Essee ilma digitaalsete abivahenditeta. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Joosep Tammo
Ükskõik millise umbusu või kartustega me digitaalsele maailmale ei vaataks, on see tulnud, et jääda. Sama kehtib ka kooli kohta. Olen koolis töötanud üle 30 aasta, kuid ka minu jaoks on selge, et tagasiteed digitaalse ajastu eelsesse kooli ei ole.
Esimeses infokirjas tsiteerisime ungari teadusmehe Pal Hunfalvy sõnu esimeselt üldlaulupeolt: „Eesti rahvas peab pärast seitset ja poolt sajandit kestnud rõhumist esmakordselt üldrahvalikku pidu, tunneb end esimest korda rahvana.“
Douglas Murray „Hulkade sõgedus. Sugu, rass ja identiteet”, Postimehe Kirjastus. Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised
Jaak Uibu, D.Sc. Foto erakogust
Ajakirja Akadeemia kevadises numbris ilmus Tõnis Arro ülevaade Briti autori Douglas Murray teosest „Hulkade sõgedus. Sugu, rass ja identiteet“, 2019, eesti keeles 2022. Põhjalik ülevaade innustas läbi töötama ka originaali. Sellest sündiski käesolev essee, liiatigi olin juba oma seisukohti väljendanud perekonna kaitseks ja kooseluseaduse vastu raamatus „Perekonnast, kodust, põhiseaduses ja riigist“, 2016. Seda esitleti samal aastal Riigikogus.
Ernst Cassirer “Uurimus inimesest. Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse”
Üks silmapaistvamaid 20. sajandi filosoofe Ernst Cassier on öelnud, et teadus on tõelisuse “lihtsustus”, kunst seevastu aga selle “võimendus”. Järgnevalt püüab Joosep Tammo seda mõtet lähemalt vaadelda tänases You Tube kõneluses. Inspiratsiooni selleks mõtiskluseks sai ta Timm Lewerenzi artiklist käesoleva aasta ajakirja Philosophie kuuendast numbrist.
Sahne looduspark, Iisraeli üks kaunimaid Sahnes ehk Gan Ha Shaloshas. Foto: Ülo Niinemägi
Käesoleval nädalal jätkas Joosep Tammo teisipäevase mõtiskleva videokõnelusega kahest rahvast ja kahest riigist. Eelmisel korral oli vaatluse all Iisraeli riigi tekke eellugu ja palestiinlaste reaktsioon Iisraeli riigi tekkele. Nüüd on kõneaineks Palestiina kaheks riigiks jagamise plaani tagajärg ning muud võimalused.
Viimaste päevade vapustavad sündmused Iisraelis ja Gaza sektoris on kõiki ehmatanud. Filosoofiaõpetaja Joosep Tammo ei tahaks käesolevas mõtiskluses kõnelda hetke sündmuste detailidest ja hinnangute andmisest. Ta toetub ajaloolises ülevaates David M.Neuhaus’i artiklile 2023. a oktoobri kuu “Stimmen der Zeit” ajakirjas ilmunud artiklile “Zwei Völker, zwei Staaten?”
Trivimi Velliste Konstantin Pätsi monumendi avamisel Tallinna Uuel turul. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Trivimi Velliste, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Meie vabadus riigirahvana on tänaseks kestnud rohkem päevi kui kõigi päevade koguarv (18 950) võõraste riikide võimu all. Tulime Teisest maailmasõjast – küll hirmsa viivitusega! – ikkagi elusalt välja.
Väidetavalt oleneb autode ohutus nende värvidest. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kuigi enamik inimesi arvab, et autoõnnetusse sattumine on vaid ebaõnne küsimus, tõestab autoandmetega tegeleva ettevõtte carVertical värskeim uuring, et see ei vasta tõele. Selgus, et teatud värvi sõidukid satuvad suurema tõenäosusega liiklusõnnetustesse kui teised. Kuna auto värvivaliku ja sõiduharjumuste vahel on seos, näitab uuring, millised värvid on liiklemiseks kõige ohutumad.
Üsna peatselt lõppeva nädala mõtiskluses keskendub filosoofiaõpetaja Joosep Tammo magamisele ja ärkvelolekule ning tõdeb, et magame keskmiselt kolmandiku oma elust. „Seda on tunduvalt rohkem kui me veedame oma sõprade ja perekonnaga. Ajaliselt vaadatuna peaksime me kõik olema eksperdid magamise alal. Tegelikult ei tea me sellest valdkonnast eriti palju,” arutleb Tammo.
Ameeriklaste uuringu põhjal olevat e-sigaretid väärt suitsetamisest loobumise vahendid. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Seni suurima USA e-sigareti uuringu läbiviimisel tuvastati, et e-sigarettidel on oluline väärtus suitsetamisest loobumise vahendina. Uuringu viisid läbi Lõuna-Carolina meditsiiniülikooli (MUSC) Hollingsi vähikeskuse teadlased. Uuring on avaldatud teadusajakirjas eClinicalMedicine, mida vahendab NNA Suitsuvaba Eesti.
Ungari keelemees ja etnograaf Pal Hunfalvy oma 1871. aastal Pestis ilmunud raamatus „Reis Läänemere provintsides“ (eesti keeles 2007) kirjutab lk 113: „Eesti rahvas peab pärast seitset ja poolt sajandit kestnud rõhumist esmakordselt üldrahvalikku pidu, tunneb end esimest korda rahvana.“
Teisipäeval, 12. septembril oli viimane aeg esitada arvamusi ja ettepanekuid Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura ala asjakohase hindamise algatamine” eelnõu kohta. Rõuge vallavalitsus kutsus kohalikke inimesi üles oma ettepanekuid esitama ning saatis ka ise Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele 17 ettepanekut ja arvamust.
Aldo Kals ja „Petserimaalaste üldnimestik”. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Aldo Kals, Petserimaa sõber
Neljapäeval, 17. augustil kogunes rühm Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liikmeid Taaralinnas Vikerkaare tänavale, et koos Eesti väljapaistva vabadusvõitleja Mart Niklusega pühendada hetk sellele, mis selja taha jäänud.
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kui kaalute auto ostmist, paljastavad eksperdid, et auto ajaloo ja vaadeldavate asjade tundmine võib aidata hinda viiendiku võrra alla kaubelda. carVertical autoekspert Matas Buzelis toob välja need viis asja, mida enne läbirääkimisi meeles pidada:
Leinalindiga ajalooline Petserimaa lipp hoonel, kus toimus kokkutulek. Foto: Ellen Runtal
Aldo Kals, Petserimaa sõber
Aldo Kals. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Siinpool ajutist kontrolljoont elavatest eestlastest teavad vähesed, kus täpselt asub Petseri linn ja kuidas sinna saab? Veel vähem on neid, kes teavad, et Eest Vabariigi põhiseaduse järgi on see Eesti linn.
Illustreerivalt elu mõtte otsinguist riigi ja majanduse horisondilt. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Seekordses teisipäevases mõtiskluses kõneleb Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi filosoofia õpetaja Joosep Tammo, kes täna tähistab oma 73. sünnipäeva, elu mõtte otsinguist riigi ja majanduse horisondilt.
Pianist Zee Zee ja tšellist Marcel Johannes Kits Pärnu muusikafestivali 17. juuli öökontserdil kontserdimajas. Foto: Kaupo Kikkas
Urmas Saard
Hea juhuse tahtel pisteti Pärnu Muusikafestivali kinkepilet mullegi näppu. Küsimusele, kas ma tahaksin minna esmaspäeva õhtul öökontserdile, ei mõelnud vastamiseks hetkegi. Laususin otsekohe: jah, ma tahan, seejuures täpsemalt teadmatagi, milline on tolle kontserdi sisu ja esinejad.
Illustreeriv pilt elektriautost aastal 2016. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Üleminekut elektrisõidukitele on laialdaselt tähistatud kui olulist sammu jätkusuutliku tuleviku suunas. Kuid pinna all peitub palju keerulisi asjaolusid ja takistusi, mida sageli ei arvestata.
Võru maakonna silti hoiavad noorte laulu-ja tantsupeo maakonna kuraator Kristi Vals ning Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Foto: Võrumaa Arenduskeskus
Lota Vana, Võrumaa Arenduskeskuse kommunikatsioonispetsialist
Lota Vana
Seekordne noorte laulu-ja tantsupidu oli Võru maakonnale märgilise tähendusega. Nii laulu- kui tantsupeol võis kuulda võro keelt, näha laval kohaliku kultuuri edasikandjaid ning näiteks isegi tantsupeo muusikalise juhi juured on Setomaal.
Ülempreester Emmnuel Kirss Tallinna Issanda Muutmise kiriku Kuldaltari ees 21.03.2010. Foto: Arvo Tomson
Kuna tänavu juulis möödub Eesti õigeusu vaimuliku ja ülempreestri Emmanuel Kirsi (kodanikunimega Eduard Kirss) sünnist sada aastat, siis teeb ajalooline Ald Kals lühikese ülevaate suurmehe mälestuseks koos ajastule viitavate mõtisklustega.
Eesti lasterikaste perede nimel, Aage Õunap, Eesti Lasterikaste Perede Liidu president
Aage Õunap. Foto erakogust
Läinud nädala laupäev jääb meile alatiseks meelde, sest just siis avaldasite peatselt valitsuse moodustavate koalitsioonipartneritega leppe, mille sisu on pehmelt öeldes jahmatav. Nii ulatuslikke maksutõuse ja juba rahvale lubatu äravõtmist teie valijad ette näha küll ei osanud. Rahvastikuteadlane, professor Ene-Margit Tiit on öelnud, et parim perepoliitika on selline, et midagi ei tohi vähendada, vaid juurde panna.
Henrik Raave, Teeme Ära talgupäeva eestvedaja www.teemeara.ee
Henrik Raave, Teeme Ära talgupäeva eestvedaja. Foto: Teeme Ära
Tänavune talgukevad kulmineerub laupäeval, 6. mail üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga, mille raames pöörame sauna-aastale kohaselt tähelepanu ka saunadele. Just seepärast kõlab üks meie seekordseid talguüleskutseid: teeme kõik Eesti saunad korda!
Maarja Krais-Leosk, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
Maarja Krais-Leosk. Foto: erakogust
Raske oli Rakvere Lille kodus toimunu kirjeldusi lugeda. Loetu oli õõvastav ja valus. Juhtumid kummitasid mind terve päeva – käies kaasas tööl ja istudes õhtul lauas lastega jäätist süües. Meie peres kasvab sügava liitpuudega laps, kes on täielikult teiste inimeste abist, aususest, headusest ja tähelepanelikkusest sõltuv.