljandi Pärimusmuusika Festival, Regio, MTÜ Emajõe Lodjaselts, Intsikurmu festival, MTÜ Loodusajakiri, Pargi Baar, Inspiratsioon Catering, Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus, Super, Positium, Billy Boy.

Mare Mikoffi näituse Post-aja skulptuurid ”Koit” ja ”Hämarik” Tallinna Linnagaleriis

Post-aja skulptuurid ”Koit” 1978 ja ”Hämarik” 2014 näituse avamine Tallinna Linnagaleriis toimub kolmapäeval, 23. juulil kell 18. Näitus jääb avatuks 17. augustini.

Millest muust ma ikka lähtusin kui eestlaste muinasjutust Koidust ja Hämarikust. Jumala poolt kingitud igavene noorus, kõrgemalt poolt sätitud kohtumised, mis ei olene ei ühest ega teisest. Sellised valgusega seotud müüdid armastusest ja sedasorti tõekspidamised olid vist 19. sajandil, mil Faehlmann oma loo kirja pani (või ka sakslastelt laenas) väga moes. Veendumused sõltuvad ju vajadustest ja allegooria on mõistlik siis, kui puudub tahe midagi seletada, arvan. Ähmase saatusega paarikese loomise idee rahustas ja veenis, et kõik on ette otsustatud.

See ”Hämarik” on mul juba teine*. Aga ka esimest tehes segas mind asjade järjestus – Koit esmane ja helgem, Hämarik pimedam ja kahtlasem. Kuigi tean, et kõik oleks justkui põhjendatud, on see ometi…ütleme…väga naljakas.

* Jutt on Mare Mikoffi Viru keskuse kaguküljele tehtud Hämarikust (2005), millest Epifanio kirjutab: Pronksist figuur kujutab endast naisekuju, mis sümboliseerib Armastust. Kuju autorid on eesti skulptorid August Weizenberg ja Mare Mikoff. Weizenberg lõi enda versiooni Veenusest (või Aphroditest) 19. sajandi keskpaiku, kopeerides antiikskulptorite teoseid Roomas. Tema käe all valmisid kaks marmorfiguuri, millised ta ristis Hämarikuks. Poolteist sajandit hiljem tegi skulptor Mare Mikoff /…/ nende alusel juba iseseisva viiemeetrise pronksfiguuri, mis seisab täna Viru Keskuses.

Enn Põldroos ja Rita Raave avavad Viljandis eramuuseumi

Möödunud aastal Vabariikliku kultuuri elutööpreemia pälvinud maalikunstnik Enn Põldroos avab 25. juulil kell 15 Viljandis mittetulundusliku eramuuseumi, mille püsiekspositsioon on rajatud tema hilisemale loomingule.

Muuseum on Enn Põldroosi ja Rita Raave perekondlik mittetulunduslik ettevõtmine, mille eesmärgiks on Eesti ühe tunnustatuma kaasaegse kunstniku loomingu tutvustamine.

Elutööpreemia toel soetatud hoones Viljandi vanalinnas, aadressil Lossi tänav 2, leiab enam kui saja-ruutmeetrisel näitusepinnal koha ligi 40 Põldroosi tööd. Valdavalt kunstniku hilisemal loomingul põhinev püsiekspositsioon sisaldab ka kümmet käesolevat aastanumbrit kandvat tööd.

Muuseumi tegevjuhiks on Rita Raave ning tema võtab vastu ka muuseumi külastajad. Esialgu on uksed kunstihuvilistele avatud laupäeviti kell 12-18. Samuti on muuseumi uksed avatud tähtsamate Viljandis toimuvate kultuurisündmuste ajal.

Suviste puuvillaste riiete tootmine saastab keskkonda

Puuvillased rõivad on kuumal suvepäeval üks meie lemmikutest. Tarbija peaks siiski enne uue kleidi või särgi ostmist mõtlema, millise jälje tema riided jätavad loodusele ja särgi tootnud inimestele.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespoki sõnul kasutatakse puuvilla kasvatamiseks meeletutes kogustes pestitsiide, mis teeb sellest ühe keskonnavaenulikuma materjali. Maailma putukamürkidest läheb puuvilla tarbeks neljandik, kuigi puuvilla all on vaid 2,5% haritavast maast. Hektari puuvilla kasvatamisel kasutatakse umbes kilo jagu mürke.

Peale selle, et pestitsiidid rikuvad ökosüsteemi loomulikke protsesse, kahjustavad mürgid ka põllul töötavate inimeste tervist. Tunnustatud keskkonnaõiguse fondi (Environmental Justice Foundation) andmetel saab igal aastal põllumajandusmürkidest tõsise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget. Maailma Looduse Fond on öelnud, et igal aastal sureb mürgistusse 20 000 – 40 000 inimest.

„Keskkonna seisukohast on märkismisväärne ka see, et iga kilo puuvilla kasvatamiseks kulub üks kuupmeeter vett, teksapaari tootmiseks aga koguni 8000 liitrit vett. Arvestades, et puuvilla päritoluriikides on tihti niigi vähe vett, siis ei ole mõistlik seda kulutada puuvilla tootmisele, kui seda võiks hoopis toidu kasvatamiseks kasutada”, selgitas Andrespok.

Samas on puuvill olulisim looduslik tekstiilikiud. Seda kasvatatakse 70 riigis ja maailmas sõltub puuvillakasvatusest umbes 100 miljoni perekonda, seda peamiselt arengumaades. Nendele inimestele on see peamine või lausa ainus sissetulekuallikas, kuid puuvilla turuhinna langus on ots otsaga kokku tulemise äärmiselt raskeks teinud.

Hinnalanguse põhjustavad põllumajandustoetused, mida Ameerika, Euroopa ja Hiina oma põllumeestele maksavad. Selle tõttu tekib ületootmine, mis langetab järjest puuvilla hinda.

Iga puuvillatups, mis kunagi meie särki jõuab, on harva jälitatav. Nii ei saa me alati kindlalt väita, kas see või teine tavasärk on röövellikult toodetud. Kui tahame kindlad olla, et särk toodeti loodusesse ja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis tasub kõrva taha panna järgmised soovitused:

1. Kõige keskkonnasõbralikum ja nutikam lahendus on taaskasutus.

2. Osta õiglase kaubanduse (fairtrade) sertifikaadiga rõivaid, mille puhul on tagatud, et puuvilla kasvatajad saavad oma töö eest õiglast tasu ning et tootmises järgitakse rangeid keskkonnanõuded.

3. Kui tahad kindlasti just puuvilla, siis ainus võimalus puuvilla keskkonnasäästlikult toota on teha seda mahepõllumajanduslikult (organic cotton).

4. „Öko-Tex Standard 100” märgistus tootel tagab, et tooteid on testitud teatud kahjulike ainete suhtes. Need tooted on küll keskkonnasõbralikumad, ent mitte mahedalt toodetud.

5. Tavaline puuvill on kindlasti kõige halvem valik. Eelista alternatiivseid saadaolevaid materjale, mis on kestlikumad. Puuvilla aletrnatiividena võiks kaaluda kodumaisest villast, aga ka bambusest, kanepist, ökopuuvillast, sojast, tencel-is ja harva isegi sünteetilistest materjalidest rõivaid.

Katrin Pärgmäe

Keda ohustab sigade katk?

Sel aastal on sigade Aafrika katku puhanguid korduvalt diagnoositud Venemaal ja Valgevenes ning Poola ja Leedu Valgevenega külgnevates piirkondades. Juuni lõpus diagnoositi esimesed sigade Aafrika katku juhtumid Lätis. Mis haigus on seakatk, kuidas see levib ja milliseid meetmeid peaks loomapidajad farmis rakendama haiguse vältimiseks, kirjutab põllumajandusministeeriumi loomatervise büroo peaspetsialist Eva Peegel.

Viimased nädalad on toonud Lätist teateid sigade katku juhtumite lisandumisest. Olukord on keeruline, sest naaberriigis on tuvastatud nii sigade Aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid – mõlemad on seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju tekitavad taudid.

Mõlemad katkud on sigadele ja seakasvatussektorile väga ohtlikud, kuid teised loomaliigid ja ka inimesed neisse ei haigestu. Küll võivad nad edasi kanda viirust. Tõrjemeetmete õigeaegse rakendamisega on võimalik vähendada haiguse levimise tõenäosust. Veterinaar- ja toiduamet ongi kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses sigade katku diagnoosimisega Lätis.

Mis on sigade katk?

Sigade Aafrika katk on viirushaigus, mis võib tabandada nii kodu- kui ka metssigu. Taudi leviala maailmas on aastatega nihkunud Eestile järjest lähemale ja seda eelkõige metssigade populatsioonis. Sigade klassikaline katk on samuti väga nakkava viiruse poolt põhjustatud loomataud, mis tabab nii kodu- kui ka metssigu.

Loe edasi: Keda ohustab sigade katk?

Valmis lõbus joonisfilm aasta linnust jäälinnust

Jäälinnu aasta puhul valmis Eesti Ornitoloogiaühingu tellimusel lõbus joonisfilm „Jäälind“.

Film on ühe noore jäälinnu seiklustest ja raskustest iseseisva elu alustamisel. Kuigi tegemist on kunstniku humoorika nägemusega, annab film siiski vihjed jäälinnu elu olulisematele ja huvitavamatele momentidele.

Filmi on teinud Eesti kunstnik ja animaator Chintis Lundgren, kellele see on juba kolmas aasta linnu teemaline joonisfilm. Muusika on loonud Henrik Malmgren, filmi aitas toimetada Horvaatia kunstnik Draško Ivezić. Jäälinnuaastat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Filmi on võimalik vaadata aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, samuti Youtubes, Vimeos ja Facebookis.

Eestis on taimekaitsevahendite kasutamine vähenenud

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajandusmaal ja põllumajanduslikes majapidamistes on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud, selgub taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013-2017 vahearuandest.

“Viimastel aastatel näitavad taimekaitsevahendite kasutamise andmed selget langustrendi. See tähendab, et Eesti tootjad toimetavad põllumajandusmaal üha säästlikumalt,” ütles Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat ohtu ja mõju inimese tervisele ning keskkonnale ja soodustada integreeritud taimekaitese põhimõtete rakendamist.

Eelmisest aastast kehtib nõue, mille järgi peavad kõik professionaalsed taimekaitsevahendi kasutajad läbima asjakohase koolituse. Vahearuande järgi on praeguseks koolituse läbinud ja taimekaitse tunnistuse saanud 16 nõustajat. Lisaks neile on taimekaitse tunnistus 380 professionaalsel taimekaitsevahendite kasutajal ja 52 turustajal.

Kokku toimus mullu tegevuskava raames 19 tegevust integreeritud taimekaitse alase teabe ja nõustamisteenuse kättesaadavuse parandamiseks, tervise- ja keskkonnariskide vähendamiseks, järelevalve tõhustamiseks ja koolituste taseme ühtlustamiseks. Muuhulgas käsitletakse koolitustel, kuidas vähendada taimekaitsevahendite kasutamisel riske näiteks mesilastele. “Mesilaste kaitsmise eesmärgil kehtivad Eestis juba aastaid õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld ning mesinike ja taimekaitsetööde teostaja omavaheline teavitamiskohustus, kuid kindlasti aitab kaasa ka tegevuskavas sisalduva ellu rakendamine,” ütles Hillep.

Eesti Seksuaaltervise Liit: Veebinõustamine on kättesaadavaim kvaliteetne seksuaaltervisealane nõustamisteenus noortele.

Eesti Seksuaaltervise Liit asub ümber korraldama noortele suunatud amor.ee internetinõustamise teenust, et muuta see sihtrühmale kättesaadavamaks.

Eesti Seksuaaltervise Liidu projektijuhi Helen Kereme sõnul korraldatakse ümber seni toimunud noortele suunatud internetinõustamise teenus www.amor.ee keskkonnas, et muuta see edaspidi majanduslikult tõhusamaks. “Kodulehele luuakse põhjalik ja mitmekesine korduma kippuvate küsimuste otsingusüsteem, et noortel oleks võimalikult kiiresti leida oma tekkinud küsimusele kvaliteetne vastus,” ütles Kereme. “Lisaks uuendatakse, kaasajastatakse ja suurendatakse kodulehe kasutusmugavust, mis omakorda aitab kindlasti tõsta ka teenuse kättesaadavust. Näiteks on noortel edaspidi võimalik ka hõlpsalt meie kodulehte külastada läbi nutitelefoni.”.

www.amor.ee on noortele suunatud teabe- ja nõustamiskeskkond, kus 14-24 aastastel noortel on võimalik saada ajatundlikku nõustamist nii eesti kui ka vene keeles. Nõustamisega toetatakse noorte suhtlemis- ja toimetulekuoskusi seksuaalsusega seotud küsimustes, et teha vastutustundlikke ja tervislikke otsuseid isiklikus elus, hoiduda riskikäitumisest ja otsida nõu ning abi. Noori nõustavad tasuta 30 oma eriala asjatundjat, kellest enamik on arstid, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad (17-s noorte nõustamiskeskuses). Loe edasi: Eesti Seksuaaltervise Liit: Veebinõustamine on kättesaadavaim kvaliteetne seksuaaltervisealane nõustamisteenus noortele.

Energia avastuskeskuses on tänaseks välku näinud 9500 inimest

Põhjalikult renoveeritud ja uue ekspositsiooniga Energia avastuskeskusest sai populaarne kogu perega ajaveetmise koht. Harivat meelelahutust pakkuvat keskust külastas esimese kuu jooksul 9500 inimest.

Energia avastuskeskuse juhataja Kertu Saksa sõnul võtsid külastajad uuenenud keskust hästi vastu: “Nii lastele kui ka täiskasvanutele jätkub siin tegevust mitmeks tunniks ning külastajate tagasiside ekspositsioonile ja väärikalt renoveeritud hoonele on väga positiivne.”

Energia avastuskeskus taasavas uksed 13. juunil üle saja aasta vanuses Tallinna elektrijaama hoones Tallinnas Põhja puiesteel. Ajalooline maja renoveeriti 1930ndate aastate hiilgusesse ja nüüd pakub avastuskeskus selles unikaalses tööstusmälestises harivat meelelahutust lastele ja täiskasvanutele. Loe edasi: Energia avastuskeskuses on tänaseks välku näinud 9500 inimest

Festival tuli öösel Võrru jutulõnga kerides

Festivali programmijuht Kadri Mähar ja avakontserdi lavastaja Kadi Kroonberg "kerivad" jutulõnga. Foto: erakogu — Festivali programmijuht Kadri Mähar ja avakontserdi lavastaja Kadi Kroonberg “kerivad” jutulõnga. Foto: erakogu

Vastu tänast tekkisid Võru linna keskväljakule ja linna peatänavale puude otsa jutukerad, mis viivad kesklinnast kultuurikeskusesse Kannel. Sel moel tuli linna homme algav XX Võru Folkloorifestival “Lugu”.

Jutukerad ühendavad kahte festivali tegevuste põhikohta – kesklinnas asuvat vabalava Kandle aiaga, kus toimuvad suuremad kontserdid.

“Tahtsime juba enne festivali suunata kohalikud inimesed arutelule, mida üks nii suur pidu üldse tähendab,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Tegu ei ole ju pelgalt viis päeva kestva tantsupeoga, vaid siin põimuvad erinevate rahvaste kultuurid, nende lood ja laulud. Lugulaulud, kui soovite.”

16.-20. juulini toimuva juubelifestivali ajal saab linna külaline osaleda mitmekümnel kontserdil ja tantsutoas, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mordvast, Prantsusmaalt, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast. Võru Folkloorifestival on suurim iga-aastane rahvatantsu-keskne rahvusvaheline festival Eestis, järgmine tänavune suur tantsupidu pärast tantsupidu.

Festivali läbiv teema “Lugu” tutvustab nende rahvaste kultuuri läbi traditsiooniliste tantsude, rahvussöökide ning pärimuslike lugude õhtutega, millest paljud on kokku kogunud Eestimaa parim muinasjutuvestja Piret Päär. Lisaks festivalikülaliste lugude räägivad omi jutte ja viivad uudistajad Võru linnas ringi uitama mitmed siinsed kultuuri- ja kogukonnategelased.

Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, mille tantsud seab üldtantsupeol liigijuht olnud ja seal parima tantsuseade eest Kristjan Toropi stipendiumi pälvinud Võru tantsuõpetaja Maire Udras. Samuti õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks olulisim tunnusüritus le Eesti kokku tulevate lõõtsamängijate võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda.

Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“ Viljandi Linnagaleriis

Teisipäeval, 15. juulil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“.

Mäng, mäng, mäng … öeldakse, et mäng on väikese inimese töö, kuid mängu ilu seisneb narri tarkuses. Näitus astub kahekõnesse Viljandi pärimusmuusika festivali tänavuse mängu- teemaga ning toob Viljandi pärimus- ja muusikasuvesse rohkem kunsti.

Näitusel osalevad kunstnikud: Tiit Pääsuke, Erki Kasemets, Jüri Arrak, Uno Roosvalt, Mari Roosvalt, Vano Allsalu, Ove Büttner, Anatoli Strahhov, Tiit Jaanson, Eva Jänes, Per Petersen, Sirje Protsin, Silva Eher, Andrus Rõuk, Toomas Sarapuu, Airi Luik, Ivi Arrak, Maria Sidljarevich, Lii Pähkel, Maire Koll, Silvi Lepparu.

Näituse „Mäng“ kuraator Kreg A-Kristring (Aimar Kristerson) tõdeb, et mäng tähendab osalejaid ja pealtvaatajaid, võitjaid ja kõrvalejääjaid, reegleid ja nende rikkumisi, nutikust, osavust, kavalust. Mängurõõmu ja mängusõltuvust. Mängu spekter ulatub selle süütust ja naudisklevast flirdist enesehävitusliku kirelõõmani. Mängul on justkui kaks palet nagu Rooma Janusel, sisse- ja väljapääsude jumalal. Üks pool näitab võrdsuse meelitavat peegelpilti, teine pool enamasti risti vastupidist. Narrina saad siseneda vaid elu tõelisse mängu, žongleerides lubatava ja mittelubatava juuspeenel piiril. Ainult mängu läbi saame olla seal, kus me tavareeglite järgi ei saakski
olla. Mängul ja kunstil on kattuv osadus.

Näitus jääb Viljandis avatuks 19.augustini.

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel Tallinna tn 11/1. Galerii on avatud raamatukogu lahtioleku ajal: T-R 10.00-18.00, L 09.00-16.00. Iga kuu viimasel reedel on raamatukogu suletud.

20 aasta järel ilmus eestikeelne raamat lüpsilehmade söötmise kohta

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) eestvedamisel ilmus eesti keeles Soome teadlaste-praktikute kirjutatud söötmisalane raamat „Lüpsilehma söötmine“. Viimase 20 aasta jooksul on ilmunud küll paar teaduslikel uuringutel põhinevat artiklikogumikku, kuid lüpsilehmade söötmisõpetust süsteemselt käsitlev raamat seni puudus.

Spetsialistid selgitavad raamatus, kuidas söötmist kõige paremini optimeerida ja leida oma karjale sobivaim söötmismeetod.

Eesti põllumajanduse üheks tähtsamaks valdkonnaks on piimaveiste kasvatus, mis kuulub keskmiste väljalüpsi koguste järgi Euroopa riikide tippu. Piimatoodang on aga otseselt sõltuv söötmiskvaliteedist. Seega on raamatu ilmumine piimatootjate, nõustajate ning loomakasvatust õppivate noorte jaoks väga oluline.

Raamat „Lüpsilehmade söötmine“ aitab piimatootjaid söötmise planeerimisel, söötmise korraldamisel, hindamisel ja parandamisel. Raamatut on Eestis jagatud teadusasutustele, nõustajatele. Huvilistele on raamat kättesaadav Eesti Maaülikooli ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Raamat tõlgiti ja anti välja Eesti maaelu arengukava 2007-2013 koolitus- ja teavitustegevuste (meede 1.1) raames.

Downi sündroomiga tütarlaps saab Lastefondi abiga ratsutamisteraapiat

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab 17-aastase Downi sündroomiga Meriti teraapilisi ratsutamistunde, mis aitavad kaasa tüdruku mitmekülgsele positiivsele arengule.

Ratsutamisteraapia mõjub hästi nii füüsilisele kui ka emotsionaalsele tervisele: see aitab parandada keha sümmeetriat ja rühti, kehatunnetust ning minateadvust. Spetsiifilisi terapeutilisi harjutusi rakendades stabiliseerib hobuse seljas ratsutamine liigeseid, parandab koordinatsiooni ja tasakaalu, suurendab üldist jõudu ja vastupidavust. Hobuse hinnangutevaba siiruse ja sõbralikkuse kaudu aga peegelduvad ratsutajale tema enda tunded ja meeleseisundid, mis võimaldavad tal paremini iseennast mõista ja hakkama saada ülevoolavate emotsioonidega.

Meriti ema sõnul on hipoteraapia tüdruku jaoks äärmiselt oluline: “Seda ta naudib ja see teda aitab!” Ta lisab, et teraapiast on reaalselt kasu vaid siis, kui seda läbi viia järjepidevalt vähemalt kord nädalas. Seni oli Meritil võimalik tänu riiklikule toetusele käia ratsutamisteraapias seitse korda aastas ning kohaliku omavalitsuse abiga lisaks veel neli korda. Tütarlapse erivajadust ning teraapia positiivset mõju arvestades aga on seda vähe.

Siin tuli perele appi Lastefond, kes otsustas toetada Meriti ratsustamisteraapiat 900 euroga, mis võimaldab talle kuue kuu jooksul 36 lisatundi.

Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga

Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi. Foto: paavoproject.blogspot.com

Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia eesti muusikute esitluskontserdil on fookuses noored ja säravad eesti tippmuusikud. Kõik muusikasõbrad ja puhkajad on oodatud heale kontserdile Pärnus 16. juulil.

Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia oluliseks osaks on eesti noorte muusikute esiletõstmine. Hea koostööpartner Eesti Interpreetide Liit on kokku pannud kava, kus on fookuses neli säravat muusikut – Mihkel Poll, Indrek Leivategija, Triin Ruubel ja Riivo Kallasmaa. Kontserdil on võimalik neid näha üheskoos musitseerimas kammermuusikuna kui solistidena Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestri ees.

Ansamblipartneritena astuvad kontserdil üles ka Anne Ainomäe vioolal ja Reet Ruubel klaveril. Interpreetide Liit on eraldi kutsunud ka festivalikorraldajaid ja agente välismaalt, kes jagavad enne kontserti Järvi Akadeemia noorte muusikutega mõtteid paneelis „Millised on ootused noorele karjääri alustavale muusikule? Agendi, festivalikorraldaja ja orkestri direktori vaatenurk”.

Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi peab noorte muusikute kaasamist festivalile väga vajalikuks: „Oluliseks põhimõtteks on kutsuda festivalile eesti noorte muusikute paremik. See aitab neil edaspidi väljaspool Eestit õppida, tööd leida või lihtsalt kogemusi vahetada,” sõnab Järvi.

Esitluskontserdi muusikud on on silmapaistvad interpreedid, kelle muusikaline tegevus on laiahaardeline, nad on osalenud arvukatel meistrikursustel ja konkurssidel nii Eestis kui võõrsil ning pälvinud mitmeid preemiaid. Loe edasi: Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga

Projekt “Elu kahe maailma piiril” kutsub foto- ja videokaameraga Lõuna-Eestit avastama

4. juulist 1. oktoobrini oodatakse osalema foto- ja videokonkursil töid, mis kajastavad Lõuna-Eesti loodust, inimesi, kultuuripärandit ja kõike muud, mis iseloomustab kohalikku eripära. Parimate fotode ja videote esitajatele on auhinnad on välja pannud ajakiri National Geographic Eesti ja Lõuna-Eesti ettevõtjad.

2013. aasta suvel kerkisid projekti „Elu kahe maailma piiril” raames Lõuna-Eesti avastamisväärt paikadesse ajakirjast National Geographic tuttavad kollased aknad. Nende eesmärk on tutvustada Lõuna-Eesti paiku, mis annavad edasi piirkonna väärtusi:

* hästihoitud loodus,
* mitmekülgne kultuuripärand ja rahvuslikud traditsioonid,
* kohalik toit,
* ehedad ja naturaalsed tooted,
* säästev ja jätkusuutlik elustiil,
* tervis ja aktiivne puhkus,
* innovaatiline väikeettevõtlus.

Ülaltoodud teemadel oodatakse ka fotosid ja videoid, mis tutvustavad kõige paremini Lõuna-Eestit. Rohkem infot konkursil osalemise kohta võib leida aadressil www.visitsouthestonia.com. Samuti on nii kodulehel kui turismiinfopunktides saadaval Lõuna-Eesti kaardid kultuuri- ja ajaloohuvilistele, mis näitavad kätte parimad avastamistväärt paigad.

Projekti „Elu kahe maailma piiril” raames püstitatud National Geographic´u kollaste akendega tähistatud teekond jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Projekti on algatanud Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid koostöös ajakirjaga National Geographic Eesti.

Lisainfo: Tiina Ivask, Valgamaa Partnerluskogu tegevjuht, tel 5349 1195, 730 4071, e-post tiina@valgaleader.ee, www.visitestonia.com

Sagadi mõisa pööningul ootab mõisamuinasjutt

Sagadi härrastemaja pööningul on sellel suvel eksponeeritud reklaamiagentuuri Avart koostatud näitus „Mõisamuinasjutud“ 12 eripalgelisest Eesti mõisast. Näituse teeb aga eriliseks see, et igale mõisale on fotolavastuse kaudu loodud oma lugu – muinasjutt.

Projekti loovjuhi Valeria Kitajeva sõnul jutustavad „Mõisamuinasjutud“ erinevaid fotolugusid, kus kaunite modellide abil püütakse esile tuua iga mõisa saladus ja omapära. „Oleks väga tore, kui nähtu põhjal tekiks inimestel soov mõisaid vaatama minna, tutvuda nende ajalooga ning eelkõige avastada enda jaoks nii tuntud kui unustatud unikaalsed kaunid kohad Eestis,“ selgitas Valeria Kitajeva.

Projektis on kokku esitatud kaksteist mõisa: Saue, Ungru, Hõreda, Laupa, Vasalemma, Albu, Suure-Kõpu, Sangaste, Mooste, Alatskivi, Sagadi ja Kehtna. Mõisate valikul arvestati, et need oleks arhitektuuriliselt erinevad, mitmes etapis renoveeritud ning asuksid Eesti eri piirkondades. Lisaks kaunitele piltidele leiab näituselt iga mõisa kohta ka tutvustava teksti, mille koostajateks Valdo Praust ja Jaanus Kiili. Näituse fotod on teinud fotograaf Sergei Fridman.

Näitus jääb Sagadis avatuks suve lõpuni ning on külastatav muuseumi lahtiolekuaegadel iga päev kell 10-18.

Lisainfo: RMK Sagadi Metsakeskus, www.sagadi.ee, tel 676 7878