Tõnis Lukas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Suur osa keeleseaduse ja transpordiseaduse muudatustest, mida Haridus- ja Teadusministeerium praegu kavandab, on kasvanud välja Keeleameti tähelepanekutest ning olnud arutusel juba mõnda aega.
Loe edasi: Arvamus ⟩ KEELESEADUSE MUUTMISEGA EI SAA OODATA
Jana Paulman
Möödas on nii isadepäev, kui meestepäev, lõppemas on varsti ka meestekuu, kuid mitte keegi pole meestest eriti kirjutanud. Kuna äsja vajasin just mina meesterahvaste nõu ja abi, siis võtsingi tänaseks teemaks MEHED, sest eeskätt vajavad ju mehed tähelepanu meilt, naistelt, et tunda end tõeliste meestena.
Loe edasi: Arvamus ⟩ MEESTEKUUL LASKE MEESTEL OLLA MEHED
Aive Telling, Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht
Maitsete lubamise eest seisvad e-sigaretimüüjad räägivad salaturust ja sellest, et nende toode pole mõeldud lastele. Nikotiinipatjade näitel paraku näeme, et kättesaadavuse suurendamine on hüppeliselt kasvatanud tarbimist kõigis vanuserühmades, ka noorte hulgas, kirjutab sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling.
Loe edasi: Arvamus ⟩ NIKOTIINI KÄTTESAADAVUSE HÕLBUSTAMINE NÕUDLUST EI VÄHENDA
Ilmar Vananurm. Foto erakogust
Täis usku ja lootust Võrumaa luuletaja, tõlkija ja ajakirjanik Ilmar Vananurm näeb vaimusilmas aega, kui Petserimaad lõhestav kontrolljoon saab ajalooks ning Eesti piirivalvurid asuvad Tartu rahu piirile.
Loe edasi: Arvamus ⟩ SOOV JA USK TEEB IMESID Jana Paulman
September algas Eestis uue kampaaniaga: alkoholivaba kuu. Kuna maailmas ruulib iga uue kampaania loomisega ka massipsühhoos, siis kuu aega tervet massi inimesi alkoholist eemale hoida on lausa käkitegu. Massipsühhoosiga on mindud isegi karjakesi metsa prügi korjama.
Loe edasi: Arvamus ⟩ FACEBOOK – MEIE ELU KATEDRAAL Jana Paulman
Viimased minu arvamuslood on võtnud järjest süngema suuna, kuna paratamatult panevad praegused sündmused, mis maailmas toimuvad, mõtisklema elu ja surma üle, eriti vägivaldsest aspektist. Aga tänases loos võtan ette hoopis ARMASTUSE ja ÕNNE.
Loe edasi: Arvamus ⟩ ARMASTUSE JA ÕNNE MAALETOOJAD – MILLINE ON HIND? Jana Paulman
Olen juba mõnda aega mänginud oma peas mõttega kirjutada ühel päeval raamat vägivalla teemal, uurida lähemalt selle kaudu, millest algab vägivald ja miks see nakatab ümbritsevaid inimesi. Miks pealtnäha väga rahulik, viisakas ja naeratav, meeldiv inimene võib ühtäkki osutuda agressiivseks ja vägivaldseks monstrumiks, kelle pea toodab vaid kaost ja kurjust ümbritsevas maailmas. Kus on selle kurjuse juured ja miks on kuri tihtipeale eksitavalt kauni kestaga?
Loe edasi: Arvamus ⟩ VÄGIVALD – ELU KIBE MÕRUMANDEL Jana Paulman
Kui minult keegi küsiks unepealt, et mida ma armastan siin elus kõige rohkem, siis ilmselt soniks ma vastuseks, et ikka vabadust. Täna on küll reede, kuid homme, 20. augustil kerkib see küsimus iga eestlase ette, sest taaskord tähistame oma väikse armsa Eesti taasiseseisvumist, VABADUST!
Loe edasi: Arvamus ⟩ VABADUS TÄHENDAB VASTUTUST Jana Paulman
Eelmisel reedel puudutasin põgusalt oma arutelus enese tervendamist. Olin seda raamatukuhja enda ees nähes isegi pisut segaduses ja koguni skeptiline, kuna tundsin end lükata ja tõugata erinevatest õpetustest ja enesetervendusmeetoditest, mida pidevalt aina juurde ja juurde toodetakse.
Loe edasi: Arvamus ⟩ VERI ON PAKSEM KUI VESI – TUNNE OMA JUURI! Jana Paulman
Mina olen raamatuid armastanud ja austanud juba lapsena, kuna see oli parim viis põgenemiseks väljastpoolt mind tulevate traumade eest – kiusamised koolis, vanemate kurjustamised ja riiud omavahel, käsud ja keelud, õpperaskused ja muud „suure maailma” ehmatused, nagu oktoobrilapseks ja pioneeriks astumine, millest uus kasvav põlvkond pole kuulnudki. Raamatud viisid mind fantaasiamaailma, kus tekkis OMA MAAILM.
Loe edasi: Arvamus ⟩ TERVENEMINE ISEENDA KAUDU Jana Paulman
Kõik tahavad olla edukad! Miks? Sest edukus on kiirtee heaolule, mugavusele, komfordile ja kuulsusele, mis on enamike unistus. Miks üldse on vaja edukust? Kas selleks, et pääseda Kroonikasse, või selleks, et klassikokkutulekul edvistada, kuhu keegi jõudnud on? Või selleks, et jõuda tagatubadesse, kust terendavad head võimalused? Saada tutvusi ja rohkeid Facebooki sõbrakutseid? Või hoopis võimu ja raha? Mõne jaoks on edukus võrdväärne õnnetundega.
Loe edasi: Arvamus ⟩ EDUKAKS SÜDAME KAUDU
Urmas Saard
Lõppeval nädalal soovitas ajakirjanik Rein Sikk Vikerraadio vahendusel eestlastel vältida vene keeles rääkimist. Ta leidis, et see pole Eestis elavate ja töötavate muukeelsete suhtes ahistav vaid ikka abistav hoiak. Jutt käis siiski eeskätt Ukraina sõjapõgenikest, kes Eestis varjupaiga leidnud.
Loe edasi: Repliik ⟩ KUI ÕPIKS ÜHE SÕNA PÄEVAS… Jana Paulman
Kallid Eesti emad! Meile, naistele, on looduse poolt kaasa antud suur kingitus ja privileeg: me saame olla Emad. See on õnnistus, mida tuleks alati ja igavesti väärtustada, hoida ja hinnata, sest ainult meile, naistele, on antud võimalus ja õigus jätkata elutegevust emakesel Maal. Ometi kipuvad naised seda kingitust, mis loodus neile pakub, kasutama endastmõistetavalt ja pillavalt. Ega laste sünnitamine pole ju ainult nende ilmale toomine, vaid eelkõige ka nende kasvatamine.
Loe edasi: Arvamus ⟩ EMANA NUTIKESKSES LÕKSUS EHK KIRI EMADEPÄEVAKS
Heino Laiapea, vabakutseline ajakirjanik
EV100 sarjas ilmunud raamat “Eesti Põllumajanduse 100 aastat” annab tasakaaluka ja tervikliku ülevaate meie põllumajandusest ja maaelust. Kui tavaliselt paljudes kaasaja ajaloolaste raamatutes ei peeta 1940.-1990. Eesti riigi ajalooks ja libisetakse sellest üle või iseloomustatakse nendel aastakümnetel tehtut halvustavalt tendentslikult, siis agraarajaloolane Tiit Rosenberg on käsitlenud kõiki perioode nii mahuliselt kui sisuliselt võrdselt.
Loe edasi: Arvamus ⟩ RAAMAT „EESTI PÕLLUMAJANDUSE 100 AASTAT”
Elina Allas
Nädal tagasi pühapäeval (6. märtsil) jooksid sajad inimesed siin Võrus poodide, apteekide ja Saagu Parema keskuse vahet, kust väljusid kaks bussi Ukraina poole. Nad tundsid, et peavad midagi ära tegema, kuidagigi, midagigi. Viie konservi ostmine või oma lastelastele kootud sokkide loovutamine ukrainlaste heaks pani ühtlasi alateadlikult uskuma, et äkki meile siis sõda ei tule.
Loe edasi: Arvamus ⟩ SÕJA 11. PÄEV – TAVALISE INIMESE ILUSTAMATA MÕTTED
Jaak Uibu, Riigikogu XIII koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant
Ametisseastumise tseremoonial peetud kõnes ütles president Alar Karis, et tema üheks ideaaliks on tark rahvas. Karise sõnul tähendab tarkus oskust oma teadmisi kasutada ja saada hakkama igas olukorras. See on hästi öeldud ja vastu ei saa olla mitte keegi. Ideaalis kõrguvad targa rahva kohal sinine taevas, Toompeal tark Riigikogu ja tark Valitsus.
Loe edasi: Arvamus ⟩ PRESIDENDI TARK RAHVAS VAJAB TARKA RIIGIKOGU Urmas Saard
Mälestuskillud, mille välgatusi püüan viiekümnenda teisest poolest, ei visandu mälus mingi täpselt mäletatud aastaga. Pigem segunevad üksikud meenutuste killud lapsepõlve jõuludest ja teistest mälestustest mitme aasta põimikus.
Loe edasi: Arvamus ⟩ JÕULUD, MILLEST PALJU EI MÄLETA Urmas Saard
Väidetavalt kulub Aro Velmeti Sindi linnaruumituurile “Ulmade linn” kõigi üheksa teabestendi läbimiseks kõigest 40 minutit, aga minu arvates vääriks võtta aega terve akadeemiline tund iga üksiku stendi juures seisatumiseks, et lasta mõttelendudel vabalt rännata.
Loe edasi: Arvamus ⟩ VABRIKULINNAD ON ÜMBERSÜNDINUD KORDUVALT
Margus Viigimaa, Confido südamearst
Südame- veresoonkonnahaigused on levinuim surmapõhjus Eestis. Confido südamearst Margus Viigimaa kirjutab aga, et igaüks saab oma südametervise edendamiseks palju ära teha – oluline on järgida tervislikku eluviisi ja regulaarselt liikuda.
Loe edasi: Arvamus ⟩ SÜDAMETERVIS MEIE ENDI KÄTES
Tauno Jürgenstein, bioloog ja psühhoterapeut
Polariseeriv koroona-aeg tekitab juba füüsiliseks minevaid kähmlusi maskinõudjate ja -eirajate vahel. Ühed olevat hoolivad ja uskuvat teadlasi. Teised vastutustundetud lamemaalased, kes teadlasi ei kuula.
Loe edasi: Arvamus ⟩ MILLIST TEADUST USKUDA? Jaak Uibu, D.Sci., Toompea Haridusseminar, 4.-8. aprillil 2021
Enam kui sada kümme aastat tagasi väljendas Juhan Luiga inimese suhet loodusega sõnul, millel on testamendi tähendus ja kaal, millele peaks rajatama kogu inimtegevus. See suhe on eestlastele muidugi põlisem, loodusest ja metsast polegi midagi pühamat, neis paigus elavad meie jumalused. Eestlased on rikkad, sest neil on nii Maaema kui Taevaisa. Hindamist vääriv on Juhan Luiga lausungi kokkuvõtlikkus ja kooskõla teiste alusmõistetega.
Loe edasi: Arvamus ⟩ MÕTTEVARIATSIOONID ÜLESKUTSEGA LUIGA JA SCHWEITZERI LOODUSKÄSITLUSELE
Maarja Vaino, kirjandusteadlane, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor
Eelmise aasta mitmesugused sündmused tõid keelekasutusse väljendi „tühistamiskultuur“, mis on samm edasi väljendist „katkestuse kultuur“. Kui viimase puhul on tegemist kultuurilise järjepidevuse katkestusega, siis tühistamiskultuur nii vähesega ei lepi. Tuleb mitte katkestada, vaid eelnev ka tühistada.
Loe edasi: Arvamus ⟩ EESTI TÜHISTAMINE TÄIES HOOS?
Pille Lill
Olen andnud kontserte sadades Eesti kultuurimajades, tõmbekeskustest väikeste piiriäärsete küladeni. Kahjuks ei kuule alevites ja külades just tihti kõrgel tasemel klassikalist pillimängu või ooperilaulu ega näe kunstinäitust. Kui see võimalus avaneb ning inimesed saavad oma kodukohas tavapärasest erineva kultuurielamuse, näen alati publiku silmis tänulikkust. Loe edasi: Arvamus ⟩ KUIDAS ÄRATADA NOORTES HUVI VÄHEM POPULAARSETE KUNSTILIIKIDE VASTU?
Erkki Peetsalu, meediakülaelanik
„2011. aasta toob kaasa selle, et ajakirjandusele tuleb sein ette, sõnavabadust hakatakse piirama 80 protsenti. Kõige halvem, mis üldse saab olla! Kirjutatakse ette, mida võib öelda, mida mitte. Sellepärast, et liiga palju tõde on tulnud välja, ja tuleb veelgi.“
Nõnda kuulutab ennustaja Edgar äsja lõppenud aasta viimasel päeval Õhtulehes. Eks see ole igaühe enda otsustada, kui tõsiselt suhtuda tähetarkade ja teiste ennustajate ettekuulutustesse, ent mõtlemisainet pakub see igatahes.
Elina Kononenko, ajakirjanik
Peale igasugu presidendi sõnause kaudu liikvele lastud sõnade on viimasel ajal kosta veel üht uut sõnapaari: euromüntide stardikomplekt. Kuuldavasti pidi tegu olema millegi nii hinnalisega, et rahvas jookseb selle järele suisa tormi.
Ajakirjandus on varustanud meid pideva infoga, kui palju stardikomplekte juba müüdud on ja kui palju Eesti pank neid juurde on tellinud. Selgub koguni, et üks inimene saab osta korraga vaid viis komplekti. Mida aga selle kilekotitäie peenrahaga peale hakata, jääb mulle kui praktilise meelega inimesele selgusetuks.
Loe edasi: Arvamus ⟩ KARJASEMÄRSS VÖÖLE JA 1. JAANUARIL POODI
