Urmas Saard

Nõmme linnaosa lasteaiad said istutuskastid

Tallinna Nõmme linnaosa kinkis oma piirkonna lastaedadele istutuskastid, et õpetajad saaksid lastele tutvustada erinevaid taimi, taimede istutamist ja aianduse põhitõdesid.

Grete Šillis ja Pille Siimpoeg Foto Jukko Nooni — Grete Šillis ja Pille Siimpoeg. Foto: Jukko Nooni

“Idee kasvas välja Rännaku lasteaia direktori Pille Siimpoja palvest toetada nende lasteaeda mulla ja taimedega,” rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. “Otsustasime sellise võimaluse pakkuda välja ka teistele Nõmme lasteaedadele. Nõmme linnaosa heakorraspetsialistide abiga meisterdati kõigile lasteaedadele istutamiskastid ning jagati laiali nii eelistutatud maitsetaimed, sibulad kui taimeseemned. Ikka selleks, et Nõmme lapsed kasvaksid loodusega koos,” lisas linnaosavanem.

Istutamiseks said lasteaiad kolme eri värvi sibulaid, rediseid, porgandeid, lehtsalatit; maitsetaimedest rosmariini, salveid, münti ja põõsastilli. Istutuskastide täitmiseks kasutatakse kompostmulda, mis on valminud Nõmme lehekottide kampaania käigus 2016. aastal kogutud haljastujäätmetest. Kastid ja taimed on lasteaedades juba kohal, muld viiakse järgmisel nädalal.

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Joosep Ailiste Eesti Looduses

„Sellega oli nii, et Eesti Looduse toimetaja Katre Palo saatis mulle märtsis läbi Facebooki sõnumi ja palus väikest lugu koos fotoga,“ räägib Sindi noorhärra Joosep Ailiste.

Joosep Ailiste foto ja artikkel Eesti Looduse aprilli numbris Foto Urmas Saard — Joosep Ailiste foto ja artikkel Eesti Looduse aprilli numbris. Foto: Urmas Saard

Artiklit illustreerival fotol on pasknäär. Joosep jutustab linnuga kohtumise lugu ja pildistamist. „Kirjutasin selle loo päris ise,“ selgitab Joosep ja lisab usutavuse kinnituseks juurde, et oli saanud maakondlikul eesti keele olümpiaadil esikoha.

Viimases lõigus tutvustab ta ennast Sindi gümnaasiumi 5.d klassi õpilasena. „Fotograafiaga olen tegelenud poolteist aastat.“ Joosep on korduvalt rääkinud sellest kui väga meeldib talle eluslooduse pildistamine. Samuti huvitub ta makro- ja astrofotograafiast. Lisaks poolteist aastat kestnud iseseisvale pildistamisele on Joosep saanud häid teadmisi ning kasulikke kogemusi Helen Parmenilt, kes juhendab käesoleval õppeaastal fotoringi Sindi Avatud Noortekeskuses.

Väga hea kvaliteediga Joosepi fotot on võinud ka Külauudiste portaal avaldada. Külauudiste toimetus soovib Joosepile edaspidiseks jätkuvat indu oma harrastusega tegelemisel ja rõõmustab ühes temaga, et algaja piltnik on jõudnud vaatamata oma noorusele juba nii väärika ajakirja leheküljele. Aga juba unistab Joosep palju enamat. Eilsel kohtumisel rääkis ta oma soovist avaldada mõne foto, mis kataks vähemalt poolteist Eesti Looduse lehekülge.

Urmas Saard

Rannakivile pandi nurgakivi

Täna keskpäeval betoneeriti mitmesuguste meenetega täidetud kapsel ehk sümboolne nurgakivi Pärnu jõe suudme lähedale ehitatavale kortermajale.

Rannakivi residentsile nurgakivi panekul ohutusnõuded ennekõike Foto Urmas Saard — Rannakivi residentsile nurgakivi panekul ohutusnõuded ennekõike. Foto: Urmas Saard

Piduliku toimingu viisid läbi LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, Eventus Ehitus OÜ projektijuht Kaido Karula, Pärnu abilinnapea Rainer Aavik ja Rannakivi residentsi arendaja Ringi Haldus OÜ-st Margus Kangur.

[pullquote]Margus Kangur: nüüd me tunnemegi, et on avanenud võimalus see objekt ära teha.[/pullquote]Eventus Ehitus alustas Ringi tänava lõpus Pärnu jõest mõnekümne meetri kaugusele jääva hoone ehitusega mullu sügisel. Maja peaks saama tellijale üle antud käesoleva aasta lõpul.

Mitme korpusega liigendatud ja kuni kuuekorruselise hoone pinnale on kavandatud 59 kahe- kuni neljatoalist korterit. Neist seitse suvitajatele mõeldud külaliskorterid. Valge elumaja avarust võimendavad läbimõeldud ruumilahendus ja suured klaaspinnad. Klaaspiiretega rõdudelt ja terrassidelt avanevad vaated jõele või merele. Maja all asuvad kohad autodele. Liftiga saab mugavalt ja kuiva jalaga tõusta autode juurest otse oma korterini.

Loe edasi: Rannakivile pandi nurgakivi

Maria Tormi maalid Nõmme muuseumis

Nõmme muuseumis saab tänasest kuni 12. maini vaadata Maria Tormi natüürmortide näitust “Vaikelud”.

[pullquote]Tormi sõnul inspireerivad teda vaikelud oma värvide, vormide, materjalide, faktuuride ja valgusmänguga.[/pullquote]Maria Torm on õppinud Tallinna muusikakeskkoolis, Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning Helsingi Sibeliuse akadeemias. “Huvi joonistamise vastu tekkis mul juba päris pisikesena. Mäletan, kuidas palusin ema, et ta viiks mind kunstikooli. Õppisin seal mõned aastad akvarelli ja guaššiga maalimist ning joonistamist,” meenutab Maria Torm.

Kunsti juurde jõudis ta tagasi aastakümneid hiljem Lootuse maalistuudio kaudu. “Kuigi kunstiõpingutest oli selleks hetkeks möödas aastakümneid, haarasin pintsli kätte ja täitsin oma kunagise unistuse – maalisin esimest korda suurel lõuendil paksu pintsli ja õlivärvidega, taustal Vivaldi hingesoojendav muusika, ning äkitselt tundus kõik nii õige. Nii saingi uuesti maalimispisiku ning mõne aastaga olen jõudnud oma esimese näituseni,” rääkis kunstnik.

Tormi sõnul inspireerivad teda vaikelud oma värvide, vormide, materjalide, faktuuride ja valgusmänguga. “Ma ei püüagi kompositsioone realistlikult kujutada, vaid maalin julgelt nii, nagu ma neid näen, segades värve otse lõuendil.”

Lisaks vaikeludele on Maria Torm nüüdseks proovinud kätt ka akrüülvärvidega ning teinud raamatuillustratsioone.

Nõmme muuseum asub kunagises jaamahoones aadressil Jaama 18. Muuseum on avatud N-L kl 12-16.

Maria Tormi kollane vaas roosidega. Foto: Jukko Nooni →

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Sindis Ojakalda parki rajatav tammik on kingitus riigi suurele juubelile

Tori vallavalitsus ja Sindi gümnaasium kutsuvad kevadpühal rahvast perekonniti, seltskonniti või ka üksikult osalema 100 tamme istutamisele.

Tammelehed Foto Urmas Saard — Tammelehed. Foto: Urmas Saard

Tammede istutamise projekti veavad Tori valla keskkonnanõunik Helen Mihkelson ja registripidaja Janne Soosalu. Kuna 1. mail tähistab Sindi linnaõiguste saamise 80. sünnipäeva, siis on 100 tamme ka kingitus Sindile. Soosalu ütles, et tegelikult hakati Sindis tammiku rajamisele mõtlema juba 2014. aastal. 2015. a sõlmis Sindi linnavalitsus Riigikantseleiga Ühiste kavatsuste lepingu, mille kohaselt sooviti kogukonda ja kooli kaasata tammede istutamisele.

Praeguseks on vajalik kogus tammeistikuid muretsetud. Puude kõrgus on 0,8 kuni 1,5 meetrit. Kõigil, kes soovivad puude istutamisest osa võtta, palutakse koguneda kella kümneks Sindi seltsimaja juurde kevadlaada avamisele. Kell 11 suundutakse ühiselt Ojakalda parki puid istutama. Selleks ajaks on kohapeal kõik vajalikud ettevalmistused tehtud ja abivalmid juhendajad ootamas. Keegi ei pea ka isiklikke tööriistu kaasa võtma. Piisab üksnes rõõmsast tujust, millega asutakse meeldiva tegevuse juurde.

Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi tutipäeval kingiti kolmele parimale meetrine rändnõel

Sindi gümnaasiumi abiturientidele helistab viimast koolikella 12. klassi õpilane ja kooli õpilasomavalitsuse president Eliise Kull. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sindi gümnaasiumi abiturientidel oli viimane koolipäev, mida tähistati traditsioonilise tutipeoga, kus viimast koolikella helistas 12. klassi õpilane ja kooli õpilasomavalitsuse president Eliise Kull.

Abiturientide lõpukella-päeva ehk tutipeo korraldas oma vanematele kooliõdedele ja -vendadele Sindi gümnaasiumi 11. a klass koos klassiõpetaja Ain Keerupiga. Vastutava peakorraldaja ülesanded võttis enda kanda Chätlyn Parts.

Esimese klassi õpilaste saatel jalutasid lõpetajad läbi pikkade koridoride koolimaja erinevates osades. Kõigi ees sammus Chätlyn, kes juhatas tähtsa päeva protsessiooni kooli aulasse. Lõpetajad istusid lava põrandale asetatud patjadele, pehmed kaisukannid sättisid endid nende kõrvale.

Pidupäeva tervituse ütles Egon Gentalen: „Tänane au ja tähelepanu on teile suunatud. Peagi lahkute siit meile kõigile koduseks saanud koolist ning jätkate oma elurada mõnes teises põnevas paigas. Vaatamata tosinale raskele ja kurnavale kooliaastale olete jõudnud võidukalt gümnaasiumi lõpuni, jäänud on vaid eksamid. Arvan, et olete kõrva taha pannud nii mõnegi eluks vajaliku tarkusetera.“

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi tutipäeval kingiti kolmele parimale meetrine rändnõel

Nõmme kabetreener Heinar Jahu saab Tallinna teenetemärgi

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil teha linnavolikogule ettepaneku tunnustada Tallinna vapi- ja teenetemärgiga silmapaistvaid inimesi. Teiste seas saab ettepaneku kohaselt teenetemärgi ka legendaarne Nõmme kabetreener Heinar Jahu pikaajalise kabe edendamise ja treeneritöö eest Nõmmel ja kogu Tallinnas.

Heinar Jahu Foto Jukko Nooni — Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Heinar Jahu panust väsimatu kabeelu korraldajana raske alahinnata. “Heinar Jahu õpilased saavutavad rahvusvahelistel võistlustel pidevalt kõrgeid kohti. Äsja lõppes Nõmme kabeklubi korraldatud rahvusvaheline turniir Nõmme Kevad, järgmisel nädalal võtavad pisikesed kabetajad omavahel mõõtu Rabarübliku lasteaias. Tema eestvedamisel nimetati Nõmme linnaosa ju mõned aastad tagasi kabeliidu poolt Eesti kabepealinnaks,” lausus linnaosavanem.

“Ma olen kabehaige, aga mitte eriti tugev mängija. Minust on hulga paremaid mängijaid,” ütles üle kahekümne korra Eesti meistriks tulnud Heinar Jahu ise tagasihoidlikult mõned aastad tagasi Nõmme Sõnumitele antud intervjuus.

1933. aastal sündinud Heinar Jahu on pärit Võrumaalt Põlgastest. Kabega tegi ta tutvust juba enne kooli, kui isa valmistas talle kabelaua ja nupud. Treeneritööd hakkas Heinar Jahu tegema keskkooli ajal, et kooli võistkonnaga võistlustele minna. Hiljem on ta kabet õpetanud Tartus ja Kohtla-Järvel. Viimased aastakümned on ta treeninud aga Nõmme noori. “Mul on väga palju häid õpilasi olnud, kuid kõrgeimaid kohti on poistest saavutanud Raido Värik ja tüdrukutest Kadi Veski,” märgib ta.

Heinar Jahu käe all õpivad lapsed kabet Nõmme noortemajas, Rabarübliku lasteaias ja Pääsküla gümnaasiumis. Oma treenerikreedo võtab ta kokku nii: “Iga laps on erinev, ma tahan, et nad tunneksid kabet mängides rõõmu. Ütlen lastele alati, et tuleb rahulikult mõelda, meele saab kurvaks kiiresti mängides ja seetõttu mitte kõige paremaid käike tehes.”

Heinar Jahu pälvis 2015. aastal ka Nõmme linnaosa valitsuse tunnustusauhinna, eelmisel aastal andis talle tunnustusauhinna “Lastega ja lastele” üle president Kersti Kaljulaid.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Sibulatee tõi Tartu piirkonda maasika

Viiendat korda jagati pealinnas regionaalmaasikaid. Neljast väljaantud maasikast üks jõudis sel aastal Sibulateele. Maasikate jagamine on Rahandusministeeriumi poolt algatatud tunnustusüritus, millega tuuakse esile Eesti parimaid regionaalseid initsiatiive.

[pullquote]Sibulatee liikmetel jagub nii värskeid ideid kui ka tahtmist korraldada uusi sündmuseid[/pullquote]Sibulatee on tegutsenud nüüdseks pea üheksa aastat. Paari kohaliku ettevõtja algatusest midagi ühiselt teha on kasvanud välja üle-eestiliselt tuntud märk Sibulatee. Üheltpoolt on tegemist turistidele meeldiva sihtkohaga Kesk-Peipsimaa piirkonnas, teisalt aga tugeva turismivõrgustikuga, kuhu hetkel kuulub 22 ettevõtmist. Sõnumi “üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri” alt on tegeletud nii tootearenduse kui turundusega, nii liikmete koolituse kui kokkuviimisega.

Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe hindab väga arengut, mis on üheksa aasta jooksul toimunud: “Kui veel viis-kuus aastat tagasi oli piirkonna arengus aktiivsemalt kaasa rääkida soovivaid liikmeid paar inimest, siis nüüdseks on kujunenud liikmeskonnast mõnus ca viie-kuueliikmeline tuumik, kes alati tahab sõna sekka öelda ning kes aitab ühiseid tegevusi planeerida ja ellu viia. Ülejäänud võrgustiku liikmed panustavad samuti, kes oma teadmiste, kes aja, kes finantsidega”.

Loe edasi: Sibulatee tõi Tartu piirkonda maasika

Tori vallavalitsus võtab eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud

Tori vallavalitsus asub koostama Sindi linnas Supluse tn 2 ja 4 ning Pärnu mnt 27a asuvate ühiselamute renoveerimisprojekte eesmärgiga taotleda Kredexist elamufondi arendamise investeeringutoetust.

Hoone Sindis, aadressil Pärnu mnt 27a Foto Urmas Saard — Hoone Sindis, aadressil Pärnu mnt 27a. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lauri Luuri sõnul on minister Palo loodud toetusmeede just see mida Sindi linn oma arengutes hädasti vajab[/pullquote]Arvestades elamute olukorda ja üürnike vajadusi jagab vallavalitsus projekti kaheks osaks kujundades Supluse tn ühiselamutest korterelamud peredele ja liikuvale tööjõule ning Pärnu mnt 27a hoonest valdavalt väiksemat tüüpi sotsiaalkorterid.

Vallavanem, Lauri Luuri sõnul on minister Palo loodud toetusmeede just see mida Sindi linn oma arengutes hädasti vajab. “Sindi on ajalooline tööstuslinn, kus tänagi paiknevad mitmed Pärnumaa edumeelsemad ettevõtted ja suured tööandjad. Lisaks asub Sindi väga lähedal Pärnu teistele tootmisaladele, kuid piirkonna järgnevateks arenguteks vajab elamufond kriitiliselt investeeringuid, et tagada töötajatele normaalsed elamistingimused” selgitas Luur.

Loe edasi: Tori vallavalitsus võtab eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud

Saunasõprade kuumad puutalgud Kadrinas Sauna tänaval

Mullu suvel oma kuuekümnendat sünnipäeva tähistanud Kadrina saun kutsub lehekuu kuuendal päeval kuumale puutalgule, et Teeme Ära käigus saagida ja lõhkuda saunapuid ning korrastada teadaolevalt Eesti vanima järjepanu tegutseva külasauna ümbrust.

Kadrina saun Sauna tänava ääres Foto Rein Sikk — Kadrina saun Sauna tänava ääres. Foto: Rein Sikk

„Tuleme kokku selleks, et vanim järjepannu tegutsev külasaun ikka me ihuharimise mekana toimiks,“ teatab talgujuht Rein Sikk Lääne-Virumaal asuva Kadrina valla Kadrina alevikust ja kutsub inimesi Sauna tänavale, et kell 11 asuda töö kallale. Rein palub kaasa võtta ohjeldamatu Kadrina kandi ja sauna-aate. Lisaks aatelisusele läheb tarvis ka mootorsaagi, kirveid, rehasid, töökindaid. Aga siiski rõhutab ta esmavajadusena tublidust, hääd tuju, töötahet ja sõbralikku meelt.

Kõigile talgulistele lubatakse ilma raha küsimata suppi. Ka saun ja saunamuuseum on talgulistele priilt kättesaadav. Naised pääsevad sauna kell 14. Meestel tuleb kannatlikult oodata 18.30-ni. „Sauna ikka vihaga, kuid vihata,“ manitseb Rein, kelle sõnul on tänahommikuse seisuga juba veerandsada inimest lasknud ennast talguliste nimekirja panna. Oodatud on 35 talgulist.

Tasub minna ka Teeme Ära kodulehele ja vaadata Facebooki.

Urmas Saard

Samal teemal:

Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata

Marko Šorin rääkis eilsel Sindi Ajalooklubi õhtul Konstantin Pätsile püstitatud ja püstitamata jäänud monumentaalsetest mälestusmärkidest.

Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil Foto Marko Šorini kogust — Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil. Foto: Marko Šorini kogust

[pullquote]Esmalt tegi linnavalitsus ettepaneku nimetada lähemas tulevikus raudteejaama kohale planeeritav plats Konstantin Pätsi platsiks[/pullquote]Päris palju teatakse Tahkuranda rajatud mälestusmärgist, aga väga vähe mäletatakse tänapäeval omaaegsest tõsisest kavatsusest püstitada Pätsile mälestusmärk ka Pärnusse Rüütli platsile. „Praegu käib Rüütli platsi uuendamine ja vastavalt Pärnu koalitsioonilepingule võib Rüütli plats saada peatselt ümbernimetatud Iseseisvuse väljakuks,“ teatas Šorin.

Ta rääkis oma huvist sirvida vanu ajalehti ja koguda huvipakkuvamate artiklite väljalõikeid. Innuka ajalooklubi liikmena jagab Šorin heal meelel huvitavamaid leida kiiresti ka oma lähemate ajaloohuvilistega, millest killuke lugejatenigi jõuab.

Loe edasi: Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata

Mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted on alanud

Sel nädalal algasid uue Eesti täispika mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted. Koomiliste elementidega psühholoogiline draama jõuab kinno 2019. aasta kevadel.

Võtete algus Foto Triin Tenso — Võtete algus. Foto: Triin Tenso

[pullquote]Mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa[/pullquote]Filmi keskmes on nutikas, ent pisut nurgeline füüsikadoktor Sandra Mets, keda kehastab Mari Abel. Teadusele pühendunud naine kaotab ootamatult töö, ent uue leidmine ei kujune sugugi nii lihtsaks kui loodetud. Lõputus tööintervjuude karussellis tuleb Sandral seista silmitsi võimumängude, silmakirjalikkuse ja pideva kohanemisvajadusega. Film uurib, mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa.

Mari Abeli kõrval teevad filmis kaasa Kaie Mihkelson, Raimo Pass, Tiina Tauraite, Henrik Kalmet, Hendrik Toompere, Hendrik Toompere juunior, Alo Kõrve, Mait Malmsten, Carmen Mikiver, Riho Kütsar, Jarmo Reha, Erki Laur, Karl-Andreas Kalmet, René Reinumägi, Peeter Tammearu jt.

Loe edasi: Mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted on alanud

Pühapäeval toimub Nõmmel 89. Rabajooks

Pühapäeval, 15. aprillil toimub Harku raba teedel juba 89. korda Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta.

87 Rabajooksu esimene ühisstart 2017 aasta kevadel Foto Jukko Nooni — 87. Rabajooksu esimene ühisstart 2017. aasta kevade.l Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Grete Šillis: Näiteks 40 aasta eest, kuid viimati ka 2011. aastal, kui suurem osa rajast oli kaetud lumega.[/pullquote] Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1800 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Loe edasi: Pühapäeval toimub Nõmmel 89. Rabajooks

Seeniorlaulu konkurss tuleb taas

Üleriigilisestst konkursist on oodatud osa võtma asjaarmastajad-laulusolistid alates 50. eluaastast. Seeniorlaul 2018 toimub 28. aprillil algusega kell 14 Pärnu Kuninga tänava põhikooli aulas, Kuninga tn. 29.

Seeniorlaul 2017 võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing Ffoto Ants Liigus — “Seeniorlaul 2017” võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing. Foto: Ants Liigus

[pullquote]Tänavu toimub lauluvõistlus kaheteistkümnendat korda. Parimatele auhinnad[/pullquote]”Tunnen südamest rõõmu, et olen saanud olla Seeniorlauluga koos juba kaksteist aastat järjest. Need on olnud meeleolukad ja üdini positiivsed hetked, tulvil soovi laulda ja oma laulurõõmu teistega jagada. Esinejate siirus on olnud heldimust tekitav – ilma loomulikkuse ja siiruseta kaotab musitseerimine ju mõtte. Konkursi erilisus peitubki atmosfääris, mis osavõtjate esinemisi alati saadab. Tegu on toimiva muusikapeoga, millest jõudu andva sädeme saavad kõik. Soovin kõigile jätkuvat lauluarmastust ja musitseerimisrõõmu. Kohtumiseni konkursil Seeniorlaul 2018,” ütleb Toomas Kuter, žürii esimees.

Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis (50-65a ja 65+).

I voor viiakse läbi konkursi korraldajatele saadetud helisalvestiste põhjal, mille järgi selgitatakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi ja kutsutakse osalema konkursi II vooru.

Helisalvestisi vabalt valitud helikandjal oodatakse kuni 13.aprillini aadressi “Seeniorlaul 2018”, MTÜ Rand, Auli 1b-5 , 80015 Pärnu, helifailid saab saata e-postile toomas@kuter.eu. Edasipääsust teavitatakse soliste hiljemalt 20. aprilliks.

Loe edasi: Seeniorlaulu konkurss tuleb taas

Politsei hoiatab pannide ja pottidega hangeldavate pättide eest

Viimastel päevadel on Võrumaal mitu inimest pöördunud politsei poole kahtlusega, et tõmmud kauplejad on neid petnud pottide ja pannide müügiga. Kahju ulatub sadadesse eurodesse.

Pilt on illustratiivne Foto Urmas Saard — Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Saard

Võru politsei piirkonnavanem Anti Paap hoiatab, et sellistelt kauplejatelt ei tasu midagi osta, sest praktika näitab, et pakutav kaup ei pruugi olla kvaliteetne ning kauplejate eesmärk on lihtsalt heausksetelt inimestelt suuremat summat raha välja petta. „Vältige kontakti pealetükkivate tänavakauplejatega, keelduge otsustavalt ning andke vahejuhtumist politseile teada,“ lisas Paap.

„Varemgi on politsei erinevatel ajaperioodidel saanud teateid kelmidest, kes püüavad heausksete inimeste käest erinevate petuskeemidega raha välja petta. Küll müüvad võltsitud saagisid, pakuvad olematut hästitasustatud töökohta välismaale, kauplevad suveniirrahaga, pakuvad väärtusetuid ehteid hinnaliste pähe, kaubitsevad varastatud generaatoritega, püüavad sisse pääseda korteritesse esinedes erinevate ametkondade spetsialistidena, tühjendavad heausksete inimeste pangakaarte, esinevad nii libapolitseinike kui ka libainspektoritena,“ kirjeldas Paap.

Andranik Kechek avas Pärnu bussijaama ajaloolise klaverimaratoniga

Pärnu bussijaama ootesaali Pika tänava poolse peaukse kõrval musitseeris 14,5 tundi pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Kechek, kes oli päeva peaesineja.

Pärnu bussijaamas kostitati varajaseid saabujaid suupistetega Foto Urmas Saard — Pärnu bussijaamas kostitati varajaseid saabujaid suupistetega. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kärpuk ütles naljatamisi, et autobusside leiutamise järgselt avati täna Pärnus esimene päris bussijaam[/pullquote]Kechek alustas bussijaama uste avamisel Jaapani muusikaga ja lõpetas õhtul uste sulgemise ajal Ladina-Ameerika meloodiatega. Sinna vahele mahtus Hispaania, Läti, Itaalia, Eesti, Soome, Saksa, USA, Venemaa, Prantsuse, Rootsi mussikat ja autori kava „Time with Love“. Pianisti esinemist tutvustas Toomas Kuter, kes ka ise esines lauludega.

Hommiku edenedes hakkas üha rohkem inimesi liikuma. Kella üheksa paiku avas oma letid taluturg bussijaama jalgrattahoidla poolsel tiival. Paar tundi hiljem võis hoone Ringi tänava poolsel tiival tunda šašlõki hõrgutavat lõhna, millega Auris Rätsep andis märku juuni alguses Pärnus toimuvast Hea toidu Festivalist, Grillfestist.

Loe edasi: Andranik Kechek avas Pärnu bussijaama ajaloolise klaverimaratoniga

Seljamaa sünniaastapäeval tutvustati poliitiku mälestusmärgi maketti

8. aprillil täitus Julius Friedrich Seljamaa sünnist 135 aastat. Sindi Ajalooklubi austas kodulinnas sündinud õpetajat, ajakirjanikku, poliitikut ja diplomaati kogunemisega Sindi gümnaasiumi juures, kus menutati tema elu ning tutvustati Seljamaale püstitatava mälestusmärgi maketti.

Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi makett, autor Ülo Kirt Foto Urmas Saard — Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi makett, autor Ülo Kirt. Foto: Urmas Saard

Ajalooklubiga ühinesid Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull, õpilasesinduse asepresident Chätlyn Parts, õpilasesinduse liige Margit Viies, õpetaja Lembit Roosimäe ja direktor Ain Keerup. Paikuse põhikooli esindas ajaloo ja ühiskonnaõpetuste õpetaja Mait Lind. Nende hoida olid sinimustvalged kandelipud. Ajalooklubi poolt hoidis lippu Mati Kuusk.

[pullquote]Aastal 2008 koorus mõte nii tähelepanuväärsele mehele püstitada monumentaalne mälestusmärk[/pullquote]Ajalooklubi mõte ei olnud tänavu suurt rahvahulka kokku kutsuda ja sooviti pigem väiksema seltskonnaga suurmeest meenutada. Samas olid just lipud need, mis panid mööduvaid linnakodanikke seisatuma ja toimuvat uudistama. Ajalooklubi liige Marko Šorin andis lühikese ülevaate Seljamaast, kes sündis kusagil Sindi ajaloolises keskosas. „Kus täpselt, see teadmine pole siiani veel minuni jõudnud. Räägitud on Johann Christoph Wöhrmanni puiestee majadest, aga seal elasid meistrid. Juliuse isa ei olnud meister, vaid kangur. Nende eluasemed asusid pigem kasarmute poolel,“ Selgitas Šorin ja palus abi inimestelt, kes võiksid mõne olulise niidiotsa kätte juhatada.

Loe edasi: Seljamaa sünniaastapäeval tutvustati poliitiku mälestusmärgi maketti

Sindi XIII võimlemispeole registreerus rekordiliselt osalejaid

Sindi seltsimaja lavale jõudis 25 etteastet. Osalesid Sindi, Kilingi-Nõmme, Pärnu võimlejad ja tantsijad, Stuudio Happy Dancers ning üllatusesinejad.

Sindi XIII võimlemispidu Foto Urmas Saard — Sindi XIII võimlemispidu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Majja sisenedes ruttasid väikesed tüdrukud sädelevates riietes siia-sinna, mis tegi kohe meele rõõmsaks[/pullquote]Tänasele, 7. aprillil toimunud Sindi võimlemispeole registreerus 169 esinejat, mis on läbi kõigi aastate rekordiline osalus. „Igal aastal kasvav osalejate arv on jõudnud piirini, kus lava ei mahuta enam suuremat esinejate hulka. Aga oleme peo populaarsuse üle väga õnnelikud,“ ütles peo peakorraldaja Helle Vent, Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja.

Kolmandat aastat järjest oli täna taas 4H maskott Hubert platsis ja avas seltsimaja paraadna ees kõigile saabujatele aupakliku viisakusega ust. „John Schmidt harjutas hommikul kõvasti kombekat ukse avamist ja laval esinemist. Tulemus oli korralik,“ rääkis Vent, kelle sõnul oli peo korraldustoimkonnas väga palju abilisi.

Loe edasi: Sindi XIII võimlemispeole registreerus rekordiliselt osalejaid

Terviseteenustega hõlmamise kirjeldamiseks otsitakse sobivat eestikeelset sõna

Täna tähistatakse ülemaailmset 70. tervisepäeva, mille keskseks teemaks on „Tervis kõigile!“

[pullquote]Sotsiaalministeerium ja Maailma Terviseorganisatsioon kutsuvad üles esitama oma ettepanekud aprillikuu jooksul[/pullquote]Seitsme aastakümne jooksul on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teinud jõupingutusi, et vabastada maailm kõrge suremusega haigustest nagu rõuged ja võidelnud tervistkahjustavate harjumuste vastu nagu näiteks tubaka tarvitamine.

Juubeliaasta tervisepäeval pööratakse tähelepanu sellele, kas kõik inimesed saavad vajalikke terviseteenuseid ja ravimeid. WHO Regionaaldirektor Zsuzsanna Jakab´i sõnul tähendab öeldu seda, et inimesed saavad vastavalt oma tervise vajadustele kvaliteetseid terviseteenuseid just selles kohas ja sel ajal, kui nad neid vajavad, ilma et satuksid rahalistesse raskustesse. “Võimalikult hea terviseseisund on inimese üks põhiõigustest – sõltumata rassist, usust, poliitilistest vaadetest ning majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest. See on visioon, mille poole on WHO koostöös oma partneritega püüelnud alates ühenduse loomisest 70 aastat tagasi.”

Loe edasi: Terviseteenustega hõlmamise kirjeldamiseks otsitakse sobivat eestikeelset sõna

Valiti aasta tervisesõber ja tervisedendaja

Eesti Tervisedenduse Ühingu poolt valiti 2018. aasta tervisesõbraks Margus Viigimaa ja aasta tervisedendajaks Andrus Lipand.

Margus Viigimaa on kardioloog, professor, tervise edendaja ja õppejõud.

Ta on olnud südametervise valdkonnas üks olulisemaid kõneisikuid üle 20 aasta. Viigimaa on arst, kelle tegevuse, teadustöö ja rahvusvahelise koostöö fookuses on ennetus. Ta on nii erialaliselt kui isiklikult eeskujuks teistele meedikutele. Viigimaa on Eesti Vabariigi üks enam südamehaiguste ennetusest rääkiv arst, on kirjutanud arvukaid artikleid, teinud ettekandeid ja andnud intervjuusid.

Tema algatusel loodi maakondade südametervise kabinetid, mille tegevust jätkavad perearstid.

Aasta tervisesõbra tiitliga on varem tunnustatud: Evelin Ilves, president Arnold Rüütel, saade “Ringvaade”, kontsern G4S, dr Merike Martinson, näitleja Henrik Kalmet, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Rimi Eesti Food AS.

Terviseedendaja Andrus Lipand on neuroloog, rahvastiku tervise edendaja ja õppejõud. Ta on Eesti Tervisedenduse Ühingu asutajaliige ning on aastaid juhtinud Tallinna osakonda.

Loe edasi: Valiti aasta tervisesõber ja tervisedendaja

Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

15.-25. märtsini viibis Pärnu Kuninga kooli esindus Erasmus+ projekti „Climates: together for the better“ raames lähetusel Prantsusmaale kuuluval Kariibi meres asuval Martinique’i saarel.

Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele Foto Liis Raal-Virks — Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele. Foto: Liis Raal-Virks

[pullquote]Külastati Saint-Pierre’i linna, kus aastal 1902 toimus saare ajaloo üks jubedamaid katsumusi – katastrofaalne vulkaanipurse, mis tõi kaasa 30 000 inimese silmapilkse surma[/pullquote]Kuna tegu on keskkonnaalase projektiga, millega püütakse tõsta osalevate õpetajate ja õpilaste ning ka kogukondade keskkonnaalast teadlikkust ning vähendada seeläbi kliimamuutusi, nende mõju ja ulatust, lähtuti ka projektikohtumise tegevustes kohaliku keskkonna eripära väärtustamisest ja kohalike aga ka globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisest.

Partnerkool nimega Collège Edouard Glissant on Kesk-Martinique’i Le Lamentin’i linna üks kahest põhikoolist. Koolis õpitakse inglise, hispaania ja saksa keelt ning tegutsevad ka eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Paralleelselt antud Erasmus+ projektiga viisid õpiraskustega õpilased uue õppeaasta algusest alates läbi omaenda veidi lihtsustatud keskkonnaalast projekti, mille eesmärgiks oli väärtustada mangroovide liigilist mitmekesisust, seda eriti olukorras, mil üha suureneva linnastumise eesmärgil ka Martinique’il mangroovid-metsad kaovad. Kool on aktiivne osaleja ka regionaalsetes kliimaalastes keskkonnaprojektides, näiteks said väliskülalised kaasa elada vastuvõtva kooli õpilaste osalemisele Saint-Pierre’is asuvas Loodusteaduste Keskuses toimunud keskkonnaalaste leiutiste võistlusele, kus Edouard Glissanti’i kooli õpilased võistlesid plastpurgi kokkusurumise masinaga, mis aitab plekkpurgid väikseks kokku suruda, et need enne taaskasutusse jõudmist võtaksid vähem ruumi.

Loe edasi: Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

Minu Pärnu esitlus Pärnus

Piret Tali esitles Port Artur 2 kolmandal korrusel asuvas Rahva Raamatus „Minu Pärnut“. Piano kohviku istmed olid aegsasti hõivatud ja seisjatel nappis kohti. Paari lausega kokkuvõetult oli õhtu meeldejäävalt mõnus ja rahulolu muutus täiuslikuks pärast seda, kui Piret oma autogrammiga varustatud raamatu siira naeratusega koduteele kaasa andis.

Piret Tali ja Annely Adermann Minu Pärnu raamatuesitlusel Pärnus Foto Urmas Saard — Piret Tali ja Annely Adermann “Minu Pärnu” raamatuesitlusel Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Piret on märganud sadu pisiasju mälus jäädvustada kadestamisväärselt hea tähelepanekuvõimega[/pullquote]Kolmapäeval, 4. märtsi õhtupoolikul kohtusid pärnakad kahe suvitajaga, kelle lapsepõlv möödus Pätside asutatud linnaosas, Raekülas. Ilmselt just seepärast võis märgata kõige rohkem Raeküla rahvast – nüüdset või kunagist. Keegi ei nurisenud oodatud külaliste vähese hilinemise pärast. Põhjus oli mõistetav, sest 1+1 sõiduradadega Via Baltical venivate paljude rekkade vooris liikumine nõuab sageli plaanitust märksa pikemat aega. Aga kõigi silmad lõid kohe särama, kui päikesekollases kleidis ja õhulise musta kübaraga pead kattev Annely Adermann hoidis käes kitarri ning laudade vahelt teed otsides kohviku tagumisesse otsa sammus. Tema kannul tuli sama väärikal sammul ka Piret, sinises kleidis, valge kübara ja valgetes kinnastes. Mõlemad meenutasid suvitajaid mingitest aastakümnetest möödunud sajandil.

Loe edasi: Minu Pärnu esitlus Pärnus

Sinilillekampaania algas hoogsalt

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamiseks korraldataval heategevuslikul Sinilillekampaanial on naiskodukaitsjad suutnud Pärnus mõne tunni jooksul koguda paarsada eurot.

Marko Šorini rinnas on Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamise sinilillekampaania märk Foto Urmas Saard — Marko Šorini rinnas on Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamise sinilillekampaania märk. Foto: Urmas Saard

Hommikupoolikul külastasid Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Karmen Vesselov ja liige Eve Retpap Pärnu Postimehe toimetust ja Pärnu linnavalitsust. “Naiskodukaitsjatelt oli võimalik osta sinilillemärke, kleepse ja käepaelu, kuid paljud linnavalitsuse töötajad võtsid seda kui annetust, kus eseme eest anti rohkem raha,” ütles abilinnapea Marko Šorin.

Müügist ja annetustest kogutud raha eest toetatakse Tapa linna välitrenažööriala rajamist, Tartu ülikooli kliinikumile ja Rakvere haiglale taastusraviseadmete ostmist ja MTÜ Peaasjade tööd meeste vaimse tervise edendamisel.

Viiendat kevadet toimuv sinilillekampaania kestab 5.-23. aprillini.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Neljandat korda toimuv Pärnu Restoranide Nädal

Teemanädala peamiseks mõtteks on Pärnu restoranide tutvustamine nii eestlastele kui lähinaabritele, ühtlasi soovitakse elavdada kohalike elanike restoranikülastusi madalhooajal.

Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kingib restoranide nädala korraldajale Kadi Elmestele retseptiraamatu Foto Urmas Saard — Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kingib restoranide nädala korraldajale Kadi Elmestele retseptiraamatu. Foto: Urmas Saard

Tänavu toimub restoranide nädal 7.–15. aprillini. Nädala raames pakutakse erihinnaga lõuna- ja õhtusööke: kahekäigulist lõunasööki ja kolmekäigulist õhtusööki. Pakutavad toidud on koostatud a’la carte menüü põhjal.

Igapäevast lähemat infot leiab Pärnu Restoranide Nädalal osalevate ettevõtete kohta vastavalt facebooki lehelt. Täna tutvustas Pärnu Restoranide Nädala korraldaja Kadi Elmeste koos oma abilistega teemanädalat TÜ Pärnu Väärikate ülikooli 300-le kuulajale. Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kinkis külalisele retseptiraamatu „100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust“, milles leiduvad retseptid on õppurite endi kogutud.

Eelmisest restoranide teemanädalast võttis osa 9700 inimest, tuues Pärnusse külalisi Rootsist Soomest ja kaugemaltki.

Restoranide nädala pikk traditsioon sai alguse Ameerika Ühendriikidest juba ligi paarkümmend aastat tagasi. Eestisse jõudis esimene restoranide nädal 2011. aastal.

Pärnu restoranide nädala raames võib tutvuda väga erinevat stiili restoranide ja seal töötavate tublide kokkadega. „Loodame, et tänu restoranide nädalale saavad mitmed Pärnu restoranid tuttavamaks,“ räägib Elmeste.

Pärnu Restoranide Nädala korraldajad on restoraniomanikud ja Pärnu linnavalitsus.

Urmas Saard

100-aastane Linda Raunet: “Ma olen uhke, et olen Eestiga ühevanune”

Täna tähistab 100. sünnipäeva nõmmelane Linda Raunet. Juubilari käis õnnitlemas ka Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Linda Raunet ja Grete Šillis Foto Jukko Nooni — Linda Raunet ja Grete Šillis. Foto: Jukko Nooni

Grete Šillise sõnul elab Nõmmel viis inimest, kes Eesti Vabariigiga samaealised, üle saja-aastaseid on kokku seitse. “Erakordselt vitaalne proua Raunet teeb silmad ette noorematelegi. Ta käib ise veel teatris ning kontsertidel ning külastab tihti raamatukogu,” ütles ta.

Linda Raunet on sündinud 4. aprillil 1918. aastal Venemaal Toropetsi linnas, kuhu tema vanemad olid sattunud seoses I maailmasõjaga, isa oli staabikirjutaja. Eestisse tuli pere 1921. aastal. Linda Raunet on elanud mitmel pool Eestis, Nõmmele kolis ta 2004. aastal.

42 aastat õpetajana töötanud proua sai 2016. aastal Eesti Vabariigi aukodaniku märgi. Lisaks õpetajatööle on ta juhendanud nii rahvatantsu- kui näiteringi. Tal on kaks tütart ja 12 lapselast. «Ma olen uhke, et olen Eestiga ühevanune,» ütleb proua, kellel avastati teismelisena südameklapirike ning arstid arvasid, et ta 18-aastaseks ei elagi. Pikaealisuse põhjuseks peab proua Raunet positiivset meelt.

Jukko Nooni
Nõmme Linnaosa Valitsus
avalike suhete nõunik