Urmas Saard

Sindis ergutati võidupüha maratoonareid sinimustvalgete lippudega

Pärnumaa võidupüha maratonil Torist Pärnusse läbis Sindis sinimustvalgete lippudega palistatud koridori esimesena seniste võidupüha jooksude kahekordne võitja Kristo Reinsalu, keda peetakse ka tänavuseks favoriidiks.

Kristo Reinsalu jookseb 14 kilomeetril Sindis esimesena Foto Urmas Saard — Kristo Reinsalu jookseb 14. kilomeetril Sindis esimesena. Foto: Urmas Saard

Täna starditi Torist viiendat korda Pärnusse suunduvale võidupüha maratonile “Tuli tuleb juurte juurest”.

Võidupüha maratoni peakorraldaja Vahur Mäe sõnul on maratoni teekonda mitmes kohas muudetud. Uudsena läbitakse Pulli asulat. Liivi tee ja Riia maantee ristmiku ületamise asemel suundutakse nüüd otse eemaldatud raudteetammi kohale.

Rüütli platsi asemel finišeeruvad maratoonarid täna Rüütli tänava Ringi ja Aia tänava vahelisel alal, et juba kaugelt vanalinna peatänavale jõudes tekiks lõpetajatel silmside finišiga.

Mälestustulega joostakse kaheksas vahetuses. Pärnust läkitatakse mälestustuli Trivimi Velliste juhtimisel Laidoneri seltsi noorte ning Tallinna noorkotkaste saatel paraadilinna Võrusse.

Loe edasi: Sindis ergutati võidupüha maratoonareid sinimustvalgete lippudega

Kolmel ja poolel tuhandel kilomeetril põhust inimeste tundmiseni

Kümmekond päeva tagasi tegi Pärnu ehitusettevõte Kodu Kuubis ühes oma koostööpartneritega pikema väljasõidu Tšehhi Vabariigis asuvasse Jedousovi põhuplaadi tehasesse. Reisi eesmärgiks seati kaugelt enamat, kui üksnes minevikus kasutatud, vahepeal pisut unustatud ja nüüd taas, ent täiesti uuel kõrgtehnoloogilisel viisil tarvitusele võetud ehitusmaterjal.

Eestlased kohtuvad Jedousovis põhuplaadi tehase ainuomaniku Jan Bareš'iga (paremalt kolmas) Foto Urmas Saard — Eestlased kohtuvad Jedousovis põhuplaadi tehase ainuomaniku Jan Bareš’iga (paremalt kolmas). Foto: Urmas Saard

Kaheksakohaline mikrobuss oli täpselt sedavõrd mahukas, et lisaks parimatele oma valdkonna asjatundjatele jäi üks iste vabaks ka minule. Neljapäeval kolm ja pool tundi enne päikese loojumist võttis suunaga Jedousovisse ca 1700 km pikkuse teekonna rataste alla seltskond meeldiva olemisega mehi, kellest 5 istusid järgemööda autoroolis ja sisendasid kuni ringiga koju tagasi jõudmiseni oma meisterlike juhtimiskogemustega kõigisse ohutut kindlustunnet. Mõnega olin juba paari aasta eest kohtunud, kui Kodu Kuubis OÜ alustas tegevust ja tutvustas ennast ning iseäralikke mõtteid tekitavat põhuplaati Port Arturi kaubanduskeskuses korraldatud miniatuursel ehitusmessil. Germo Karro (27) on firma juhataja ja Tšehhis asuva Ekopanely perefirmas toodetavate põhuplaatide esindusõiguse omanik nii Eestis, Lätis kui ka Rootsis. Mikko Selg on juhatuse liige, kelle peamiseks ülesandeks ettevõtte rahaline juhtimine. Arhitekt Lembit Tork tutvus firma tegevusega Tallinnas toimunud ehitusmessil ja on seejärel üha kasvava huviga püüdnud süveneda põhuplaadi kasutusvõimalustesse, tehes selleks rohkelt erinevaid arvutusi ning mõeldes huvitavatele arhitektuurilistele kujunditele ning paljule muule ehitusega seonduvalt.

Loe edasi: Kolmel ja poolel tuhandel kilomeetril põhust inimeste tundmiseni

Sindi volikogu pidurdas linnavalitsuse kavatsust asuda täiendava bussipeatuse ehitamiseks ettevalmistuste tegemisele

9. juunil toimunud Sindi linnavolikogu istungil tegid volikogu liikmed Aleksander Kask, Anna Rougiainen ja Gerli Mets lisaeelarve arutamisel muudatuse ettepaneku, millega jäeti Jaama tänava bussipeatuse ettevalmistustöödeks vajamineva summa eraldamine eelnõust välja.

Pole mitte eriti tark tegu hakata pärast tee uuendamist seda uuesti lõikuma ja kaevama, et meetme avanedes siiski linnarahva soovile vastu tulles bussipeatust ehitada Foto Urmas Saard — Pole mitte eriti tark tegu hakata pärast tee uuendamist seda uuesti lõikuma ja kaevama, et meetme avanedes siiski linnarahva soovile vastu tulles bussipeatust ehitada. Foto: Urmas Saard

Veidi enam kui 9,5 tuhande euro suurust raha kulutatakse nüüd Pärnu maanteel täiendava osa remondiks, mis on linnapea Marko Šorini arvates samuti vajalik töö. Samas hindab Šorin volikogu napi enamuse otsust lühinägelikuks, mis jätab arvestamata suurema perspektiivi.

Teatavasti jagatakse piirkonna konkurentsi meetme osas raha Pärnu ühistranspordikeskusele, kes on korraldamas kõikidele maakonna omavalitsustele ühishanget, millega aidatakse ühistranspordipeatuseid pisut rahastada. Just selle arvestusega soovis linnavalitsus teha käimasoleva tee remondi käigus ära vajalikud sademevee ära juhtimise maa-alused tööd, et hilisemal võimaluse avanemisel ei peaks hakkama asfalti lõikama. „Kogemus on näidanud, et endist siledust pole pärast kaevetööd võimalik teekattes saavutada ja lohk jääb paratamatult alles,“ selgitas linnapea.

Šorini sõnul on täiendava bussipeatuse vajadusest juba palju aastaid kõneldud. Ühel aastal tõstatus elanikkonna ootus ka ajakirjanduse veergudele, aga siis ei leitud selle rahastamiseks häid võimalusi.

Loe edasi: Sindi volikogu pidurdas linnavalitsuse kavatsust asuda täiendava bussipeatuse ehitamiseks ettevalmistuste tegemisele

Eesti moedisainerid kolmel pühapäeval suvepealinnas

Kolmel suvisel pühapäeval – 26. juunil, 24. juulil ja 21. augustil – laotavad Eesti moe- ja ehtedisainerid Pärnus lahti oma loomingu varasalve. Juba neljandat aastat viib kuurordigalerii Central kesklinnas Aia tänava erinevaid sõidusuundi lahutaval puiesteel läbi suviseid moealleesid.

Seekordsed moepühapäevad haaravad terve päeva, kestavad keskpäevast kella kuueni õhtul ning on merekultuuriaasta puhul mereteemalised. Ilmateade lubab ilusat ilma ning ranna asemel promeneeritakse sel pühapäeval hoopis Aia tänava alleel, kasvõi supelriietes. Sündmus on külastajatele tasuta. Moeshow toimub igal täistunnil. Samas avatud ka moeturg.

Moeetenduste ajakava

Kell 12 Kollektsioon „Supelsaksad“, Piret Hallik-Sass
Kell 13 Lillemantlid, Janika Saar. Viited.
Kell 14 „Lapilapsed“, Krista Hanvere
Taaskasutusdisain, Endla Murd
Kell 15 Tuuliki ja Iris Peil „Ionic2“. Viited.
Kell 16 Helina Eha kollektsioon „Denim Sheep“, HE Design. Viited.
Kell 17 moekollektsioon „Must Joon“. Autorid Krete Beljaev, Manni Aia, ehted Kätrin Beljaev. Viited ja video.

Moeturul osalejad: Iris-Janvier, Ionic2 (Tuuliki ja Iris Peil), Raili Nõlvak, Lisa Kroeber Jewellery, Kätrin Beljajev Jewellery, Art Kvarta Jewellery, Helina Eha HE Disain ja Oriflame, Lillemantlid, Merike Varendi, Endla Murd, Piret Hallik-Sass, Krista Hanvere, V-Butiik. Kohal on ka Klaveriloomad, Oriflame, Kaire Miiteri Magrada, kohaliku toidu ja joogi valmistajad: Tori-Jõesuu Siidri- ja Veinitalu, Kapteni talu kalakohvik, Supersmuuti, Ahoy sushi, Manosun.

Kollektsioon “Must Joon”. Autorid Autorid Krete Beljaev, Manni Aia, ehted Kätrin Beljaev. Foto: erakogust →

Raido Nazarov: tahame Sindi suplushooaja piduliku avamise kujundada traditsiooniks

25. juunil korraldab Sindi linna noortevolikogu algatusrühm teist aastat väliujula ja välijõusaali avamist.

Raido Nazarov Foto Urmas Saard — Raido Nazarov Sindi ujula hooaja avamisel 2015. aastal. Foto: Urmas Saard

„Eelmisel aastal nihutasime varajasemale kuupäevale kavandatud avamispeo ebasoodsate ilmastikuolude tõttu 25. juunile ja nüüd pidasime ka sel suvel parimaks ajaks just sedasama päeva,“ rääkis noortevolikogu algatusrühma tööd vedav Sindi gümnaasiumi vilistlane Raido Nazarov, kes oli eilsel kohtumisel parajasti abis tänase koolilõpetajate peo ettevalmistamisel. „Kindlasti tahame möödunud aastal alustatud ujula kasutamise hooaja piduliku avamisega jätkata ka järgmisel aastal,“ jätkas Nazarov. „Käesolev suvi erineb seepoolest, et meil on hulga sponsoreid. Kui eelmine aasta toetas ainult Euro Bowling, siis tänavu on toetajaid väga palju, kokku 14. Esimeste seas mainiksin ära Auhinnapoe, Pärnu Pizzakioski, Pärnu kardikeskuse, CCCP põgenemistoad, Valgeranna seikluspargi ja Tallinna Taipoksiklubi.“

Alustatakse 16.00, pidu lõpeb 22.30. „Kell 23.00 peaks nooruk vastavalt kehtivale korralle juba kodus olema. Ilutulestikku ei korralda, aga erinevate valgustitega tahame siiski õhtupimedust värvilisemaks muuta,“ rääkis seltsimaja helipuldi taga toimetav Nazarov, kes püüdis samaaegselt aega leida nii koolinoortele kui ka minuga vestlemiseks.

Loe edasi: Raido Nazarov: tahame Sindi suplushooaja piduliku avamise kujundada traditsiooniks

Tehvandi suvisel suusahüppevõistlusel saavad mõõtu võtta ka pealtvaatajad

22. juunil toimub Otepääl, Tehvandil, juba traditsiooniks saanud suvine suusahüppevõistlus “Jaani hüppevõistlus”, kus omavahel võtavad mõõtu ka pealtvaatajad.

Jaan Jüris Foto Suusaliit — Jaan Jüris. Foto: Suusaliit

Suusahüppevõistlus toimub kahe hüppevooruga, lisaks on pikima hüppe võistlus, mille võidab see, kes hüppab kõige kaugemale ja jääb püsti. Pealtvaatajate vahel selgitatakse välja Hüppe Jaan ja Jaanika. Selle tarvis paigaldatakse hüppemäe jalamile MaruMägi, kus kõikidel huvilistel on võimalik hüppeid proovida ja hiljem omavahel mõõtu võtta. Parimatele on auhinnad.

“Tegemist on ühe põnevaima suusahüppevõistlusega, mis Eestis on peetud,” sõnas võistluse üks korraldajatest, Heiko Heitur. “Võistlusele võib tulla terve perega, tegevust jätkub nii suurtele kui ka väikestele. Kohal on Eesti paremik, näeme kindlasti ilusaid õhulende ja eriti põnev saab olema pikima hüppe võistlus. Loodetavasti tulevad ka üllatusvõistlejad kohale, seega hea emotsioon on garanteeritud.”

Loe edasi: Tehvandi suvisel suusahüppevõistlusel saavad mõõtu võtta ka pealtvaatajad

Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Pärimuspidu Baltica eestvedamisel toimub jaaniajal Pärnumaal lausa viis rahvalikul kombel läbiviidavat jaaniõhtut.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Alpisarved. Foto: erakogust

„Suur rõõm teada, et Pärnumaa on meie Eestimaa jaaniõhtute pundis kõige rohkemalt esindatud,“ kinnitab Eesti Folkloorinõukogu nimel Kristin Viljamaa.

Pärimuspidu Baltica on kätte jõudval suvel Balti riikide ühine rahvakultuurisündmus. Üle kolme aasta taas Eestis toimuval folklooripeol leiab olulise koha eelkõige peo pidamise kunst ja rahvakalendri pühade väärtustamine. Pärimusmuusika pidu peetakse kaunil suveaja pühal – jaaniajal.

Folkloorinõukogu pöörab sel korral oma pilgu rohkem maale ja looduse rüppe, kogukondade ja ühistegevuste keskmesse. Varajasemate linna- ja maapäevade asemel leiavad aset suured peopäevad Moostes ja Vanamõisas, väiksemad kohalikud peod külaplatsidel. Tänu innukatele külavanematele, kultuuritöötajatele ja folkloorirühmadele jõuab pärimuspidu toredatesse taludesse, küladesse, parkidesse. Balticaga on liitunud 36 eriilmelist jaanipidu kõigist maakondadest.

Loe edasi: Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Tammed võidupüha kingituseks maakondadele

Võidupüha paraadil annab Vabariigi President koos võidutulega maakondadele üle kingituse Võrumaa ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi poolt. Kingituseks on noored tammed , mis on kasvama pandud Kreutzwaldi muuseumi õuel kasvava tamme tõrudest.

President Toomas Hendrik Ilves tamme istutamisel Pärnus Foto Urmas Saard — President Toomas Hendrik Ilves tamme istutamisel Pärnus. Foto: Urmas Saard

Et muuseumi õues kasvav harilik tamm oli seal ka juba Kreutzwaldi eluajal, siis on see kui tervitus meie rahvuseepose kirjapannud lauluisalt ja rahvusliku liikumise ühelt algatajalt Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Tammetõrud said mulda pandud kolm aastat tagasi sealsamas Kreutzwaldi aias. Tamm on nii rahvalauludes kui ka “Kalevipojas” tugevuse võrdkuju. “Kalevipojaski” mainitakse puudest tamme kõige sagedamini.

Üleantavaid tammekesi ehib salm “Kalevipojast”:

Mehed seisku sõja mässul,
Raudaseina tugevusel,
Seisku kui tammed tuulessa,
Kaljumüürid marudessa.
(Kalevipoeg, 9. lugu)

Tammesid aitab üle anda Võrumaa noormees Richard Kuklane (16), kes pälvis tänavu ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi korraldatud ajalooalaste uurimistööde võistlusel “Eesti asi” vabariigi presidendi auhinna.

Tuuleiilid jätsid jälgi maha ka Sindi linnas

Eilne tugev tuul jättis Sindis mitmel pool oksarisu maha, aga jaksas ka suuremat pahandust teha.

Kooli 2b korruselamu keskosa kohal kangutas tuul juuri rebides ühe puu kraavi pervelt välja ja langetas risti üle tee ladvaga vastu maja seina. Aknad jäid terveks, seega pääsesid elanikud halvemal juhul üksnes kerge ehmatusega. Juppiteks saetud tüve otstest näeb, et selle puu iga poleks olnud ka ilma tugevama tuuleta enam mitte eriti pikk. Tänavavalgustuse kaabel on samuti maas. Kas linnas veel mujalgi midagi tõsisemat juhtus, puudub praegu veel ülevaade.

Tuulemurd Sindis Kooli tänaval. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Tuuleiilid jätsid jälgi maha ka Sindi linnas

Mälestustule tervitamine 22. juunil

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris süüdatud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Võrru.

Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru Foto Urmas Saard — Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 18.30 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi nelja ajaloolise kihelkonna – Saarde, Karksi, Helme ja Urvaste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.

Tule tervitused on Kilingi-Nõmmel (kl 19.15), Karksi-Nuias (20.00), Tõrvas (20.45) ja Antslas (22.00).

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul Võrus läidetud muinastulega Võru kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00
ühendatakse mõlemad tuled Võru kalmistul võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Kindral Johan Laidoneri selts ütleb tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tervitama!

Suvalisest laualipust Vabariigi Presidendi lipuni

Juhtus nii, et sihipäraselt ja täpse ajakavaga ettevalmistatud käik Tallinnasse vajas ootamatult mõningast ümberplaneerimist. Sindi ajalooklubi ja lipu seltsi kohaliku osakonna inimesed on korduvalt mõlgutanud mõtteid Lipuvabriku külastamisest, aga soovmõttest kaugemale pole jõutud. Nüüd pudenes võimalus ootamatult sülle ja kõhklematult olid kõik varmalt valmis seda ära kasutama.

Lipuvabrikus Foto Urmas Saard — Lipuvabrikus. Foto: Urmas Saard

Muidugi polnud mõeldav suvalisel hetkel paarikümnekesi ukse avamiseks kella anda. Mõistsime, et sellise hulgaga külastamine eeldab alati eelnevat kokkulepet, mida tehakse hea tava kohaselt mõõdukalt aegsasti. Õnneks oli mõistmine vastastikune, kui Lipuvabriku administraatorile Milla Asmule helistasin ja küsisin, kas suure erandina pääseb ka mõne tunnise ette teatamisega nende tegemisi uudistama. Jaatav vastus rõõmustas kõiki.

Milla oli küll ise muude pakiliste ülesannetega hõivatud, aga tegevjuht Karina Tõeleid võttis meid vastu lahkel naeratusel nagu oleksime ammu oodatud külalised.

Lipuvabrik OÜ on juba 22 aastat tuntust ja tunnustust kogunud. Marko kuulas tähelepanelikult Karina tutvustust ja siis tõstis suure valikuga lippude keskelt ühe laualipu välja. „Tunnen kõigi riikide lippe, aga seda lippu ma ei tea,“ uuris lippude tundja. „See on eritellimus ja kohe ei oska vastata, aga küllap on põhjust seegi välja selgitada,“ vastas Karina.

Loe edasi: Suvalisest laualipust Vabariigi Presidendi lipuni

Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“

Väljapaistva riigi- ja kirjamehe Julius Friedrich Seljamaa surmast möödus 17. juunil 80 aastat. Tähtpäeval külastasid Seljamaa rahulat Sindi linna esindus, diplomaadid ja suurmehe pojapoeg Jüri Seljamaa oma lähedastega.

Sintlased auvalves Julius Seljamaa hauamonumendi juures, Tallinna Rahumäe kalmistul Foto Urmas Saard — Sintlased auvalves Julius Seljamaa hauamonumendi juures, Tallinna Rahumäe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Delegatsioon Seljamaa sünnilinnast

Kuna Seljama on sündinud, õppinud ja mõnda aega töötanud Sindis, siis tuleb pidada endast mõistetavaks, et tema sünnipaigas pööratakse juba aastaid erilist tähelepanu Eesti teenekale poliitikule. Tallinna Rahumäe kalmistul puhkava Seljamaa kalmule rivistusid sinimustvalgete lippudega Sindi gümnaasiumi õpilased. Riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt kingitud kuldsete narmastega lippu hoidis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe. Sindit esindasid veel linnapea Marko Šorin, muuseum, ajalooklubi, lipu seltsi Sindi osakond.

Šorin rõhutas varjamatu uhkusega, et ka väike Sindi sünnitab väljapaistvaid isiksuseid, kelle pikas loetelus asub kahtlematult esimeste hulgas Seljamaa nimi. Vaatamata suurte riikide omavahelistele läbirääkimistele võivad ka lihtsas töölisperekonnas kasvanud inimesed etendada oma rahva ajaloo kujundamisel otsustavat tähtsust.

Loe edasi: Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“

Mälestusmärk Konstantin Pätsile

Käesoleva aasta 18. jaanuaril esitasid Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Poska Fond ning korp! Fraternitas Estica Riigikogu juhatusele Pöördumise, milles tegid ettepaneku rajada riigi sajandaks sünnipäevaks Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale ja esimesele valitsusjuhile Konstantin Pätsile.

Seppo Juhani Zetterberg on Soome Jyväskylä Ülikooli üldajaloo emeriitprofessor ja Soome Akadeemia liige, kelle esinemised on olnud oodatud kõigil president Pätsile püstitatava mälestusmärgi mõttetalgutel Foto Urmas — Seppo Juhani Zetterberg on Soome Jyväskylä Ülikooli üldajaloo emeriitprofessor ja Soome Akadeemia liige, kelle esinemised on olnud oodatud kõigil president Pätsile püstitatava mälestusmärgi mõttetalgutel. Foto: Urmas Saard

Möödunud viie kuu jooksul on ettepanekut arutatud nii meedias (Vikerraadio, Postimees, Eesti Ekspress jm) kui ka erinevates huvirühmades. 16. juunil leidis Tallinna Õpetajate Majas aset avalik arutelukoosolek, kus võtsid sõna ajaloolased Ago Pajur, Seppo Zetterberg, Heino Arumäe, Lauri Vahtre, Küllo Arjakas, samuti avaliku elu tegelased ja loomeliitude liikmed Mihkel Veiderma, Jüri Arrak, Mart Kalm, Rein Veidemann, Maarja Vaino, Heie Treier, Peep Pillak, Jüri Trei, Toomas Kiho jt.

Mõttevahetuse käigus tehti senistest aruteludest kokkuvõte. Rõhutati: Konstantin Päts sümboliseerib Eesti riikluse sündi – tarkust, tahtekindlust ning julgust, millega see riik loodi. Koosolekul väljendati heameelt otsuse üle korrastada riigi suurjuubeliks Kuberneri aed. Samuti tervitati Riigikogu Kantselei seisukohta, et aia rekonstrueerimise projektis nähakse ette koht võimalikule Konstantin Pätsi mälestusmärgile.

Arutelust osavõtnud tegid ettepaneku laiendada olemasolevat Kuberneri aia korrastamist juhtivat komisjoni pädevate liikmetega monumentaalkunsti alal, et käivitada ettevalmistav tegevus sobiva lahenduse leidmiseks. Kujurite Ühingu endine esimees Vergo Vernik juhtis tähelepanu vajadusele mitte venitada vastava konkursi väljakuulutamisega.

Loe edasi: Mälestusmärk Konstantin Pätsile

Kummardus Riinu hiiepuule

Laupäeval, 11. juunil, toimus Pärnu-Jaagupi alevi Uduvere õigeusu kirikus Flora kammerkoori ja torupilliansambli Linnutaja kontsert. Uduverelane Arvo Tomson märkis taoliste kultuuriürituste korraldajana, et tegu oli juba järjekorras 18. kontserdiga, millele tänavu lisandusid torupillimängijad.

Vabaõhuteenistus Riinu juures Foto erakogust — Vabaõhuteenistus Riinu juures. Foto: erakogust

Kontsert võeti publiku poolt soojalt vastu. Pärast seda toimus kontserdipaigast mitte kaugel hiiepuu Riinu juures vabaõhuteenistus. Kuigi ilmajaam oli kohale saatnud jaanikuu kõige külmema, kõige tuulisema ja kõige vihmasema päeva, kõlas ilmastikku trotsides särtsakalt Flora esituses Tuljak ja ajaloolane Aldo Kals esines sõnavõtuga.

Kallis Jaagupi rahvas, kallid uduverelased, kallid siinolijad!

Lubage kõigepealt teile edasi anda tervitus kolmelt tuntud uduverelaselt. Nendeks on Elmar Joosep ja Viljar Raidam Tallinnast ning Aleksander Šeffer Tartust. Lubage tänada uduverelast Arvot, kes koos oma sõpradega Flora kammerkoorist ja Linnutaja ansamblist külvavad kõrgetasemelist kultuuri Jaagupi ja Uduvere mail.

Loe edasi: Kummardus Riinu hiiepuule

Üllatab Sindi mänguväljakute rohkus

Esmaspäeval lõpeb Sindi linnavalitsuse poolt välja kuulutatud hange Tihase tänava mänguväljaku atraktsioonide muretsemiseks ja siis peaks selguma ka kogu kompleksi lõplik maksumus.

Mirko Reiman, Sindi linnaaednik Foto Urmas Saard — Mirko Reiman, Sindi linnaaednik. Foto: Urmas Saard

Linnapea Marko Šorin ütles, et leidub kahtlejaid kelle meelest puudub piisavalt põhjendatud mõttekus laste mänguväljakute rajamiseks ühepere elamute piirkondades. Mõne üksiku arvaja arvates leiduvat igal õuel niigi liivakast, kiik ja õunapuu ronimiseks. „Üht-teist võib muidugi inimestel koduaias olla, aga küsimus polegi ainult asjades. Ennekõike on ühised mänguväljakud sotsiaalsete oskuste arendamiseks nii lastele kui nende vanematele – kogukonna ühendamise kohad.,“ selgitas Šorin.

Linnaaednik Mirko Reiman hoidis käes projektdokumentatsiooni mappi ja tutvustas plaani. Tänavalt väljakule vaates jääb paremat kätt puhta sõreda liivaga piiratud ala. Piirde servad on ääristatud plastikmaterjaliga, et teravad servad ei tekitaks vigastusi. Vasakut kätt jääb tunduvalt suurem lookleva äärisega sõõris veidi jämedama sõelmega liivaga. Reiman ütles, et euronõuded on väga rangelt ette kirjutatud. Seepärast pidi paigaldatavate atraktsioonide ala suurendama, et vastaks kõigile ohutusnõuetele.

Loe edasi: Üllatab Sindi mänguväljakute rohkus

Võidutule teekond Valga maakonnas

Käesoleval aastal tähistatakse 23. juunil traditsioonilist maakaitsepäeva Otepääl ja võidutuli alustab teekonda samuti Otepäält. Maakaitsepäeva perepäeva külastavad USA liitlasväed.

Kaitseliidu perepäev Otepääl Foto Monika Otrokova — Kaitseliidu perepäev Otepääl. Foto: Monika Otrokova

Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik Tõnis Org sõnas, et maakaitsepäeva puhul toimub Otepää Keskväljakul perepäev, kus oma tegevust ja tehnikat tutvustavad politsei, päästeamet, kaitseliit, naiskodukaitse, Kaitseresursside Amet ja Punane rist. “Kavas on ka võidupüha paraadil Võrus osalenud kaitseliidu üksuste paraad. Külla tuleb Eesti kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi suurtükipataljon ning külalistel on au näha USA liitlasi lahingusoomukitel koos kaasaskantavate tankitõrjeraketiheitjatega,” selgitas major Tõnis Org.

Valga militaarteemapark korraldab relvanäituse ja laserlahinguid, proovida saab laskesimulaatorit, avatud on militaarkauplus “Välk ja pauk”. Meeleolu loob Pühajärve puhkpilliorkester, sõdurisuppi pakub naiskodukaitse. Presidendi läkitatud võidutule toovad Otepääle noorkotkas Paul Poderat ja kodutütar Marge Tamm. Edasi viivad Valgamaa omavalitsusjuhid tule oma valdadesse ja linnadesse.

Loe edasi: Võidutule teekond Valga maakonnas

Juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestuskogunemine Leinapargis

Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus “Pärnu Memento” korraldas väljakujunenud tava kohaselt täna keskpäeval juuniküüditamise 75. aastapäevale pühendatud mälestuskogunemise Pärnu Leinapargis, kustkaudu tollel õuduste ajal veeresid loomavagunid peamiselt naiste, laste ja vanuritega, aga ka elujõus meestega Venemaa viletsuse ja vägivalla meelevalda.

EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa Foto Urmas Saard — EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa. Foto: Urmas Saard

Alustati hümniga. Seejärel luges EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa pühakirja 137. psalmi: „Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile. Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi! Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks.“

Taremaa sõnul võiks loetud tekstist mõned nimetused asendada meie rahva lähiminevikuga seonduvalt ja mitme aastatuhande tagune ning geograafiliselt Eestist kaugel elavate inimeste kogemus ei erinegi oluliselt sellest, mida Maarjamaal on pidanud rahvas taluma.

„Nii palju kui olen osalenud ‘4l. või ’49. aasta küüditamise mälestustel, on kohalviibinud olnud valdavalt eakamad inimesed, kes ise kõike läbi elanud ja noori kohtab üsna harva. Mõnes mõttes on see ka võibolla loomulik. Uuringud näitavad, et mida enam kaugeneb aeg neist sündmustest, seda vähem sellest huvitutakse. Rohkem peavad selle meenutamist tähtsaks need, keda see on isiklikult või lähedaste kaudu puudutanud.“

Loe edasi: Juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestuskogunemine Leinapargis

Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

Homsel üleriigilisel leinapäeval heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalippe oodatakse heiskama kõiki teisigi.

Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis Foto Urmas Saard — Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis. Foto: Urmas Saard

Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8.00 ja langetatakse 22.00. Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed juhib tähelepanu asutustele, kelle lipumastides on heisatud välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lipud. Neil palutakse lipud asendada leinalipuna heisatud Eesti lipuga. Riigiasutuste, maakondade ja omavalitsuste, samuti organisatsioonide ja ettevõtete lipud heisatakse koos Eesti lipuga leinalipuna.

Leinalipp heisatakse lipumasti nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.

Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti neist umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid.

Loe edasi: Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

Pilte lipu päeva pühitsemisest Haapsalust, Tallinnast, Põltsamaalt

Lisaks varem avaldatud sinimustvalge lipu sünnipäeva tähistamistele Sindis ja Pärnus on allpool tehtud tagasivaade 4. juuni sündmustele veel Haapsalus, Tallinnas ja Põltsamaal.

Lipu päev Haapsalus Foto Karin Luiga — Lipu päev Haapsalus. Foto: Karin Luiga

Täiendav ülevaade on koostatud Eesti lipu seltsi juhatuse esimehe Jüri Trei palvel, et toodud näidete abil anda rohkem mõtlemisainet sellest, milliseid erinevaid võimalusi jätkub sinimustvalge lipu tähtsustamiseks. Trei sõnul korraldasid Eesti lipu seltsi liikmed lipu päeva üritusi Tallinnas, Sindis, Pärnus, Haapsalus, Otepääl, Põlvas, Jõgeval, Põltsamaal, Toris jm.

Kaitseliidu Lääne maleva kodulehelt teade Haapsalu kohta

Eesti lipu päeval heisati Haapsalu linnavalitsuse ees pidulikult riigilipp, mille heiskasid kaitseliitlased Siim Jeeberg ja Jaan Stoletov. Haapsalu linna lipu heiskasid Naiskodukaitse liikmed Kai Silmer ja Malle Sepp. Euroopa Liidu lipu heiskasid kodutütar Marie Keldrima ja noorkotkas Roger Rohilaid.

Liputoimkonna esimees oli Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonna pealik leitnant Sulev Luiga. Lipurivis oli 15 lippurit oma organisatsioonide, ühenduste ja koolide lippudega.

Loe edasi: Pilte lipu päeva pühitsemisest Haapsalust, Tallinnast, Põltsamaalt

President Toomas Hendrik Ilves külastas koos abikaasaga Pärnut ja istutas tamme

Täna peale viit istutas Pärnut külastanud president Toomas Hendrik Ilves punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu Pärnu rotarid soovivad kujundada presidentide parki.

President Toomas Hendrik Ilves istutab Pärnus punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale Foto Urmas Saard — President Toomas Hendrik Ilves punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale. Foto: Urmas Saard

Veerand tundi enne presidendi kohalejõudmist tuli esimesena valmis seatud puu juurde Pärnu Rotary klubi liige ja pargi mõtte eestvedaja Väino Hallikmägi, kelle käed hoidsid nelja labidat ja kastekannu. „Tahame istutada ringikujuliselt 8 meetriste vahedega,“ rääkis Hallikmägi. Alles möödunud laupäeval istutasid tamme Arnold ja Ingrid Rüütel. Juba varem, 13 aastat tagasi istutas president Rüütel samasse parki pihlapuu. Veel on oma puu sinna mulda pistnud Sloveenia president Milan Kućani ja Poola president Aleksander Kwasniewski. Iga puu juures on väike selgitav vaskplaadike. Hallikmägi ütles, et edaspidi tahetakse teavitus teha kättesaadavaks QR-koodi abil mitmesse keelde ümber pandult.

Linnavalitsusele esitatud kavandis on määratud kohad 19 nimelisele pingile välja ehitatavate teede äärde, mida hakkavad valgustama nägusad valgustid. Teede ristumiskohta, kus presidendi auto täna peatus, plaanivad rotarid pronksist maamärgi paigaldamist.

Loe edasi: President Toomas Hendrik Ilves külastas koos abikaasaga Pärnut ja istutas tamme

Taas kuuleb Kõivualutse päeva Päikesegongi kõmisemas

Kõivualutse laadapäev toimub 11. juunil algusega kell 9.00 ajaloolise ja käänulise Postitee äärsel neljarealisel kasealleel. Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal. Juba kolmandat korda toimuva Kõivualutse päeva traditsiooniline avalöök kostub ligi meetrise läbimõõduga suurelt Päikesegongilt, mille kõla hajutavat taevast vihmapilved.

Postiteel, Ihamaru külas Foto pressisõnumiga — Postiteel, Ihamaru külas. Foto: pressisõnumiga

Kaskede all etendub stiilipuhas külajant “Hullud naised” Tartu huumoriklubilt “Kihva”. Keskpäeval moodustub kõigist kohalviibijaist ühendkoor ja lauldakse kolm isamaalist laulu. Kes laulab peast, kes vaatab sõnu laululehelt, aga Ihamaru kilomeetripikkune kaskedeallee lööb kajama sellistest lauludest, mida oleme kuulnud maast madalast. Lisaks esinevad tantsutrupid mitmest Lõuna-Eesti nurgast.

Toimub ka suur laadaloos müüjate ning sponsorite panusest, kus ükski pilet ei jää võiduta. Oma kaupa ja põnevaid oskusi pakkuma on registreerunud rohkem kui sada müüjat ja esindatud on kõik laatadele omased kaubagrupid, aga leidub ka üht-teist sellist, mida selliselt laadapäevalt ei oskaks oodata. Jaanieelsele kauplemisele kohaselt on võimalik saada taimi ilu- ja tarbeaeda. Naaberkülast tuleb Lõuna-Eesti auhinnatud suitsusaunasingi meister. Paljud vanakraamikaupmehed on leidnud, et on väga kohane linnulaulu ja kasekohina saatel oma kaupa vahetada. Päeva märksõnadeks ongi kased ja rohelus. Kohapeal saab külastaja enesele oma kätega laupäevaseks saunaõhtuks sobiva kaseviha kaasa meisterdada Rahvalik laadapäev Võrumaa põhjaveerel kutsub kokku rahvast Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaalt ja siia mahub meid tuhandeid. Info: www.ihamaru.eu

Käesoleval nädalal võeti käsile Sindit läbiva Pärnu maantee 520 meetri pikkuse lõigu uuendamine

Esimese tööna alustati kruusaste teepeenarde peale kogunenud mulla ja rohumätaste koorimisega.

Tööde hulka on arvatud tasandusfreesimine ja täielikult asfaldiga ülekatmine. Linnavalitsuse peatuses valmivad uued bussiooteplatvormid. Korrastatakse kiriku kurvi viraaž, samuti Kalamaja tee ja Jaama tänava ristmikud. Kavatsetakse välja ehitada uus bussipeatus, mis saab olema mõlemas suunas Jaama tänava lähedal. Sindi linna eelarvest rahastatava projekti maksumus ületab 74 tuhandet eurot.

Teepeenra puhastamine. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Käesoleval nädalal võeti käsile Sindit läbiva Pärnu maantee 520 meetri pikkuse lõigu uuendamine

Piltuudis Pärnus peetud üleriigilisest neidude- ja naiskooride laulupäevast “Üle Maarjamaa”

Eesti lipu päeval Pärnu Vallikäärus toimunud laulupäeva repertuaar, lavastus ja kujundus sobitati kokku Eesti lippude ja lipuvärvidega.

Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn VõrkMartin Lipp Foto Urmas Saard — Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn Võrk/Martin Lipp. Foto: Urmas Saard

Esines 84 neidude- ja naiskoori umbes 1700 lauljaga. Kõige arvukamalt oli esindatud Tallinn ja Harjumaa, 31 kooriga. Poole vähem oli Tartust ja Tartumaalt, aga võrreldes ülejäänud maakondadega ikkagi muljetavaldavalt palju. Pärnumaad esindas 9 koori, mujalt oluliselt vähem.

Laulupäeva kandev teema oli naine kui elu andja, kodu looja, hoidja. Maarjamaa on kui kodu, kui aken maailma, aken mehe südamesse, aken, mis ootab, et lapsed alati koju tagasi tuleksid. Naine on tugev igas olukorras, ka siis, kui mehi enam kõrval pole, naine on tubli igas olukorras, saab kõigega hakkama. Neidudekoori laulud kandsid endas naiseks kasvamise, armumise, armastuse, uue põlvkonna ja kodu loomise sõnumit.

Peo kunstiline juht oli Toomas Vool, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Piret Bergmann, tekstid Helle Kirsilt, kontserti juhtis Märt Avandi.

Loe edasi: Piltuudis Pärnus peetud üleriigilisest neidude- ja naiskooride laulupäevast “Üle Maarjamaa”

Mais tõusis Elroniga tehtud sõitude arv uue rekordini

Reisirongiliiklust korraldava Elroni rongidega tehti maikuus 620 000 sõitu – enim viimase 15 aasta jooksul.

“Eelkõige on kasvanud igapäevaselt rongiga reisijate hulk, seda kinnitab perioodipiletite müügi märkimisväärne suurenemine. Võrreldes aastatagusega kasutati tänavu mais 18% rohkem perioodipileteid,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. “Üha rohkem inimesi teeb oma igapäevaste liikumiste osas keskkonnateadlikke valikuid ning rongiliiklus on selles osas kindlasti parim alternatiiv. ” Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on rongiga tehtud sõitude arv kasvanud 6%.

“Püüame jätkuvalt sõiduplaani reisijatele sobivamaks muuta ja võimaluste piires oleme suurendanud ka väljumiste arvu. Võrreldes eelmise aasta maiga on Elronil juurde tulnud igapäevased väljumised Tallinn-Narva ja Tallinn-Keila liinile ning nädalavahetuse reisid Tartu-Piusa ja Tallinn-Paldiski liinile,” lisas Ronnie Kongo.

Pärnus Papiniidu sillal. Foto: Urmas Saard →

Sindis toimus nelja noore leeriõnnistamine

Pärast seda, kui EELK Sindi kogudus võis 1998. aastal linnalt ostetud hoone oma isiklikuks palvemajaks pühitseda, peeti täna esmakordselt nelja noore leeriõnnistmine, mille viisid läbi Lõuna-Eesti piiskop Joel Luhamets ja Sindi koguduse õpetaja Tõnu Taremaa.

Täna EELK Sindi koguduses leeriõnnistuse saanud noored Foto Urmas Saard — Täna EELK Sindi koguduses leeriõnnistuse saanud noored. Foto: Urmas Saard

Missa alguses pühitses piiskop Joel Luhamets altari tagaseinale paigaldatud uue risti. Õpetaja Taremaa ütles, et rist osteti koguduse oma raha eest Poolast. Rist ei ole eritellimusega valminud, vaid muretseti masstoodangu valikute hulgast. Missa lühijutluse pidas Taremaa.

Armulauaga jumalateenistuse kõige oodatum osa oli leeriõnnistamine. Liis, Georgina, Maarjalis ja Maarika on läbinud pühapäevakooli. Liis ja Maarika on ka ise õpetanud pühapäevakooli õpilasi. Täna otsustasid nad läbimõeldud sisevaatluse põhjal ja õpetuse omandamise abil võtta vastu ususõnum. Kaaskristlaste ees seistes vastasid nad kõhklematult esitatud küsimustele jah-sõnadega. Nüüdsest on noored täieõiguslikud koguduse liikmed, mille kinnituseks saadi ka vastav leeritunnistus.

Kirikupalvele järgnes leeritatutele esimene armulaua sakrament, mis meenutab Kristuse surma eelset lauas istumist oma jüngritega, kellele ta jagas leiba ja veini. Luterliku tava järgi asub sümboolse kujundina leivas ja veinis Jeesuse ihu ning veri, mis lunastas inimese tema möödalaskmistest ehk pattudest.

Loe edasi: Sindis toimus nelja noore leeriõnnistamine