JÜRI RATAS: MEIL EI OLE PRAEGUSES OLUKORRAS PALJU PRAKTIKAS TÕESTATUD TEADMISI

Algaval nädalal möödub kuu aega teatest esimese COVID-19-sse haigestunud eestimaalase kohta, lausus peaminister Jüri Ratas täna õhtul ERR-i vahendusel tehtud pöördumises.

Jüri Ratas Pärnus. Foto Urmas Saard
Jüri Ratas Pärnus. Foto: Urmas Saard

Praeguseks oleme kogunud proove enam kui kolmelt ja poolelt tuhandelt inimeselt ning nakatunuid on tuvastatud üle kolmesaja.

Teiste riikide karm kogemus näitab, et rahulikumale perioodile võib kiiresti järgneda haigestunute ja haiglaravi vajavate inimeste arvu hüppeline tõus. Peame olema valmis, et koroonaviiruse levik Eestis läheb veel palju halvemaks, enne kui hakkab minema paremaks.

Praegu pole aeg seltsieluks ning meie kõigi tervise huvides on oluline puutuda kokku nii väheste inimestega kui võimalik.

Meil ei ole praeguses olukorras palju praktikas tõestatud teadmisi ega tõsikindlaid allikaid. Seepärast tasub nii igal üksikul inimesel kui ka riigil olla pigem liialt ettevaatlik kui hiljem kahetseda.

Print

 

KU päevatoimetaja

RANNAR SUSI: TARTU RAHU EI ANNA RAHU

Petserimaa Suveülikooli nime all on ilmunud raamat “Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020” Artiklite kogumiku (143 lk.) koostajad on Aldo Kals ja Henn Põlluaas.

Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020. Foto Urmas Saard
“Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hardo Aasmäe ja Anto Raukas juhivad tähelepanu Narva jõe hüdroressursiga seonduvale.[/pullquote]Saatesõnas seisab: “Jääb kõlama tõdemus, et Eesti Vabariik ei tohiks leppida Venemaa Föderatsiooni ülekohtuga. Tuginedes rahvusvahelisele õigusele ja Tartu rahulepingule, tuleb taastada Eesti Vabariigi territoriaalne terrviklikkus ning annekteeritud aladel elavate Eesti Vabariigi kodanike ja nende järglaste inimõigused /…./ Selleni jõudmiseks tuleks denonsseerida 18. veebruaril 2014 välisministrite poolt allkirjastatud piirileping ja esitada ametlik noot Venemaa Föderatsioonile tungiva sooviga lõpetada Eesti Vabariigi territooriumil anneksioon, korrates seda toimingut kuni küsimuse lahendamiseni. Ka teema külmutamine on parem kui maaloovutus.”

Loe edasi: RANNAR SUSI: TARTU RAHU EI ANNA RAHU

KOROONAVIIRUSE EPIDEEMIAKS EESTIS VALMISOLEK PUUDUS

Hea sõbra Laur Karu ettepanekul sai minust 1989. aastal Eesti peasanitaararst / tervishoiuministri asetäitja. Minu otsuseid Eestis muuta ei tohtinud, selleks oli NSVL peasanitaararst. Teenistuses oli 300 töötajat, kellest ehk pooled olid venekeelsed.

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu
Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

[pullquote]Minu artiklis pettuvad need, kes otsivad sellest nõuandeid igapäeva jaoks.[/pullquote]Mind hämmastas heasoovlikkus muukeelsete ja eestlaste vahel minule alluvas teenistuses. Sanitaararste Eestis ei koolitatud nagu tänagi. Need tulid Leningradist ja Moskvast, olid üsna hea ettevalmistusega. Venemaad ähvardasid ju pidevalt epideemiad ja välja oli kujunenud asjatundlikkus nendega võitlemises. Ka Lenin muretses: „Kas nõukogude võim võidab täi või täi nõukogude võimu“. Üldiselt sanitaarteenistus hoidus omavahel kokku, aga raviarstid vaatasid oma kolleegidele mõnevõrra üleolevalt – neurokirurg Andres Ellamaa sõnul – „käivad ringi, krunn kuklas ja muudkui kontrollivad“.

Tänaseks on sanitaar-epidemioloogia teenistus likvideeritud. Ometi riik vajab seda nagu tuletõrjet. Kunagine teenekas epidemioloog Jaan Märtin meenutas aastal 2008: „Peale Eesti iseseisvumist ei ole midagi muud meelde jäänud kui toimus üks reform teise reformi järele. Tööle hakati võtma inimesi, kes olid valitseva partei liikmed või selle partei soosikud, ning sõltumata sellest kas tal erialaseid teadmisi oli või mitte“.

Loe edasi: KOROONAVIIRUSE EPIDEEMIAKS EESTIS VALMISOLEK PUUDUS

MINISTER MAILIS REPS: IGA INIMENE SAAB EESTI KEELE ELUJÕUDU TOITA

Oma vanematelt pärime emakeele, mida kasutame kogu elu jooksul. Just emakeeles on ennast kõige kergem kõige täpsemalt väljendada. Kuid emakeele õiget ja elegantset kasutust on vaja õppida: kodus ja koolis, aga eelkõige kuulates neid inimesi, kes eesti keelt erilisel viisil kasutada oskavad.

Mailis Reps. Foto Urmas Saard

[pullquote]Keeli, millel on üle miljoni kõneleja, on kokku vaid 400, eesti keel nende hulgas.[/pullquote]Fred Jüssi, keda Eesti rahvas hästi tunneb, on öelnud näiteks nõnda:

„Kõige ilusamad aastaajad Eestis on suvi, sügis, talv ja kevad. Eriti varakevad. Ühel õhtul või hommikul on ta järsku kohal, kui ninna lööb äraarvamatu segu sulavast lumest ja mullakonaratest – kevadelõhn.“

[pullquote]Eesti keel kuulub maailma keelte hulgas ühe protsendi kõige elujõulisemate hulka.[/pullquote]Kõik aastaajad on kaunid, neis kõigis on oma võlu. Kuid kevadel on eriline võlu: see on taastärkamise aeg. Lisaks loodusele kumab kevadel elujõudu ja rõõmu kõikjal ja kõiges, ka keeles. Aeg-ajalt on vaieldud ka selle üle, milline keel on maailma kõige ilusama kõla, huvitavama grammatika, eripärasema sõnavaraga. Ilu on keeruline mõõta, küll aga saab mõõta elujõudu.

Mailis Reps. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: MINISTER MAILIS REPS: IGA INIMENE SAAB EESTI KEELE ELUJÕUDU TOITA

VÕITJAD EI TOHIKS VÕIDETUTE ÜLE KOHUT PIDADA EHK KOHTUNIK RADHABINOD PALI ERIARVAMUSEST TOKIO SÕJATRIBUNALIS

Jaak Uibu käsitleb hindu juristi Radhabinod Pali (27. jaanuar 1886 – 10. jaanuar 1967) väidet nagu ei tohiks võitjad võidetute üle kohut mõista ja küsib muuhulgas, kas Pärnu juurtega juristi Friedrich Fromhold Martensi klausel võis mõjutada Pali tegevust?

Näitus Friedrich Fromhold Martensi elust juristi sünnilinnas Pärnus 2010. aasta augustis. Foto Urmas Saard
Näitus Friedrich Fromhold Martensi elust juristi sünnilinnas Pärnus 2010. aasta augustis. Foto: Urmas Saard

Hiljaaegu lugesin võrguväljaandest www.rbc.ru Moskva professori Aleksei Makarkini artiklit Venemaa presidendi Vladimir Putini üllatavalt suurest ajaloohuvist. Tähelepanu selles sisukas artiklis köitis Tokio sõjatribunali liikme, hindu juristi Radhabinod Pali hääletamine, kus ta taotles kohtualuste õigeksmõistmist. Ta väitis, et võitjad ei tohiks võidetute üle kohut mõista.

Nimetatud argument ärgitas mind minema sügavamale ja juurde lugema nii Radhabinod Pali kui ka Tokio tribunali kohta. Lootsin leida midagi vajalikku tänasele sõgedale maailmale, kus igal aastal registreeritakse sadu valehäireid tuumarelvanuppudele, rääkimata muudest ohtudest ja sõdadest. Kui suur ja lai on see tööpõld, saab otsustada selle põhjal, et juba Pali eriarvamuse tekst tribunalile hõlmab 1235 lehekülge. Okupatsioonivõimud keelustasid selle.

Loe edasi: VÕITJAD EI TOHIKS VÕIDETUTE ÜLE KOHUT PIDADA EHK KOHTUNIK RADHABINOD PALI ERIARVAMUSEST TOKIO SÕJATRIBUNALIS

MÄLESTUSKILDE 2. VEEBRUARIST

Kunagise „Poolpäevalehe“ ja „Lisanduste“ kaastöölise ning levitajana panen kirja mõne mälestuskillu Tartu rahulepingu aastapäeva meenutamisest.

Helen Rebane. Foto Edgar Saar
Helen Rebane. Foto: Edgar Saar
Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto Urmas Saard
Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto: Urmas Saard

Ajalooliseks minevikusündmuseks oli Vanemuise ringauditooriumi tormiline rahvakoosolek 2. veebruaril 1988. Vabadusvõitleja Heino Noore sõnul plaksutas osa publikut isamaaliste sõnavõttude toetuseks avalikult, osa aga veel laua all. Helilindistasin lisaks samale koosolekule ka sellele järgnenud “koerte koori”okupatsioonivõimude kuulekate kannupoiste, julgeolekukomitee ninameeste Rein Sillari ja Anti Taluri ooperist „Tartu Rahumaja”. Selgituseks niipalju, et kui aasta varem jälgis Hirvepargi sündmusi nõukogude võim fotoaparaatide ja kinokaameratega, siis nüüd otsustati näidata muskleid. Kohal olid täies varustuses kumminuiade ja kilpidega kiivrites löömameeste ahelikud, kellel kindlasti ka tukid põues. Toeks veel valjuhääldajad ja verekoerad ning tuletõrjujate survevoolikud ja sireenid. Tartu rahumaja oli võetud piiramisrõngasse. Jäi mulje sõjaseisukorrast. Ka hoolitseti selle eest, et “ohtlike isikute” rahu sel ega järgmisel päeval keegi telefoniga rikkuda ei saaks. Mul ja paljudel teistel olid kõnetraadid tummad. Nii tähistas nõukogude võim Tartu rahu 68. aastapäeva. Enamus sellest sündmusest osavõtjaid mõlemalt poolt rindejoont on praegugi rivis ja söövad rahumeeli ühiselt Eesti Vabariigi leiba.

Loe edasi: MÄLESTUSKILDE 2. VEEBRUARIST

Piltuudis: ÜHISFESTI TEEMAKS OLI „PÄRNU – NOORTE INIMESTE LINN”

Teisipäeval, 28. jaanuaril said esmakordselt toimunud Ühisfestil „Pärnu – noorte inimeste linn“ kaasa rääkida linna õpilased. Paneeldiskussioonis avaldasid arvamust Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Varje Tipp, Estonia Spa Hotels juht Andrus Aljas, Pärnumaa Arenduskeskuse juhataja Erik Reinhold, Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Anneli Rabbi ja kooli vilistlane Karoliine Aus MTÜ-st Tunne.

Ühisfest Pärnu – noorte inimeste linn. Foto Urmas Saard
Ühisfest “Pärnu – noorte inimeste linn”. Foto: Urmas Saard

Mõttetalgud viidi läbi Estonia Spa Hotels konverentsi saalis. Päeva korraldaja oli Pärnu ühisgümnaasiumi õpilasesindus ja päevajuht kirjanik Sass Henno. Ühisfestil osales sadakond Pärnu linna 8.-9. klasside ja kutsehariduskeskuse õpilast, gümnasisti ja kolledži tudengit.

Loe edasi: Piltuudis: ÜHISFESTI TEEMAKS OLI „PÄRNU – NOORTE INIMESTE LINN”

RAAMAT “SAJAND TARTU RAHULEPINGUT 1920-2020”

Ajaloolase Aldo Kalsi ettekanne Tartu rahu sõlmimise 100. aastapäevale pühendatud konverentsil pühapäeval, 26. jaanuaril Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus.

Aldo Kals raamatuga Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020. Foto Urmas Saard
Aldo Kals raamatuga “Sajand Tartu rahulepingut” 1920-2020. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Artiklite kogumikus tutvustatakse annekteeritud alade ajalugu, loodust, maateadust, rahvastikku, turismi, usuelu, inimõigusi ja nn Eesti-Vene uut piirilepingut.[/pullquote]Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva lähenemisel tekkis soov seda teemakohase trükisega kaitsta nende vastu, kes on asunud sellest karistamatult taganema. Tulemuseks on 143-leheküljeline 35 artiklist koosnev kogumik.

2. veebruaril 1920 lõppes Eesti Vabadussõda Tartu rahulepingu sõlmimisega. Mõnedki selle koostisosadeks olevate artiklite sisu – nagu riigipiir, ootab lahendusi veel täna. Eesti rahvale ei pea selgitama, mis juhtus meie riigiga aastatel 1939-1991. Sellesse aega jääb rohkem kui poolesajandiline Nõukogude Liidu okupatsioon ja anneksioon Eestis. Okupeeritud Eestil oli riigipiiri asemel halduspiir. Seda asus meie ikestaja 1944. aasta suvel ja hiljem muutma. Eesti küljest lõigati ära Viru maakonna kolm valda ja enamus Petseri maakonnast. See moodustas Eesti Vabariigi kunagisest pindalast 5,2%.

Loe edasi: RAAMAT “SAJAND TARTU RAHULEPINGUT 1920-2020”

PÄRNUS JÄETI JUMALAGA LIGIMESEGA, KELLE ERILISEKS KUTSUMUSEKS OLI SAMAARIA MEHE KOMBEL TEENIMINE

Reedel, 24. jaanuaril kogunes Saalemi kirikusse suur hulk inimesi, et saata Aivar Raudver (26. aprill 1955 – 15. jaanuar 2020) maise rännaku viimsele teekonnale.

Aivar Raudver kantakse Saalemi kirikust välja. Foto: Urmas Saard
Aivar Raudver kantakse Saalemi kirikust välja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Seal, kus paljud on kaotanud elu sihi ja jõu, leidis Aivar uue elu.[/pullquote]Eesti EKB Koguduste Liidu president Erki Tamm kasutas järelhüüdes Luuka evangeeliumis kirjeldatud Jeesuse tähendamissõna halastajast samaarlasest. „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte.” Jutustus näitab erinevat suhtumist kannatajasse ja viimaks küsib Jeesus, kes neist kolmest oli ligimene inimesele? Seadusetundja vastas: „See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle: „Siis mine ja tee sina nõndasamuti!” Kujund teeröövlite kätte sattumisest kirjeldab hästi ka üht ajajärku Aivari elus, aga tema edaspidine elu omandas täiesti uue kvaliteedi, kui ta ise muutus ligimeseks, kes märkas ja asus aitama inimesi sarnastes oludes, kus ta ise oli viibinud. Allpool saab lugeda Erki Tamme enamvähem sõnasõnaliselt, kuid siiski väheste sõnaseade muudatustega, vahendatud järelhüüet.

Loe edasi: PÄRNUS JÄETI JUMALAGA LIGIMESEGA, KELLE ERILISEKS KUTSUMUSEKS OLI SAMAARIA MEHE KOMBEL TEENIMINE

KONSTANTIN PÄTSI TÄHENDUS JA TEMA MÄLESTUSMÄRGI MÕTE

Eesti riigi sünni eel ei uskunud paljud sellise riigi võimalikkust. Eestit peeti liiga väikeseks ja eestlaste eneseteadvust liiga nõrgaks. Ometi see riik sündis – väliste ja sisemiste asjaolude soodsal kokkulangemisel. Miski ei teki aga päris iseenesest ega üleöö, kõigel on oma eellugu. Ja ajalugu teevad ikkagi inimesed, kelle koosmõjus ajalugu sünnibki.

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste kõnelemas presidendi surma-aastapäeval 18. jaanuaril tema haual Tallinna Metsakalmistul. Foto H. Tooming
Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste kõnelemas presidendi surma-aastapäeval 18. jaanuaril tema haual Tallinna Metsakalmistul. Foto: H. Tooming

[pullquote]Me ei saa kunagi teada, kuidas läinuks ajalugu, kui see oleks läinud teisiti.[/pullquote]Eesti Vabariigi ettevalmistajaid ja väljakuulutajaid oli terve hulk. Ent keegi nendest pidi olema esimene (primus inter pares – esimene võrdsete seas), keegi pidi ettevõtmist suunama. Kahtlemata oli selleks suunajaks Konstantin Päts – Eestimaa Päästmise Komitee tegelik juht, kellest sai ka Eesti riigi esimene valitsusjuht ja sõjaminister kõige raskemal ajal – Vabadussõja alguses. Ajal, mil lootusetus oli väga laialdane. Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner uskusid selle sõja mõttekusse ja võidu võimalikkusse.

Loe edasi: KONSTANTIN PÄTSI TÄHENDUS JA TEMA MÄLESTUSMÄRGI MÕTE

AMETI KIRJAVAHETUSE MEELESPEA ANABASIS EHK MIS JUHTUB SIIS, KUI JÄETAKSE PÕHILISELE KESKENDUMATA

Rahvastikuteadlane Jaak Uibu toob näiteks, et Eestis ilmuvas üleriigilise levikuga ajalehes eraldati 14. jaanuaril sündimuse vähenemisele võrdväärselt surmateadetega ühepalju ruumi. Kuid teadusdoktori sõnul jätkub vajakajäämisi ka riigiteenistujate ametikirjavahetuses.

Pildil Jaak Uibu 1978. aastal Tokios. Foto erakogust
Pildil Jaak Uibu 1978. aastal Tokios. Foto erakogust

[pullquote]mida suudaks Eesti tingimustes üks tavakodanik, kellel ometi on piisavalt mõtteid Eesti elu ratsionaalseks korraldamiseks[/pullquote]„Millist bürokraatlikku kadalippu peab läbima, et riigiteenistujatele mõeldud ametikirjavahetuse heatava meelespead võetaks lõpuks vastu,” kirjutas riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Uibu 2017. aasta septembrikuu Postimehe võrguväljaandes.

Ühiselt ametiisikutega riigikogust, riigikantseleist, ministeeriumidest, Tartu Ülikoolist ja paljude asjahuvilistega koostati kaheleheküljeline ametikirjavahetuse meelespea. See oli Toompea Haridusseminari algatus ametikirjavahetuse muutmisel sisukamaks, hoolivamaks ja operatiivsemaks. Meelespea leiab ilmavõrgu Eesti Klubi lehelt.

Loe edasi: AMETI KIRJAVAHETUSE MEELESPEA ANABASIS EHK MIS JUHTUB SIIS, KUI JÄETAKSE PÕHILISELE KESKENDUMATA

Venelasest eesti rahvuslane Ivan Makarov pani oma eluloo ja mõttemaailma raamatusse

Mööduval aastal ilmunud isikuraamatutest väärib kindlasti tähelepanu Raadio IV vastutava toimetaja Valdo Pandi preemia laureaadi, ajalehe Postimees aasta arvamusliider 2019 ja muusiku Ivan Makarovi kirjutatud „Venelane Eestimaal. Valitud mälulüngad ja artiklid”.

Ivan Makarov, Postimehe 2019. aasta arvamusliider, konservatiivide konverentsi paneelarutelul. Foto Urmas Saard
Ivan Makarov, Postimehe 2019. aasta arvamusliider, konservatiivide konverentsi paneelarutelul. Foto: Urmas Saard
Foto Jaan Lukas
Foto: Jaan Lukas

[pullquote]oma rahva poolt olemine aitab kõige kindlamal moel mõista ja sallida teisi rahvaid[/pullquote]15. oktoobril 1957 sündinud Ivan Makarov on filosoofide, professor Mihhail Makarovi ja esimese Eesti naisfilosoofia doktori Aleksandra Gorjatšova poeg. Lapsepõlvekodus räägiti vene keelt. Selles, et Ivan õppis edukalt selgeks eesti keele, on oluline osa eestlastel sõpradel, eriti suur roll aga kahel õel, kelle maakodus Elva lähedal Makarovite pere suvitas. Neid aegu meenutab autor raamatus Postimehe kolumnis „Aitäh Sulle, Tädi Anni”: „Pidasime koos jõule, kuigi ma veel ei teadnud siis, mis veel jõulud on. Sealt tuli ka eesti keel ja mingi eriline tunne, mis pani mind Moskvas õppides seda kõike igatsema.”

Raamatust on lugeda ka Ivan Makarovi lapsepõlve ja noorusaastate kohtumisi Tartu Tähtvere linnaosas elanud keeleteadlase, soome ugri keelte uurija professor Paul Aristega ja õigusteadlase Leo Johann Leesmentiga, aga ka hilisem koostöö kirjanik Rudolf Rimmeli, musikute Urmas Alenderi, Gunnar Grapsi ja teiste tuntud eesti loomeinimestega. Rudolf Rimmelile ja Urmas Alenderile on Makarov pühendanud ka eraldi leheküljed.

Loe edasi: Venelasest eesti rahvuslane Ivan Makarov pani oma eluloo ja mõttemaailma raamatusse

Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Johanna Grauverk ütleb oma viimati ilmunud raamatus „Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel”, et tema täpselt samanimeline näitus toimub äsja valminud trükise auks.

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto Urmas Saard
Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto: Urmas Saard
Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel. Foto Urmas Saard
“Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel” Foto: Urmas Saard

[pullquote]ma mõtlesin, et seal laua taga istuda on väga igav[/pullquote]„Näituse avapäevaks ja ühtlasi minu raamatu esitluseks on „Raeküla hea kodaniku nädala” lõpusündmus, kus astuvad lavale pereansamblid, antakse välja Raeküla hea kodaniku ja ka aukodaniku tiitel,” jätkab Grauverk, kes jätab märkimata, et autor ise ongi see aukodanik ja hea kodaniku tiitli saaja tema lähimaid abilisi Arvo Soovik. Ilmselt ta seda ei teadnudki, sest Raeküla Vana kooli keskus oskas otsust hoida kuni viimase hetkeni salajas. Aga kõike ei teadnud ette aimata isegi mitte keskuse juhataja Piia Karro-Selg.

Kui RVK huvikooli bänd, pereansambel Baumann, perebänd Juhkamsoo Plixid, pereansambel ja Pajusaare Tüdrukud olid oma esinemise lõpetanud, toodi saali heategevusloterii auhindade laud. Pärnu Y klubi korraldas seegi kord heategevuslikku korjandust, kus iga kindlas vääringus annetatud summa eest anti vastu numbriga varustatud pilet. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk võttis oma käega pileti, millel olev number tähendas Grauvergile peavõitu.

Loe edasi: Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Kui Eesti lipp tõuseb inimliku eksituse tõttu mõnekümneks sekundiks Pika Hermanni lipumasti tagurpidi, siis kirjutab kõmuajakirjanduse päevatoimetaja sellest ilmse mõnuga, aga kui päevade kaupa heisatakse Tallinna koolimajadel Eesti lipp valesti, siis jääb see märkamata. Kuidas valesti? Nii küsib kohviku omanik, omavalitsuse ametnik, koolijuht, hotelli administraator, seadusandliku kogu esindaja ja paljud teised kodanikud üllatusest silmi kergitades.

Laualipud aknal. Foto Urmas Saard
Laualipud aknal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kui Tallinnat väisas Kanada kindralkuberner Julie Payette, kes on muide paaril korral ka kosmost külastanud astronaut[/pullquote]Kehtib seadusest tulenev üldtunnustatud kord, et Eesti Vabariigi pinnal heisatakse sinimustvalge lipp kõige auväärsemale kohale kõigi ülejäänud lippude reastuses. Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti lipp lipurivi tagant vaadates kõige parempoolsemasse masti. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Paaritu lippude arvu korral võib Eesti lipp asuda ka keskel – näiteks kolmesel alusel. Ükski heisatud lippudest ei või olla suurem Eesti lipust.

Loe edasi: Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp

Täna Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135” kõneles diplomaat ja Eesti lipu seltsi juhatuse liige Trivimi Velliste, et sinimustvalge lipp ja kindral Laidoner on pea üheealised, et rasketes sõnalahingutes istus Jaan Poska kõrval Sindi mees Julius Seljamaa, et nende meeste taga seisid 100 000 Eesti Vabariigi mõõka ja tääki.

Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil Eesti lipp 135 Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil “Eesti lipp 135”. Foto: Urmas Saard
Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ajal, mil see lipp Otepääl pühitseti, häälitses ühe Viljandi lähedase talumaja kätkis üks väike kolmekuune poiss[/pullquote]Head sinimustvalge lipu sünnipäevalised! Hea Sindi gümnaasiumi pere!

135 aastat tagasi, suvel, pühitseti Otepää kiriklas kolmevärviline lipp, millele oli saatusest määratud saada meie ühendjaks. Ühe rahva liikmetel võib olla palju eri arvamusi üksikutes küsimustes, aga vabadel rahvastel on ka midagi, mis selle liikmeid ühendab, mis on nende kõigi ühine tunnus. Meie puhul on selleks kahtlemata sinimustvalge lipp.

See lipp on pidanud algusest peale võitlema oma olemasolu, oma väärikuse eest. Saksakeelsed buršid tallasid sinimustvalged värvid Tartus oma jalge alla kohe, kui need värvid olid ilmavalgust näinud. Sest neile ei mahtunud hinge, et mingid matsid on endale ka uhked värvid valinud ja tahavad äkki saksa moodi välja näha!

Loe edasi: Meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp

Ain Keerup: käesolev aasta on olnud väga viljakas lipuvilje aasta

Tänasel Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135“ tegi Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup kümnekonnale aastale pilkuheitva ülevaate lipuviljest, millega kool on pälvinud kasvavat tähelepanu ja imetlust nii maakondlikul kui üleriigilisel tasandil. Samas üritab ta tõelise juhi ja peamise eestvedajana jääda enesekriitilise väärikusega üksnes meeskonna tavaliikmeks.

Ain Keerup võtab vastu Eesti lipu seltsi tänukirja, mille annab üle juhatuse liige Trivimi Velliste. Foto Urmas Saard
Ain Keerup võtab vastu Eesti lipu seltsi tänukirja, mille annab üle juhatuse liige Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard
Ain Keerup laulab koos Sindi gümnaasiumi õpilastega Jää vabaks Eesti meri Foto Urmas Saard
Ain Keerup laulab koos Sindi gümnaasiumi õpilastega “Jää vabaks Eesti meri !”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]2012 alustasime nüüdseks traditsiooniks saanud piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni.[/pullquote]Tänase lühiettekande ettevalmistamine ei olnud üldsegi lihtne. Seda kahel põhjusel. Koolis on toimunud väga palju, ja minu roll on olnud selles suhteliselt tagasihoidlik. Olen olnud vaid osaline asjades, mis on meeskonnatöö tulemusena sündinud. Ja kuna ka iseloom on selline pigem tagasihoidlik, siis nagu polegi millestki rääkida. Aga kuivõrd lubasin seda teha, siis lubadused tuleb täita.

Igal aastal tekib mul hetk, kus ma tunnen ennast pisut ebamugavalt. Vahel on isegi pisut piinlik. Ma tean, et ei peaks, aga ikka on. Eriti augustikuus. Paljud räägivad uhkusega kuidas nad käsikäes ja sinimustvalgete lippudega Balti ketis seisid. Mind seal ei olnud. Olin 25-aastane, aga mind ei olnud seal koos teistega seismas. Seisin siloaugu ääres ja vaatasin, et loomade talvesööt saaks ilusasti kinni tallatud ja õhukindlalt kaetud. Ma pidin olema tööl, ja mul ei ole sellest päevast midagi meenutada. Pisut ehk kergendab olukorda teadmine, et minu abikaasa ja kolmeseks saav vanem poeg olid Balti ketis.

Loe edasi: Ain Keerup: käesolev aasta on olnud väga viljakas lipuvilje aasta

“Babette´i pidusöök” Sindi raamatukogus

Põhjamaade kirjanduse nädala avapäeval kutsus Sindi raamatukogu ühepäevakohvikusse ja videvikutunnile, kus Tori vallaarhitekt Kristjan Kullerkan luges väikeste katketega Isak Dineseni (kodaniku nimega Karen Blixen) raamatu “Babette´i pidusöök” kaanest kaaneni läbi.

Kristjan Kullerkan loeb Sindi raamatukogus Isak Dineseni Babette´i pidusööki. Foto Urmas Saard
Kristjan Kullerkan loeb Sindi raamatukogus Isak Dineseni “Babette´i pidusööki”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Imeline õhtu veedeti kilpkonnasuppi süües ning Veuve Clicquot’ headust maitstes.[/pullquote]Sindi raamatukogu juhataja Rita Raudsepp ütles, et nädala eesmärk on Põhjala kirjanduse tutvustamine, et innustada inimesi lugema. „November on Põhjamaades kõige pimedam kuu ja siis inimesed süütavadki küünlad ning hakkavad lugema. Meiegi süütame täna küünlad ja liitume enam kui 150 000 inimesega, kes sellel hetkel praegu loevad.” Raamatukogu lugemisruumi laudadel põlesidki küünlad. Võbeleva leegi kõrval olid küpsiste kausid ja vastavalt soovile võis näksimise kõrvale rüübata teed või kohvi, et kuulamine mõnusam oleks.

Loe edasi: “Babette´i pidusöök” Sindi raamatukogus

Tartu rahulepingule mõeldes

Järgmisel küünlapäeval on Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäev. Seda juubelit silmas pidades korraldas Tartu Rahu Põlistamise Selts koostöös Eesti Rahvaülikooli ja maakondlike keskraamatukogudega eelmise aasta lõpul ja selle algul ettekannete turnee Eesti kuues maakonnas, sh Pärnus.

Aldo Kals. Foto Heinrich Tõnisson
Aldo Kals. Foto: Heinrich Tõnisson

[pullquote]haudade külastamiseks peavad eestlased Tallinnas Pikal tänaval järjekorras seisma[/pullquote]Eesmärk oli tutvustada seda lausa maailma ajaloo seisukohalt ülitähtsat dokumenti. Ühe taolise ürituse vähendatud variant toimus 3. oktoobril Pärnu-Jaagupi raamatukogus. Seal tuleb juba aastaid vankumatu järjekindlusega iga kuu esimesel neljapäeval Ester Kerge eestvedamisel kokku kohalike kodu-uurijate ja raamatusõprade seltskond. Nii ka seekord, lektoriks olin mina ja Jaan Poska dokumentaalfilmi näitas Andrus Peetson.

Üks minu ajalooprofessoreist ütles, kui lähete ettekannet pidama, ärge unustage näitlikke õppevahendeid. Nii nüüdki. Juba Jaagupi Vabadussamba taasavamise 30. aastapäevaürituselt tuttavad Petserimaa ja Eesti Ingerimaa kaardid olid laotatud lauale ja täies mõõdus nende alade lippe asendasid väikesed laualipud, millest Petseri maakonna oma anti ürituse lõpul kingitusena Jaagupi raamatukogule.

Loe edasi: Tartu rahulepingule mõeldes

Mälestades Julius Kuperjanovit tema 125. sünniaastapäeval

Hoolimata vihmasajust, kogunes Aldo nimepäeval, 11. oktoobril kell 11 Tartus Raadi kalmistule väike rahvahulk lippude, pärgade, lillede ja küünaldega, et koos Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurpoistega mälestada Vabadussõja sangarit Julius Kuperjanovit. Temanimelise jalaväepataljoni kaplani tavakohase tuumaka usulise mõtiskluse ja ühise Meie isa palve lugemise järel jõudis sõnajärg minuni.

Olev Teder Julius Kuperjanovi hauamonumendi juures. Foto Edgar Saar
Olev Teder Julius Kuperjanovi hauamonumendi juures. Foto: Edgar Saar

[pullquote]Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele.[/pullquote]„Kallid siinolijad! Lubage öelda paar sõna Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt. Küünlapäeval, sajand tagasi, oli Tartu leinas. Välksõja tunnustega Eesti Vabadussõja vastupealetung oli jõudnud Valga lähistele. Paju lahingus surmavalt haavata saanud väejuht Julius Kuperjanov suri Tartus 2. veebruaril 1919. Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele. Kuperjanovlased, 5. jalaväerügemendi jt. väeosade võitlejad vabastasid Petserimaa. Kaasajal Eesti kaitseväe kaks erukindralit kõigest sellest aga aru ei saa. 25. novembril 2015 Riigikogus toimunud hääletusel olid nad riigi territoriaalse terviklikkuse vastu. Kallid siinolijad! Lubage tänada kuperjanovlasi, kes austavad väärikalt oma väejuhi mälestust! Olge tänatud kõik, kes te tulite Julius Kuperjanovi 125. sünniaastapäeval teda mälestama.“

Loe edasi: Mälestades Julius Kuperjanovit tema 125. sünniaastapäeval

Jaak Uibu: välja jäeti arengukavast rahva tervise tähtsaim näitaja – sündimus

Rahva tervise näitajaid on sadu, aga tähtsaim neist on sündimus. Selline seisukoht on minul kujunenud kirjutades artikleid ja raamatuid rahva tervise valdkonnas.

Formaal-juriidiliselt ei tohiks kergekäeliselt  muuta Riigikogu sotsiaalkomisjoni 2000. a väljendatud aluspõhimõtet, mille järgi rahvatervis ja sündimus on lahutamatud. Foto Urmas Saard
Formaal-juriidiliselt ei tohiks kergekäeliselt muuta Riigikogu sotsiaalkomisjoni 2000. a väljendatud aluspõhimõtet, mille järgi rahvatervis ja sündimus on lahutamatud. Foto: Urmas Saard

Kui panin kokku võrguväljaannet „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel“ (kolmas väljaanne 2001.a), siis selles ühendasin tervisenäitajad demograafilistega, sest rahvastiku plaanis kirjeldavad nad kõik ühte objekti. Nimetatud väljaanne ilmus Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidul, mis tähendab seda, et peaaegu kaks aastakümmet tagasi terve mõistus Riigikogus ei kahelnud sündimuse kuulumises rahva tervise mõistesse. Üksnes sündimuse kaudu tagatakse rahvastikuprotsesside pidevus ehk rahva püsimine ja seda loetakse rahva elujõu näitajaks.

Teaduslikus käsitluses tuleb meil lähtuda Maailma Terviseorganisatsiooni preambulas sõnastatud tervisedefinitsioonist – tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte ainult haiguste või puuete puudumine. See määratlus töötab nii üksikisiku kui kogu rahva puhul. Selle järgi tuleb rahva tervist hinnata mitte üksnes tervishoiunäitajate alusel, vaid tuleb kasutada ka demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke näitajaid.

Loe edasi: Jaak Uibu: välja jäeti arengukavast rahva tervise tähtsaim näitaja – sündimus

Viis hommikusööki, mis tagavad pika täiskõhutunde

Kuna valed hommikusöögivalikud panevad energiataseme kõikuma, tekitavad näljatunnet ning võivad põhjustada ülekaalulisust nii laste kui ka täiskasvanute seas, tuleks just hommikusöögiks valida eine, mis ei sunni enne lõunat kiiret snäkki või saiakest haarama.

Tervislik hommikusöök
Tervislik hommikusöök

[pullquote]Korralik hommikueine aitab eemale peletada kaloririkkad näljasööstud päeva hilisemas pooles ning laob seega hea vundamendi tervislikuks eluviisiks[/pullquote]Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuva Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul on eestlased küll hommikusöögirahvas, kuid kipuvad veelgi suuremaid portse sööma õhtusöögiks. “Korralik hommikueine aitab eemale peletada kaloririkkad näljasööstud päeva hilisemas pooles ning laob seega hea vundamendi tervislikuks eluviisiks. Toitva hommikueine tähtsust püüame toitlustajana rõhutada juba mitmendat aastat, korraldades septembrikuus hommikusöögikampaaniaid nii koolipuhvetites kui ka lõunarestoranides. Usume, et teadlike valikutega hommikul säilib täiskõhutunne lõunani, kus ebatervislikel snäkkidel kohta ei ole,” rääkis Endrikson ning jagas nimekirja hommikutoitudest, mis on ennast tõestanud nii tervislikkuse kui ka toiteväärtuse poolest.

Loe edasi: Viis hommikusööki, mis tagavad pika täiskõhutunde

Trivimi Velliste: mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas

Trivimi Velliste taasiseseisvumisepäeva kõne president Konstantin Pätsi ausamba jalamil Tahkurannas

Trivimi Velliste peab kõnet Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto Marko Šorin
Trivimi Velliste peab kõnet Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Marko Šorin

[pullquote]eesti rahvas sai aru, et ollakse endiselt Eesti Vabariigi kodanikkond[/pullquote]Head pidupäevalised!

Mulle kangastub praegu silmade ette aeg pisut enam kui kolmkümmend aastat tagasi siinsamas selle mälestusmärgi juures. 25. juunil 1989 taaspühitsesime selle ausamba, mille oli taastanud Eesti Muinsuskaitse Selts ja kõige vahetumalt selle allüksus Pärnu Muinsuskaitse Selts.

Olin üks kõnelejatest. Mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas, kui olin lausunud: meie ei viibi praegu mitte Nõukogude Liidus, vaid oleme Nõukogude Liidu naaberriigis – Eesti Vabariigis, mis on ajutiselt Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. See mõte tundus umbes seitsmele tuhandele kohalviibinud eestlasele nii harjumatu. Olid ju kõigil aastakümneid kodus Nõukogude passid.

Loe edasi: Trivimi Velliste: mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas

Suur pildigalerii ja kuuldud mõttekatkeid Paide kärajatelt

Aastast 2013 toimuv Paide Arvamusfestival kogunes tänavu seitsmendat korda. Paljude kuuldud mõttekäikude hulgast tabasid kõrvad kainestavalt ehmatavat küsimust Trivimi Velliste sõnastuses: „Kas oleme minemas Iirimaa teed?”

Paide Arvamusfestivalil, seitsmendat korda. Foto Urmas Saard
Paide Arvamusfestivalil, seitsmendat korda. Foto: Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli õppes osalejad on jõudnud seitsmendale  Paide Arvamusfestivalile. Foto Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli õppes osalejad on jõudnud seitsmendale Paide Arvamusfestivalile. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mitmete kohalviibinute suust kuulduna oli huvi tekitav SAPTK uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv toimetajate liikumine arvamusfestivali alal.[/pullquote]TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli mitte küll kõige suurema osavõtjate hulgaga huviks on alati olnud ka Paide Arvamusfestivalil osalemine. Mõttetalguid kuulatakse ja mõeldakse kaasa laiali jaotunult täiesti erinevatel teemadel ja ei liiguta ühest telgist teise kogu seltskonnaga ühiselt. Ikka vastavalt oma isikupärale, erialale ja eelistustele. Nii oli see ka tänavu. Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et iseenesest on arvamusfestivalil olek ja õhkkond positiivse loomuga: „”akusid laadiv”, millest aitab pikaks ajaks!”

Loe edasi: Suur pildigalerii ja kuuldud mõttekatkeid Paide kärajatelt

Aldo Kals: Petserimaa Suveülikooli esinejateks olid oma ala parimad asjatundjad

Juurdunud tava kohaselt tähistavad Petserimaa eestlased juba aastaid lõikuskuu esimesel laupäeval oma Seto Kuningriigi päeva. Seekord toimus see 3. Augustil praeguse Võrumaa Setomaa vallas mitte kaugel Obinitsa paisjärvest Küllätüvä külas. Tartu Rahu Põlistamise Selts võttis kuningriigi päevast osa juba kolmandat korda. Tunamullu kogunesime Luhamaal Määsi külla, mullu ja tänavu üleriigilisel konkursil kõrge autasu pälvinud Lüübnitsasse.

Setomaa ja Ingerimaa ajaloolised lipud Seto Kuningriigi päeval toimunud suveülikooli telgi juures. Foto erakogust
Setomaa ja Ingerimaa ajaloolised lipud Seto Kuningriigi päeval toimunud suveülikooli telgi juures. Foto: erakogust

Kuna oleme Petserimaa sõbrad, soovisime kuningriigi päevast ka tänavu osa võtta ja päeva vaimsele sisustamisele kaasa aidata. Tuli välja mõtelda sõnum, millega soovisime kuningriigi päevast osavõtjaid rõõmustada. Selle sõnumi mängis meile kätte ajalugu ise. Sajand tagasi toimunud Eesti Vabadussõda ja selle sündmused Petserimaal on vähetuntud ja – teatud. Kui sellele lisada veel Petserimaa osa Eesti kaitsepoliitikas, Petserimaalt pärit ja selle maakonnaga seotud Eesti Vabaduse Risti kavalerid ning soomepoisid, saime sõjaajaloo sisuka loengukava. Et meie pakutud teema kiitsid heaks ka kuningriigi päeva korraldajad, siis olime rahul kõik.

Et Petserimaa Suveülikooli esinejateks olid oma ala parimad asjatundjad, kelleks olid mainitud teemade järjekorras ajaloolased Urmas Salo, Peeter Kaasik, Jaak Pihlak ning Peep Pillak, siis oli, mida kuulata. Oli nii, et petserimaalased andsid oma panuse Eesti Vabariigi loomisse ja kaitsmisse, aga kui 1944. aastal Petserimaa sattus kahekordse okupatsiooni alla, siis taasiseseisvunud Eesti Vabariik ei tegele vajalikul määral Petserimaalaste maa ja omandi kaitsmisega. Vägisi jääb kõlama Suure ja Väikese Peetri muinasjutu sõnum.

Loe edasi: Aldo Kals: Petserimaa Suveülikooli esinejateks olid oma ala parimad asjatundjad

Sündimus kui kõige avalikum eraasi ehk haridusseminari seisukohad

Riigikogu XIII koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu esitab küsimuse: „Kelle asi on rahvastikutaaste ehk kes mille eest vastutab?” Tänavu 13. juunil toimus Toompea Haridusseminari töökoosolek, millest saab ülevaatlikke teateid konsultandi märkmete põhjal.

Jaak Uibu. Foto: erakogu

[pullquote]alles 2016. aastal nõustuti riigikogus vastu tahtmist demograafilist olukorda Eestis hindama rahvastikukriisina[/pullquote]Käesoleva aasta 1. juulil täitus 20 aastat, kui Toompea Haridusseminar (THS) deklareeris vajadust avaldada oma seisukohad Eesti elu sõlmküsimustes, mis hõlmab ka rahvastikku. THS on hoidnud alal minister Andra Veidemanni ettepanekut 1998. aasta valitsusettekandest – „Täpsustada ministeeriumide ja ametkondade põhimäärustes nende ülesanded ja vastutus rahvastikupoliitika teostamisel.“ „Neli aastat tagasi taotlesime rahvastikuministri ameti taastamist, mis nüüd on õnnestunud. Hoolimata valitsuste praktikast rakendada sündimuse suurendamiseks mitmesuguseid materiaalseid toetusi, ei ole need viinud sündimustrendi muutvatele tulemusteni,” tõdeb Uibu.

Lisaks Jaak Uibule osalesid töökoosolekuI lvi Cannon, Rein Einasto, Arvo Junti, Jüri Kaljuvee, Ando Leps, Dan Lõhmus, Ivar Raig, Henn Põlluaas, Arvo Sirendi, Riina Solman, Randar Tasmuth, Aivo Vaske.

Loe edasi: Sündimus kui kõige avalikum eraasi ehk haridusseminari seisukohad