Arvamus
„Neil päevil tähistame erilise lapse sündi,” räägib Joosep Tammo käesoleva nädala kõneluses YouTube kanalil. „See on laps, kelle kohta Efesose kirikukogul 431. aastal öeldi, et ta on tõeline Jumal ja tõeline inimene.”
Joosep Tammo
Kuid ta on ka laps kelle kohta neil päevil laulame: “Üks roosike on tõusnud küll õrna juure seest.” Tõsi, prohvet Jesaja rääkis mitte roosist vaid sellest, et “Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja.” Kuidas nende poeetiliste kirjeldustega ka poleks, üks on selge: Jeesuse inimlik ja jumalik päritolu põimuvad ammu enne tema sündi. See on tõeline ime, kuivanud kännust võrsub uus, viljakas elu. Keset lumist välja kerkib roosiõis. Laul sündis 16. sajandi lõpus kusagil Trieri lähedal, kus sellist imet võiski vahel talvel näha. Kõik need looduspildid kõnelevad kellestki suuremast, Petlemmas sündinud Jumala saadikust.
Iga lapse sünd on ime. Sest sünnib keegi, kes on võimeline tunnetama kogu universumi Loojat. Me teame täna, et meile tuntud universumi läbimõõt on umbes 93 miljardit valgusaastat. Selles universumis on miljonite tähtedega miljardeid gallaktikaid ja “musti auke”. Nende hiiglaslike mõõtmete taustal oleme me nagu tilk ookeanis, tolmukübe Looja kaalul. Me oleme kvantitatiivselt võetuna tähtsusetu ei miski. Jumala Poja sünd sellesse maailma on nagu hiiglaslik armastuse hüpe hirmutavalt pisikesse, kuid Loojale siiski olulisse maailma. Just siin põimub jõulude rõõm ja valu. Ema Maarja süli on soe, aga maailm, kuhu Jeesuslaps sünnib, on külm ja kõle. Aga mitte siiski päris külm.
Sõime ääres , kuhu Jeesuslaps asetati, nohistavad heina mäludes härg ja eesel ja kusagil häälitsevad lambad. Nemadki loodi koos inimesega kuuendal loomispäeval. Zoloogiliselt on inimesed loodud nendega sama mudeli järgi. Jõuluõhtul on meie neljajalgsed kaasteelised Lunastaja sünni tunnistajad. Nendeski on killuke Looja armastusest ja soojusest. Jõuluööl sünnib sellesse maailma aga keegi, kes õieti siia ei kuuluks. Sünnib see, kelle kohta prohvet Jesaja ütleb: “nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha: „Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et turgutada alandlike vaimu ja elustada rõhutute südameid.” Jõuluööl sünnib igavene keset kaduvust, Jumal keset inimlapsi ja loodut. Sünnib midagi jumalikku. Õhk on täis muusikat, mille lummus puudutab meid tänaseni. Jõulud kuulutavad meile lootust jõuda õiglasemasse maailma, kus valitseb rahu, tervenemine ja leppimine. Maailma kus täituvad meie tõelised soovid ja igatsused. Seda jõuluimet me tähistamegi. Õnnistatud jõule!
Allikas: „Erilise lapse sünni ime”