Augustiunetus algab Pärnu Augustiarvamusega

Pärnu ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu kutsub linnarahvast ja Pärnu koolide vilistlasi üle ilma Augustiarvamusele, mis toimub Augustiunetuse laupäevasel ennelõunal, 12. augustil, Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovis kasvava auväärse tamme ümber.

Kaupo Meiel tuleb Augustiunetuse ennelõunal Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovi auväärse tamme juurde väitlusteemasid püstitama Foto Urmas Saard
Kaupo Meiel tuleb Augustiunetuse ennelõunal Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovi auväärse tamme juurde väitlusteemasid püstitama. Foto: Urmas Saard

„Sel talvel taasloodud Pärnu ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu alustab Pärnus uute vilistlastraditsioonidega, kutsudes üles looma avalikku arvamusruumi ja panustama väärtuste hoidmisel,“ selgitas mõtte algataja Margit Raid.

Pärnu ühisgümnaasiumi (toona Poeglaste gümnaasiumi) on lõpetanud mitmed Eesti rahvustunde äratajad nagu Mattias Johann Eisen ja Villem Reimann. Samuti on kooli vilistlased mitmed Eesti riigi loojad nagu Jüri Vilms, Konstantin Päts, Friedrich Akel ja Jaan Teemant.

Eesti Vabariigi sajandal ja Pärnu ühisgümnaasiumi 155-ndal sünnipäeval on paras aeg arutleda selle üle, missugune oli see kool, mis saatis laia ilma mehi, kes ei unistanud mitte millestki vähemast kui maailmakaardile uue riigi – Eesti rahvusriigi, joonistamisest. Või missugune oli see haridus, mis andis vaimujõu ja oskused oma unistus teoks teha? Missugune peaks olema Pärnu haridus täna ja homme, et sellel nädalal ning järgmistel aastatel Pärnu koolidest lõputunnistused saavad noored oleksid sama lennukad ja aatelised, julged ja tugevad?

Loe edasi: Augustiunetus algab Pärnu Augustiarvamusega

Jaanilaupäeva õhtul lippu ei langetata

Eelseisvad võidupüha ja jaanipäev on lipupäevad, kui taas heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Võidupüha paraad Võrus 2016 aastal
Võidupüha paraad Võrus 2016. aastal Foto: Urmas Saard

Lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Riigikantselei kodulehel selgitatakse, et 23. juunil tähistatav võidupüha märgib Eesti kaitsejõudude valmisolekut asuda taas kaitsma Eesti iseseisvust.

Vabadussõjas võitlesid Eesti väed ka baltisaksa ning saksa palgasõduritest koosneva Balti Landeswehriga. Pinevas võitluses löödi vastase vägesid ning 23. juunil 1919 võideti tagasi Võnnu. Pärast seda murti Saksa vägede vastupanu kogu rindel ja juuli alguses sõlmiti vaherahu.

Võit nn Landeswehri sõjas oli Eestile tähtis poliitilise ja sõjalise olukorra kindlustamiseks. Vabadussõja lõppedes hakati Võnnu lahingu aastapäeva tähistama võidupühana.

24. juunil tähistatav jaanipäev on ürgne eestlaste pidupäev. Jaanipäev on kultuuriline side põhjala ja muinas-eestlusega.

Jaanipäev tähistab suvist pööripäeva, mil päike, soojus ja valgus on saavutanud suurima võidu külma ja pimeduse üle. Jaanipäeva ja jaaniööd tähistavad kõik põhjarahvad. Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga olid seotud oma maagilised tavad ja kombed. Üks levinumaid toiminguid on läbi aegade olnud jaaniööl tuletegemine ja tule ümber pidutsemine.

Torist starditakse võidupüha maratonile

Kuuendat korda toimuv homne Pärnumaa Võidupüha maraton kutsub suve algust tähistama sportliku väljakutsega.

Maratoonarid mälestustule tõrvikutega Pärnus Rüütli platsil aastal 2016 Foto Urmas Saard
Maratoonarid mälestustule tõrvikutega Pärnus Rüütli platsil aastal 2016. Foto: Urmas Saard

Võidupüha maraton on üks väheseid maratone Eestis, mis pakub võimalust läbida rada ühel ja kordumatul teekonnal. Lisaks tuntakse jooksu üha rohkem tema rahvusliku ja sinimustvalge allteksti tõttu ning seostatakse muuhulgas ka tseremoniaalse toiminguga.

Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku mälestusteenistusel süüdatakse 22. juunil tuleleek, mis usaldatakse koos maratoonaritega startivate teatejooksjate hoole alla, kes kannavad selle Pärnusse. Eesti Vabariigi sünnilinnas on tuletoojatel kaitseväe soomukiga vastas Kindral Johan Laidoneri Seltsi liikmed eesotsas Trivimi Vellistega, kes viivad koos Audru noorkotkastega tule järgmisesse sihtpunkti – võidupüha paraadi toimumise linna, tänavu Rakverre. Järgmise päeva hommikul sünnib Rakvere Vabadussõja mälestussamba juures mälestustule ja muinastule ühendamisel võidutuli, mida president Kaljulaid jagab paraadil kõigisse maakondadesse saatmiseks.

Loe edasi: Torist starditakse võidupüha maratonile

Jaaniaeg muudab reisirongide sõiduplaani

Ida- ja Kagusuuna rongid sõidavad alates 22. juunist pühapäevase graafiku järgi, Edela- ja Läänesuuna rongid sõidavad puhkepäevaste sõiduplaanide järgi alates 23. juunist.

Rong läheneb Viljandi jaamale Foto Urmas Saard
Rong läheneb Viljandi jaamale. Foto: Urmas Saard

Edelasuuna sõiduplaanid

Tallinn-Viljandi, Tallinn-Rapla, Tallinn-Türi ja Tallinn-Pärnu liinil sõidavad 22. juunil rongid reedese graafiku järgi, 23. ja 24. juunil puhkepäevase ning 25. juunil pühapäevase graafiku järgi.
Edela suunal on käigus kaks lisareisi: 22. juunil kell 18:30 väljub lisareis Tallinnast Viljandisse ning 25. juunil kell 20:00 Viljandist Tallinnasse.

Läänesuuna sõiduplaanid

Tallinn-Keila, Tallinn-Kloogaranna, Tallinn-Paldiski, Tallinn-Riisipere, Tallinn-Pääsküla liinil sõidavad rongid 23.-25. juunil puhkepäevase graafiku alusel.

Ida- ja kagusuuna sõiduplaanid

Tallinn-Rakvere/Narva, Tallinn-Tartu, Tallinn-Aegviidu, Tartu-Jõgeva, Tartu-Valga ja Tartu-Koidula-Piusa liinil kehtib 22. juunil tavapärane reedene graafik ning 23.-25. juunil sõidavad rongid pühapäevase graafiku alusel.

21.-26. juunil Tallinn-Tartu liinil remonte ei toimu, mistõttu asendusbusse ei kasutata ja rongid sõidavad kogu liini ulatuses.

Kõik sõiduplaanid on leitavad sõiduplaani otsingust reisi kuupäeva sisestamisel või kodulehelt.

Koolituse korraldust pidasid heaks kõik 29 vastanut

Enne jaani saavad Pärnu ühisgümnaasiumi majandussuunal õppinud õpilased koos lõputunnistusega ka Tartu Ülikoolilt tunnistuse, mis tõendab 390 tunni ulatuses täiendusõppeprogrammi „Noorte ettevõtluse õppesuuna ettevalmistuskursus“ läbimist Pärnu kolledžis.

Pärnu Ühisgümnaasium Foto Urmas Saard
Pärnu Ühisgümnaasium. Foto: Urmas Saard

Majandusõpetaja Mari Suurväli meenutab üldhariduskooli ja ülikooliga tehtava koostöö eellugu, mis sai selgelt määratletud sisu 2010 aasta veebruaris tolleaegse majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi allkirjastatud käskkirja „Ettevõtlus – ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programmi“ kinnitamisel.

„Kinnitatud programmile toetudes on TÜ Pärnu kolledžis koostatud täienduskoolituse programm, millega alustasime tööd koostöölepingule toetudes. 2011. a juunis ühinesid lepinguga Häädemeeste keskkool, Pärnu-Jaagupi gümnaasium ja Pärnu ühisgümnaasium. Lepingu järgi kaasati noorte õppeprotsessi Pärnu kolledži õppejõud ja vabatahtlikud konsultandid – mentorid ettevõtlusest,“ selgitab Suurväli.

Kursusel osalejatele on antud võimalus omandada arusaam ühiskonnas toimuvatest majandusprotsessidest ja nähtustest ning nende vastastikustest seostest nii üksikisiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Omandades olulisemad majandusalased mõisted ja teadmised kujuneb õppijal süsteemne ülevaade mikro- ja makrotasandil toimuvatest protsessidest ning lisaks sellele areneb ka ettevõtlikkuse mõttelaad.

Loe edasi: Koolituse korraldust pidasid heaks kõik 29 vastanut

Pärnus täpsustati ajalugu ja avati Pätsi laulatuse mälestuseks mälestusplaat

Täiendatud: 18. juunil, kell 16:15

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Pärnu Suurmärter Katariina kiriku eesseisja munkpreester Iona pidas täna hommikul hingepalve, millega meenutati Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja tema abikaasa Helma Wilhelmine Peedi laulatust samas kirikus 115 aastat tagasi.

Preester Iona on avanud Pärnu Suurmärter Katariina kirikus mälestusplaadi Konstantin Pätsi ja tema abikaasa Helma Wilhelmine Peedi laulatuse mälestuseks Foto Urmas Saard
Preester Iona on avanud Pärnu Suurmärter Katariina kirikus mälestusplaadi Konstantin Pätsi ja tema abikaasa Helma Wilhelmine Peedi laulatuse mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Nagu enamik, nii ka Mart Laar ei osanud aimata käesoleva aasta alguses trükist ilmunud raamatu “Eesti suured armastuslood” kirjutamise ajal, et Pätsi abielu sõlmiti vastupidiselt levinud arvamusele 1901. aasta asemel hoopis 1902. aasta 16. juunil. Teada polnud ka laulatamise asukoht. Ometi on seda tänaseks dokumentaalselt tõendatud ja mälestustahvliga Pärnus Vee tänaval asuva kiriku siseseinal mälestusplaadiga kinnitatud.

„Vaevalt võis Helma aimata, et Konstantin Pätsist saab uue iseseisva, väikese ja armsa Eesti Vabariigi looja ning esimene president. Nii nagu meiegi siin ei teadnud siiani, et selles Jekaterina kirikus on need kaks inimest laulatatud. Minu ja ka paljude ajaloolaste jaoks oli see suur üllatus, kui Andri Arula ja Vladimir Klevtsov tulid minu juurde dokumente näitama,“ rääkis mälestusplaadi avamisel osalenud Pärnu abilinnapea Jane Mets.

Loe edasi: Pärnus täpsustati ajalugu ja avati Pätsi laulatuse mälestuseks mälestusplaat

Kuu enne Serenissima sildumist

Tänasega on veel jäänud kolmkümmend päeva, kui 17. juulil peaks Pärnu kesklinna vana kai asemele ehitatud uue ja oluliselt kõrgema kai ääres silduma kruiisilaev Serenissima.

Pärnu kruiisisadama ehitus Foto Urmas Saard
Pärnu kruiisisadama ehitus. Foto: Urmas Saard

Sajakohaline Serenissima alustab paarinädalast reisi Göteborgist ja peatub enne Pärnusse jõudmist Kopenhaageni, Gdanski, Klaipeda, Riia sadamates. Pärnust jätkab teekonda Saaremaale, edasi liigub Stockholmi, Ahvenamaale, Tallinna, Peterburi ja lõpetab Helsingis.

Enamik kaist on betoneeritud. Vallikraavi poolses otsas käis eile vilgas armatuurraudade armeerimine. Kesklinna silla poolses otsas tuleb samuti veel rakised paigaldada ja betoneerida. Võis näha, et neil päevil on ka viimased pikemalt välja ulatuvad sulundseinad parajale kõrgusele maha lõigatud. Hulk pollareid on oma kohale asetatud. Paigaldamist ootavad vendrid ehk põrkeseaded, mis kai ja laevakere vahel lööke pehmendavad.

Uue kai ehitusega alustati 2015. aasta suvel. Mullu kevadel loodeti töödega juba sügiseks valmis saada. Tänavu märtsi alguses lootis Pärnu Sadama nõukogu liige Kaspar Kokk, et kavandatud tööd peaksid valmima mai keskpaigas. Selline tähtaeg jätnuks paar kuud varuaega Serenissima saabumiseni.

Loe edasi: Kuu enne Serenissima sildumist

Konstantin Pätsi abielu sõlmimise mälestuseks

Täna, 115 aastat tagasi laulatati Jumala palge ees tulevane Eesti Vabariigi president Konstantin Päts ja Helma Wilhelmine Peet abieluliitu Pärnu Vee tänava ääres asuvas Suurmärter Katariina kirikus. Selle meenutuseks avatakse pühapäeval pühakoja siseseinal tagasihoidlik mälestusplaat.

Pärnu Suurmärter Katariina kirik Foto Urmas Saard
Pärnu Suurmärter Katariina kirik. Foto: Urmas Saard

Suurmärter Katariina kiriku hoolekogu liige Vladimir Klevtsov selgitas, et umbes pool aastat tagasi hakkasid koguduse inimesed rääkima vajadusest meenutada Eesti riigi esimese presidendi laulatust, mis leidis aset uue kalendri järgi 1902. aasta 16. juunil. Alguses ei oldud kuupäeva ja laulatuskoha suhtes päris kindlad. Räägitud olevat ka Tahkuranna kirikust, aga selgus, et sealses kirikus on toimetatud üksnes Konstantini ristimist. Vanu kirikuraamatuid uurides jõuti kindlale teadmisele, et laulatus toimus ikkagi Pärnu kirikus, mida kutsutakse ka Jekaterina kirikuks.

Vladimir Klevtsov, kes on ühtlasi ka Pärnu linnavolikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees ütles, et mälestusplaadi valmistamise kulud võttis enda kanda Andri Arula, kes on restoran Kolhethi esimese ja ainsa Georgia söögikoha omanik Pärnus, Hommiku tänaval.

Loe edasi: Konstantin Pätsi abielu sõlmimise mälestuseks

Väärikad külastasid eesistujariigi peakorterit

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldusel peeti eile ennelõunal Kultuurikatla väikeses saalis Euroopa kodanike osavõtul väitlust teemal „EL-i tulevik: kas vajame rohkem või vähem Euroopa Liitu?“ Paarisajakohalisest saalist hõivasid pea kolmandiku toolidest TÜ Pärnu Väärikate ülikooli poliitikahuvilised kuulajad.

Kultuurikatel, eelseisva Euroopa Liidu eesistujariigi peakorter Foto Urmas Saard
Kultuurikatel, eelseisva Euroopa Liidu eesistujariigi peakorter. Foto: Urmas Saard

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütles sissejuhatuseks, et juba paari nädala pärast saab Eestist Euroopa Liidu eesistujariik ja Kultuurikatlast eesistumise peakorter. Arutelu suunas Tartu Ülikooli ja Eesti Välispoliitika Instituudi professor Andres Kasekamp.

Euroopa Komisjoni asepeasekretär Jean-Eric Paquet ja Eesti välisminister Sven Mikser arutlesid selle üle, millistes valdkondades vajatakse rohkem või vähem Euroopat ja kuidas neis asjades otsustada. Ka saalist võis küsimusi esitada ja arvamusi avaldada. Wifi ja erinevate nutiseadmete vahendusel said inimesed anda vastuseid suurele ekraanile ilmunud küsimustele.

Tõdeti, et Euroopa Liit peab reageerima maailmas toimuvatele muutustele ja vastama neis oludes kodanike ootustele. Ei saa minna edasi täpselt senisel kujul. Komisjon on algatanud Euroopa Liidu tulevikuväitluse ja pakub võimalusi uute poliitikate loomiseks või edasiarendamiseks järgmise kümnendi kestel. Arutleti, millises seisus asub liit, mille eesistumise Eesti üle võtab, millised on võimalikud arenguteed ja Eesti huvid.

Loe edasi: Väärikad külastasid eesistujariigi peakorterit

Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamine

Jaanipäevale järgneval päeval korraldab Sindi Noortevolikogu Algatusgrupp tänavu juba kolmandat suve Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamist.

Kevin Pärnpuu, Raido Nazarov, Kristiina Anufrieva, Allan Kuusik, Karl Hussar, Kristiina Fetšina, Fred Hussar Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi lipuga Sindi ujulas Foto Urmas Saard
Kevin Pärnpuu, Raido Nazarov, Kristiina Anufrieva, Allan Kuusik, Karl Hussar, Kristiina Fetšina, Fred Hussar Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi lipuga Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Noortevolikogu tegevust juhtiv Raido Nazarov ütles täna õhtupoolikul toimunud kohtumisel Sindi väliujulas, et 25. juunile kavandatu on üksikasjalikult läbimõeldud, asjaosalistega kooskõlastatud ja ettevalmistused suures osas tehtud. Päevakava on Nazarovi sõnul jagatud meelelahutslikuks ja õpetlikuks osaks, alustatakse kell 16.00. Tegevust, vaatamist, kuulamist jätkub kuueks ja pooleks tunniks. Saab mängida korvpalli, võrkpalli, rannajalgpalli ja proovida jõudu välijõusaalis. Parimatele jagatakse auhindu. Juuni esimesest päevast augusti lõpuni vetelpääste teenust osutav Articard OÜ tutvustab esmaseid tegevusvõtteid uppumisohu korral. Vesijalgrattad toob avapidustusele Pulli asulakoha vahetus naabruses tegutsev Künka talu peremees Vello Künnapas. Vesijalgratastega võib sõita kogu päeva. Esmakordselt tegutseb kohapeal välikohvik.

Esinema on kutsutud Erich Krieger, Duo Catarsis, Waxxers, PartyЯ, Silver Orissaar ja Cärolin Aasa. Esinemise lavana kasutatakse NSV Liidu aegset amfiibsoomukit, mis aastaid kasutult Sindi vabriku hoovil seisnud.

Loe edasi: Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamine

Leinapäeval Pärnus

Juuniküüditamise 76. aastapäevale pühendatud mälestustalitus Pärnu Leinapargis leiab aset homme keskpäeval.

14 juuni on leinapäev, lipud heisatakse leinalintidega või tõmmatakse poolde masti Foto Urmas Saard
14. juuni on leinapäev, lipud heisatakse leinalintidega või tõmmatakse poolde masti. Foto: Urmas Saard

Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu okupatsiooni võimu poolt Eesti Vabariigi rahuliku elanikkonna vastu suunatud kõrgel riiklikul tasandil organiseeritud kuritegu, mille käigus saadeti inimesed vägivaldselt Venemaa erinevatesse piirkondadesse ebainimlikes oludes vaevlema, paljudel juhtudel hoolimatuse tagajärjel ka surema.

Leinapargis osalevad Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk, Pärnumaa Memento esindajad Maret Kukk ja Lembit Peetri, kes asetavad punaterrori ohvrite mälestusmärgi juurde pärjad või lillekimbu, süütavad küünla ja esinevad lühikese sõnavõtuga.

Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene.

Mälestuspalvet loeb mullu suvel USA-s EELK Los Angelese koguduse õpetajana teenimist alustanud Enn Auksmann, kes viibib neil päevil Eestis puhkusel.

Mälestuspäeva eestvedaja on Kirsti Portnov ja peakorraldaja Pärnumaa ülekohtuselt represseeritute ühendus Memento, läbiviimist toetab Pärnu linnavalitsus.

Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna.

Urmas Saard

Samal teemal:

Lembit Roosimäe, Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja esineb Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard

 

 

 

Lembit Roosimäe pidas loengu teemal „Deporteerimine Baltikumis, mõjud täna“

Majavärvimine ei tohtinud lepalinde häirida

Käesoleval nädalavahetusel võttis Sindis Raudtee tänaval elav majarahvas kümmekond aastat tagasi kinnisvara arendaja poolt kehvasti värvitud maja värvimise käsile ja häiris pisut ka räästakastis pesitsevate lepalindude pereelu.

Lepalind teel pesale Foto Urmas Saard
Lepalind teel pesale. Foto: Urmas Saard

Mai keskpaigas hakkas üks lind elutoa akna kohal räästakasti laudade vahelt sisse pugema. Vedas sinna oksi ja muid tuustakaid, mis mõnel juhul olid mõõtmetelt linnukesest endast pea paar korda suuremad. Püüdsin pildistada, aga lähedalt ei õnnestunud. Siis istusin kaameraga maja ette, aga enam ei tulnud. Läksin tuppa, et lind saaks rahulikumalt toimetada. Sombuste ilmade ja linnu kiire liikumise tõttu oli raske sulestiku värve eristada. Kehva foto järgi pidas harrastusornitoloog Eedi Lelov kõige tõenäolisemaks, et uueks naabriks võib olla lepalind. Varem kandis see lind ka aed-lepalinnu nime. Pärast esmast pildistamist ei näinud enam lindu kordagi toimetamas. Arvasin, et liigne häirimine peletas linnu mujale.

Siiski polnud asi nii hull. Sellel nädalavahetusel maja värvimisega algust tehes märkasin jälle, et lind pidevalt midagi nokavahel räästakasti kannab. Tegelikult on neid kaks. Nagu kirjandusest lugesin, siis hoolitsevad oma poegade eest nii emas- kui isaslind.

Loe edasi: Majavärvimine ei tohtinud lepalinde häirida

Sindi tervitab mälestustuld kahel korral

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.

Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.

Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard

 

 

 

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Kui oma mees Toompeal vastu võtab

Eile külastasid Sindi ajalooklubi inimesed riigikogust lahkuvat Marko Šorinit, kes samuti Sindi ajalooklubi liige.

Piibelehed Marko Šorinile, tema lemmiklilled Foto Urmas Saard
Piibelehed Marko Šorinile, tema lemmiklilled. Foto: Urmas Saard

Turvakontrolli läbimise järel võttis ajaloohuvilised vastu Marko Šorin, keda üürike aeg Toompeal pole muutnud inimesena kübetki teistsugusemaks sellest, kuidas sintlased teda harjunud nägema – väga meeldiva isiksusena.

Mullu 24. novembril sai Sindi linnapeast üleöö riigikogu asendusliige seoses Vladimir Arhipovi tagasiastumisega ja Šorin võinuks rahulikult jätkuvalt töötada riigi seadusandlikus kogus, kui riigihalduse minister Mihhail Korb oleks Haapsalus veteranidega kohtumisel suud paremini pruukinud. Kui nüüd Korb uueks Keskerakonna peasekretäriks määrati, tekkis viivuks lootus, et Šorin jääb ikkagi riigikogusse. Aga võta näpust. Korb pidas vajalikuks lisaks peasekretäri ametile leida aega ka riigikogus töötamiseks.

Esimeste tervituste järel palus Šorin, et Archibald-Stiwan Kald räägiks ülevaatlikult Toompea rajatistest. Kald tegi seda nauditavalt hästi.

Loe edasi: Kui oma mees Toompeal vastu võtab

Hoovimüük ehk kirbuturg otse sintlaste kodudes

Sindi raad tegi oma veebilehel auväärsetele sintlastele teatavaks, et 22. ja 23.juulil sel samal aastal, mis praegu ongi, korraldatakse üheskoos Sindi linna hoovimüügi päevad.

Sindi hoovimüük Foto Urmas Saard
Sindi hoovimüük. Foto: Urmas Saard

„Sul kindlasti on kodus väärt kraami, mis on jäänud toa või kuurinurka seisma. Võib olla isegi ju juhus, et kapiuksed ei mahu lihtsalt kinni, sest asju on liiga palju. Aga samas kiusab Sind mõte, kust saada just paraja pikkusega torujuppi, jalgratta vänta või ämmale uut kübarat jne.,“ selgitatakse ettevõtmise asjaolusid.

„Oma koduhoovi väravasse, kuuri, garaaži, trepikoja ukse ette, pööningule või keldrisse säti üles oma müügikraam. Pane kirja oma kraampoe asukoht registreerimise väljundis linna kodulehel ja saada see e-postile mart.tonismae@sindi.ee või too see ise linnavalitsusse,“ öeldakse üleskutses.

[pullquote]Registreerimisleht asub siin![/pullquote]Nemad lubavad panna tähtsad plaanid välja linna peale, et ilmarahvas teaks ostma tulla!
Nagu ütleb vahva lauluviis „Kurgid Sulle, raha mulle”.

Jüri Trei käis Pärnu Postimehe rahvapeol

Ajalehe Peterburi Teataja taasasutaja ja toimetaja, Peterburi Jaani kiriku fondi esimees Jüri Trei käis samuti sajakuuekümneseks saanud Pärnu Postimeest õnnitlemas.

Jüri Trei, Peterburi Teataja toimetaja ja Merili Nikkolo, Pärnu Postimehe peatoimetaja Foto Urmas Saard
Jüri Trei, Peterburi Teataja toimetaja ja Merili Nikkolo, Pärnu Postimehe peatoimetaja. Foto: Urmas Saard

Esmaspäeval, 5. juunil, tähistas Pärnu Postimees ilusaks tavaks kujunenud viisil koos linnarahvaga Lastepargis Eesti esimese järjepidevalt ilmuma hakanud ajalehe sünnipäeva. Paljude õnnitlejate seas tuli selleks puhuks kohale ka välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kelle loendamatult suure hulga ühiskondlike tegevuste sekka kuulub ka Peterburi Jaani kiriku fondi esimehena tegutsemine ja ajalehe Peterburi Teataja taasasutajana selle lehe toimetamine.

„Eile, 5. juunil 160 aastat tagasi juhtus omamoodi ime. Leidis aset sündmus, mida eesti kultuuriloos kuidagi alahinnata ei saa: Pärnu Postimehe ilmumahakkamisega 5. juunil 1857 algas eesti elus uus aeg. Seda võib nimetada ajaks äratamisest ärkamiseni,“ kirjutas 6. juuni Pärnu Postimees Reet Vääri eelmisel päeval Pärnu Koidula muuseumis peetud ettekande põhjal.

Mõneti samasugune imede jada sai sada aastat tagasi eestlaste jaoks alguse ka Peterburis ja selle sõnumiga tuli Jüri Trei tervitama-õnnitlema Pärnu Postimeest.

Loe edasi: Jüri Trei käis Pärnu Postimehe rahvapeol

Riigikogu liige Marko Šorin sattus prantslase blogisse Sindi linnapeana

Krishan Chand on kirjutanud oma veebimärkmikus Europephotoboss avaldatud loo pealkirjaks „The mere of Sindi Marko Šorin on Flag Day ceremony 4th June“ (Sindi linnapea Marko Šorin 4. juuni lipu päeva tseremoonial.

Marko Šorin lipu päeval riigikogu hoones Foto Krishan Chand
Marko Šorin lipu päeval riigikogu hoones. Foto: Krishan Chand

Krishan Chand teab, et Eesti lipu päeva tähistatakse ka väiksemates linnades, nagu Otepää, Haapsalu ja Sindi. „Otepää on tuntud oma tähtsa rolli poolest Eesti rahvuslipu ajaloos. Kõige esimene lipp õnnistati just seal,“ kirjutas prantslane. Ta oli teadlik sellestki, et Haapsalu ja Sindi on hästi aktiivsed kogukonnad, kus patriotism väga tugev ka noorte hulgas. Edasi vahendas ta, et Sindi gümnaasium oli nende esimeste koolide hulgas, kes sai tunnustuse riigikogult, kui isamaaliste ideede edendaja. Õige on seegi: tänavu tähistas Sindi lipu päeva 5. juunil, et veelgi rohkem õpilasi ürituse organiseerimisse kaasata. Kilomeetrine rongkäik läheb läbi linna orkestri saatel.

Uurides Marko Šorinilt, miks blogija teda Sindi linnapeana tutvustas, vastas riigikogu liige õlakehitusega. „Ta oli Kuberneri aias pildistamas. Pärast, kui kõik läbi sai, seisis ta riigikogu pääslas. Ma ütlesin talle midagi ja siis hakkasime vestlema. Andsin talle kohe ka Sindis tähistatavat lipu päeva tutvustava voldiku. Siis ta rääkis, et ootab Pika Hermanni torni laskmist. Kui ütlesin, et elan Sindis ja seal tähistatakse lipu päeva 5. juunil, kostis prantslane: aaa, see on Pärnu lähedal.”

Šorini küsimuse peale, kuidas ta teab, naernud mees, et tema naine on Pärnust.

„Miks ta mind linnapeaks nimetab, seda ma ei tea. Mina andsin talle riigikogu kirjadega visiitkaardi. Võibolla tema naine teab mind kui Sindi linnapead,“ arutles Šorin.

Urmas Saard

Õppeaasta lõpuaktused Sindi gümnaasiumis

Täna kiideti Sindi gümnaasiumi algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi parimaid õpilasi kiituskirjadega. Iga klassi kõige tublim õpilane kirjutas allkirja kooli auraamatusse.

Sindi gümnaasiumi õppeaasta lõpuaktusel Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi õppeaasta lõpuaktusel. Foto: Urmas Saard

Lõpuaktus algas tänavu erandlikult koguni kahe hümni laulmisega: kooli hümn ja Eesti hümn. Oli väga selge erinevus, kuidas laulsid algklasside õpilased ja vanemaastme õpilased. Nooremate laul kõlas avatud suul võimsalt ja selgehäälselt. Vanemad õpilased olid sõnu ja viisi unustamas.

„Meil on olnud hästi palju ühiseid tegemisi, toimetamisi. Kõik ei ole muidugi igale poole jõudnud. Minu jaoks on see aasta eriline olnud. Olen leidnud hästi palju uusi sõpru. Nii noorematest klassidest, kellele on olnud võimalus tunde anda, kui ka kümnes klass, kelle üle on eriliselt hea meel. Reedan saladuse, et mul on kolm last ja nüüd ka palju „kasulapsi“,“ rääkis Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Ühiselt vaadati SG Reporteri viimase kuu uudiseid. Huvitav oli kuulda, kuidas 1. mail Sindi gümnaasiumit külastanud sama kooli vilistlane, praegune teleajakirjanik Anu Välba vastas õpilastelevisiooni reporteri Eliise Kulli küsimusele: „Millised on need kolm sõna, millega iseloomustad omaaegset Sindi keskkooli?“

Loe edasi: Õppeaasta lõpuaktused Sindi gümnaasiumis

Rein Ariko: lipp suurendab meie ühtekuuluvustunnet

Täiendatud videoga

Tänavu tähistati Sindis Eesti lipu päeva erandlikult 4. juuni asemel järgmisel päeval. Esmakordselt osalesid sinimustvalge lipu sünnipäeval ühiselt Sindi gümnaasiumiga liituvate valdade Are, Sauga ja Tori koolide õpilased, samuti sama piirkonna kodutütred ja noorkotkad.

https://www.youtube.com/watch?v=tehYzSlRf0Q&feature=youtu.be

Sindis laulis ja jutustas isamaalisi lugusid Kait Tamra Foto Urmas Saard
Sindis laulis ja jutustas isamaalisi lugusid Kait Tamra. Foto: Urmas Saard

Kõik oma kohustuste ja ülesannete kõrgusel

Juba mitmendat aastat osaleb lipu päeva tähistamisel märkimisväärselt arvukalt Sindi lasteaia mudilaspere. Vaatamata lauspilves taevast tibutavale vihmale kogunesid halvaendelise ilma kiuste kõige vapramad lasteaialapsed, algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpilased Sindi raekoja esisele.

Tseremooniameister Kardo Kase jälgis Presidendi kella seierite liikumist Sindi raekoja torniseinal ja kas lipurivistust korraldav Mart Nõmm toob õigeks ajaks lippude kandjad väljakule kindlaksmääratud asukohtadesse, kas kõik olulised isikud on kohale jõudnud ja kas Pärnu Noorte puhkpilliorkester võib Rein Vendla dirigeerimisel täpselt kell 10.00 alustada riigihümni mängimist. Kõik toimis kellavärgi täpsusel.

Loe edasi: Rein Ariko: lipp suurendab meie ühtekuuluvustunnet

Riigikogu liikmete passiivsus ei vähenda lipu päeva tähtsust

Riigikogu ja Eesti Lipu Selts kutsusid täna hommikul kella seitsmeks rahvast meie riigilipu pidulikule heiskamisele Pika Hermanni jalamile Kuberneri aeda.

President Kersti Kaljulaid Eesti lipu päeva hommikul Kuberneri aias Foto Marko Šorin
President Kersti Kaljulaid Eesti lipu päeva hommikul Kuberneri aias. Foto: Marko Šorin

Kuberneri aeda rivistusid Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide ja akadeemiliste organisatsioonide auvalved, samuti seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad. Mängis Kaitseväe orkester ja laulsid Eesti Naislaulu Seltsi koorid.

Pidulikul tseremoonial võttis sõna riigikogu esimees Eiki Nestori. Õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterlik Kiriku peapiiskopi Urmas Viilma. Järgnes Eesti lipu seltsi esimehe Jüri Trei sõnavõtt ja traditsiooniks muutunud lippude kinkimine Stockholmi Eesti koolile, Jakob Westholmi gümnaasiumile ning Tallinna ühisgümnaasiumile.

Tänavu osales lipu päeva tähistamise hommikul ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Nelja tunni kestel võimaldati huvilistele ka Pika Hermanni torni külastamist, mida kasutas umbkaudu 700 inimest.

Loe edasi: Riigikogu liikmete passiivsus ei vähenda lipu päeva tähtsust

Piltuudis Pärnus tähistatud lipu päevast

Pisut enam kui poolsada sinimustvalget kandelippu kaunistasid täna Pärnu Rüütli platsi, kuhu koguneti juba üheteistkümnendat korda tähistama Eesti lipu päeva.

Audru kooli Kullakera kandjad lipu päeval Pärnus Rüütli platsil Foto Urmas Saard
Audru kooli “Kullakera kandjad” lipu päeval Pärnus Rüütli platsil. Foto: Urmas Saard

Lipurivistusel seisid kõrvuti Väärikate klubi ja naiskodukaitse liikmetega mitmete koolide esindused, samuti Audru valla noorkotkad ning kodutütred. Pidupäeva pidulikust kogunemisest andis aegsasti märku Pärnu Noorte puhkpilliorkestri mängimine Reind Vendla dirigeerimisel.

Õpilane Marta-Lotta Kukk laulis ilma saatemuusikata Eesti hümni. Sõna võtsid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti lipu seltsi tegevjuht Tarmo Kruusimäe. Pärnu ühisgümnaasiumi abiturient Karoline Aus esitas päevateemalisi mõtteid.

Meelelahutusliku kavaga esinesid Audru kooli „Kullakera kandjad“ rahvatantsuõpetaja Maie Kalbuse juhendamisel, ansambel Mõnusad Tiina Lauri juhendamisel ja rahvatantsuansambel Kajakas Rita Mändla juhendamisel.

Loe edasi: Piltuudis Pärnus tähistatud lipu päevast

Libatse öölaadale eelneb romuring

Ärgitades ellu uut traditsiooni toimub ka tänavu Libatse küla öölaat koos jaanisimmaniga. Samal päeval peetakse Libatses esmakordselt ka romuringi.

Foto Heleri Wazza
Foto: Heleri Wazza

Laada korraldaja Heleri Wazza meenutas, et mullu üle mitmete aastate taas Libatse külas peetud jaanipäev ühes simmani ja öölaadaga õnnestus suurepäraselt. Umbes 400 hingelisega külarahvale näis laadakavatsus esiti veidi ulmelisena, kuid sobiv asukoht Tallinn-Pärnu maantee ääres ning vastupandamatu soov oma elu mitmekesistada miskit päris ise kordasaates kannustasidki tegevusele. „Ilmataadil olid küll teised mõtted ja kavandatud jaanipäev tuli meile väga vihmase ja tuulisena, aga see meid ei hirmutanud. Meie kavatsused said hoopis hoogu juurde ja jaanituli tuleb ka tänavu.“

Sedakorda lisatakse juba traditsiooniks saavatele pidustustele vürtsi juurde romuringiga. Wazza rääkis, et Libatse mail on ralli pikkade traditsioonidega: „Meil on rallitatud alates 77. aastast. Populaarseid autorallisid Edasi karikale korraldas Edasi kolhoos. Vahepealsed aastad on küll ralli soiku jätnud, kuid meie ajaloolisest mälust ei ole traditsioonid kustunud. Libatse külaselts taastab oma kodukandi rallitraditsiooni, seda küll pisut teisel kujul.“

Loe edasi: Libatse öölaadale eelneb romuring

Eesti lipu päeval heisatakse lipud

Riigikantselei kodulehel kirjutatakse, et Eesti lipp on eestluse kandja. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet.

Margus Kask heiskab Eesti lipu päeva hommikul trikoloori Sindi seltsimaja esisel Foto Urmas Saard
Margus Kask heiskab Eesti lipu päeva hommikul trikoloori Sindi seltsimaja esisel. Foto: Urmas Saard

Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Ärkamisajal valisid eesti soost üliõpilased enda tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning 4. juunil see Otepää kiriklas õnnistati ja pühitseti.

Esimest korda tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 50. sünnipäeva 1934. aastal. Järgmine võimalus Eesti lipu ümmargusemat sünnipäeva üleriigiliselt pidada avanes alles 2004. a, mil Eesti lipu 120. sünniaasta kuulutati Eesti lipu aastaks. Sama aasta 14. aprillil seadis riigikogu sisse Eesti lipu päeva. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aastal. Tollel aastal asutati ka MTÜ Eesti Lipu Selts, kelle eestvedamisel hakati alates aastast 2005 korraldama Toompeal pidulikku trikoloori heiskamist Pika Hermanni torni.

Aasta-aastalt on järjest rohkem asutud lipu päeva pidulikult tähistama ka mitmel pool väljapool pealinna: Pärnus, Sindis, Haapsalus jm.

Urmas Saard

Sindi Raadio teeb otseülekande lipu päeva tähistamisest

Sindi avatud noortekeskuse juures tegutsev raadioajakirjanduse ring on teinud Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilase Kaur Kasemaa eestvedamisel youtube keskkonnas juba 16 otsesaadet ja nüüd minnakse esmakordselt olulist päevasündmust kajastama väljapoole stuudio seinasid.

Kaur Kasemaa valmistub Sindi gümnaasiumi kooliraadio stuudios 5 juuni ülekandeks Foto Urmas Saard
Kaur Kasemaa valmistub Sindi gümnaasiumi kooliraadio stuudios 5. juuni ülekandeks. Foto: Urmas Saard

Hooaja viimases saates oli Sindi Raadio stuudiokülaliseks Eesti lipu seltsi Sindi osakonna esimees ja Külauudiste portaali reporter Urmas Saard, kellega toimus pikem vestlus Sindis tähistatava lipu päeva teemal. Vestluse lõpupoolel avaldas saatejuht Kaur Kasemaa arvamust teha lipu päeval toimuvast video otseülekanne ja uuris, kas mõte võiks leida toetust.

Nüüd on noortekeskuse juhataja Helle Vendi ja Sindi gümnaasiumi kooliga kokkulepitud, et Sindi Raadio meeskond võib kasutada vajaminevat noortekeskuse ja kooli tehnikat ning samuti kooliraadio stuudio ruumi.

Kui ilm just väga jahedaks ei lähe, siis näeb 5. juunil Sindi raekoja esisel väljakul, rongkäigu kõrval ja Sindi gümnaasiumi õuel toimuval pidupäeva kontserdil liikumas noormehi, kelle tunneb ära valgetele T-särkidele kantud punases kirjas ‘Sindi Raadio’ järgi. Kõik Sindi Raadios tegutsevad noormehed õpivad Sindi gümnaasiumis. 5. juunil hoiab mikrofoni, vahendab nähtavat ja usutleb pidupäevalisi 7. klassi õpilane Karl Hussar. Kaameraga liigub ringi 6. klassi õpilane Mattias Buht. Fred Hussar, samuti 7. klassist, läheb stuudiosse appi Kaur Kasemaale, kes kogu ülekande tegevust juhatab. Neid kahte tänaval ei kohta. Vajadusel on abivalmis ka 10. klassi gümnasist Edwin Eylandt.

Loe edasi: Sindi Raadio teeb otseülekande lipu päeva tähistamisest