Tallinna televisioon külastab Sindit

Tallinna televisiooni saatejuhid Kersti Sarapuu ja Jaak Aab töötavad koos võttegrupiga täna ja homme Sindis, kus kogutakse „purki“ linna mitmekülgset elu.

Johannes Mets, Jaak Aab, Kersti Sarapuu Foto Urmas Saard
Johannes Mets, Jaak Aab, Kersti Sarapuu. Foto: Urmas Saard

Uue telesarja Kodupaik esimene väljapool Harjumaad tehtud saade tutvustas Paidet, järgmine Põlvat. Sarapuu selgitas, et saate kontseptsiooni kohaselt ollakse ühel nädalal Harjumaalt eemal ja siis jälle Tallinnas. Elu pealinnas käsitleb korterelamuid ja -ühistuid.

Sellel nädalal siis nelja tuhande elanikuga Sindis. „Kuidas sinna valikusse Sindi sattus, pole ma täpselt aru saanud,“ kehitas õlgu mõned päevad varem Sindi linnapea Marko Šorin. „Minul on kahju, et tullakse saadet tegema sügisel, kui Eesti väikelinnad on kõige koledamad – lehed langenud, udu, pimedus. Võinuks tulla siis kui meil on ilus rohelus,“ poetas linnapea oma arvamust. Aga teleinimestega vesteldes näis, et neid huvitab raagus puude ja ilmetu sügisvaate asemel hoopis rohkem inimeste toimekus. Siiski vaadati ka paisu, mille langev vesi on ühtviisi põnevust tekitav kõigil aastaaegadel, aga ilmselt mitte enam kauaks. Sindi gümnaasiumit külastati täna ja minnakse sinna veel järgmiselgi päeval. Huvi pakuvad seltsimaja, muusikakool, noortekeskus, lasteaed, automudelismi ringrada.

Loe edasi: Tallinna televisioon külastab Sindit

Teaduste Akadeemia Majas kõneldakse Eesti riigi ehitajatest

Neljapäeval, 19. novembril, toimub Tallinnas Teaduste Akadeemia Majas ajalookonverents
„Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson – Eesti riigi ehitajad“.

Suursaadik Kirsti Narinen 21 oktoobril mõttevahetusel Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva raamistikus Foto Urmas Saard
Suursaadik Kirsti Narinen 21. oktoobril mõttevahetusel “Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva raamistikus?” Foto: Urmas Saard

Toimuv konverents jätkab mõttearendust, millega alustati 21. oktoobril Toompeal asuvas Soome Suursaatkonnas – omaaegses Konstantin Pätsi kodus, kus suursaadik Kirsti Narineni kutsel ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel leidis aset mõttevahetus „Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raamistikus?“ Siis esines peaettekandega ajalooprofessor Seppo Zetterberg ja sellele järgnenud arutelus osales kümmekond ajaloolast ning avaliku elu tegelast. Teiste hulgas ka varasemad Soome suursaadikud Eestis Jaakko Blomberg ja Jaakko Kalela.

Nagu oktoobris, nii ka sellel konverentsil juhib päeva Trivimi Velliste, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum esimees.

Esinemiseks on nõusoleku andnud Seppo Zetterberg, „Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson – Eesti riigi ehitajad“; Krista Aru, „Jaan Tõnisson ja Eesti eneseteostus“; Rein Veidemann, „Retooriline Konstantin Päts“; Toomas Anepaio, „Jaan Tõnisson juristina“; Jaak Valge, „Konstantin Päts, Jaan Tõnisson ja vabadussõjalased“; Tiit Riismaa, „Eesti Vabariigi keerulised valikud 1930–1940“.

Konverentsi korraldavad Konstantin Pätsi Muuseum ja Jaan Tõnissoni Selts, toetab Tallinna Teadlaste Maja.

Urmas Saard

Saksa okupandid ei takistanud jääst Vabadussõja mälestussamba püstitamist

„9. novembril möödub 91 aastat Vabadussõja mälestussamba avamisest Haapsalus,“ kirjutab Kaitseliidu Lääne maleva tegevliige Heiki Magnus täna oma facebooki lehel. Ta on ka Eesti Eruohvitseride Kogu, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuste liige, kelle pidevaks hooleks on meie kodumaa sangarite mälestuse hoidmine. Sellepärast ärgitab Magnus Läänemaa ja Haapsalu rahvast täna õhtul läänlaste vabadussõja mälestussamba jalamile mälestusküünlaid süütama.

Heiki Magnus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust väljumas Foto Urmas Saard
Heiki Magnus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust väljumas. Foto: Urmas Saard

Ausammas püstitati üldrahvaliku korjanduse teel

Kasutades ajalehe Lääne Sõna, Waba Maa ja ajalooraamatu „Vana – Läänemaa ajaloo radadel II“ materjale koostas Magnus lühikese ülevaate Haapsalusse püstitatud Vabadussõja mälestussamba saagast.

Haapsalu Kaunistamise Seltsi algatusel otsustati 1922 aastal rajada Vabadussõjas langenud Läänemaa sõjameestele mälestussammas Haapsalu turuplatsile, tänase nimetusega Lossiplatsile. 1923 a 20. jaanuaril toimus Haapsalus koosolek, moodustati maakondlik mälestussamba ehitamise komisjon, kuhu kuulusid dr Hans Alver, kunstnik Roman Haavamägi, Peeter Reikmann, Hugo Valma ja Davidoff. Nende otsusel kuulutati välja Vabadussõja mälestussamba kavandi võistlus.

Konkursil osalesid tuntud kujurid Jaan Koort, Voldemar Mellik ja Anton Starkopf, samuti Haapsalu mees Roman Haavamägi. Võitjaks osutus Voldemar Melliku kavand. Temalt telliti töö ja mälestussamba ehitus.

Loe edasi: Saksa okupandid ei takistanud jääst Vabadussõja mälestussamba püstitamist

Näitus „Sindi 77“ tutvustab linna erinevate aegade võrdluses

Pärnus asuva Agape kiriku galeriis on kuni 26. novembrini avatud päevapiltnik Henn Soodla näitus „Sindi 77“, mida saab külastada pühapäevast neljapäevani kümnest kaheni.

Näituse Sindi 77 autor Henn Soodla ja Sindi linnapea Marko Šorin Agapes Foto Urmas Saard
Näituse “Sindi 77” autor Henn Soodla ja Sindi linnapea Marko Šorin Agapes. Foto: Urmas Saard

Agape avar fuajee annab suurepärase võimaluse väga esinduslike näituste korraldamiseks, mida Pärnu Postimehe kauaaegne päevapiltnik Henn Soodla on varemgi kasutanud ja kavatseb samaga jätkata edaspidigi. Küünlakuul avas ta Pärnu kolme ajajärku hõlmava mahuka fotonäituse “Kuurortlinna visioonid”, milles piltnik kõrvutas ühesuguseid vaateid erinevatel aastatel pildistatud fotodega. Midagi sarnast näeb nüüdki, kui seintele on paigutatud poolsada Sindit kirjeldavat fotot.

Fotograafiaga puutus Soodla kokku kaunis varajases lapsepõlves. Juba kümneaastaselt ostis ta enda tööga teenitud raha eest 6×6 fotokaamera Ljubitel (Любитель). Fotograafi töö andis talle teenistust umbes 30 aastat Pärnu Postimehele pildistades. „Sain 5+25,“ naeris Soodla ja jutustas, kuidas ta 1983-st saadik kuni 2009. aastani Pärnu Postimehele töötas. Alguses oli lehe nimi siiski Pärnu Kommunist. Enne ’83-dat tööraamatuga tööle kutsumist oli ta lehele juba 5 aastat üksikute tellimustena pildistanud.

Loe edasi: Näitus „Sindi 77“ tutvustab linna erinevate aegade võrdluses

Winny Puhh kavatseb eelseisval Sindi Rockil oma 2015. a esinemistele punkti panna

Tänavu esinevad Eesti vanima traditsiooniga Sindi Rockil OL, SSB, Eleegium, Winny Puhh ja tuleetendust teeb Kelfirius.

Koostöös linnavalitsuse ja seltsimajaga

Sindi Rrock 2015 korraldajad Kairi Gustavson ja Anneli Uustalu Foto Urmas Saard
Sindi Rrock 2015 korraldajad Kairi Gustavson ja Anneli Uustalu. Foto: Urmas Saard

Käesoleval aastal on Sindi Rock 2015 peakorraldajateks ühetaoliselt omavahel ülesandeid ja vastutust jagades Sindi linnavalitsus ja seltsimaja. Linna haridus- ja kultuurinõunik Kairi Gustavson ning seltsimaja juhataja Anneli Uustalu alustasid ettevalmistustega juba palju kuid tagasi, et 14. novembrile kavandatud muusikasündmus korda läheks. Linnavalitsus on selleks puhuks aegsasti eraldi eelarvereale kirjutanud 2500 € ja loodab plaanitud summaga hakkama saada. Täna särasid mõlemad naised rõõmsas enesekindluses ja kinnitasid, et senine hästi kulgenud ettevalmistustöö lubab igas eas ja erinevate eelistustega rockisõpradele nauditavaid hiliseid õhtutunde, mis märkamatult kulgevad kaugele üle kesköö.

Ohutuse pärast ei muretseta

Sarnaselt esimesele Sindi Rockfestivalile 1969. aastal esineb seegi kord neli bändi. Igale lavale astuvale bändile eraldatakse üks tund esinemise aega, aga arvestatakse ka võimalusega, et mõni soovib pikemaltki esineda. Kelfiriuse tuleetendus „Punk“ peaks kestma paarkümmend minutit.

Loe edasi: Winny Puhh kavatseb eelseisval Sindi Rockil oma 2015. a esinemistele punkti panna

Saima Sellak-Martinson: mõeldes hingedepäevale

Jõulukuul 2002 Tallinna Toompea Kaarli Kirikus piiskop Einar Soone poolt diakoniseisusesse pühitsetud Saima Sellak-Martinson on varem tähistatud hingedepäeval avaldanud mõtteid, mis ajatuse mõistes on tänagi sama kaalukad.

Täna, hingedepäeval, Sindi kalmistul Foto Urmas Saard
Täna, hingedepäeval, Sindi kalmistul. Foto: Urmas Saard

2. novembril tähistame hingedepäeva, mis kuulub hingedeaja sisse. See on periood eesti rahvakalendris, mil oodati koju surnud esivanemate hingi, neid austati, neile kaeti tuppa või sauna toidulaud, neil paluti kaitsta karja ja põldu…

Meie ajal, mil enamasti enam põlvkonniti koos ei elata ja inimesed kolivad palju, on selle müstilise aja tähendus ehk pisut teisenenud. Kodus mälestatakse oma armsaid, mäletades neid fotode, öeldud sõnade ja tegude põhjal, meenutatakse koosveedetud aegu, süüdatakse küünlad surnuaial ja kodude akendel.

Hingedepäeval mõtleme ehk pisut rohkem surmale ja tajume ka iseenda piiratust. Sel ajal on lihtsam jaatada tõsiasja, et olemine oma eri pooltega – nähtava ja nähtamatuga – on üks tervik. Me tajume, et inimese olemasolu siin maailmas ei piirdu ainult otseselt nähtava ja kogetavaga, sest ka siis, kui inimene toetub puhtalt mõistusele ja ei usu igavest elu, ei kao surres jäljetult keegi. Jäävad mälestused, jäävad esemed, mis lähedast meelde tuletavad. Lisaks on meil usklikena lootus saada kunagi üksteisega kokku igaveses kodus, seal, kus Issand elab ja valitseb.

Hingedeajal mõtleme ehk enam siit ilmast kutsututele, meenutame neid, aga ärgem selle kõrval unustagem ka lähedasi, neid, kes on meie lähedal, kellega suhtleme igapäevaselt…

Erikutsekool nr 35 avati 50 ja suleti 25 aastat tagasi

Täna kogunesid Paikusel pea kolmkümmend kunagise Erikutsekooli nr 35 töötajat, et meenutada 25 aasta pikkust käekäiku õppeasutusel, mis avati 50 ja suleti 25 aastat tagasi.

Taaskohtumine Foto Urmas Saard
Taaskohtumine. Foto: Urmas Saard

Erikutsekool nr 35 moodustati 1. septembril 1965 endise Pärnu alaealiste koloonia baasil, mis allus tolleaegsele Eesti NSV Ministritenõukogu Riikliku Kutsehariduse Komiteele. Õppeasutus reorganiseeriti Erikutsekool nr 2-ks 27. septembril 1984 ja likvideeriti 19. augustil 1990. Rahvasuus mäletatakse kooli ka Sindi erikutsekoolina, aga Sindis pole sellist kooli siiski mitte kunagi olnud.

Ammuste töötajatega taaskohtumise korraldasid praegune Seljametsa muuseumi juhataja Laine Järvemäe, Paikuse põhikooli direktor Aare Külaots, Sindi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe. Järvemäe töötas kooli algusest kuni sulgemiseni eesti keele õpetajana. Külaots õpetas füüsikat ja matemaatikat. Roosimäe andis ajaloo tunde.

Esmalt koguneti Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli juurde, kust alustati ringkäiku hoonetes, mis varem kuulusid erikutsekoolile. Teejuhiks oli kolledži kursant Ivar Mänd. Järvemäe mäletab umbkaudset asukohta praeguste lipuvarraste joonel, kuhu maeti suletud Erikutsekool nr 35 nimetahvel.

Loe edasi: Erikutsekool nr 35 avati 50 ja suleti 25 aastat tagasi

Piltuudis: lehelanguskuu lõpul Kadrioru pargis

Luigetiik Kadriorus Foto Urmas SaardKadrioru pargi tuntuim veekogu on Luigetiik, mis rajati aastal 1740. Vikipeedia andmeil on Luigetiik mitmeid kordi umbe kasvanud. Tiigi keskel olevale saarekesele ehitati möödunud sajandi kolmekümnendatel kõlakoda, tiik ääristati paekallastega ja rajati purskkaevud. Samal ajal rajati ka päikesekella väljak. Tiigi suurem uuendamine toimus 2006. aastal.

 

 

Luigetiik Kadriorus. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Piltuudis: lehelanguskuu lõpul Kadrioru pargis

Sindis korraldatakse Eesti karikaetapp automudelite juhtrajasõidus

Kolletamiskuu viimasel päeval peetakse Sindi automudelismi juhtrajal taas Eesti karikaetapp.

Automudelismi Eesti Karikasarja hooaja lõpetajad Sindis 2014 a 29 novembril Foto Urmas Saard

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelispordi ja Sindi ANK-i tehnikaringi juhendaja, loodab eeloleval laupäeval näha Sindi ringrajal paar- kuni kolmkümmend võistlejat Äksist, Haapsalust, Tallinnast, Jõõprest ja muidugi ka Sindist. Kavas on klassid PR-24 (produkt), F1-32 (vormel), Open-12 ja ES-24 (suur eurosport). Avastardiks peaksid võistlejad valmis olema kella kümneks.

Autasustamisel jagatakse karikaetapil ainult diplomeid. Karikad antakse tänavu novembris viimasel etapil Äksis.

  Karikasarja hooaja lõpetajad Sindis 2014. a. Foto: Urmas Saard →

Samal teemal

ISRA 2015 toimumispaik Štirin´is Foto Johannes Mets

 

Prahas peeti ISRA 2015 maailmameistrivõistlused juhtrajasõidus

 

Sindi automudelismi ringrajal Foto Urmas Saard

 

Eestist võistleb automudelismi maailmameistrivõistlustel neli sõitjat

Lipu selts avaldas tänu tublimatele

Eile kogunes Eesti lipu selts üldkoosolekule Poska maja peeglisaali, kus mitmete muude päevakava toimingute kõrval tänati tegusaid inimesi. Lipu seltsi juhatuse otsusega leiti, et sedakorda väärivad austust ja kiitust Tõnu Aru, Eve Ester, Jaan Kolberg, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Heldur Paulson, Milla Asmu, Karina Tõeleid.

Tõnu Aru, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Milla Asmu, Jaan Poska (vahakuju), Heldur Paulson, Karina Tõeleid Foto Urmas Saard
Tõnu Aru, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Milla Asmu, Jaan Poska (vahakuju), Heldur Paulson, Karina Tõeleid. Foto: Urmas Saard

Raamatusse „Tõnu Aru elu“ kirjutas teeneline filmitegelane Vaike Kalda sama „hüüu“, mida oli juba varem öelnud seoses auväärse vanahärra 80. juubeliga. Sellest siin ainult kaks lauset: „Tõnu on kõvahäälne mees, keda armastavad foto- ja filmikaamera ning naised, lapsed ja lapselapsed. Ta jõuab edukalt toimetada mitmel rindel, loominguliseks toeks tubli Eve.“ Küllap seepärast ka tänukiri Eve Esterile.

Pärnu juurtega Jaan Kolberg on Eesti tunnustatud dokumentaal- ja mängufilmirežissöör, stsenarist, operaator, monteerija ja produtsent, keda väga sageli kohtab mitmesugustel isamaalistel sündmustel.

Tõnu Simson on see oluline mees, kelle mõttealgatusest kujunes välja traditsioon ka Pärnus tähistada igal 4. juunil lipu sünnipäeva suure pidulikkusega, nagu seda Tallinnas Kuberneri aias tehakse juba 11 aastat. Pärnus alustati 2007. aastal. Ta ei ole mitte üksnes mõtete algataja, vaid samas nende realiseerija ja pidevalt kõiges kaasa aitaja.

Loe edasi: Lipu selts avaldas tänu tublimatele

Hans Miilberg, tuntud inimene Sindi Linnaraamatukogus

Eile üllatas Sindist pärit kauaaegne Estonia teatri solist Hans Miilberg oma sünnilinna raamatusõpru sellega, et töötas ja vestles paar tundi linna raamatukogus.

Hans Miilberg Sindi raamatukogus Foto Urmas Saard
Hans Miilberg Sindi raamatukogus. Foto: Urmas Saard

Üleriigilised raamatukogupäevad kestavad traditsiooniliselt 20.–30. oktoobrini, tänavu juba 25. korda. Kõikjal Eesti raamatukogudes kutsuti 27. oktoobril tuntud inimesi raamatuid laenutama. Kuna tegemist muusika-aastaga ja ooperilaulja on Sindis sündinud, kasvanud ja koolis käinud, siis oli Hans Miilbergi kutsumine raamatuid laenutama kahtlematult parim valik.

Parajasti, kui laenutuslaua juurde jõudsin, kuulsin meeldivat baritonikõlalist itaaliakeelset juttu. Hetk hiljem selgus ka põhjus. Keegi härrasmees tagastas itaalia-eesti sõnaraamatut. Olevat Itaalias käinud ja tarviliku raamatu kaasa võtnud. Tema ise küll hoidus targu Miilbergi võõrkeelsele vestlusele vastamast, aga lustlik meeleolu oli sellega kenasti loodud. Humoorikat alatooni oskas ta kasutada olulistest asjadest rääkideski. Ka raamatute tagastamise tähtajale viidates tegi seda sellisel hoiataval viisil, mis kiskus kõigil suunurgad muigele. Hea tuju tekitamine ongi talle omane isikuomadus. Rohkem küll hinnatud andeka lauljana, tuntakse Miilbergi siiski ka hea näitlejana.

Loe edasi: Hans Miilberg, tuntud inimene Sindi Linnaraamatukogus

Maie Tamme 75

Suure vahetunni ajal kogunesid täna keskpäeval Sindi gümnaasiumi töötajad õpetajate tuppa, et õnnitleda kahte õpetajat nende sünnipäeval. Aukohale asetusid nii Tatjana Estreich kui Maie Tamme, kuigi esimesel kulub veel aega 75. sünnipäeva tähistamiseks.

Maie Tamme ja Tatjana Estreich Foto Urmas Saard
Maie Tamme ja Tatjana Estreich. Foto: Urmas Saard

Maie Tamme on Sindi gümnaasiumis õpetaja ametit pidanud alates 1974-st aastast. Jätkuvalt õpetab ta geograafiat ja bioloogiat. Lisaks tööle koolis jõuab ta veel palju muudki. „Huvialasid on mul peale maalimise veel palju teisigi. Reisimine giidina või lihtturistina. Lugemine, eriti aime- ja ilukirjandus, palju on kunstikirjandust, hindan Wiiraltit. Käsitööna meeldib õmblemine. Kalligraafia,“ rääkis Tamme hiljuti Sindi Linnaraamatukogus Külauudiste portaalile antud usutlusel. Seal on praegugi veel viimaseid päevi avatud tema maalide näitus. Aga Sindi muuseumis avas ta oma juubeliaasta puhul käsitöö näituse.

Sünnipäeva tervitusmarssi mängis viiulil õpetja Lembit Roosimäe. Õnnitlejate rivis seisid ka Tamme õpilane, Sindi linnapea Marko Šorin ja linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kairi Gustavson.

Loe edasi: Maie Tamme 75

Sindi linna 2015. aasta kodukaunistamise preemia läks Väike-Põllu tänavale

Sindi linnavalitsuse 26. oktoobri istungil otsustati kinnitada Sindi linna kodukaunistamise käesoleva aasta konkursi võitjaks eramu aadressil Väike-Põllu 3 ja premeerida selle omanikku Enn Evestust 200 euroga.

Väike-Põllu 3 Sindis Foto Urmas Saard
Väike-Põllu 3 Sindis. Foto: Urmas Saard

Viimastel aastatel välja kujunenud tava kohaselt toimub kauni kodu omaniku austamine samaaegselt iseseisvuspäeva tähistamisega. Rahalise preemia juurde kuulub ka elamu külge kinnitatav ehisplaat. Täna käis rõõmsat sõnumit teatamas Sindi linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast.

Majale lähenedes köitsid pilku ümarad vormid arhitektuursetes detailides ja iluaia kujunduses. Eriti põnevalt mõjub kerakujuliseks pügatud elupuude rida elamu esisel. Peremehe enda valmistatud metallist varbaed on hästi läbi paistev ja seetõttu eesõue maitsekas kujundus suurepäraselt nähtav ka tänaval mööduvatele inimestele. Oktoobris enam roosid ei õitse, aga taimede varte rohkus lubab kujutleda suvist õite ilu. Erinevaid okaspuid näeb nii ees- kui tagaaias. Valitud värvide, struktuuri ja looduslike töötlustega graniitkivid asendavad hästi aiaskulptuure. Miniatuurseid puitskulptuure tabab silm oskuslikult leitud okstes ja sama huvitavaid kujutlusi võib tekitada ka seina äärde asetatud kasepahk. Vähemalt kolm linnupuuri puude võrades kõnelevad peremehe sõprusest lindudega. Siiski kuldnokki ta enda juurde ei oota ja eelistab teisi. Väike veepeegel lisab taimede keskele ergastavat ilu.

Loe edasi: Sindi linna 2015. aasta kodukaunistamise preemia läks Väike-Põllu tänavale

Aldo Kals peab vajalikuks piirilepingu selgitamist naabritele

Neljapäeval, 22. oktoobril toimus Tallinnas Vabaduse väljakul Miina Hindi korraldatud uue piirilepingu vastane üritus, kus kõneles ajaloolane ja filosoofiadoktor Aldo Kals.

Vabariigi Presidendi Kantselei riiginõukogu saali seina kaunistab vapivaip, millel näeb suurt Eesti Vabariigi vappi ja üheteistkümne maakonna vappi, kuna just nõndapalju neid esimesel iseseisvuse ajal oli Foto Urmas Saard
Vabariigi Presidendi Kantselei riiginõukogu saali seina kaunistab vapivaip, millel näeb suurt Eesti Vabariigi vappi ja üheteistkümne maakonna vappi, kuna just nõndapalju neid esimesel iseseisvuse ajal oli. Nüüd on 15 maakonda, kuid puudub Petserimaa. Fotol osa vaibast Petserimaa vapiga. Foto: Urmas Saard

Aldo Kals (IRL) toetas kodaniku algatusel toimunud kõnekoosolekut, mis seisab vastu praegusel kujul ratifitseerimist ootavale piirilepingule. Ta leiab, et meie riigi paljudele poliitikutele on tundmatud Eesti ajalugu ja maateadus: „Esiteks – Petseri maakond ja Ingerimaa Narva, Piiri ja Raja vald on Eesti Vabariigi lahutamatud osad; teiseks – Petseri linn on Eesti Vabariigi maakonna keskus; kolmandaks – valdav osa Petserimaa eestlasi on setod, eesti rahva etniline osa; neljandaks – setod kõnelevad eesti keele murrakut,“ pidades nimetatud alade loovutamist põhiseaduse vastaseks tegevuseks.

„Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel. See tähendab taastamist kõiges, kaasa arvatud riigipiir ja territoorium. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tühistas juba 12. septembril 1991 kõik Eesti NSV Ülemnõukogu õigusaktid, mis käsitlesid piirimuudatusi. Venemaa Föderatsiooniga algasid läbirääkimised Tartu rahulepingujärgse piiri taastamiseks. Sellele tuli aga järsk lõpp 1994. aastal,“ selgitas Kals, kelle hinnangul ollakse jõudnud Idamaa valitseja Hammurapi (surnud umbes 1750 eKr, toimetaja märkus) aegadest ennekuulmatu piirilepingu sõlmimiseni, mille üks osapool saab kõik, teine aga mitte midagi. Kals peab targemaks uuest piirilepingust loobuda ja selle asemel Jaapani Keisririigi eeskujul nõuda oma maid ja varasid tagasi.

Kõneleja nõustub Toomas Varraku hinnanguga, mille kohaselt tuleb lugeda „uue piirilepingu sõlmimist poliitiliselt lühinägelikuks, põhiseadusega vastuolus olevaks, riikliku järjepidevuse põhimõtet kahjustavaks ning Eesti kodanike huvisid ignoreerivaks ning riiklikku eneseväärikust alandavaks“. Kokkuvõtvalt ütleb Kals, et ÜRO poolt tunnustatud ja kehtiv piirileping aastast 1920 on juba olemas. „On ainult vaja see naabrile selgeks teha.“

__________________________________________________________________

Vikipeedia andmeil on Aldo Kals sündinud Pärnumaal Halinga vallas. Ta on õppinud Pärnu-Jaagupi Keskkoolis, Tartu Emajõe koolis, Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas, kaitsnud ajalookandidaadi ja filosoofiadoktori kraadi. Töötanud Tartu Ülikooli sotsioloogia laboratooriumi ja NSV Liidu ajaloo kateedri nooremteadurina, Eesti Looduskaitse Seltsis, TÜ nägemise tervishoiu laboratooriumi vanemteadurina, olnud aastast 1983 Eesti Pimedate Muuseumi juhataja, aastast 1996 Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse juhataja. Tähistanud koos kujur Ado Kochi ja Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsiga 25 haua- ja mälestuskivi. Tunnustused: Pärnumaa Vapimärk, Halinga valla aukodanik, Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk, Tartu Kultuurkapitali loominguline stipendium, Aasta isa 2013.

Urmas Saard

Prahas peeti ISRA 2015 maailmameistrivõistlused juhtrajasõidus

2. -10. oktoobrini toimus Tšehhi Vabariigi pealinna Praha lähedal ISRA 2015 MM automudelismi juhtrajasõidus, millest tegi peamiselt oma võistlejatele tähelepanu pöörates hästi sisuka ülevaate Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja.

Kohale jõudmine

ISRA 2015 toimumispaik Štirin´is Foto Johannes Mets
ISRA 2015 toimumispaik Štirin´is. Foto: Johannes Mets

Kohe alguses olgu täpsustuseks öeldud, et kuigi ametlik kohanimi oli Praha, siis tegelikult toimus võistlus ca 26 km Prahast eemal, Štirin´is, väga stiilselt renoveeritud mõisakeskuses. Meis tekitas arusaamatust sõna ‘zamek‘, mis oleks pidanud tähendama lossi, kuid meie mõistes jäi peahoone lossi jaoks siiski natuke väikeseks. Ka majapidamishooned ja teenijatemaja asusid peamaja vahetus läheduses. Meie sõitsime kohale mõned päevad varem, et saaks uuel rajal enne võistlusi harjutada, aga päris omaks see siiski ei saanud! Vahepalana olgu märgitud, et Poola kaudu teed valides sõitsime ka läbi Sieradz’i* linna. Eestist osalesid sel korral Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine Haapsalust, Andy Aron Sindist ja Karmen Mets Jõõprest. Võisteldi neljas klassis: PR-24 (meeskonnasõit, kaks võistlejat); ES-32; F1-32 ja ES-24.

Kolm päeva saime harjutada ja siis läks võistluseks. Juba väljakujunenud kava kohaselt oli esimene võistlusklass PR-24 (produkt). Seekord oli tung MM-ile väga suur ja rajale lasti 88 võistkonda (Limbažis oli registreerituid 61). Korraldajatena said tšehhid omale õiguse lisada ilma ISRA reitinguta kohalikke võistlejaid, kuid mööndus tehti ainult selles klassis!

Loe edasi: Prahas peeti ISRA 2015 maailmameistrivõistlused juhtrajasõidus

Pühapäeval toimuvale Pärnu Kahe Staadioni jooksule

Pärnu Kahe Silla Klubi tänavuse hooaja lõpetab 25. oktoobril Kahe Staadioni jooks.  Nii nagu eelmisedki  kolmikürituse sarja kuulunud  jooksusündmused, pakub ka viimane etapp tegevust kogu perele – rajale on oodatud nii jooksjad, rahulikumat kulgemist eelistavad käijad-kepikõndijad ning igas vanuses lapsed.

Roman Fosti, aastal 2011 Kahe Staadioni jooksu võitja Foto Urmas Saard
Roman Fosti, aastal 2011 Kahe Staadioni jooksu võitja. Foto: Urmas Saard

Start jooksule ning retkele antakse kell 12.00 Pärnu Raeküla staadionilt, misjärel suundutakse läbi Raeküla linnaosa tänavate Mai kergliiklusteele ning sealt edasi finišisse Rannastaadioni harjutusväljaku kõrval. Tulenevalt Rannastaadioni rekonstrueerimisest korraldatakse finišeerumine ka sel aastal staadioni kõrval ning distantsi pikkus on 7,48 km.

Finišiala kõrval asuvale rohealale on kell 11.00 algavatele tasuta lastejooksudele  oodatud kuni 11. aastased poisid ja tüdrukud. Pärast lastejookse on avatud laste hoiu- ning mänguala nendele, kelle vanemad jooksule või retkele lähevad.

Tänavu oodatakse starti ligi tuhatkond osalejat. 19. oktoobri seisuga  on jooksule registreerinud 530,  käimisdistantsidele 130 ning lastejooksudele ligi 50 spordisõpra.

Loe edasi: Pühapäeval toimuvale Pärnu Kahe Staadioni jooksule

Pärnu Bluesiklubi peab kuuendat sünnipäeva kohvikus Versus

Neljapäeva õhtul, 22. oktoobril kell 20.00 kogunevad bluesi sõbrad Ringi tänaval asuvasse kohvikusse Versus, kus Pärnu Bluesiklubi astub vaba lava esinemistega oma tegevuse seitsmenda aasta lävepakule.

Pärnu Bluesiklubi 6 aastane Foto erakogust
Pärnu Bluesiklubi 6-aastane. Foto: erakogust

Esimene klubiõhtu korraldati 2009. a 22. oktoobril Pärnu jahtklubis, ametlikult registreeriti MTÜ Pärnu Bluesiklubi septembris. Eestvedajaks oli Üllar Kallau, kes on klubi tegevuse hing siiani. Klubi kokkusaamise paikadeks on olnud lisaks jahtklubile mitmed teisedki kohad Pärnu linnas: Kuninga 24 hoov, Port Artur 2 kuuluv kohvik, Jazz Cafe. Tänavu juuni keskpaigas valmis Versuses väike lava, millel saavad erinevatel õhtutel esineda mitmesugused huvitavad tegelased. Kindlasti kuuluvad nende hulka ka bluesi mängijad.

Esimesteks klubi täisliikmeteks tulid kitarristid Jüri Kukk, Marvin Mitt, Olle Nõmm, Üllar Kallau, Kalev Koidu ka lauljana, Riivo Kaljo laulja ja suupilli mängijana, Indrek Talts ja Leino Lume trummaritena, Indrek Oselein klahvpillimängijana. Samuti on klubi liige Papa Jansen, kodaniku nimega Alari Janson, keda tuntakse nii laulumehe kui sõnade ja raamatu kirjutajana.

Läbi aastate on klubi kogunemistel esinenud muidugi Pärnu Bluesiklubi Band ise, aga ka RäämaBlue, Kalev B Koidu, Siim & Frederik, Pööloy Gläänz, Elmu Sadulsepp, Bullfrog Brown, Steve Morrison. „Märkimist väärivad kahtlemata ka Dave Arcari, Bottleneck John ja Otis Grand, Black River Bluesman, Hovard Fishman jt.,“ täiendas Üllar Kallau pikka loetelu. Riikidest on klubiõhtutel olnud esindatud näiteks Läti, Soome, Rootsi, Inglismaa, Šotimaa, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko.

„Andres Roots on muidugi Eestimaal omaette nähtus. Ta on Bullfrog Browni liige, kuid seda bändi juba ammu enam ei ole. Andresel on uus projekt nimega Andres Roots Roundabout. Andres on maailmas ehk kõige tuntum eestlasest bluesimees. Paljud meid külastanud välisesinejad ongi just tanu Andresele siia tee leidnud,“ rääkis Üllar Kallau.

Pärnu Bluesiklubi korraldada on olnud ka Pärnu suvised bluesipäevad nii kontserdite kui ka muusikaliste õppepäevade toimumiseks. Samuti toimuvad talvised bluesipäevad – The Blue Icicle.

Urmas Saard

Veerand sajandit Eesti esimese presidendi ümbermatmisest

Täiendatud: 20.10

21. oktoobril möödub 25 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda Metsakalmistul. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Pätsi Muuseum korraldavad samal päeval kell 12 presidendi kalmul mälestustalituse.

President Pätsi perekonna rahula Tallinna Metsakalmistul Foto Urmas Saard
President Pätsi perekonna rahula Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard

Mälestuskõne peab Riigikogu esimees Eiki Nestor. Hingepalve lausub ülempreester Aleksander Sarapik. Laulab ETV tütarlastekoor koos lastekooriga Aarne Saluveere juhatusel. Auvalves on liputoimkonnad. Asetatakse pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. Osavõtt vaba.

Samal päeval kell 14 leiab Toompeal Soome Suursaatkonnas – Konstantin Pätsi kunagises kodus – suursaadik Kirsti Narineni kutsel ja EMS-i eestvõttel aset mõttevahetus „Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raamistikus?“ Ettekande teeb ajalooprofessor Seppo Zetterberg, arutelus osaleb hulk Eesti ajaloolasi ja avaliku elu tegelasi. Kohal on ka varasemad Soome suursaadikud Eestis Jaakko Blomberg ja Jaakko Kalela.

President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 16. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Burashevos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Pildigalerii: tunnike tänast pühapäeva Sindi looduse rüpes

Jalutuskäigu aeg kella viie ja kuue vahel. Piirkond: Sindi Vanalt kalmistult Linnuriiki ja selle kohal voolava Pärnu jõe äärde.

Linnuke oksal Foto Urmas SaardMadalalt paistva päikese valguses tulevad tugevalt esile kolletuvad sügisvärvid. Nende värvide keskelt leiab ka mõne linnukese. Sinises taevalaotuses lendavad rändlinnud. Päikese poole vaadates värvid hajuvad ja värvikireva looduse asemel näeb silm udusemaid kontuure, mis on samuti põnevad. Meretase Pärnu Sadama vaatluse andmetel näitab väheste kõikumistega 30 cm nullist allpool, mis mõjutab vee kõrgust jões ka Sindi kohal. Suured kivid, mida muidu vesi peidab, on praegu peaaegu täiesti kuival liival ja mõnedki kivid peegelduvad kaunilt jõepeeglil. Jalutuskäigu lõpus hakkab udu maad katma.

 

Linnuke oksal Foto Urmas Saard →

Loe edasi: Pildigalerii: tunnike tänast pühapäeva Sindi looduse rüpes

Keilit tantsima minnes ära looda kiiret koju naasmist

Eile õhtune aeg Pärnu Nooruse Maja suures saalis möödus mõnekümne inimese osavõtul keili tantsusammudes, mälumängu hasardis, kiltide tutvustamise ja külalisi võõrustava perenaise valmistatud briti toitude kiitmisega.

Meeldivas seltskonnas

Erika Jeret ja Roger Evans läbivad väravat Foto Urmas Saard
Erika Jeret ja Roger Evans läbivad “väravat”. Foto: Urmas Saard

Sättides laupäeva õhtul välja minema lubasin kiiresti kodus tagasi olla, sest olin juba paaril korral varem näinud nii keilit kui kildi esitlust ja lootsin loo tegemiseks piirduda mõne üksiku pildistamisega, et lühikese uudisnupukese juurde ka mõne foto lisada. Paraku edenes õhtu ettearvamatu põnevusega ja kodused lubadused meenusid alles hilisõhtul üle ukseläve astudes. „Süüdi“ selles kõiges muidugi lustlik Tallinna Keilibänd, tantsusid õpetanud Jaagup Kippar ja tema kaaslane Hannele Känd, aga eeskätt ikkagi õhtu eestvedajad Erika Jeret ja Roger Evans, lõpuks muidugi ka väga meeldiv seltskond, kes lubas ennast kõiges kaasa kiskuda.

Akordioni ja viiuliga tegid muusikat Sulev Reisberg ja Enrik Visla. Jaagupi kontrabassi keelte heli pääses valla vaid ühe korra ja muusikuga ühes olnud põiepillilgi polnud palju rohkem võimalusi, sest ansambli juht haaras enda kätte ka šoti keilitantsude õpetamise. Pidevalt oli 8 paari põrandal, sest mõned üksikud eelistasid rohkem laua ääres istumist ja teiste trallimist eemalt jälgida. Teadagi on naised kõikjal hakkajamad. Kui ühe tantsu käigus vajati kahe naise kohta ühte meest, ei jätkunud kõigile naispaaridele sedagi. Aga midagi sellepärast tegemata ei jäänud ja pidu kasvatas aina tuure ja tempot. Mitte ainult põrandal, vaid ka parketi küljest lahti rebides, eriti kannikate lähedale tõusid Jaagupi ja Hannele jalad.

Loe edasi: Keilit tantsima minnes ära looda kiiret koju naasmist

Christopher Bruce Holtby: mida tähendavad britid sinu jaoks

Pärnu Briti päevade tegevuses kaasa löönud Sindi keskendus põhiliselt Charles Lutvidge Dodgson’i 150-aasta vanusele lasteraamatule, saareriigi muusikale, tantsule ja muidugi Ühendkuningriigi suursaadiku Sindi gümnaasiumi külastamisele. Allpool 15. oktoobri maratonülevaade tegusa väikelinna ettevõtmistest.

Christopher Bruce Holtby on meeldivalt köitva loomuga isiksus

Briti suursaadik Christopher Bruce Holtby vastab Sindi gümnaasiumi noorte teletöötajate küsimustele Foto Urmas Saard
Briti suursaadik Christopher Bruce Holtby vastab Sindi gümnaasiumi noorte teletöötajate küsimustele. Foto: Urmas Saard

Aeg oli pisut üle keskhommiku tiksunud, kui Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby Sindi koolimaja nurga tagant nähtavale ilmus ja reipal kiirsammul üksinda üle õue astus. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja inglise keele õpetaja Silva Sikk tervitasid ja kätlesid oodatud külalist paraaduksel, esimesed laused vahetati eesti keeles. Kooli raamatukogus tervitas auväärset külalist Sindi linnapea Marko Šorin ja seejärel toimus kõigi nelja vaheline lühike tutvumisvestlus kohvilauas.

Käesoleval nädalal võõrustas Sindi gümnaasium Erasmus+ projektis osalevaid nelja riigi esindajaid ja seepärast kogunesid ühes vanemate klasside õpilastega kooli aulasse ka Türgi, Itaalia, Belgia, Poola õpetajad, et kuulata Ühendkuningriigi suursaadiku loengut „Mida tähendavad britid sinu jaoks“. Tempokalt, kuid hõlpsasti mõistetavalt ja kerge naljaga vürtsitatud esinemine elavdas kiiresti kuulajate tähelepanu. Täiendavad küsimused ilmestasid erilist huvi suursaadiku isiku ja brittide eduloo vastu laiemas plaanis. Väga heasüdamliku naeru manas Christopher Bruce Holtby terve auditooriumi näole, kui vastas Karl Kivila uudistamisele. Õpilane küsis, kuidas suursaadik tundis ennast pärast hiljutist Suurbritannia ragbi meeskonna kaotust Austraaliale? Saadik vastas ausameelselt, et nuttis kaks tundi. Aga oli ka tõsisemaid küsimusi ja vastusedki saadi sel juhul vastavalt asjast huvitatute ootustele.

Loe edasi: Christopher Bruce Holtby: mida tähendavad britid sinu jaoks

Paikuse valla teisel hariduskonverentsil vastatakse küsimusele kas meedia on sõber või vaenlane

22. oktoobril toimuval Paikuse valla hariduskonverentsil vaetakse teemat “Meedia – sõber või vaenlane?”, ettekanded kõnelevad saja viieteistkümne aastasest lapsest, digimaailma eelkooliealise lapse sõbrast, tänapäeva toimetuse tööst ja muust huvipakkuvast neile, keda meedia puudutab.

Osalejad Paikuse esimesel hariduskonverentsil Foto Urmas Saard
Osalejad Paikuse esimesel hariduskonverentsil. Foto: Urmas Saard

Paikuse abivallavanem Helve Reisenbuk suunab tähelepanu konverentsi motole, mis võetud Hiina vanasõnast: „Parem komistada uutel radadel, kui seista paigal vanadel teedel.“

Meedia valiti teemaks mullu oktoobris peetud I hariduskonverentsil osalenud 98 isiku tagasiside põhjal. Konverentsi ettekandjad käsitlevad teemat väga erinevatest vaatekohtadest. Esinema on lubanud tulla kirjanik Leelo Tungal, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter, meediakoolitaja ja ajakirjanik Märt Treier, kliiniline psühholoog Elen Kihl ja Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv.

Oodatud on haridusasutuste töötajad, lapsevanemad ja teised teemast huvitatud isikud.

Eelmisel aastal toimunud esimesel Paikuse valla hariduskonverentsil oli teemaks „Kes on lapse kasvataja?“

Urmas Saard

Erasmus+ Sindi gümnaasiumis võimaldas tutvuda ka Eestiga üldisemalt

Täna lahkusid koduteele Sindi gümnaasiumi külalisteks olnud Erasmus+ tööprogrammis osalenud matemaatika õpetajad, kelle ülesandeks on uue põhikoolile mõeldud matemaatika õpiku koostamine. Eile pärastlõunal jagasid Türgi, Itaalia, Belgia, Poola õpetajad ja kaks õpilast muljeid oma Eestis veedetud päevadest.

Ürglooduses

Erasmus+ projekti töögrupp valmistub suurt torti sööma Foto Urmas Saard
Erasmus+ projekti töögrupp valmistub suurt torti sööma. Foto: Urmas Saard

Teistest päev varem, juba pühapäeval, saabusid Türgi õpetajad, kellel oli sedavõrd rohkem aega tutvuda Eesti loodusega. Projekti Eesti poolne juht ja tõlk Silva Sikk viis türklased Luitemaa looduskaitseala 2,2 km pikkusele ja osaliselt laudteega kaetud Tolkuse raba ringikujulisele rajale, kus külalised nägid palumännikut, liivaluiteid ning võisid Tornimäel asuva 18 meetri kõrguse vaatetorni platvormilt ümbritsevat loodust imetleda. Käidi ka Liivi lahe äärses männitukas asuvas Kabli looduskeskuses. „Meid hämmastab väga, kuidas eestlased hoiavad oma loodust ja püüavad sellega üheks saada,“ sõnas Türgi Naside Halil Gelendost Ortaokulu kooli direktor Erdem Erdem. Sikk lisas juurde, et märkas seda imetlust, kui nad pead kuklasse ajades vaatasid sihvakaid kõrgeid mände nagu mastipuid. Samavõrd huvipakkuvad olid ka rabas väänlevad väikesed puud. Uudistati punast värvi samblikku, mille nimetust ei teatud. Küsiti kuidas toimub rabasse taimede istutamine ja nende hooldamine? Üllatuti, kui kuuldi, et kõik nähtav on puhas ürgloodus, kuhu inimene oma tegevusega ei sekku.

Loe edasi: Erasmus+ Sindi gümnaasiumis võimaldas tutvuda ka Eestiga üldisemalt

Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Geneetilisel tuvastamise meetodil kindlaks tehtud Konstantin Pätsi põrmu ümbermatmine toimus perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul 1990. aasta 21. oktoobril.

Kümnete aastate tagused mälestused

30 juulil 2014 Konstantin Pätsi kalmul Foto Urmas Saard
30. juulil 2014 Konstantin Pätsi kalmu. Foto: Urmas Saard

Mäletan hästi ’88-ndat rahvusliku ärkamise aastat Tallinna lauluväljakul, kui laulukaare all ajaloolist kõnet pidanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste nõudis selgesõnalist vastust küsimusele: kuhu on stalinistid matnud meie kunagised riigijuhid? Me tahame nende haudadele lilli viia!

Meeles on ka Eesti Televisiooni saade, mida juhtis vist Rein Karemäe. Telesaates selgitasid okupatsioonirežiimi endised julgeoleku ohvitserid, reservmajor Henn Latt ja erualampolkovnik Valdur Timusk põhjust, miks nad soovisid leida Eesti esimese presidendi säilmeid. Olin hämmeldunud, sest Timuskiga olin sunnitud ühel korral pikalt vestlema Akadeemia tänaval asunud Pärnu Sidesõlme ülema kabinetis, mille Tuisk jutuajamise ajaks väljastpoolt lukku keeras. Rahulikult ja veidi pikaldaseltki, mõtlikult pahvis Timusk sigareti sigareti järel. Hing oli suitsust kinni jäämas ja silmad vesitsesid, kui kuulasin tema selgitust sellest, et julgeolekuorgan ei tegele loosungitega, vaid tegeliku eluga ja kindlasti ei tuleks mulle kasuks, kui kohtumisest julgeolekutöötajaga kellelegi räägiksin. Paraku ei võtnud ma hüva nõu kuulda ja võibolla seepärast jäigi viisakas kohtumine viimaseks.

Mees (mehed) uues tegelikkuses

Näha sama meest teist korda aastaid hiljem uuesti ja pealegi teleris rääkimas, president Pätsi vastu huvi tundmas, oli muidugi üsna üllatav. Mehed rääkisid veenval ilmel, et otsivad presidendi matmispaika ilma kelleltki vastavat käsku saamata, oma kulu ja kirjadega. Otsimise huvi põhjendati inimliku sooviga väheselgi määral heastada kaaslaste tekitatud ülekohut meie riigi presidendile. Nimetati sedagi, et Pätsi otsustav tegevus hoidnud ära 1934. a fašistliku riigipöörde.

Loe edasi: Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Tules hävib keskmiselt kaks kodu päevas

Tänavu on tulekahjudes oma elu jätnud juba 36 inimest, seda on kahe inimese võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Peamine tulekahjude põhjus on jätkuvalt hooletus. Sel aastal ligi pooled hukkusid just hooletu suitsetamise tagajärjel alguse saanud tulekahjudes. Keskmiselt hävib tules iga päev kaks kodu.

Põleng Pärnus Kuninga tänaval Foto Urmas Saard
Põleng Pärnus Kuninga tänaval. Foto: Urmas Saard

Suur hulk inimesi elab oma igapäevaelu tuleohuriskiga. Näeme, et küttekolded ja elektriseadmed ei ole korras, inimesed kasutavad hooletult lahtist tuld ja mis peamine – jätkuvalt puuduvad majapidamistest töökorras suitsuandurid. Kahjuks tõdeb  inimene, või halvimal juhul tema lähedased, et elupaik on tuleohtlik alles siis, kui päästjad tema kodu kustutavad.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul püüab Päästeamet olla inimeste jaoks olemas juba varem, kui tulekahju kustutamist vajab. „Meie eesmärk on aidata inimestel läbi erinevate teenuste tuleõnnetusi ära hoida, sest kui päästeauto juba välja sõidab, on õnnetus sündinud. Ka meie päästjad panustavad sellesse, et tuleõnnetusi vähendada ja püüavad elanike nõustamisega tuleohuriski vähendada . Päästeamet igale poole kahjuks ise ei jõua, selleks on väga oluline igaühe panus,“ lisas ta.

Loe edasi: Tules hävib keskmiselt kaks kodu päevas