Määratlemata

Täna on hingedepäev

Kirikukalendri järgi on täna hingedepäev – päev, mil süüdatakse küünal kõikide manalateed läinud inimeste mälestuseks. Rahvakalendri järgi jääb hingedepäev hingedeaja sisse – see on sügisene periood, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.

“Meie rahvas on ikka olnud hinge usku. Hing on meil meeles ja keelel” kirjutab Maavalla koda. ” Kui miski on hingel, on hing raske, kui miski rõõmustab, muutub hing kergeks. Iidvanas kuldnaise laulus on hing yks neid olulisi asju, mida on vaja selleks, et muuta kuld elavaks”.

Inimene peab end hoidma, et hing sees püsiks.

Siidisabade hukku ei põhjustanud viirused

Nädal tagasi Harjumaalt leitud siidisabad ei olnud nakatunud linnuviirusesse, selgitas Veterinaa-ja Toiduameti poolt tellitud uuring. Ligi 60 lindu leiti Tallinnast, Viimsist ja mujalt Harjumaalt.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maaria Kristian kinnitas värsketele uuringutele tuginedes, et linnud ei olnud haigestunud viirustesse.

Üheks lindude hukkumise põhjuseks on peetud ka lindude poolt söödud käärima läinud pihlakaid, Mõne linnu lahkamine leidis, et nad olid värskelt söönud küll pihlakaid, mille tulemusel lind kaotab suunataju ning võib seetõttu lennata vastu klaasakent.

Kristjan tõdes, et mõne lahatud linnu maost leiti küll suurel hulgal pihlakamarju, aga selle järgi veel tõsiseltvõetavaid järeldusi teha ei saa.

Mis siis ikkagi põhjustas suur ehulga siidisabade hukkumise, saab kuulata täna KUKU raadio saates Ilmaparandaja algusega kell 14.

Siidisaba ehk viristaja on III kategooria kaitse all olev liik, kes on Eestis läbirändel kevadel märtsist maini ja sügisel septembrist detsembrini. Lindu võib kohata parvedena marjapõõsastel ja puudel. Väga harv on juhus, kui siidisabad Eestis pesitsenud. Soome, Rootsi ja Karjala läbirändajaid on meil juba mõni nädal näha. Suurem läbiränne alles novembris – detsembris. Talvitujaid võib meile jääda kuni paarkümmend tuhat.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kempleb Päästeametiga

Lääne Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi saatis Päästeameti peadirektorile Kalev Timbergile avaliku pöördumise seoses plaaniga vähendada Rakvere päästekomando isikkoosseisu. Külauudised avaldavad pöördumise muutmata kujul.

Lugupeetud härra Timberg

Pöördume Teie poole seoses Päästeameti Ida päästekeskuse Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamisega 2012 ja 2013 aastal. Meile teadaolevalt plaanite ning olete juba alustanud Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamist 40 liikmeliselt koosseisult 32 liikmelisele koosseisule, mis tähendab, et Rakvere päästekomandosse jääb kahe mehitatud päästeauto asemel üks mehitatud päästeauto. Olles teadlik, et päästekeskuse juhtkonna poolt oli Lääne-Virumaal päästetöö korraldatud nii, et Rakvere teine või vastavalt vajadusele esimene päästeauto reageeris väljapoole Rakvere linna ja selle lähiümbrusesse. Rakvere päästekomando päästetööde koormus on suur, 1088 väljasõitu 2011. aastal. Kui nüüd jääb sellist koormust kandma ainult üks päästemeeskond, ei ole võimalik tagada Lääne-Virumaa elanikele õigeaegset päästeteenust, mis on meie seisukohalt lubamatu. Selline olukord võib kaasa tuua elanikele õigeaegse abi andmise kaugenemise, et päästa nende elusid ja vara.

Lääne-Virumaal on kahe viimase aasta jooksul suletud kaks päästekomandot, 2010. aastal Simuna ja 2012. aasta mais Võsu päästekomando. Nüüd on Teil plaanis vähendada Rakvere päästekomando isikkoosseisu kaheksa päästetöötaja võrra, mis tähendab Lääne-Virumaa inimese ja ettevõtja jaoks veel turvalisuse vähenemist ning kaugenemist.

Väga loodame, et enne vastava otsuse langetamist olete koostanud ka korraliku analüüsi, mis on andnud Teile otsuse langetamiseks vajamineva informatsiooni. Enne Võsu päästekomando sulgemist esitasite vastavasisulise Võsu päästekomando analüüsi. Palume Teil koos meie pöördumise vastusega saata ka vastav Rakvere päästekomando analüüs, mis andis Teile otsustamiseks just sellise tulemuse. Oleme väga huvitatud Teie poolt koostatud analüüsiga tutvumisest, et siis koos Teiega edasi arutada päästeameti poolt pakutavast turvalisusest Lääne-Virumaal ja seda just päästesündmustele reageerimise mõistes.

Digitaalselt allkirjastanud Sven Hõbemägi (Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor)

Meroosi töötoas leiad nädal aega meeldivat tegevust

Alates 15. oktoobrist on Meremäele tulles vasakut kätt esimeses majas, seltsi Meroosi töötoas, võimalik nädala jooksul toimetada endale sobiliku ja meeldiva tegevusega. Tulemused saavad
nähtavaks külaruumis ja näitusel, mida eksponeeritakse reedel vallamaja saalis.
Kohtumiseni sügiseses värvikülluses!
Pille Malkov
Meremäelt

Üle-eestiline seiklusmäng “Vana Toomase mõistatus” põhikooli õpilastele

Tallinn kutsub kooliõpilasi osalema üle-eestilises Tallinna tutvustavas mängus “Vana Toomase mõistatus”.

Tegu on oktoobri keskel algava 7.-9. klassi lastele mõeldud nutikusele ja loovusele tugineva mänguga, mis ei eelda sügavaid eelteadmisi, küll aga oskust teha koostööd ja otsida ning mõtestada infot.

Kolmeosalise mängu kaks esimest etappi toimuvad kodukohas. Igas maakonnas enim punkte kogunud võistkond koos juhendajaga kutsutakse novembri lõpul päevaks Tallinnas toimuvale finaaletapile. Esimese koha auhinnaks on põnev päev pealinnas võitnud meeskonna klassile ja tunnustus kogu koolile.

NB! Mängule registreerimine avatud kuni 15. oktoobrini kl 10:00

Mängu detailse kirjeldusega on võimalik tutvuda aadressil www.tourism.tallinn.ee/vanatoomas. Koolidel on võimalik allalaadida plakat siit. Täpsustavad küsimused on oodatud e-postiaadressile vanatoomas@tallinnlv.ee.

Võru linn tunnustas õpetajaid

Eile, 4. oktoobril toimus kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele. Üritusel anti üle Võru linna aasta õpetaja 2012 tunnustused.

Aastate Õpetaja 2012 tunnustuse pälvis Võru I Põhikooli saksa keele õpetaja Ene Kuus, Aasta Õpetajad 2012 on Võru Spordikooli treener-metoodik Raivo Jeenas, Võru Lasteaia Päkapikk liikumisõpetaja Liivi Savi ning Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Marika Karden-Raud.

Tunnustuse saanutele andsid linnavolikogu esimees Erki Saarman, linnapea Jüri Kaver ja abilinnapea Tarmo Piirmann üle reisibüroo 600-eurosed kinkekaardid ning kunstnik Eino Mäelti poolt valmistatud klaasist raamatukujulised meened. Autasustamisele järgnes Tartu Uue Teatri etendus „Vene rännumehe ülestähendused“ ning pidulik vastuvõtt.

Aasta õpetaja konkurssi korraldatakse Võrus viiendat aastat. Konkursiga soovib linn tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut. Kandidaate said esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.

Täna on õpetajate pidupäev

Täna peetakse üle Eesti õpetajate päeva, mille puhul tunnustavad maakonnad ka oma tublimaid pedagooge.

“Vanaks ei tohi saada ja väsida ei tohi,” sõnas Saaremaa Aasta õpetaja Indrek Peil Saarte Häälele.

Ida-Virumaa Aasta õpetaja muusikaõpetaja Stella Müsler peab oma tähtsaimaks ülesandeks laulurõõmu alles hoidmist ning praktilist musitseerimist, muusikalise intelligentsuse ja silmaringi arendamist.

Hiiuma Aasta õpetaja Timo Lige ütles Kärdla kooliaasta avaaktusel, et ilma tublide õpilasteta ei saavuta õpetaja mitte midagi. Hiiu Lehele ütles ta, et kooli direktor on andnud talle vabad käed ja tänu sellele saab ta oma ainele läheneda loominguliselt.

Lääne Elu kirjutas, et Läänemaa Aasta õpetaja Tiiu Randmann Mihkla on tema õpilaste sõnul õpetaja, kes mõtleb suurelt ja teistmoodi – huvitavalt ja kunstiliselt.

Pärnumaa Aasta õpetaja Sirje Kõresaar kinnitas Pärnu Postimehele, et on loodud õpetajaks. “Kui lähed tööle, ega sa siis palgale mõtle, tuleb seda palka, kui palju tuleb,” väitis ta. „Kui öeldakse, et pannakse juurde, siis hurraa! Ei ole võimalik panna, siis ei ole võimalik. Töö teed ju ikka ära. Tean, et ma mujale ei sobigi,” on Kõresaar kindel.

«Laupäeva-pühapäeva hommikutel ärkan ma seitsme-kaheksa paiku, teen tassi kohvi ja parandan kolm tundi töid,» naeris Tartu Aasta õpetaja Age Salo Tartu Postimehele intervjuud andes. «Teised inimesed loevad sel ajal ajalehte. Aga mina tõesti naudin seda tööd.»

Külauudised soovivad kõikidele õpetajatele kannatlikku meelt ja säravat silma.

Eesti ja Iirimaa põllumajandusministrid arutasid otsetoetuste tulevikku

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Tallinnas oma Iirimaa kolleegi Simon Convey’ga, kellega arutati otsetoetuste kiirema võrdsustamise teemadel.

„Eesti jätkab pingutusi otsetoetuste kiirema võrdsustamise suunal – väga oluline on, et EL liikmesriigid mõistaksid võrdsete konkurentsitingimuste vajadust,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Kohtumise tulemusel võib öelda, et Iirimaa kindlasti mõistab Balti riikide olukorda ning otsetoetuste kiirema võrdsustamise vajadust.“

Iirimaa põllumajandusministri Simon Convey sõnul oli kohtumine väga sisukas ning Eesti positsioon mõistetav. „Kuulasime ära Eesti seisukohad nii otsetoetuste kui maaelu arengu osas. Pärinedes ka ise väikesest riigist, ma mõistan Eesti positsioone,“ sõnas minister Convey. „Te otsite kvaliteeti ja see on õige tee. Ma usun, et Eesti teeb kindlasti edusamme võrreldes Euroopa Komisjoni esialgse pakkumisega.“

Iirimaast saab jaanuaris 2013 Euroopa Liidu eesistuja ning Eesti visiit on osa riigi ettevalmistustest. „Ühise põllumajanduspoliitika reformi kokkulepped jäävad Iirimaa kanda, mistõttu ei saa minister Convey Eesti visiiti kindlasti alahinnata,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder.

Eesti peamine huvi on saavutada otsetoetuste võrdsustamine liikmesriikide vahel võimalikult kiiresti. Samuti on oluline jälgida, et otsetoetuste võrdsustamine ei toimuks maaelu vahendite arvelt.

Lisainfo:

Ruve Šank
Põllumajandusministeerium
välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja
ruve.schank@agri.ee
tel 6256501 / 5270 002

Kas sead teevad seatempe?

Mul on metssigade suhtes kahetised tunded. Kui ma oma tänavust kartulisaaki vaatan, siis tahaksin röögatada: „Oi sigudikud!“ Aga metsanotsudes on ühtteist ka head.

Minu esimesed mälestused metssigadest on maasikamaitselised – ajast, kui olin ise veel põlvepikkune ja käisin venna järel plekktopsike käes pikki kanaali – nii nimetati Pärnumaal saviseid kraave – metsmaasikaid otsimas. Kanaal, mis kevadel vett täis oli, kuivas suveks sootuks, vaid mõne koha peal oli vihmajärgseid loigukesi – neid poriauke armastasid metssead ja kanaalipõhi oli porilompi suunduva seapere jälgi tihedalt täis. Kanaalikaldad olid täis aga küpseid maasikaid, mida me kambakesi ikka korjamas käisime, et siis topsitäis marju suhkruga vahule hõõruda ning vanaema käest sinna peale kaevukülma piima küsida.

Mingi hetk lasi keegi aga lahti jutu, et põrsastega seapere on hirmus ohtlik ja emis kipub üllatajat ründama. Ilmselt oli selles tõetera sees ja nii me siis iga kurvi taha hoolega piilusime, et vajadusel enne metssiga putket teha. Tuleb küll tunnistada, et ühtegi metssiga me oma maasikalkäikudel ei kohanud. Alles hiljem mõistsin, et metssiga on oma tegemistes rohkem hämarikuloom ja tema päeval kohtamine on tõesti suur juhus.

Ja ka hämarikus on siga näha ja kuulda pea võimatu. See teadmine juhtus mõned aastad hiljem, kui ma koolieelikuna võisin minna seavalvesse. Kartulipõllu veerde, väikäimla katusele. Loe edasi: Kas sead teevad seatempe?

Võrus algab kooliaasta pannkoogipeoga

Esmaspäeval, 3. septembril algusega kell 13 toimub Kesklinna pargis esimese koolipäeva puhul pannkoogipidu. Tegu on pika traditsiooniga üritusega, kus Võru Naisteklubi eestvedamisel ja teiste organisatsioonide abiga küpsetatakse lastele tasuta pannkooke.

Üles on seatud erinevad töötoad. Lastel on võimalus saada vahva näomaaling või uhke punupats, meisterdada endale helkur, osaleda liiklusteemalistes mängudes või jalgratta teatevõistlusel. Lisaks demonstreerib Kuperjanovi jalaväepataljon oma lahingutehnikat. Meeleolu loovad Võru tantsu- ja
laululapsed ning noored pillimehed.

Üritus on kõigile tasuta!

Üritust toetavad: Kohalik Omaalgatuse Programm, Võru linn ja Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013, Hawaii Express, Maanteeamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga.

Lisainfo:
Liis Tillmann, tel 521 1398

Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 (MAK) Leader-meetme põhiline eesmärk on kohaliku elu edendamine kohalike enda otsuste ja tegemiste kaudu. Leader-meetme projektitoetust saab taotleda tegevusgruppide strateegia meetmetes toodud tegevusteks. Leader tegevusgruppidel üle-Eesti on kokku välja töötatud ligi 200 erinevat toetusmeedet, mille kaudu aidatakse kaasa oma piirkonna külaelu elavdamisele, ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üldisele maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele. Loe edasi: Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Taasiseseisvumispäeval vallutatakse Otepää Kirikumõis

20. augustil, Eesti taasiseseisvumispäeval, toimub Otepääl perepäev, kus muuhulgas sõditakse Otepää Kirikumõisa pärast.

Perepäeval saab näha jõustruktuuride tehnika- ja relvanäitust, süüa sõdurisuppi ning vaadata põnevat õppelahingut, mille käigus vallutatakse Otepää Kirikumõis.

Õppelahingus osalevad kaitseliitlased ja noorkotkad. „Lisaks lahinguvõtetele on õppelahingu ajal võimalik jälgida esmaabi andmist haavatutele,“ ütles Naiskodukaitse Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus. „Perepäeva lõpetab ansambli „Põldsepp ja Pojad“ kontsert.“

Ajakava:
kell 11.00 relvanäitus koos kaitseliitu ja naiskodukaitset tutvustava väljapanekuga,
kell 12.00 õppelahing
kell 13.00 kontsert ansambliga „Põldsepp ja Pojad“ Loe edasi: Taasiseseisvumispäeval vallutatakse Otepää Kirikumõis

Neitsijärve Loovusait kutsub lõkkeloengule

tipii — Lõkkeloeng toimub sõltuvalt ilmast kas püstkojas või aidas. Foto: Neitsijärve Loovusait

Sel reedel, 17. augustil kell 18.00 korraldab Põlvamaal tegutsev Neitsijärve Loovusait ökofestivali raames lõkkeloengu teemal “Kasvumajandus”. Teemat on avama kutsutud kaks inimest, kes teevad seda oma kogemusest ja oma vaatenurgast: koolitaja ja turundaja Anu-Mall Naarits ning loodusturismiettevõtja Aivar Ruukel.

Inimeste elutempo on kasvanud, hobide, laste ja pere jaoks jääb vähem aega kui sooviksime, juured on kadumas, pidevalt on kiire. Ühiskonna surve meie käitumisele on kasvanud, meie enesehinnang sõltub teiste hinnangust meile. Inimesed ei julge olla erinevad, elada oma vajaduste järgi ega võtta kaalutletud riske, sest sellised tegevused võivad vastuollu minna valitsevate arusaamistega edukusest.

Käesoleva aasta Põlvamaa Ökofestivali raames toimuva lõkkeloengu eesmärk on algatada osalejate seas arutelu kas “rohkem on parem” elukorraldus on mõistlik.

Mõned näidisküsimused, mis võivad arutluse alla tulla:
– Kas pidev tarbimine on vajalik ja arukas?
– Kas rohkem tarbimine on majanduskasvu alus või ressursside raiskamine?
– Kas uuem ja/või suurem tarbeese on parem? Loe edasi: Neitsijärve Loovusait kutsub lõkkeloengule

Kõuejumala näpuviibutus

Suvi on tänavu olnud nii vihmane, et isegi vanemad inimeste jaoks on see tavatu. Mäletan oma lapsepõlvest vaid üht sellist suve – see oli suvi, kui kõik mu suvekleidid uhiuutena lastele pärandusid, muidu olid nad ikka puude otsas ronimisest kolmnurkseid paranduskohti täis.

Vihma on tõesti tulnud otsatult. Kuid on olnud ka põualeitsakut, alalõpmata põrkavad kokku hiigelsuured sooja ja külma õhu massid ja käristavad taevast kõue.

See on olnud ka suvi, mis pakub kõige imelisemaid vaatepilte säravast päikesest, punasest äikesest, vikerkaaresildest ja vesipükstest.

Põnev on vaadata, kuidas tormituuled keerutavad taevavõlvil kokku kõuealasi. See on hiigelkõrge pilv, mis äkki suvetaevasse valgete pilvenupsukeste vahele tekib, enamasti vahtvalge ja hirmuäratav, siis äkki tõuseb kohutav tuul, mis vajutab maani sünksinised pilved, neist ripub keerlevaid pilvelonte, mis aegajalt vesipüksina maale ulatuvad ja kõike endasse imedes oksad ja heinapebred tantsima paneb. Mõnikord keerutatakse kaasa terve puu, lapsevanker või majakatuski. Tõsi, sel aastal on purustavaid keeristorme olnud siiski vähe.

Aga sest sünksinisest kõrgest kõuepilvest vaatab vahel välja Kõuetaat ise. Nii oli ka paar nädalat tagasi Tartus, õhtu eel, kui lillepeenraid kastsin. Äkki oli õhtutaevas kõrge sinine pilv, mille alasist kasvasid päikesekumas välja punased sarved. Sel sarvikul olid isegi silmad ja suu. Pikk pahem käsi sirutas end Rakvere suunas, kuhu Euroopa äikesekaart oli lubanud ööks suurt äikesetormi. Ilus oli kõuejumal ja õige ka tema sõnum, Pandiveres läks öösel kõvaks mölluks. Loe edasi: Kõuejumala näpuviibutus

Nädalavahetusel on näha suurt tähesadu

Tartu observatooriumi vanemteaduri Tõnu Viigi kinnitusel saab nädalavahetusel selge ilmaga vaadata langevaid tähti ning kõige võimsam vaatepilt tõotab tulla 12. ja 13. augusti vahel.
Täheteadlase sõnutsi saab sel nädalavahetusel meteoorivoolu vaadelda igal pool üle Eesti. ,,Täpselt selles kohas, kus ei ole liiga palju valgustust. Aga selge peab olema, muidu ei näe midagi, tähesadu on kõige parem vaadata pärast keskööd, kui läheb pimedaks. Kuskil kella kahe paiku on radiant ehk see koht, kust meteoorid näivad meile tulevat, kõige kõrgem. Siis on kõige parem vaadata, kuna radiant ei jää ehitiste ega puude taha,” selgitas Viik.

Perseiidid on meteoorivool ehk tähesadu, mis tipneb igal aastal 12. augustil ning on jälgitav kuni kaks nädalat enne ja pärast seda. Kõige paremini on tähesadu vaadeldav 11. augusti ja 14. augusti vahel.

Home

Ühe õndsa hetke lugu

Auto oli leidnud parkimiskoha. Ümberringi kõrgusid puud, üks uhkem kui teine, mägede võimsust veel näha polnud. Vapralt vinnasin selga endast vaid ehk pool meetrit lühema seljakoti ning olingi valmis vallutama Norra kõrgusi. Seisin puidust sildi juurde, millele oli põletatud „Jutulbu“ ning poseerisin naeratades fotograafile neljast küljest – mäed, siit ma tulen!

Vaevalt viis minutit hiljem ja 20 meetrit kõrgemal oli mul pulss 170 lähedal, võhm otsakorral. „Oot, kui pikk see meie matk nüüd olema pidigi?“ küsisin hingetõmmete vahel oma kaaslaselt. „Täna umbes kuus tundi, homme ehk pisut pikem,“ tuli kiire vastus. Selge. Ajasin selja uuesti sirgu, hingasin veelkord sügavalt sisse ning välja ja puhkisin ülespoole minema. Pulss oli vahepeal jõudnud langeda 150ni.

Mägedes käies on keeruline mõista, mis on hea ja mis halb. Kui ronid mäest üles, ootad, millal lõpuks ometi saabub laugem maa või isegi päästev laskumine. Lõpuks selleni jõudnud, püüad aga kramplikult sättida oma jalgu õigesse asendisse, et mitte kukkuda. Põlved annavad märku, et neil on liigesed ja tuharad tuletavad meelde, et neil on lihased. Astudes mööda soist pinnast loodad, et vähemalt väikese varba otski jääb kuivaks, kõndides aga mööda kivist pinnast, palud mõttes andeks oma põrutada saanud põlvedelt. Nähes mägede vahel lund, tormad seda rõõmsalt nautima ja järgmisel hetkel oled ühe jalaga põlveni lumes. Tulemuseks marraskil nahk. Loe edasi: Ühe õndsa hetke lugu

Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Eestimaa suve valitseb kehv suusailm – nii teavad teadjamad rääkida ja mis seal salata, päike ilmutas end juunis tõesti üsna harva. Levisid isegi kuuldused, et osa eestlasi põgenes keset suve lõunasse. Mina võtsin ette hoopis vastupidise suuna ja liikusin põhja, otsima mägesid, seiklusi, trolle, viikingeid ja ehk isegi lund.

Ilm on Norras nagu meil Soomaal – esindatud on viis aastaaega ainult, et seda kõike ühe päeva jooksul. Trondheimis lennukist maha astudes tervitas mind sombune ilm vaatamata sellele, et olin püüdnud päikese Eestist kaasa meelitada. Vahetasin valge pitsilise suveseeliku pikkade siniste teksade vastu. Mõned kilomeetrid autoga sõitnud, hakkas vihma kallama, nagu oleks taevaisa otsustanud oma suure sinakashalli ämbri veest tühjendada. Kusagil kaugemal müristas ja lõi välku. See kõïk katkes hetkega. Läbinud järjekordse tunneli ja taas päevavalguse kätte jõudnud, otsustas taevaisa tühjendada ka jää-ämbri – alla sadasid pisikesed rahetükid. Ka see katkes hetkega. Juba laevaga sihtkohta sõïtes paistis soe kollane taevakera ja tekkis tahtmine teksased taas seeliku vastu vahetada ja võtta põhjamaist päikest. Lõppsadam tervitas mind udupeene vihmaga. Mõttes tänasin oma võõrustajat, kes oli soovitanud kaasa võtta nii paksu jope, saapad, kui ka päevitusriided ja plätud. Pole halba ilma, on õïge riietus. Loe edasi: Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Et kunstnik olla, on vaja head ärivaistu

Marko Pikkat on enda sõnutsi tavaline 24aastane noor, kes õpib Tallinna ülikoolis kunstiõpetajaks, käib esmaspäevast reedeni tööl ning kasvatab kaheaastast poega. Tegelikult teeb ta aga ka iga päev tööd, et ühel päeval tegeleda vaid sellega, mida ta tõesti teha tahab. Joonistamisega.

260379_10150244316864670_546809669_7115531_763294_n — Marko Pikkat. Paremal.

Kas sinust tulebki tulevane kunstiõpetaja?

Ei oska öelda, kas ma kunstiõpetajaks saada soovin. Praegu ma tean nii palju, et ma ei suudaks elada ilma joonistamise või maalimiseta. Õpetamine nõuab aga tohutult palju energiat. Praegu on põhirõhk siiski suunatud tekstide illustreerimisele. Lasteraamatud ja muud sellist.

Kas Eestis on lihtne olla kunstnik?

Kunstnik on lihtne olla, aga ära elada sellest on väga raske. Kunstnikuks võivad paljud ennast kutsuda. Üldiselt peab Eesti kunstnik olema ka õpetaja või leidma mõne teise kindla töö. Siis palk jookseb ja maksud on makstud – kindel värk. Aga see võtab tegelikult ju tohutult palju energiat. Vaid vabakutselise kunstnikuna ära elamiseks peab olema väga hea ärivaistuga. Olen tähele pannud, et Eestis on palju selliseid “õigeid” kunstnikke, kes arvavadki, et üks kunstnik peaks olema vaene kaltsakas ja natuke nupust nikastanud, palju kannatusi näinud. Mis tähendaks, et kui kunstnik suudab ainult oma tööde müügist ära elada ja veel hästi, siis on ta tingimata ainult raha peal väljas ja pole siiras. Ei ole ju nii. Loe edasi: Et kunstnik olla, on vaja head ärivaistu

Pereringis püsib kultuur

“Meestel ja naistel on võrdne vastutus perekonna tugevuse hoidmisel, see on kõigi kultuuride aluseks,” rõhutab Haida Gwaii Vanematekogu.
Perekond on pärimuse hoidja ja südametukse. Vanaisad ja vanaemad õpetasid oma lapsi; nendel omakorda olid lapsed, kes õpetasid omi lapsi. Kui pereringis ei õpetata pärimust, siis saavad lapsed suureks, täiskasvanud saavad vanaisadeks ja vanaemadeks ning kultuur kaob. Nõnda kaob keel, nõnda kaovad tantsud, nõnda kaovad oskused. Me peame kuulama oma vanemaid täna, enne kui on liiga hilja.

Suur Vaim, jaga mulle põliseid tarkusi nii, et saaksin olla õpetajaks lastele.

Valge piisoni päevaraamat

Eestlanna Norras: Elu läheb edasi!

See, mis toimus nädal tagasi Norras, ei taha mahtuda ühegi terve mõistusega inimese pähe. Kuidas saab ühes normaalses (heaolu)ühiskonnas kasvada inimene, kes on võimeline tapma kümneid noori rahvuskaaslasi? Sellele küsimusele ei oska vist hetkel keegi vastata. Norras Kristjansundis (800 km Oslost) elav eestlanna Mari Ugelstadt ütles usutluses portaalile kylauudised.ee, et elu läheb Norras pärast katastroofi edasi, kuid tunnistas, et rahvas on täielikus šokis.

Kui läksid aastaid tagasi Norrasse elama, siis kas oli midagi, millega norrakad sind üllatasid?

Nad naeratasid. Nad naeratasid palju rohkem kui eestlased.

Mille poolest erineb Norra ühiskond Eesti ühiskonnast?

Siin on selline ühiskond, et kui keegi tunneb – ta ei saa hakkama, siis võib küll öelda, et see on iseenda laiskus ja viga. See on puhtalt minu arvamus. Riigi poolt on tehtud kõik, et abivajajad ka abi saaksid. Sotsiaalsüsteem on väga hästi paigas ja toetused elukallidusega balansis.

Kui palju on paremäärmusest Norras varem räägitud?

Äärmusest kui sellisest pole uudistes varem juttu olnud, peamiseks mureks on olnud islamifoobia. On arutletud selle üle, kas lubada rätte pähe panna või mitte.

Kuidas sa ise reedestest sündmustest teada said?

Olime väljas. Meil on naaberlinnas käimas nädalane jazzfestival ja sõime seal lõunat, kui keegi tuttav sai sõnumi, et Oslos plahvatavad pommid. Sel hetkel ei mõelnud, kui suur ja ulatuslik see katastroof olla võib, olime festivalimeeleolus. See, mis tegelikult toimus, jõudis meieni alles laupäeva hommikul, kui teleka lahti tegime. Kõik kanalid olid uudiseid täis. Siis saime teada, kui palju oli tapetud ja kui palju kadunud. No siis oli šokk, pisarad jooksid ja ei suutnud uskuda, mis toimunud oli. Rääkisin hiljem töökaaslastega ja juhtunu oli kõigile mõistmatu. Kurb ja masendav. Loe edasi: Eestlanna Norras: Elu läheb edasi!

Kolm ostu folgilaadalt

Proloog. Võru folkloorifestival Uma ehe on saanud tänaseks oma hoo sisse. Et jätta maiuspalad (loe: esinejad) lõppu, otsustasin esimesena tutvuda selleaastase folgilaadaga. Mul on eelnevatest kordadest meelde jäänud, et festivali ajal on Liiva tänav alati paksul kauplejaid ja ostlejaid täis, nii ma sinna suuna võtsingi. Ei tea, kas oli asi selles, et kui mina laadale jõudsin, oli kauplemistuhin juba lõppenud, aga Liiva tänav oli harjumatult tühi. Kandle kultuurimaja ees märkasin alustuseks kangastelgesid ja sellel askeldavaid erinevas vanuses naisi. Kui üks neist ütles, et aitab küll, jäi kuduja koht tühjaks ja nii otsustasin selle kiirelt hõivata. Kudumise ajal sain teada, et koon punast triipu traditsioonilisele festivalivaibale. Aastaarv oli vaibale juba eelnevalt sisse kootud ja silma järgi mitu meetrit kangast veel pealegi. Juhendaja Valeria Tassolt sain teada, et vanasti tuli kostüümigi jaoks ise riie valmis kududa, tal endal on siiani meeles üks ruuduline kootud kostüüm. Hea, et tänapäeval lihtsamalt hakkama saab, jõudsin mõelda ja tänasin võimaluse eest pisut kududa. Loe edasi: Kolm ostu folgilaadalt

Reportaaž laulupeolt seitsmes vaatuses

Esimene vaatus: Jõuame või ei jõua?

On väga varajane laupäeva hommik.

Foto: Tuuli Hiiesalu — Mudilased tahavad laulupeole!

Nooruse linn Tartu mitte ei ärka, vaid alles läheb magama. Sellest annavad märku väsinud noori transportivad taksod. Reiniku Gümnaasiumi mudilased on aga une silmist pühkinud ja ootavad bussi, mis peaks saabuma kell 6.00. Esialgu ollaks vaiksed ja loodetakse, et kohe saab poolelijäänud und jätkata. Kell 6.30 hakkab tekkima juba väike kahtlus, kas un i ikka tuleb tagasi, sest bussi peale unelema veel pole pääsetud. Mõni aeg hiljem sõidab ette buss, mudilased elavnevad ja hingavad sügavalt välja, lõpuks ometi! Bussijuht aga mudilasi peale ei võta – tal on teised sõitjad, keda, tõsi küll, veel näha pole. Seega, on olemas bussiootajad, on olemas buss, kuid kokku need ei sobi. Pool tundi hiljem sõidab tühi buss ära, teda oodatakse mujal. Mida aeg edasi, seda virgemaks lapsed muutuvad. Kell 7.00 hakatakse hääletama, paraku on tänav tühi. Enne kaheksat hakatakse jooksma, kes teeb ühe tiiru koos õpetajaga ümber koolimaja, kes leiab aega teha veel viis tiiru. Ja siis lõpuks, peaaegu kolm tundi hiljem saabub buss. Määrdunud pluusiesise ja kätega bussijuht ronib bussist välja ning ütleb vaid: “Rihm läks puruks.” Asjad bussi peal, on minutite küsimus, kas mudilased jõuavad lauluväljakule proovi. Jõuavad, täpselt esimeseks lauluks. Ja igas halvas asjas on ka head, jäi ära pikk ootamine lauluväljaku taga lõõskava päikese käes. Loe edasi: Reportaaž laulupeolt seitsmes vaatuses

Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!

Nätäl tagasi sai 50 aastakka tuust, ku edimäne inemine kosmosõn käve ja säält eloga tagasi tull’. Tuu pääle liiku mõtõ õkvalt võrokõsõ pääle, kiä opas’ noorõ ja vana kuu vaiht niimuudu tegemä, et tuu elon meelest lää-i (ɔ-põrss, c-ciga) ja mõtõl’ eesti sõnalõ elementaarosake vällä võrokiilse nime ’tsibiputin’.

«No kosmosõst taha-i ma külh inämb midägi kõnõlda!» arvas’ tähetiidläse leevä joba 15 aastaga iist nukka visanu Kasaku Enn (56) ja nii tull’gi pääliinlasõst võrokõsõga jutt hoobis ülearvotarkusõst, kohvimassinast, jumalast ja muust.

Midä sa sis tiit, ku Kõgõkogost inämb kõnõlõ-i?
Hm, tuu um säänesama küsümüs, et määne um su lemmikraamat. Egäh nädälih um jo kümme erinevät lemmikraamatut! Ma olõ kõik aig ütte asja tennü: olõ terve elo teedä tahtnu, kuis as’a umma! Kunagi ma arvssi, et tuud oppas füüsiga, tuuperäst tahtsõ füüsikus saia.
Mõnõ ao peräst sai arvo, et füüsiga um illos mäng, midä um kasulinõ mängi ja saia häid tulõmuisi. A ku tahat teedä, kuis as’a tegeligult umma, sõs tulõ naada märkmä tuu pääle, et mismuudu inemise ülepää märkvä.

Tuu om sõs filosoofia?
Hehee… Ülearvotarkus iks! Tuust tarkusõst olõ-i normaalsõ inemise egäpäävätses elos midägi kassu. Eloh um kassu tuust, ku tiiät, kuis luidsast käeh hoita. Ku nõstat tuu võlsspite üles, sõs ei jää supp sisse!
Ma oppa õigustiidüse tudõngiilõ argumentiirmist, loogikat ja filosoofiat. Õkvalt nakka vällä andma opiraamatut, raha tuu jaos tull’ kah. Aastaga lõpus piät tuu valmis saama. Loe edasi: Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!

Kaie Toobal: Kodukandi tegevus on külade
arengule oluline

Küsimustele vastab tänavu MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhiks valitud Kaie Toobal.

Kaie Toobal, töötate MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant tegevjuhina juuli keskpaigast. Milliste probleemide lahendamisest alustasite?

Alustasin avatud suhtlemisest, seda nii Kodukandi meeskonna ja juhatuse liikmetega kui ka maakonnaühenduste esindajatega. Olen kohtunud riigikogu liikmetega, ministeeriumite ja koostööpartnerite esindajatega. Tutvustasin Kodukandi viimase aja tegemisi, plaane aastaks 2011 ning strateegiat aastateks 2008-2013.

Karepal 20. novembril toimunud üldkogul märkisite, et olete nelja kuu jooksul kohtunud mitme ministri ja riigikogu maaelu komisjoniga. Mis oli nende kohtumiste peamine eesmärk?

Siseministriga püüdsime leida lahendusi Kodukandi liikumise võrgustiku tugevdamiseks ja
arutasime koostöövõimalusi regionaalse arengu kaudu. Põllumajandusministriga rääkisime Eesti maaelu arengu koostöövõrgustiku tööshoidmisest ja arendamisest, kogukonna arengu konsulentide rakendamisest, koostööst Leaderiga, samuti meie koostöökokkuleppest järgnevateks aastateks ning Kodukandi uue, 2014-2019. aasta strateegia ettevalmistamisest.
Riigikogu maaelu komisjoni ja kohaliku algatuse toetusrühmaga kõnelesime tuleval aastal toimuvast Eesti külade 9. maapäevast, selle eesmärgist, teemadest ja rahastamisest. Loe edasi: Kaie Toobal: Kodukandi tegevus on külade
arengule oluline

Põhjamaade raamatukogunädal kannab sel aastal nimetust Maagiline Põhjala

Põhjala lühikestesse sügis- ja talvepäevadesse toob ka sellel aastal sära ja vaimuvalgust juurde Põhjamaade raamatukogunädal. Juba 14. korda toimuv nädal täis ettelugemisi, näitusi, arutelusid jms kannab seekord pealkirja “Maagiline Põhjala”. Nädal toimub 8.-14. novembrini.

Põhjala saagad ja mütoloogia on oluliselt mõjutanud põhjamaade tänapäeva fantaasiakirjandust. Karm loodus, pimedus ja äng kujundasid müstikal põhineva jutustamisstiili, mille abil vestjad püüdsid selgitada üleloomulikke loodusnähtusi.

Sellel aastal on korraldajad valinud ette lugemiseks järgmiste autorite tekstid: Andri Snær Magnason Islandilt, John Ajvide Lindquist Rootsist ja Lene Kaaberbøl Taanist.

Nagu ikka saavad ka Eesti raamatukogud, koolid ja seltsimajad Põhja- ja Baltimaade ühises ettevõtmises kaasa lüüa. Erinevalt varasemast saab seekord registreerida osavõtust huvitatud asutuse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehekülje kaudu.

Allikas: norden.ee